Nr. 8 (147) 23. september 2005 XIII aastakäik

TÄNASES LEHENUMBRIS:METSANDUSSPETSIALIST RÄÄGIB — lk 2TAIDLEJAD KÄISID SOOMES — lk 3EDUARD LEPPIKU UUS RAAMAT — lk 4KÜLADE PÄEV SÕNAS JA PILDIS — lk 5KORSTNAPÜHKIJAD KADRINAS — lk 6AVAHOOLDUSE KORRALDAMINE — lk 7SPORT •••• TEATED •••• ÕNNESOOVID — lk 8

Kooliaasta algas lipuheiskamisegaKadrina Keskkooli pere kogu-

nes seekordsele avaaktusele omakooli õuele. Selle tingis Eesti lipuseadusest tulenev nõue – heisatariigilipp kõigil koolipäevadel. Et li-puseadus võimaldab hoida lippukoolihoonel ka alaliselt heisatuna,siis jääb ära igahommikune lipu-heiskamine. Praegu võivad kõik nä-ha heisatud lippu koolimaja A kor-puse katusel.

Esimese koolipäeva hommikulsai kooliõu õpilasi-õpetajaid täis.Kohal oli ka palju lapsevanemaid.Õpilaste koguarvuks sel hommikulnimetas direktor Arvo Pani arvu833. Selle hulgas on ka 22 õhtuseosakonna õpilast. Põhikoolis hak-kas õppima 439, keskkooli osas 159õpilast. Kui kõik läheb õnnelikult,siis kevadel on loota 55 keskkooli-lõpetajat-elluastujat. I klassi asusõppima 46 last.

Lipuheiskamise viisid läbi 11.klassi noormehed Robert Käsper jaRisto Nukk (pildil). Pidulikud kõ-ned olid kooli direktorilt Arvo Pa-nilt ning vallavanemalt ja kooli vi-listlaskogu esimehelt Ain Suurkae-vult.

Õppeaasta muusikaliseks sisse-juhatuseks kõlas 9. ja 11. klassi an-samblitelt kummaltki laul muusi-kaõpetaja Elene Altmäe juhendami-sel.

Kooliaasta alguseks olid Kadri-nasse saabunud ka 19 õpilast ja 2õpetajat Heikendorfi sõprusgüm-naasiumist Saksamaalt.

11. klassi tütarlaste ansambel esinemas

Lipuheiskamisega tegelevad Robert Käsper ja Risto Nukk

Kõnesid kuulatakse tähelepanelikult

KADRINA VALLA VALIMISKOMISJONIO T S U S

Kadrinas 9. september 2005 nr 4

Kandidaatide registreerimineAluseks võttes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse parag-

rahvi 37 lõiked 1 ja 2 Kadrina valla valimiskomisjono t s u s t a b:1. Registreerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõue-

te kohaselt registreerimiseks esitatud Eesti Keskerakonna, Eesti Reformie-rakonna ja Valimisliidu Koduvald kandidaadid vastavalt liisuheitmise alu-sel antud järjekorranumbritele ja anda neile registreerimisnumbrid järgmi-selt:EESTI KESKERAKONDnr 101 Rein Meenr 102 Eero Raudlanr 103 Enn Mälgandnr 104 Väigo Pihlaknr 105 Väino Aunapuunr 106 Taavi Nukknr 107 Lembit Tiik

EESTI REFORMIERAKONDnr 108 Õie Kõõranr 109 Ants Olevnr 110 Kaire Pitkanr 111 Tanel Tomingasnr 112 Mare Mändla

VL KODUVALDnr 113 Enn Ambosnr 114 Kaarel Einpalunr 115 Andres Haavajõenr 116 Otto Hallikmannnr 117 Andres Heinlonr 118 Ülo Kaisnr 119 Kadi Kiimanr 120 Õnne Kiviperknr 121 Teet Koitjärvnr 122 Laili Konistnr 123 Illar Kruusmannnr 124 Anu Kuslapnr 125 Mati Käbinnr 126 Olev Käsperson

nr 127 Aivar Lankeinr 128 Karl Meosnr 129 Ilmar Merisalunr 130 Helle Mesinr 131 Ivar Murumäginr 132 Risto Murumäginr 133 Marge Mäginr 134 Anni Petrovitsnr 135 Ene Piholnr 136 Hannely Piiskoppelnr 137 Väino Piiskoppelnr 138 Tarvo Puuseppnr 139 Malle Reimannnr 140 Jaanus Reisnernr 141 Sven Salepnr 142 Juhani Sellnr 143 Reesi Sirvinr 144 Jaan Sternnr 145 Ain Suurkaevnr 146 Thea Tamm-Kollinr 147 Marko Teivanr 148 Mati Tiiternr 149 Toomas Tingasnr 150 Heiki Tinnonr 151 Elmar Ukenr 152 Lembit Vahesaarnr 153 Madis Viise

Marika MARDÕKAINEN,Valla valimiskomisjoni esimees

Kultuurikomisjon vaagis tehtutVallavolikogu üheksaliikmeline

kultuurikomisjon arutas valla tule-va aasta kultuuritegevuse rahasta-mist, aga ka teisi kultuuriellu puu-tuvaid küsimusi.

Nagu märkis komisjoni esi-mees Mati Tiiter, on 2006. aas-taks planeeritud 50 000 kroonirohkem eelarveraha kui oli lõp-peval aastal. Kuid ega jaotatavraha – 290 000 krooni suure jaaktiivse kultuuritegevusega val-lale just suur summa olegi, agaparaku sellised on praegusedvõimalused. Seda silmas pidadestuli komisjonil pikalt kaaluda

ühe või teise rahasumma kulutami-se otstarbekuse üle. Tegevuse ra-halist külge aitavad mõnevõrra tu-gevdada riiklikud rahasüstid ülerii-giliste või suuremate ürituste kulu-de katmisel.

Komisjoni arutelust käisid läbiiga-aastased tähtpäevad alates va-bariigi aastapäeva tähistamisestveebruaris ning lõpetades adven-diaja ja aastavahetuse peoga. Sinnavahele mahuvad emadepäev ja isa-depäev, lastekaitsepäev ja jaani-päev. Rahakulult on just viimanesee kõige “ aplam” , sest inimesteleenamvähem vastuvõetav ansambel

läheb küllalt kalliks. Rahalist toe-tust vajavad ka kirik ja NeerutiSelts, kuid neid abivajajaid on teisi-gi.

Jutuks tuli ka Kadrina rahvama-ja, mida edukalt ja oskuslikult onpalju aastaid juhatanud Ene Kalda-maa. Kas see valla keskne kultuu-ritempel vajab koosseisu lisajõuduvõi mitte – jäi ikkagi õhku rippuma.

“ Kolmeaastane aeg on olnudväga sisukas,” – selline oli MatiTiiteri kokkuvõtlik hinnang voliko-gu kultuurikomisjoni tööle. Sellegaolid nõus ka hilisõhtul ümber lauaistujad – komisjoni liikmed ning kakutsutud külalised.

Enn MÄLGAND

Neeruti Seltsi üldkoosolekultVAIKSELT, PROBLEEMIDETA

Neeruti Seltsi (NS) liikmeteüldkoosolek nädal tagasi kogunesoma vaiksel moel rahvamajja, et ärakuulata seltsi esimehe Tiiu Uuskü-la seitsmepunktine päevakava, miska kokkutulnutele välja jagati.

Kõigepealt said lilled need, keskahe koosoleku (viimane oli april-lis) vahepeal eakama inimese juu-belit olid tähistanud.

Üksmeelel valiti 5-liikmeliselejuhatusele juurde veel üks liige,kelleks sai esimehe ettepanekul Ül-le Visnapuu, erametsandusega te-gelev spetsialist.

Seltsi tegevusest rääkides tõusidesiplaanile retkekorraldus, külalii-kumine, kalmistumüür ja kirjastus-tegevus. Juttu oli ka kalmuhoolduseteenuse arendamisest ning sellest,et NS on saanud oma pangakontoleraha juurde ehk nagu väljendas esi-mees – jõutud on lausplussi. Tõhu-sa panuse selleks on andnud trükis-te A5 müük – 8 kuuga on sellestlaekunud 6,4 tuhat krooni.

Nõudmine nende pisiraamatutejärele on kasvanud. Läbi on “valgus-

tatud” suurem osa Kadrinaga jaNeerutiga seotud paikadest, kaantevahele on jõudnud mitme siinkan-dis tuntud tegelase elulugu kooselutööga . Väikevihikute sarja pea-toimetajaks on olnud Tiiu Uuskülaning see tegevus on tunnustustväärt.

Tulevikuplaanide hulka paigu-tas esimees huvireisid ja loodusret-ked, aga ka vallakassast suurematoetuse saamise soovi.

Enn MÄLGAND

Kadrina valla 2005. aasta kaunimaküla ja kaunima talu konkursil

tunnistati parimateks Jürimõisa külaja Loobu küla Pealispõllu talu,omanikud Ene ja Heiti Pihol.

Õnnitleme!

2 23. september 2005

Noortelaager OhepalusProgrammi Euroopa Noored

raames on noored inimesed haka-nud tihedamini suhtlema eakaas-lastega teistest maadest. Seda ni-metatakse ka rahvusvaheliseksnoorsoovahetuseks. Ühe selliseprojekti Wild Life toel kogunesidaugustikuus Ohepalu külla Linnu-mäe tallu nelja riigi noored – Sak-samaalt, Taanist, Rumeeniast jaEestist, nende hulgas ka neli noortKadrinast – Kauri Lemberg, RometPreismann, Teele Tuuna ja MeeriVisnapuu. Neist kaks esimest jaga-sid laagrimuljeid ka Kodukandiga.

6.- 12. augustini elasid nooredlooduslapse elu (projekti eestkeel-ne nimigi on Metsik Elu). Eesmär-giks oli pakkuda noortele aktiivsettegevust, keelepraktikat ja kultuuri-devahelist suhtlemist.

Nädala ajaga suudeti väga paljukorda saata. Käidi jalgratta- ja ka-nuumatkal, seigeldi rabas.Iga maanoored tutvustasid oma kandi ra-vimtaimi jne. Toitlustus oli Linna-

mäe turismitalult. Omajagu põnevoli võõramaalastel tutvuda eestisauna mõnudega, liiati veel kuisaunas puudus elektrivalgus. Õhtu-ti istuti lõkke ümber, lauldi omamaa laule, vesteldi päevastest mul-jetest ja üleelamistest

Lõpuks selgus ka, et välismaa-lased, kes kõik olid linnalapsed,jäid pakutuga väga rahule, kiidetikorraldamise kiirust ja täpsust. Katavalisest meie maakaevust veeammutamine ja saunaahju tuletege-mine olid välisnoortele ülimalt ek-sootilised toimingud. Et suhtleminekäis inglise keeles, oli see ehedalooduse keskel veedetud nädal katõhusaks keelepraktikumiks.

