triin marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone...
TRANSCRIPT
![Page 1: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/1.jpg)
Triin MarandiTartu Forseliuse Gümnaasium
![Page 2: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/2.jpg)
• normaalsel juhul on vaja 2 vanemat
• vajalik gameetide (sugurakkude) olemasolu
• vajalik gameetide ühinemine (viljastumine) ja sügoodi (viljastunud munarakk) moodustumine
• alati kaasneb põlvkondade vaheldus koos ploidsuse muutumisega (2n - 1n - 2n)
VAJALIKUD TINGIMUSED:
![Page 3: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/3.jpg)
SUGURAKKUDE VALMIMINE:
emassugurakkude valmimine
Kõige esmased sugurakkude eellasrakud tekivad loote rebukotis ja liiguvad sealt lootelistesse suguorganite algmetesse. Sellest hetkest alates on nende areng erinev.
• Küpsed sugurakud ei jagune enam
• On kehavõõrad rakud (kokkupuutes verega hävitatakse)
• On vastava tuuma / tsütoplasma suhtega
spermatogeneesovogenees
isassugurakkude valmimine
![Page 4: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/4.jpg)
• toimub munandite väänilistes seemnetorukestes piki spermatogeenset epiteeli
(INIMESEL)(INIMESEL)
![Page 5: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/5.jpg)
• algab suguküpsuse saabudes, toimub pidevalt ja lõpeb normaalsel juhul organismi surmaga
• tsükli kestvus on 68-80 päeva
• kui spermatogeenne epiteel on kahjustatud, siis normaalseid sugurakke ei moodustu
• toimub kehetemperatuurist 4°C madalamal temperatuuril (munandid munandikotis + eriline verevarustus)
• spermatogeneesis eristatakse 4 faasi
![Page 6: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/6.jpg)
SPERMATOGENEESI FAASID:
1. Spermatogoonide mitoos - suureneb rakkude arv
2. Osast rakkudest kujunevad I järku spermatotsüüdid - neis toimub DNA replikatsioon
3. Meioos - küpsemisjagunemine: I järku spermatotsüüt
II järku spermatotsüüdid
spermatiidid
4. Spermatiidist kujuneb spermatosoid: kujuneb vibur (spermatosoidi saba), tuuma DNA pakitakse hästi kokku
![Page 7: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/7.jpg)
… diferentseerunud isassugurakud
saba - tüüpiline vibur, arv: 0 - mitu, tavaliselt 1
keha - spiraalne mitokonder, mis toodab ATP-d viburi liikumiseks
pea - tihedalt pakitud DNA ja muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab ensüüme munaraku kestade lagundamiseks
SPERMATOSOIDI EHITUS:
![Page 8: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/8.jpg)
• toimub paarilistes munasarjades
![Page 9: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/9.jpg)
• algab lootelises eas, seiskub meioosi profaasis ja jätkub suguküpsuse saabudes 45.-55. eluaastani
• max. arv sugurakke on olemas juba 4-5 elukuuks, elu jooksul valmib neist u. 400
• küpsemise tsükli kestvus on 21-28 päeva, igas tsüklis hakkab küpsema 3-30 suguraku eellasrakku, millest valmib ja eraldub 1 (harva 2)
• meioos blokeerub II metafaasis ja jätkub pärast viljastumist
• elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine
![Page 10: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/10.jpg)
4 FAASI:
I järku ovotsüüt
1. Ovogoonide mitoos - suureneb rakkude arv
2. Kasvustaadium - I järku ovotsüütides varuainete süntees, neis on toimunud juba DNA replikatsioon
3. Meioos - küpsemisjagunemine:
II järku ovotsüüt + 1 polotsüüt
otiid + 1 polotsüüt 2 polotsüüti
Ootiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.
4. Ootiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk
Polotsüüdid jäävad seotuks munaraku kestaga
![Page 11: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/11.jpg)
... diferentseerunud emassugurakud
MUNARAKU EHITUS:
Kestad:• Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise
• Oolemm - moodustavad munasarja rakud
• Kolmandat järku kestad - tekivad munaraku liikumisel munajuhas (valkkest, pärgamentkest, lubikest munal)
Rebu - varuained: lipiidid, süsivesikud, valgud
Kuju - ümar või ovaalne
Jaanalinnu munarakk - 1.5 kg raske, heeringhail 30 cm pikk, inimesel läbimõõduga u. 0. 09 mm
![Page 12: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/12.jpg)
… protsess, kus sugurakkude (gameetide) ühinemisel liituvad vanemate genoomid (gameetide tuumad). Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks.
