valgamaa aastaraamat 2016 · valgamaa aastaraamat 2016 7 2. elu valgamaal 1916. aastal omaaegse...

Valgamaa aastaraam

at 2016Valgam

aa aastaraamat 2016

Valgamaa aastaraam

at 2016

Valgamaa Valgamaa Valgamaa aastaraamataastaraamataastaraamat

201620162016

Valgamaaaastaraamat

2016

Valga 2017

Valga maavalitsus

Kesk 12, 68203 Valga

Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee

Koostanud Valga maavalitsus.

Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide.

Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele!

Valga maavalitsus 2017

Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa

Kujundus ja küljendus Katrin Põdra

Trükk Vali Press OÜ

300 eks, 170 lk

Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad:

Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ).

3VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja!

Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas.

Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus.

Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta.

Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti.

Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu.

Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium. Nüüdsest riigile kuuluv kool annab oma vormi poolest silmad ette ka kõigile nn eliitkoolidele. Valgast saab tugev Lõuna-Eesti hariduskeskus, selle eesmärgi nimel tehakse praegu palju tööd. Ainult ilus väline kest ei loo tulemust, tähtis on kooli sisu, noorte ja hariduse väärtustamine.

Samuti on oma koha maakonna haridusvõrgus leidnud ka Valgamaa kutseõppekeskus. Gümnaasiumi kõrval on kutseõppekeskusest kujunemas maakonna ja terve Eesti jaoks oluline kompetentsikeskus. Haridusasutustevaheline koostöö üle kogu maakonna on järgmiste aastate märksõnaks ja tegevuseks.

Maakonna kultuurielu elavdas traditsioonilise tantsupeo kõrval Valgamaa laulupeo korraldamine. Minu arvates oli see suur kordaminek ja usun, et laulu- ja tantsurahval on indu seda traditsiooni jätkata.

Oli olümpiaaasta ning võimalus maailma parimate hulgas näha Valgamaa sportlasi sundis paljud spordisõbrad öösel teleka ette, et valjuhäälselt nende püüetele kaasa elada. Kuigi kõik ootused ja lootused ei täitunud, oli emotsioone kuhjaga.

Emotsioonide alumine pool oli meist paljudel seotud reformidega. Kiirelt ette valmistatud ja läbiviimist ootav haldusreform sundis omavalitsusi ühise laua taha ning pani paljude närvid pingule. Valgamaal läks haldusreform suures plaanis nii, nagu oleme aastaid seda ette kujutanud – koondumine meie kolme tõmbekeskuse – Valga, Tõrva ja Otepää – ümber.

Riigireform, mille sõnumid Kagu-Eestisse jõudsid kahjuks eelkõige riigiasutuste sulgemise ja mujale viimise teel, viis mitmed kohtumised asjaosaliste vahel emotsionaalseks ja pani nii mõnegi küsima, kas me sellist riiki tahtsime. Vahel hakkas tunduma, et elame Eestis, mis Tallinna või Kagu-Eesti poolt vaadates on justkui täiesti erinev. Märgiliseks sündmuseks riigireformi juures kujunes maanteeameti otsus sulgeda mitmed teenindusbürood, Valga nende hulgas. Kohaliku kogukonna vastuseis sundis Tallinna ametnikke oma otsuseid ümber tegema. On tähelepanuväärne, et valgamaalased hääletasid selle võitluse maakonna 2016. aasta teoks. See on hea näide, kus kogukonna, ettevõtjate, omavalitsuste ja kohalike riigiasutuste ühine, külg külje kõrval seismine viis sihile. Seega näitab see, et vajadusel võime üksteiselt tuge otsides enda eest seista.

Me kõik saame midagi oma kodukoha heaks ära teha. Kodu pole üksnes koht või maja või korter. Kodu on koht sinu südames ja ma loodan, et Valgamaa inimesed hoolivad, hoiavad ning võitlevad ka tulevikus enda, oma tõekspidamist ning maakonna arengu eest.

Margus Lepik

Valga maavanem

4 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

Sisukord

Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

2. Elu Valgamaal 1916. aastal omaaegse ajakirjanduse (Postimees) põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

3. Valik 2016. aasta tähtsamatest sündmustest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

4. Juhtimine ja regionaalhaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

Maakonna kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

Lipp ja vapp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

4.2 Riiklikud institutsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Valga maavalitsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Kaitseliidu Valgamaa malev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

Tartu maakohtu Valga kohtumaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Rahvusarhiivi Valga osakond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Tarbijakaitseamet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Valgamaa nõustamiskomisjon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

4.3 Kohalikud omavalitsused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Kohalike omavalitsuste eelarve. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Valgamaa Omavalitsuste Liit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44

Helme vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

Hummuli vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

Karula vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

Otepää vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52

Palupera vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53

Puka vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

Põdrala vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56

Sangaste vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

Taheva vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58

Tõlliste vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60

Tõrva linn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61

Valga linn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64

Õru vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

5.2 Meteoroloogiline ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

5.3 Keskkonnaameti Lõuna regioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

Keskkonnaameti keskkonnahariduse ja kultuuripärandi alased teavitustegevused . . . . . . . . . . . . . . 70


Maavarad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

Valgamaa paisud, reoveepuhastid ja veevõtt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

Kalandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72

Jahindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Jäätmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Välisõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Metsandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

5.4 Riigimetsa Majandamise Keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

5.5. MTÜ Valgamaa Metsaühistu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

5.6. Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

6. Haridus ja noorsootöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

6.1 Koolivõrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

Õpilased ja koolide lõpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

Õpetajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83

Valgamaa kutseõppekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84

6.2 Koolieelsed lasteasutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86

6.3 Noorsootöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87

Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87

Valgamaa avatud noortekeskused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89

Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides, piirkondades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90

6.4 Huvikoolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

6.5 Erinoorsootöö. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

Alaealiste komisjonide tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

7.1 Tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Eesti töötukassa Valgamaa osakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100

7.2 Palk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

7.3 Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102

7.4 Pangandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105

7.5 Maa- ja omandireform . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107

Maa-amet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107

Maareformi tulemused Valgamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107

7.6 Ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109

Väliskaubandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110

Edukamad ettevõtted maakonnas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

SA Valgamaa Arenguagentuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112

Valgamaa Äriklubi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115

Valgamaa vaatamisväärsused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo. . . . . . . . . . . . . . 122

Valgamaa Põllumeeste Liit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124

Põllumajandusameti Valga keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

Valgamaa veterinaarkeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126

7.7 Elekter. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128

7.8 Planeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128

7.9 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129


7.10 Maanteeamet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131

Teed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132

Liiklusregistri Valga teenindusbüroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134

7.11 Transport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135

7.12 Perioodika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137

7.13 Televisioon ja ringhääling. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

Sotsiaalkindlustusameti Valga klienditeenindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

8.2 Tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142

Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

8.3 Tervisedendus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147

8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148

9. Kultuur ja sport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

9.1 Raamatukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

9.2 Muuseumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

9.3 Kultuuri- ja rahvamajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153

9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154

9.5 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154

9.6 Sport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155

Valgamaa Spordiliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155

Fotomeenutusi aastast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163


2. Elu Valgamaal 1916. aastal omaaegse ajakirjanduse (Postimees) põhjal

Kui sirvida 1916. aasta Postimehi, on need võrreldes eelneva (1915. aastaga) veelgi enam täidetud sõjatemaatikaga ja kohalikke uudiseid on sealt üha harvemini leida. Oli ju 1916. aasta üks I maailmasõja verisemaid aastaid, seda eriti Läänerindel (Prantsuse-Saksa), kus toimusid eriti ohvriterohked Verduni ja Somme’i lahingud. Ega olukord Idarindel (Vene-Saksa ja Vene-Austria-Ungari), mis meie inimeste elu otsesemalt puudutas, sugugi parem olnud. Ka siin leidsid aset väga ohvriterohked lahingud. Üha enam vajati rindele mehi ja neid mobiliseeriti rohkesti ka tolleaegse Eesti aladelt, mis üha tuntavamalt hakkas mõjutama tavaliste inimeste igapäevaelu. Rindejoon küll otseselt Eestimaale ei ulatunud, aga see ei olnud meie piiridest sugugi kaugel, ulatudes Läti aladele. Lätist hakkas tulema meile hulgaliselt sõjapõgenikke, mis konkreetsemalt meie inimeste igapäevaelu mõjutama hakkas.

Aasta alguses tuli Valga linnast teateid, et siin on viimasel ajal palju tulekahjusid olnud. Ühe osa neist sai varaste arvele panna, kellel on õige metsikuks mooduseks saanud varguse jälgi tule sütitamisega katta. 29. detsembri (1915. aasta) hommikul kell kolm pandi taoline juhtum toime insener Rosenbergi majas. Vargad viisid maja verandalt ära jahu, seepi, patju ja tapetud jänese ning tegid seejärel maja seina juures oleva laua alla tule. Õnneks äratas suits majaelanikud üles ja teenija abil läks majaperemehel korda tulekahju õigel ajal kustutada.

Möödunud jõulud olid Valgas üsna vaiksed. Seltsielu oli peaaegu täielikult välja surnud. Ainult kinod töötasid täie hooga. Nende peale joosti lausa tormi. Inimesed ootasid kinode eesruumides tundide kaupa, et aga endale kohta saada. No kui kusagil mujal pidusid ega muid lõbustusi ei korraldatud, eks siis kino oligi peamiseks kohaks, kus sai vähegi oma meelt lahutada.

Postiolud olid viimasel ajal halvenenud. Ajalehed, mis Tartus ja Petrogradis ilmusid ja varasemalt ikka järgmise päeva hommikul Valka kohale jõudsid, saabusid nüüd sageli alles kolmanda päeva õhtul kohale, kui üldse kaduma ei läinud.

Nagu mujalt Eestist tuli ka Valgast ja ka maapiirkondadest teateid mitmete tarbeainete (suhkur, sool, püülijahu jne) puuduse üle. Enne jõulupühi suutis linnavalitsus siiski olulisimaid tarbeaineid rahvale toimetada. Jagati välja püülijahu tähtesid (talonge), et inimesed ikka pühadeks saia saaksid küpsetada. Samuti jagati peensuhkrut, 28 kopikat nael.

Nuustaku (Otepää) kandist teatati, et siinkandis on raha peale kaardimängimine viimasel ajal hoogu võtnud. Varem tehti seda salaja, nüüd aga üsna avalikult. Mängijateks olid enamasti sarnaste urgaste omanikud, kes varasemalt salamonopoli (alkoholi) äriga tegelesid ja endised „märjukesemehed“.

Valgast tuli üha enam teateid küttepuude hinna kallinemisest. Sülla puude (1 süld = 3m³) hind tõusis kuni 16 rublani (aasta lõpus lausa 25–35 rublani) ja vaatamata sellele polnud neid alati saada. Ümberkaudsetest metsadest oli suur osa kroonule (riigile) müüdud ja seetõttu see probleem esile kerkis.

Nagu eelmistelgi aastatel nii saabus ka 1916. aastal terve rida teateid raskete lastehaiguste levikust. Nii liikusid ringi sarlakid, kaelahaigus (mumps), kurgutõbi (difteeria) ja kõhutüüfus. Mitmelt poolt on teateid nendesse haigustesse surnud lastest, aga ka täiskasvanutest. Haiguste levik kasvas ka seoses paljude sõjapõgenike saabumisega Valga linna. Arvati, et 1916. aastal jõudis Valka kuni 10 000 põgenikku. Seetõttu oletatakse Valga linna elanike arvuks antud aastal 30 000 inimest. Enamik põgenikest olid rahvuselt lätlased. Kohalikud lätikeelsed ajalehed isegi parastasid sel teemal, et nüüd on võimalus Valga linn uuesti ära lätistada ja vabastada see „igaunite“ ikke alt. Sõjapõgenike suur hulk halvendas veelgi Valga linna võimalusi oma elanikke esmatarbekaupade ja toiduainetega varustada. Ilma lubatähtede (talongide) jagamiseta olnuks see täiesti võimatu olnud.

Mitmetest maapiirkondade koolidest (nt Laatre, Soontaga) tuleb teateid, et rindele saadetud meesõpetajatele asendusõpetajaid ei ole leitud. Nii mõneski koolis ei toimunud sel õppeaastal isegi mitte õppetööd.

Aasta jooksul tuli jätkuvalt teateid kohaliku seltsielu kiratsemisest ja sellest, et nad suures ruumipuuduses vaevlesid. Nimelt tuli seltsidel (karskusseltsil, Säde seltsil ja teistelgi) loovutada suur osa oma ruumidest sõjaväele. Viimane lubas selle eest küll renti maksta, aga ei teinud seda mitte. Nii tekitati Säde seltsile 1915. aasta eest üle 11 000 rubla suurune puudujääk! Selts pääses halvemast tänu kohalikule linaketrusvabrikule, mis seltsile suure kingituse otsustas teha ja antud puudujäägi täies ulatuses kinni maksis.

Valga linn oli hädas mustuse koristamisega. See austav ülesanne oli usaldatud Kapsta mõisahärrale. Ta oli selle rammusa aine koristamise linnavalitsuse käest hea tasu eest pikemaks ajaks oma kätte võtnud, aga ei suutnud neid kohustusi sugugi täita. Kõik „kohad“ jooksid üle, seda nii mäe- kui alameeste juures (üla- kui all-linnas). Kapsta herra kurtis seepeale, et tema töötasu liiga väike on. Ta ei suutvat selle eest omale töömehi palgata ja et tal ka hobuseid ei olevat. Linn tõstis seepeale nii tema palka kui andis ka hobuseid, ent olukord ei paranenud. Lõpuks soovis linn temaga lepingu üles öelda, aga ei leidunud kedagi, kes oleks soovinud seda äri üle võtta. Lõpuks eraldas Venemaa linnade liit Valgale mustuse kaotamiseks viis vankrit ühes vaatide, hobuste, meeste, pumpade ja muu varustusega, et Valga linn lõpuks mustusest vabastada. Lisaks kõikidele muudele raskustele, mis suuresti sõjasündmustest põhjustatud olid, ei soosinud ka ilmastik 1916. aastal põllumehi ja seeläbi ka linnarahvast. Kevad ja suvi olid ääretult heitlikud. Aprill oli küll rõõmustanud südasuviste ilmadega, millele järgnes aga üsna novembrikuud meenutav mai. Ka suvi oli suhteliselt jahe ja vihmane. Nii tuli veel ka augusti keskpaigast teateid, et nii siin kui seal oli veel heinategu


pooleli. Viljasaak oli kesine, välja arvatud kaera osas, niisamuti olid lood linaga. Iseäranis kehvaks kujunes kartulisaak, mõned peremehed said heal juhul vaid seemne jagu tuhvleid oma põllult tagasi.

Selliselt möödus siis kolmas ilmasõja aasta Valgamaal. Nagu näha, kogunes probleeme järjest juurde ja rahva elujärg üha halvenes. Nagu me tagantjärele teame, siis tõeliselt pöördelised ajad seisid meil veel ees.

Koostas Priit Riemann, Valga muuseumi teadur-koguhoidja

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalset andmebaasi.


3. Valik 2016. aasta tähtsamatest sündmustest

Jaanuar01.01 Tõrva 90. juubeliaasta avamine.

03.01 Vabadussõjas langenute mälestusüritus Priimetsa kalmistul Valgas.

08.01 Võrgupidu ÖöLAN Tõrva Avatud Noortekeskuses.

21.01 Eesti meistrivõistlused kabes Valgas.

22.01 Eesti IV talveöölaulupidu Otepääl.

23.01 Euroopa meistrivõistlused talitriatlonis – jooks, maastikurattasõit, suusatamine – Tehvandi staadionil.

23.01 August Gailiti 125. sünniaastapäevale pühendatud mälestusüritus Sangaste lossis.

30.01 Kaitseliidu meistrivõistlused suusatamises Tehvandi staadionil.

31.01 Paju lahingu ja Valga vabastamise 97. aastapäeva tähistamine ja Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku välilasketiiru avamine.

31.01 23. Paju-Valga maanteejooks pühendatuna Paju lahingu ja Valga vabastamise 97. aastapäevale.

Veebruar05.02 Mulgikiilse kõnelemisraamatu „Kärt ja Märt Mulgimaa reisu pääl” esitlemine Helme raamatukogus.

06.–07.02 Noorkotkaste ja kodutütarde talvelaager Lüllemäe põhikoolis.

06.02 VII Euroopa saunamaraton Otepääl.

06.02 Talvine lennumasinate vettehüppevõistlus Red Bull Jump & Freeze Kuutsemäel.

11.02 Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse koostöölepingu sõlmimine.

13.02 Rahvusvaheline klaveriansamblite festival Valgas.

16.02 Anu Kase nimeline ansamblimuusika päev Otepääl.

18.02 Maaeluminister Urmas Kruuse visiit Valgamaal.

23.02 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt Tõrva gümnaasiumis.

24.02 Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud perepäev SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil.

26.02 Valgamaa noorte ettevõtluskonkursi „Nupp nokib“ �naalvõistlus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

26.–28.02 Põhjamaade noorte meistrivõistlused suusaaladel Tehvandi spordikeskuses.

27.02 Rahvusvaheline linetantsupäev Lüllemäel.

27.–28.02 5. rahvusvaheline noorte laulu- ja tantsufestival „Piirilinna rütmid” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses ning Valka kultuurikeskuses.

27.–28.02 32. Eesti linnade talimängud Otepääl.

Märts01.03 USA saatkonna delegatsiooni visiit Valga koolides.

02.–03.03 Eriolümpia rahvusvahelised talimängud Tehvandi spordikeskuses.

03.03 Valgamaa haridusmess „Vali nutikalt“ Valga spordihallis.

04.-06.03 Eesti ettevõtete talimängud Otepääl.

05.03 XI Poistelaulu konkurss Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

05.03 Motovõistlus Otepää rahvasprint 2016.

05.03 I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel.

09.03 Otepää 900. aastapäevale pühendatud ajaloopäev Oti pubis.

11.–13.03 Skandinaavia karikavõistlused murdmaasuusatamises Tehvandi spordikeskuses.

14.03 Interaktiivne emakeelepäeva viktoriin Valga keskraamatukogus.

18.03 Abiturientide ball Tõrva gümnaasiumis.

18.03 Võrgupidu ÖöLAN Tõrva avatud noortekeskuses.

19.03 Vabariiklik meesansamblite päev Pukas.


Aprill01.04 Valgamaa kooliteatrite festival Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

01.04 Otepää linna 80. aastapäevale ja esmamainimise 900. aastapäevale pühendatud konverents „Otepäälaselt otepäälasele” Otepää gümnaasiumis.

06.04 Juhan ja Jakob Liivi etlusvõistluse maakondlik voor Tõrva kirik-kammersaalis.

09.04 Valgamaa Laululaps 2016 Tõrva kirik-kammersaalis.

10.04 Eakate tantsupäev Valgas.

15.–17.04 Noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk „Väle Jänes“ Tõrvas.

16.04 Eesti-Läti rahvajooks Valga ja Valka linnas.

23.04 Valga Romuring Valgas Saviaugu tänaval.

23.04 Jüriöö jooks koos meeleoluka programmiga Valgas. Jooks toimus Vabadussõja ausamba juurest Pedeli poolsaarele.

23.04 Otepääl Meie Liigume Tehvandi mäejooks.

23.04 Tõrva piirkonna omavalitsuste ühinemisteemaline visioonikonverents.

28.04 Ameerika päev Valgas. USA saatkonna delegatsiooni visiit Valgamaale.

30.04 Rahvatantsurühma Rukkilill 30. aastapäeva üritus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

Mai06.05 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskseltsi esinaise Marge Tadolderi

tänuüritus maakonna aasta ema nominentidele ja pärandihoidjatele Tõrva kultuurimajas.

07.–08.05 14. heategevuslik piirilaat, vorsti- ja grillfestival kaksiklinnas Valgas-Valkas.

13.05 Ümarlaud „Struve kaar 200“ Tõrva gümnaasiumis.

