tools 4 trainers to empower neets t4temp o1 est.pdfainult selle autori vaateid ja euroopa komisjon...

Projekti T4TEMP kaasrahastas Euroopa Liidu programm Erasmus+. Käesolev väljaanne kajastab ainult selle autori vaateid ja Euroopa Komisjon ei võta endale vastutust selles sisalduva teabe mis tahes kasutusviiside eest.

Tools 4 Trainers to Empower NEETs – T4TEMP

Töövahendid koolitajatele NEET noorte kaasamiseks

Täiskasvanute haridustöötajate ja NEET-ide

sihtgrupi olukorra rahvusvaheline võrdlus

Intellektuaalne väljund 1


PROJEKTI KOORDINAATOR

Kuressaare Gümnaasium (Eesti)

PROJEKTI PARTNERID

Enoros Consulting Ltd (Küpros)

Asociacion Cazalla-Intercultural

(Hispaania)

Istituto Formazione Operatori Aziendali

(I.F.O.A.) (Itaalia)

Lancaster and Morecambe College

(Suurbritannia)

Chatzi A. -Roupa E.O.E. (4obs Consulting) –

(Kreeka)


Lühendid

AKRONÜÜM TÄIELIK NIMETUS

CVT Continuing Vocational Training – jätkuv ametialane koolitus

EU European Union – Euroopa Liit

ICT Information and Communication Technologies – Info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT)

NEETs Young people not in Education, Employment or Training – noored, kes ei õpi ega tööta

OECD Organisation for Economic Co-operation and Development- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

TEI Technological Educational Institute – Tehnoloogiaülikool

TOI Transfer of Innovation – Innovatsiooni edastamine

T4TEMP Tools 4 Trainers to Empower NEETs – Töövahendid koolitajatele NEET noorte kaasamiseks

VET Vocational Education and Training – Kutseharidus ja koolitus

Projekti nimetus Tools 4 Trainers to Empower NEETs - Töövahendid koolitajatele NEET noorte kaasamiseks

Projekti number 2016-1-EE01-KA204-017340

Intellektuaalne väljund:

Nr 1 – Täiskasvanute koolitajate ja NEET sihtgrupi olukorra rahvusvaheline võrdlus: sihtgrupi NEET koolitamise hetkeolukorra tuvastamine; missuguse olukorraga on täiskasvanute koolitajad silmitsi oma igapäeva praktikas, mis puudutab olemasolevaid töövahendeid, koolituste korraldamist, võimalusi olukorra parendamiseks, suutlikuse suurendamise probleeme jne. Samuti täiskasvanute koolitajate endi koolitusvajadusi nimetatud sihtgrupiga töötamiseks projektis osalevates maades.

Koostaja: Enoros Consulting Ltd

Kuupäev: Detsember 2016


Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................. 4

1 Kommenteeritud kokkuvõte.......................................................................................................... 5

2 Sissejuhatus ................................................................................................................................... 5

2.1 Projekti eesmärgid ................................................................................................................. 5

2.2 Sihtgrupid .............................................................................................................................. 6

2.3 Projekti uurimustöö käsitlusala ulatus .................................................................................. 6

3 Huvigruppide praktiline kaasamine ............................................................................................... 7

3.1 Küsimustike metoodika ......................................................................................................... 7

3.2 Eesti riiklik analüüs ................................................................................................................ 8

3.2.1 Demograafiline informatsioon ...................................................................................... 8

3.2.2 Täiskasvanute koolitajate täiendkoolitusalane taust .................................................. 11

4 Riikliku poliitika panus NEET noorte sihtgrupi nõustamise ja õpetamise alal ............................. 15

4.1 Eesti ..................................................................................................................................... 15

5 Eesti edulood NEET noorte koolitamisel ..................................................................................... 17

5.1 Tugiprogramm “Youth Prop Up” (Noorte Tugila) NEET sihtgrupi toetamiseks ................... 17

6 Viited allikatele ............................................................................................................................ 18