Noortel käisid külas ka Kadrinavallavalitsuse esindajad, tutvusta-des elu vallas ja meie elulaadi laie-malt. Laagri korraldas KadrinaLastekaitseühing.

Fotol all: Kauri Lemberg (va-sakul) ja Romet Preismann jaga-mas laagrimuljeid

METSA LÄKSID SA ...... saag ja kirves kaasas ka – võiks tuntud laulule praegusajal aktuaalset teemat lisada. ÜLLE VISNAPUU

– Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse piirkondlik metsanduse spetsialist – on pädev rääkima meie nnrohelise kulla headest ja halbadest aegadest. Vaatamata ametinimetuse mitmele muutumisele, on ta olnud10 aastat ametis, mille eesmärgiks on metsaseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide täitmise jälgimineLääne-Virumaa kolmes vallas – Kadrina, Saksi ja Vihula vallas.

Ülle Visnapuu

Missugune on erametsa ja rii-gimetsa osakaal Kadrina vallas,milline metsaomanik on riik ningmilline eraomanik?

Tasakaal on enam-vähem sama,mis kogu riigiski – 50:50. Riik onhea metsaomanik, sest majandami-ne toimub oma ala spetsialistidehoole all. Eraomanik on küll ka heaomanik, kuid enamasti isehakanu,ilma vastava ettevalmistuseta, mis-tõttu pole välistatud vead metsamajandamises. Elu sunnib eraoma-nikku suhtuma metsa kui mistahesvaranduse omamisse. See tähen-dab, et metsa võõrandatakse üsnakergekäeliselt. Hea on, kui metsastsaadud tulu investeeritakse näitekstalusse või kasvõi laste hariduses-se. Kurb on aga, kui see kiirestituulde lennutatakse. Kui metsao-manik ise oma metsa üles töötab,teeb ta seda reeglina heaperemehe-likult, järgides spetsialistilt saadudettekirjutusi. Sageli juhtub aga, etpalgatud ülestöötajad on hoolima-tud, nende eesmärk on kvantiteet,mitte kvaliteet. On olnud juhtu-meid, kus omanikul on tulnud piin-likkust tunda teha lastud metsatöö-de pärast. Hea peremees hoolitsebmuidugi ka metsauuenduse eest.Metsastamine on lausa moodi läi-nud. Langid istutatakse taas täis.

Millist nõustamist metsaoma-nik saab ja kes selle eest maksab?

Metsaomanike nõustamine toi-mub keskkonnateenistuste poolttäielikult riigi kulul. Kõik üle kahehektari suurused metsamaad saa-vad metsade majandamise kavad.Korraldatakse teabepäevi, millekskahjuks küll on kuulajaid üsna ras-ke kokku saada. Individuaalnenõustamine on alati kättesaadav,kuid sinnagi tulevad enamastineed, kellel paraku kiiresti metsa-teatist vaja esitada. Suurte lageraie-lankide omanikke pole juba kauanäinud. Mõni metsaomanik aga

raiub korraga vähehaaval – siis onjälle põhjust metsas plaani pidada.Kadrina vallas on vastuvõtt nelja-päeviti kell 13-15. Tel. 52 89 402,32 25 621 või e-posti: ylle.visna-puu@l-viru. envir.ee teel võib kok-ku leppida metsade majandamistpuudutavates küsimustes. Nõusta-mise eeltingimuseks peaks olemaesmalt ikka omaniku enda huvioma varanduse hea käekäigu vastu,mitte vaid seadustest tulenevadnõuded.

Kas Kadrina valla halduster-ritooriumil asuvates metsades onesinenud metsavargusi?

Kui 1995.-1997. aastail jõudsidmetsavargustega seotud materjalidüsna kiiresti uurijate kätte, siisnüüd on hakanud asi venima. Näi-teks uuritakse praegu 2002. aastajuhtumeid. See tähendab, et peaksveel hästi meeles olema kolme aas-ta tagune olukord, mis ei ole agakuigi reaalne, sest mälul on piirid.Õnneks Kadrina vallas on esinenudmetsavargusi vähe, võrreldes näi-teks Saksi vallaga.

Kas on ette tulnud ka mõnikurioosne juhtum?

Ühes erametsas märgistasinraieks vigastustega puud, maharaiuda oli lubatud ka kuivanudpuud. Tegelikult võeti kõik, allesjäid vaid mõned kuivanud puud.Asi viis vaidluseni kohtus, kuskohtunik esitas "väga targa“ küsi-muse: "Kas teie arvate, et linna-mees saab aru, milline on elus,milline kuivanud puu? “ Nii et nnlinnamees võib isegi maainime-sest rumalam olla!

Milline on valla panus ja kasuseoses metsandusega?

Eraomanikelt laekub vallakas-sasse ju maamaks. Kasu ülekan-tud tähenduses on ka siis, kui üle-sostjad on samast vallast. Valdvõtab aktiivselt metsade majanda-misest osa sellega, et võimaldaboma kulu ja kirjadega spetsialisti-le vastuvõtuks ruumi ja telefonikasutamise.

Kuidas on lood meie metsaderaieküpsusega?

Kui 20. sajandi 20.-30. aastate-

ni raiuti Eestis palju metsa, siisnüüdseks on nii riigi abiga kui abitaning looduslikult kasvama hakanudmets 75-80 aastat vana, see tähen-dab juba peatset raieküpsust. Seegaon metsaraie õigustatud. Et igaomanik raiub oma kinnistul, siis onülevalt alla vaadates mets nagušveitsi juust – auguline. Niigi tuu-lehellad kuusikud jäävad sellegaveelgi nõrgemateks. On ka selliseidmetsaomanikke, kes pole metsagarohkem tegelnud kui vaid kohus-tuslike sihtide rajamine tagastami-sel, harvem erastamisel. Tänasekson need muidugi ammu kinni kas-vanud. Ei olekski arukas käia met-sas üksiku(te) kuivanud või maha-langenud puude järel, see tooksmetsale rohkem kahju, kui omani-kule tulu. Selline tegevus oleks õi-gustatud ehk vaid pinnast kaitsvasuure lumega.

Mida soovitada erametsao-manikele, kellele nende "rohelinekuld" seni kasu asemel pigempeavalu on põhjustanud?

Kui peavalu põhjuseks on asja-olu, et ei oska midagi ette võtta, siispalun, pöörduge eelmainitud tele-fonidel, lepime metsaskäimise ajakokku ja vaatame koos, mida olekstarvis teha. Alati polegi kiiret, sestmets on pikaealine ja kasvab ilmavahelesegamisetagi. Kui aga järeleon jäänud langid, siis peaks vaata-ma, kuidas riigi abi kasutades neilemets jälle kasvama saada.

Metsaspetsialisti küsitlesTiiu UUSKÜLA

Värviküllase Sipsiku sündKadrinas Pargi tänavas on ha-

kanud inimeste pilku püüdma vär-vikirevaks renoveeritud lasteaiaSipsik hoone. Veelgi värvikam onnüüd maja seestpoolt. Kõigi nendevärvide kooskõla eest on hoolitse-nud Rakveres elav kunstnik ja klaa-simeister Riho Hütt.

Põhjaliku uuenemiskuuri läbiteinud majas ei ole endisest siseku-jundusest ega isegi mööblist mida-gi järele jäänud.

Pool aastat väldanud ehitustöödolid AS Kose Ehitus teha ja korral-dada. Tööde eelarveliseks maksu-museks kujunes üle 6,6 miljonikrooni.Fotol all:

Moodsad kokkutõmmatavadvoodid on AS Flexa Eesti kingituslasteaiale

Sipsikule kauni värvigammakujundaja Riho Hütt

AS Kose Ehitus töödejuhatajaTaavi Randloo

323. september 2005

NeerutiSeltsiV E E R G• Neeruti Selts tänab valla küla-

de inimesi, kes oma aktiivse osale-misega tegid nauditavaks valla kü-lade päeva 20. augustil Läsnal. NStänab ka külade sponsoreid ningKadrina pasunakoori mehise puhk-pillimuusika eest.

• Loodusretk 1. oktoobril algabja päädib Pariisi puhkeküla-laagrijuures, sealsetel oosidel, otsitakseüles Hobujärv, Põhjatu järv, Emua-luse soo. Väljasõit pisibussiga kell12 Kadrina rahvamaja juurest. Ta-gasisõit algab kell 16.00. Võileibtaskusse! Kel soovi, võib tulla kaoma autoga.

"VYÖKUTOJAT", "SEURATALONPELIMANNIT" JA TEISED ...

Sotsiaalminister külastas UdrikutAugusti lõpul käis Lääne-Viru-

maal tutvumas riiklike sotsiaalasu-tuste olukorraga vabariigi sot-siaalminister Jaak Aab (pildilall). Teel Imastusse tegi ta peatu-se Udriku hooldekodus, põhju-seks sealse hooldekodu kütte-probleemid. Lühiajalise vestlusekäigus andis hooldekodu direktorHelve Meos külalisele ülevaate kat-lamaja olukorrast.

Selgus, et 45 aastat vana mõisa-hoonet soojaga varustanud katladvajavad taskukohasemat so odava-mat kütet, milleks arvati sobivathakkepuit ja puidujäätmed. Kunagivarem köeti seal katlaid kivisöega.Uus kütteliik nõuab ka ümberehi-tustöid, et saaks uut kütet kasutama

hakata. See aga tähendab investee-ringuid, mida aga ministri jutu järgion äärmiselt napilt või on juba ob-jektide peale ära jagatud.

Minister andis siiski lubaduse,et tulevaks kevadeks leitakse sel-leks tööks ka rahalised vahendidning 2006. aasta suve lõpul või sü-gisel saab ümberehitustöödega al-gust teha.

Udriku hooldekodu asub küllKadrina vallas, kuid kuulub riiklikuhooldekoduna Lääne-Viru Maava-litsuse valitsemisalasse.

Udrikus käisid koos ministrigaka Riigikogu aseesimees ToomasVarek ja Lääne-Viru maavanemUrmas Tamm.

