TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT www.ajaleht.ut.ee

UNIVERSITAS TARTUENSIS12. september 2008 Nr 27 (2352)

lk 3Kes on programmijuhid ja kuidas nad mõjutavad üli-kooli õppetöö tulevikku?

lk 3–4 Hulgaliselt stipendiumi-pakkumisi õppimiseks ja teadustööks

lk 2 Merilyn Merisalu kirjutab, et tudengile on kodus käi-mine liiga kulukas

5. oktoobrini saab Tartu Üli-kooli ajaloo muuseumi valges saalis vaadata fotosid, mis tunnistati konkursi «Eesti tea-dusfoto 2007» parimateks.

Konkursi ühe korraldaja, Tiit Kändleri sõnul on teadusfotode võistlus kantud ideest, et teadus ei paikne mitte ainult artiklina teadusajakirjade lehekülgedel.

«Teadus pole ka ainult selle tulemusena tekkinud tehnoloo-gia – mobiiltelefon, GPS või In-ternet. Teadus on inimtegevus, mis on täis põnevust ja dünaa-mikat, rõõmu ja valu, leidmist ja kaotamist,» rääkis Kändler. Võistlusele saadeti 128 fotot, näitusel on väljas 40.

Kõrvaltoodud nii vasak- kui parempoolse foto autor on Tar-tu ülikooli ökoloogia ja maatea-duse instituudi teadlane Timo

Palo. Vasakpoolne ülesvõte päl-vis parima välitöö foto auhinna ning kannab pealkirja «Pikad puurid, tugevad poised». Möö-dunud aasta augustikuus käis Palo kolleegiga Arktikas jääkat-tepaksust mõõtmas. «Guillau-me kiikabki üles, et palju meil seda paksust siis tulemas on,» ütles foto autor Palo.

Parempoolseim foto tuli võistlusel parimaks kunstisaa-vutuseks ja kannab pealkirja «Kõrgemale, ikka kõrgemale … veel veidi».

Keskmine foto on samuti ökoloogia ja maateaduste insti-tuudist pärit, autoriks Nele In-gerpuu. Foto pealkirjaga «Epi-füütse samblikufloora uurimi-ne põlenud metsades» hinnati võistlusel parimaks armastus-pildiks.

Arstiteaduskond on kimpus umbkeelsete tudengitega, kes ei saa õppetööst aruSigrid Sõerunurksigrid.soerunurk@ut.ee

Arstiteaduskonda astub igal aastal noori, kes ees-ti keelt õppetööks vajalikul tasemel ei valda ning se-gavad seetõttu kohati ka teiste üliõpilase tööd.

Dekanaadi juhataja Kerli Valsi kinnitusel on eriti krii-tiline mõningate proviisori-õppe üliõpilaste eesti keele oskus. «Teadaolevalt on pro-viisoriõpe venekeelsete güm-naasiumi lõpetajate seas kül-lalt populaarne ja igal aastal astub sisse mõni tudeng, kel-le eesti keele oskus on väga kehv.»

Ka arstiteaduse ja hamba-arstiteaduse õppekaval õpib omajagu venekeelseid tuden-geid, kuid seal ei ole nende osakaal Valsi sõnul nii suur kui proviisoriõppes.

Tempo liiga aeglane

See tähendab, et umbkeel-seid tudengeid ei ole arstitea-duskonnas kindlasti massili-selt, kuid on tulnud ette juh-tumeid, kus nad segavad teis-te rühmakaaslaste õppetööd, sest õppetöö tempo on liiga aeglane.

Arstiteaduse kolmanda aas-ta tudeng ja üliõpilasesinduse juht Gilber Kask möönab sa-muti, et on venekeelseid tu-dengeid, kes ei saa loengutes ja praktikumides toimuvast aru, sest ei oska eesti keelt.

«Olen ise näinud, kuidas õppejõud küsib neilt midagi ja nad ei saa talle vastata, sest ei saa küsimusest aru,» rääkis Kask. «Lisaks on kurdetud, et sellised tudengid spikerdavad palju.»

Samas toonitasid nii Kask kui ka Vals, et enamik vene-keelseid tudengeid on väga

tublid ning pingutavad roh-kemgi, kui nende eestikeelsed kursusekaaslased, sest neil tu-leb ju õppida keeles, mis pole nende emakeel.

Õppeosakonna õppekorral-duse peaspetsialist Ülle Hend-rikson tunnistas, et kuigi üli-koolis õppimiseks on vajalik B2 tasemel eesti keele oskus (see kohustus on sõnastatud õppekorralduseeskirjas), ei juhtu kohustuse mittetäitjaga midagi.

Seega saab madalama kee-leoskuse tasemega tudeng sel-lest kohustusest kõrvale hoi-da, kuna erialaõpingute alus-tamine on ikkagi võimalik.

Testida sisseastumisel

Seetõttu on arstiteaduskon-nas arutlusel olnud võimalus testida tudengikandidaatide eesti keelt juba sisseastumis-katsetel ning seada latiks va-jalik B2 tase, et vältida edas-pidi probleeme keeleoskama-tute tudengitega.

Sellisele ettepanekule on toetust avaldanud nii dekaan Toomas Asser kui ka tudengi-te esindaja Gilber Kask.

Varasematel aastatel said võõrkeelsed tudengid võtta eesti keelt valikainena ja lä-bida 40-ainepunktilise eesti keele õppe programmi. Sel-lest sügisest haridusministri määrusega kord muutus ning nüüd testib võõrkeelsetest koolidest ülikooli tulnud tu-dengeid TÜ keelekeskus.

Seal määratakse tudengi eesti keele tase ning soovi-tatakse tal läbida kas 20- või

40-ainepunktiline eesti keele programm. Samas pole nende programmide läbimine aga kohustuslik.

Niisamuti pole veel teada, kui efektiivseks uus süsteem osutub, kuna ligikaudu 300 võõrkeelsest tudengist, kelle-le tänavu saadeti kutse ilmu-da keeletestile, registreerus ligi 30, kohale ilmus veelgi vähem.

Hendrikson loodab, et kui vastsed tudengid näevad, et umbkeelsetena ei saa oma eriala siiski õppida, soovivad nad eesti keele selgeks saada.

Arstiteaduskonna puhul on keeruline see, et eesti keele õppimiseks jääb põhiainete kõrvalt väga vähe aega. See tähendab, et enne oma eri-alaainetega alustamist tuleks pühenduda terve aasta ainult eesti keele õppimisele. See omakorda võib üldse vähen-dada motivatsiooni edasisteks erialaõpinguteks.