1 Kommenteeritud kokkuvõte

Tools 4 Trainers to Empower NEETS (T4TEM) on projekt, mille eesmärgiks on suurendada NEET

noorte osalust tööturul ja hariduses professionaalsete koolitajate, karjäärinõustajate ning

noorsootöötajate koolitamise abil kasutades efektiivseid kaasamismetoodikaid. Teiseks eesmärgiks

on tõsta teadlikkust NEET noorte heterogeensuse osas projekti liikmesriikides, et NEET noorte

profiili kohandada ja mitmekesistada. Et neid eesmärke täita, analüüsitakse täiskasvanute

koolitajate ja NEET sihtgrupi olukorra rahvusvahelist võrdlust ning luuakse täiskasvanute

koolitajatele veebipõhine e-õppe Toolkit (õpetamise materjalide/tööriistade kogu) ja korraldatakse

spetsiifilised kursused, mis võimaldavad koolitajatel parendada oma oskusi ja paremini mõista ja

toetada NEET sihtgrupi vajadusi ning olla nende õpetamisel kompetentsem ja toetavam.

Peamine sihtgrupp T4TEMP on suunatud täiskasvanute koolitajatele, noorsootöötajatele,

kutsehariduse pakkujatele, õpetajatele, karjäärinõustajatele ja teistele NEET noortega tegelejatele,

kes soovivad oma kompetentse, kvalifikatsiooni ja käsitlusi edendada, et olla

konkurentsivõimelisemad professionaalid ja pakkuda NEET sihtgrupile paremat abi ja tuge, et

noored leiaksid võimaluse tööd teha või jätkata haridusteed, et saavutada oma karjääri eesmärke.

Käesolev ülevaade (Intellektuaalne Väljund 1) koostati peale desk research’i (süstemaatiline

avalikustatud andmete kogumine ja analüüs) ja valdkonna väliuuringute praktilist teostamist.

Olemasolevate andmete analüüsimise käigus kogusid partnerid edulugusid, mis olid seotud

koolitusprogrammidega NEET noorte tarbeks ja täiskasvanute koolitajatele, mida on kuues projektis

osalevas riigis läbi viidud. Uurimistöö käigus tuvastati mitmeid edulugusid ning nende edufaktoreid

ja ka nõrku külgi.

Süsteemse andmete uurimise käigus oli täiskasvanute koolitajatel võimalus tuua välja puudus

haridussüsteemis, mis eirab NEET noori. Veelgi enam, nad pakkusid välja koolituskursusi, kus nad

sooviksid osaleda, et parendada oma oskusi. Väliuuringud näitasid, et täiskasvanute koolitajatel

Eestis, Küprosel, Kreekas, Itaalias, Suurbritannias ja Hispaanias on kõrgetasemeline

professionaalne haridus ja nad tunnevad end peale koolituskursusel osalemist enesekindlamalt.

Enamik täiskasvanute koolitajatest tegelevad noorte inimestega, kellel on hariduslikud erivajadused

ja puuded, aga igapäevases töös NEET noortega töötades tuleb neil olla silmitsi noorte

motivatsioonipuudusega. Ülevaade näitab, et kõige populaarsemad koolitusmeetodid on

ülekaalukalt „Grupitöö”, „Ajurünnak ja arutelu” ning „Simulatsiooni tegevused”.

2 Sissejuhatus

2.1 Projekti eesmärgid

Projekti Tools 4 Trainers to Empower NEETs (T4TEMP) eesmärgiks on suurendada NEET noorte

osalust tööturul ja hariduses professionaalsete koolitajate, karjäärinõustajate ning noorsootöötajate

koolitamise abil kasutades efektiivseid kaasamismetoodikaid. Sekundaarseks eesmärgiks on tõsta

teadlikkust NEET noorte heterogeensuse osas projekti liikmesriikides, et NEET noorte profiili

kohandada ja mitmekesistada.


Nimelt on projekti eesmärgiks on pakkuda koolitajatele, noorsootöötajatele, õpetajatele ja

nõustajatele võimalust nende töö tõhusamaks ja sihipärasemaks muutmiseks töövahendeid, mis

projekti raames luuakse. Selleks, et saavutada eelpoolnimetatud eesmärke, on projekti sihiks

teostada järgmist :

- NEET noortega tegelevate koolitajate edulugude ja õpetamistehnikate tuvastamine.

