väikelaeva käsitlemine
DESCRIPTION
Väikelaeva käsitlemine. Aluste jaotamine käituri järgi: Sõukruvi Voith-Schneideri vint Sõuratas Jugakäitur. Aluste jaotamine veel püsimise järgi. Aerostaatika Hüdrodünaamika Hüdrostaatika. Aluse mõõtmed. Aluse gabariitmõõtmed. Jõuseadme paigutus. Päramootor Sisepäramootor Sisemootor. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Väikelaeva käsitlemine
Aluste jaotamine käituri järgi:- Sõukruvi- Voith-Schneideri vint- Sõuratas- Jugakäitur
Aluste jaotamine veel püsimise järgi
Aerostaatika Hüdrodünaamika Hüdrostaatika
Aluse mõõtmed
Aluse gabariitmõõtmed
Jõuseadme paigutus
Päramootor
Sisepäramootor
Sisemootor
Rool
Pannes rooli mingi nurga võrra pardasse:- Alus pöörab- Alus triivib- Aluse kiirus väheneb
Väikelaeva rooliseadme skeem
Rooli mõju juhitavusele
Pööratavus
Pöördediameeter sõltub roolilaba nurgast ja lastimisest
Pööratavuse muutumine olenevalt tuulest
Laevale pöördel mõjuvad jõud
Veevoolu mõju roolilabale
Vint, sõukruvi
Jõud vindil:- PIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse
edasi/tagasi suunas liikuma- PÕIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse ahtri
teatud suunas liikuma
Sõukruvi mõju juhitavusele
Voith-Schneideri vint
Ühe vindiga laev – käik edasi
Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule
Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule
Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas
Ühe vindiga laev – käik tagasi
Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule
Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale
Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas
Ühe vindiga laev
Kahe vindiga laev
Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint.
Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse.
Manööverduselemendid
… laeva omadus arendada või hoida mingit kindlat liikumisviisi või vahetada üht liikumisviisi teisega. Manööverdamine oleneb mõõtmeist, tonnaažist, koormatusest, konstruktiivseist omadusist, sõidutingimustest. Manööverdamise eelduseks on veejuga – seisev alus on juhitamatu.
Pööratavus (diameeter, MOB pööre) Väledus (kiirus ja inerts) - määratakse kindlaks proovisõidul - tunnusarvud on aeg ja tee pikkus
MANÖÖVERDAMISE KVALITEEDI AINSAKS KRITEERIUMIKS ON OHUTUS
Manöövri korrigeerimine
HINDA eri jõudude mõju RAKENDA kontrollitavad jõud JÄLGI jõudude mõju KORRIGEERI vajadusel manöövrit
Kontrollitavad jõud:KäituridRoolidPõtkuridAnkrudPuksiiridHaalamisotsad
Mittekontrollitavad:TuulLainetusHoovusHüdrodünaamiline efekt
Eriolukorrad
Sõit halva nähtavusega Sõit ranna lähedal ja kitsustes Sõit tormiga ja ohud merel Ankrusse jäämine ja ankrupaigast lahkumine MOB manööver Pukseerimine ja sildumine erineva tuulega Manööverelemendid
Sõit halva nähtavusega
Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus.
Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust!
Päästevestid selga! Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik,
ankrusse olukorra täpsustamiseks
Sõit ranna lähedal ja kitsustes
Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi Suuremastaabiline kaart. Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. Ohtlikud peilingud ja distantsid. Pöördepeilingud ja distantsid. Kiiruse vähendamine. Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki ja kaldamärgi Kajaloodi pidev kasutamine Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata.
Sõit tormiga Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv) Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar Likvideerida tankides vabad pinnad Tormitross tekile Tuule suund beidevind või bakstaak Varjusadam, kinnine reid, varjav neem Ohutu kurss ja kiirus Päramootori kinnitus trossiga
Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi.
Ohud tormiga, ohutud võtted
Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi.
Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga.
Murdunud laine ületamine on ohutum . Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole
liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. Hoiduda madalast veest.
Küljega vastu lainet
Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine.
Risti laineharjaga
Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge.
Sõit ahtrilaines
Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega.
Randumine tormiga
Triivankur ahtrist vette. Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine
murdub. Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või
jäädes seisma ja sõita laine peal edasi. Kaldale tuleb sõita laineharjal. Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi
tõmmata.
Pukseerimine ehk sleppimine
Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool, vältida tuleb järske tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu pooluppunust heita välja varustus ja varud, käepärast olgu terav nuga või kirves).
Pardaga (lühike sõit, vaikne vesi, vendrid, ahtrid kohakuti, tagasipööre).
RISKID:• Korpuse ja vindi vigastamine• Slepptou pollari või knaabi väljarebimine• Slepptou katkemine ja sattumine vinti• Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi• Ümberminek tekkinud vastuvooludest
Slepptou
Lainetuseta ja madala vee puhul ning tugeva veevoolu korral mitte lasta toud vette (vindi ja laeva põiki keeramise oht)
Slepptou pikkus peaks olema võrdne ühe või mitme laine pikkusega (mida pikem slepptou, seda sujuvam sleppimine)
Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid
keilutid, luugid, pealisehitused, korpus
Ankrud
Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t).
Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust.
Ankru tööpõhimõte
Ankruotsa läbimõõt Ankruotsa materjaliks peaks olema polüamiid või
polüester.paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg)
0,2 10 1500
0,5 12 2200
1,0 12 2200
2,0 14 2900
3,0 16 3700
4,0 18 4500
Paadi kinnitamine poile
Tuul ja hoovus ühest suunast
Tuul ja hoovus eri suunast
Tee kindlaks, et ringid ei kattuks.
Ankru säär peab lebama pinnasel. Selleks on vaja ankruotsa, mille pikkus on 8 korda suurem kaugusest D
(ankruklüüsist põhjani).
Sildumis- ja haalamisvahendid
a – piiteng ehk ristpollar
b – ühe postiga piiteng
c – kiip
d, e – knaabid
f – korkvender (parda kaitseks laevade sildumisel pardati või kai äärde)
Kai äärde kinnitumine
Arvestada tuleb tuule suunda ja tugevust ning veetaseme võimalikku kõikumist. Paadi kinnitusotsteks sobivad polüpropüleen- ja polüesterotsad, ankruotsteks – punutud polüester- või polüamiidotsad, parem oleks ankruotsa ja ankru vahele kinnitada 1-1,5 m ankruketti.
Nn sissesõit – siis kui on piisavalt ruumi.
Selle asemel, et püüda alust kohe õigesse asendisse saada, suuna vöör selliselt nagu joonisel ning kasuta mootorit laeva suunamiseks.
Veel kinnitusvõimalusi kai juures
Sildumine tuulega
Lahknemine, möödasõit
Lähenemine kaldale
Madalikult pääsemise võimalusi
MOB
Päästerõngas vette, teade ja jälgida Fikseerida koht GPSiga, el-kaardil, radaril MOB manööver, 3 pikka signaali, lipp Oskar Teade eetrisse Öösel lülitada prožektorid sisse Sissekanne logiraamatusse (aeg, koht jms) Vahendid alajahtumise vastu ja
esmaabivahendid
MOB manööver mootorjahiga
MOB manööver kaatriga
Lähenege inimesele vastu tuult ja viimase manöövriga tooge päästetav laeva suhtes kohta, kust saab ta pardale aidata.
tuul
MOB manööver purjejahiga
MOB sling
Heitke vette ja sooritage ring ümber päästetava
Inimese otsimine sektormeetodiga
Ühe kursi pikkus võrdub nähtavuse kaugusega
Inimese otsimine ruudumeetodiga
Inimese otsimine halsimeetodiga
Inimese otsimine kiire vooluga jões