14.05 Muuseumiöö „Öös on laineid“ ning Valga muuseumi ja Valka koduloomuuseumi koostöölepingu allkirjastamine.

17.05 Hans Eineri 160. juubeliaasta õpilaskonverents Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

20.05 Põlva-, Valga-, Võrumaa omavalitsustöötajate nõupäev Otepää vallas.

21.05 Rahvusvaheline vanavara- ja käsitöölaat SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil Valgas.

21.05 Valgamaa laulupidu Valga muuseumi hoovis.

22.05 II Tõrva kevadduatlon, duatloni Eesti karikasarja etapp.

22.05 Üle-eestilised matkapäevad Valgamaal, bioloogilise mitmekesisuse päev.

25.–26.05 Ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ maakonna kuuendate klasside õpilastele Helme vallas.

28.05 Valgamaa tantsupidu ja rongkäik Kesk tänavalt Valga staadionile.

Juuni02.06 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa vastuvõtt

aineolümpiaadide võitjatele, nende õpetajatele ning parimatele abiturientidele Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

02.06 Valga põhikooli laulu- ja tantsupidu kooli hoovis.

03.–05.06 3. Otepää jooksutuur.

04.06 Eesti lipu õnnistamise 132. aastapäeva tähistamine Otepääl.

08.–12.06 Kaksiklinnade Valga-Valka festival „Helisev Liivimaa”, millega tähistati Valga linna 432. sünnipäeva ja linna esmamainimise 730. aastapäeva.

11.06 Meie Liigume I Tõrva ekstreemjooks.

11.06 II kodukohvikute päev Tõrvas.

14.06 Valgamaal mälestati 75 aasta möödumist 1941. aasta massiküüditamisest.

16.–17.06 Balti riikide haridus- ja teadusministrite kohtumine Pühajärvel.

17.–19.06 Rahvusvaheline motohuviliste kokkutulek Otepää Tour 2016 Annimatsil.

19.06 Tõrva Immaanueli koguduse 95. aastapäeva tähistamine.

23.06 Maakondlik maakaitsepäev Otepääl.

25.–26.06 Valga-Valka Helen triatlon (Baltimaade meistrivõistlused).

28.06 Konkursi „Eesti kaunis kodu“ tunnustusüritus ja Valgamaa aastaraamatu esitlus Riidaja kultuurimajas.


Juuli01.–02.07 Otepää 900 tähistamine. Retrobest – Baltikumi suurim retrostaaride festival.

02.–09.07 Nelja kiriku suvemuusika festival Valga ja Valka kirikutes.

02.07 Otepää 900 tähistamine. Festival „Nuustaku-Pariis“. Avatud aiad ja kontserdid. Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!

02.07 35. jooks ümber Pühajärve.

02.07 Pühajärvel aerutamisvõistlus Pühajärve Regatt.

03.07 Pühajärve pargitriatlon.

09.07 Valga kodukohvikute päev.

18.–20.07 Valgamaa noorte suvekool Taheva vallas.

27.–28.07 Valgamaad väisasid Soome aukonsulid ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esindajad.

30.07 Vene menubändi Serebro kontsert Valga linnapargis.

August02.08 XXXIII Tõrva kolme järve jooks.

04.08 Meie Liigume V Tõrva krosstriatlon, Eesti meistrivõistlused krosstriatlonis.

05.–07.08 Ülemaailmne triatlonisari IRONMAN 70.3 Otepääl.

06.–07.08 VIII rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival.

06.08 Rahvariiete tuulutamise päev Säde pargis Valgas.

07.08 XX Käsitöömeistrite ja rahvamuusikute päev Otepääl.

10.08 II Tõrva rattaöö.

10.–13.08 Loodusharidus- ja kultuuripäevad „Las jääda ükski mets“ Tõrvas.

10.–14.08 Tõrva Tule-Päevad 2016.

11.–12.08 Võrgupidu ÖöLAN Tõrva gümnaasiumis

12.08 Jõekääru kontsert Pedeli poolsaarel Valgas.

12.–14.08 Ameerika autode kokkutulek Power Camp Otepääl.

12.–14.08 Tõrva Dokfest.

13.08 Tule, vee ja muusika vabaõhuvaatemäng Tõrva Loits 2016 „Tere perestroika? 1991 vs 2016“.

19.08 Valgamaa kutseõppekeskuse 110. juubeliüritus.

19.08 Mulgi öömatk „Öös on pidu“ Tõrvas.

19.–21.08 Rahvusvaheline Valga-Valka jalgpalliturniir.

20.08 Öölaulupidu Pukas.

21.08 Meie Liigume III Tõrva maanteetriatlon, triatloni Eesti karikasarja etapp.

21.08 Tartu Ülikooli rektori karika gol�turniir Otepää Gol�s.

24.–25.08 Valgamaa noorsootöötajate, huvijuhtide ja noortega tegelejate suveseminar Puka vallas.

25.08 Valga hariduskonverents „Haridus kui võimalus” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

26.08 Ajalootahvli „Kaitseliin Walk 1944“ avamine Pikasilla puhkealal.

26.–28.08 Suvebiatloni maailmameistrivõistlused Tehvandi spordikeskuses.

27.08 Muinastulede öö ansambliga Dagö Pedeli poolsaarel Valgas.

31.08 Valga gümnaasiumi koolihoone (J. Kuperjanovi tn 10) rekonstrueerimisejärgne avamine.

September02.–04.09 Valga Jaani kiriku 200. aastapäevale pühendatud sündmused Valga Jaani kirikus.

06.09 Valgamaa viies aaretejaht. Valgamaa 96. aastapäev.

09.09 19. Valga-Valka rahvajooks.

10.09 Puka perepäev.

11.09 IX Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega.

13.–15.09 Jõgeva kultuuritöötajate visiit Valgamaal.

17.09 Palupera põhikooli 240. aastapäeva aktus.

18.09 19. Tartu Rattamaraton.

19.09 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta visiit Valgamaal.


21.09 Otepää kultuurikeskuse rekonstrueerimisejärgne taasavamine.

21.–24.09 Rahvusvaheline muusikafestival „Ühe pilli lugu” Valgas ja Valkas.

23.–25.09 Noorkotkaste ja kodutütarde matkamäng „Kuperjanovlaste rada“ Metsniku õppeväljakul.

30.09 Valgamaa aasta õpetaja tunnustamine ja maakonna õpetajate tänuüritus Ala rahvamajas. Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa ning Valgamaa Haridustöötajate Ametiühingu Liidu esinaise Sille Alliku vastuvõtt.

30.09 Infootsingu võistlus Valga keskraamatukogus.

Oktoober01.10 Liivimaa Mihklilaat ja rahvapidu Valga kesklinnas.

03.10 Valgamaa ettevõtluspäev „START või reSTART“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

04.10 Jaapani suursaatkond tutvumas Valga linnaga ning tutvustamas oma keelt ja kultuuri ning igapäevaelu.

14.–15.10 Valga avatud noortekeskuse korraldatud üle-eestiline võrgupidu LanParty Valga põhikoolis.

15.–16.10 III Rahvusvaheline pop/jazzkooride konkurssfestival „Lauluragin” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

18.10 Täiskasvanud õppija nädala tunnustusüritus Valgamaa kutseõppekeskuses.

20.10 XVIII Jaan Lattiku mälestusjooks ja -kõnd Karula vallas.

28.10 Võrgupidu ÖöLAN Tõrva avatud noortekeskuses.

November01.–30.11 Valga 26. kunstikuu.

03.11 VIII üleriigiline õppealajuhatajate päev Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

05.11 26. Valga Mardijooks.

05.11 Kekkose rajal Ööjooksumaraton.

08.11 Eesti-Läti ajalookonverents „730 aastat Valga/Valka esmamainimisest“ Valgamaa kutseõppekeskuses.

09.11 Valgamaa abielupaaride austamisgala „Kaunimad aastad“ ja maakonna aasta isa väljakuulutamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

10.11 Viljandimaa koolijuhtide delegatsioon Valgamaal.

11.11 UPM-Kymmene Otepää ASi vineeritehase laienduse avamine.

12.11 Võimatu Jooks Valgas-Valkas, start Valga raekoja eest.

16.11 Etlusvõistlus „Koidulauliku valgel“ Valgamaa voor Tsirguliina keskkoolis.

16.11 Valgamaa Rajaleidja keskuse konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ Valga gümnaasiumis.

18.11 Kultuurikonverents „Mere roll kultuuride lõimumisel” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

25.11 Valgamaa koolinoorte kunsti- ja moeloome konkurss „Koolimood 2016“ Valga jaamahoones.

25.11 Vabaühenduste seminar „Märka tegusaid ühendusi“ ning konkursi „Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2016“ tunnustusüritus Lüllemäel.

26.11 Maakondlik rahvamuusikute päev Riidajas.

26.–27.11 XVI ülemaaline jõuluvanade konverents Valgas.

Detsember02.12 Kingilaat Valga põhikoolis.

02.12 Kaitseliidu Valgamaa Maleva 98. aastapäeva ja Naiskodukaitse Valga ringkonna taasasutamise 22. aastapäeva tähistamine Ala rahvamajas.

08.12 Valgamaa ettevõtlusgala Valgamaa kutseõppekeskuses. Konkursi „Valgamaa ettevõtluse auhind“ võitjate ja nominentide tunnustamine.

09.12 Valgamaa suurperede jõulupidu Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

11.12 Rahvatantsurühma Pigilind juubelikontsert Tõrvas.

15.12 Uljanovski oblasti delegatsiooni visiit Valgamaale.

16.12 Valgamaa Spordiliidu ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi 2016. aasta preemiate üleandmine. Maakonna noorte tunnustamine ning Valgamaa aasta teo väljakuulutamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

21.12 Otepää saab 20. korda talvepealinnaks.

26.12 Tour de Tõrva – jooks/kõnd ümber Tõrva.


4. Juhtimine ja regionaalhaldus

Valga maakond. Asend ja haldusjaotus.

Joonis 4-1. Asend

15Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015



Joonis 4-1. Asend



4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend

Joonis 2. Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga

Juhtimine ja regionaalhaldusVALGAMAA AASTARAAMAT 201014


4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend

Joonis 2 Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liiges-tuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonna-ga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Maakonna keskusest ehk Valga linnast on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km (kaugus kesklinnast sihtpunkti linnakeskusse; allikas Maanteeameti koduleht www.mnt.ee).



4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist



Joonis 4-2. Haldusjaotus



4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend


4.1.1 Üldist




4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist





4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist



ÜldistValga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2043,01 km² (ei sisalda Võrtsjärve osa), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.





Joonis 4-1. Asend



4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend


4.1.1 Üldist




4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist





4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist






4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend


4.1.1 Üldist




4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist





4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist



ÜldistValga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2043,01 km² (ei sisalda Võrtsjärve osa), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on maa-ameti andmetel seisuga 31.12.2016 2042,93 km² (ei sisalda Võrtsjärve osa), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km.


Riia asub 157 km kaugusel. Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (102,4 km), idas Võru, põhja-kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

Maakonna kujunemine

Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda. 3. juulil 1783. aastal andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond (ehk Valga kreis). Suures osas tänapäeva Läti alale moodustatud Valga maakond koosnes 11 kihelkonnast:

Luke, Härgmäe, Volfahrth, Trikata, Smiltene, Palzmar, Tirsa, Oppekaln, Schwaneburg e Gulbene, Marienburg, Adsel ehk Koivalinn ehk Gaujiena. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 - Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.

Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta.

Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Jõgeveste; Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste. Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest. Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Johann (Jaan) Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Maakonnavalitsusele eraldati ruumid Pihkva tänaval ning uus maakonnavalitsus hakkas tööle 29. mail.

Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920 välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond. Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921 kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu:

• Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald;

• Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald;

• Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera vald.

Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn.

1921. aasta juulis toimusid maakonnavalitsuse valimised. Esimeheks valiti August Sild.

1921. aastast alates toimus haldusterritoriaalses korralduses veel rida muutusi:

• 1921. aastal eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev;

• 1922. aastal Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga;

• 1924. aastal liideti Paju vald Sooru vallaga;

• 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks.

1920. aastate teisest poolest kuni 1939. aasta haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste.

1939. aasta valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla. Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus. Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks:

Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi, Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni);

Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud;

Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.


3. mail 1952 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid.

25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud.

Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. aastal likvi deeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu.

21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (va Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. aastal saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. aastal Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. aastal.

25. veebruari 1977 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga rajoon kolmest linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.

1. jaanuaril 2017 on Valgamaal kaks linnavalitsust: Valga ja Tõrva ning 11 vallavalitsust: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru, hõlmates kokku ühe vallasisese linna, seitse alevikku ja 150 küla.

Lipp ja vapp

Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon.

17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar, sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda.

Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist kinnitas maavolikogu 1931. aasta märtsis kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne „V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte, sümboliseerimaks nelja maakonda, millest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see „Riigi Teatajas”.

1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused.

1936. aastal töötas kunstnik G. Reindor� välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, mille kirjeldus Valgamaa osas on alljärgnev:

Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba.

Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 mm. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp.

16 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.1. Haldusjaotus ja rahvastik

Maakonnas on kaks linna- ja 11 vallavalitsust. Linnu on kaks: Tõrva ja Valga ning üks vallasisene linn – Otepää. Maa-asulaid on kokku 157, neist seitse alevikku ja 150 küla. Valga maakonna keskus on Valga linn.

Tabel 4-1. Kohalike omavalitsusüksuste rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 2016–2017

Linn/valdAlevikke

1.01.2017

Külasid

1.01.2017Elanikke

1.01.2016Elanikke

1.01.2017 Pindala km² Asustustihedus in/km² 1.01.2017

Helme vald 1 14 2009 1976 312,85 6,32

Hummuli vald 1 8 843 820 162,73 5,04

Karula vald - 14 974 974 229,91 4,24

Otepää vald - 21 3962 3935 217,29 18,11

Palupera vald - 14 1061 1016 123,29 8,24

Puka vald 1 18 1612 1556 200,75 7,75

Põdrala vald - 14 762 747 126,91 5,89

Sangaste vald 1 13 1288 1290 144,67 8,92

Taheva vald - 13 746 719 204,79 3,51

Tõlliste vald 2 13 1616 1593 193,81 8,22

Tõrva linn - - 2861 2848 4,78 595,82

Valga linn - - 13 150 12 992 16,65 780,30

Õru vald 1 8 472 465 104,50 4,45

KOKKU 7 150 31 356 30 931 2042,93 15,14

Allikas: rahvastikuregister. Pindala maa-ameti andmetel seisuga 31.12.2016.

RahvastikRahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2017 maakonnas 30 931 inimest. 2016. aastal vähenes elanikkond 425 inimese võrra. Enim vähenes elanike arv Valgas, kus elab 158 inimest vähem kui aasta tagasi. Puka vallas elab 56 ja Palupera vallas 45 inimest vähem. Protsentuaalselt kahanes rahvastik kõige rohkem Palupera, Puka ja Taheva vallas, järgnevad Hummuli ja Põdrala. Rahvaarv suurenes Sangaste vallas kahe inimese võrra ja Karula vallas jäi see aastataguse ajaga võrreldes samaks.

58,44% Valgamaa elanikest elab linnades – Valgas, Tõrvas ja Otepää vallasiseses linnas. 2015. a sügisel alustati Otepää linna piiride muutmise protsessiga. Riigihalduse ministri 8.09.2016 määrusega nr 38 muudetigi Otepää linna ning Otepää, Kastolatsi, Pühajärve ja Nüpli külade piire.

51,06% maakonna elanikest on naised ja 48,94% mehed.

Joonis 4-3. Rahvaarvu dünaamika 1. jaanuari seisuga, 2008–2017

34 57934 241

33 99333 686

33 29932 754

32 17731 794

31 35630 931

29 000

30 000

31 000

32 000

33 000

34 000

35 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017rahvaarv

Allikas: rahvastikuregister.


Joonis 4-4. Rahvastiku jaotus elukoha järgi 1. jaanuari seisuga, 2013–2017

13 992 13 764 13 570 13 363 12 855

18 762 18 413 18 224 17 993 18 076

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

20 000

2013 2014 2015 2016 2017Elanike arv maarahvastik linnarahvastik

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel. Linnarahvastik – Tõrva linna, Valga linna ja Otepää vallasisese linna elanikud. Maarahvastik – alevike ja külade elanikud.

Joonis 4-5. Rahvastiku jaotus soo järgi 1. jaanuari seisuga, 2013–2017

16 999

16 60516 334

16 07215 79415 755

15 572 15 46015 284 15 137

14 000

14 500

15 000

15 500

16 000

16 500

17 000

17 500

2013 2014 2015 2016 2017naised mehed

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

Joonis 4-6. Rahvastiku vanuseline koosseis 1. jaanuari seisuga, 2013–2017

4 635 4 548 4 518 4 463 4 355

21 623 21 047 20 630 20 199 19 841

6 496 6 582 6 646 6 694 6 735

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2013 2014 2015 2016 2017

0-14

15-64

65+

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

RahvastikusündmusedValga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeriti 2016. aastal 234 lapse sünd (aasta varem 261), neist 132 olid poisid ja 102 tüdrukud.

Ema esimese järeltulijana sündis 67, teisena 81, kolmandana 45, neljandana 22, viiendana kümme ja kuuendana neli last, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja kaheteistkümnenda lapsena sündis üks laps. Sündis kaks paari kaksikuid, mõlemal juhul tüdrukud.


Populaarsemateks poisinimedeks olid Armin, Lukas ja Robin, mis pandi nimeks kolmele põnnile. Järgnesid Andreas, Andri, Artjom, Bogdan, Dominic, Henri, Kerdo, Mark, Marten, Miron, Rasmus, Ruuben, Samuel, Vadim – nende nimedega poisse tuli aastaga juurde igat kaks.

Tüdruku nimeks said kahel korral Anna, Greete, Mariliis, Meribel, Mirtel ja Polina. Kaks eesnime sai 14 tüdrukut ja 16 poissi.

Loomulik iive oli Valgamaal negatiivne - surmi oli 197 võrra rohkem kui sünde. 2016. aastal registreeriti Valgamaal 431 surmakannet. Suri 229 naist ja 202 meest.

Joonis 4-7. Registreeritud sünnid ja surmad, 2007–2016

285334 320

293 307275 284 261 261

234

502 507

429 441 438 453412 405 398

431

0

100

200

300

400

500

600

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Sünnid Surmad


Tabel 4-2. Valga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sünnid ja surmad, 2015–2016

Registreerimise koht Sünnid 2015 Surmad 2015 Sünnid 2016 Surmad 2016 Loomulik iive

2015Loomulik iive

2016

Valga linn 116 220 116 243 -104 -127

Tõrva linn 23 30 17 41 -7 -24

Helme vald 24 26 10 18 -2 -8

Hummuli vald 10 12 4 7 -2 -3

Karula vald 10 4 5 3 +6 +2

Otepää vald 40 42 42 50 -2 -8

Palupera vald 7 7 5 16 - -11

Puka vald 9 12 12 13 -3 -1

Põdrala vald 2 9 6 8 -7 -2

Sangaste vald 9 17 10 13 -8 -3

Taheva vald 2 11 4 11 -9 -7

Tõlliste vald 5 4 3 2 +1 +1

Õru vald 4 4 - 6 - -6

KOKKU 261 398 234 431 -137 -197


Abielud, abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmineSõlmiti 75 abielu, neist 73 registreeriti maavalitsuses ja kahel juhul pani inimesed paari Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting (registrikanded teeb maavalitsus).

Esimese abielu sõlmis 53 naist ja 54 meest. Korduva abielu sõlmis 22 naist, nendest 19 teist ja kolm kolmandat korda. 18 meest võttis naise teist, kaks kolmandat ja üks neljandat korda. Lisaks sõlmis üheksa abielu Valga notar Katri Kutsar.


Noorim pruut ja peig olid 21aastased ja mõlemale oli see esimene abielu. Vanim peig oli 70 ja pruut 61 aastat vana. Mõlemale oli see kolmas abielu, kusjuures kaks viimast abielu sõlmisid nad omavahel. Suurim vanusevahe abiellujatel oli 22 aastat, peig oli 51 ja pruut 29aastane.

Kõige rohkem abielusid sõlmiti juulis (23 korral). Jaanuaris ja mais oli aga abiellujaid vaid kaks paari.