- Veebipõhise e-õppe õpetamise materjalide kogu (Toolkit) väljatöötamine. Spetsiifiliste

töövahendite kasutamine võimaldab sihtgrupil jagada oma aega nende teenuseid vajavate

inimeste vahel palju konstruktiivsemalt ja efektiivsemalt läbi Interneti rakenduste.

- Sihtotstarbeliste kursuste väljatöötamine ja läbiviimine, mis võimaldab koolitajatel paremini

NEET noori mõista ja toetada, et nad oleksid veelgi kompetentsemad ja professionaalsemad

NEET noori koolitades.

2.2 Sihtgrupid

Peamine sihtgrupp T4TEMP on suunatud täiskasvanute koolitajatele, noorsootöötajatele,

kutsehariduse pakkujatele, õpetajatele, karjäärinõustajatele ja teistele NEET noortega tegelejatele,

kes soovivad oma kompetentse, kvalifikatsiooni ja käsitlusi edendada, et olla

konkurentsivõimelisemad professionaalid ja pakkuda NEET sihtgrupile paremat abi ja tuge, et

noored leiaksid võimaluse tööd teha või jätkata haridusteed, et saavutada oma karjääri eesmärke.

Ja mis on veel enamgi tähtis, teised professionaalid erasektoris või ametiühingutes, kes pakuvad

täiendõppe kursusi õpetajatele ja noortele professionaalidele, saavad samuti kasu projekti raames

välja töötatud õpetamise vahenditest, kuna nendegi professionaalne profiil ja rollid

koolitussessioonidel parenevad.

Teine sihtgrupp hõlmab noori inimesi NEET grupist:

- Õpilased või praktikandid vanuses 15-24 aastat, kes on küll koolis või koolitussüsteemis

lõpetamas kohustuslikku haridust, aga on võimalik riskifaktor, et nendest võivad saada NEET

noored.

- Inimesed vanuses 15-29, kes ei ole koolis ega koolitussüsteemis (samuti ka töötud inimesed).

Samuti kaasatakse projektiga seotud kohalikele üritustesse ja teavitustegevustesse ka erinevad

haridusasutused, ülikoolid, haridusministeeriumid, sotsiaalministeeriumid, mittetulundusühistud,

ettevõtted jne., et neid teavitada uuest mudelist, kuidas oma personali paremini koolitada. Nii

saavad projektipartnerid tagasisidet projekti erinevatel etappidel erinevatelt huvigruppidelt, kes on

huvitatud uue süsteemiga tutvumisest ja selle kasutamisest, et pakkuda abi NEET noortele.

2.3 Projekti uurimustöö käsitlusala ulatus

Käesoleva uurimustöö ja analüüsi eesmärgiks on kaardistada sihtgrupi NEET noorte õpetamise

hetkeolukord ja tuvastada, millega täiskasvanute koolitajatel tuleb olemasolevaid

õpetamisvahendeid kasutades igapäevatöös toime tulla, missugused on noortele pakutavad

koolitused, võimalused arenguks, edasijõudmise probleemid jne. Samuti ka täiskasvanute


koolitajate endi koolitusvajadused, kes projektis osalevates riikides sihtgrupiga tegelevad. Eriti tuleb

ära märkida, et projektis osalevad partnerid on viinud läbi süsteemse olukorda puudutavate

materjalide süvauuringu, mis võtab kokku, kuidas erinevates maades riiklikul tasemel NEET

sihtgruppi nõustatakse ja õpetatakse.

Antud dokument annab ka ülevaate, missugused võimalused ja vahendid on osalevates maades

NEET sihtgrupiga töötamiseks ja missugused väljakutsed igas erinevas riigis esinevad.

Samuti uuritakse erinevaid edulugusid, et nendes kasutatud õpetamise vahendeid kasutusele võtta

ja edasi arendada ning e-õppe õpetamise materjalide/tööriistade komplekti Toolkit kättesaadavaks

teha.

