1. Gmnaasiumibioloogia ja Eesti loodus
Koolitus gmnaasiumibioloogiast eestikeelse ppe lbiviimise toetamiseks vene ppekeelega koolides
Uuestriiklikustppekavast

2. ppekava alusvrtused
Alusvrtustena peetakse silmas ldinimlikke vrtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, iglus, inimvrikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja hiskondlikke vrtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jtkusuutlikkus, igusphisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline vrdiguslikkus). Nende vrtustega seostuvalt tuleb kasvatusts panna phirhk pilase eneseteadvuse ja eneseregulatsiooni kujunemisele.
3. Gmnaasiumi sihiseade 1/3
Gmnaasiumi lesanne on luua tingimused, et pilased omandaksid teadmised ja oskused, mis vimaldavad jtkata trgeteta piteed krgkoolis vi gmnaasiumijrgses kutseppes.
4. Gmnaasiumi sihiseade 2/3
Gmnaasiumis kujundatakse noorel terviklikku maailmapilti, iseseisvat loovat mtlemist, enesevljenduse vimet, analsi- ja arutluse oskust, mis on koosklas kaasaegse teaduse ja metodoloogia phitdedega.
5. Gmnaasiumi sihiseade 3/3
Gmnaasiumi lesanne on noore ettevalmistamine toimimaks sotsiaalselt kpse, usaldusvrse ja oma eesmrke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tturul erinevates ametites ja rollides, oma hiskonna ja looduskeskkonna jtkusuutlikkuse eest vastutavakodanikuna.
6. Keskendutakse:
pilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele, valmisolekule elus toime tulla;
adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;
iseseisva ppimise oskuste arendamisele;
edasise haridustee vimaluste tutvustamisele ja hindamisele;
kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse vljakujunemisele.
7. ppimise ksitus
Gmnaasiumi ppekava ksitab ppimist pilase aktiivse ja sihiprase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mtestamisele ja tlgendamiselevastastikuses toimes teiste pilaste, petajate, vanemate ja ldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele.
8. ppimise ksitus
Gmnaasiumi ppe- ja kasvatustegevusega tuleb luua ppimiseks keskkond, mis soodustab iseseisvat ppimist, sealhulgas vajalike ppimisoskuste kujunemist. ppe- ja kasvatustegevuses tuleb vastavalt pilaste valmisolekule lasta neil endil pstitada omad sihid, ppida ttama nii iseseisvalt kui kollektiivselt ning anda vimalusi erinevaid tmeetodeid katsetades leida pilastel neile sobivaim pistiil.
9. Pdevused
Kesoleva ppekava thenduses on pdevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum.
Pdevused jagunevad
ldpdevusteks ja
valdkonnapdevusteks.
10. ldpdevused
ldpdevused on aine- ja valdkonnalesed pdevused, mis on vga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.
ldpdevused kujunevad kikide ppeainete kaudu, aga ka tunni- ja koolivlises tegevuses ning nende kujunemist jlgitakse ja suunatakse petajate ning kooli ja kodu hists.
11. Vrtuspdevus
Suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi ldkehtivate moraalinormide seisukohast;
tajuda ja vrtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuriprandiga ja kaasaegse kultuuri sndmustega,
vrtustada loomingut ja kujundada ilumeelt
12. Sotsiaalne pdevus
Suutlikkus ennast teostada,
toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada hiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning jrgida hiskonnas kehtivaid vrtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid;
teha koostd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel
13. Enesemratluspdevus
Suutlikkus mista ja hinnata iseennast, oma nrku ja tugevaid klgi;
jrgida terveid eluviise;
lahendada iseendaga, oma vaimse ja fsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
14. pipdevus
Suutlikkus organiseerida pikeskkonda ja hankida ppimiseks vajaminevat teavet;
planeerida ppimist ning seda plaani jrgida;
kasutada pitut, sealhulgas pioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;
analsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nrkusi ning selle phjal edasippimise vajadust
15. Suhtluspdevus
Suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt vljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja phjendada;
lugeda ning mista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili;
vrtustada igekeelsust ning vljendusrikast keelt
16. Matemaatikapdevus
Suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, smboleid ning meetodeid erinevaid lesandeid lahendades kigis elu- ja tegevusvaldkondades;
17. Ettevtlikkuspdevus
Suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;
nha probleeme ja neis peituvaid vimalusi;
seada eesmrke ja neid teostada; korraldada histegevusi, vtta initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
reageerida paindlikult muutustele ning vtta arukaid riske.
