Vana maa säravas pakendis“Tutvusta Eestit”

turismi valdkonna turunduskontseptsioon

08.2009

EESTIMAA ON SKANDINAAVIA KÕIGE PAREMINI

HOITUD SALADUS

Geograafia järgi asume Baltikumis. Keele järgi Skandinaavias. Liitlaste

järgi Euroopas. Valitseva usundi järgi Saksamaal. Mineviku järgi

Rootsis, Taanis, Liivi- ja Venemaal. Kliima järgi põhjamaal.

Me võime uhkustada Läänemere regiooni usundeid ja tavasid mõjutanud

3000 aasta taguse raudmeteoriidi kraatriga. Meil on üks autentsemaid

keskaegseid vanalinnu. Kunda ja Pärnu asulad on vanemad kui

enamus tsivilisatsiooni lätteid Euroopas. Meie keeles on tuhatkond

sõna, mille teke ulatub eelmisse jääaega. Meie pealinn on üks WiFi-

maid linnu maailmas. Ja ligi 90% meie elanikkonnast maksab oma

makse läbi interneti...

Meie eesmärk on olla uus meeldejääv ja muljeterohke reisisiht väga

mitmekülgsete huvidega inimestele kõikjal maailmas.

„Tutvusta Eestit“

turunduskontseptsioon koos oma

alamstrateegiatega on

terviksüsteem Eesti kui selgete

argumentidega reisisihi

tutvustamiseks erinevate

valdkondade lõikes.

„Heade üllatuste maa“ on

unikaalne positsioon, mille

rakendamise võimalused on väga

laiad.

Kontrastide loomine ja

presenteerimine sõltub ainult

looja/presenteerija julgusest või

vajadusest.

Täpselt samade taotlustega on ka “Tutvusta Eestit” turismi valdkonna

turunduskontseptsioon –

see annab kätte teeotsad ja prioriteedid turismi edendajatele, mitte ei ürita

kehtestada monoliitset reeglistikku kogu teekonna ulatuses.

Turismi turunduskontseptsioon on praktiline töövahend ja abimees

kõigile, kelle huvi on Eesti müümine välisturistile. Sama eesmärki

täidavad ka kontseptsiooni osadeks olevad teemajuhendid.

Turism kui olulisim valdkond

Turism on kõige olulisem valdkond „Tutvusta Eestit“ kontseptsiooni

rakendamisel. See on ühtlasi ka ainuke valdkond, mis kasutab tänu

oma erinevatele tahkudele pea kõiki väärtusmaatriksi kombinatsioone.

Sellepärast on väga oluline, et kõik, kes tegelevad aktiivselt Eesti kui

reisisihi turundamisega, oleksid oma argumentatsioonis võimalikult

ühtsed.

Iga valdkond tähendab ennekõike sihtrühma. Kui Äri valdkonna

sihtrühmaks on kitsalt äriringkonnad, kes on huvitatud Eestimaale

investeerimisest või siinsete kaupade ostmisest, siis turismi valdkonna

sihtrühm on väga lai. Siia alla käivad nii eraviisiliselt reisida soovijad,

erinevad grupid ja pered ning erinevad institutsioonid üle maailma.

Üks süsteem, mitu argumenti

Nagu suur pilt koosneb väikestest detailidest, nii koosneb Eesti kui reisisihi

tutvustamine neljast meile kõige iseloomulikumast põhiteemast –

linnapuhkus, kultuuripuhkus, looduspuhkus ja tervisepuhkus.

Iga teema pakub hulga üldiseid argumente. Lisaks tuuakse turismi

valdkonna turunduskontseptsioonis välja iga teema lõikes

täiendavad argumendid äriturismi ja pereturismi valdkonnas.

Põhimõte on lihtsalt öeldes selles, et kui me räägime näiteks Tallinna

Vanalinnast, siis nii äri- kui pereturismi puhul kehtib kõik see,mis

üldhuvi puhulgi. Kuid äriturismi kontekstis on Vanalinn ka (näiteks)

unikaalseks konverentsikohaks ning pereturismi puhul tõttab appi

koeraplika Lotte, kes muudab selle lõbusaks ja turvaliseks

keskkonnaks lastega reisijatele.