Selleks, et hõlbustada konsortsiumi liikmete tööd praktilisteks uuringuteks, töötati välja

küsimustikud. Uuringutesse kaasati ka otsene projekti sihtgrupp, see tähendab, et täiskasvanute

koolitajad uurisid professionaalide kogemuste pagasit, hariduslikku ja koolitusalast tausta ning

nende igapäevases tööpraktikas kasutatavaid koolitusvõtteid ja IKT alaseid oskusi. Ja lisaks oli

sihtrühmal võimalus pakkuda välja koolitusi, mida nad arvasid olevat vajalikud ning nad andsid

projektipartneritele soovitusi, kuidas koolitusi nende vajadustele kohandada. Lisaks väljendasid nad

ka soovi osaleda koolitustel ja teabeüritustel, mis projekti T4TEMP egiidi all toimusid.

Parameetrid olid järgmised:

- Sihtgrupi hariduslik taust;

- Kui palju aastaid kogemusi sellel alal;

- Viimastel aastatel läbitud koolitused;

- Võimalused koolitusteks aasta jooksul;

- Üldine rahulolu pakutavate koolituste osas;

- Ettepanekud täiendavateks koolitusteks;

- Igapäevases tööpraktikas ja hindamiseks kasutatavad töövahendid;

- IKT alased oskused;

- Valmisolek järgida segaõppe koolitust,kuidas kasutada olemasolevaid innovatiivseid

õppevahendeid sotsiaalse meedia vahendusel;

- Vajadus teiste koolitajate ülevaate ja hinnangu järele kasutades IKT;

- Soovitused partneritele;

- Kavatsus osaleda projektivalideerimis etapis;

- Eesmärk osaleda projekti raames korraldavatel teabeüritustel.

3 Huvigruppide praktiline kaasamine

3.1 Küsimustike metoodika

Küsimustik koostati pidades silmas NEET noortega tegelevate koolitajate suunavaid küsimusi,

nende profiili ja vajadusi. Veelgi enam, võeti arvesse ka NEET noorte olukorda projektis osalevates

maades ja Euroopas tervikuna. Uurimus seisnes selleteemaliste ajalehtede artiklite lugemises,

Eurostatis avaldatud Euroopa Komisjoni statistika jälgimises ja projektis osalevate riikide ametlike

ettekannete ja statistika uurimises.


Esimese küsimustiku visandi koostas Partner 2 ja seejärel teised projekti liikmesriigid esitasid

omapoolsed muudatused ja kohandamised. Niipea kui lõplik küsimustiku versioon valmis oli, said

partnerid selle kohe Word dokumendina ja online versioonis. Küsimustiku jagati igal maal vähemalt

40 koolitajale, karjäärinõustajale ja noorsootöötajale. Kogutud andmete analüüs on esitatud iga riigi

kohta eraldi järgnevates alalõikudes. Küsimustikule vastas kokku 266 koolitajat, noorsootöötajat,

kutsehariduse õpetajat, õpetajat, karjäärinõustajat jne,. Kes tegelevad NEET noortega: Eestist (34),

Küproselt (40), Itaaliast (40), Hispaaniast (63), Suurbritanniast (45) ja Kreekast (43). Järgneb

tulemuste esitamine.

Joonis 1: Küsitlustele vastanuid iga riigi kohta

3.2 Eesti riiklik analüüs

3.2.1 Demograafiline informatsioon

Demograafilisi andmeid kogudes keskenduti osalejate profiili holistilisele tajumisele. Joonis 2

näitab, et 41.18% osalenutest on 30 kuni 44 aastat vanad, 23,53% inimestest on 45-54 aastat

vanad või üle 55 aasta. Ainult mõned inimesed sihtgrupis, kes uuringus osalesid olid vanuses 18

and 29 (11,76%).

Joonis 2: Osalejate vanus

34 40

64

40 45 43


Eestis osalesid küsitluses valdavalt naised - 88.24% protsenti võrreldes meeste osalusega 11.76% .