Enn MÄLGAND

... võtsid nõuks rändama minna.Midagi eriskummalist pole sellesjuba ammu. Pealkirjast annab aima-ta, et reisisihiks oli taas Soomemaa,kuid seekord mitte meie sõprus-vald, vaid Rakvere sõpruslinn Lap-peenranta, mis oma järjekordsetsünnipäeva tähistas, ja kus Kadrinaesindus ka kümne aasta eest kaaste-gev oli. Osale seltskonnast oli tee-kond seega tuttav, mõnele isegi vä-ga tuttav.

Päev oli alanud vihmasajuga.Tallinnaski tilkus taevast üksikuidpiisku, kui Rosella nimelisele lae-vale astusime. Helsingi võttis meidvastu juba päikesepaiste ja lämbeltniiske ilmaga. Pealinnast sihtkohtaon üle 250 km. Umbes kell 4 jõud-sime majutuskohta, Huhtiniemilaagriplatsile.

See on imekena 12 hektari suu-rune Saimaa äärne maa-ala, kuhuon ehitatud 44 mökki (majakest),120 kohta haagissuvila paigutami-seks, suuremad majad WC-de jaduširuumide ning köögi jaoks. Li-saks on platse veel kuni 120 telgipüstitamiseks, saun (15 eu-rot/tund) ning grillimiskohad (2lagedal ja 1 katuse all).

Seadsime end sisse, harrastasi-me veeprotseduure, mitmed suple-sid ka järvevees, einetasime ja otsi-sime pampudest üles esinemisriie-tuse. Kella 8-ks oli meile kavanda-tud esimene ülesastumineLinnuseöö pidustuste raames. Eel-misest käigust oli meeles, et meiltuli kõige oma pillide-võimenduste-ga minna jalgsi päris järsku tõusupidi vana kindluse kesksele esine-misplatsile. Olime selleks nüüdkivalmis, ent ronima siiski ei pidanud– ülesastumised toimusid kõik Sa-damaturu laval. Sinna juhatas meid

üks Linnuseöö peo korraldajatestMari Mansner. Nii vana kui ka uuslinn olid täiendatud ajutisemate jaka alaliste lavadega, kus igaühelpeaaegu pidevalt keegi esines. Kü-lalisi oli tõepoolest lähedalt ja kau-gelt, tõmmunahalisi ja pilusilmseid,kodumaalt ja hõimlasi. Ainult Rak-vere omi ei tulnud nagu ette. AgaRakveret teadsid kohalikud suhteli-selt hästi. Kui sai mainitud, et Kad-rina on tosina kilomeetri kauguselRakverest, teadsid mitmed, millestjutt ja noogutasid tunnustavalt.

Lappeenranta algus ulatub aas-tasse 1649, mil Rootsi-Soome Ku-ningriik ehitas siia Willmanstrandilinna. 1720-ndatel rajati juba lin-nus/kindlus, mis 1741. aastal Vene-maale tuli loovutada. Ligi sajandiksVene linnaks saanuna, arenes seeküllalt oluliseks kaubasõlmeksPõhjala maade ja Venemaa vahel.Vanimad säilinud majad ongi päritsellest perioodist.

Niisiis olime valmis tunniseksesinemiseks, kuid kohapeal selgus,et meil on koos ettevalmistusegakasutada vaid tundi, mis omakordatähendas 35-40 minutilist esinemi-saega. Siiski sai kõik oluline äranäidatud, lauldud, mängitud ja rää-gitud. Vastuvõtt oli tore ja südam-lik, ilmutati siirast huvi, sest põhja-naabrist hõimurahvas meie mooditaidlust ei harrasta. Kui enne meidesines mustadest meestest-naistest,valdavalt tam-tamidest ja bongo-dest koosnenud ansambel, kus trul-lakas aafriklanna päris ehtsat kõhu-tantsugi demonstreeris, siis meie jä-rel seadis end üles tavapärasemnoortebänd.

Kuigi päev oli olnud pikk ja vä-sitav, jäime sellesse melusse siiskiveel tunnikeseks. Sadamaturul käis

Meie rahvatantsijad Soomes esinemas, (vasakult) Kaidi Kalle, LudmillaLiivorg, Melanie Liiv ja Liivi Lomp

elav kaubitsemine, valitses nö 6 eu-ro maania st. enamasti maksis portsmingit voki-rooga või kombinat-sioon söögist-joogist just niipalju.Mõned meist leidsid koha, kus sa-masuguse eine eest tuli 4 eurot väljaanda. Võtsin portsu (ca 1,5 pihutäit,parimal juhul 100 gr) friikartulit,kus vorstilõigukesed sees. Sõin jamõtlesin: 4 eurot = 62,4 EEK-d.Kui ma kodus ostan 3 kilost pakkifriikaid ja 200 gr mingit viilutatudvorstimoodustist iga kilo kohta,teeks see umbes samasuguse sum-ma. Ja tekkis küsimus – mis saab2007. aastal, kui me eurodes arvel-dama hakkame, kuid ikka sama vä-he palka saame. Ja vaese sugulasetunne lõi oma kunagises ereduseslõõmama.

Teisel päeval oli veel kaks esi-nemist sadamaturu laval kui ka kol-mandal, kui sõitsime mõniküm-mend versta Venemaa poole, Jout-senosse.

Joutseno on samuti vana asu-la, kuid linnaks sai ta alles selleaasta 1. jaanuarist. Ka selle paigaajalugu on kirev, siin kulges rinde-joon punaste ja valgete vahel Soo-me kodusõja ajal (jaanuar-mai1918). Talvesõja ja Jätkusõja la-hingud mürisesid lausa siinsamas.Seepärast on tolles kandis ka mit-meid sõjaväekalmistuid ja mäles-tusmärke.

Sellest ja paljust muust pajatasmeile kohalikus muuseumis mõnuspapi ja eestlaste hea sõber PerttiVuori. Seejärel astusime üles kaheshooldeasutuses, kus meie eelmist

käiku veel hästi mäletati. Järgnesringsõit ja giidiks oli valitsev Lei-va-Ema (valitakse tublide seltsielu-tegelaste seast iga kahe aasta järel)Ulla Viskari. Sujuvalt kulges ka vii-maste ööbimispaikade külastus jasoovijatele saun Suur-Saimaa ääres.Õhtusöögi järel sõitsime Imatrale,kus laupäeviti ja pühapäeviti näida-takse ainulaadset ja muljetavalda-vat vaatemängu, mis koosneb gra-niitkanjonist, veest, valgusemän-gust ja Jean Sibeliuse "Karjala süi-dist".

Kell 7 (ja kl. 10) õhtul avatakse25 minutiks Imatra (kunagise)veejõujaama pais ja vesi tormabmuusika ning valguse saatel kan-jonisse, täites selle pea pooleni.Paraku sai nautida vaid pulbitse-vat vett, sest sellest tekkiv kohinvarjutas muusika peaaegu täiestija päevavalgus ületas elektrivalgu-se efekti pea olematuks. Kümneaasta eest samal ajal ja samas ko-has oli päikesepaisteline ilm ja ve-testiihias säras vikerkaar ja see oliisegi efektsem. Tamm, millelt vesivalla pääseb on 24 m kõrge ja veehulk, mis lahti lastakse on 1 se-kundi jooksul nii suur, et kui seetoodaks elektrit, piisaks sellestühele majapidamisele terveks aas-taks.

Enne jagunemist 4 öömaja va-hel võtsime ette väikese sõidu teise-le poole tammi ja veel edasigi –Vene piiri äärde. Oleks kellaaeg ol-nud veidi varasem ja ilm parem(kallas nagu oavarrest), võinuksimeisegi idanaabrit külastada – kohalik

piiriületuskord pidavat seda täiestivõimaldama.

Viimane reisipäev tõotas kuju-neda sama pikaks ja väsitavaks na-gu esimenegi – vara üles, kotid-po-tid kokku ja tagasiteele. Ja nii läks-ki. Buss oli nobe ja bussijuht (Rai-vo, MIKK REISID) asjalik ning 280km said otsa Helsinki sadamas um-bes kell 10.30. Ja taevas hakkas jäl-le vett läbi laskma. Tuttavale Rosel-lale lähenedes kallas vihma jubajustkui pange servast. Aegna kandisläksin tekile, tuul oli üsna vali jalaev kõikus märgatavalt. Oli aimatatormi ja raju, mis sasis korralikultnii siin- kui ka sealpool lahte, kailmameistrite selgitamisplatsil ehkOlümpiastaadionil Helsingis. GerdKanteril oli hõbe taskus, AndrusVärniku kuldne piik ootas lendu-laskmist.

Vahetult enne kojujõudmist tä-nas Aino Orgmets kõiki, tänu kelle-le kontsertmatk teoks sai ja tore-daks elamuseks kujunes: tantsurüh-ma, lauluansamblit, pillimängijaid,bussijuhti, toiduvalmistajaid ja tei-si. Tegelikult tuleb kõigil eelnime-tatutel tänada just Ainot ennast, kesesimesena meist Lappeenrannaskäis ja olulised sidemed tänasenisäilitanud on. Tõsi, tookord külloma tolleaegse, aga mitte Kadrinatantsurühmaga. Tänu Ainole olememeiegi selle ilmakandi omapärastosa saanud.

Küllap on veelgi neid, keda reisieest tänada. Olge siis tuhandeks ter-ved, head aitajad!

Harald RAHUPÕLD

Osa Soomes käinud taidlejatest ühispildil

4 23. september 2005

Noppeid Neeruti kooli ajaloostVt algust augustikuu Kodukandis!

Arstlikul läbivaatusel selgus, etõpilaste hulgas on levinud massili-selt nahahaigus, pea- ja riidetäid,otsustati “ tuua hoolekogu kululkoolile arsti retsepti järele naha-haiguse rohtu ning see õpilastelevälja jagada”.

Haigete õpilaste vanemad ot-sustati kutsuda kooli juurde. Veelplaaniti Kadrina algkoolist tuuakaal ja lapsed ära kaaluda.

1943. aasta novembris võetivastu nimekirjas mitte seisvad õpi-lased:, Eevi Lipping ja Aino Kop-pen I klassi, Aksel Annus, VäinoBöckler ja Gustav Mägi II klassi,Lilian Lipping IV klassi, Asta Vee-leht VI klassi.

1943. aasta jõulude eel otsustatipr. Wunderlich saata põllumajandus-juhi juurde ning paluda “õpilastejõulupuu tarvis maiustusi ehk küpsi-kute valmitamise jaoks siirupit” .