Teemade käsitlemine ja prioriteedid

Sümbolid – objektid, sündmused, nähtused või maamärgid – on „Tutvusta

Eestit“ turismi turunduskontseptsiooni kontekstis tegelikult lugude alged

ehk inspiratsiooni allikad teema arendamiseks vastavalt „Heade

üllatuste maa“ kontrasti põhimõtetele. Eesmärk ei ole muuta kõiki

reklaame ühesuguseks, vaid kehtestada süsteemsed ja lihtsad

argumendid.

Igal teemal (kultuurireisi puhul ka fookusteemal) on mitu sümbolit,

mis on loogilises järjekorras ning liiguvad üldisest üksikule. Mõnel

juhul on võimalik veebis või brozhüüris kirjutada pikalt ja seotult teema

täielikult lahti. Mõnel juhul on aga ruumi napiks pildiks ja üheks

lauseks. Ometigi peab turunduskontseptsiooniga loodud süsteem

suutma rahuldada võrdselt mõlemat vajadust.

Eestimaa turismiteema: LINNAPUHKUS

Eesti visiitkaardiks ja turismikeskuseks on Tallinn.

Oma fenomenaalse vanalinna ja kvaliteetse infrastruktuuriga on Tallinn

mitte lihtsalt vaatamisväärsus ja lõõgastumispaik, vaid ka heaks

baasiks siit oma puhkuse ajal naaberriike külastavale turistile.

Stockholm, Helsinki, Riia ja Peterburg on kõik enam-vähem ühel kaugel

Tallinnast. Lisaks on Tallinn ka väga heaks baaspunktiks Eestimaaga

laiema tutvuse tegemiseks.

Positiivselt üllatav on Tallinna (ja ka muude suuremate Eesti linnade puhul)

see, kuivõrd loomulikult on omavahel seotud moodne ühiskond

ajalooliselt rikka ning mitmekesise linnakeskkonnaga. Võrreldes Tokyo,

Londoni, Pariisi või Roomaga on Tallinn vähem tuntud ja oluliselt

väikesem linn, kuid oma koosluselt vähemalt sama mitmekesine.

MIKS TALLINNA VANALINN

• VANALINNAS ON PARIMAD JA MOODSAIMAD KLUBID, BAARID

NING RESTORANID. Paljud neist tegutsevad sajanditevanustes

hoonetes, mis on autentselt säilinud.

• VANALINNAS ON VÄGA PALJU VAATAMISVÄÄRSET JA

VANAAEGSET, kuid vanalinn on ühtlasi ka väga hästi

internetiseeritud. Tasuta või tasulisi WiFi levilaid on kümneid - see

võimaldab kogetut kohe teistega jagada.

• VANALINNA HOTELLID ON VÄGA KVALITEETSED JA

EKSKLUSIIVSED ning arvestades väärikat keskkonda ka mõistliku

hinnaga.

• VANALINN ON „KASUTATAV“ AASTARINGSELT. Tegemist pole

vaid suvepuhkuse veetmise kohaga, vaid täiesti orgaaniliselt

funktsioneeriva linnakeskkonnaga, kus elu käib aastaringselt.

• VANALINN ON TALLINNA KÕIGE RAHVUSVAHELISEM REGIOON

– tänu kõrgele teenindusstandardile saab siin hakkama iga turist, kes

mõistab natukenegi inglise, vene või saksa keelt kasutada.

• Hoolimata pidevast tursitide voolust ja vilkast ööelust on Tallinna

vanalinn küllaltki TURVALINE JA HÄSTI VALVATUD PAIK.

TALLINNA VANALINNA SÜMBOLID

Et Tallinna vanalinn on kogu Eesti linnapuhkuse kõige olulisem sihtpunkt ja

lausa pakatab vaatamisväärsustest ja nendega seotud legendidest, on

välja toodud ka eraldi vanalinna olulisemad sümbolid.