Joonis 3 : Osalejate sugu

Vastavalt Joonisele 4 omas enamik vastanuist - 44.12% magistrikraadi, millele järgnesid 32,35%

protsendiga bakalaureusekraadiga koolitajad. Üksnes vähest oli doktorikraad (5,88%) ja

minimaalse protsendiga (2.94%) olid esindatud doktorikraadi taotlevad ja õpetaja

kvalifikatsiooniga ja põhihariduse vallas töötavad inimesed.

Joonis 4: Hariduslik taust /tase

Vastavalt osalejate tööhõivele uurimise ajal, oli enamik neist noorsootöötajad, õpetajad ja koolitajad. Kolm osalejat töötasid koolituskeskuse juhina, karjäärinõustajana ja projektijuhtidena. Ülejäänud küsimustikule vastajatel olid mitmekesised ametid (nt. konsultant, lektor, jurist).

Joonis 5 esitab küsimustikele vastanute tegevusala sektorid. 29,41% ulatuses on hõivatud

noortekeskuse/klubi tegevuses, samas kui riigikoolides ja muudes asutustes töötajate protsent on

20.59% . 17,65% osalenutest vastas, et tegutsevad erinevates ühingutes. Väga vähesel määral oli

vastanuid, kes on tegevad kutsehariduse ja koolituse vallas või erakoolides.

Joonis 5: Tegevusala sektor

88%

12%

Naised

Mehed

20,59 5,88 29,41

5,88 17,65 20,59

Riigikool

Erakool

Noortekeskus

Kutseõpe

Ühingud


Enamik küsitluses osalenuid ei vastanud küsimusele õpetatava aine osas. 11,11% vastanuist märkis

õpetatavaks aineks keeleõppe ja 8 % valis majanduse. Üksnes vähesed osalejad märkisid

õpetatavaks aineks humanitaarained või põhioskused ning muud ained olid esindatud kõige

rohkem.

Joonis 6 : Õpetatavad ained

Vastavalt joonisele 7 on enamikel vastanuist (38,24%) 6-10 aastat professionaalset õpetamise

kogemust ning neile järgnevad 23,53% protsendiga 3-5 aastase kogemusega koolitajad. 14.71%,

osalenutest vastasid, et neil on 0-2 aastane kogemus and või üle 15 aasta kogemust, samas aga

vähem vastanuist (8,82%) märkisid professionaalseks õpetamise kogemuseks 11 aastat või enam.

Joonis 7: Professionaalne õpetamise kogemus

11%

3%

0% 3%

6% 0% 3%

0% 9%

3%

6% 9%

47%

Keeled

Matemaatika

Loodusteadused (füüsika, bioloogia,keemia, geograafia, jne)Terviseõpetus/kehaline kasvatus

Kunstiõpetus

Muusika

Ajalugu ja sotsiaalteadused

Tehnoloogia ja arvutiõpetus

Põhioskused

Kutseharidus

Humanitaarained

Majandus

Muu


Jooniselt 8 võib välja lugeda, et enamik küsitluses osalenuist töötab teismeliste või noorte lastevanematega, samas kui 15 osalejat töötab noortega, kellel on kohustused pere ees ja 16 või vanemate koolist väljalangenutega. Teised osalejad väitsid, et töötavad noorte töötute, immigrantide või noorte inimestega, kellel on erivajadused või puuded.

Joonis 8: NEET noorte grupid, kellega töötatakse

3.2.2 Täiskasvanute koolitajate täiendkoolitusalane taust

Vastavalt joonisele 9 umbes 36,11% (13) küsitluses osalenutest on saanud enam kui 100 tundi

täiendkoolitust. Koolitajad, kelle professionaalse enesetäiendamise tundide arv küünib kuni 100 või

50 tunnini moodustab 8,3% (6). 7 osalejat on saanud täiendkoolitust kuni 25 tundi viimase kolme

aasta vältel ja ainult 2 osalejat ei osalenud üldse mingil täiendkoolitusel.


Joonis 9: Professionaalse täiendõppe tundide arv

Joonis 10:Täiendõppe kursustega rahulolu tase

Professionaalse enesetäiendamise koolitustel osalenutest hindas koolitusi rahuldavaks 44,12% ja

29,41% väga rahuldavaks. Veidi väiksem protsent - 26,47 – oli koolituste osas neutraalne.

Koolitusjärgset enesekindluse taset hindas enamik osalenutest 52,9% protsendiga, et nad tunnevad

end enesekindlamalt, veidi vähem tunnistasid, et tunnevad end palju enesekindlamalt ja 23,53

protsenti hindas enesekindluse taset neutraalseks.

Joonis 11: Enesekindluse tase täiendõppe kursuse järel


Joonis 12 näitab, et enamik koolitustel osalenuist peavad kõige tähtsamateks täiendkoolitusteks,

mida peaks korraldama järgmisi: „Enesekindluse arendamine ja motivatsioon”; „Nõustamine ja

mentorlus kui kaitsemehhanismid”. Väiksem protsent osalenutest leidis, et korraldada tuleb

„(Sotsiaalse) ettevõtluse ja sotsiaalmeedia kasutamise koolitusi”. Väga vähesed osalejad märkisid

soovitud koolitusteks „Tööalase konkurentsivõime oskused”; „Töö madala kvalifikatsiooniga

noortega”; „Võõrkeelte oskuse arendamise ja võtmekompetentside parendamise”.

Joonis 12 : Vajadus täiendavate koolituskursuste järele

Enamik osalejatest märkisid oma igapäevases professionaalses töös koolitusmeetodiks grupitöö.

27% pooldasid juhtumiuuringu analüüsi. Ülejäänud märkisid oma igapäevase töö meetoditeks

ajurünnaku ja arutelu, simulatsiooni tegevused, rollimängud, õppekäigud ja väitlused, avalikud

esitlused ja külalisesinejad

Joonis 13: Koolitusmeetodid


Enamik vastanuist märkisid keskmiselt (14,66%) loetletud oskuste teadmiste tasemeks

edasijõunud. 55,88 protsenti osalenutest vastasid, et tunnevad end olevat edasijõudnu tasemel

juhtimise alal. Ja 52.94% oosalenutest väitsid, et on edasijõudnu tasemel IKT alal, sotsiaalmeedia

kasutamise alal ja koolitusvahendite piisava kasutamise alal. 47,05% ehk 18 osalejat märkisid

Interneti rakenduste valdamise tasemeks kesktaseme. Samuti hindas 44,11% osalejatest oma

koolitusmeetodite ja tehnikate valdamist olevat kesktasemel. 38 osalejat ehk 23% hindas

Interneti rakenduste kasutamise taset kesktasemele, samas 16,66% väitis, et neil on aine

visualiseerimises madal tase. Keskmiselt 2,77 protsenti osalejatest ei vastanud sellele küsimusele.

Joonis 14: Teadmiste tase /enesekindlus oskuste kasutamisel

Igapäevases professionaalses töös pidasid koolitajatest osalejad kõige suuremaks väljakutseks

NEET noorte motivatsiooni puudumist. Sageli sattuvad klassiruumi noored, kellel ei ole kujunenud

välja motivatsiooni õppimiseks ja see asjaolu tekitab iga koolitaja jaoks keerulise olukorra. Küsitluses

osalenud märkisid, et paljudel noortel ja sealhulgas NEET noortel on multiprobleemsed, aga kõige

sagedamini on nende käitumise põhjuseks: vaesus, mentaalsed terviseprobleemid, sõltuvused.

Samuti on probleemiks ka ebarealistlikud ootused ja enesehinnang. Oma igapäevatöös

probleemsete noortega tuleb koolitajatel olla silmitsi õpilaste apaatiaga ja võitlema sõltuvuste

vastu (alkohol, narkootikumid, nutitelefonid) ja nad ei saa piisavalt tuge ega usaldust nende

pereliikmetelt.

Nagu on näha joonisest 15, on kõrgem protsent koolitusel „Oskuste parandamine motivatsiooni

tehnikate alal ja juhendamise tehnikad”. 20 osalejat tõid välja koolituse „Haavatavate gruppide

koolitamise meetodid” ja 19 osalejat „Põhioskuste omandamise nõustamistehnikate alal”. 15

osalejat tõid välja #Grupi juhtimise, kontseptsioonid ja tehnikad” ning „Tehnikad otsuste tegemise

protsessi hõlbustamiseks”.