1944 aasta 24. märtsi õppenõu-kogu koosolekul otsustati saata pal-ve endise koolijuhataja H. Sakkiväeosa ülemale, et ta saaks puh-kust, sest vastasel korral on “raskeõpilasi hinnata ning koolis varan-dust ja kantselei asjaajamist kor-raldada ...”

1945. aasta sügis:• Iga päev kontrollib sanitaarvoli-nik ihu- ja riiete puhtust.• I, II, III ja IV klassi poistel tu-leb kõigil juuksed ära lõigata.• Lastevanemate koosolekul rää-gib H. Sakk talupidajatele riiginor-mide õigeaegse täitmise tähtsusest.• Hakata lastele andma koolipoolt toorest kaalikat, porgandit jahapusid kapsaid.• Väljakäiku minnes vahetadatuhvlid saabaste vastu.

* * *Neeruti kooli lõpetasid 1946. a.

kevadel M. Wunderlich, L. Lip-ping, L. Torm, H. Tänavots, O.Sork, H. Rüürmann, A. Teki ja P.Schneider.

* * *Õpilaste joonistusvõistlustel

olid parimad: • III klass Maia Sakk 9-aastane,Eili Kuvastu -10a, Urve Uusküla10-a,• IV klass - Lembit Peets 12- a,Evi Lipping 11- a , Selje Talvistu12-a,

• V klass Mare Pärnik- 12 a,Rein Sakk- 11 a, Ats Pärnik- 14-a• VI klass Heini Peets- 14-a, Len-nart Komp- 13-a, Silvi Rüütmann-13-a.Kokku saadeti maakondlikule kon-kursile 26 tööd.

* * * 1947. aasta kevadel olid Neeru-

ti kooli õpilasteks:I klass - Kristelstein Ermine,

Prees Laine, Vann Eha, Pärnik Ma-ti, Sakk Tõnis, Sandmann Eili,Aleksandrov Ivan, Vealaks Linda,Tirikov Vassili, Tirikov Viktor,Rein Piiskoppel Rein, Talsen Ado,Rebane Valve.

II klass – Wunderlich Maria,Savolainen Aira, Peets Helgi, KälleLembi, Rõakova Maia, MusakkoLidia, Mähonen Peeter, VahtraVaabo, Olu Otto, Eelma Ants, Pär-napuu Heino, Prees Ruudi, KotterKlaara, Tirikova Lidia, RebaneAnts, Kreitsvei Kaljo.

III klass - Eili Kuvastu, MaiaSakk, Urve Uusküla, Ilse Annus,Salme Laansalu, Linda Sandmann,Aino Piiskoppel, Rebane Milvi,Miina Nikolai, , Kononov Vladi-mir, Osvald Hüüs, Tirikova Manja,Prees Karla .

IV klass - Erika Sork, LainePromen, Evi Lipping, Evi Kreits-vei, Silja Talvistu, Evi Rükken,Jaan Tänavots, Aksel Annus, Han-sar Aldo, Annus Endel, TämmoLembit, Peets Lembit, NadedaNau, Heino Siispere.

V klass – Ants Kadopa, OdetLiblik, Heldi Murakas, Nupp Ak-sel, Nupp Erich, Promen Kaljo,Pärnik Mare, Pärnik Ats, ReinsaarKonstantin, Sakk Rein, SchneiderAndres, Torm Lennart, TänavotsHeino, Helge Vahtra, VaikjärvAnts, Tank Otto, Hansar Dailo,Kristelstein Olga, Nõlvak Lembit,Kütt Vilma .

VI klass - Komp Lennart, Kül-var Endel, Leht Ilse, Mark Ado,Peets Heini, Piiskoppel Auguste,Rüütmann Silvi, Toompuu Helmi,Tulp Enn, Udu Martin, ValdmannRein, Wunderlich Britta, LaansaluValve, Musakko Heini, Eha Vald-mann.

Seega oli Neeruti koolis 1947.aasta kevadel 91 õpilast.

Tõnis SAKK

Kes teab?Hõbeda küla mees Enno Uibo

tõi möödaläinud kevadel Kodukan-di toimetajale juuresoleva vana fo-to, millel on kujutatud Kadrinakoolimaja (praegune A korpus)

ehitusbrigaadi 1938. aastal. On tea-da, et paremal äärel seisev kaabugamees on pilditooja isa. Aga kes onteised?

Kellel on andmeid või tunnebära mõne pildil oleva inimese, pa-lutakse ühendust võtta lehetoimeta-jaga.

Omakandi riigimeest meenutades Eduard Leppik “Otto Strandmani genealoogia”, Imavere, 2005

Meie viljaka kirjamehe Eduard Leppiku sulest ilmus hiljaaegu tähelepanu vääriv uurimus kunagisestEesti riigimehest ja meie valla inimesest Otto Strandmanist (30.11.1875–5.02.1941). Nagu väidab Leppik,

on Strandman F. R. Kreutzwaldi järel Eesti kõige tuntum Kadrinaga seotud mees. Kogu pika nõukogude-perioodi kestel ei olnud võimalik Strandmani nime avalikult suhu võtta, rääkimata temast kirjutamisest

Eduard Leppiku kirja pandud Strandmani suguvõsaalgtekstid on pärit riigimehe pärijatelt ja suguvõsa liik-metelt, arvukatest ajaleheartiklitest ja raamatutest.

Otto Strandmani suguvõsa põlvneb Kadrina kihel-konnas asunud Undla valla Neeruti mõisa Vandu kü-last. Tema isa Hans polnud päevagi käinud. Lugemiseja kirjutamise oli ta õppinud ära iseseisvalt.

Peale koduse algõpetuse sai Otto haridust ka Rak-veres ning hiljem Tallinnas gümnaasiumis, kust siirdusedasi õppima Peterburi gümnaasiumisse. 1899. a. tulita õppima Tartu ülikooli õigusteadust, kuid ülikoolilõpetas hoopis Peterburis.

Seejärel algasid Strandmanil advokaadiaastad. Tasukeldus Tallinna seltskonnaellu ning 1904 valiti taTallinna linna volikogusse.

1924. a. tegutses Strandman kõmulisel 149 kommu-nisti kohtuprotsessil advokaadina Tolleaegsed kohtu-materjalid olid veel 1970-ndatel aastatel Strandmaniõetütre Lydia Rogeri valduses.

Otto Strandmanil kujunes ajapikku välja sotsiaalseõigluse põhimõttest lähtuv radikaalne maailmavaade.Ta oli Eestile autonoomia saamise üks eestvedajatest,ka pooldas ta õiglase maareformi läbiviimist.

Kaua ja põhjalikult tegeles Strandman meieomariikluse küsimustega. “ Mitte mõte ei olnudvõõras, vaid usk puudus” , on ta hiljem selle kohtatäheldanud.

Otsustavad ajadOtto Strandmani elus said alguse pärast 1917. a.

vene revolutsiooni.Temast sai Eesti riikluse loomiseeest võitleja. Ta oli Maapäeva ajaloolise koosoleku (15.novembril 1917) juhataja. Sel koosolekul otsustasMaapäev tunnistada ennast Eestimaa ainsaks kõrge-maks võimukandjaks. See otsus tähendas lahkulöömistVenemaast ja riikliku iseseisvuse teele asumist.

Vabamates oludes said Strandman ja ta mõttekaas-lased hakata mõtlema oma erakonna loomisele. 1917.a. sügisel pandi alus Tööerakonnale, mis alguses kandisnime Radikaalsotsialistlik Erakond

Eesti Ajutises valitsuses oli Strandman algul kohtu-minister, seejärel välisminister ja põllutööminister. 8.mail 1918 sai Otto Strandmanist pea- ja sõjaminister.Tegemist oli iseseisva Eesti esimese parlamentaarsevalitsusega.

Pärast mitmeid ministrikohti sai Strandmanist1929. a. 19 kuuks Eesti riigivanem.

Majandusasjade korraldajaStrandman ei olnud üksnes suurepärane poliitik,

vaid ka tark majandusmees, kes mõnelgi korral päästisriigi raskest olukorrast. Ka Eesti riiki tabas 1929-1932ülemaailmne majanduskriis. Strandmani valitsuse ettevõetud sammud – eksportsealiha tootmise suurendami-ne, tollide tõstmine, riigitöötajate koosseisude koonda-mine, kulukate majanduskavade peatamine jne – osu-tusid õigeteks. Strandman seostas hea majandamiseisiku, talu kui ka riigi eelkõige kokkuhoiuga.

Pärast riigivanema ametiaja lõppu 1931. a. märtsisalgas Otto Strandmani töö diplomaadina, mis kestiskuni II Maailmasõja puhkemiseni. Ta oli suursaadikuksPariisis, Varssavis, Bukarestis, Vatikanis jm.

1939. a. hilissügisel tuli Strandman Pariisist kojuväljateenitud vanaduspuhkusele Eesti edasise saatuse

otsustanud Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine ma-sendas vana ja elu näinud meest Tuli alluda saatusetahtele.

Kui 1941. a. veebruari algul saabus Kadrinassekutse ilmuda Rakveresse NKVD-sse ülekuulamisele,oli selge, et midagi head ees ootamas ei ole. 5. veeb-ruaril 1941 lõpetas ta oma elu koduseinte vahel. OttoStrandman maeti väikese inimgrupi saatel Tallinna si-selinna kalmistule.

Otto Strandman ja KadrinaRiigimehe elu oli tihedalt seotud Kadrinaga. Kadri-

na lähedal Vandu külas oli ta sündinud ja kasvanud.Kadrinas elas tema õde Anna Marie, Kadrina surnuae-da on maetud ema Ann, isa Hans ja vend Andres.Viimane mängis olulist osa Otto elus. Peterburis õppi-mise ajal oli vanem vend Andres, kes töötas Krestõvangla ülemana, toetanud Ottot majanduslikult. Andresoli kaastegev ka venna põgenemisel maapakku Šveitsi.Kui Andres 1897. a. paiku Kadapiku külla talu ostis,sai hiljem selle omanikuks Otto. Tehing aga jäi nota-riaalselt kinnitamata ning talu oli kuni Otto surmaniAndrese nimel edasi. Talu hooldajaks oli Otto õdeAnna Marie, sest Otto elas siin vaid puhkuse ajal.

Otto Strandmanil oli maja ka Tallinna südalinnas,mis aga Punaarmee poolt 1940. a. augustis rekvireeriti.Sinna asusid elama punaarmeelaste perekonnad, ja ela-sid seal veel kaua.