1. Taastub diploidsus
2. Munarakk aktiveeritakse edasiseks jagunemiseks
3. Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks tasand
4. Määratakse uue isendi sugu (sugukromosoomidega)
5. Algab uue isendi ontogenees, mis lõpeb surmaga
Spermatosoidid on viljastamisvõimelised 48-60 tundi
Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi
![Page 13: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/13.jpg)
KEHAVÄLINE VILJASTUMINE:
vees
üsna juhuslik
ohtlik
sugurakke palju
kalad, kahepaiksed
KEHASISENE VILJASTUMINE:
emasorganismi suguteedes
juhuse osa väiksem
sugurakke vähem
järglasi vähem
lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad
MUNARAKU VILJASTAB 1 SPERMATOSOID!
Inimesel viljastub munarakk II metafaasis munajuhas
![Page 14: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/14.jpg)
Ontogenees = embrüogenees + postembrüogenees
... isendi areng viljastumisest surmani
Embrüogenees (looteline areng) - organismi areng viljastumisest sünnini või munast koorumiseni, toimub munas või emasorganismis
Postembrüogenees - organismi areng sünnist või munast koorumisest surmani
viljastumine lõigustumine postembrüonaalne areng surm
Pratenogenees - uus organism areneb viljastumata munarakust
![Page 15: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/15.jpg)
Munajuhasse läheb munarakk, mis on ümbritsetud folliikuliga
Folliikul - munarakk koos eriliste toitvate rakkudega - toidab munarakku ja toodab naissuguhormoone
Kollakeha - toodab naissuguhormoone: östrogeeni ja progesterooni - pidurdavad uue ovotsüüdi küpsemist ja soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist
Hiljem folliikul rebeneb ja muutub kollakehaks
![Page 16: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/16.jpg)
Kui viljastumist ei toimu...
ovotsüüt hävib kollakeha hävib ja emakasein taandareneb
ovotsüüt ja emakaseina rakud eralduvad
menstruatsioon
NIMETADA JA KIRJELDADA 5 RASESTUMISVASTAT MEETODIT!
![Page 17: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/17.jpg)
• järgneb viljastumisele
• on sügoodi mitootiline jagunemine liikudes mööda munajuha emakasse
sügoot
moorula ehk kobarloode
blastula ehk põisloodeBlastula ehitus:
blastotsööl (sees vedelik või rebu)
blastoderm -pealmine rakkude kiht
embrüoplast - areneb loode
embrüo = loode
blastula = blastotsüst
gastrula ehk karikloode
Gastrula ehitus:
2-3 nädalal moodustuvad lootelehed:
ektoderm - välimine mesoderm - keskmine entoderm - sisemine
![Page 18: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/18.jpg)
sügoot
moorula ehk kobarloode
blastula ehk põisloode
gastrula ehk karikloode
histogenees
Kudede moodustumine:- diferentseeritud valgusüntees - rakkude diferentseerumine - rakkude spetsiifiline paigutus
organogenees
Ektodermist - närvikude, osa sisenõrenäärmeid, epidermis koos tekistega, meelelundid
Mesodermist - luustik, lihased, sidekude, kuse-suguelundkond
Entodermist - seedeelundid, hingamiselundid
Organite kujunemine:- rakkude valikuline hukkumine - rakkude valikuline jagunemine - rakkude valikuline rändamine
![Page 19: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/19.jpg)
1. Amnion ehk vesikest - kaitse rõhu, temperatuuri muutuste, kuivuse, põrutuste vastu, areneb ektodermist ja mesodermist
2. Allantois ehk kusekott - eritusfunktsioon, areneb ektodermist
3. Koorion - moodustab lootepoolse osa platsentast, areneb ektodermist
![Page 20: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/20.jpg)
Lootelt - koorionihatud koorionist
Emalt - emaka limaskesta pindmine kiht
- ainevahetus ema ja loote vahel- gaasivahetus ema ja loote vahel- barjäär- toodab hormoone (progesterooni ja relaksiini, mis takistavad uute munarakkude küpsemist ja tagavad normaalse raseduse)
FUNKTSIOONID:
6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale, kokkupuutekohas moodustub platsenta.