Valsi kinnitusel paraneb meditsiiniõpingute kõrvalt eesti keele õppimise tulemu-sena nn probleemsete tuden-gite eesti keele oskus esimese kahe aastaga märgatavalt.

Seetõttu toetab ta praegust võimalust, mille järgi on eesti keelt väga halvasti oskavatel tudengitel võimalik kasuta-da nn eesti keele aastat. Valsi hinnangul vajab sisseastumis-tingimustes eesti keele osku-se tasemenõude kehtestamine veel kaalumist.

Õppeprorektor Birute Klaas on avaldanud arvamust, et umbkeelseid tudengeid on väga marginaalne osa ning eelseisvatel aastatel väheneb nende arv veelgi, kui ühtlus-tub gümnaasiumides eesti keeles õpetamine.

Arstiteaduse kolmanda kursuse tudengid ootamas patofüsioloogia loengu algust biomeedikumis. Merilyn Merisalu

Eesti parimaid teadusfotosid saab nüüd näha Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis

B2 ta S e e H K i S e S e i S e v

Ke e le K a S u ta ja :

Mõistab keerukate, abstraktsel või konkreet-sel teemal tekstide ning erialase mõttevahetu-se tuuma. Suudab spon-taanselt ja ladusalt vestel-da sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab pal-judel teemadel luua sel-get, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaate-nurka, kaaluda kõnealus-te seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

Tudeng tahab koju

Merilyn MerisaluUT toimetaja

Eelmises UT lehenumbris kirjutasin tuutoriteemalises ar-tiklis, et kui välistudengid tulevad Tartusse õppima ja ela-ma, siis eestlastel on rohkem võimalusi Tartu ja oma kodu-linna vahel liigelda. Viimastel aastatel on aga ka see üha raskemaks läinud, sest koos nafta hinna tõusuga hakkavad transpordikulud kõvemini pitsitama ka kohalike tudengite rahakotti .

Kui minu õde Tartus kõrgkoolis õppimas käis, maksis bus-sipilet Tartust Pärnusse umbes kolmekümne krooni ringis. Sinna lisandus alla kümne krooni maksnud maaliini bussi-pilet päris koju. Muidugi oli see aeg umbes seitse-kaheksa aastat tagasi, ent minu esimestel ülikooliaastatel ei saanud ta just selle pärast aru, miks kurdan, et pole raha tihemini kodus käia.

Nii-öelda «minu ajal» on asjad natuke teistmoodi. Bussipi-let on kolm-neli korda kallim kui siis, olgugi, et vahemaa on aastatega samaks jäänud ja tudengite toetused kasvavad � mis siis, et teosammul. Alternatiivset transporti on taolisel

marsruudil leida aga ras-ke.

Pealinna tudengitel on mõnevõrra kergem. Lisaks bussile on neil märgatavalt odavam võimalus rongiga koju sõita, samuti on Tar-tu–Tallinna maanteel tihe-dam liiklus ning viimasel ajal ka vähem teeremonti. Seega on võimalus sõbrali-ke autojuhtide abil kiiremi-

ni ja odavamalt koju liikuda.Hääletamine ja rongisõit on aga samuti omamoodi hellad

teemad. Esimesel juhul on targem mitmekesi tee ääres näpp püsti visata, sest kunagi ei või ju teada. Mitmekesi on turva-lisem ja kindlasti ka kraadi võrra lõbusam kui üksi. Rongi-sõitude ja -piletite tulevik on aga praegu piisavalt segane, et sellele mitte kauaks lootma jääda.

Juulikuus selgus, et majandusministeeriumil on avaliku transpordi toetuseks puudu umbes 500 miljonit krooni. Ees-ti Päevalehe andmetel satuks esialgse analüüsi kohaselt esi-mesena löögi alla just rongiliiklus, mille jaoks järgmise aasta eelarves raha pole. Kui riigi toetus raudteelt ära võtta, tõu-seks rongipileti hind sõitjate jaoks ligi kolm korda.

Päris karm muudatus, isegi arvestades, et 2008. aastal on Tartu Ülikoolis lisatoetuse suuruseks 500 krooni kuus. Mi-nule näiteks läheb praegu üks bussisõit koju Pärnumaale ja tagasi maksma keskmiselt 300 krooni. Rongiga Tallinnasse ja tagasi saab sõita peaaegu poole odavamalt. Kolmekordse hinnatõusu korral tuleks sellise reisi eest välja käia aga pea-aegu kogu praegune lisatoetus.

Esimestel aastatel ülikoolis õppides üritasin koju jõuda umbes igal teisel nädalavahetusel, vahel sattusin sinna tihe-mini, vahel harvem. Neljandaks ülikooliaastaks on kodust eemalviibimise aeg veninud kohati suisa mitmete kuudeni. Ema muigab vahel helistades, et ei mäletagi enam, mis näo-ga ta tütar on.

Muidugi ei saa Tartu elu üle väga kurta. Siin leiab ka näda-lavahetustel tegemist, on vaja tööasju ajada või teatrit teha. Aga kui kojusõidu piletid rahakotti hammastega pureda ei tahaks, siis leiaksin kindlasti rohkem aega ja tahtmist lisaks siinsetele sõpradele ka kodus emale-isale oma olemasoluga rõõmu teha.

Väljavõte: «Kolmekordse hinnatõusu korral tuleks rongi-reisi eest Tallinnasse ja tagasi välja käia peaaegu kogu prae-gune lisatoetus.»

«Kolmekordse hinna-tõusu korral tuleks rongireisi eest tal-linnasse ja tagasi välja käia peaaegu kogu praegune lisa-toetus.»

Merilyn Merisalumerilyn.merisalu@ut.ee

Nädal aega väldanud karu-nädal saab täna punkti ta-suta kinopäeva ja auhinda-de jagamisega maailmavaa-telise küsitluse täitjatele.

Karunädal on juba neljan-dat korda septembri teisel nä-dalal toimuv tudengifestival, mis juhatab sisse uue õppeaas-ta. Korraldajad pakuvad kõigi-le tudengeile avatud spordi- ja muusikaüritusi, tasuta hommi-kusöögi jaamasid ning ka muid ettevõtmisi.

Maailmavaade võib tuua iPodi

«Täna on teist ja viimast õh-tut kell 17 Ekraanis tasuta tu-dengikino ning enne seda saab veel meie kodulehel vastata maailmavaate küsimustikule, mille täitjate vahel loosime õh-tul hulgaliselt auhindu välja,» rääkis tänavuse karunädala

üldprojektijuht Peep Saar.Auhindade hulka kuuluvad

tudengite huve silmas pidades mitmed iPod-id, iTunes-i kin-kekaardid ning tasuta lõuna-söögid mitmetelt Tartu söögi-kohtadelt. «Küsimustikuga ta-hame teada, mis mõtted Tar-tu tudengitel on ja kas nen-de maailmavaade on viimaste aastate jooksul ka kuidagi olu-liselt muutunud,» seletas Saar, kes on ühtlasi ka Tartus tegut-seva Risttee koguduse pastor.

Tudengikino ise, kus täna preemiaid jagatakse, kujutab endast tudengitele tasuta fil-mide näitamist mõnusa lisan-diga. Saare sõnutsi ei tea te-magi täpselt, mis seal toimu-ma hakkab, aga kino pidavat saama igas mõttes. «Ma pole üheski tudengikinos ise veel käinud, aga meeskond, kes seda korraldab, on igatahes väga elevil,» ütles ta.

Saar ütles, et karunädala iga päeva võib jagada kolmeks blo-

kiks. Kella seitsmest kümneni jagati igal hommikul koolimi-nevatele tudengitele kaarsil-la juures ja kaubahalli ees ta-suta hommikueinet, pärast-lõunad olid üldiselt sportlikud ning õhtuprogrammid pakku-sid eelkõige meelelahutust.

Tahaks Tartusse ameerika-likku ülikoolilinnakut

Kuna ilm on üsna nadi, ei korralda karunädala tegijad seekord suuri vabaõhuüritusi, küll aga muusikaõhtuid. Kõige suuremaks tehti kolmapäeva-ne teist aastat toimuv dresiini-ralli, kus viieliikmelised võist-konnad pistsid rinda ajasõidus.

Selle sügise kiireim mees-kond oli Kummibox, kes läbis ühe kilomeetri pikkuse raja Sõpruse silla juures ühe minuti ja 25 sekundiga. Neile järgne-sid tiimid Litter Kõhtu ja Nime-tud, parima kostüümi auhinna võitis meeskond Atleedid.

«Seni on meil väga hästi läi-

nud, vastuvõtt on nii Eesti kui ka välistudengite poolt väga hea olnud,» rõõmustas Saar. Hommikusöögi jaamad ole-vat võib-olla isegi liiga popu-laarsed, sest tegijad, kellele oli abiks ka kuus vabatahtlikku USA-st Atlanta ülikoolidest, ei jõudnudki alati kõigile soovija-tele võileibu ja kuuma jooki ja-gada.

Saar ütles, et karunäda-lat teevad korraldajad eelkõi-ge selleks, et head teha. «Me oleme ju ise ka kõik tudengid või tudengid olnud, nii et tee-me seda, mida ka meile endi-le meeldiks saada,» rääkis ta. Asja teine idee on veel küpse-misjärgus.

«Me üritame luua konkreet-semat aegruumi, kus tuden-gid saaks omavahel suhelda ja koos aega veeta – Tartus ju üli-koolilinnakut kui sellist pole, aga tudengitele oleks seda vaja,» visandas Saar oma tule-vikunägemust.

Karunädala tegijad jagavad täna kinos auhindu

Eesti filmiajakirjanike ühingu poolt 2006. aasta filmi tiitli pälvinud «Tühirand» on üks intrigeerivatest teemadest, mille üle kraadiõppurid seminaril arutlevad. Muu hulgas tulevad arutamisele ka surma ja printerite vahelised seosed ning Bill Clintoni tumedad küljed. scanpix /raigo pajula

Merilyn Merisalumerilyn.merisalu@ut.ee

17. – 19. oktoobrini toimub Tartu Ülikoolis mitmepäeva-ne seminar «Intermediaa-lsus ja jutustamine», mis on tõenäoliselt esimene TÜ korraldatud üritus Põhjama-de narratiiviuurijate võrgus-tikus.

Korraldustoimkonna juhi, võrdleva kirjandusteaduse dot-sendi Marina Grišakova kinni-tusel on loengud avatud kõigi-le huvilistele ning ainus kinni-ne üritus on kraadiõppurite se-minar. Kevadel saadeti semi-nari tutvustus kõikidesse TÜ listidesse ning kõik, kes soovi-sid osaleda, esitasid oma ette-kande lühikokkuvõtte.

Näiteks teeb Eva Rein ette-kande, kus ta käsitleb (auto)biograafia, fotograafia, mälu ja ajaloo seoseid Walter Benjami-ni ja Aura Rosenbergi teostes, mis mõlemad kannavad peal-kirja «Berliini lapsepõlv».

«Rosenbergi raamat tekitab mitmeid küsitavusi, kuna nii oma ülesehituselt kui ka sisult suuresti Benjamini teosele toe-tuv pildialbum läheb vastuol-lu tema ideedega. Samas moo-dustavad need kaks teost eri meediumites toimiva huvita-

va koosluse ja Rosenbergi raa-matus võib näha olulist isikli-ku ja kollektiivse kultuurimälu taastamisele suunatud ettevõt-mist,» rääkis Rein põhjustest, miks ta selle teema valis.

Laiem infoväli kraadiõppuritele

Kraadiõppurite töötuba on mõeldud viljaka aruteluruu-mina, kus kuulatakse ükstei-se ettekandeid ja antakse nõu edasiseks uurimiseks. Selli-se ruumi tekitamine soosib pi-gem väiksemat asjast huvitatu-te ringi.

Kindlasti on aga kõik kutsu-tud kuulama külalisprofesso-rite Brian McHale’i, Per Kogh Hanseni, Mari Hatavara ja Markku Lehtimäki loenguid 17. oktoobril. Oodatud on eri-ti need, kes narratiivi uurimise vastu sügavamat huvi tunne-vad ja sellega eri vormides te-gelevad.

«Kogu seda asja ajendas mind korraldama soov arenda-da interdistsiplinaarset koos-tööd Eestis, pakkuda lääne kolleegidele võimalust esine-da Eestis ning luua kraadiõp-puritele laiem infoväli,» rääkis Grišakova, kes sai innustust ka kevadel Ohio osariigi ülikoo-lis külalisteadurina töötades

interdistsiplinaarses projektis «Narratiiv».

Narratiivi- ehk jutu-uurijad uurivad jutustuse struktuuri, kultuurikonteksti, kus jutustu-sed ringlevad, lõpuks jutusta-mist kui mõtlemise ja kommu-nikatsiooni erilist vormi. Täna-päeval on levinud «narratiivi» lai mõistmine: seda käsitletak-se kui kogemuse ja taju korras-tamise vahendit.

Loengute abikorraldaja ja se-miootiku Katre Pärna sõnul on TÜ-s konkreetselt narratoloo-gilistele uurimisprobleemidele pühendatud loenguid küllalt-ki vähe ning sageli on lähteko-haks pigem isiklikus uurimus-töös ette tulnud küsimused. Neile vastamine nõuab suure-mat süüvimist narratoloogia maastikku.