18. Gmnaasiumi lpetades pilane1/5
1) kitub eetiliselt, jrgib ldtunnustatud vrtusi ja klblusphimtteid;
2) vastutab oma valikute, otsustuste, endale vetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suvernne isiksus;
3) kasutab erinevaid pistrateegiaid, oskab koostada uurimistd ja seda esitleda, oskab olla projektimeeskonna liige ja panustada projekti eesmrkide saavutamisse;
19. Gmnaasiumi lpetades pilane 2/5
4) panustab Eesti rahvuse ja kultuuri silimisse ja arengusse, mistab Eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mistab, vrtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;
5) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma vimeid ning vimalusi, oskab ette nha vimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest tvaldkondadest, tturu suundumustest; oskab hankida teavet edasippimise ja tleidmise vimaluste kohta, kavandab oma karjri;
20. Gmnaasiumi lpetades pilane 3/5
6) kasutab korrektset ja vljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult videlda;
7) mtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, phjendab oma valikuid ning seisukohti;
8) valdab vhemalt kahte vrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;
9) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;
21. Gmnaasiumi lpetades pilane 4/5
10) omab vljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mistab kaasaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, vtab kaasvastutuse nende lahendamise eest,vrtustab ja jrgib jtkusuutliku arengu phimtteid;
11) kasutab kaasaegset tehnoloogiat eesmrgipraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mju igapevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud ksimustes;
22. Gmnaasiumi lpetades pilane 5/5
12) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivimelise hiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vltida ja lahendada, kitub tolerantselt;
13) hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus ksitseda tvahendeid, tehnikaid ja materjale;
14) elab tervislikult, oskab hoida, vajadusel taastada oma vaimset ja fsilist vormi.
23. Ainevaldkonnad ja ppeained
loodusained: kohustuslikud ppeained bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), keemia, fsika; valikkursused rakendusbioloogia, fsika ja tehnika, teistsugune fsika, geoinformaatika, elementide keemia, kuidas kulgevad keemilised protsessid, elu keemia, loodusteadused, tehnoloogia ja hiskond, mehhatroonika ja robootika, 3D-modellneerimine, joonestamine, arvuti kasutamine uurimists, rakenduste loomise ja programmeerimise alused
24. Kohustuslikud kursused
Loodusained:
1) bioloogia 4 kursust;
2) geograafia (loodusgeograafia) 2 kursust;
3) keemia
3 kursust;
4) fsika
5 kursust.
25. Kohustuslikud lbivad teemad
elukestev pe ja karjri planeerimine
keskkond ja jtkusuutlik areng
kodanikualgatus ja ettevtlikkus
kultuuriline identiteet
teabekeskkond
tehnoloogia ja innovatsioon
tervis ja ohutus
vrtused ja klblus
26. ppemahud
pilase minimaalne ppekoormus on 96 kursust (iga kursus 35 ppetundi)
loodusained 8 kursust;
Ehk 8,3%
27. Valikkursused
Gmnaasium vimaldab valikkursuste, mis rhutavad kooli omapra ja piirkondlikku eripra, ppe vhemalt 11 kursuse mahus. Nimetatud valikkursuste hulgas vivad olla nii kesolevas ppekavas kirjeldatud valikkursused kui ka kooli ppekavast tulenevad valikkursused. Nende valikkursuste pe tuleb lbi viia vhemalt 12 soovija olemasolul
28. ppesuunad
Gmnaasium vimaldab ppe vhemalt kolmes ppesuunas. Gmnaasium vib ppesuuna sees teha pilasele kohustuslikuks kuni 20 valikkursuse ppe. Gmnaasiumi ppesuunad erinevad ksteisest vhemalt kaheksa valikkursuse osas.
29. ppesuunad
Vhemalt ks gmnaasiumi ppesuundadest sisaldab loodusaineid 8 kursuse mahus.
Vhemalt ks gmnaasiumi ppesuundadest sisaldab sotsiaalaineid 7 kursuse mahus.
30. ppesuunad
pilasel on igus lbida osa pet teistes ppeasutustes (sh huvikoolides).
Gmnaasium korraldab juhendamist andekatele pilastele
31. Lbiv teema "Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng"
Lbiva teema "Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng" ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jtkusuutlikku tulevikku ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu ksimustele
32. Lbiv teema "Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng"
pilast suunatakse:
1) vrtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning koloogilist jtkusuutlikkust;
2) kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, osaleda kodanikualgatuse korras keskkonnaasjade otsustamisel pakkudes vlja lahendusi keskkonnaprobleemidele nii isiklikul, hiskondlikul kui ka lemaailmsel tasandil;
33. Lbiv teema "Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng"
3) vtma isiklikku vastutust jtkusuutliku tuleviku eest, aru saama loodusest kui tervikssteemist ja inimese ning teda mbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sltuvusest loodusressurssidest;
4) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest
34. Lbiv teema "Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng"
Gmnaasiumiastmes harjutavad pilased keskkonnaalastes ksimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades ndisaja teaduse ja tehnoloogia arengu vimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. See toetab valmisoleku kujunemist tegeleda keskkonnakaitseliste ksimustega kriitiliselt mtleva kodanikuna nii isiklikul, hiskondlikul kui ka lemaailmsel tasandil ning rakendada loodussstlikke ja jtkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise.