Aprill 2010

Tuul või põlevkivi

2

Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid

Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW tasemele (ELMAK) mitte 400 MW MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia s.h tuuleenergia eesmärk.Täna puudub tegevuskava Elektrimajanduse arengukava muude osade elluviimiseks ning MKM on vähendamas tuuleenergia mahtu 900 MW’lt 400 MW’le. Subsideeritud põlevkivienergeetika puhul kulutame järgmise 20 aasta jooksul 7,4 EUR/MWh ehk 11,6 senti/kwh rohkem võrreldes tuuleenergeetika lahendusega s.o 1 miljard kr aastas

3

Kokkuvõte (2)Uute põlevkivi blokkide toetus maksab maksumaksjale 4 439 miljonit eurot (69 453 miljonit krooni) kokku 20 aasta jooksul, ehk 3 473 miljonit krooni iga aastas

Põlevkivi subsiidium (1 141 miljonit eurot): makstakse sõltumata toodetud elektri kogusest, kuigi tõenäoliselt põlevkivist toodetud elekter ei ole tulevikus konkurentsivõimeline

CO2 kvootide ost (1 339 miljonit eurot): põlevkivist elektrit tootes eraldub teistest tehnoloogiatest tunduvalt rohkem heitgaase, mille kvootide hinnad eeldatavasti kasvavad tulevikus tunduvalt

Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest (1 388 miljonit eurot): tootes põlevkivist elektrit ei kasutatud riigi ressursse optimaalselt, kuna õli tootmine on tunduvalt kasumlikum alternatiiv eriti juhul kui masuudi hinnad jätkavad pikaajalist tõusutendentsi (hetke masuudi hinnaga saamata kasum on 21 eurot iga põlevkivi tonni eest)

Lisaks veel põlevkivi välismõjud ja reguleerimisenergia ostude kulud

Stsenaarium, milles sama kogus elektrit oleks toodetud tuule energeetikas on 1 110 miljonit eurot (17 370 miljonit krooni) odavam ehk 868 miljonit krooni odavam aastas

Tuule subsiidiumi makstakse ainult 12 aasta jooksul ja see sõltub toodetud elektri mahust

Hüdroakumalutsioonijaam tuule stsenaariumi osana tagab elektrisüsteemi töökindlust, pakudes bilansienergiat tuulele, avariireservi ning elektrisüüsteemi tarbimise tippude katmist

4

Kokkuvõte (3) MKM energia tarbimise prognoos on ülimalt konservatiivne tuleviku energia tarbimise suhtes

Perioodil 2010-2020. on prognoositud ainult 0,57% kasvu energia tarbimises keksmiselt aastas

Optimistlikult eeldatakse, et soojusenergia tarbimine kukkub 25%

Energia lõpptarbimine per capita Eestis on umbes kaks korda väiksem kui Skandinaavia keksmine Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga kindlasti kasvab ka energia tarbimine

Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest

Perioodil 2000-2009.a (täis majandustsükkel koos kasvu ja langusega) kasvas energia lõpptarbimine 2,4% keskmiselt aastas

Soojusenergia tarbimise vähenemiseks on piiratud potentsiaal Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes

Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga juba kolm korda. Kas on veel nii palju ruumi kukkumiseks?

Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga jääb soojuenergia tarbimine eeldatvasti samale tasemele

ETEA analüüsi tulemus: 2020. aasta energia lõpptarbimine on umbes 147 000 TJ 25% tarbitud energiast (ehk umbes 36 750 TJ) peaks olema taastuvates allikatest

Saavutamaks 2020 eesmärki tuleb luua uusi võimsusi, mis toodaks 15 700 TJ taastuvat energiat* Transport (4 300 TJ): 10% tarbitud energiast transpodis, biokütused

CHP (3 500 TJ) ning põlevkivijaamades hakkpuidust elekter (970 TJ)

Tuule energia (6 939 TJ), mille tootmiseks oleks vaja installeeritud võimsust 864 MW