Kuue abielu puhul oli välisriigi kodanik peigmees ja kahe puhul pruut. Kaasade seas oli Hollandi, Soome, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Läti kodanikke. Esines ka segarahvusest abielusid Eesti kodanike vahel, kus eestlane abiellus venelase või lätlasega ning ukrainlane mustlasega.

2016. aastal esitati lahutamiseks 37 avaldust, lahutuse vormistamiseni jõudis 32 abielupaari ning see arv oli sama, mis eelneval aastal. Veerandi lahutuste arvust moodustas 20 ja rohkem aastat kestnud abielude lahutamine ning see tendents on viimastele aastatele iseloomulik. Lahutuseni jõudsid näiteks 43 ja 36 aastat koos elanud paarid. Samas oli lahutajate seas ka paare, kelle kooselu kestnud aasta või mõni kuu üle selle.

Avaldusi uue ees- ja perekonnanime saamiseks esitati seitse (2015. aastal 20): kaks ees- ja viis perekonnanime muutmiseks. Taotluste arvu olulist vähenemist võis mõjutada 1. veebruarist 2016 üle kahe ja poole korra tõusnud nimemuutmise riigilõiv, mis on nüüd 100 eurot.

Joonis 4-8. Valga maavalitsuses sõlmitud abielud, registreeritud abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmine, 2007–2016

118 113108

87 9199

94 8775 75

51

36 4036

51

41 4031

32 32

10 11 714

21 21 18 1624

70

20

40

60

80

100

120

140

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

abielud

abielulahutused

uue ees- ja/võiperekonnanimeandmine



4.2 Riiklikud institutsioonid

Riiklike institutsioonide tegevust on kajastatud nii alljärgnevates alapunktides kui ka temaatiliselt vastavates aastaraamatu peatükkides.

Valga maavalitsus

Aadress: Kesk 12, Valga

Maavanem Margus Lepik

Koosseis ja struktuur1.01.2016. a seisuga oli Valga maavalitsuse koosseisus 25,5 teenistuskohta, neist 22 ametikohta ja 3,5 töökohta. Aasta lõpuks aga 25 teenistuskohta, neist 21 ametikohta ja 4 töökohta.

Maavalitsuse struktuur 2016. aasta lõpu seisuga:• kantselei;

• arengu- ja planeeringuosakond;

• haridus- ja sotsiaalosakond.

Ülevaade maavalitsuse olulisematest tegevustest 2016. aastal

Valgamaa Vapimärgi ja Teenetemärgi väljaandmineMaakonna kõrgeim autasu on Valgamaa Vapimärk – hõbedast kaheksaharuline stiliseeritud rukkilill, mille peal on hõbedast rukkipeadest pärg. Pärja keskel on Valgamaa vapp. Seda autasu antakse elutöö eest ja neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Sellega koos kaasneb rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu. Valgamaa Vapimärki antakse välja kord aastas.

Teine autasu – Valgamaa Teenetemärk – on samuti hõbedast, see kujutab endast rukkipeadest pärga, mis ümbritseb Valgamaa vappi. Autasu antakse neile, kes on silma paistnud märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega. Teenetemärki võib korraga välja anda mitmele isikule ning siin on silmas peetud nn aasta tegu. Teenetemärgiga kaasneb samuti rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu.

Vapi- ja Teenetemärgi Nõukogu on moodustatud Valga maavanema korraldusega. Nõukogu on seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad: Valga maavanem, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees, üks Valgamaa ettevõtjate esindaja, üks Otepää, Valga ja Tõrva piirkonna esindaja ja maavalitsuse avalike suhete juht.

Valgamaa Vapimärk 2016 – Tiit VähiTiit soovis nooruses astuda Saraatovi lennukooli ja saada kosmonaudiks, ent aastaid hiljem kihutas, tolmupilv järel, hoopis Moskvitši nn tordikäruga nii, et võitis koos Hillar Salumäega koguni Saaremaa ralli, ning veelgi hiljem, juba tuntud tegelasena, ronis Himaalajas ligi 6000 meetri kõrgusele.

Ta on olnud aastaid transpordiminister ning aastatel 1992–1997 juhtis iseseisva Eesti ülesehitamise aastatel peaministrina kolme valitsust. Seega on tegemist ainsa peaministriga, kes on Valgamaal sündinud, siin koolis käinud ja ettevõtlust arendanud ning teeb seda praegugi.

Ta on alati panustanud heategevusesse. Nii on ta sponsoreerinud mitmesuguseid spordivõistlusi, aga samuti toetanud Karula ja Valga Jaani kiriku tegevust. Tal on ettevõtmised nii Tallinnas, Sillamäel kui Valgamaal. Tema juhtimisel ehitati üles Valga autobaasi uus kompleks.

1998. aastast on Tiit Vähi Pühajärve puhkekeskuse suuromanik. Nende aastate jooksul on tagasihoidlikus olukorras puhkekodust saanud kaasaegne puhkekompleks, kus iga järgnev etapp on planeeritud suure visioonitundega.

Valgamaa Teenetemärk 2016 – Novella HansonNovella Hanson on Tõrva muusikakooli laulueriala õpetaja. Paljude esinemiste, ettevõtmiste ja toetuste kaudu on ta Valgamaa kultuuripildi rikastaja. Ta on nooruses olnud Eesti meister atleetvõimlemises ning teda on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemiaga. Tema suurepärane pedagoogiline töö on ülimalt hea tulemuslikkusega. Novella aktiivsus koos talendika tööga džäss- ja popmuusika vallas on tuntud üle-eestiliselt. Ta on oma õpilastega saavutanud väga palju häid tulemusi üleriigilistel konkurssidel. Endise lauljana on ta osalenud ansamblites Fix ja Laine ning ilmunud on tema laulude kogumik „Muhedad lastelaulud”. Olles juba aastaid väga produktiivne, on ta kuulsust toonud kogu Valgamaale.


Riikliku järelevalve teostamineMaavalitsus teostab järelevalvet kas plaaniliselt või juhtumipõhiselt. Seoses eeltooduga kujuneb valdkonnapõhine järelevalve erinevaks. Nii ei teostatud näiteks 2013. aastal juhtumipõhist järelevalvet kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, kuivõrd kaebusi sel teemal maavanemale ei esitatud. 2014. ja 2015. aastal aga laekus taolisi kaebusi kolm, aastal 2016 aga kasvas kohalike omavalitsuste järelevalve arv kuueni.

Alates 2014. aastast toimub omandireformialane järelevalve kõigi lõpetamata omandireformi toimikute üle nii kompenseerimis- kui ka tagastamismenetluses. Seoses sellega, et tehti aktiivset tööd omandireformi lõpetamiseks, suurenes ka järelevalvete arv kordades.

Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas toimub järelevalve samuti juhtumipõhiselt. Seoses ühistranspordi järelevalve ümberkorraldusega ja kaamerasalvestiste kontrolliga on järelevalve viimastel aastatel oluliselt tõhustunud. Haridusjärelevalve prioriteedid ja kava määratakse kindlaks haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Kõige suurema valdkonna moodustab maareformiga seotud järelevalve, kuna kontrollida tuleb iga maa tagastamise, erastamise, munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise toimikus sisalduvate materjalide ja üksikaktide vastavust õigusaktidele.

Tabel 4-3. Valga maavalitsuse poolt teostatud riiklik järelevalve, 2014–2016

ValdkondArv

2014

Arv

2015

Arv

2016

Kohalike omavalitsuste üksikaktid 3 3 6

Omandireform 6 5 10

Haridus 5 5 4

Sotsiaal- ja tervishoid 16 3 7

Planeering 3 5 7

Maareform 127 171 416

Ühistransport (kontrollitud liinide arv) 956 907 699

Selgitus: 2013. a omandireformi andmed sisaldavad läbi viidud järelevalvet maa tagastamise üle ning aastatel 2014–2016 nii tagastamise kui ka kompenseerimismenetluse üle.

Valga maakonna arengunõukogu ja maakonna arengustrateegia uuendamineValga maakonna arengunõukogu on Valga maavalitsuse juures asuv nõuandev ja maakonna arenguküsimusi koordineeriv kogu. Nõukogu koosneb maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide esindajatest. Nõukogu esimees on Valga maavanem Margus Lepik.

Arengunõukogu juurde kuuluvad kaheksa valdkondlikku töökomisjoni: hariduse komisjon; juhtimise ja regionaalhalduse komisjon; kultuuri, spordi ja vaba aja komisjon; looduskeskkonna ja keskkonnakaitse komisjon; majandusarengu komisjon; sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja turvalisuse komisjon ning noorsootöö komisjon. Komisjonide tööd koordineerib arengunõukogu juhtrühm.

Arengustrateegia „Valgamaa 2020“ koostamisel on lähtutud maakonna arengu peamistest kitsaskohtadest, pakkudes võimalusi nende lahendamiseks. Strateegias nähakse ette, et aastaks 2020 on Valgamaa atraktiivne, kolme tugeva tõmbekeskusega (Valga, Tõrva, Otepää) maakond – parim paik maailmas. Strateegia koostamise käigus on valitud välja kolm maakonna eelisarendatavat piirkonnaspetsii�list valdkonda. Nendeks on: hoolekanne ja väärikas vananemine, turism ning transport ja logistika. Samuti on seatud eesmärgid ning koostatud tegevuskavad maakonnas pakutava hariduse kvaliteedi tõstmiseks; kohalike omavalitsuste haldus- ja jätkusuutlikkuse parandamiseks; kogukonnakeskuste, noorsootöö, huvitegevuse ning spordi- ja kultuurielu elavdamiseks; elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks; valgamaalaste tervisekäitumise parandamiseks; energia- ja loodusressursside säästlikumaks kasutamiseks ning Valgamaa maine ja atraktiivsuse tõstmiseks.

2016. aasta lõpus viidi läbi maakonna arengustrateegia korraline ülevaatamine, mille käigus täpsustati strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks ette nähtud tegevusi ning maakonna investeeringuvajadusi. Valdkondlikest arengukavadest valmisid „Kultuurivaldkonna arengusuunad aastateks 2016–2020“ ning „Valgamaa sotsiaalteenuste kaardistus ja arendustegevused 2016–2020“. Eelnimetatud dokumendid kinnitati arengunõukogu poolt maakonna arengustrateegia lisadena 1. detsembril 2016.

Maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaudJätkusid 2012. aastal käivitatud maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaua tegevused, mille eesmärgiks on tõhustada erinevate organisatsioonide koostööd ning viia ühiselt ellu maakondlikke arendustegevusi. Ümarlaual osalevad Valga maavalitsuse, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu, SA Valgamaa


Arenguagentuuri, Eesti töötukassa, MTÜ Valgamaa Noorsootöö Keskuse Tankla, MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liidu, Valga linna, Tõrva linna ja Otepää valla esindajad. Vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. 2016. aasta jooksul toimus viis kohtumist, mille raames vahetati informatsiooni ja arutati maakonna jaoks olulise tähtsusega teemasid. Novembris külastati üheskoos Spark Demo keskust Tartus, et tutvuda Lõuna-Eesti ettevõtetele pakutavate teenustega ning ühtlasi ka Valgamaa ettevõtete väljapanekuga.

Europe Directi teabekeskus – ValgamaaAadress: Kesk 12, Valga

Teabekeskus on loodud selleks, et inimesed saaksid rohkem infot Euroopa Liidu (EL) kohta. Avatud infopunktis saab arvuti abil hankida internetist infot ELi kohta, tutvuda trükistega ning kaasa võtta erinevaid ELi alaseid materjale. Teabekeskuse töötajad aitavad leida vastuseid ELi puudutavatele küsimustele.

Teabekeskuse tegevuse raames korraldati 2016. aastal maakonna haridusmess, viidi läbi loenguid, infopäev ettevõtjatele ja õppereis noortele vabatahtlikele ning tähistati Euroopa päeva. Teabekeskuse telgiga osaleti haridusmessil ja Valgas Liivimaa laadal, kus jagati ELi alast informatsiooni ja erinevaid trükiseid.

Europe Directi teabekeskuse avatud infopunkti Valga maavalitsuse esimesel korrusel külastas aastas umbes 300 inimest.

Teabekeskuse tegevust rahastab Euroopa Liit.

Siseriiklike toetusprogrammide menetlemine2016. aastal menetles Valga maavalitsus kahte riigieelarvest rahastatavat programmi: kohaliku omaalgatuse programmi ja kogukondliku turvalisuse toetusprogrammi. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi osas oli maavalitsuse ülesandeks laekunud taotluste hindamine. Lisaks koordineeris maavalitsus hajaasustuse programmi elluviimist, mille toetusvahenditest kuni 50% moodustab riigi toetus ja vähemalt 50% programmis osalevate kohalike omavalitsuste toetus. Programmi rakendati 2016. aastal kõikides Valgamaa valdades. Alljärgnevas tabelis on eelnimetatud programmi osas näidatud eraldatud riigi ja kohalike omavalitsuste toetus kokku. 2016. aastal eraldatud toetusest moodustas valdade osa 59,36%.

Alates 2016. aastast ei toimu maakondliku arendustegevuse toetamine enam programmipõhiselt, vaid toetusvahendid lisati maavalitsuste eelarvesse riigi huvide esindamiseks maakonnas ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest hoolitsemiseks.

Tabel 4-4. Esitatud ja toetatud siseriiklikud projektid Valgamaal, 2015–2016

Programm

2015 2016

Esitati

(tk)

Rahastati

(tk)

Toetus

(eurot)

Esitati

(tk)

Rahastati

(tk)

Toetus

(eurot)

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm

16 6 143 179,42 8 2 64 000,00

Kohaliku omaalgatuse programm 92 35 54 331,71 62 30 50 797,42

Hajaasustuse programm 120 65 184 961,40 128 73 204 784,39

Kogukondliku turvalisuse maakondlik toetusvoor 6 5 9998,00 6 3 7000,00

Maakondliku arendustegevuse programm 18 18 24 032,68 - - -

KOKKU 252 129 416 503,21 204 108 326 581,81


Tabel 4-5. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi kaudu toetatud valdkonnad, 2014–2016

2014 2015 2016

Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk) Toetus (eurot)

Haridus 3 64 470,02 4 80 783,42 1 32 000,00

Sotsiaal 2 50 166,30 - - 1 32 000,00

Kultuur 1 31 956,00 2 62 396,00 - -

KOKKU 6 146 592,32 6 143 179,42 2 64 000,00

Tabel 4-6. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist toetust saanud, 2012–2016

Toetuse saajad

2012 2013 2014 2015 2016

toetus (eurot)

toetus (eurot)

toetus (eurot)

toetus (eurot)

toetus (eurot)

Helme vald - - 31 628,00 - -

Hummuli vald 31 956,00 - - - -

Karula vald 28 605,33 26 853,12 - - 32 000,00

Mittetulundusühing Carma Motoklubi - 31 442,52 - - -

Mittetulundusühing Hellenurme Mõis - - - 11 212,00 -

MTÜ Jalgpalliklubi FC WARRIOR - - - 30 396,00 -

Mittetulundusühing Puka noortepesa - - 18 144,84 - -

Otepää Tervisekeskus SA 29 704,17 - - - -

Otepää vald - - - 32 000,00 -

Palupera vald - 31 870,00 - - -

Puka vald - 31 956,00 - - -

Taheva vald 31 956,00 - 25 468,00 32 000,00 -

Tõlliste vald - - - 12 171,42 -

Tõrva linn - - 31 956,00 - -

Valga linn - 28 555,92 14 697,18 - 32 000,00

Õru vald - - 24 698,30 25 400,00 -

KOKKU 122 221,50 150 677,56 146 592,32 143 179,42 64 000,00

Tabel 4-7. Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud, 2016

Toetuse saaja Projekt Toetus (eurot)

MTÜ Aakre külaselts Külaselts toimekamaks! 1404,00

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus Katus pea kohale 1234,80

MTÜ Carma Motoklubi Carma Motoklubi klubihoonele vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine. 2000,00

MTÜ EELK Laatre Püha Laurentsiuse Kogudus Laatre oreli korrastamine 1800,00

MTÜ EELK Taagepera Jaani kogudus Taagepera kalmistu ja kiriku ümbrus suveks korda! 1044,00

MTÜ EELK Valga Peetri-Luke kogudus Valga kiriku 200. sünnipäeva tähistamine 1963,20



MTÜ ELK Lastesündmuse „Ah, mine metsa!“ korraldamine 2000,00

MTÜ Kaagjärve Mõis Valla mõisapäev Kaagjärve külas 2000,00

MTÜ Kappermäe Selts Kogukonnatraditsioonid Kappermäel 2000,00

MTÜ Kappermäe Selts Tubased tegevused Kappermäel 2016 1754,40

MTÜ Karjatnurme Külaselts Raamatu „Kauge aja kutse“ väljaandmine 2000,00

MTÜ Karula Naisselts Karula Naisseltsi tegevuse ruumi remont 1978,00

MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts Karula külas on kaunid aiad 1364,04

MTÜ Kodupaiga Külaselts Kuigatsi küla heakord 1998,00

MTÜ Kungla Muusikalise etenduse „Püha Graal“ lavastamine 2000,00

MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu Pärimuslikud kokkusaamised kogukonnas 1788,00

MTÜ Mulgi Mekk Tõrva Mulgi turu ostutegevused aktiivsemaks 1976,00

MTÜ Pedajamäe Külaselts Järvekino 2016 1773,00

MTÜ Ritsu Külaselts Linna küla staadioni rekonstrueerimine 2000,00

MTÜ Sangaste Rukkiküla Kohaliku toidu ostmise võimaluse loomine taluturul 2000,00

MTÜ Taagepera Külaselts Tervislikud tooted toidukuivatiga 355,59

MTÜ Taagepera Külaselts Külamaja ruumid soojaks 1965,00

MTÜ Taheva Valla Külade Selts Hargla ja Tsirgumäe-Sooblase kogukondade külapäevad 1999,00

MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts Tõrva kino helitehnika täiustamine 2000,00

MTÜ Tõrva Noorte Liit Tõrva Raadio stuudio arendamine 2000,00

MTÜ Tõrva Võrkpalliklubi Tõrva linna avalikele rannavõrkpalli väljakutele võrkude ja piiride soetamine 706,00

MTÜ Valga Motoklubi Klassikasuuskade ost MTÜ Valga Motoklubile 2000,00

MTÜ Valgamaa Kutsehaigete Ühing Tervise turgutajad-umbrohutoidud 342,79

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Tankla TV videokaamerapargi kaasajastamine 1761,60

MTÜ Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts Rahvakunst soojas ruumis 1590,00

KOKKU 50 797,42

Joonis 4-9. Esitatud ja toetust saanud hajaasustuse programmi taotlused Valgamaal (arv), 2016

12 11

29

1410 11

7

15

106

3

9 8

20

59

4 5 4 53

10

5

10

15

20

25

30

35

Helmevald

Hummulivald

Karulavald

Otepäävald

Paluperavald

Puka vald Põdralavald

Sangastevald

Tahevavald

Tõllistevald

Õru vald

Esitatud taotluste arv Rahastatud taotluste arv


Joonis 4-10. Hajaasustuse programmist toetatud projektide tegevused valdkondade lõikes (%), 2016

Joogivee valdkond 53,42%

Kanalisatsiooni valdkond39,73%

Juurdepääsuteede valdkond

6,85%

Tabel 4-8. Kogukondliku turvalisuse maakondlikust toetusvoorust toetust saanud taotlused, 2016


MTÜ Taagepera Külaselts Taagepera küla turvalisemaks 3078,51

MTÜ P-Rühm „Miski ei jää varju“ - Palupera küla videovalvesüsteem 3500,00

SA Taheva Sanatoorium Taheva kogukonna turvaline toimetulek 421,49

KOKKU 7000,00

Valga maavalitsuse välissuhtedValga maavalitsus on väliskoostöölepingud sõlminud kaheksa partneriga: Läti Valka kihelkond (novads), Rootsi Jämtlandi lään, Moldova Nisporeni rajoon, Ungari Somogy maakond, Ukraina Šatski rajoon, Vene Staraja Russa rajoon, Saksa Parchimi maakond ning Valgevene Braslavi rajoon.

Aktiivsem tegevus toimus järgmiste partneritega:Läti Vabariigi Valka kihelkond (novads). Iga kuu esimesel esmaspäeval toimusid info vahetamiseks regulaarselt Valga ja Valka juhtide koosolekud. Kohtumiste võõrustaja, kes vastutas koosoleku läbiviimise eest, roteerus. Ürituste tehnilise teenindamise eest vastutas Läti-Eesti Instituut. Päevakorras olid peamiselt jooksvad küsimused, mis vajasid ühiseid otsuseid või ühiste tegevuskavade koostamist.

Moldova Vabariigi Nisporeni rajoon. Sõprussidemed said alguse 2012. aasta sügisel, mil Valga maavalitsuse delegatsioon külastas Nisporeni rajooni. Visiidi käigus, 25. septembril 2012. aastal, sõlmiti Nisporeni rajooniga leping edasise koostöö arendamiseks kahe sõpruspiirkonna vahel. See hõlmab põllumajanduse, tööstuse, transpordi, hariduse, kultuuri, regionaalse arengu, turismi ning sotsiaalvaldkonda. 2013. aastal sõlmiti koostöökokkulepped Valga ja Nisporeni linna vahel. Partnerid Nisporeni rajoonis leidsid ka Otepää gümnaasium (Nisporeni lütseum) ja Valgamaa kutseõppekeskus (Nisporeni kutsekool). 2016. aastal koostati ühine arengukoostöö projekt EV välisministeeriumile, mille raames soovitakse vahetada kompetentsi õpilas�rmade loomise ja noortevolikogude osas. Projekti rahastati ja Valgamaa delegatsioon käis oktoobris ideed tutvustamas Moldovas. 2017. aastal tulevad moldovlased Eestisse õpilas�rmade laadale oma tooteid tutvustama. Projekt lõpeb 2017 septembris.

Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lään. Lepingupartnerina osaleb koostöös aktiivselt ka MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit. 2012. aasta lõpus sõlmiti viies viieaastane sõpruse ja koostöö raamleping kuni aastani 2017, mis näeb ette koostööd sellistel aladel, nagu haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalpoliitika, keskkond, demokraatia areng, ettevõtlus, luterlike koguduste vaheline koostöö jne. Valgamaa delegatsioon käis Jämtlandis 2016. aasta augustis, kus toimus senise tegevuse ülevaatamine ja püüti leida uusi ideid koostöö aktiiviseerimiseks. Jämtlandi majandusühistu juhatuse ettepanek on jätkata koostööd pärast haldusterritoriaalset ja riigireformi, osalustasud jääksid edaspidi Valgamaa Omavalitsuste Liidu kanda.

Euregio Pskov-Livonia koostöös osalevad Valga maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit koos. MTÜ Euregio Pskov-Livonias osalemine on maavalitsusele oluline, hoidmaks sidemeid Vene Föderatsiooni lähipiirkonna omavalitsuste ja regionaalsete partneritega. Aasta jooksul toimus mitmeid omavalitsusjuhtide kohtumisi ning lisaks ettevõtjate ja kultuuritöötajate kohtumisi, millest olulisim oli 26. oktoobril toimunud kolme riigi kultuuriorganisaatorite kohtumine Põlvas.


Kaitseliidu Valgamaa malev

Staap: Võru 12, 68205 Valga linn

Malevapealik major Tõnis Org

Staabiülem major Indrek Sild kuni 31.05.2016, alates 1.09.2016 major Kaido Lusik

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu võidakse kaasata hädaolukorra lahendamisele, päästetöödele ja muude siseturvalisust ohustavate sündmuste lahendamisele.

Valgamaa malev on maakonna territoriaalse vastutuspiirkonnaga Kaitseliidu struktuuriüksus, mille koosseisu kuuluvad Helme, Otepää, Valga üksikkompanii ja üksikrühm ILVES.

Maleva liikmeskondKaitseliitlasi 510

Noorkotkaid 67

Kodutütreid 299

Naiskodukaitse 119

Olulisemad sündmused malevas 2016. aastalPaju lahingu 97. aastapäeva tähistamine.

Maakaitsepäeva tähistamine.

Regulaarsed sõjalised harjutused ja Kaitseliidu õppusel SIBUL 2016 osalemine.

Kaitseväe suurõppusel DAGGER osalemine.

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üritusedVõistlusmatka „Väle Jänes” korraldamine.

Võistlusmatka „Kuperjanovlaste Rada” korraldamine.

Suve-, sügis- ja talilaagri korraldamine.

Noorte Kotkaste ja kodutütarde vabariiklik suurlaager Raplamaal.

Osalemine Rootsi kodukaitse noorte talilaagris.

Naiskodukaitse Valga ringkonna üritusedNaiskodukaitse vabariiklikul koormusmatkal osalemine.

Osalemine luurevõistlusel „Admiral Pitka retk“.

Naiskodukaitse vabariiklikul laskevõistlusel osalemine.

Spordi- ja seltskonnaüritusedLaskevõistluse „Koloneli laskmine” korraldamine.

Osalemine Valga linna päevadel ja teistel kohalike omavalitsuste üritustel.

Osalemine Kaitseväe ja teiste malevate spordi- ning laskevõistlustel.

Kaitseliidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises, korraldamine ja osalemine.

Koostöö teiste ametkondade ja organisatsioonidegaKaitseliitlastest abipolitseinike toetamine korrakaitse ja avaliku korra tagamisel.

Riigikaitseõpetuse toetamine maakonna gümnaasiumites.

Ühised laskevõistlused politsei, piirivalve ja teiste jõustruktuuridega.

Olulisemate ajaloo- ja mälestusürituste tähistamine ning toetamine koostöös maakonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega.


Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond

Aadress: Karja 16, Valga

Juhataja Alar Roop

Valgamaa päästepiirkond on päästeameti Lõuna päästekeskuse piirkondlik struktuuriüksus Valgamaal. Valgamaa päästepiirkond koosneb kolmest allstruktuuri üksusest (päästekomandost).

Päästekomandod:• Valga päästekomando, pealik Raivo Pavlovitš;

• Tõrva päästekomando, pealik Alor Kasepõld;

• Otepää päästekomando, pealik Heikki Must.

Maakonnas paiknevad sellele lisaks veel kaks tuleohutusbüroo inspektorit ja ennetustöö vanemspetsialist.

PäästevaldkondValgamaa päästekomandode päästjad ja meeskonnavanemad läbisid edukalt päästetöötajate hindamise. Meeskondades viidi läbi komandosisene õpe ning sooritati edukalt füüsilised kontrollkatsed. Kõikidele katsetust ja hooldust vajavatele päästevahenditele viidi läbi korraline katsetamine. 2016. aastal toimus suurem õppus Helme vallas, kus Tõrva, Valga, Mustla ja Karula vabatahtlikud harjutasid eluhoone tulekahju kustutamist, mille tarvis süüdati üks vana ja kasutuskõlbmatu hoone. Valga päästekomando sai uue paak-konteinerauto, millega saab vedada erinevaid konteinereid, igapäevaselt on tal peal veepaakkonteiner. Mais puhkes Aitsras suur metsatulekahju, mida viiel päeval kustutasid päästjad ja vabatahtlikud nii Valgamaalt kui ka mujalt Lõuna-Eestist.

Vabatahtlikud päästekomandodValgamaal on 2016. aasta lõpu seisuga kolm vabatahtlikku päästeorganisatsiooni. MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts (juht Veiko Pormeister), MTÜ Sangase Vabatahtlik Tuletõrjeühing (juht Rein Areng) ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed (juht Heikki Kadaja). Kahel esimesel on päästeametiga lepingud sõlmitud ja pakuvad Valgamaal tulekustutusteenust, Sangaste vabatahtlikud tegelevad ka ennetustööga. Puka vabatahtlikega 2016. aastal lepingut erinevatel põhjustel sõlmida ei õnnestunud, küll on see aga plaanis 2017. aastal.

Päästeala ennetustööstValgamaa elanikkonna ohutusteadmiste tõstmiseks külastasid päästetöötajad 669 kodu (nendest 33 korral vabatahtlikud päästjad). Elanikkonnale jagati vee- ja tuleohutussõnumeid kahel ohutuspäeval ning üheksal infopäeval. Üheks teavitusürituseks oktoobri alguses oli Valga kultuuri- ja huvialakeskuses juba viis aastat toimunud eakatele mõeldud ohutuspäev. See sai võimalikuks koostöös erinevate asutustega maakonnas ning on aasta-aastalt muutunud juba märkimisväärselt suureks ning oodatavaks sündmuseks eakate hulgas. Päeva kontseptsiooniks olid loengud ning teadmiste ja oskuste kinnistamine töötubades. Päästeameti poolt oli sellel aastal rõhuasetus hädaabiteadete edastamisel ja menetlemisel. Samuti on suurenenud maakonnas vabatahtlike päästjate osalus erinevatel ennetusüritustel.

Päästeameti poolt läbiviidavate vee- ja tuleohutuskoolituste programmidega said teadmisi juurde 1983 noort inimest. Valgamaa koostööprojektist „Kaitse end ja aita teist“ võttis osa 246 õpilast, kellest 98 osales ka kahepäevases teadmisi ja oskusi proovile panevas laagris.

Päästjate poolt liuväljade rajamisega kõvale pinnasele soovitakse vähendada talviseid veeõnnetusi laste hulgas.

Valgamaal said siseministeeriumi poolt rahastatud projekti raames renoveeritud kolmes kodus küttekolded (kaks Sangaste vallas ja üks Taheva vallas).

TuleohutusjärelevalvestTuleohutusjärelevalve nimetati ümber ohutusjärelevalveks ja Valga päästekomandos alustas tööd uus juhtivinspektor Kadi Roots.


Tabel 4-9. Ohutusjärelevalve ja menetlused, 2015–2016

2015 2016

Tuleohutusülevaatusi läbi viidud 231 139

Anti koormisega haldusakte tuleohutusnõuete rikkumise likvideerimiseks 100 115

Läbiviidud väärteomenetlusi tuleohutusnõuete rikkumise korral 9 4

Nõuti välja sunnivahendina sunniraha haldusakti täitmata jätmise tõttu 2700 eurot (8 täitmata nõuet) 2400 eurot (5 täitmata nõuet)

Allikas: Valgamaa päästepiirkond.

Tabel 4-10. Ehituslik tuleohutus, 2014–2016

2014 2015 2016

Kooskõlastatud ehitusprojekte 153 138 157

Kooskõlastatud detailplaneeringud 11 14 11

Väljastatud teatisi ehitiste kasutusloa väljastamiseks 70 46 56


Tabel 4-11. Valgamaa päästepiirkonna poolt registreeritud sündmused, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Tulekahju 170 175 183 117 125

Radioaktiivne saastumine - - - - -

Kemikaalidega saastumine - - - 2 1

Naftasaadustega saastumine 6 8 12 11 4

Loodusjõududest põhjustatud sündmus 36 66 43 101 176

Lõhkekeha plahvatus - - - - -

Muu plahvatus 1 - - - -

Pommiähvardus - - - - -

Väljasõit liiklusõnnetuse paika 46 36 53 42 54

Lennuõnnetus - - - - -

Raudteeavarii - - - - -

Õnnetus veekogul 3 8 5 4 4

Gaasiavarii 2 3 4 5 5

Kommunaalavarii 2 3 3 7 7

Elektrivõrgu avarii 4 7 15 7 11

Töö- või olmetrauma - - - - -

Tootmisavarii - - - - -

Teadlikult vale väljakutse - 1 - - -

Ekslik väljakutse 155 142 149 143 163

Allikas: Valgamaa päästepiirkond. Tabelis kajastuvad olulisemad sündmused.


Tabel 4-12. Tulekahjud, 2016

Tulekahjud

Valg

a

Tõrv

a

Ote

pää

Tõlli

ste

Tahe

va

Karu

la

Hum

mul

i

Hel

me

Põdr

ala

Puka

Sang

aste

Palu

pera

Õru

Kokk

u

Hoonetes 23 4 8 2 - 3 - 7 1 1 4 1 2 56

Maastik (kulu) 8 2 2 4 2 2 1 4 - - 1 6 1 33

Mets - - - 1 - - 2 - 1 1 - - 1 6

Transpordivahend 3 - 2 - - - - - - 1 1 - 7

Lõke/praht, prügi, grill 13 1 - 2 1 - - 1 - 1 - - - 19

Muud tulekahjud 1 - 3 - - - - - - - - - - 4

Valeväljakutse, ekslik väljakutse, ATS 71 8 39 3 2 1 1 24 1 3 2 7 1 163

Kokku väljasõite 274 55 139 44 35 38 28 84 17 35 28 24 11 812

Tulekahjusid 48 7 15 9 3 5 3 12 2 3 6 8 4 125

Hukkunuid 1 - - - - - - - - - - - - 1


Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond

Aadress: Puiestee 4, Valga

Politseijaoskonna juht politseikolonelleitnant Tiit Allik

Valga politseijaoskond on Lõuna prefektuuri struktuuriüksus, mille tööpiirkonnaks on Valga maakond. Alates 1. oktoobrist 2014 on Valga politseijaoskonna koosseisus kaks struktuuriüksust: ennetus- ja menetlustalitus ning patrullitalitus.

Ennetus- ja menetlustalitust juhib politseikapten Robert Kõvask.

Talituses töötavad:

• piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, kelle tegevust koordineerib piirkonnavanem vanemkomissar Marek Käis;

• klienditeenindaja, kelle tegevust koordineerib peaspetsialist Merle Rennu.

Ennetus- ja menetlustalituse koosseisus on menetlusteenistus, mida juhib politseimajor Andres Saaron. Teenistuses töötavad uurijad, väärteomenetlejad, vanemliikluspolitseinik ja andmekogutöötajad.

Patrullitalitust juhib vanemkomissar Renee Sildnik.

Talituses töötavad välijuhid, patrullpolitseinikud ja liikluspolitseinikud. Patrullitalituse koosseisus on ka arestikambri töötajad, kelle tegevust koordineerib politseikapten Toomas Joakit.

Valga politseijaoskonnas töötab 53 politseiametnikku ja 14 teenistujat. Tugiteenusena üks inimene asjaajamistalituses. Abiks turvalisuse tagamisel on Valgamaal ka 40 abipolitseinikku.

Politseijaoskonna igapäevane tegevus ja klienditeenindus toimub aadressidel Puiestee 4 ja Aia 17 Valgas, Veski tn 5 Tõrvas ning Lipuväljak 13 Otepääl.

Elanike paremaks teenindamiseks on Valga teeninduses fotoboks, järjekorra broneerimise võimalus ja riigilõivu tasumise võimalus kohapeal. Elanikega paremaks suhtlemiseks on loodud Valga, Tõrva ja Otepää politsei Facebooki kodulehed.

Politseinikud on 2016. aasta jooksul erinevate ennetustegevuste käigus läbi viinud Valgamaal 101 loengut. Erinevates loengutes on osalenud 2315 ja üritustel 2562 alaealist. Täiskasvanuid (õpetajad, lapsevanemad) on loengutes ja üritustel osalenud 1377.


Tabel 4-13. Läbi viidud ennetusprojektid, 2016

Projekt Teema

Kaitse end ja aita teist! Meelemürkide ennetus. Koolitused 6. klasside õpilastele.

Märka märke! Vägivallaennetus. Koolitus lasteaia pedagoogidele.

“Igal lapsel on õigus olla kaitstud, tugev ja vaba” Vägivallaennetus. CAP-programmi koolitajate koolitus.

Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond.

2016. aasta tublide töötulemuste eest tunnustati parimaid ametnikke ja vabatahtlikke.Siseministri tänukirja pälvis politseimajor Andres Saaron, siseministri tänukirja ja hinnalise kingituse politseikapten Aleksander Zemskov, Lõuna prefektuuri teenetemärgi vanemkomissar Marek Käis, politsei- ja piirivalveameti peadirektori tänukirja vanemkomissar Peep Granovski, Lõuna prefekti tänukirjad komissar Tarmo Tapfer ja vaneminspektor Kalmar Rogenbaum ning abipolitseiniku teenetemärgi Aivar Püvi. Samuti tunnustati koostööpartnereid Lätist – Lõuna prefekti tänukirja pälvis Valka politsei korrakaitse juht Jānis Vehi ja Lõuna prefektuuri teenetemärgi Valka politsei kriminaalpolitsei ülema asetäitja Ivars Auninš.

Turvalisuse tagamisel teeb Valga politseijaoskond tihedat koostööd paljude Valgamaal tegutsevate organisatsioonide ja asutustega, nagu näiteks Kaitseliidu Valgamaa malev, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet, töötukassa, keskkonnainspektsioon jt.

Jätkati traditsiooniliste politsei teabepäevadega Valgamaal, mis toimusid Valgas ja Tõrvas. Valgas toimus teabepäev koos Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga.

Valga politseijaoskond jätkab tihedat koostööd Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga. 2016. aasta jooksul on teostatud ühispatrulli 12 päeval (töötunde kokku 144).

Ühised ennetusüritusedAvaliku korra ja liiklusohutuse tagamine seoses Valga-Valka kaksiklinnade festivaliga „Helisev Liivimaa“.

Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival.

Rahvusvaheline projekt ,,Aruka piiriülese politseikoostöömudeli rakendamine“ ühispatrull Valga/Valka piirialadel.

Ühised politseitööd tutvustavad esitlused Valgas.

Liikluslinnaku päevad Valka (Läti) lastele Valgas (Eesti) asuvas liikluslinnakus.

Tabel 4-14. Õigusrikkumiste struktuur, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Kuritegusid kokku 714 675 687 604 555

I astme (raskeid) kuritegusid 22 23 21 23 40

sh tapmised/mõrvad 2 1 3 2 1

raske tervisekahjustuse tekitamine 1 3 5 2 3

narkokuriteod 5 3 3 7 21

röövimised 2 11 7 10 3

Varavastaseid kuritegusid 375 343 293 237 169

sh vargused 309 259 234 145 122

kelmused 22 20 16 14 17

Avaliku korra raskeid rikkumisi 5 13 3 13 31

Alaealiste kuriteod 52 33 27 33 30

Väärtegusid 4489 3786 3330 2983 2445

sh liiklusväärteod 3145 2756 2591 2209 1869

neist joobes juhid 193 103 136 142 139

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).


Tabel 4-15. Registreeritud kuriteod, 2012–2016

Linn/vald 2012 2013 2014 2015 2016

KOV määratlemata 7 4 3 4 14

Helme vald 36 37 45 17 20

Hummuli vald 21 24 16 14 9

Karula vald 20 28 16 14 17

Otepää vald 72 72 42 40 54

Palupera vald 24 24 15 26 15

Puka vald 41 33 21 31 28

Põdrala vald 17 9 9 10 12

Sangaste vald 32 23 20 22 22

Taheva vald 31 25 20 26 20

Tõlliste vald 38 24 37 41 30

Tõrva linn 58 35 24 31 21

Valga linn 308 329 403 321 287

Õru vald 9 8 16 7 6

KOKKU 714 675 687 604 555

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).

Tabel 4-16. Liiklusõnnetused, 2014–2016

2014 2015 2016

Inimvigastustega liiklusõnnetused 35 24 46

hukkunuid 3 1 1

vigastatuid 48 32 55

rasked tervisekahjustused 6 3 -

kerged tervisekahjustused 42 29 -

inimvigastustega

joobes juhi süül 8 7 8

hukkunuid 2 1 -

vigastatuid 14 9 12

Jalgratturiga liiklusõnnetused 2 3 7

neis hukkus - - 1

Jalakäijaga liiklusõnnetused 5 6 9

neis hukkus - 1 -



Tabel 4-17. Klienditeenindajate tegevusnäitajad, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Välismaalaste elamislubadega seonduvad toimingud 185 82 98 88 671

Eesti passi ja ID-kaardi taotlused 4386 5331 7099 4150 4505

Eesti kodakondsuse taotlused 15 18 12 8 5

Välismaalase passi ja ID-kaardi taotlused 484 498 684 696 564

Väärtegude menetlused 5 3 - - -

Kinnitatud viisakutsed - - - - -

ID-kaardi serti�kaatide järelteenindus 247 126 84 72 18

ID-kaardi PIN- ja PUK-koodi ümbrike väljastus 711 874 746 712 711


Tabel 4-18. Väljastatud dokumendid (tk), 2014–2016

2014 2015 2016

Eesti kodaniku passid 2515 1477 1306

Isikutunnistused (ID-kaart) 6225 4259 3115

Välismaalase passid 194 285 354

Euroopa Liidu kodanike taotlused 240 214 222

Digitaalsed isikutunnistused (digi-ID) 59 59 76


Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid

Aadress: Vabaduse 10, Valga

Vanemprokurör Küllike Taits

Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokuröride poolt lahendati 2016. aastal tõendatud kuriteokoosseisuga 326 kuritegu 345 isiku suhtes.