Joonis 15: Koolituskursused

Koolitajatest küsimustikule vastanutest 82.35 protsenti väitsid, et on huvitatud projekti raames

korraldatava teavitusüritustel osalemisest ja 94.12% avaldas soovi osaleda kohalikel

koolitustegevustes, mida partnerid projektiperioodil organiseerivad.

4 Riikliku poliitika panus NEET noorte sihtgrupi nõustamise ja õpetamise

alal

4.1 Eesti

Vastavalt statistikale oli 2015 aastal NEET noorte arv Eestis 29,200 – noored vanuses 15-29, kes elavad Eestis ja ei ole kaasatud õppimisse, töötamisse ega koolitustesse. Eestis on terve rida riiklikul tasemel institutsioone, mis peamiselt keskenduvad nõustamisteenuse organiseerimisele sihtgrupi tarbeks, et hoida ära koolist väljalangemist ning samuti loovad tugimeetmeid, et aidata NEET noortel saada taas täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks.

Joonis 16: Eesti statistika NEET-ide osas 2000-2015

Allikas: Eesti Statistka


Joonis 17: NEET-e puudutav demograafline teave Eestis 2015

Vanusegrupp 15-24 Vanusegrupp 15-29

Noorte koguarv 138 300 236 400

Sealhulgas töötavaid (võivad ka õppida) 49 300 127 000

Töötud (ei pruugi olla töötuna registreeritud, võivad õppida)

7 400 12 400

Mitteaktiivsed (enamik õpib, on sõjaväeteenistuses jne.)

81600 97000

NEETs´-ide koguarv 14700 29200

Sealhulgas töötud 5200 9000

Mitteaktiivsed 9500 20200

NEET-ide arv soo põhjal

meesoost 6200 9400

naissoost 8600 19800

NEET noored rahvuse järgi

Eestlased 10800 20300

Mitte-eestlased 3900 9000

NEET noored hariduse põhjal

Esmane või alghariduslik tase (1-6 klass, 7-9 klass) 6100 10700

Keskharidus või keskkoolijärgne tase (gümnaasium, ametiharidus või keskkoolipõhine kutseharidus)

6900 13600

Kolmanda taseme haridus (kõrgharidus) 1700 4900

NEET noorte mitteaktiivsuse põhjused:

Laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemine, sealhulgas rasedus, ema- või vanemapuhkus.

4700 12500

Haiged või puudega 1500 350

Mitteaktiivsed muudel põhjustel 3400 4200

NEET- ide määr % 10,8 12,5

Üks peamisi „Elukestva õppe strateegia 2020” eesmärke, mida teostab Haridus- ja Teadusministeerium, on viia kooskõlla elukestva õppe võimalused ja tööturu vajadused, pakkudes erinevaid informeerivaid ja nõustavaid teenuseid, et hoida ära noorte koolist väljalangemist. Haridus- ja Teadusministeeriumi Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduses on jaotis, mis täpsustab, kuidas õpilaste arengut toetada kohandades õppimist õpilaste vajadusega. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallataval sihtasutusel Innove on 15 regionaalset nõustamiskeskust, mis katavad oma teenustega erinevad esti piirkonnad. Karjääri puudutavad teenused hõlmavad karjäärikoolitusi, karjäärinõustamist ja karjäärialase informatsiooni jagamist ning teenuste arendamist. Ennetustegevused keskenduvad peamiselt noorte teadlikkuse tõstmisele tööelu osas ja NEET noortele suunatud tugimeetmete kavandamisele ja rakendamisele. Et garanteerida ennetusmeetmete tõhusust, eraldatakse ka ressursse, et suurendada teadmisi ja paremini uurida ning mõista NEET noorte olukorda.