Isegi ühe uue põlevkivi plokiga (300 MW) Eesti saab piisavalt varustatud elektri võimsuste/ühendustega tarbimise tippe katmiseks ning elektri vajaliku koguse tootmiseks , juhul kui riigis on 864 MW tuule energia võimsust

* Kasv võrreldes 2008. aastaga

5

Elektrimajanduse arengukava (VV 26.02.09 korraldus nr 74)

MKM ettekanne 10.03.10 - Eeldused taastuvenergia kasvu prognoosimisel

Põlevkivijaamades hakkpuidust elektri tootmine 970 TJ

Hüdrojaamade toodang püsib praegusel tasemel 108 TJ

Alates 2015 taastuvenergia osakaal transpordis 4%, 2020 alates 10%

Tuuleelektri võimsuse kasv kuni 25% eesmärgi saavutamiseni (400 MW)

Tulevikus hakkab taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud Vabariigi Valitsuse tegevus põhinema Eesti "Taastuvenergia tegevuskaval“ (http://www.mkm.ee/taastuvenergia)

7

Tuul v Põlevkivi

8

Tuul või põlevkiviKahe stsenaariumi kulude võrdlus

Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium

EU

R m

EU

R m

9

Tuul või põlevkivi

aasta

Tuule subsiidium kehtib 12 aastat ning sõltub elektri tootmismahust, põlevkivi subsiidium on 20 aastat ja kehtib ka juhul, kui jaam ei tooda elektrit üldse

Tu

ule

su

bsi

idiu

m lõ

pe

b

EU

R m

Kulud aastas

10

Tuul VS põlevkivi

Võimsus onshore 700 MWVõimsus offshore 500 MWKasutustegur onshore 30%Kasutustegur offshore 40%Elektri tootmine onshore 1 840 GWhElektri tootmine offshore 1 752 GWhElektri tootmine: tuul 3 574 GWh

Pumpjaama võimsus 500 MWTäiendav reguleerimisenergia tootmine 400 GWhElektri tootmine aastas kokku 3 974 GWh

Tuule subsiidiumSubsiidium toodetud MWh kohta onshore 53,69 EURSubsiidium toodetud MWh kohta onshore 80,00 EURSubsideeritud elekter 3 574 GWh*Makstud subsiidium aastas 238 920 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 12 AastatRES subsiidiumi nüüdisväärtus -2 378 214 EUR tuh

Bilansienergia subsiidiumSubsideeritud võimsus 500 MWSubsiidiumi pikkus 20 aastatSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURBilansi energia subsiidium aastas 63 912 EUR tuhBilansi subsiidiumi nüüdisväärtus -950 844 EUR th

Nüüdisväärtus kokku -3 329 058 EUR tuhKulud aastas* - 2 604 422 EEK tuh

Tuule stsenaarium

Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.* Nüüdisväärsus jagatud 20 aastaga

11

Võimsus 600 MWTöötunnid 6 000 Tundi

Elektri tootmine aastas 3 600 GWh

Põlevkivi subsiidiumSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURPõlevkivi subsiidium aastas 76 694 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 20 AastatPõlevkivi subsiidiumi nüüdisväärtus -1 141 013 EUR tuh

CO2 kvootide ostCO2 kvootide hind 25 EUR/ tonnPõlevkivist elektri tootmine 3 600 GWhCO2 t põlevkivist elektri MWh kohta 1,0 TonniC02 t ost 3 600 000 TonniAastane kulu CO2 ostust 90 000 EUR tuhOstu skeemi pikkus 20 AastatC02 ostu nüüdisväärtus -1 338 973 EUR tuh

Saamata kasum põlevkivi õli tootmisestPõlevkivi 1 tonnist elektriväärtus 0,812 MWhPõlevkivi kogus vajalik 3 600 GWh tootmiseks 4 433 498 TonniSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest 21,0 tonni kohtaSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest aastas 93 283 EUR tuhPeriood 20 aastatPõlevkivi õli tootmisest saamata kasumi nüüdisväärtus -1 387 819 EUR tuh