Tartu maakohtu Valga kohtumaja


Kohtumaja juht kohtunik Annemarie Gerassimov

Kohtunikud Marge Tamme ja Erkki Hirsnik

2016. aasta jooksul laekus Valga kohtumajale 607 tsiviilasja, lahendati 562 asja, sh eelmistest perioodidest üle tulnud jääk. Aasta lõpuks on lahendamata 231 tsiviilasja.

Kriminaalasju laekus 401. Koos eelmiste aastate jäägiga lahendati aasta jooksul kriminaalasju 361. Kriminaalasjade jääk aasta lõpu seisuga on 11. Kuritegudest moodustasid enamuse mootorsõiduki joobes juhtimine ning kehaline väärkohtlemine.

Väärteoasju laekus 122. Väärteoasju lahendati aasta jooksul 103. Seitsme väärteoasja lahendamine jätkub 2017. aastal. Väärtegudest domineerisid liiklusalased rikkumised (sõidukiirus, joove) ning avaliku korra rikkumised.


Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus


Osakonna juhataja Marge Parv

Tõrva esindus: Tartu mnt 6, Tõrva

Otepää esindus: Lipuväljak 13, Otepää

Seisuga 1.03.2017 on kriminaalhooldusel 99 aktiivset kriminaalhoolduse toimikut:

üldkasulikul tööl – kliente 23

käitumiskontrollil – kliente 76

sellest:

käitumiskontroll – kliente 58

šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 7

vanglast ennetähtaegselt vabanenud või karistusjärgsel käitumiskontrollil – kliente 11

2016. aastal suleti kokku 144 kriminaalhooldusaluse toimikut:üldkasulik töö – kliente 56


sellest:


šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 4

vanglast ennetähtaegselt vabanenud või karistusjärgsel käitumiskontrollil – kliente 14

Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus

Aadress: Aia 17, Valga

Peainspektor Helgi Treimuth

Keeleinspektsioon on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.

Tulenevalt keeleinspektsiooni 2016. aasta prioriteetsetest järelevalvevaldkondadest kontrolliti ka Lõuna-Eesti järelevalvetalituse poolt töötajate ja ametnike eesti keele oskust ning eesti keele kasutamise nõuete täitmist seadusega määratud valdkondades.

2016. aastal keeleametnikud väärteomenetlust ei kohaldanud, kuna keeleseadusest on kaotatud töötaja trahvisanktsiooniga karistamise võimalus. Keeleoskusnõude rikkumiste menetlemisel oli esmaseks mõjutusvahendiks ettekirjutus koos sunnirahahoiatusega, mille eiramise korral kohaldati sunniraha.

Olulisemad järelevalvetulemused Valgamaal:• mittekaristusliku meetmena määrati sunniraha kahele põhikooliõpetajale, kahele lasteaiaõpetajale,

ühele arstile ja ühele meditsiiniõele;

• Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna 63 töötajast ei vasta keelenõuetele üks töötaja;

• turva�rma Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ Tartu osakonna töötajad, kes teostavad sisevalvet ka Valga Maxima XX kaupluses, vastavad kõik keelenõuetele;

• keelenõuetele vastavad kõik Valgamaa ujumiskohtade rannavalvetöötajad;

• Valga Haigla AS kiirabis töötavad 29 meditsiiniõde ja kiirabitehnikut vastavad keelenõuetele;

• laekus teabenõudeid, millele vastati tähtaegselt;

• Valgamaal kaebusi keelenõuete rikkumise osas ei laekunud;


• avaliku teabe suhtes eksimusi Valgamaal ei tuvastatud, kuid Lõuna-Eestis tervikuna oli 18 juhtumit. Selle tulemusega ei saa rahul olla ning järelevalve avaliku teabe, reklaami ja tarbijateabe osas on 2017. aastal prioriteediks ka Valgamaal.

Regulaarse järelevalve tulemusena täitis keeleinspektsioon 2016. aastal Valgamaal keelenõude osas seatud eesmärgi.

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond


Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris

Tabel 4-19. Ehitismälestiste toetused, 2016

MälestisMälestise

reg nrTööde kirjeldus Toetus

(eurot)

Kreisi ametiasutuste maja Valgas Riia tn 5 23337 Hoone fassaaditööd 36 000

Kuigatsi mõisa kuivati-moonakatemaja 23187

Laetala proteesimine

Reservist katuse avariitöödeks

1506

4500

Hellenurme mõisa vesiveski 23155Vesiveski teenijate tiiva (idatiiva)

katuse paigaldamine9318

Helme linnuse varemed 23078 Konserveerimise jätkutööd 4000

Taagepera mõisa koolimaja 23108 Avariiremonttööd 2500

Holdre mõisa peahoone 23083 Avariitööd. Katuse remont ja müüritööd 8000

Ramsi vesiveski 23340 Avariitööd 1000

Allikas: muinsuskaitseamet.

Toetused pühakodadeleSangaste kirik tornikiivri avarii-remondi II etapp 30 596 eurot

Priipalu kirik infotahvli paigaldamine 400 eurot

2016. aasta ühed mahukamad tööd olid Valgas Riia tn 5 avariitööd, J. Kuperjanovi tn 10 asuva endise Valga poeglastegümnaasiumi (praegune Valga gümnaasium) restaureerimistööd ning Hellenurme mõisa vesiveski hoone tagumise idatiiva katuse paigaldamine.

Olulised on ühised talgupäevad, üritused ning õppepäevad-seminarid. Nimetamist väärivad Euroopa muinsuskaitsepäevade raames 8. septembril Valga vanas postijaamas toimunud seminar „Pärand linnaruumis“ ning traditsiooniline kohtumine Läti kolleegidega ja traditsiooniks saanud talgupäev Lüllemäe vanal kalmistul.

Muinsuskaitseametile teevad rõõmu hoolsad ja vanu väärtusi hoidvad omanikud. Me kõik peaksime olema oma kultuuripärandi hoidjad.

Rahvusarhiivi Valga osakond


Valga osakonna juhataja Riina Virks

Osakonnas töötab viis inimest.

Säilikute koguarv on 755 502 (7945 riiulimeetril), nendest arhivaale 412 895 säilikut ja personalidokumente 342 607 säilikut.

2016. a juurdekasv on 3045 säilikut, sellest arhivaale 1330 (6,4 lm) ja personalidokumente 1715 (27,0 lm). Personalidokumente lisandus Urvaste vallavalitsusest, tegemist on endiste ühismajandite – kolhoosi Edasi, K. Marxi


nim kolhoosi, kolhooside Kuldre ja Siirius personalidokumentidega, milliste säilitustähtaeg pole veel möödunud. Arhivaale lisandus Põlva maavalitsusest. Vastu võeti Põlva ja Räpina Rajooni TSN Täitevkomitee arhiiviväärtuslikuks hinnatud isikutoimikud ja Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee rahandus- ja haridusosakonna ning Põlva maavalitsuse haridusosakonna alatisele säilitamisele kuuluvates nimistutes kirjeldatud säilikud.

Uurimissaali külastati 128 korral. Uurijate poolt kasutati 1006 säilikut ja telliti 260 koopiat. Lihtkoopiaid väljastati 730.

Tarbijakaitseamet


Vastuvõtt toimub iga kuu teisel neljapäeval, suvel kord kuus.

Tarbijate mured üle Eesti on valdavalt samad sõltumata tarbija asukohast, nii ka Valgamaal. Nõustamisel käinud tarbijatel on olnud näiteks küsimusi seoses kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavusega. Tarbijad on soovinud küsida oma õiguste kohta – näiteks mida teha, kui kaup on olnud mitu korda remondis (kaupleja ei teavita tarbijat tema õigustest ja soovib kaupa korduvalt remontida).

Samuti on sagedased pöördumised tarbijatelt, kes on soovinud alusetult nõuda kauplejalt toote tagasivõtmist põhjusel, et kaup lihtsalt ei meeldi enam. Esinenud on ka juhtumeid, mil kauplejad ei vasta õigeaegselt tarbija poolt esitatud kaebustele.

Tihti tuleb tarbijakaitseametisse ka pädevusest väljuvaid küsimusi, mis puudutavad näiteks korteriühistuga seonduvaid vaidlusi ja juriidiliste isikute vahelisi vaidlusi kasutatud mootorsõiduki suhtes, eraisikutevaheliste tehingute osas jne.

2016. aasta populaarseks teemaks võib pidada tüüpilisi väärarusaamu. Näiteks on tarbija sattunud olukorda, mil tal ei ole seadusest tulenevat õigust, aga ta on siiski rahulolematu. Näiteks ikka ja jälle on teemaks 14-päevane taganemisõigus, mis kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, tellitud kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus. Tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat uutele kvaliteetsetele (kui tootele ei ole pretensiooni) toodetele 14-päevast taganemisõigust.

Väga levinud on ka eksiarvamus, nagu defektse kauba puhul peab tarbija nõustuma raha tagasisaamise asemel ettevõtja pakutud kinkekaardiga. Ei pea. Kui defektse toote parandamine või asendamine ei ole võimalik ning tarbijal on soov defektse kauba eest raha tagasi saada, siis muu toote vastu asendamine ega kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine. Kaupleja võib pakkuda kinkekaarti, aga tarbija ei pea sellega nõustuma ning tal on õigus küsida makstud raha tagastamist.

Taoliste müütide murdmiseks tegi amet 2016. aastal teavituskampaania, mis pööras tarbijate tähelepanu sellele, et oma õiguste kõrval on neil ka kohustused, mille järgimine aitaks ära hoida hilisemaid probleeme.

Üldiselt võib öelda, et tarbijad on üha enam kasutusele võtnud digitaalseid kanaleid. Kasutatakse kodulehte vastuste saamiseks, küsimusi esitatakse meilitsi või iseteeninduskeskkonna kaudu. Samuti laekub sageli küsimusi ka tarbijakaitseameti Facebooki lehele. Üldine trend on, et järjest vähemaks jääb selliseid nõustamisi, kus tarbija tuleb kontorisse ise kohale. Esmast abi leiavad tarbijad ka värskest rakendusest ameti kodulehel – „Tarbija abimees“ aitab läbi nn kontrollküsimuste jõuda kiire vastuseni.

Keerulisemate küsimuste korral, mis hõlmavad sõlmitud lepinguid ja nendele hinnangu andmist, et välja selgitada tarbija õigused teatud olukordades, tasub tarbijail teha ametile kirjalik selgitustaotlus. Tarbijad saavad selgitustaotlusi ja vihjeid esitada teeninduskeskkonna kaudu või e-postiga [email protected].


Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus


Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst

Rajaleidja võrgustik toetab lapse ja noore igakülgset arengutSihtasutus Innove on Eesti haridussüsteemi ühendaja ja uuendaja. Hariduse asjatundjatena oleme toeks nii õppijale, õpetajale, koolijuhile kui ka lapsevanemale. Meie valdkondadeks on õppe- ja karjäärinõustamine Rajaleidja keskustes, riiklikud õppekavad, õppemetoodikad, eksamid ja testid, koolitused, kutsehariduse edendamine ja struktuuritoetuste vahendamine hariduse ning tööelu vallas. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

1. septembril 2014 alustas tööd üle-eestiline SA Innove juhitav Rajaleidja keskuste võrgustik. Rajaleidja keskuste loomine on riigi panus Eesti laste ja noorte toetamise süsteemi. Loodud keskuste kaudu on õppenõustamise (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog) ja karjääriteenused (karjäärinõustaja, karjääriinfo spetsialist) kättesaadavad kõigile meie lastele ja noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väikevallas. Õigel ajal kättesaadav ja asjatundlik õppenõustamis- ja karjääriabi võimaldab igal noorel oma unistusi paremini täide viia. Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda.

Valgamaa Rajaleidja keskus on üks 15 piirkondlikust keskusest, mis pakub hariduse tugiteenuseid ehk karjääri- ja õppenõustamist ning karjääriinfo vahendamist. Lisaks korraldab keskus maakondliku nõustamiskomisjoni igapäevast tööd ning vajadusel üleriigilise nõustamiskomisjoni tegevust. Ühtlasi algatab keskus kohalikke projekte ja koordineerib teenusega seotud koostööd ametiasutuste ja organisatsioonide vahel. Kõik keskuses kohapeal pakutavad teenused on abivajajatele tasuta, meie poole võib julgelt pöörduda ka lihtsalt info saamiseks.

Meie sihtgrupid on lapsed ja noored, sh hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed ja noored, lapse seadusjärgsed esindajad (lapsevanem vm), haridusasutuste töötajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, haridusametnikud ja -juhid.

Rajaleidja võrgustiku olulisim märksõna on õppenõustamis- ja karjääriteenuste lõimitus. See tähendab, et keskusesse pöörduja ei pea tingimata teadma, missuguse spetsialisti abi ta ühel või teisel juhul vajab. Keskuse töötajad on need, kes suunavad pöörduja vajaliku spetsialisti juurde. On üsna tavaline, et inimese murel on mitmeid tahke ja selle lahendamine eeldab erineva taustaga spetsialistide koostööd. Näiteks võib korraga vaja minna nii logopeedi, psühholoogi kui ka eripedagoogi tuge. Hilisemas eluetapis osutuvad sageli vajalikuks karjääriteenused.

Sagedasemad põhjused, mille tõttu meie poole pöördutakse, on lapse õpiraskused koolis, käitumis- ja suhtlemisprobleemid ning hirmud ja meeleoluprobleemid. Rajaleidja keskuse logopeedi poole pöördutakse kõneuuringute läbiviimiseks. Laste ja noorte aitamiseks tehakse vajadusel koostööd teiste spetsialistidega haridusasutustest, kohalikest omavalitsustest, meditsiinivaldkonnast jm. Parima tulemuseni viib spetsialistide ja vanemate ühine jõupingutus ning varajane märkamine.

Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi haridus- ja tööelu planeerimisel. Karjäärinõustamise abil suudab noor paremini analüüsida ennast ja oma võimalusi, planeerida ja ellu viia oma tulevikuga seotud otsuseid.

Alates 2014/2015. õppeaastast saavad koolid tellida Rajaleidja keskustest tugispetsialistide teenust. Kehtivate õigusaktide kohaselt vastutavad tugiteenuste pakkumise eest koolipidajad. Tugispetsialistidena on siinkohal silmas peetud logopeede, psühholooge ja eripedagooge. Siiani on see väikekoolidele murekohaks olnud. Kuigi Rajaleidja tugispetsialistide teenuse tellimine on tasuline, saavad koolid ja kohalikud omavalitsused seda osta just endale sobivas mahus ning väikekoolidele pakutakse teenust soodustingimustel. Valgamaa on endiselt kõige suurema lepingute arvuga teenuse pakkuja maakondade lõikes. SA Innovest ostis teenust 2016. aastal 6 koolipidajat (Põdrala vald, Hummuli vald, Sangaste vald, Karula vald, Tõlliste vald, Taheva vald).

2016 – tulemusi Rajaleidja võrgustikus karjääriteenuste valdkonnas: toimunud on 2200 grupitegevust 45 200 noorele, 22 000 individuaalset nõustamist, 81,5% noortest leiab, et edasisi valikuid on lihtsam teha.

2016 – tulemusi Valgamaa Rajaleidja keskuse karjääriteenuste valdkonnas: karjääriteenuste osutamisel noortele avati kokku 665 juhtumit, nendest põhikooli noortele 412, gümnaasiuminoortele 145, kutseõppe noortele 81 ning varakult haridussüsteemist lahkunud ja muudele noortele 27 juhtumit.

2016 – tulemusi Rajaleidja võrgustikus õppenõustamisteenuste valdkonnas: abistatud on 8600 last, nõustatud on 17 000 täiskasvanut, 71% meie klientidest soovitavad kindlasti meie poole pöörduda.


2016 – tulemusi Valgamaa Rajaleidja keskuse õppenõustamisteenuste valdkonnas: õppenõustamisteenuste osutamisel avati lastele/noortele kokku 238 juhtumit. Lapsevanemad, haridustöötajad ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noored on nõustamisteenuseid kokku saanud 597 juhtumina.

*Juhtum on probleemi(de) lahendamine, kus osaleb üks või mitu klienti ja spetsialisti ning koosneb ühest või mitmest nõustamiskorrast. 2016. a on üks juhtum koosnenud keskmiselt 8,6 nõustamiskorrast.

Valgamaa Rajaleidja keskuse tähtsündmused 2016. aastalRajaleidja karjäärikuu Valgamaal algas Valga spordihallis neljapäeval, 3. märtsil kell 10 haridusmessiga „Vali nutikalt!“. Messi korraldamisesse panustasid organisatsioonid: Valga maavalitsus, Europe Directi teabekeskus-Valgamaa, Valgamaa Rajaleidja keskus, Valga Avatud Noortekeskus, Kaitseliidu Valgamaa malev ja MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla. Suurüritus toimus neljandat korda, erinevaid gümnaasiume, kutsekoole ja ülikoole, organisatsioone oli esindatud 42 boksis, milles töötas 130 inimest, osalejaid noori, õpetajaid ja lapsevanemaid, noorsootöötajaid, jm oli ca 600.

16.11.2016 toimus kolmas Valgamaa Rajaleidja keskuse konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“. Konverentsil lõimitakse õppenõustamis- ja karjääriteemad ning räägitakse aktuaalsetel teemadel, mis suunatud lapse heaolu toetamisele ja tagamisele. Konverentsi peakorraldaja on Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst. Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik, modereeris Valga maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kalle Vister. Konverentsile registreerus 124 osalejat, osales 110. Konverents ületas uudisekünnise ja reporter Ragnar Kond kajastas seda ERRi uudistes. Konverentsi kõrghetkeks oli gümnasistide paneeldiskusioon kooliõnnelikkusest, kõlama jäi gümnasistide (Ly Joakit, Katarina Kasemets, Karel Simson, Karl-Steven Vijar) arvamuste kindlameelsus ja erinevus. Väljaöeldud mõtetele lisas tõsiseltvõetavust õpilaste elutark arutlemisoskus, milles valitses kriitika ja enesekriitika tasakaal. Kuuldu kinnitas, et õnnelikkus on läbinisti subjektiivne, privaatne ja personaalne kvaliteet, mis kujuneb õpilase eesmärkidest, motivatsioonist, rutiinitaluvusest, suhtlemisvalmidusest, aktiivsusest ja kodunt kaasa toodud käitumiskultuurist ning veel paljudest muudest asjaoludest. Valgamaa Rajaleidjad pälvisid toimunud konverentsiga SA Innove 2016. aasta teo auhinna.

Valgamaa nõustamiskomisjon

1. septembril 2014 moodustas SA Innove üle kogu Eesti maakondade nõustamiskomisjonid ning lisaks üleriigilise nõustamiskomisjoni. Valgamaa nõustamiskomisjon asub Valgamaa Rajaleidja keskuses aadressil Aia 9, 68203 Valga.

Valgamaa nõustamiskomisjoni esimees on Jaanika Käst ja sekretär Leini Kirsimäe. Liikmed on: Valga maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, komisjoni aseesimees Kalle Vister, psühholoog Endla Lõkova, logopeed Carmen Kruška, sotsiaalpedagoog Õnne Naaris ja eripedagoog Tiiu Soodla.