Otto Strandmani kodu Kadapikus asustati võõrasteinimestega. Eduard Leppik kirjutab kokkuvõtvalt sel-lest: “ Ja võib-olla ainult selle maja iidsed seinad mäle-tavad veel seda vaimsust, mis seal kunagi valitses.”

Üsna pea, 30. novembril, möödub 130 aastat siit-kandist pärit riigimehe, diplomaadi ja õigusteadlaseOtto Strandmani sünnist.

Enn MÄLGAND

Eduard Leppiku raamatu esikaas

Mullutalvine pilt Otto Strandmani majast

523. september 2005

Karuputk – ohtlik võõrliik inimeste terviseleVälimuselt ning omadustelt sar-

naste karuputke võõrliikide välimuson muljetavaldav, kuna tegu on Eu-roopa kõige suuremate rohttaime-dega. Karuputked kasvavad tiheda-te, kohati kuni 5 m kõrguste kogu-mikena peamiselt jõgede ja ojadekallastel, maantee- ja raudteeserva-des ning prügipaikades ja söötispõllumaadel. Taimede lehelabad onkuni meeter pikad ja peaaegu samalaiad. Nad õitsevad vaid üks kordelu jooksul, peale seda taim sureb.Õitsemiseks võib olenevalt elupai-ga headusest kuluda mitu aastat.

Nii hiid- kui ka Sosnovski karu-putk on pärit Kaukaasiast. Meilejõudsid karuputked 1950ndate aasta-te paiku, kui neid propageeriti kuiväärtuslikke silo- ja meetaimi. Kaa-sajal on karuputke võõrliigid nuhtlu-seks nii Euroopas kui ka Ameerikas.

Oht inimeseleKaruputke võõrliigid on inimes-

tele otseselt ohtlikud. Kui taimemahl satub nahale, põhjustavad sel-les sisalduvad furanokumariinidpäikesepaistelise ilmaga põletuselesarnanevate villide teket, sest mahlsuurendab naha tundlikkust ultra-violett-kiirguse suhtes. Mahl on

ohtlik veel mitmeid tunde pärasttaime mahalõikamist. Tavaliselt il-mub mahlaga kokku puutunud ko-hale esmalt kipitav punetus ninghiljem võivad tekkida valulikudsuuri vesiville meenutavad villid.Tekkinud haavad paranevad aegla-selt ning armid võivad veel aastaidpärast kokkupuudet olla tumeda-malt pigmenteerunud. Kui mahl onsattunud nahale, tuleb see kiirestivee ja seebiga maha pesta ningmõnda aega otsest päikesepaistetvältida.

TõrjeTaimedest vabanemiseks tuleb

takistada viljumist ja taimed enneseemnete valmimist hävitada.

Peamised karuputkede tõrje-meetodid on niitmine, umbrohu-mürkidega pritsimine, juurte läbi-lõikamine, aga ka karjatamine ja õi-sikute ärakorjamine. Tõrjumist tu-leb alustada varakevadel, kuitaimed on veel väikesed ning ei ku-juta tõrjujale suurt ohtu.

Märkus. Ülaltoodud materjalpärineb Bert Holmi koostatud info-voldikust. Infot saab ka aadressil:www.loodus.ee/el/vanaweb/0105/kalevi.htm

Külade päev Läsnal pakkus elamusi20. augustil Läsnal peetud vallakülade päevaks valmistuti pikka ae-ga Kohapealne toimkond eesotsastoimeka ja lugupeetud Läsna rahva-maja perenaise Ene Piholiga koos-töös külaliikumise aktivisti SirjeKuusikuga ja Neeruti Seltsiga olidära teinud suure eeltöö. Kui kaunisuveilma teene veel juurde arvata,siis võib lühidalt öelda: esimenekülade päev õnnestus täielikult.

Valla külade päeva korraldami-sel peeti silmas paljusid eesmärke,kuid eks osalised ise tajusid kõigeparemini seda ühise olemise ja te-gutsemise tunnet. See oli ühtlasi kavalla perede päevaks, sest kohaleoli tulnud väga palju peresid kooslastega. Kindlalt ja peremehelikultjuhtis päevakava täitmist kohalikuseltsielu üks tublisid toetajaid, ame-tilt Loobu metsaülem Eerik Väärt-nõu. Alates 2004.aasta sügisest kor-raldati Neeruti Seltsi ja külaliiku-mise tegevusjuhi Sirje Kuusiku(pildil) eestvõttel 5 külaliidrite (va-nemate) kokkusaamist, mida kakoolituseks võiks nimetada. Selle-kohase projekti järgi kulutati kokku20 tuhat krooni raha, mis kogutikokku nii sponsorite, kohalikuomaalgatuse programmist, vallava-litsuselt jt.

Läsnal koos olnute arvuks loetiumbes 250 inimest vähemalt 20 kü-last (vallas on kokku 32 küla). Agakülalisi ja uudistajaid oli kohal kaKadrinast, Tapalt, Rakverest, Tal-linnast jm.

Suurejoonelise rongkäiguga ko-halikust bussijaamast rahvamajaõuele alanud küladepäev võttis omaõige kuju siis, kui iga küla oma sisuavama hakkas. Kui selleks lugedaka suupistete, pirukate, kookide jamooside maitsmist ning supisöö-mist, siis ei saa öelda, et meie maa-inimestel puuduvad nutikus ja ilu-meel. Külapäev selleks ju korralda-tigi, et oma kollektiivseid andeid jatavasid üksteisele demonstreerida.Ja selles ei tulnud küll kellelgi pet-tuda

Esimene omalaadne ja oodatudvalla külade kokkutulek andis kahea ja kasuliku kogemuse nii kor-raldajatele, aga ka külade inimeste-le. Valla selle aasta suursündmustehulgas on Läsnal korraldatu sissevõtnud kindla ja auväärse koha.

Enn MÄLGAND

Loobu küla tort-madu oli pilkupüüdev vaatamisväärsus

Võduvere toimekas külaseltskond defileel. Lipuga on külavanem Ülo Kais

Mõndavere nime asemel kanti rahvale meelepärasema nimega tahvlit,kus peal sõna "Kõnnu". Kandjaks oli Olev Pippenberg, temast paremal

seisab Jens Haug

Läsna rahvamaja perenaisel EnePiholil oli korraldajana lõputu

tööpõld

Selline oli teade küladepäevatoimumisest

Sirje Kuusik oli kokkutulekukorraldajate poolel

Põima kandi inimesed rõõmsas meeleolus peoplatsile sammumas

Linda Mäe arvates oli see tõeline pidupäev tervele vallale

Heiti Pihol oli abimeheks mitmel alal

Kihlevere külavanem Toomas Tingas oma rahva keskel

6 23. september 2005

Eesti elanike tervisekaduSelle vähendamiseks tuleks suurendada alkoholi ja tubaka-

saaduste maksustamistTartu Ülikooli tervishoiu insti-

tuudis koostöös Maailma Tervi-seorganisatsiooniga (WHO) ja sot-siaalministeeriumiga valminudanalüüsi "Haiguskoormuse tõttukaotatud eluaastad Eestis" koha-selt saab alkoholi liigtarvitamisesttingitud tervisekadu vähendadakõige tõhusamalt alkoholi ning tu-bakatoodete suurenenud maksusta-misega.

Tervisekadu ehk haiguskoor-mus

Maailma Terviseorganisatsioo-ni (WHO), Maailmapanga ja Har-vard School of Public Health’ikoostöös on valminud metoodika,mis võimaldab hinnata nii suremu-sest kui haigestumisest tekkinudtervisekahju ühe näitajaga ehkDALYdega.

DALY (Disability-Adjusted Li-fe Years) näitab tervisekadu en-neaegsest suremusest , millele tu-leb liita tervisekadu haigestumi-sest (edaspidi tekstis tervisekadu).

Eesti rahvastiku 2002. a sum-maarseks eluaastate kogukaotu-seks oli 338 244 aastat.

Jagades kaotatud eluaastadkeskmise elueaga Eestis, saame ko-gukaotuseks ca 4500 kaotatud elu.Seega, kui 2002. aastal sündis ligi13 000 last, siis teiselt poolt kaota-sime rohkem kui kolmandiku nen-dest eludest varajase haigestumuseja suremuse tõttu.

Naised ja mehed kaotasid elu-aastaid võrdselt, kuigi meeste kao-tuse põhiosa tuleneb suremusest janaistel haigustest. Üle poole Eestielanike tervisekaost langeb tööeali-sele elanikkonnale (20-64 eluaas-tat). Kokkuvõtvalt on suurimakseluaastate kao põhjustajaks süda-me-veresoonkonna haigused, mismoodustavad 33% summaarsesthaiguskoormusest, teisel kohal onkasvajatest tingitud tervisekadu(20%) ning kolmandal välispõhju-sed (12%). Kolm enim kaotust põh-justavat haigusrühma moodustavadkogukoormusest 65%.

Enneaegsetest surmadest tin-gitud tervisekadu 2002. a. olikokku 198 354 eluaastat, sellest31% välispõhjuste, 28% südame-ja veresoonkonnahaiguste ning19% kasvajate tõttu. Ligi kaks kol-mandikku meeste ja üks kolmandiknaiste suremuse tõttu kaotatud elu-aastatest langeb varasemasse ikkakui 65-eluaastat. Meeste puhul onkuni 50. eluaastani olulisemaikssurmapõhjuseks välispõhjused,seejärel aga südame-veresoonkon-na haigused. Naistel on välispõhju-sed kõige suuremaks eluaastate kaopõhjustajaks sünnist kuni 45. elu-aastani. Vanuses 45–59 on naistelülekaalus kasvajatest tingitud kao-tus, alates 60. eluaastast tõusevadjuhtivaks eluaastate kaotuse põhju-seks südame-veresoonkonna hai-gused.

Haiguste, vigastuste ja puuetetõttu vähenenud elukvaliteedi ar-vel kaotas 2002. aastal Eesti rah-vastik 139 888 täie tervise juureselatud aastat, mida on arvuliseltkolmandiku võrra vähem kui kao-tus enneaegsest suremusest. Pea-misteks tervisekadu põhjustavatekshaigusteks on kasvajad (17% koguhaigestumisest tingitud tervise-

kaost), luu- ja lihashaigused (16%),südame- ja veresoonkonnahaigu-sed (13%) ning psühhiaatrilisedhaigused (10%).