Narratiiv on isegi riigieelarvel

«Ka jooksev narratiiviuuri-mine on dialoogis just uurija-te isiklike huvide ja tegemiste-ga, mis annabki uurimisgrupi-le vajaliku mitmepalgelisuse – kirjandusest filmideni, hüper-meediast koomiksiteni,» loet-les Pärn.

Grišakova ütles, et Eesti kee-le- ja kirjandusteadlased on jutu ja jutustamise eri tahkusid

uurinud empiirilisel materjalil põhinedes. «Mina püüan oma TÜ kultuuriteaduste ja kunsti-de instituudis loetava narratii-viteooria kursuse fokuseeritust aastati muuta,» kinnitas kor-raldaja.

Grišakova ütles, et narratiive võib leida kõikjalt. «Columbia ülikoolis New Yorgis on inter-distsiplinaarne kava, kus arsti-dele õpetatakse kirjandust: ar-vatakse, et see tõstab meediku-te sensitiivsust haiguse ja hai-gusnarratiivide suhtes. Psüh-holoogias on olemas «narra-tiivse teraapia» suund,» rääkis ta.

«Isegi riigieelarvet on käsit-letud kindlast vaatepunktist esitatud narratiivina: vaate-punkti nihkumine või muutu-mine toob kaasa ka «eelarve-narratiivi» muutumise, mis on majanduskriisi oludes eriti ilm-ne,» seletas Grišakova.

Seminari korraldavad TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut, semiootika osakond, Underi ja Tuglase Kirjandus-keskus, Lõuna-Taani Ülikoo-li Narratoloogiakeskus ning Tampere Ülikooli kirjanduse ja kunstide osakond. Osalevad õppejõud ja kraadiõppurid on Põhjamaade-Eesti narratiivi-uurijate võrgustiku liikmed.

Hanna Kopli annab linnas karumärgiga märku, kust leida karunädalaga seonduvaid üritusi. erakogu

TÜ kutsub seminarile kokku Põhjamaade narratiiviuurijad

Universitas Tartuensis2 12. september 2008

Kadri Rannamäekadri.rannamae@ut.ee

Milline on edukas program-mijuht ja kui palju sõltub õp-pekava populaarsus tema tegevusest? Õppeosakonna juhataja Siret Rutiku ütleb ainult, et programmijuhtide kätes on Tartu Ülikooli tu-levik.

«Õppeosakond ei ole kõige pädevam vastama küsimuse-le, miks füüsika on kihvt või miks filosoofiat õppida pole sugugi kerge,» kummutas Ru-tiku visalt leviva arvamuse, et ülikooli tutvustamise ja uute tudengite värbamisega tege-leb ainult ülikooli õppeosa-konna vastuvõtutalitus.

Selline info saab Rutiku sõ-nul tudengiteni jõuda ikka otse erialaspetsialistidelt, kes oskavad kõige paremini sel-gitada, mida tudengid konk-reetsel õppekaval õpivad ning kes neist ülikooli lõpetades saavad.

Samad ülesanded

Uue programmipõhise õppe käivitumisega kolm aastat ta-gasi määrasid teaduskonnad teavitustöö tegemiseks ame-tisse õppekavade programmi-juhid, kes peale õppekava väl-jatöötamise, selle arendamise ja õppetöö kvaliteedi tagami-se tegelevad ka õppekava tut-vustamise ja populariseerimi-sega.

Matemaatika didaktika dot-sendi ja matemaatikaõpetaja õppekava programmijuhi Tiit Lepmanni arvates ei muutu-nud tema töö programmipõhi-sele õppekorraldusele ülemi-nekul ning programmijuhiks nimetamisega kuigi palju.

«Ülevaade tudengitest, nei-le reklaami tegemine ja vär-bamine on pidevalt kuulunud töökohustuste hulka,» rääkis ta.

Ühe sisulise muudatusena tõi Lepmann välja program-minõukogu tekke, kuhu kuu-luvad ülikooli õppejõud, üli-õpilased ja tööandjad, kes programmijuhti õppekava sisu ja arenduse küsimustes nõustavad.

Seda, et matemaatikaõpe-taja õppekava magistriõppes-

se sisseastujate arvu suure-nemine on viimastel aastatel kuidagi seotud programmi-põhisusega, Lepmann ei usu. «Väga harva on elus situat-sioone, kus ainult üks tegur mõjutab, muutunud on olu-kord ühiskonnas üldse,» sel-gitas ta.

Rutiku meenutuste järgi oli programmipõhise õppekorral-duse alguses mõte sellest, et programmijuht on ühtaegu nii müügimees kui ka tippspet-sialist ülikoolirahvale võõras ning otsesõnu turundustege-vusest rääkimist peeti ülikoo-lis mitteakadeemiliseks.

Riigi roll

Ka Lepmann ei nimeta end müügimeheks, kuigi möönab, et järjepideval matemaatika-õpetajate päevade korralda-misel ning oma õppekava-de tutvustamisel koolides on kindlasti ka turunduse mekk küljes.

Üldiselt jääb ta õpetajakut-se ülikoolipoolse turundus-võimaluse osas siiski skeptili-seks, õpetajaameti populaar-sus sõltub liialt palju riiklikest otsustest.

Analüütilise keemia profes-sorit Ivo Leitot tuuakse meel-sasti näiteks kui head müügi-tööd teinud programmijuhti.

Leito on enda sõnul pida-nud turundusega nii palju te-gelema, et õppekava sisuli-ne areng on selle pärast isegi kannatanud.

Need kümme tudengit, kes Leito loodud uuele rahvusva-helisele rakendusliku mõõte-teaduse õppekavale sellel aas-ta õppima tulevad, on tema sõnul nimelt mõtestatud müü-gitöö tulemus.

Eelmisel aastal õppekava nii hästi ei täitunud, tutvusta-misega alustati hilja ning puu-dusid ka kogemused.

Üheks olulisemaks turun-dusargumendiks peab Lei-

to haridusministeeriumilt nn ägedate õppekavade lepingu-ga 2010. aastani välja võidel-dud stipendiumivõimalust.

«Miks peaks tulema tudeng Eestisse õppima, kui tal ei ole siin ei töötamise- ega õppelae-nuvõimalust, ta peab maksma õppemaksu ning ta ei saa sti-pendiumi,» esitas ta retoorili-sevõitu küsimuse.

Osa turundusstrateegiast oli ka uue õppekava loomine ise.