Maakonna komisjoni ülesandeks on soovituste andmine:• erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja

sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks;

• koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra;

• koolieelses lasteasutuses mittekäiva lapse ja vaidlusküsimuste korral koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks;

• tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks;

• riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks;

• lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamiseks ja õppeks vajalike tingimuste loomiseks vastavas eriklassis;

• õpiraskustega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilaste klassi tingimustes õppe korraldamiseks või vajalike tingimuste rakendamiseks;

• koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.

Üleriigiline nõustamiskomisjon annab soovitusi juhul, kui selgub vajadus väikeklassi tingimustes või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppeks.

Sobiva haridusliku meetme valimise eesmärk on lapse heaolu tagamine, arvestades tema toimetulekut haridusasutuses ja kodus ning lapse tervislikku seisundit.

Taotlus nõustamiskomisjonile koos lisadokumentidega esitatakse paberil või digitaalselt allkirjastatuna Rajaleidja keskusesse. Laekunud taotlus registreeritakse ja sellele määratakse juhtumi haldaja, kes tutvub juhtumiga, teeb


lahenduste leidmiseks ning elluviimiseks koostööd pere, haridusasutuse ja vajadusel teiste spetsialistidega. Nõustamiskomisjoni töövorm on koosolek. Koosolekul täpsustatakse veel kord juhtumiga seotud asjaolusid, millele tuginedes vormistavad nõustamiskomisjoni liikmed soovituse ja selgitavad osalejatele sobiva meetme rakendamise võimalusi. Nõustamiskomisjoni soovitused edastatakse kirjalikult lapse seaduslikule esindajale ja haridusasutusele. Juhtumi haldaja toetab haridusasutust ja perekonda soovitatud meetme rakendamisel ning osaleb meetme tulemuslikkuse hindamisel.

Tabel 4-20. Valga maakonna nõustamiskomisjoni statistika, 1.09.2014–31.12.2016

Soovitused 2014 2015 2016

Koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamine - 12 8

Sobitusrühm - 1 1

Tervislikel põhjustel koduõpe 1 4 6

Õpiraskustega õpilaste klassi tingimustes õppe korraldamine - 1 6

Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine - 6 1

Lihtsustatud õppe rakendamine 4 9 6

Lihtsustatud õppe rakendamine tavaklassis - - 1

Lihtsustatud õppe rakendamine tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassis - - 1

Toimetulekuõppe rakendamine - 1 1

Hooldusõppe rakendamine - 1 2

Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klass - 3 6

Mittestatsionaarse õppevormi rakendamine 2 3 1

Allikas: Valgamaa Rajaleidja keskus.


4.3 Kohalikud omavalitsused

Kohalike omavalitsuste eelarve

Ülevaade Valgamaa kohalike omavalitsuste eelarvest on koostatud rahandusministeeriumi andmete põhjal.

Tabel 4-21. Kohalike omavalitsuste tulud (tuh eurot), 2016

Vald

/linn

Üks

ikis

iku

tulu

mak

s

Maa

mak

s

Lood

usva

ra m

aks

Maj

andu

steg

evus

, var

ad, m

uud

mak

sud

Muu

d tu

lud

ja tr

ahvi

d

Fina

ntse

erim

iste

hing

ud (s

h la

enud

)

Siht

otst

arbe

lised

ja m

uud

laek

umis

ed

Inve

stee

ringu

d rii

giee

larv

est

Era

ldis

ed h

arid

usku

lude

ks

riigi

eela

rves

t

Toet

us ri

igie

elar

vest

Kulu

de k

atte

ks e

elm

ise

aast

a jä

äk

KOKK

U T

ULU

D

Helme 1032,4 123,1 17,5 134,7 - 32,00 223,7 - 207,8 277,3 145,20 2193,7

Hummuli 451,9 70,0 2,4 117,8 - 16,80 103,2 9,7 173,2 88,5 124,20 1157,7

Karula 458,2 82,7 - 189,3 8,9 - 132,5 33,5 217,7 187,6 181,00 1491,4

Otepää 2404,6 89,8 8,7 485,3 2,2 706,30 266,4 91,3 961,1 340,6 360,30 5716,6

Palupera 563,3 39,8 0,9 74,0 - 305,00 140,4 - 219,4 86,9 - 1429,7

Puka 872,2 112,3 1,1 70,9 1,7 - 118,6 44,7 314,3 212,4 65,40 1813,6

Põdrala 423,8 52,7 - 17,6 0,1 81,20 58,0 6,1 123,0 82,1 163,90 1008,5

Sangaste 681,7 48,8 2,2 155,0 - - 213,2 8,8 282,5 192,8 - 1585,0

Taheva 388,0 76,6 - 237,9 0,9 - 137,5 47,0 132,2 89,2 - 1109,3

Tõlliste 798,5 64,4 20,6 95,9 10,3 - 160,1 31,2 280,5 225,5 76,10 1763,1

Tõrva 1619,2 19,5 3,5 562,8 11,0 400,00 197,6 3,2 742,2 400,9 151,40 4111,3

Valga 5786,3 98,7 4,1 1432,3 43,0 - 1648,4 461,1 2376,0 2886,7 625,80 15 362,4

Õru 199,3 38,9 0,2 42,7 - - 51,6 35,3 46,3 119,9 55,40 589,6

KOKKU 15 679,4 917,3 61,2 3616,2 78,1 1541,30 3451,2 771,9 6076,2 5190,4 1948,70 39 331,9


Tabel 4-22. Kohalike omavalitsuste kulud (tuh eurot), 2016Va

ld/li

nn

Valit

sem

ine

Korr

akai

tse

Har

idus

Kultu

ur

Spor

t

Terv

isho

id

Sots

iaal

hool

ekan

ne

Maj

andu

s ja

kes

kkon

d

Fina

ntse

erim

iste

hing

ud

(sh

laen

ud, l

iisin

gud)

KOKK

U K

ULU

D

Helme 284,4 1,0 919,0 162,60 36,4 1,0 335,6 371,6 48,2 2159,8

Hummuli 148,6 0,5 505,8 38,40 33,0 8,1 199,2 138,5 22,8 1094,9

Karula 134,0 4,1 646,2 94,00 1,0 0,3 239,0 124,7 21,5 1264,8

Otepää 410,2 24,7 2529,8 919,60 90,6 5,0 303,4 888,6 117,8 5289,7

Palupera 116,2 - 722,7 258,70 6,4 - 96,4 278,0 - 1478,4

Puka 133,9 12,3 964,1 133,20 - - 125,0 251,4 51,3 1671,2

Põdrala 112,9 - 298,4 128,20 14,3 0,5 98,5 276,7 6,5 936,0

Sangaste 236,2 - 670,3 63,90 2,0 - 121,0 335,2 138,8 1567,4

Taheva 95,2 0,6 437,9 101,50 0,1 1,3 200,0 98,6 7,0 942,2

Tõlliste 175,6 2,1 890,9 127,30 1,4 3,3 197,2 229,1 12,8 1639,7

Tõrva 355,7 9,6 1773,7 465,20 66,4 0,3 195,3 944,9 108,9 3920,0

Valga 1332,0 8,8 5766,0 1693,70 537,7 4,4 2051,3 2704,4 489,8 14 588,1

Õru 85,3 - 250,3 80,90 - - 67,5 62,8 - 546,8

KOKKU 3620,2 63,7 16 375,1 4267,20 789,3 24,2 4229,4 6704,5 1025,4 37 099,0

Tabel 4-23. Tulud ühe elaniku kohta (eurot), 2012–2016

Linn/vald 2012 2013 2014 2015 2016

Helme 845 1059 1001 1041 1092

Hummuli 1019 1234 1265 1406 1373

Karula 1066 1167 1308 1435 1531

Otepää 1094 1188 1110 1263 1443

Palupera 872 912 950 1023 1348

Puka 853 892 955 1164 1125

Põdrala 1115 932 1034 1175 1323

Sangaste 1075 1412 1324 1121 1231

Taheva 1401 1297 1142 1326 1487

Tõlliste 897 948 974 1081 1091

Tõrva 1176 1338 1180 1276 1437

Valga 980 1244 1067 1050 1168

Õru 966 930 1087 1105 1249

KESKMINE 1010 1182 1088 1138 1254


Tabel 4-24. Kulud ühe elaniku kohta (eurot), 2012–2016

Linn/vald 2012 2013 2014 2015 2016

Helme 817 1040 963 992 1075

Hummuli 932 1121 1063 1260 1299

Karula 1024 1097 1174 1177 1299

Otepää 1011 1100 1053 1155 1335

Palupera 808 899 973 1030 1393

Puka 834 877 932 1124 1037

Põdrala 967 875 880 970 1228

Sangaste 1067 1402 1327 1101 1217

Taheva 1216 1257 1038 1158 1263

Tõlliste 883 876 921 993 1015

Tõrva 1100 1303 1094 1223 1370

Valga 958 1241 1010 1003 1109

Õru 764 805 988 919 1158

KESKMINE 962 1150 1027 1066 1183

Tabel 4-25. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurot), 2012–2016

Linn/vald 2012 2013 2014 2015 2016

Helme 328 370 430 477 514

Hummuli 348 395 458 502 536

Karula 320 344 411 435 470

Otepää 415 458 510 559 607

Palupera 352 427 457 483 531

Puka 355 389 443 495 541

Põdrala 359 385 432 505 556

Sangaste 370 388 434 475 529

Taheva 330 392 437 469 520

Tõlliste 341 403 442 465 494

Tõrva 396 433 486 514 566

Valga 322 352 381 407 440

Õru 267 291 321 354 422

KESKMINE 347 384 426 460 500

,


Joonis 4-11. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurot), 2015–2016

0

100

200

300

400

500

600

700

2015

2016

Tabel 4-26. Tulud ja kulud aastate lõikes (tuh eurot), 2012–2016

Tulud 2012 2013 2014 2015 2016

Üksikisiku tulumaks 11 560 12 575 13 706 14 620 15 680

Maamaks 837 834 898 891 917

Loodusvarade maks 97 162 166 216 61

Majandustegevusest, varadest ja maksudest 2357 2424 2798 3249 3616

Muud tulud ja trahvid 57 74 24 46 78

Finantseerimistehingud (sh laenud) 737 4888 1060 200 1541

Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 3219 3365 3319 2955 3451

Investeeringud riigieelarvest 2398 2663 1744 534 772

Tasandusfond riigieelarvest 5106 5069 5493 5876 5191

Eraldised riigieelarvest hariduskuludeks 5148 5378 5152 5216 6076

Kulude katteks suunatud eelmise aasta jääk 2101 1269 658 2377 1949

KOKKU TULUD 33 617 38 701 35 018 36 180 39 332

Kulud

Valitsemine 3135 3018 3140 3442 3620

Korrakaitse 32 37 36 70 64

Haridus 15 141 17 897 15 261 15 879 16 375

Kultuur 3138 3191 3398 3543 4267

Sport 720 790 798 723 789

Tervishoid 519 45 49 68 24

Sotsiaalhoolekanne 3658 3767 3568 3673 4230

Majandus ja keskkond 5086 8260 6003 5525 6705

Finantseerimistehingud (sh laenude tagastamine) 618 666 779 959 1025

KOKKU KULUD 32 047 37 671 33 032 33 882 37 099


Joonis 4-12. Tulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%), 2016

üksikisiku tulumaks39,9%

maamaks2,3%

riigieelarvest eraldised39,4%

kulude katteks suunatud jääk

5,0%

Finantseerimis-tehingud (sh laenud)

3,9%

muud tulud9,5%

Joonis 4-13. Kulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%), 2016

haridus44,1%

kultuur, sport 13,6%

sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

11,5%

valitsemine ja korrakaitse

9,9%

majandus, keskkond18,1%

finantseerimis-tehingud (sh laenude

tagastamine) 2,8%

Tabel 4-27. Kohalike omavalitsuste (konsolideerimata) laenukohustuste tegelikud näitajad (eurot), 2012–2016

Linn/valdlaenukohustused aasta lõpu seisuga

2012 2013 2014 2015 2016

Helme 123 831 480 721 520 892 494 433 478 207

Hummuli 7075 99 570 78 518 60 572 54 079

Karula 68 256 79 086 105 073 83 565 62 057

Otepää 337 464 603 197 500 598 547 000 1 137 614

Palupera - - - - 305 000

Puka 217 513 207 149 165 825 174 369 123 054

Põdrala 54 837 33 404 26 934 20 402 95 104

Sangaste 492 285 657 617 676 428 505 422 366 248

Taheva 47 377 41 303 33 756 28 229 21 201

Tõlliste 102 984 89 528 76 736 63 944 51 152

Tõrva 536 833 953 411 879 147 804 654 1 095 739

Valga 2 476 631 5 442 255 5 902 009 5 425 758 4 935 985

Õru - - - - -

KOKKU 4 465 086 8 687 241 8 965 916 8 208 348 8 725 440

Allikas: rahandusministeeriumi aruanne – KOV eelarvete tekkepõhine täitmine KOFS struktuuris.


Tabel 4-28. Kohalike omavalitsuste (konsolideerimata) likviidse vara tegelikud näitajad (eurot), 2012–2016

Linn/valdlikviidne vara (raha) aasta lõpu seisuga

2012 2013 2014 2015 2016

Helme 63 417 41 848 117 452 145 164 34 727

Hummuli 90 325 102 210 176 504 124 190 62 976

Karula 42 265 69 800 132 297 258 994 304 617

Otepää 355 681 458 793 603 462 484 480 551 178

Palupera 70 929 85 650 60 960 52 735 4040

Puka 40 524 32 877 45 541 72 493 149 270

Põdrala 125 901 90 994 137 766 165 751 74 676

Sangaste 9904 13 730 8943 34 988 52 668

Taheva 150 668 128 877 183 081 261 329 428 467

Tõlliste 68 450 124 267 161 299 148 025 195 408

Tõrva 230 158 103 700 250 370 151 366 191 243

Valga 324 224 72 735 793 270 657 860 806 285

Õru 103 254 111 649 94 948 128 707 116 112

KOKKU 1 675 700 1 437 130 2 765 893 2 686 082 2 971 667

Allikas: rahandusministeeriumi aruanne – KOV eelarvete tekkepõhine täitmine KOFS struktuuris.

Valgamaa Omavalitsuste Liit

Läbivaks teemaks kõigil kohtumistel ja koosolekutel oli haldusreform ning ülevaated ühinemiste ettevalmistamisest nii maakonna kohalikes omavalitsustes kui ka riigis tervikuna. Sellega seonduvalt oli päevakorras omavalitsuste liidu jätkamise küsimus pärast maavalitsuste kaotamist ning arenguagentuuri tegevus, liidu ja riigi ülesannete üleandmine-ülevõtmine ning arutelud maakondliku tegevuse ümberkorraldamiseks pärast haldusterritoriaalset reformi. Juhatus kujundas ja esitas üldkoosolekule oma seisukoha liidu tegevuse jätkamiseks üleminekuperioodil 2017–2018. Valgamaa Omavalitsuste Liit tuli välja ettepanekuga ühtse Lõuna-Eesti omavalitsusliidu moodustamiseks.

Projektitegevustest olid fookuses PATEE (piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks) tegevuskava 2015–2016 elluviimine ja tegevuste kavandamine aastateks 2017–2019. Osaleti partnerina EAS-ile esitatud projektis Valgamaa kutseõppekeskuse baasil Hõbemajanduse kompetentsikeskuse loomiseks, millesse kaasati 12 partnerorganisatsiooni, kuid projekt kahjuks rahastamist ei leidnud.

Süvendatult käsitleti omavalitsuste alas olevate arendamist vajavate sotsiaalteenuste ja nende arendusideede temaatikat ning koostöövõimalusi maakonna kolmes toimepiirkonnas.

Korraldati ümber keskkonnaosakonna töö, koondati üks keskkonnaspetsialisti ametikoht.

Liitu kuulusid kõik 13 maakonna kohalikku omavalitsusüksust. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat: volikogu esimees ja vallavanem/linnapea, igal esindajal on asendaja. Üldkoosolekutevahelisel perioodil teostas liidu juhtimist neljaliikmeline juhatus koosseisus liidu esimees Agu Kabrits ning liikmed Madis Gross, Tarmo Tamm ja Vambola Sipelgas. Liidu revidendiks oli Terje Korss.


Tabel 4-29. Üldkoosoleku liikmeesindajad

Vald/linnValla-/linnavolikogu volitatud esindaja

volikogu esimeesVallavanem/linnapea

Helme Ave Visor Tarmo Tamm

Hummuli Aleksander Zemskov Enn Mihailov

Karula Mart Vanags Rain Ruusa

Otepää Kuldar Veere

Siim Kalda 28. juunist alatesKalev Laul

Palupera Vambola Sipelgas Terje Korss

Puka Aleksander Sven Esse

Airin Hermann

Lembit Luik 7. jaanuarist alates

Andrus Looskari 3. juunist alates

Heikki Kadaja 21. detsembrist alates

Põdrala René Rahnu Aivar Uibu

Sangaste Rando Undrus Kaido Tamberg

Taheva Hille Tamman Monika Rogenbaum

Tõlliste Arne Nõmmik Madis Gross

Tõrva Kalle Vister Maido Ruusmann

Valga Ivar Unt Kalev Härk

Õru Kalmer Sarv Agu Kabrits

Uuteks liidu esindajateks nõukogudesse, komisjonidesse ja töögruppidesse nimetati:• Valgamaa turvalisuse nõukogusse Rain Ruusa, Karula vallavanem;

• Avatud noortekeskuste projektikonkursi ekspertkomisjoni Terje Korss, Palupera vallavanem;

• Valgamaa kutseõppekeskuse nõunike kogusse Kalmer Sarv, Õru vallavolikogu esimees.

Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse. EOÜ volikogus on liidu esindajaks Agu Kabrits. Eesti Maaomavalitsuste Liitu (EMOL) kuuluvad Helme, Palupera, Puka ja Tõlliste vald. EMOLi volikogus on Valgamaa esindajateks Madis Gross ja Tarmo Tamm. Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu (ELL). Vabariigi Presidendi juurde moodustatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas on rotatsiooni korras esindajateks maakonna omavalitsusjuhid. Agu Kabrits liidu esimehena võttis vastu kutsed ja osales Lõuna-Eesti palvushommikusöökidel, kus keskenduti elu püsiväärtustele ja Eesti elu edendamisvõimalustele.

Liidu põhiliseks töövormiks on koosolekud. 2016. aastal peeti seitse üldkoosolekut, mis toimusid kõik Valgas: 28. jaanuaril, 31. märtsil, 9. juunil, 8. septembril, 20. oktoobril, 24. novembril, 22. detsembril. Juhatuse koosolekuid peeti kuus: 13. jaanuaril Valgas, 9. juunil Valgas, 19. septembril, 17. oktoobril ja 21. novembril Sangastes ning 18. detsembril Tõrvas.

Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused:• kinnitati Valgamaa tööhõive ja ettevõtlikkuse piirkondliku algatuse tugiprogramm (PATEE) aastateks

2017–2019 ning programmi omaosalussumma jaotus maakonna omavalitsusüksuste vahel aastate lõikes;

• räägiti maavanemaga haldusreformi ja sellest tulenevate valdkondlike seaduste menetlemisest, ajakavast, piirkondlike komisjonide rollist ja ülesannetest;

• arutati objektide esitamisest Regionaalsete tervisespordikeskuste programmile ja selle jätkuprogrammi aastateks 2017–2020;

• vaadati üle investeeringuobjektid maakonna arengustrateegia uuendamise protsessis, tehti ettepanekud muudatusteks Piirkonna konkurentsivõime tõstmise (PKT) kavasse Otepää ja Tõrva objektide osas;

• arutati omandireformi lõpuleviimisega seonduvaid küsimusi, sh maade munitsipaliseerimist, hoonestusõiguse seadmist jmt;

• hakati kavandama koos ettevõtjatega järgmiseks aastaks õppereisi Hispaaniasse Feria de Abrili messikülastuseks;


• üldkoosolek kinnitas liidu 2015. a tegevusaruande, revidendi järeldusotsuse, 2015. majandusaasta aruande ning aruande liidu 2015. aasta eelarve täitmise kohta;

• aasta teises pooles alustati juhatusega liidu eelarve kavandamist järgnevaks aastaks, sh maakondlike haridus-, kultuuri-, noorsoo-, spordi- ja ühisürituste valdkondlike eelarvete koostamist;

• aasta lõpus kinnitati liidu 2017. aasta eelarve ning sõlmiti liidu ja maavanema vaheline koostööleping järgmiseks aastaks;

• tehti ettepanek teistele Lõuna-Eesti maakondlikele liitudele ühtse Lõuna-Eesti Omavalitsusliidu moodustamiseks, millele esialgsed vastukajad teistelt maakondadelt olid pigem ettevaatlikud ja tagasihoidlikud.

Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused

Liidu üldkoosolekute raames kohtuti:• riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederiga, arutamaks haldusreformi teemal;

• politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri prefekti Tarmo Kohviga, kes informeeris käivitatud reformist ja pilootprojektist, mille käigus kavatsetakse liita kolm Kagu-Eesti – Põlva, Valga, Võru politseijaoskonda;

• majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergsteiniga, kelle teemaks oli lepingute sõlmimine avalikult kasutatavatele teedele;

• maanteeameti ennetustöö osakonna liiklushariduse eksperdi Kai Kuslapuuga, saamaks ülevaadet liiklusalase enesetäienduse võimalustest ning liiklusohutusalase koostöö võimalustest maanteeametiga;

• statistikaameti esindajate Diana Beltadze ja Maret Aarla Kasega, kes teavitasid probleemidest ja ettevalmistustest eelseisvaks registripõhiseks rahvaloenduseks (REGREL) ning kohalike omavalitsuste andmevajadusest 2016. a tehtud tarbijauuringu põhjal;

• Tervise Arengu Instituudist Anne Rannaveski-Poolaga ja koolitaja Margus Timmoga, kes viis läbi vestlused omavalitsusjuhtidega grupitöö vormis teemal „Kohalike elanike heaolu elukvaliteet – juhi roll ja mõju erinevate eluvaldkondade arendamisel ja kogukonna motiveerimisel“. Grupitööst välja koorunud seisukohad olid ilmekaks kokkuvõtteks asjade tänasele seisule ja tulevikuootustele maakonnas;

• sotsiaalvaldkonna eksperdid Ülla Visnapuu ja Meeli Tuubel andsid ülevaate SOTEE projekti raames teostatud sotsiaalhoolekande teenuste kaardistusest ja analüüsist ning arendusideedest;

• PATEE projektijuht Teet Reedi rääkis PATEE tegevuskava elluviimisest perioodil 2015–2016 ning tegevuskava prioriteetsetest fookusvaldkondadest;

• ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha ja Jaan Rapiga kohtudes räägiti ajalehe käekäigust ning maakonna omavalitsusi ja omavalitsusjuhte puudutanud suvereporteri loost;

• MTÜ Tankla esindajad Maarja Mägi ja Marek Mekk tutvustasid üle-eestilist ESF-i projekti „Noorte Tugila“ ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevuskava aastani 2018;

• Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) Valga piirkonna koordinaator Aare Kittask tundis muret kodukaunistustegevuse jätkumise pärast omavalitsusüksuste ühinemise järgselt ning pani omavalitsusjuhtidele südamele planeerida aegsasti ka see tegevus ühinenud omavalitsuste 2018. aasta tegevuskavasse, mil tähistame kõik koos Eesti Vabariigi 100. aastapäeva;

• Valga maavalitsuse haridusvaldkonna peaspetsialist hariduse alal Ivi Tigane tegi kokkuvõtte 2015. aastal maakonnas läbiviidud haridusalasest tegevusest ning andis ülevaate 2016. aastaks planeeritud haridusüritustest ja eelarvest;

• Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org rääkis maakaitsepäeva korralduslikust poolest ning võidutule teekonnast ja üleandmisest;

• Valgamaa arenguagentuuri ettevõtluskonsultant Anneli Kattai tutvustas programmi „Ettevõtlik kool“ ning ärgitas rohkemaid maakonna koole liituma „Ettevõtliku kooli“ programmiga ning noori noorte ettevõtluskonkursiga „Nupp nokib“;

• maakonna turismiarendusjuht Signe Hunt rääkis maakonna turismiarenduse tegevuskavast aastaks 2017;

• Aet Arula Valgamaa arenguagentuurist andis ülevaate portaali valgamaa.ee arendustest;

• koostöös pakendiringluse organisatsioonide esindajatega arutati liidu keskkonnaosakonnas pakendiringlusega seonduvat problemaatikat kohalikes omavalitsustes;

• liidu keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu kohtus piirkonniti kõigi omavalitsusjuhtidega, arutamaks keskkonnaalaste probleemide ja küsimuste lahendamisvõimalusi koostöös liidu keskkonnaosakonnaga.


Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised:• korraldati Valgamaa-Jämtlandi Majandusühistu (VJMÜ) tegevuse raames 15.–20. augustil maakonna

omavalitsusjuhtide külastus pikaajalise koostööpartneri juurde Jämtlandi lääni, kus peeti ka aastakoosolek;

• kolmepäevane õppereis 21.–23. septembril Leetu Marijampolesse koos Läti Valka piirkonna omavalitsusjuhtidega;

• kolme maakonna Põlva, Valga, Võru omavalitsusjuhtide nõupäev 20. mail Sokka turismitalus Otepää vallas;

• Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valga piirkonna liikmete infopäev 27. aprillil ning osaleti üleriigilisel nõupäeval;

• tehti maakonna omavalitsustes ringsõit, tutvumaks konkursile „Eesti kaunis kodu 2016” esitatud objektidega;

• autasustati maakondliku konkursi „Eesti kaunis kodu 2016” osalejaid ja võitjaid 28. juunil Riidaja kultuurimajas ning võeti osa vabariikliku konkursi võitjatele korraldatud Vabariigi Presidendi vastuvõtust 28. augustil Moostes Põlvamaal;

• viidi läbi liidu üldkoosoleku raames 24. novembril koolitaja Margus Timmo eestvõttel seminar teemal „Maakondlik koostöö ja ühistegevus pärast reformi“;

• korraldati koos maavalitsusega Valga kultuuri- ja huvialakeskuses aastalõpu tänuüritus, kus anti üle Valgamaa spordiliidu, Eesti kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi ja Valgamaa tervisenõukogu 2016. aasta preemiad, tunnustati noori ning kuulutati välja Valgamaa aasta tegu;

• toetati maakonna suurperedele jõulupeo korraldamist Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 9. detsembril ning aasta ema valimist, kelleks osutus Liia Ruusmann Tõrvast, 5. mail Tõrva kultuurimajas peetud emadepäeva üritusel, ja aasta isa valimist, kelleks osutus Aare Hiob Tahevast, 9. novembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimunud tänuüritusel isadepäeva tähistamiseks peetud austamisgalal „Kaunimad aastad“.

Osaletud üritustel, visiitidel, tähtpäevadel:• Eesti-Läti-Vene piirialade koostöö MTÜ Euregio Pskov Livonia tegevuse raames osales liidu esindajana

Madis Gross Vene Föderatsioonis Pihkvas 12. veebruaril Euroregiooni Pskov-Livonia presiidiumi istungil;

• 26.–27. mail Pihkvas, Euroregiooni Pskov-Livonia koostöökonverentsil; 3.–5. augustil Euroregiooni “Šešupe” korraldataval õppereisil; 28.–29. novembril Läti Vabariigis Balvis mõttetalgutel teemal „Euregio Pskov-Livonia 2017 tegevuskava koostamine“ ja Euregio Pskov-Livonia presiidiumi istungil;

• liidu tegevjuht Rein Org võttis osa Vene Föderatsiooni Pihkva oblastis 14.–16. juunil toimunud festivalist, mis tutvustas Puškini muuseumi territooriumil läbi folkloori maaettevõtlust ja teatrit, eesmärgiga koguda uusi ideid ja uusi kontakte; külastusest Velikij Novgorodi 9.–13. novembril Otepää piirkonna delegatsiooni koosseisus eesmärgiga tutvuda kohapealsete turismivaldkonna tegevustega ja sõlmida uusi kontakte turismialase koostöö arendamiseks;

• liidu esimees Agu Kabrits võttis osa Valga maakonna delegatsiooni koosseisus 1.–5. novembril õppereisist Taani Odsherred kohalikku omavalitsusse Norden mobiilsusprogrammist rahastatava projekti „Learning about regional development and municipal reform through International cooperation“ raames;

• osaleti Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua töökoosolekutel;

• võeti osa ministeeriumide korraldatud rahvusvahelise kaitsevaldkonna teabepäevast Valga maavalitsuses, kus kuulati mitmeid huvitavaid ettekandeid oma ala ekspertidelt;

• käidi Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) nõupidamistel ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) volikogu istungitel, osaleti EMOL-i Maapäeval 2. juunil Türi kultuurikeskuses ja traditsiooniks kujunenud linnade ja valdade päevadel 16.–17. märtsil Tallinnas Viru hotellis;

• tähistati EMOL-i 95. aastapäeva piduliku aktuse ja koosviibimisega Türi kultuurikeskuses;

• liidu esimees ja maavanem tunnustasid ühiselt üleriigiliste ja maakondlike aineolümpiaadide võitjaid ja neid juhendanud õpetajaid ning parimaid abituriente 2. juunil Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• Hans Eineri 160. sünniaastapäevale pühendatud õpilaskonverents peeti 17. mail Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• Valgamaa aasta õpetaja 2016 kandidaate ja aunimetuse saajat, Tiiu Haini, tunnustati koos õpetajate päeva tähistamisega 30. septembril Ala rahvamajas;

• pandi õlg alla maakonna hariduskonverentsi „Haridus kui võimalus“ korraldamisele 25. augustil Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• käidi õnnitlemas Läti kolleege, meie pikaaegseid koostööpartnereid 18. novembril, Läti Vabariigi aastapäeval;


• osaleti Hummuli, Helme ja Põdrala valla üritustel, kus tähistati 25 aasta täitumist omavalitsusliku staatuse saamisest;

• tehti aasta tööst kokkuvõtteid ja osaleti „Valgamaa aastaraamatu 2015” presentatsioonil 28. juunil Riidaja kultuurimajas;

• jätkati maakonna silmapaistvate inimeste tunnustamist koos Valgamaa Vapi- ja Teenetemärgi väljaandmise ning selle juurde kuuluva preemiarahaga. Teenetemärgi pälvis Novella Hanson ning vapimärgi Tiit Vähi. Autasud anti üle 23. veebruaril Otepää gümnaasiumi aulas Eesti Vabariigi aastapäevaüritusel;

• tähistati ühiselt 31. jaanuaril Paju lahingu ja Valga vabastamise 97. aastapäeva;

• peeti maha Valgamaa laulupidu 21. mail Valga muuseumi tagusel platsil;

• korraldati maakonna tantsupidu „Tantsulaegas“ 28. mail Valga linna staadionil, kus tantsiti südamelähedaseks saanud tantse, mis olid välja valitud Valgamaa erinevate kihelkondade tantsudest;

• võeti ühiselt osa maakonnas võidupüha tähistamiseks 23. juunil peetud maakaitsepäevast ja võidutule jagamisest Otepääl;

• löödi kaasa Valga maakonna sünnipäeva tähistamiseks 6. septembril korraldatud aaretejahil, mille peidetud aardelaekaid täitsid oma üllatuskinkidega kõik maakonna omavalitsused;

• võeti osa Valgamaa kultuurikonverentsist „Mere roll kultuuride lõimumisel“ 18. novembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• osaleti aastalõpu tänuüritusel 16. detsembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• tehti kokkuvõtteid lõppevast aastast koos omavalitsusjuhtide, maavanema ja tema meeskonnaga traditsioonilisel ühisel jõululõunal 22. detsembril Valgas restoranis Lilli;

• liidu ja arenguagentuuri töötajad koos arenguagentuuri nõukogu liikmetega tähistasid jõulude saabumist ja tegid aasta tööst kokkuvõtteid ühisel jõululõunal Ugandi Restos Otepääl.

Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused:• jätkati haridus- ja teadusministeeriumiga siht�nantseerimise lepingut maakondlike õpilasürituste ning

õpetajate ainealase, koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja koolijuhtide ühistegevuse rahastamiseks summas 41 177 eurot;

• jätkus koostöö Valga maavalitsusega 2016. aastaks sõlmitud koostöölepingu alusel, milles maavalitsuse panus oli 79 402 eurot ning omavalitsuste liidu osa 148 560 eurot;

• jätkati Valga maavalitsuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu vahelist kolmepoolset koostööd maakondliku arendus- ja turismitegevuse ühiseks edendamiseks;

• korraldati maakondlikke kultuuri-, noorsoo- ja õpilasüritusi ning haridustöötajate koolitusi koostöös Valga maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga;

• jätkus maakondlik kodukaunistamisealane tegevus koostöös maavalitsusega käsunduslepingu alusel;

• pikendati lepingut MTÜ Valgamaa Käsitöö ja Rahvakunsti Keskseltsiga maakondlike kultuuriürituste korraldamiseks;

• viidi läbi traditsioonilised maakondlikud koolinoorte ja täiskasvanute spordiüritused hästi toimivas koostöös MTÜ Valgamaa Spordiliiduga;

• jätkati koostöölepingut Sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja eraldati tegevustoetuseks 3200 eurot;

• peeti oluliseks Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirialade koostöö jätkumist ning MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevuse kaasrahastamist 1600 euro ulatuses;

• toetati MTÜ Valgamaa Spordiliidu koolispordiprojekti „Sportivad Valgamaa koolinoored 2016” 6000 euroga;

• jätkati ülemaakondliku eterniidijäätmete kogumise projekti V vooru elluviimist ning VI vooruks ettevalmistust;

• eraldati liidu eelarve reservist 250 eurot MTÜ Postitee taotluse rahuldamiseks Paide arvamusfestivali tütarsündmuse – 22. juulil peetud Kagu-Eesti (eel)arvamusfestivali korralduskulude katteks;

• jätkusid sõprus- ja koostöösuhted Moldova Vabariigi Nisporeni rajooniga. Arengukoostööprojekti „Nisporeni noorte kaasamine kogukonna arengusse“ raames käidi maakonna delegatsiooni koosseisus õppekülastusel Moldovas;

• jätkusid sõprus- ja koostöösuhted Valgevene Vabariigi Braslavi rajooniga.


Helme vald

Elanike arv 1976 (1. jaanuari 2017 seisuga).

Pindala 312,85 km².

Külasid 14: Ala, Holdre, Jõgeveste, Kalme, Karjatnurme, Kirikuküla, Kähu, Linna, Möldre, Patküla, Pilpa, Roobe, Taagepera, Koorküla.

Alevikke üks: Helme alevik.

Valla keskus Tõrva linnas, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

Vallavolikogu – liikmeid 13, esimees Ave Visor.

Vallavanem Tarmo Tamm.

2016. aasta Helme valla tähtsündmuseks võib lugeda taasiseseisvunud Eesti Vabariigis valla 25. sünnipäeva täitumist. Meenutuseks niipalju, et omavalitsemise õigused anti Helme vallale vabariigi valitsuse poolt välja 11. juulil 1991. a.

Helmes toimunud vallapäeva raames austati vallavanema ja volikogu esimehe piduliku vastuvõtuga kõiki valla ettevõtjaid, nii suuremaid kui väiksemaid tegijaid. Kutsutud olid ka kõik läbi aegade olnud vallajuhid. Enne 2017. aasta toimuvat omavalitsuste ühinemist oli selle verstaposti tähistamine oluline samm Helme valla ajaloos – 25 aastat Helme valda.

Meie Helme-Tõrva piirkonna ühinemisest rääkides võib öelda, et peale neljapoolset (Helme, Hummuli, Põdrala valla ja Tõrva linna) ühinemislepingu allkirjastamist liiguti ühinemisteemadega koos edasi. Aasta lõpuks olid kõigi oluliste lepinguliste punktide osas ühised arutelud toimunud. Tegutsesime naabritega koos selles valguses, et loodavas uues omavalitsuses kõik laabuks võimalikult valutult. Samas andsime endale ka aru, et kõiki lahendusi pole võimalik lihtsalt ette näha. Kokkuvõttes ühinemise teemal ütlen, et oleme optimistlikud, sest meie vabatahtlik ühinemine annab kõik eeldused selleks, et meil läheb hästi. Tulevane ühinenud omavalitsus haarab territoriaalselt praktiliselt endise Helme kihelkonna territooriumi. Välja jääb Viljandi maakonda Tarvastu valda kuuluv Kärstna piirkond, kuid samas tuleb meile ühinemise käigus juurde Puka vallast terves ulatuses Soontaga küla.

Vaatamata kogu 2016. aastat läbivale ühinemise teemale ei jäänud vallas tavapärane elu ka elamata.

Nii nagu eelnevatel aastatelgi on vallas palju korda saadetud projektirahastuste kaasabil. Ka 2016. aastal jätkus Helme lossivaremete müüride korrastamine muinsuskaitseameti toel. Helme, Koorküla ja Barclay de Tolly mausoleumikompleksi parkide hoolduseks saadi toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt. Sihtotstarbelise toetusena saadud abi eest paigaldati Helme ait-tislerikoja katusele täies ulatuses uus katusekate. Sama hoone ümbrus korrastati kevadel „Teeme ära!“ talgute raames Helme-Tõrva piirkonna tublide kogukonnaliikmete abil. Remonditi Ala põhikoolis õpilaskodu ruumid ning Ritsu lasteaed-algkoolis said uue väljanägemise täisremondi abil kaks klassiruumi.

Külaelanike elukvaliteeti väärtustades teostati läinud aasta kevadel juba neljandat aastat järjest kruusateedel tolmutõrjet. Kokku tehti seda, sarnaselt eelnevate aastatega, kolme kilomeetri ulatuses intensiivsemas kasutuses olevate teede äärde jäävate vallakodanike elamute juures. Suvise tolmutõrjega soovitakse jätkata ka järgnevatel aastatel.

Aastaid on Helme vallas hajaasustuse programmi abil aidatud maamajapidamisi nii kaevuvee kui heitvee probleemide lahendamisel. Viimastel aastatel on toetusmeedet laiendatud sedavõrd, et võimalik on toetuse kaasabil korda saada ka oma kodutee. 2016. aastal said rahastuse Helme vallas kõik hindamisel positiivse tulemuse saanud taotlejad. Kuigi toetusmeetmes osalevad rahalise panusega võrdsete partneritena riik, omavalitsus ja toetuse taotleja, siis sel korral panustas Helme vald omalt poolt mõnevõrra rohkem just seetõttu, et ei oleks taotlevatele vallakodanikele äraütlemist � nantsvahendite puuduse tõttu.

Helme vald on tuntud oma kultuuripärandi poolest, meie vaatamisväärsused on Helmes (ordulinnuse varemed, Arstiallikas, koopad, mulgi naise kuju jne), Kiriku külas (Helme koduloomuuseum, Helme kiriku varemed), Taageperas (Taagepera loss), Ala külas (Taagepera kirik, Soomes tuntud kirjaniku Hella Wuolijoki sünnikoht – Ala kõrtsihoone (praegune Ala põhikool), esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel), Jõgevestes (Barclay de Tolly mausoleum). Valla poolt soovime, et meie elukeskkonnas paiknevad kultuuriobjektid oleksid nauditavad nii meie endi kui meie külaliste poolt. Oleme oma igapäevases tegevuses võtnud südameasjaks just nimetatud objektide heakorrastuse. Loodame, et valla pingutused antud valdkonnas ei valmista meie külalistele pettumust ja on nautimist väärt.