Tervisekao põhjuste vähenda-miseks peab teadma terviseriske

Selleks, et leida sobivaimadsekkumised tervisekao vähendami-seks, on vaja ennekõike teada ter-visekao põhjuseid ehk terviseriske.Kuigi kõiki terviseriske pole või-malik ühiskonnast täielikult eemal-dada, peaks tervisepoliitika ees-märgiks olema neid vähendada võipiirata nende mõju kasvamist. Käe-solevas uuringus oli põhirõhk suu-natud käitumuslikele terviseriski-dele.

Suitsetamisest on tingitud 8,3%(sh meestel 12,4% ja naistel 3,5%)rahvastiku tervisekaost. Mehedkaotavad suitsetamisest tingitudhaiguste tõttu ligi neli korda roh-kem eluaastaid kui naised. Suitse-tamisest tingitult kaotatakse kõigerohkem eluaastaid kasvajate tõttu,teisele kohale jäävad südame-vere-soonkonna haigused. Pool suitseta-misest tingitud eluaastate kaotusestlangeb vanuserühma 45-64 aasta-sed, st töövõimelisse ikka.

Vähesest füüsilisest aktiivsu-sest tingitud tervisekadu moo-dustab 7,4% kogu rahvastiku ter-visekaost (sh meestel 7,3% ja nais-tel 7,8%) Vähene kehaline liikumi-ne on suurimaks riskitegurikssüdame-veresoonkonna haigustetekkele. Suurimaks probleemiks onsee vanemaealiste seas – üle 65-aastaste kanda on 60% vähese füü-silise aktiivsuse tõttu tekkinud ter-visekaost.

Alkoholi liigtarvitamine moo-dustab kogu haiguskoormusest6,6% (sh meestel 12% ja naistel1%). Koormuse põhiosa (81%)moodustab enneaegsetest surma-dest tingitud kaotus. Alkoholi tar-bimisega seotud tervisekaost 34%on tingitud välispõhjustest, millestomakorda 60% langeb noore täis-kasvanu (15--44 eluaastat) ikka.Välispõhjustest olulisemad tervise-kao põhjused on liiklusvigastusedja vägivald, mis kokku põhjustavadligi poole meeste alkoholiga seotudvälispõhjuste tõttu kaotatud eluaas-tatest.

Ülekaal põhjustab 5,1% Eestirahvastiku tervisekaost (sh mees-tel 4,3% ja naistel 6%), millest 57%langeb naistele. Kui suremusesttingitud eluaastate kaotus ülekaalutõttu on naistel ja meestel sisuliseltvõrdne, siis naised kaotavad mees-test ligi 2 korda rohkem eluaastaidhaigestumisest langenud elukvali-teedi tõttu. Valdav osa tervisekaosttekib südame-veresoonkonna hai-gustest – meestel 83% ja naistel64%.

Juur- ja puuvilja vähene tar-bimine on põhjuseks 3,8%-le (shmeestel 4,4% ja naistel 3%) Eestirahvastiku tervisekaotusest. Naistejuur- ja puuviljade vähesest tarbi-misest tingitud eluaastate kao põ-hiosa on tingitud kasvajatest, me-hed kaotavad kasvajate ja südame-veresoonkonna haiguste tõttu võrd-se arvu eluaastaid. Üle poolemeeste kaotusest ühekülgse toitu-mise tõttu lasub vanusegrupis 45-64 eluaastat, naistel jaotub kaotus

erinevate vanusrühmade vahel üht-lasemalt.

Tervisekaotuse vähendamisemajanduslik analüüs

Vähendamaks haiguskoormusttuleb leida tõhusad sekkumised,kus ühe ühiku panustatud ressursikohta on vähendatud tervisekadusuurim. Tänasel hetkel on võimalikWHO metoodika põhjal hinnatasuitsetamise ja alkoholi liigtarvita-mise leviku vähendamiseks suuna-tud sekkumiste kulu-tõhusust.

Alkoholi tarbimise vähenda-mise meetmete majanduslik ana-lüüs

Alkoholi liigtarvitamise vähen-damisele suunatud sekkumised,mida hinnati, on maksutaseme tõusvähemal (praegune + 25%) ja suu-remal (praegune + 50%) määral,vähenenud juurdepääs müügikoh-tadele, täielik reklaami keelustami-ne, nõustamine perearsti poolt, suu-rendatud joobe kontroll teedel.

Alkoholi liigtarvitamisest tingi-tud tervisekao vähendamiseks onkõige kulutõhusam alkoholi mak-sustamise suurendamine 50% võr-ra.

Suitsetamise vastaste meet-mete majanduslik analüüs

Sarnaselt alkoholi liigtarvitami-se vastu suunatud meetmetele saabka suitsetamise puhul vaadelda tu-bakatoodete maksustamise, suitse-tamise levikut piirava seadusandlu-se ja reklaami keelustamisega seo-tud sekkumisi. Lisaks hinnatakseka nikotiinasendusravi kulu-tõhu-sust. Sarnaselt alkoholi intervent-sioonidega on uuritavatest sekku-mistest suurima efektiga tubaka-toodete suurenenud maksustamine(41%-lt jaemüügihinnast 60%-le).

Mõttevahetuse korras!

Milleks õpilasele töövihik?Hiljuti pöördus Kodukandi

poole Kadrina Keskkooli põhikoo-lis õppiva lapse ema, kes esindadesgrupi lapsevanemate nimel, esitasküsimuse: “ Milleks on õpilaselevaja töövihikut, kui seda õieti eikasutatagi õppetundides?”

Tõepoolest, miks peab kuluta-ma raha selle ostmiseks, kui töövi-hik õiget kasutamist ei leia?

Lapsevanem näitas oma lapse

töövihikuid, mis olid vaid osaliseltvõi väga vähe kasutusel olnud.Enamik lahtreid ja tabeleid olidtühjad. Parem oli olukord eesti kee-le ja matemaatika töövihikutega.

Asja selgituseks pöördusimekooli direktori Arvo Pani poole.Avaldame siinjuures direktorikommentaari lapsevanemate tõsta-tatud probleemile.

KommenteeribKadrina Keskkoolidirektor Arvo Pani

Töövihikuid üldjuhul koolis ka-sutatakse ning neid ka tellitakse.Tellijateks on aineõpetajad koos-töös õppealajuhatajaga. Siiamaanipole töövihikute kasutamisel prob-leemidest räägitud. Töövihikuidvälja andvaid kirjastusi on mitu.Meie teeme koostööd suurematekirjastustega, mis on saanud selle-kohase loa haridus- ja teadusminis-teeriumilt. Nendeks on kirjastusedArgo, Avita, Koolibri ja Studium.

Probleem töövihikute kasuta-misega tõusis päevakorda2004/2005. Õppeaastal. Miks poletöövihikuid õppetundides kasuta-tud? Ootan sellekohaseid selgitusiaineõpetajatelt.

Töövihik ja õpik käivad käsi-käes ning täiendavad üksteist. Ikkaselleks, et õpilased õppeaineid pa-remini omandaksid. Probleemi tõs-tatamine lastevanemate poolt onmeile ka õppetunniks, mis juhib tä-helepanu sellele töölõigule.

Tõsi on ka see, et töövihikud onküllalt kallid. Kui õpetaja ei peavajalikuks, siis me seda töövihikutka ei telli ega võta kasutusele.

Kooli ja kodu edasise koostööhuvides oleme tänulikud igasugusekasuliku teabe eest, mis tuleb laste-vanematelt. Meie kohus on reagee-rida nendele ning otsida ka lahen-dusi.

Siinjuures palun lastevanemaidpöörduda esmalt eelkõige koolijuhtkonna poole, kes on vast kõigepädevam vastama kooliellu puutu-vatele küsimustele ning lahendamaüleskerkinud probleeme.

Korstnapühkijad Kadrina katustelEesti Korstnapühkijate Koja

korraldusel ja siinkandis tuntudkorstnapühkija Tiit Mäekivi aktiiv-sel osalusel kogunesid nädalapäe-vad tagasi Kadrinasse korstnapüh-kijad üle kogu Eesti.

Niigi erilise auraga õnnistatudelukutse esindajad osutusid huvita-vateks vestluskaaslasteks suhtlemi-sel kohalike elanikega.

Kokkutuleku päeva hommikulolid Sipsiku lapsed joonistanud pil-te, millel kujutasid oma nägemusekorstnapühkijast. Seejärel tulid lap-sed ka ise vaatama “ elavaid mustimehi” aleviku keskel. Laste peami-seks huviobjektiks kujunesid kuld-sed nööbid meeste ametikuubedel.

Trompetist Ülo Mägi avasig-naali järel suunduti rahvamaja ka-

tusele, kus demonstreeriti korstna-pühkimist ja ennast selle töö juures.

Vastavalt eelnevale kokkulep-pele mindi seejärel sponsorlusekorras pühkima aleviku majadekorstnaid ja puhastama lõõre – on

ju kütteperioodki juba ukse ees.Kokkutulnute seas oli ka Eesti

praegu ainuke tegutsev meister-korstnapühkija Leo Kalme Tallin-nast, kel ametialast tööstaazhi jubaüle 40 aasta.

Meister-korstnapühkijaLeo Kalme on üle 40 aasta

inimestele õnne toonud

Tiit Mäekivi oli ettevõtmise peakorraldaja

Mõne minutiga oli rahvamaja katus vallutatud "mustade meeste" poolt

723. september 2005

AVAHOOLDUS KADRINA VALLASEakal ja puudega inimesel on

väga oluline elada oma kodus, har-jumuspärases keskkonnas. Seetõttuon viimasel kümnendil nii meil kuimujal püütud luua paremaid võima-lusi avahoolduse korraldamiseks.

Avahooldust võime jaotada ko-duhoolduseks ja väljaspool koduosutatavateks teenusteks – näitekspäevakeskustes.

Kodus elamine on eakale võipuudega inimesele tema tervislikuseisundi taastamise ja taandarenguaeglustamise seisukohast parem jaodavam kui hoolekandeasutuses.

Seetõttu avati juba 1998. a. sep-tembris Lasteaia "Sipsik“ ruumidesKadrina Päevakeskus, mis alates2001. aastast tegutseb mittetulun-dusühinguna (MTÜ). Päevakesku-sel on lepinguline suhe vallavalitsu-sega majutuseta sotsiaaltööteenusteosutamiseks Kadrina valla eakateleja puudega inimestele.

Seega on Kadrina Päevakeskusavahooldust (päeva- ja koduhool-dust) koordineerivaks ja korralda-vaks keskuseks.