Leito sõnul ei ole mõtet teha rahvusvahelist õppekava mõ-nel üldisel alal, nagu näiteks keemia, sest keemia on esin-datud kõigis ülikoolides.

«Tartu Ülikoolil peab olema võimalik öelda: tulge meile, meil on midagi, mida te kus-kilt mujalt ei leia,» ütles Leito.

ingrid MaisteTÜ turundus-juht

Septembri teiseks pooleks valmib kommunikatsioo-niosakonnal kokkuvõte, mis teeb ülevaate program-mijuhtide turundustege-vuse hetkeolukorrast ning annab soovitusi edasiseks tegevuseks.

Programmijuhid peavad korraldama sisulist õppetööd ja tagama õppekava arendu-se, et see vastaks ülikooli ees-märkidele ja ühiskonna vaja-dustele, kuid programmide elujõulisuse seisukohast on kriitilise tähtsusega ka turun-

dustegevus.Paljudel juhtudel on prog-

rammijuhtidena ametis pro-fessorid, dekaanid ja teised akadeemiliselt ning ühis-kondlikult väga hõivatud ini-mesed. Vaatamata sellele, et programmijuhid on vaielda-matult oma valdkonna tipud, kipub turundus- ning teavi-tustegevus jääma nende jaoks sageli võõraks või pole liht-salt harjutud sellele veel pii-savalt tähelepanu pöörama.

Kuna siiani on igaüks toi-metanud pigem omaette, ilma vajaliku analüüsi, taus-tauuringute ning koordinee-rimiseta, on kommunikat-siooniosakond asunud senist turundustegevust kaardista-ma.

Et arutada kitsaskohti se-nises turundus- ja teavitus-tegevuses, toimusid 2.–12.

septembrini ümarlauakohtu-mised (kokku 8 kohtumist) programmijuhtide, dekanaa-tide juhatajate, tugiosakon-dade ning kolledžite turun-dus- ja avalikkussuhetega te-gelevate inimestega.

Ümarlaudade käigus saime parema ülevaate, kuidas eri-nevates üksustes turunduste-gevust tehakse ning kui palju vajatakse enam koordineeri-mist, abi ja nõustamist.

Ülevaade esitatakse rekto-raadile ning saadetakse kõi-gile kohtumistel osalenute-le. Kohtumiste materjalide ja kokkuvõttega saab tutvuda ka siseveebis.

Oma (turundus-) soovide-ga julgustame kõiki pöördu-ma kommunikatsiooni- ja õp-peosakonna turundusspetsia-listide poole, et jõuda ühes-koos parimate lahendusteni.

Programmijuht peaks olema nii spetsialist kui ka hea turundaja

Matemaatikaõpetajate koolitajate küsitlused näitavad, et õpetajaks õppima tulijate jaoks on oluline kooliaegse matemaa-tikaõpetaja innustus. Pildil on Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetaja Andres Talts tunnis. peeter langovits/scanpix

Kommunikatsiooniosakond kaardistab ülikooli senist turundustegevust

S ti pe n di u M i d

Üheksateistkümnes jaga-mine.

Sihtasutuse Eesti Rahvus-kultuuri Fond stipendiume ja toetusi 2009. aastaks jaga-takse üldfondist ja 113-st ha-ridust ja teadustööd toetavast allfondist.

Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume järgmis-test kõrgharidust toetavatest allfondidest:

Suursaadik Riivo Sinijär-ve fond

Algatatud 2002. aastal krahv Carlisle’i poolt eesmär-giga toetada Eesti üliõpilaste õpinguid Ühendkuningriigi ülikoolides ja Eesti ülikooli-de väitlusklubide võistlusrei-se Ühendkuningriigi ülikoo-lidesse.

Zonta fondAlgatatud 2006. aastal Zon-

ta Tallinna klubi poolt ees-märgiga toetada naisüliõpi-laste doktoriõpet Eesti kõrg-koolides. Zonta Tallinna klu-bi moodustab halduskogu.

Stipendiume jagatakse järgmistest allfondidest:

Abel-Mirka fond Asutatud 2000. aastal Aadu

ja Jako Abeli ning Hans Mirka poolt, et toetada Eesti majan-dusteaduse üliõpilaste kooli-tust Ameerika Ühendriikides.

Aleksander Raadi fondAsutatud 2004. aasta Lily

Kocinsi poolt isa Aleksander Raadi (1905–1941) mälestu-seks.

Fond toetab Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noo-ri haridustee jätkamisel, ee-listatud on Valjala vallast pä-rit noored.

Antti Piippo fondAsutatud 1997. aastal akt-

siaseltsi Elcoteq Tallinn poolt eesmärgiga toetada Eesti teh-nika- ja majandusteaduste üliõpilaste ja uurijate kooli-tust.

Arno Tali fondAsutatud 2005. aastal mit-

tetulundusühingu Arno Tali Sihtkapital poolt, et toetada maapiirkondadest pärit edu-kaid üliõpilasi.

Augustin ja Niina Saare fond

Asutatud 2002. aastal Iri-na-Irene Saare poolt oma va-nemate mälestuse jäädvusta-miseks.

Fond toetab vähekindlusta-tud andekaid noori Eesti Va-bariigi kodanikke haridus-tee jätkamisel (kaasaarvatud sport, muusika ja ballett).

Doktor Ivo Risti fond Algatatud 1999. aastal pe-

rekond Risti poolt dr Ivo Ris-ti (1935−1997) mälestuse jäädvustamiseks. Fond toe-tab traumatoloogia-ortopee-dia residentide (v.a 1. aasta residendid) koolitust ja täien-dusõpet.

Ernst ja Erica Kesa fondAsutatud 1997. aastal Ernst

Kesa (1910–1994) testamen-dijärgse soovi kohaselt ees-märgiga toetada Eesti ülikoo-le õppevahendite soetamisel.

Helmut Einpauli fondAsutatud 2005. aastal Hel-

mut Einpauli poolt eesmärgi-ga toetada eesti keele aren-damist ja kasutamist.

Jaak Tamme fondAlgatatud 1999. aastal Sirje

Tamme poolt abikaasa Jaak Tamme (1950–1999) mäles-tuseks.

Fond toetab õppe- ning uu-rimistööd sotsioloogia ja hal-dusjuhtimise valdkonnas.

Kebina talu naispere fondAsutatud 2004. aasta Lily

Kocinsi poolt oma kodutalu ja perekonna mälestuseks.

Fond toetab Lihula Güm-naasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, eelis-tatud on Hanila vallast pärit noored.

Nokia fondAsutatud 1999. aastal Soo-

me firma Nokia Oy poolt ees-märgiga toetada Eesti tehni-ka- ja majandusteaduste üli-õpilaste ja uurijate koolitust.