Riikliku Reformiprogrammi “ESTONIA 2020”, mis 2011.aastal Eesti valitsuse poolt heaks kiideti, esmased eesmärgid NEET noorte osas on vähendada noorelt haridusteed pooleli jätvate noorte arvu, vähendada töötuse määra vanusegrupis 15-24 ja tõsta tööhõive taset vanusegrupis 15-64. Strateegia keskendub karjäärihariduse ja teiste karjääriteenuste arendamisele, et nende teenuste


kättesaadavus paraneks ja tooks kaasa õpilaste parema toetamise hariduslikke ja karjääri puudutavate valikute tegemisel.

Sotsiaalministeerium toetab töötuid noori läbi Eesti Töötukassa teenuste. Lisaks hulgalistele mitmekesistele tööturu abinõudele, tutvustas Töötukassa hiljaaegu uut võimalust „Minu esimene töö”, mis on suunatud noortele inimestele, kellel ei ole haridust ega töökogemust. Selle abinõu eesmärgiks on vähendada noorte töötuse taset, mis sõltub nende vähesest või puuduvast töökogemusest ja aidata noortel, kellel puudub erialane haridus, leida tööd.

5 Eesti edulood NEET noorte koolitamisel

5.1 Tugiprogramm “Youth Prop Up” (Noorte Tugila) NEET sihtgrupi toetamiseks

Programmi kirjeldus:

„Noorte Tugila” tegevusplaan on üheks osaks laiahaardelisemast Euroopa Liidu poolt algatatud

Eesti Noortegarantii riiklikust tegevusplaanist. Programmi tegevused on planeeritud läbiviimiseks

kohalikul tasandil ja kavandatud nii, et koostöö toimub osavõtjatega ühekaupa. „Noorte Tugila”

tegevusplaani teostavad keskused asuvad Eesti erinevates piirkondades. Riik on jagatud tsoonideks

ja igas tsoonis on mitu kohalikku omavalitsust. Programmi rakendatakse umbes 35 noortekeskuses

alates 2015. aastast kuni tegevuse lõpetamise praeguse tähtajani 2018. aastal. Igal keskusel on

vahendeid kuni 30 osavõtja toetamiseks igas kuus.

Programmi mõju:

Programm kavandati spetsiifiliselt noortele vanuses 15 -25, kes ei ole hetkel kaasatud ei

akadeemilises õppes ega töös. Peamiseks eesmärgiks on abi vajavate noorte inimeste toetamine,

kes on kas koondatud või ei ole lõpetanud haridusteed või hetkele ei õpi. Programm püüab aidata

neil realiseerida oma potentsiaali, tõsta nende eneseusku ja -hinnangut ning tuua nad nii kiiresti kui

võimalik tagasi ühiskonda täisväärtuslike liikmetena.

Kriitilised edufaktorid:

Programmi tegevused on planeeritud läbiviimiseks kohalikul tasandil ja nii, et koostöö projektis

osalejatega toimub üks ühele silmast silma. See asjaolu kindlustab, et noorte edu saab jälgida ja

tegevuskava muuta vastavalt nende spetsiifilistele vajadustele. Programmist osavõtjad saavad

õpitud oskusi kasutada igapäevases elukeskkonnas.

Programmi nõrgad küljed ja piirangud:

Tegevusplaan on projektipõhine. Finantseerimine piirdub aastatega 2015 kuni 2018.

Projekti ülekandmistingimused ja vajalikud ressursid:

Projekti on võimalik üle kanda ja rakendada. Vajalikud ressursid on koolitatud spetsialistid , kes

tegevustsoonides tugiisikutena tegutsevad.


6 Viited allikatele

1. Eesti Statistikaameti ajaveeb, “Kas Eestis on töötavate noorte defitsiit?” 2. Statistics Estonia, Estonian Labour Force Survey 2015 3. The Estonian Lifelong Learning Strategy 2020, Ministry of Education and Research 4. Basic Schools and Upper Secondary Schools Act, Riigi Teataja, I 2010, 41, 240 5. Foundation Innove, “Lifelong Guidance”

6. National Reform Programme “ESTONIA 2020”, Republic of Estonia Government Office 7. Eesti Töötukassa, “Services”

8. Noorte Tugila, “Support Programme “Youth Prop Up”

tools 4 trainers to empower neets t4temp o1 est.pdfainult selle autori vaateid ja euroopa komisjon...

Documents