ühendavad veresooned
![Page 21: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/21.jpg)
EMA LAPS
toitained
hapnik
hormoonid
antikehad
viirused
toksiinid
alkohol
ravimid
ainevahetusjäägid
süsinikdioksiid
![Page 22: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/22.jpg)
... ohtlik on 1.-3. arengukuu, vahetult enne sündi ja sünnitus
- geneetilised väärarengud- vaegused- viirused- toksiinid- alkohol, tubakas- olmekeemia- ravimid- vitamiinid- kiirgused- mehhaaniline surve
TERATOGEENID- tegurid, mis põhjustavad
loote väärarenguid
![Page 23: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/23.jpg)
BIOGENEETILISE REEGLI SÕNASTUS JA TÕENDID INIMESEL
![Page 24: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/24.jpg)
- sünnijärgne areng pärast sündi või munast koorumist
otsene moondega
järglane sarnaneb üldplaanis vanemaga, on ainult väiksem
järglane erineb suguküpsest isendist mõõtmete ja välimuse poolest
roomajad, linnud, imetajad
käsnad, ussid, lülijalgsed, kahepaiksed, kalad
vastne moone valmik
![Page 25: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/25.jpg)
vaegmoone täismoone
muna
vastne
kestumised
valmik
Muutused toimuvad järk-järguliselt aktiivse elutegevuse käigus
muna
vastne
valmik
nukk
= vagel, röövik
Nukk on puhkestaadium, ei toitu aktiivselt, hingavad, osa liigutavad
tarakanid, lutikad, täid, sihktiivalised, kalad,
kahepaiksed
kahetiivalised (kärbes, sääsk), kirbud, liblikad, mardikad,
kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad)
![Page 26: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/26.jpg)
BIOLOOGILINE TÄHTSUS:
• väheneb konkurents elupaiga suhtes
• väheneb konkurents toidu suhtes
• soodustab organismide levikut
• teatud staadiumid sobivad talvitumiseks
VÕRRELDA KONNA VASTSET NING SUGUKÜPSE ISENDIT –
ELUPAIKA, TOITU, VÄLIMUST JNE.
![Page 27: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/27.jpg)
1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole.
2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk.
3. Vananemisjärk ehk raukumisjärk ehk seniilsusjärk -organsüsteemide töö häirub, langeb bioloogiline aktiivsus, ei paljune.
4. Surm
![Page 28: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/28.jpg)
… algab viljastumise hetkest
… toimub igal tasemel
… on seotud organismi elueaga (mida lühem on max. eluiga, seda kiiremini vananeb)
Vananemist kiirendavad:
- lühike geneetiliselt määratud eluiga
- kiire ainevahetus (t°, südame töö jm.)
- väike kehamass
- kõrge t°
- aastaringne eluline aktiivsus
Vananemise põhjused:
- geneetiline määratlus (südame löökide arv, rakkude jagunemise võime)
- organismis kuhjuvad juhuslikud vead (vabade radikaalide teooria)
![Page 29: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/29.jpg)
… organismi elutegevuse pöördumatu lahkamine
loomulik patoloogiline
haigustest vägivaldne
kliiniline bioloogiline
Teadvust pole, süda ei tööta, vereringet pole, ei hinga, reflekse pole, rakud on eluvõimelised.
Normaalsetes tingimustes 5-7 min.
Rakud hävinud, aju surnud, pöördumatu, võimalik elundite siirdamine.
![Page 30: Triin Marandi - utkodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/paljunemine.pdf · kahepaiksed, kalad vastne moone valmik. vaegmoone täismoone muna vastne kestumised valmik Muutused toimuvad järk-järguliselt](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041823/5e5f9a42ded0ff7a62292d0c/html5/thumbnails/30.jpg)
Pärast surma:
- laiba jahtumine- koevedelike aurumine (nahk kuiv, silma sarvkest tuhm)- anaeroobne glükolüüs - lihastesse piimhape = koolnukangestus- vere hüübimine- ensüümide ja bakterite toime - laiba lagunemine