Professor Uno Sibula fond

Algatatud 1997. aastal pe-rekond Sibula poolt professor Uno Sibula (1927−1997) mä-lestuseks. Fond toetab kirur-gide koolitust ning täiendus-õpet.

Päevaleht Kaleva fondAsutatud 1994. aastal Soo-

mes Oulus asuva aktsiaseltsi Kaleva Trükikoda poolt ees-märgiga toetada humanist-likke taotlusi (eriti ajakirjan-duses).

Raidla & Partnerid fondAsutatud 2007. aastal ad-

vokaadibüroo Raidla ja Part-nerid poolt eesmärgiga toeta-da iga aasta Tartu Ülikooli õi-guse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust.

Sini-valge fondAsutatud 1995. aastal Soo-

me firmade Pohjola-yhtiöt ja Repola Oy poolt eesmärgiga toetada kirjandust ja ajakir-jandust.

Sõnumilehe fondAsutatud 1997. aastal akt-

siaseltsi Sõnumileht poolt eesmärgiga toetada üliõpi-lassporti.

Taotlused esitatakse läbi-vaatamiseks SL Õhtulehele.

Tiina Tammani fondAsutatud 2003. aastal Tiina

Tammani poolt eesmärgiga toetada üliõpilasi ja gümnaa-siumiastmel õppivaid noori, kel on loomulikku annet ärk-saks ja iseseisvaks mõttetege-vuseks ning soovi ja tahtmist seda arendada.

Wiedemanni fondAlgatatud 2005. aastal

Wiedemanni keeleauhinna laureaatide poolt eesmärgi-ga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust. Käes-oleval jagamisel toetatakse eesti keele õpetajate tööd.

Taotluste vastuvõtt lõpeb kolmapäeval, 15. oktoobril kell 16.

Täpsemat informatsioo-ni jagamise tingimuste koh-ta ning taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi saate Siht-asutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee või Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond konto-rist aadressil:

A. Weizenbergi 20a–13 (III korrus), 10150 Tallinn

Telefon 601 3428Vastuvõtt tööpäeviti 10–16.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond

«Ajal, kus kõrghariduse pakkumine ületab nõudluse kogu maailmas, peavad kõik üli-koolid tegelema aktiivselt enese turunda-misega.»

Ivo LeitoAnalüütilise keemia professor

Rakenduseliku mõõteteaduse programmijuht

12. september 2008 3Universitas Tartuensis

Tellimise indeks 00892Ilmub reedeti. Tiraaž 3000Tartu, Lutsu 5 (III k)Tel: 737 5680, 523 1751E-post: ajaleht@ut.eePostiaadress: Ülikooli 18, Tartu 50090

Vastutav väljaandja Illari LäänPeatoimetaja Sigrid Sõerunurk Toimetajad Kadri Rannamäe,Merilyn MerisaluKeeletoimetaja Marika KullamaaKüljendaja Margus NõmmVeebihaldur Leane MoritsTrükk: Ecoprint

UNIVERSITAS TARTUENSISTaRTu ÜLIKooLI ajaLEhT http://www.ajaleht.ut.ee

65Priit Peets, majandusarves-tuse assistent – 17. september

40Tuomas Johannes Huumo,

soome keele erakorraline pro-fessor – 14. september

25Karin Kipper, keemik – 16. september

teated

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja dirigent Triin Koch ootavad vastuvõtukatsetele kõ-lavahäälseid naisi. Katsed toi-muvad septembri teisipäevadel ja neljapäevadel kl 18 ülikooli peahoone ruumis 232. Ette val-mistada üks laul vabal valikul. Lisainfo: www.naiskoor.ee.Tartu Üliõpilassegakoor võtab vastu uusi lauljaid kõikidesse häälerühmadesse. Ettelaulmi-sed toimuvad kolmapäeviti kl 20.30 (Pepleri 27). Lisainfo tel 507 8341 (Õie) ja veebiaadressil www.uliopilassegakoor.ee.Kammerkoor Camerata Uni-versitatis võtab vastu uusi lauljaid kõikidesse häälterüh-madesse. Proovid E ja K kell 18–20 TÜ peahoone ruumis 139, ettelaulmine 8.–22.septembri-ni. Dirigent Seidi Mutso, tel 516 0933, veebiaadress www.emu.ee/~camerata.hea tudengineiu, tule tutvu kor-poratsioonielu ning akadeemi-lise maastiku võludega! Korp! Amicitia selle semestri teine külalisõhtu toimub 17. septemb-ril kl 19. Ootame sind külla meie konventi aadressil Kastani 65-2. Lisainfo: www.amicitia.eeKorp! Arminia Dorpatensis ootab külla akadeemiliselt or-ganiseerumata meestudengeid. Külalisõhtu toimub 16.septembril Õpetaja 11 algusega kell 20.00.Riietus soliidne. Lisainfo www.arminia.ee või 742 0940 .16. septembril kl 14.15 toimub Roman Leibovi (PhD) venia le-gendi loeng teemal «Vene riim: ajalugu ja funktsioonid» aad-ressil Näituse 2–202.16. septembril kl 16 esitletakse Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis TÜ peahoones Metsaülikooli kogumikku 2005 – 2007 «Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine» Teisipäeval, 16. septembril kl 10.15 toimub kursuse «Eesti ava-lik haldus» raames külalisloeng, mille peab EV Justiitsministee-riumi kantsler Margus Sara-puu. Loeng toimub Tiigi 78-236.TÜ üliõpilastel on võimalus osa võtta kursusest «Sissejuhatus muusikaloosse» FLKU.02.040, 2 AP. Õppejõududeks on muu-sikateadlased Kristel Pappel ja Geiu Rohtla. Kursus toimub Elle-ri muusikakoolis (Lossi 15), esi-mene kokkusaamine on reedel, 12.09., kl 13.30. Kursuse eesmärk on kujundada ülevaade muusikaloo käsitlemi-sest ja uuemast kirjandusest, valmistada üliõpilasi ette kitsa-mate muusikaloo kursuste õppi-miseks ning ka iseseisvaks tööks raamatute ning muusikaga. Käsitluse all on traditsioonilise stiiliajaloo raamistik (stiiliperioo-dide jaotus ja üldkäsitlus), lääne muusikaloo põhikategooriad ja nende muutumine ning muusika-loo käsitlemise uuemad suunad. Lisainfo: Maire Saar, EMTa Tartu filiaal, tel 742 3705

Õ n n itle M e

t Ü R a aMat u p OO d SOOvitaB :

Cambridge Companion to Jung, 2nd Revised editionPolly Young-Eisendrath, Terence DawsonCambridge University Press, 01.05.2008Pehme köide, ISBN: 9780521685009

HIND: 395.00

TÜ üliõpilastele ja töötajatele kehtib soodus-tus 10%!