1. VANALINNA TÄNAVAD – IGAÜHELE MIDAGI

2. RAEKODA JA RAEKOJA PLATS – TALLINNA NABA

3. TOOMPEA – TALLINNA PEA

4. TALLINN – KAUNILT KAITSTUD

5. RAEAPTEEK – MITTE LIHTSALT APTEEK

6. OLEVISTE – KÕRGEIM TORN MAAILMAS

7. NIGULISTE – NOTKE SURMATANTSU KODU

8. DOMINIIKLASTE KLOOSTER – TARKUSE ALLIKAS

9. TALLINN – MEISTRITE LINN

10. ERILISED TAVALISED MAJAD

VÕTMESÜMBOL: VANA TOOMAS

Vana Toomas on tõenäoliselt kõige kuulsam persoon Eestis – olles

Tallinna sümboliks, on tema figuur läbi aegade kaunistanud Tallinna

suveniire lampidest külmkapimagnetiteni. Ta on Tallinnas elanud juba

pea 500 aastat – ta on Tallinna Raekoja tuulelipp.

Legend räägib, et Toomas oli vaene tänavapoiss, kes pälvis pooljuhuslikult

tähelepanu ühel kevadisel vibuturniiril, kui suutis ainsana posti otsast

maha lasta puust papagoi. Kaotuse osaliseks saanud ülikute

meelehärmiks otsustanud Tallinna linnapea poisile korraliku hariduse ja

austusväärse linnavahi ameti anda. Hiljem tõestas Toomas oma

ustavust ja osavust Liivi sõja lahingutes. Vanast peast kasvatanud

Toomas endale võimsad vuntsid – täpselt samasugused, nagu raekoja

tuulelipu mehel.

Sama unikaalne kui 1402-1404 aastatel rajatud ning tänase Euroopa üks

vanemaid raehooneid on ka Tallinna raekoja tornis vahti pidav Vana

Toomas ise. Teadaolevalt pole maailmas mitte ühtegi raekoda, mille

tuulelipuks oleks linnavaht.

Eestimaa turismiteema: LOODUSPUHKUS

põhjamaiselt karge kliima mitte liiga ekstreemses vormis pakub avastusi

kõigile, kes on vähegi motiveeritud linnast välja minema.

Metsaloomad, põlislaaned, sood, rabad, voored, paeklint, meri, kaunid

järved ja saared – meil on olemas kõik see, mida mujal peab otsima

tikutulega. Tänu hõredale asustusele on võimalus olla täiesti omaette,

kuid väikese riigi võlu on ka see, et järgmisel hetkel võid avastada

ennast keset väikelinna hubast kesktänavat.

Meie loodus pakub nelja igati omamoodi nauditavat aastaaega ja kuhjaga

elamusi kauba peale.

MIKS LOODUSPUHKUS EESTIS

• SUUR VAHELDUSRIKKUS PINNAVORMIDES, TAIMESTIKUS,

AASTAAEGADES, ILMASTIKUS JA MEELOLUDES – Eesti loodus on riigi

väikese pindala kohta väga rikkalik ja mitmekesine.

• EESTI LOODUSEST LEIAB HARULDUSI – seda nii looduslike liikide kaupa

(orhideelised, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks

hundid-karud Saksa turistile).

• EESTI ON ÜKS PARIMAID PAIKU RÄNDLINDUDE VAATLEMISEKS

• EESTI LOODUS ON HUVILISELE KERGESTI LIGIPÄÄSETAV – seda tänu

maa väiksusele, heale teedevõrgustikule, üha arenevale turismi-infrastruktuurile

ning info kättesaadavusele.

• EESTIS SAAB LOODUST NAUTIDA PRIVAATSELT – väike asustustihedus

jätab kõigile piisavalt iseolemise ruumi.

• EESTIS ON 4 ERIILMELIST AASTAAEGA – lumine ja külm talv, värvikirev

sügis, valgete öödega soe suvi, põhjamaiselt karge ja suurvetega kevad.

• EESTIS ON 1521 SAART JA LAIDU – osa püsiasustusega, osa ilma.

