USA kunst 19001940. Mehhiko kunstRaili Orumets ja Merilin Laurimaa 12b

20.sajandi alguses oli USA juba majanduslikult vimas, kuid veel suhteliselt hukese kultuurikihiga hiskond. Kujutava kunsti publik oli vike. Erinevalt Euroopa riikidest polnud USA-s kuni 1930. aastateni riiklikku kunstipoliitikat ega ka olulist avalikkutoetust kujutavale kunstile. Kunstielus valitses vabaturg, aga ka ksikute mjukate erasponsorite abi. 1913.a. Toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinitus, nn Armory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti.

Char les Demuth (1 883 1935)

5 figuur kullas

Stuart Davis(1894-1964).

Report from rockport 1940Davis tegi tasapinnalisi kompostitsioone kirjathtedest, millel olid plakatlikud teravad piirjooned ja kontrastsed vrvid.

Ro bert He nri 1 8651929

Eva Green, 1907

Th oma s Ha rt Be nton (1889-1 975)

Wreck of the Ol 97 1940

Gra nt W ood ( 18921942)

Grant wood Ameerika gootika.li. 1930

An drew wye th (s nd.1 917)

Lahkumine1993

Mehhi ko kunstMehhiko kunstis oli hiskondli-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisndmuste jrel vimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi.

Die go Rive ra(18861957)

Agrarian Leader Zapata

Da vid Alfa ro Siq ueir os (1 8961974)

Natal Africano

Ru fin o Ta mayo (18991991)

Loomad

Frida Ka hlo (19071954)

Venadito1946

To talita arsete rii kide kunst ( NSV L,Saksa maa) 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski silis kunsti mitmekesisus kikides riikides peale Saksamaa ja Nukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalistamise abil. Kuna taheti kogu elu tielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid pdsid panna oma kodanikke mtlema ja tundma vimalikult htmoodi Mitmekesine kunst oli keelatud Mlemas diktatuuririigis keelustati avangardistlik kunst 1930. aastate alguses Hitler oli pardunud kunstnik ning juba noorplvest saadik hakkas ta edukaid moderniste vihkama Mlemas riigis kasutati mningaid konservatiivseid kunstnikke. Vimud hutasid ja kasutasid viha ning samas eistlesid end kui rahvusliku kultuuriprandi kaitsjad Avangardistidel keelati oma loomingu vljapaneku krvalt ka loomine(nende teosed eemaldati muuseumidest ja neid toetanud kunstiteadlased vallandati) Mitmed kunstinimesed sattusid koonduslaagrisse vi tapeti Mlemas riigis kuulutati ainukubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele.Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19.saj. akademism ja realism Aukohal olid teosed, mis listasid suuri juhte, kujutasid vimuhaaramist, revolutsioonisndmusi ja sjalisi vite T listamist peeti vrikaks Kunst sdade ajal oli sarnane. Vaenlast esitleti poolloomaliku koletisena, oma sjamehi aga ilsate kaitsjatena

Sa ksama a Avangardismivastane vitlus oli avalik Korraldati hbistusnitusi Natsionalistide aluseks oli rassism Hea kunst on see, mis aitab tsta aaria rassi vrikust ja mehemeelt Kujutati rassiliselt tiuslikke inimesi ja toetuti vrikatele eeskujudele mineviku kunstis Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem, paraadlikum, massiivsem ja sngem kui Venemaal Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist Natside kige meisterlikum osa oli paraadid

Ar no Br eker ( 1900-?)

Ernst Jnger

Alb ert Speer (1 9051981)

Hubert Lanzi nger

Lipukandja

Ar thur Ka mp f

Venus ja Adonis 1939

Avangardismivastane vitlus oli hiilivam, kuid jhkram kui Saksamaal Nukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu ning ei olnud lubatud Kunsti olemuseks oli tegelikkuse tunnetamine ja eesmrgiks tde Ainuige meetod oli nn. Sotsialistlik realism Arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19.sajandi klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikkust

Ve nema a

Ve ra Mu khina ( 1 8891953)

Tline ja kolhoositar 1936

Ta tja na Jablonsk aja

Vili(leib) 1949