Päevakeskuse eesmärgiks on:• pakkuda sotsiaalteenuseid,

huvitegevust ja päevast hooldamist• korraldada koduhooldust valla

eakatele ja puudega inimestele• nõustada nimetatud isikuid ja

perekondi sotsiaalsete probleemidelahendamisel, ennetades toimetule-ku raskusi.

Majutuseta päevahoolduse(päevakeskuse teenused) osuta-miseks korraldab päevakeskusjärgmisi tegevusi:

• tervise nõustamine • riiklike ja rahvakalendri täht-

päevade tähistamine• vestlused ja loengud • isiklike tähtpäevade tähista-

mine ja ühisüritusted• käsitöö-, kunsti-, looduse jne

temaatilised näitused• televiisori ja videofilmide

vaatamine• ajalehtede-ajakirjade lugemi-

ne• ühiskülastuste-ekskursioonide

korraldamine• arvuti- ja interneti teenusRingid:• käsitöö ja kunstiring• võimlemisring• muusika- ja tantsuring• kulinaaria-tervisliku toitumise

ring• vestlus- ja sõnakunstiringNimetatud tegevustest osavõtt

on Kadrina valla eakatele ja puu-dega inimestele tasuta.

Päevakeskuse tasulised teenu-sed:

• traditsioonilise hiina meditsii-ni diagnostika ja raviteenus (nõelra-vi)

• massaazh• pesupesemine• duši kasutamine• ruumide üürimine.Päevakeskus pakub teenuseid

päevakeskuse ruumides Kadrinas,Pargi 5 lasteaed Sipsik“ hoones es-maspäeval, kolmapäeval ja ree-del (edaspidi EKR) kella 8 – 18-ni. Vastava kokkuleppe korral onpäevakeskus avatud ka muudel ae-gadel.

Päevakeskus transporditeenustüldjuhul ei osuta, kuid vajaduselvõib olla vahendajaks teenuse osu-taja leidmisel.

Majutuseta sotsiaaltööteenus-test koduhooldust

• osutatakse kõrvalabi vajavate-le Kadrina valla elanike registrissekantud eakatele ja puuetega inimes-tele kokkuleppe alusel

• koduhooldusteenust taotlevisik esitab vallavalitsusele aval-duse (võib ka vahendaja kaudu ),milles põhjendab oma soovi javajadust kõrvalabi saamiseks

• koduhooldusteenuste osuta-misel kõrvalabi vajavatele isikutelerakendatakse teenustasu, mille suu-rus oleneb osutatavate teenuste ma-hust ja maksumusest

• juhul kui kõrvalabi vajav isikei suuda majandusliku olukorra tõt-tu tasuda nõutavat teenustasu, võibta pöörduda taotlusega rahalise toe-tuse saamiseks Kadrina Vallavalit-suse poole või taotleda enda arva-mist osaliselt valla poolt finantsee-ritavate koduhooldusteenuste saaja-te hulka

• koduhooldust osutavaks ini-meseks võib olla Päevakeskuse sot-siaalhooldustöötaja või abivajajaelukohas elav tugiisik või hooldaja,kellele on vajadusel võimalikmaksta rahalist kompensatsioonitoetuse näol hooldusega tekkinudkulutuste eest.

• koduhooldust vajav eakas võipuudega inimene sõlmib koduhool-duse lepingu päevakeskuse juhata-jaga, kes leiab kokkuleppel abivaja-jaga hooldaja ja täidab abivajajakaardi, kus leiduvad andmed abiva-jaja seisundi ja vajalike teenustekohta.

Koduhoolduse teenuseid abiva-jaja kodus osutatakse paketina, mil-le maksumus vastab kodukülastustearvule nädalas: 1 külastus nädalasteeb kuumakseks 180 krooni, 2 kü-lastust nädalas 360 krooni kuus jne.

Pakett koosneb:• vestlus, infovahetus, olukorra

hinnang• toiduainete /valmistoidu/ ja

esmaste majapidamistarvete koju-toomine

• abistamine ühekordsetel asja-ajamistel

• arstiabi korraldamine ja ravi-mite muretsemine, abivahenditehankimise korraldamine

• pesupesemise korraldamine• abivajaja pesemisvõimaluste

korraldamine (kodus, saunas)• prügi väljaviimine• abistamine eluaseme kütmisel

(kütte tuppatoomine, tuha väljavii-mine).

Teatud liiki tasuta teenustelvõib tekkida olukordi, mis nõuavadlisakulutusi. Sel juhul määrataksekulutused, mis tulevad tasuda osa-võtjatel, kokkuleppe alusel. Üksi-kult osutatavate sotsiaalteenustevõimaluste ja hindadega saab tutvu-da päevakeskuses.

Isikutele, kellele on määratudvallavalitsuse korraldusega hoolda-ja ja kes saavad hooldustoetust, onantavad lisateenused tasulised ( väl-ja arvatud päevakeskuse põhiteenu-sed).

Abivajavate inimeste ülalpida-mine ja seega ka hooldamise taga-mine on Eesti Vabariigis Perekon-naseadusega tehtud nende lähedas-tele omastele kohustuseks, võttesaluseks

Järgneb leheküljel 8 �

Uus rõivakauplus KadrinasSelle kuu keskel avati Kadrina

Postimajaga ühe katuse all uus rõi-vakauplus “ Kaup +” . Kunagise pa-garitoa ruumid on toredasti remon-ditud, põrand vaibaga kaetud, kaupkergesti nähtav ja ligipääsetav.

Kaupluse omanik on osaühingLillelaps. Müüjannad Merje ja Ter-je olid juba avamise päeval kõvastiametis esimeste külastajate teenin-damisega, kuigi poe siltigi poldudveel jõutud üles panna.

30–40 % kaubast on uued rii-deesemed, ülejäänud kaup on vähekasutusel olnud ning müügiks hoo-likalt ette valmistatud üleriided,spordikaubad, palju on lastelemõeldud riideesemeid. Aga on kaaluspesu (pakendis), vihmavarjejm. Tulemata ei jää ka sukad-sokid.Kõiki kaupu iseloomustab üks ühi-ne tunnus – kaubad on üpris mõõ-duka hinnaga, mis pole just vähe-tähtis meie oludes. Hea asukohatõttu on loota poe suurt külastata-vust.

Enn MÄLGAND Esimesed kaubauudistajad olid kohe avatundidel kohal

Koolitustoetus – ettevõtjale suunatud tagastamata abiTööjõu paranev kvalifikatsioon

loob eelduse kiiremaks nihkekskõrgema lisandväärtusega tootmisesuunas. Inimressursi arendamine ai-tab kaasa selliste nõrkuste vähenda-misele nagu madal ettevõtlussage-dus, ettevõtete mitteküllaldane pi-kaajaline konkurentsivõime, raskeolukord tööturul, puudused tööjõuettevalmistamisel ja ümberõppesning vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.Kvalifitseeritum tööjõud võimaldabkasutada uuemaid ja keerukamaidtehnoloogiaid, aitab ettevõttel are-neda ja uusi töökohti luua. Värs-kendust vajavad ka ettevõtete juhti-de teadmised.

Koolitustoetuse eesmärkon stimuleerida ettevõtjaid in-

vesteerima oma töötajate ja juhtidekoolitusse, parandada töötajate jaettevõtte konkurentsivõimet läbioskuste ja teadmiste suurenemisening tõsta töötajate kvalifikatsioonija tootlikkust.

Koolitustoetust jagab Ettevõtlu-se Arendamise Sihtasutus (EAS).EAS-i partnerina konsulteerib jateostab taotluse vastavuse kontrolliSA Lääne-Viru Arenduskeskus.

Koolitustoetuste taotluste vastu-võtt toimub jooksvalt. Toetuse mi-nimaalne suurus on 3000 krooni.

Toetuse finantseerimise piirmääradväike- ja keskmise suurusega ette-võtete töötajatele üldisel töö- jajuhtimisalasel koolitusel on kuni 70% abikõlbulikest kulutustest, oma-finantseering on 30 % abikõlbuli-kust kulutusest.

Kes saab olla koolitustoetusetaotleja?

Koolitustoetuse taotlejatekssaavad olla Eestis äriregistrissekantud äriühingud, milles riik võikohalik omavalitsus ei oma üle 25% osalust, Eestis registreeritud(maksuamet või äriregister) füüsili-sest isikust ettevõtjad. Eeldatakse,et taotlejal ei ole maksuvõlga võisee on ajatatud ning et ettevõtjasuudab tagada nõutava omafinant-seeringu ja projekti elluviimise.

Koolitustoetusega ei toetatajärgmisi valdkondi: põllumajandus,jahindus ja neid teenindavad tege-vusalad; kalapüük, kalakasvatus janeid teenindavad tegevusalad; joo-gi- ja tubakatootmine, välja arvatudmineraalvee ja alkoholita jookidetootmine; hulgi- ja vahenduskau-bandus, jaekaubandus, välja arva-tud mootorsõidukite hooldus ja re-mont ning isiklike tarbeesemete jakodumasinate parandus; finantsva-hendus; kinnisvaraalane tegevus ja

hasartmängude korraldamine.Koolitustoetuse programm on

lai, võimaldades nii üldist töö- jajuhtimisalast kui ka kitsast tööalastkoolitust.

Millised on toetatavad tegevu-sed ja abikõlbulikud kulud?

Tegevused – üldisel töö- ja juh-timisalasel koolitusel osaleminening kitsal tööalasel koolitusel osa-lemine. Kulud – koolitajate tasu,koolitajate ja koolitatavate majutus-kulu, koolitajate ja koolitatavatesõidukulu koolituse toimumisekohta ja tagasi alalisse teenistus-kohta (taotleja transpordivahendikasutamisel kompenseeritaksemaksimaalselt 2 krooni kilomeetrikohta), koolituse läbiviimisega ot-seselt seotud ühekordsed kulud.Taotluse menetlusaeg on 21 töö-päeva.

Kuidas toimub taotluse fi-nantseerimine?

Toetuse saaja esitab EAS-letaotluse toetuse väljamaksmiseks.Toetuse väljamaksmise eeldusekson toetuse saaja poolt projektigaseotud kulutuste tegemine ainultpangaülekande teel ja kulude teos-tamist tõendavate raamatupidamisealgdokumentide ja panga väljavõte-te esitamine sihtasutusele.

1. septembril algas uus õppeaas-ta üldhariduskoolides õppijatele,miks ka mitte ettevõtetele oma töö-tajate koolitamisel koolitustoetusetoel.