Põlevkivi välismõjudPõlevkivi elektri negatiivne välismõju keskkonnale MWh kohta 5,1* EURPeriood 20 aastatPõlevkivi elektri välismõjude väärtus aastas 18 407 EUR tuhPõlevkivi elektri välismõjude väärtus -273 843 EUR tuh

Reguleerimisenergia ostReguleerimisenergia ost aastas 400 GWhReguleerimisenergia ostu kulu aastas 20 000 EUR tuhReguleerimisenergia ostu nüüdisväärtus - 297 549 EUR tuh

Nüüdisväärtus kokku -4 439 197 EUR tuhKulud aastas -3 472 917 EEK tuh

Põlevkivi stsenaarium

Tuul VS põlevkivi

*Põlevkivi välismõjude SEIT-i hinnang Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.

12

Põlevkiviõli tootmine on efektiivsem

Põlevkiviõli tootmine

EU

R

Tulud/ kulud ühest tonnist põlevkivist

Saamata kasum põlevkiviõli tootmisest on EUR 21,0 põlevkivi tonni kohta

13

Tulud põlevkivi õli tootmisest (1 tonnist põlevkivist)Põlevkiviõli 0,125 tÕli hind 313* EUR/tTulu 39,1 EUR

Uttegaas 31,9 m³ Hind 0,29 EUR/m³Tulu 9,2 EURTulud kokku 48,3 EUR

Põlevkivi hind 11,5 EUR/tonnTootmiskulud 5,5 EUR/tonnKeskkonnatasud 0,8 EUR/tonnKulud kokku 17,8 EUR

Kasum tootmisest 30,5 EUR

CO2 kvootide ostCO2 heitmekvoodi hind 25 EUR/tonn1 tonni põlevkivi uttmisel eraldub 0,20 tonni CO2-eKulu CO2 kvootide ostmisest 5,0 EUR/tonn

Kapitali kuluInvesteering (2 x TSK-140M) 63,9 miljon EURInvesteeringu eluiga 25 aastatSeadme töötunde aastas 6 500 TundiPõlevkivi kulu tunnis 280 TonniPõlevkivi kulu aastas 1,82 miljonit tonniKapitali hind 12%Kapitalikulu aastas 8,1 miljon EURKapitalikulu 4,5 EUR/tonn

Kasum 21,0 EUR/tonn

Põlevkivi õli tootmine VS elektri tootmine

* 313 EUR /tonn võrdub masuudi hetke turuhinnaga 335 EUR/ tonnPõlevkiviõli turuhind Eestis on reeglina masuudi Platts Rotterdam -30 USD (22 EUR)

14

Tuul VS PõlevkiviKulud Eesti elektri tarbimise MWh kohta aastas

EU

R/M

Wh

Aasta elektri tarbimine on võetud 7 500 GWh; 20 aastat.

Kulud MWh kohta: CO2 tonni hind 25 EUR Sensitiivsuse analüüs: CO2 hind

CO2 hind (EUR tonni kohta)

EU

R/M

Wh

Mazuudi hind (USD tonni kohta)

2,5

5,0

7,5

10,0

12,5

15,0

17,5

20,0

22,5

25,0

15

16

17

Võimsused ja tipukoormus

Tipukoormus 2020.a – 2,000 MW

Allikas: Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Elering “Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruanne”

MW

18

Elektrivajaduse katmine

Tarbimine 2020.a – 9,400 GWh

GW

h

Põlevkivi ja CHP jaamade töötundide arv on 6 000. Tipukoormuse reservjaamade töötundide arve on 1 000.Elektritarbimine prognoos: ETEA eeldus - 2% kasv aastas keskmiselt.

19

Energiatarbimise prognoos

20

MKM energia tarbimise prognoosis eeldatakse soojusenergia tarbimise 25% kukkumist (2010.-2020.) Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga kolm korda; kas on veel potentsiaali 25% vähenemiseks?

Energiatarbimise prognoos: soojus Soojusenergia tarbimine per capita

TJ

100

0 in

ime

se k

ohta

Allikas: Eurostat, soojusenergia tarbimine koos kadudega

-25% ?