StipendiuM

Hansapanga majandusstipendiumile võetakse taotlusi vastu 30. septembrini2008.

Stipendiumi saavad taotleda Tartu Ülikooli majandustea-duskonna, matemaatika-informaatika (matemaatika ja matemaatilise statistika eriala) ja sotsiaalteaduskonna täiskoormusega bakalaureuseõppe üliõpilased, kel on täi-detud õppemaht 40 AP ja kaalutud keskmine hinne üle 4 ning kes on ühiskondlikus tegevuses aktiivsed üliõpilased.

Stipendiumifond on 100 000 krooni, mis jaguneb viieks 20 000 krooni suuruseks stipendiumiks. Taotlus esitada Tartu Kultuurkapitali kodulehekülje kaudu nimelise stipendiumi an-keedil koos lisadega:

• väljavõte õppetulemustest koos kaalutud keskmise hindega• CV• õppejõu soovituskiri (soovituslik)• essee 1,5–2 A4 lehekülge, 600–800 sõna «Minu panus

Eesti majandusse».Stipendiumi statuut on aadressil: http://www.kultuurkapi-

tal.ee/index.php?option=content&task=view&id=57&Itemid=60.

Hansapanga IT stipendiumile võetakse taotlusi vastu 30. septembrini

Kaks 20 000-kroonist stipendiumi antakse matemaatika-informaatikateaduskonna informaatika, infotehnoloogia või loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika eri-ala bakalaureuseõppe tudengitele, kel on täidetud õppe-maht vähemalt 40 AP ja kaalutud keskmine hinne üle 4. Sti-pendiumi saamiseks esitada taotlus Tartu Kultuurkapitali ko-dulehekülje kaudu nimelise stipendiumi ankeedil koos lisade-ga:

• väljavõte õppetulemustest koos kaalutud keskmise hinde-ga

• CV• õppejõu soovituskiri (soovituslik)• ingliskeelne essee 1,5–2 A4 lehekülge, 600-800 sõna

«How information technology shapes the future» («Kuidas in-fotehnoloogia tulevikku kujundab?»).

t u n n u S taM i n e

TÜ väikese medali ja tänukirja pälvis matemaatika-infor-maatikateaduskonna matemaatika didaktika dotsent Lea Lep-mann.

TÜ aumärgi ja tänukirjaga tunnustati loodus- ja tehnoloogia-teaduskonna keemia instituudi erakorralist teadurit Juta Kop-pelit, keemik Helle Kuurat ja emeriitdotsent Uldo Mölderit ning haridusteaduskonna hariduskorralduse lektorit Hiie As-serit.

TÜ tänukirja pälvisid filosoofiateaduskonna prodekaan, teat-riteaduse dotsent Anneli Saro, haridusteaduskonna dekanaadi juhataja Laila Tasa, haridusteaduskonna kasvatusteaduste lek-tor Merle Taimalu ning haldusosakonna hooldustalituse riide-hoidja Eda Sepp.

e e S ti nai S Ü li Õ pi l a S te S e lt S

Eesti vanim akadeemili-ne naisüliõpilasorganisat-sioon Eesti Naisüliõpilaste Selts ootab aktiivseid orga-niseerumata naistudengeid oma külalisõhtutele 11. ja 16. septembril kell 20 Riia 13–33.

Lisainfo: www.enys.ee.

KaitSMiSed

26. septembril kl 14.15 kaitseb Tiigi 78–127 Daniele Monticelli doktoritööd semiootikas ja kultu-roloogias teemal «Wholeness and its remainders: theoretical proce-dures of totalization and detota-lization in semiotics, philosophy and politics» («Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotali-seerimise teoreetilised protseduu-rid semiootikas, filosoofias ja polii-tikas»). juhendaja Mihhail Lotman, PhD. Retsensendid prof Tõnu Viik, Tallinna Ülikool ja dots aleksandr astrov, Kesk-Euroopa ülikool.26. septembril kl 14.15 kaitseb Raavo Josepson ülikooli nõu-kogu saalis füüsika instituudi doktoritööd «Elektronide fotoin-dutseeritud väljaemissioon gaa-sikeskkonda» («Photoinduced Field-assisted Electron Emission into Gases»). juhendaja dots Matti Laan. oponendid prof jean Paillol, Pau Ülikool, Prantsusmaa ja prof Mirko Černák, Comeniuse Ülikool, Slovakkia.26. septembril kl 12.15 kaitseb Kal-le-Mart Suuroja geoloogia osa-konnas Vanemuise 46-246 dokto-ritööd «Geology and lithology of the early palaeozoic marine impact structures Kärdla and Neugrund (Estonia)» («Eesti varapaleosoi-liste mereliste impaktstruktuuride Kärdla ja Neugrundi geoloogiast ja litoloogiast»). juhendaja eme-riitprof Väino Puura. oponent dr. Valeri Shuvalov, Geosfääri dünaa-mika instituut, Vene Teaduste aka-deemia, Venemaa.26. septembril toimub doktoritöö-de kaitsmine zooloogia osakonnas Vanemuise 46-301:- kl 10.15 Ulvi Karu «Antioxidant protection, carotenoids and cocci-dians in greenfinches – assess-ment of the costs of immune ac-tivation and mechanisms of para-site resistance in a passerine with carotenoid-based ornaments» («Antioksüdantne kaitse, karote-noidid ja koktsiidinakkus rohevin-tidel – immuunaktivatsiooni hinna ja parasiidiresistentsuse mehha-nismide hindamine karotenoidsete ornamentidega värvulistel»). ju-hendaja prof Peeter hõrak. opo-nent Anne Peters, Max Planck´i ornitoloogia Instituut, Saksamaa;- kl 14.15 Jaanus Remm «Tree-ca-vities in forests: density, characte-ristics and occupancy by animals» («Puuõõnte tihedus, omadused ja asustatus metsades»). juhendaja vanemteadur asko Lõhmus. opo-nent prof Tomasz Wesołowski, Wrocławi Ülikool, Poola.30. septembril kl 10.15 kaitseb Epp Moks zooloogia osakonnas Va-nemuise 46-301 doktoritööd «Ta-peworm parasites Echinococcus multilocularis and E. granulosus in Estonia: phylogenetic relationships and occurrence in wild carnivores and ungulates» („Echinococcus multilocularis ja E. granulosus Eestis: nende fülogenees ning esi-nemine koerlastel ja uluksõralis-tel»). juhendaja vanemteadur ur-mas Saarma. oponent prof heikki henttonen, Soome Metsainstituut.