Solveig ENKEL,Sihtasutuse Lääne-Viru

Arenduskeskusettevõtluskonsultant

UJUVSAUNASKadrina saunaklubi mehed võt-

sid seekord nõuks seilata piki Viga-la jõge ujuva saunaga. Nagu pildilvasakul näha, moodustas puitosasaunaterminali, kilega kaetud oli"kajut" ehk lõõgastumispaik. Olitõeline romantika liuelda piki kää-nulist jõge, 20 hobujõudu vedamas.Seda eriti veel tagasiteel pilkasespimeduses.

KADRINA VALLAVALITSUS � 32 25 600Rakvere tee 14, Kadrina 45201 kadrina@kadrina.ee

© Design & layout: Andres Mandre Service� 32 52 328, GSM 52 40 408Trükitud: AS TRÜKIKODA TRÜKISPargi 27F, Jõhvi 41537 � 33 72 666Trükiarv 2000 eksemplari * TASUTA

Toimetaja Enn MÄLGAND� 32 51 845 & 32 25 631GSM 53 418 330enn.malgand@kadrina.ee

8 23. september 2005

Õnnitleme — juubilarid!Septembris ’2005

* SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT *

96SALME KUKK

85RINALDO NURMELVINE KASEMETS

80VAIKE MÄNNIKLIDIA RINGJÄRV

75AINO-ELFRIEDESILD70MILVI MÜNTER65REIN AAS60ARTUR POOPUU

Ostame kasvavat metsa,metsamaad ja raieõigust. Hindkuni 120 000 kr hektar (läbiraiutud ja hüpoteegiga). Ette-maksu võimalus. Maamõõtmi-ne, nõustamine ja abi asjaajami-sel.

Telefon/faks 48 94 055, 5110415; 51 7 9566. Faks:6 335 576, Rapla, Tallinna mnt14, kab. 332. OÜ LANDEKER.

JalgpalliuudiseidKäesoleval aastal selgus, et meie sõprusvallas Ja-

nakkalas Soomes viiakse igal aastal suviti läbi poistejalgpalliturniir. Seekord jõudsid osalejate hulka kaKadrina 1993. a. ja hiljem sündinud poiste võistkon-nad. Mängud olid pingelised. Turniiri lõppedes selgus,et meie poisid, kes olid ainus välisvõistkond, olid võit-nud II koha. Mängisime koosseisus: Egert Hommik,Ken Kaarel Gross, Rainar Kaegas, Chris Kokka, MikkMehike, Raigo Kuusik, Reio Mändla, Sten Veskis jaEgert Välimets.

* * *

15. septembril toimus Haljalas FC Flora maakoolide

jalgpalliturniir. Mängiti kahes vanuseklassis: 1991. a.ja 1992. a. ning 1993 ja hiljem sündinud poisid.

Vanemate poiste võistkondi oli kaheksa, mängiti 2alagrupis. Meie poisid tegid kaks viiki ning viimasesmängus pidid õnnetu värava tõttu vastu võtma kaotuse.Sellega oli turniir nende jaoks läbi.

Nooremaid poisse oli 5 võistkonda, kõigiga mängitiläbi. Meie poisid alustasid viigist, pärast aga võitsidkõik kolm vastast. Sellega tuldi ka turniiri võitjaks ningjõuti finaali, mis toimub pühapäeval, 25. septembril Ale Coq Arenal Tallinnas. Võistkonnas mängivad kõikeespool nimetatud vutipoisid, kellele lisandub veel Hu-go Pihlak.

Väino AUNAPUU,treener

OÜ Kadrina Sport teatab:Alates 15. septembrist on jälle

avatud UJULA.Avatud E – R kell 7.30 – 21.30;

L,P kell 12.00 – 21.00.Tel. 32 25 622

T E A D EKadrina Puuetega Inimeste

Ühingu liikmete koosviibiminetoimub 8. oktoobril kell 11.00 rah-vamajas. Samas võtame ühingussevastu ka uusi liikmeid. Tel. 32 55305.

Esimees Õie KÕÕRA

Teadmiseks koerte jakasside omanikele!

Koerte ja kasside kohustuslikvaktsineerimine marutaudi

vastu toimub igal esmaspäevalja kolmapäeval kella 10–12

Kadrinas, Viru 14 (rahvamaja)Vaktsineerimine on tasuta

Vilve ALA-PAAL volitatud veterinaararst

tel 51 37 662

T E A D EKadrina Keskkooli kooliks ette-

valmistusklass alustab tööd 7. ok-toobril 2005 kell 9.00 õpetaja Mar-ge Abneri klassis. Vanematel pa-lume esitada kooli kantseleisseavaldus 30. septembriks k.a.

Info tel. 32 25 640 (kantselei),32 25 644 (õppealajuhataja).

Vallakantselei andmetel registreeritialljärgnevate laste sünnid:Augustis

Grete RüütEster ALLABERGMarie-Eliise MARTONGert RUUTO Palju õnne!Hea lauluhuviline!

Alates 4. oktoobrist hakkab tei-sipäeva õhtuti kell 6 EELK Kadri-na kiriku pastoraadis Tapa tee 5taas koos käima rühm enam ja vä-hem noori inimesi laulmas vähemt-raditsioonilist kirikumuusikat.

Meie repertuaari kuuluvad va-rakirikliku hõnguga 1-häälsed psal-

milaulud ja Prantsusmaalt Taizékloostrist üle maailma levinudnoortelaulud.

Ootame Sind endaga liituma!Nagu ikka, on eriliselt oodatud

meeshääled!Info: tel 32 20 880 & 53 987 076

Külli ERIKSON

T E A D ENeljapäeval, 29. septembril kell

18.00 alustab rahvamajas tegevustKÕHUTANTSURING, siinmailuudne ettevõtmine. Õpetaja on EppKALJOS. Tunni pikkuseks on 60minutit. Tunni ülesehitus: soojen-dus, seejärel tehnika omandamine,kombinatsioonid, hiljem koreo-graafiad ning lõpuks venitus. Tunnihind on 40 krooni. Riietus võiksolla sportlik, paljastada võiks kõ-huosa, et mugavam oleks ennastliigutada. Jalga panna sussid (so-kid) või olla paljajalu.

Kõhutants ei sea piire vanuseleega kehakaalule, see on lõbus jatujutõstev ning lisaks kõigele katervisele kasulik liikumine.

T E A D EKolmapäeval, 28. septembril

kell 11–15 on rahvamajas DOO-NORIPÄEV.

T E A D ELaupäeval, 1. oktoobril kell 19

kontsert kirikus. Esineb Hannahoma lauludega klaveri saatel. Onvõimalus annetada oreli remondiheaks.

Leo Kreinini mälestusvõistlustelkreeka-rooma maadluses esinesid edukalt Dimitri

Drozdov kehakaalus kuni 45 kg, saavutades ülekaalukaesikoha ja Siim Abner, kes tuli kehakaalus kuni 54 kgteisele kohale.

* * *

Leedus Šiauliais toimunud maadlusvõistlustel alis-tas kõik oma vastased kehakaalus kuni 29 kg TaanielPiiskoppel ja tuli esikohale.

Kuni 54 kaaluvate matimeeste hulgas sai tugevaskonkurentsis kolmanda koha Siim Abner.

Valeri PORMANN,treener

AVAHOOLDUS KADRINA VALLAS algus leheküljel 7

§ 64(1). Täisealiseks saanudlaps on kohustatud ülal pidamaoma abivajavat töövõimetut vane-mat.

§ 66 - Täisealine lapselaps, kel-le varaline seisund seda võimaldab,on kohustatud ülal pidama oma abivajavat töövõimetut vanavanemat,kui tal ei ole abikaasat või täiseali-seks saanud last või kui nendelt eiole võimalik ülalpidamist saa-da.Oluline on edendada sotsiaal-võrgustiku arengut külaliikumisekaudu. Selleks on võimalik kasuta-da külavanemaid, isiklikke abista-jaid, kontakt- ja tugiisikuid küla-des, kelle kaudu liigub teave ja keson vajadusel võimelised kohapealkorraldama, abistama või hoolda-ma abivajajaid.

Nimetatud isikutele on vajadu-sel võimalik korraldada vastavatkvalifitseeritud väljaõpet või nõus-tamist. Nimelt toimetulekuraskus-tesse sattunud või kodust hooldustja isiklikku abistajat vajavad eakadvõi puudega inimesed pole alatiteadlikud kõikidest neid abistava-test võimalustest (info puudus,eraldatus, kauged vahemaad, trans-pordi puudus). Hooldust ja järele-valvet vajav puudega inimene võieakas inimene soovib enda kõrvalnäha abilist, keda ta tunneb ja usal-dab, kelle oskustes ja soovis abis-tada ta on veendunud. On hea, kuita teab neid inimesi juba varakult.See loob abivajajale turvatundeedaspidise suhtes.

Ülevaate saamiseks sotsiaaltee-nuseid vajavate eakate ja puuetegainimeste üle oleme loonud sotsiaal-registri, kaardistanud nimetatud isi-kud elukohajärgselt külade kaupa,kasutades selleks rahvaloendusekaarte. See annab võimaluse leidaabivajaja kiiresti elukoha järgi japlaneerida koduhooldust.

Väga tähtis on välistada olukor-di, kus mingis Kadrina valla külaselaks eakas või puudega inimene,kes ei saa vajalikku abi puuduvainfo või liigse tagasihoidlikkusetõttu. Loodud sotsiaalvõrgustik tä-hendabki seda, et iga abivajajagakokkupuutuv isik, olgu ta siis sot-siaaltöötaja, arst, naaber või isegivõõras informeeriks sellest inimesi,kes on suutelised tekkinud olukor-da lahendama.

Tegelikult on selline käituminemeie vallas alati toiminud, mis näi-

tab inimeste hoolivust oma kaasko-danike suhtes.

KONTAKTANDMED:MTÜ Kadrina Päevakeskus

Pargi 5 Kadrina 45201Tel. 32 50 155Juhatuse esimeesIlmar MERISALU– arst ja sotsiaaltöötajaGSM 53 415 634Kadrina Vallavalitsusesotsiaalala spetsialistMERLIN ROSARTel. 32 256 23

Päevakeskuse virgad naised valmistavad ise toidud ja katavad ka laua. See õnnestub neil alati suurepäraselt

Näitusel päevakeskuses olid välja pandud kaunid esemed,kõik kohalike meistrite kätetöö