Metsikumatel neist saab lähedalt vaadelda haruldasi veelinde ja hülgeid.

• EESTIS ON IDEAALILÄHEDASED VÕIMALUSED AKTIIVSEKS

LOODUSPUHKUSEKS: sportimiseks, jahipidamiseks ja kalastamiseks.

LOODUSPUHKUSE SÜMBOLID

1. SAARED

2. PANKRANNIK JA JOAD

3. RAHVUSPARGID JA LOODUSKAITSEALAD

4. RÄNDRAHNUD

5. KADAKAS

6. LÕUNA-EESTI MAASTIK

7. LOOMAD-LINNUD

8. VALGED ÖÖD

9. METEORIIDIKRAATRID

10.GOLFIRAJAD

11.RMK LOODUSRAJAD JA ÖÖBIMISPAIGAD

12.RABAD

13. MÄND

VÕTMESÜMBOL: PAEKLINT

Eesti looduse kõige olulisemaks sümboliks on paeklint oma looduslikes

esinemisvormides – pankranniku ja paepaljanditena. Nii rikka

loodusega maa puhul pole kerge välja tuua vaid üht esinduselementi,

kuid erilise tähenduse annab paekivile asjaolu, et sellest on ehitatud

suur osa Tallinna vanalinnast ning Põhja-Eesti ja saarte ajaloolistest

hoonetest. Seega pole imestada, et paas on valitud Eesti rahvuskiviks.

Pankrannik on eelkõige Põhja-Eesti tõmbenumbriks, ehkki avaldub

muljetavaldavana ka Saaremaal. Rootsist, Ölandi saarelt enam kui

tuhande kilomeetri kaugusele Venemaale, Laadoga järve lähistele

ulatuv loodusime on UNESCO maailmapärandi nimekirja kandidaat.

Kui Ölandil on klindi kõrgus vaid 10 meetrit, siis Eesti põhjarannikul,

Ontikal saavutab pank oma maksimaalse kõrguse - 56 m.

Eestimaa turismiteema: TERVISEPUHKUS

Kui maailmas valitaks spaakuningriiki, siis Eesti võiks selleks saada.

Eestit külastab iga aasta kümneid tuhandeid turiste eesmärgiga veeta oma

puhkus mõnes kohalikus spaas. Neid on tõesti igale maitsele ja

vajadusele – lihtsa lõõgastumise pakkujatest spetsiifiliste raviasutusteni

välja.

Kuid mitte ainult spaad, vaid ka spordi- ning matkarajad, erinevad

spordiüritused, golfirajad ja lihtsalt mere ääres lõõgastumine on tervislik

ja toonust andev vaheldus argirutiinile.

MIKS TERVISEPUHKUS EESTIS

• EESTIS ON MITMEID PIKADE TRADITSIOONIDEGA KUURORTE, kus saab

tarbida kõrgeimal võimalikul tasemel spaa- ja tervisepakette.

• SPAAHOTELLID ASUVAD MEIL ÄÄRMISELT LOODUSKAUNITES JA

RAHULIKES PAIKADES.

• EESTI ON SPAAPARADIS – väikese territooriumi ja rahvaarvu kohta on siin

muljetavaldav hulk spaasid – üle 40.

• PAKUTAVATE TEENUSTE RING ON LAI, ulatudes lihtsast lõõgastusest ja

iluprotseduuridest spetsialiseeritud meditsiinilise ravini.

• EESTI SPAADE TEENUSTE HULGAS ON EUROOPA KONTEKSTIS TÄIESTI

AINULADSEID PROTSEDURE – näiteks saab ainult meil võtta Värska vee

vanne ja lasta end ravida Pärnu või Haapsalu mudaga.

• HEAOLUHOTELLID EI MEELITA ÜKSNES PROTSEDURIDEGA – asja juurde

käivad ka tipptasemel köök ja kulinaarsed elamused. Näiteks Muhu saarel

paiknev Pädaste heaoluhotell on korduvalt pärjatud erinevate auhindadega –

viimati valis Briti trendiajakiri Tatler Pädaste kui „väikese pärli” maailma 101

parima spaa hulka.