Tartu Ülikooli raamatupood korraldab laupäeval, 15. novembril 2008 algusega kell 11.15 ülikooli peahoones Eesti raamatukunsti ja kunstiraamatu, Eesti ja naabermaade ajaloo- ja maateadustrü-kise ning Eesti vanema ja/või haruldase raamatu raamatuoksjo-ni.

Teemal «Eesti raamatukunst ja kunstiraamat» võetakse esi-teks vastu seda, mis kõige avaramas tähenduses kuulub Eesti raa-matukunsti alla nii trüki- kui ka köitekunsti, kuid samuti kunsti-lise kujundamise ja illustreerimise mõttes. Silmas on peetud nii Eesti trüki- ja köitekunsti (nt juugendstiilis köide, eri- ja iluköide, sh Eduard Taska töökojast, jms) kui ka Eesti silmapaistvate kunst-nike, raamatukujundajate ja -illustreerijate saavutusi Eesti raama-tukunsti algaegadest tänapäevani välja, nt alates kaunist lasteraa-matust ning lõpetades graafikamapi, plakati või spetsiaalselt bib-liofiilse trükisega.

Teiseks võetakse vastu Eestis või võõrsil eesti või võõrkeeles il-munud trükiteoseid, mis esitlevad ja/või käsitlevad Eesti kunsti ja kunstnikke – alates mälestustest teaduslike uurimusteni, sh ka näitusekatalooge. Samuti on oodatud Eestis eesti- või võõrkeeltes ilmunud trükised välismaise kunsti kohta.

Teemal «Eesti ja naabermaad ajas ja ruumis» võetakse ilmu-misaega ja -kohta piiramata vastu nii Eesti kohta kui ka Eestiga seoses naabermaade (Soome ja Rootsi, Taani ja Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola ning Venemaa) kohta käivaid eesti- ja võõrkeelseid ajaloo- ja maateadustrükiseid, nii üldkäsitlusi (generalia) kui ka regiooni- ja paigaloolisi (regionalia et localia), sh maakaarte. Vastu võetakse ka teatmelise ja mälestusliku iseloomuga trükiteoseid.

Teemal «Eesti vanem ja/või haruldane raamat» võetakse il-mumiskohta piiramata vastu kõiki eestikeelseid või Eestis ilmu-nud võõrkeelseid trükiseid ilmumisajaga kuni 1860. aasta, hilise-mast ajast kuni tänapäevani haruldasi või väheliikuvaid eestikeel-seid või Eestis ilmunud või Eesti kohta käivaid võõrkeelseid trü-kiseid.

Trükiseid võetakse oksjonile ainult valikuliselt, pidades silmas nende väärtust, seisundit ja nõutavust. Peale raamatute on ooda-tud ka perioodika, trükigraafika, väiketrükised jms, samuti doku-mendid ja käsikirjad.

Vastuvõtt toimub ülikooli raamatupoes (tel 744 1102, fax 744 1465) Tartus Ülikooli 11 teisel korrusel äripäeviti poe lahtioleku aegadel (E–R kl 10–18) kuni 3. oktoobrini kaasa arvatud.

Trükise alghinna määravad oksjonikomisjoni eksperdid, kes või-vad tarbe korral tulla pakutavat valima ja hindama ka kohapeale.

Trükise lõppmüügihinnast läheb 20% poe kasuks. Oksjoni kataloog ilmub novembri algul.

XII raamaruoksjon

13. septembril kell 18.00

TANEL JOAMETSMozart – Sonaat Es-duurSchubert – Sonaat Es-duurSkrjabin – 5. sonaatChopin – 3. sonaat h-moll

Kontserdid toimuvad Tartu Ülikooli aulas. Piletid müügil tund aega enne algust kohapeal. Hind 50 krooni.

Kontserdisarja piletitulu ning annetused kantakse valge klaveri fondi.

Vaata lisainfot www.ut.ee

VALGE KLAVERI KONTSERDISARI

Esmakursuslane, tule muuseumi!Kas Sa tunned oma ülikooli ja teaduskonna ajalugu?Kas Sa tead oma eriala tunnustatud teadlasi?Kas Sa aimad, milline oli minevikus üliõpilase elu-olu?

Ootame tudengeid:Usuteaduskond 7. septembril kl 14.15.Riigiteadused 15. septembril kl 14.15 Psühholoogia 16. septembril kl 16.15 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 17. septembril kl 12.15 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 17. septembril kl 16.15 Informaatika 18. septembril kl 12.15 Infotehnoloogia 19. septembril kl 10.15 Kehakultuuriteaduskond 19. septembril kl 12.15 Matemaatika ja matemaatiline statistika 22. septembril kl 16.15

Lisainfo: 737 5677

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum Toomel Lossi 25

«AJA SISSE MINEK»

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2008

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Sihtasutusega Archimedes kuulutab välja 2008. aasta üliõpilaste teadustöö-de riikliku konkursi.

Konkursil võivad osaleda kõik 2007. ja/või 2008. kalendriaastal haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppeka-va järgi õppivad või õppinud üliõpilased või üliõpilaskollektiivid.

Tähtaeg on 15. oktoober 2008 (postitempli kuupäev) ja töö tuleb esitada Sihtasutusse Archimedes (Väike-Turu 8, 51013 Tartu).

Jagatavad preemiarahad on märgatavalt suurenenud ning kokku on kogu selle aasta preemiafond 950 000 krooni. Lisaks antakse välja ka valdkondade- ja tasemekategooriateülene peaauhind 55 000 krooni.

Töid hinnatakse kolmes kategoorias ja erinevalt eelnevatest aastatest on seekord preemiasummad eri tasemetel pisut erinevad. Need jagune-vad järgmiselt:

rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd – I preemia 15 000, II preemia 10 000, III preemia 5000;magistriõppe üliõpilaste teadustööd – I preemia 25 000, II preemia 20 000, III preemia 10 000doktoriõppe üliõpilaste teadustööd – I preemia 25 000, II preemia 20 000, III preemia 10 000.

Valdkondlikud kategooriad ei ole muutunud ja need on järgmised: bio- ja keskkonnateadused; ühiskonnateadused ja kultuur; terviseuurin-gud; loodusteadused ja tehnika.

Täpsema info konkursi tingimuste kohta ja elektroonilise osalusvormi leiab veebist aadressil http://www.archimedes.ee/teadpop/

Lisainfo: Laura Kaur – laura@arhimedes.ee, 512 2661; 730 0320, Sihtasutus Archimedes

Universitas Tartuensis4 12. september 2008