21

Energia tarbimine tööstuses

Energia tarbimine transpordis Energia tarbimine majapidamises

Elektrienergia tarbimine

Energiatarbimise prognoos

2,0 % aastas

1,5 % aastas

2,0 % aastas

2,0 % aastas

Kasutades ETEA poolt prognoositud kasvumäärasid energiatarbimises, 2020. aasta Eesti energia tarbimine on tunduvalt madalam kui Skandinaavia keskmine 2007. aastal

TJ

1000

inim

ese

koht

aT

J 10

00 in

imes

e ko

hta

TJ

1000

inim

ese

koht

aT

J 10

00 in

imes

e ko

hta

Allikas: Eurostat

22

Final energy consumption per capitaT

J 10

00

inim

ese

koh

ta

Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest

Allikas: Eurostat

23

Keskmine kasv aastas 05-'10 10-'15 15-'20 10-'15 15-'20

Total 2,16% 0,67% 0,47% 2,03% 2,17%

Kütused

Industry 7,99% 3,60% 1,82% 2,50% 2,50%

Transport 0,60% 2,14% 0,64% 1,50% 1,50%

Services 0,84% 0,72% 0,87% 1,00% 1,00%

Households 3,25% -0,69% 0,02% 1,00% 1,00%

Agri -1,22% 1,70% 0,35% 1,00% 1,00%

Kütused kokku 4,44% 1,37% 0,72% 1,78% 1,78%

Elekter 3,00% 1,23% 1,00% 2,00% 2,00%

Soojusenergia -3,50% -2,00% -1,00% 0,00% 0,00%

Energiatarbimise kasv tööstusalade kaupa (MKM)

MKM prognoos ETEA prognoos

Energiatarbimise prognoos

Alternatiivne energiatarbimise prognoos ETEA poolt Kui areneb majandus ning elutase tõuseb, kasvab energia tarbimine Eestis ja läheneb Skandinaavia tasemele Soojusenergia tarbimine jääb samale tasemele

24

Energiatarbimise prognoos

2020. aasta energiatarbimise ETEA stsenaarium on 147 000 TJ Taastuvenergia tarbimise kohustus: 25% = 36 750 TJ

25

Transport 1) 4 300 TJ

CHP2) 3 500 TJ

Põlevkivijaamades hakkpuidust elekter2) 970 TJ

Tuuleenergia 6 939 TJ

Vajalik tuule energeetika lisavõimsus (võrreldes 2008.) 786 MW

Installeeritud võimsus 2008.a 78 MW

Tuuleenergia võimsus 2020 kokku 864 MW

TJ

Taastuvenergia tarbimise kasv

Vajalik kasv taastuvenergia tarbimises Kust taastuv energia tuleb?

1) 10% energia tarbimisest transpordis aastal 2020.2) E.Kiseli presentatsioon “Taastuvenergia tegevuskava”

26

Lisad

27

Tarbimine TJ -des 2008 05-'10 10-'15 15-'20 2010 2015 2020

Energia tarbimine 122 284 2,2% 0,7% 0,5% 127 850 132 192 135 336

Solids 6 177 9,7% 3,6% 1,8% 6 022 7 172 7 850

Motor fuels 33 281 1,0% 2,1% 0,8% 32 696 36 298 37 835

Other liquid fossil fuels 4 599 -3,7% -0,2% -0,1% 5 071 5 018 4 993

Oil 37 880 1,1% 1,1% -0,3% 39 312 41 606 40 968

Natural Gas 8 014 11,4% 2,8% 1,5% 11 878 13 613 14 673

Other fuels 359    

Renewable transport fuels   113,2% 21,1% 33 1 452 3 783

Renewables 16 709 5,4% 0,0% 1,9% 16 966 16 971 18 666

Kütused kokku 69 139 4,4% 1,4% 0,7% 75 756 81 104 84 079

Elekter 24 863 3,0% 1,2% 1,0% 25 133 26 717 28 080

Soojusenergia 28 282 -3,5% -2,0% -1,0% 26 961 24 371 23 176

Energiatarbimise prognoos

Energiatarbimise kasvu prognoos energia liikide kaupa (MKM)