• TERVISEPUHKUST PAKKUVATE ASUTUSTE ÜMBRUSES LEIDUB

LAIALDASELT TERVISERADU , mis annavad võimalusi sportimiseks,

matkamiseks, loodusvaatlusteks jne.

TERVISEPUHKUSE SÜMBOLID

1. HAAPSALU

2. PÄRNU

3. KURESSAARE

4. NARVA-JÕESUU

5. NOSTALGILISED RAVISPAAD

6. LIIVARANNAD

7. TERVISERAJAD

8. SAUN

VÕTMESÜMBOL: MUDA

Teema peasümbol on ravimuda. Mitmekülgselt kasulikku ravimuda saab

toonuse tõstmiseks kasutada nii vannide ja mähiste näol kui ka

abivahendina massaazˇi juures.

Värska muda peetakse maailmas üheks ainulaadsemaks ravitoimeliseks

mageveemudaks, millele väidetavalt maailmas analoogi ei leidu. Paks

muda lahjendatakse 570 miljonit aastat vana ülisoolase Värska veega,

mis omakorda annab tõepoolest maailmas ainulaadse kombinatsiooni.

Saaremaal pakutavates mudavannides on tegemist Mullutu-Suurlahe

väävelvesiniku ja orgaaniliste ainete rikka ideaalse vannimudaga.

Ka Käina lahe ja Haapsalu lahe mudal on väga head raviomadused – neid

saab omal nahal proovida

Haapsalu ja Pärnu spaades.

Eestimaa turismiteema: KULTUURIPUHKUS

olles uus vana riik Euroopas, on meil kultuuri ja ajaloo vallas väga palju

avastamisrohket ning erinevatest kultuuriruumidest inimestele äratuntavat

pakkuda.

Meil on rääkida põnevaid ning positiivselt üllatavaid lugusid iidsetest iseolemise

aegadest, orduajast, Hansalinnade õitsengust ja kõigest muust, mis on

nostalgiline meile ja arusaadav muule maailmale.

Et kultuuri teema oleks selgemini piiritletud, on ta jaotatud nelja põhimõttelisse

fookusteemasse:

1. arhitektuur

2. rahvuskulutuur

3. nüüdiskultuur

4. Toit

Sõltuvalt sihtgrupist saab neist valida sobivaima või neid ka omavahel

kombineerida.

MIKS KULTUURIPUHKUS EESTIS (1/2)

• KULTUURI SAAB TARBIDA NII LINNAS KUI MAAL – reisida Eestis

siinse kultuuriga kokku puutumata ei olegi võimalik, sest kultuuri

kandjateks on nii arhitektuur, siinne keel, toit kui iga inimene.

• SIINSED ROHKED ARHITEKTUURIMÄLESTISED ON HEAS

KORRAS, KUID TURISTLIKUS MÕTTES ÜLERAHVASTAMATA, mis

muudab nendega tutvumise mugavaks ja intiimseks.

• PALJUDES EESTIS SÄILINUD MÕISATES JA LOSSIDES

TEGUTSEVAD EKSLUSIIVSED HOTELLID JA RESTORANID, mis

pakuvad võimalusi meeldejäävaks puhkuseks.

• EESTI KULTUUR ON VAHELDUSRIKAS, SISALDADES

ÜKSTEISEST VÄGAGI ERINEVAID KULTUURIRUUME – kihnu, setu,

võru, rannarootsi, peipsiäärsed vanausulised jne. Kõigil neil on nii

teineteisest kui Eesti peavoolust erinev kombestik ja keel.

• EESTI KOMPAKTSUSE TÕTTU ON VÕIMALIK LÜHIKESE AJAGA

ÄRA NÄHA VÄGA PALJU VAATAMISVÄÄRSET. See on oluline eelis

– näiteks Hispaania või Saksamaa suuruste riikide kõiki kultuurilisi

tahkusid ühe reisi jooksul ära näha on sisuliselt võimatu missioon.

MIKS KULTUURIPUHKUS EESTIS (2/2)

• EESTIST LEIAD EUROOPA – AJALOOST TULENEVALT ON MEIL

PALJU MÕJUTUSI NAABRITELT (vene, saksa, skandinaavia jne

mõjud), mis annab võimaluse sobivatel sihtturgudel mängida

„teistsuguse tuttavlikkuse“ kaardile.

• MAAUSUST TULENEV RAHVAKULTUUR JA EUROOPALIKUD

MÕJUD EKSISTEERIVAD EESTIS KÕRVUTI JA on segunenud

orgaaniliselt, pakkudes sel moel üllatavaid kontraste.

• EESTIS ON VÕIMALIK KOGEDA KULINAARSEID ELAMUSI KÕIGE

LAIEMAL SKAALAL – lihtsast talupojaköögist tippgurmeeni.

• LAULU- JA TANTSUPIDU ON UNIKAALNE NÄHTUS KOGU

MAAILMAS

KULTUURIPUHKUSE ALATEEMA

PÄRIMUSKULTUUR ja NÜÜDISKULTUUR käsitlevad meie rahvast ja

kombestikku ning selle poolt jäädvustatut nii eile kui täna.

Pakkumise mõttes hõlmavad need kaks teemat palju põnevat süvendatud

kultuurihuviga turistidele. Eesti käsitöö, Vabaõhumuuseum, Viljandi

Folk, Leigo Järvemuusika, Nargen Festival või Laulu- ja Tantsupidu –

nimetades vaid mõnda maailmatasemel kultuurinähtust.

Üllatav on ühe väikese enesesse suunatud rahva võime oma kultuuri

kanda tuhandeid aastaid tänase päevani välja ning olla alati omas ajas

tasemel.

KULTUURIPUHKUSE SÜMBOLID: PÄRIMUSKULTUUR

1. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA KOMBESTIK

2. RAHVAPÄRIMUSTE KANGELASED

3. RAHVARIIDED , RAHVUSMUSTRID

4. KIHNU SAAR

5. SETUMAA

6. KADAKAPUIT

7. SAUN

8. SEPIKOJAD

9. TARTU KUI PÄRIMUSKULTUURI HÄLL JA KANDJA

KULTUURIPUHKUSE SÜMBOLID: NÜÜDISKULTUUR

1. HELILOOJAD JA DIRIGENDID

2. MUUSIKAFESTIVALID

3. RAHVUSOOPER ESTONIA

4. KULTUURIFESTIVALID LOODUSKAUNIS ÜMBRUSES

5. FILMIFESTIVALID

6. EESTI ANIMAFILM

7. KUMU

8. EDUARD WIIRALT KUI EESTI KUNSTI VAIELDAMATU

„ESIKLASSIK “

9. TARTU KUI TUDENGILINN

10.SUURED SPORDISÜNDMUSED

KULTUURIPUHKUSE ALATEEMA

Arhitektuur on eraldi välja toodud maamärgilisel põhjusel.

Meil on üks Euroopa ainulaadsemaid vanalinnu, üle tuhande mõisa, sadu

märkimisväärseid kirikuid, linnuseid nii varemete kui taastatud kujul.

Omaette vaatamisväärsusteks on Tallinna nö töölislinnaosad, nagu

Lasnamäe ja Euroopa mõistes väga unikaalsed puitlinnakud (Kalamaja,

Kopli, Kassisaba).

Arhitektuuripärandit on meil väga erinevatest aegadest ja väga erinevas

vormis. Arhitektuurne mitmekesisus nii väikesel maaalal on kindlasti

üks Eesti positiivselt üllatavaid väärtuseid.

KULTUURIPUHKUSE SÜMBOLID: ARHITEKTUUR

1. TALLINNA VANALINN

2. PIISKOPILINNUSED

3. LAHEMAA MÕISAD

4. KOGUVA KÜLA

5. TALUARHITEKTUURI MUUSEUMID

6. HÄSTISÄILINUD MAAKIRIKUD ERINEVATEST AJASTUTEST

7. PUITMAJADE LINNAOSAD

KULTUURIPUHKUSE ALATEEMA

Toit on üks enimnimetatud põhjuseid kultuurisuunitlusega turistide poolt

erinevate paikkondade külastamiseks.

Eesti toit on puhas ja pikkade traditsioonidega – näiteks meie leiva või

kama traditsioon on fenomen omaette. Segu vene, saksa, ranna-,

metsa- ja maarahva köögist on huvitav ja paeluv. Öeldakse, et Eesti

oma köök on alles tekkimas, kuid potentsiaali on tal palju.

Positiivselt üllatav on meie toidu puhul tema tervislikkus, universaalsus ja

maitsete värskus ning vastupidavus ajale.

KULTUURIPUHKUSE SÜMBOLID: TOIT

1. PUHAS JA LOODUSLIK TOORAINE

2. VÄRSKE SUITSUKALA

3. KLASSIKALINE PIDULAUD

4. KODUSED HOIDISED

5. RÄIMETOIDUD

6. KAMA

7. EESTI ÕLU

8. EESTI VIIN

9. VANA TALLINN

10.KOHVIKUD

11.MAIUSTUSED

12.PÕNEVA ASUKOH GA RESTORANID

13.MUST LEIB

VÕTMESÜMBOL: LAULU- JA TANTSUPIDU

Tõeliseks rahvarõivaste „paraadiks” ja rahvusvaheliselt tuntuimaks Eesti

kultuuri sümboliks on mastaapsed laulu- ja tantsupeod – üldrahvalikud

festivalid, mis toovad mõne aasta tagant üle riigi kokku kümneid

tuhandeid esinejaid ja veel enam kuulajaid-vaatajaid.

Traditsioon ulatub aastasse 1869, mil Tartus peeti esimene, rahvustunde

ja –kultuuri arengule tugeva tõuke andnud üldlaulupidu. 2009. aasta

üldlaulupeol kogunes Tallinna, spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud

lauluväljakule esinema 864 koori ja orkestrit; läbi aegade suurimas

ühendkooris on aga korraga oma hääle kõlama pannud isegi 26430

lauljat – helipilt ja kultuurielamus, mille võimsust on ise kogemata raske

ettegi kujutada!

Teisisõnu – maailma võimsaim ühendkoor tegutseb Eestis ja ainult Eestis!

Teemade positsioonid

Tutvusta Eestit väärtusmaatriksil

Kõigile vastavalt nende vajadustele

Organisatsioone ja ühendusi, kes tutvustavad Eestimaad välisturistidele on

palju. Paljude nende vajadused on erinevad. Olgu see tingitud nende

tegevusspetsiifikast või turundusväljundi suunitlusest. Üldjoontes võib

jagada kasutajad kolme rühma:

1. Eestit kui reisisihti üldiselt käsitlevad organisatsioonid

2. Regioonid ning turismi katusorganisatsioonid

3. Turismiettevõtjad

Kõigile vastavalt nende vajadustele

Mõnda konkreetset teenust või laiemat tooterühma esindav organisatsioon

või ettevõtja leiab endale teemapõhised katusargumendid lihtsalt ja

muretult, kui suudab ennast positsioneerida vastavalt

turunduskontseptsioonile.

Oluline on mõista, et teemad ei ole mõeldud ettevõtete ja

organisatsioonide isikupära ja oma sõnumite varjutamiseks, vaid sillaks

teenusepakkuja ja riigi kui terviksüsteemi vahel.

Avastus seisneb teiste inimestega

sama asja vaatamises,

kuid sellest hoopis teisiti mõtlemises.

Albert Szent-Györgyi von Nagyrapolt,

biokeemik, Nobeli preemia laureaat

TÄNUD!

„Tutvusta Eestit“ ja turismi valdkonna turunduskontseptsiooni edu seisneb

üheselt ainult selles, kui aktiivselt seda kasutatakse.

Ainult läbi reaalsete kogemuste ja konstruktiivse tagasiside on võimalik

seda arendada ja täiustada.

Iga küsimus on oluline, iga kriitika teretulnud:

marketing@visitestonia.com

tutvustaeestit.eas.ee

visitestonia.com