Siinkohal loodan, et sel aastal kümne Mulgimaa omavalitsuse poolt otsustatud Mulgi elamuskeskus Helme vallas Taagepera külas Sooglemäel saab lähima paari aasta jooksul ehitusena teoks. See rajatav kultuuriobjekt peaks väärtustama veelgi meie piirkonda. Valgamaa mulgid omavalitsustena (Helme, Hummuli, Põdrala, Tõrva) on sellesse arengusse oma panuse andnud, broneerides oma valla arengurahadest selleks tarbeks kokku 1,8 miljonit eurot. Oma toetussõna on andnud ka kõik Viljandimaal asuvad Mulgimaa omavalitsused – Tarvastu, Karksi, Halliste, Mõisaküla, Viljandi vald (endine Paistu ja Heimtali). Helme-Tõrva piirkonna arengusse on tänaste rahaliste otsuste näol Valgamaa mulgid 2016. aastal veelgi ühiselt panustanud. Nii on ühise arengu nimel ühiselt (Helme, Hummuli, Põdrala, Tõrva) langetatud otsus meie keskuse Tõrva linna keskväljaku ehituseks arengurahadest eraldada 1,2 miljonit eurot. Samas on meie piirkonna ühinevad omavalitsused otsustanud ka valitsuse poolt eraldatavatest ühinemisrahadest alustada Tõrvas ujula ehitusega.


Kokkuvõttes on mul hea meel, et oleme suutnud Helme vallana anda endast parima, selleks et meie inimestel oleks kohapeal tagatud võimalikult hea elukeskkond. Siinkohal ka sügav kummardus ettevõtjatele, kes on läbi aastate taganud meie inimestele kohapealsed töökohad nii Helme vallas, selle lähiümbruskonnas, aga ka kogu Valgamaal. Teame me ju kõik, kui raske on end kas tööandjana või ka töötajana võrrelda pealinlasega, sest seda polegi ju lihtsalt võimalik teha.

Pilguheit kaugustesse annab aga lootust meil kõigil silma särama panna, sest uutes suuremates loodavates omavalitsustes saame arvatavasti sulgeda vähemalt mõneks ajaks kasinuse ukse ning nautida head ja paremat elu ka siin ääremaal, Valgamaal. Igatahes usk paremate päevade tulekusse on jälle olemas.

Tarmo TammHelme vallavanem

Hummuli vald



Külasid 8: Alamõisa, Ransi, Piiri, Soe, Jeti, Aitsra, Puide, Kulli.

Alevikke üks: Hummuli alevik.

Valla keskus Hummuli alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 km.

Vallavolikogu – liikmeid 9, esimees Aleksander Zemskov.

Vallavanem Enn Mihailov.

2016. aasta kujunes Hummuli vallale rahulikult edukaks. Aasta jooksul toimunud tegevuste läbivaks teemaks oli valmistumine eluks pärast ühinemist uues Tõrva vallas. Lõpule viidi Hummuli põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimine. 2015. aastal toimus uue katlamaja ehitus, mille käigus mindi üle pelletiküttele. Kuna rahalisi vahendeid napib, siis teostati töid sammhaaval. 2016. a sai koolihoones välja vahetatud küttetorustik, paigaldati uued radiaatorid ning uuendati soojasõlme seadmed. Töid teostas Püroterm OÜ. Tööde kogumaksumuseks kujunes 25 920 eurot. Koolil jääb veel vahetada aknad, et tagada minimaalne soojakadu. Olemasolevad aknad on pärit kaheksakümnendatest aastatest ega ole kvaliteetsed. Loodan, et uuel omavalitusel leidub akende vahetamiseks rahalisi vahendeid. Projektid on olemas ja muinsuskaitsega kooskõlastatud.

Hummuli vallavolikogu on otsustanud ümber ehitada vallamaja hoone 2017. aastal. Selleks viidi läbi vajalikud projekteerimistööd. Projekteerimishanke võitjaks osutus P.P. Projekt OÜ. Tööde maksumus on koos käibemaksuga 11 820 eurot.

Kevadel alustati terviseraja töödega – tehti märgistus- ja raietöid ning terviserada kaeti osaliselt hakkega. Märgistustööd tegi OÜ Geocentrum, raadamise teostas Valga Puu OÜ ja hakke paigaldas Asfalditeenus OÜ. Kõik tööd läksid maksma koos käibemaksuga 1930,80 eurot.

Mulgimaa Arenduskoja meetmest saime rahastuse inventari soetamiseks ja paigaldamiseks Hummuli terviserajale. Hanke võitis Tiptiptap OÜ. Inventar läks koos paigaldamisega maksma 23 677,37 eurot.

2016. aastal tegi Hummuli vald kulutusi teede hooldamiseks 72 431,14 euro ulatuses.

Kogukonna suurimaks ühisürituseks oli 28. augustil toimunud kuues looduspäev „Loomad on lahti...”. Looduspäeva peaesinejaks oli Aleksei Turovski, toimusid kalapüügivõistlus „Hummuli purikas 2016“ ja „Õnneõngitsemine – iga loos võidab!“. Hummuli lossis sai osaleda giidiga ekskursioonil “Hummuli mõis ja loomad” ning mõisapargis MTÜ Jaanikese Jahiseltsi jahitrofeede näitusel. Toimusid erinevad töötoad, politseikoerte demonstratsioon ja palju muud huvitavat. Looduspäeva korraldasid MTÜ Hummuli Arendus, MTÜ Christine Gild, Hummuli rahvamaja ja Hummuli vallavalitsus.

Jätkati valla traditsiooniliste ürituste korraldamist. Ühiselt peeti jaanipidu (22.06), toimusid südamekuu liikumisüritus (22.04), 33. Hummuli pargijooks (7.05), 19. Hummuli perepäev (28.05) jne.

Korraldati fotokonkursi „Terra Humularia“ II etapp, mille eesmärgiks oli märgata, tutvustada ja jäädvustada Hummuli valda siinse looduse ja inimeste, nende kooseksisteerimise ja tegemiste kaudu. Konkursile esitatud parimatest töödest anti välja fotoraamat „Terra Humularia“.

Hummuli piirkonnale on ja jääb probleemiks põhikooli võimla puudumine. Ühinemislepingusse on võimla vajalikkus sisse kirjutatud. Ootame uuelt omavalitsuselt probleemile lahendust. Loodame, et 2017. aastal saab ehitusliku jätku olemasoleva vallamaja ümberkujundamine tulevaseks külakeskuseks.

Enn MihailovHummuli vallavanem


Karula vald



Külasid 14: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina, Väheru.

Valla keskus Lüllemäe küla, kaugus maakonnakeskusest 22 km.

Vallavolikogu – liikmeid 9, volikogu esimees Mart Vanags.

Vallavanem Rain Ruusa.

Möödunud aasta oli Karula vallas tegus ja sündmusterohke. Ellu viidi mitmeid projekte ja toimus arvukalt sündmusi haridus-, kultuuri- ning spordivaldkonnas.

Suurimad 2016. aastal tehtud investeeringud olid seotud Lüllemäe põhikooliga. Rajati Lüllemäele ruumid lasteaia nooremale rühmale ja remonditi ruume õppehoones.

Pöörati tähelepanu valla avalike teede korrashoiule. Teede olukorra parandamiseks laotati kruusa, vee ärajuhtimiseks kaevati kraave ja puhastati teeääri võsast ning teostati teeäärte niitmist. Lisaks pinnati valla hallatavate asutuste esiseid parklaid.

Karula vald osales hajaasustuse programmis 30 000 euroga. 29-st laekunud taotlusest rahastati 20.

Karula valla kultuuri- ja huvialakeskuses jätkasid tööd eakate ringid, noorte kunsti- ja tantsuringid. Jätkuvalt toimusid kinoseansid, mille käigus näidati uusi Eesti � lme. Korraldati ka mitmeid näitusi.

Arvukatest sündmustest tasub mainida koostöös Eesti Kontserdiga korraldatud kontserte programmi „Muusika Maale“ raames. Traditsiooniliselt tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva, emadepäeva ja jaanipäeva. Samuti tervitati kontserdiga aasta jooksul sündinud uusi vallakodanikke ja nende vanemaid. Populaarne oli Kaagjärves volbripäeva tähistamine, samuti seal toimunud Karula valla külade olümpia.

Lüllemäe kool jätkas koostööd Tartu Ülikooli teaduskooliga. Õpilastele pakutakse palju huvitavat erinevates valdkondades. Koolis tegutsevad pilli-, robootika-, foto-, käsitöö-, kunsti- ja spordiringid. Meeleolukalt on kool tähistanud erinevaid tähtpäevi ning rahvarohke ja populaarne on kooli korraldatud iga-aastane kevadkontsert. Kooli õpilased on esindanud kooli edukalt olümpiaadidel ja mälumängudel. Igal aastal on lasteaia- ja koolipere käinud ohutusepäeva raames külas Karula Vabatahtlikul Tuletõrjeseltsil, mille liikmed on näidanud päästetehnikat ja jutustanud oma tööst. Traditsiooniliselt korraldati oktoobris Karula juurtega kirjaniku, poliitiku ja usumehe Jaan Lattiku sünniaastapäeva mälestuskontsert ja -jooks kirjaniku sünnikohast Mägistest Lüllemäe kirikuni.

Spordiüritustest mainiks SK Karula korraldatud talvematkasid ja suviseid rattareedeid. MTÜ Juku-Peedu viis läbi aastaaegadele pühendatud trimme ja südamenädala eritrimmi. Erinevad rajad kulgevad Lüllemäe ümbruses ja on seotud koha ajaloo- ja loodusväärtustega.

Eelmisel sügisel hankis MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus Lüllemäele kunstlume tegemise süsteemi. Projekti rahastas MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Leaderi meetmest.

Suvel puudutas 3. juulil toimunud torm rängalt Karula valda. Suured kahjud olid Karula kalmistul Lüllemäel. Kalmistu korrastamiseks kulus 1,5 kuud. Korrastustöödeks saadi abi 15 000 euro ulatuses rahandusministeeriumilt. Samuti olid enamus majapidamisi piirkonnas kolm päeva elektrita, pikim taastusaeg oli aga 11 päeva.

Valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajandusvaldkonnas. Kasvatatakse teravilja, lihaveiseid ja lambaid. Suurimad ettevõtted põllumajanduses on AM Lihaloom OÜ, KitReMaa OÜ, Küüniniidu OÜ, OÜ Männimetsa talu, OÜ Karula Lammas.

Kaubandusega tegeleb OÜ Nodimäe, lisaks neile on Karula vallas esindatud metallitööstus Kaagjärve külas ja väiksemaid puiduettevõtjaid. Palju tegeletakse nii traditsioonilise kui ka uuema aja käsitööga, näiteks OÜ Korall tegeleb käsitööehete tegemise ja turustamisega. Populaarsed on lambavillatooted ja kaltsuvaibad.

Mittetulundussektoris tegutsevad aktiivselt paljud mittetulundusühendused. Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab erinevaid koolitusi käsitöö ja keraamika valdkonnas, MTÜ Maavillane keskendub lambavillast toodete tegemisele. Karula Naisselts tegutseb oma majas traditsioonilise käsitööga. MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts tegutseb aktiivselt päästetöödel kutseliste päästjate aitamisel ja lööb aktiivselt kaasa Karula küla heakorrastamisel koos külaseltsiga. Rahvarohke oli nende korraldatud Karula küla heakorrapäev. SK Karula ning MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus osalevad maakondlikel spordiüritustel ja aitavad korraldada valla spordielu. Kaagjärve külas tegutseb MTÜ Kaagjärve Mõis, aidates kaasa küla kultuurielu korraldamisel. Tänuväärselt tegutseb Karula Muinsuskaitseselts, mille liikmed koguvad ja talletavad Karula kihelkonna ajalugu. Nende eestvedamisel on avaldatud mitu brošüüri Karula ajaloo erinevatest etappidest. Uue mittetulundusühinguna on valla kultuurieluga aktiivselt liitunud MTÜ Tramburai ja Bamba, kes tegutseb Kaagjärve mõisas, korraldades üritusi ja üle Eesti tuntust kogunud lastelaagreid.

Karula vald teeb koostööd naaberomavalitsustega haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkondades. Regulaarselt käiakse koos Valga piirkonna omavalitsustega. Karula vald on Valgamaa Omavalitsuste Liidu liige. Samuti osaleb vald Karula


rahvuspargi koostöökogu töös. Viimati nimetatud koostöökogu ühendab kõiki huvigruppe, kes tegutsevad või on valinud elukohaks Karula rahvuspargi territooriumi. Aktiivne osalus toimub MTÜ Valgamaa Partnerluskogus, mille kaudu on rahastatud paljusid ettevõtjate ja mittetulundusühenduste projekte.

Rain RuusaKarula vallavanem

Otepää vald


Otepää linnas elab 2236 elanikku, külades 1699 elanikku.

Pindala 217,29 km2.

Külasid 21: Arula, Ilmjärve, Kassiratta, Kaurutootsi, Kääriku, Mäha, Märdi,

Pühajärve, Raudsepa, Sihva, Tõutsi, Vidrike, Otepää, Nüpli, Vana-Otepää, Pilkuse, Koigu,

Kastolatsi, Mägestiku, Truuta, Pedajamäe.

Alevikke üks – Sihva.

Valla keskus Otepää (vallasisene linn), kaugus maakonnakeskusest 49 km.

Vallavolikogu – liikmeid 15. Volikogu esimees Kuldar Veere, alates 20.06.2016 Siim Kalda. Vallavanem Kalev Laul.

Otepää jaoks oli 2016. aasta märgilise tähendusega aasta – tähistasime Otepää esmamainimise 900. aastapäeva, Otepää linnaõiguste saamise 80. tähtpäeva ning Eestimaa talvepealinnaks olemise 20. aastapäeva. Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Novgorodi kroonikates on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil Novgorodi vürst Mstislav vallutas karupeakujulise linnuse. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Keskajal asus Otepääl alev, mis aga Liivi sõja ajal lõplikult hävitati. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets. Saksakeelsest sõna „Nusstag”, mis tähendab „pähklipäeva”, on tulnud ka Nuustaku aleviku nimi. 1922 muudeti Nuustaku alev Otepää aleviks. Riigivanem Konstantin Päts kinnitas Otepää 1. aprillist 1936 linnaks. Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus. 80 aasta jooksul on nii mõndagi muutunud, sellel aastal muudeti tulenevalt valla üldplaneeringust Otepää linna piire – linna pindala suurenes.

Nii nagu 80 aastat tagasi, tähistati ka 2016. aastal Otepää linna juubelit väärikalt – 1. aprillil toimus konverents ning pidulik vastuvõtt, lisaks sellele sai Otepää endale postmargi. Otepää 900. aastapäeva tähistati samuti mitmete pidustuste, ajaloopäevaga ning retromuusikafestivaliga Retrobest. Nagu sünnipäevadele kohane, kutsuti külla sõpru nii lähedalt kui kaugemalt.

Talispordimekaks kujunenud Otepää tähistas esimest korda talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal. Hiljem liitusid pealinnade võrgustikuga kevadpealinn Türi 2000. aastal ja sügispealinn Narva 2009. aastal. Otepää on siiani seda tiitlit auga hoidnud ja hoiab kindlasti ka edaspidi. Teadupärast pole Otepää ainult talvespordimõnude nautimise koht, vaid siin saab sporti teha aasta ringi ning nagu harilikult, toimusid ka sellel aastal Otepääle juba tuntuks saanud nii talvised kui ka suvised spordi- ja kultuuriüritused. Üle hulga aja peeti Otepääl suvine laskesuusatamise võistlus – augustis toimusid Tehvandil IBU suvise laskesuusatamise maailmameistrivõistlused, millest võtsid osa 21 riigi sportlased. Loodame murdmaasuusatamise MM-le lisaks siia saada ka laskesuusatamise talvist MM-võistlust.

Sünnipäevad poleks sünnipäevad, kui kingitusi ei toodaks. Saime juubeliaastal ilusa kingituse – president Toomas Hendrik Ilves andis konkursi „Eesti kaunis kodu“ tiitli Otepää linnale. Teise meeldiva kingitusena tuli teade, et Otepää gümnaasium oli ajalehes Postimees avaldatud traditsioonilises koolide pingereas 18. kohal. Sellega oli Otepää gümnaasium taas kogu Valgamaa parim gümnaasium.

Toimekas aastaMitu aastat kestnud vaikus Otepää kultuurimajas sai selle aastaga läbi. Otepää kultuurikeskuse renoveerimise I etapp lõppes sügisel kultuurimaja avamispeoga. Rekonstrueerimistööd algasid juba 2013. aastal. Vahetatud on täielikult saali, galerii ja lava osa katus ning avariilised katusekandekonstruktsioonid. Lisaks sellele renoveeriti 2014. aasta sügisel administratiivkorpuse katus. Katuse ehitustöid � nantseeriti 100% valla eelarvest ning need läksid maksma 209 000 eurot. Maja küttesüsteem renoveeriti 2015. aasta kevadel ja see läks maksma 35 000 eurot. Uue välimuse on saanud kultuurikeskuse saal, galerii, terrass ja fuajee. Saalis on uued toolid, kardinad, valgus- ja helitehnika, fuajee garderoobis uus mööbel. Kultuurikeskuse seinad ja põrandad renoveeriti, uued on ka lavakonstruktsioonid, lavapõrand ja kardinad. Põhjaliku muutuse on läbi teinud WC-d ja näitlejate grimmituba. Kogu sisekujundus on kantud Eesti sinimustvalge lipu ideest, rahvuslipu värvidega on arvestatud ka toolide ja kardinate värvi valikul. Kultuurikeskuse projekti ja sisekujunduse autoriks on arhitekt Helmi Sakkov. Esimese korruse remondiks ja sisustamiseks kulus ligi 440 000 eurot, millest ehitustöödeks ligi 300 000. Töid � nantseeriti valla eelarvest ja


hasartmängumaksust rahastatavast regionaalsete investeeringutoetuste programmist, kust saadi galerii ja terrassi tarbeks 32 000 eurot. Järgmisel aastal on plaanis korda teha kultuurimaja II korrus, fassaad ja kultuurimaja park.

Otepää ettevõtluses oli samuti toimekas aasta – piirkonna suurim tööandja, UPM-Kymmene Otepää vineeritehas avas novembris uue tootmishoone, mis tõi juurde 40 uut töökohta. Laienemise käigus ehitati uus biokütusel katlamaja, olmekorpus töötajatele ja tootmisliinid spooni ning vineeri tootmiseks. Uus katlamaja võimaldab vähendada õhku paisatava süsihappegaasi mahtu ligi 85%. Investeeringute kogumaksumuseks kujunes 40 miljonit eurot. UPM-Kymmene Otepää AS tunnistati konkursil „Valgamaa ettevõtluse auhind“ parimaks tootmisettevõtteks ja maakonna 2016. aasta ettevõtteks.

Ka turismisektoris toimetati edukalt – Otepää üks tuntumaid ja vanimaid toitlustuskohti Oti pubi sai uue näo. Kõigile tuttav pubi muutus Ugandi Restoks. Põhjaliku uuenduskuuri läbinud Ugandi Resto on nüüd täielikult pühendatud Otepää ajaloole. Esimene korruse sisekujundus räägib Otepääst alates muinasajast ning teine korrus on pühendatud sinimustvalge rahvuslipu sünniloole. Majutusasutustest lisandus uustulnukana Otepää Apartments, mis asub kesklinnas ja pakub mugavustega külaliskortereid ööbimiseks.

GMP Clubhotel sai 2016. aastal väga kõrge hindelise tagasiside broneerimissüsteemi Booking.com klientidelt ja pälvis parima Eesti hotelli tiitli. Maakondlikul ettevõtluskonkursil tunnistati GMP parimaks teenindusettevõtteks.

Restoranijuhi Eesti Maitsed edetabeli eesotsas oli taas Tammuri talurestoran, parimate seas olid ka GMP Clubhotel Pühajärve restoran ja restoran Mr Jakob.

Uuel aastal uued sihidJärgmiseks aastaks on sihte veelgi seatud – SA Tehvandi Spordikeskusel on kavas teha Kääriku spordikeskus täielikult korda. Soov on korrastada olemasolevaid koolitus-, toitlustus- ning sportlaste majutustingimusi ja taastada seeläbi kunagine hiilgav spordibaas.

Otepää vallal on plaanis renoveerida Otepää kesklinna kaugküttepiirkonna soojustorustikke, selleks otsustati võtta kuni 220 000 eurot laenu. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab soojustorustike renoveerimist, kogu projekti maht on 436 688 eurot, millest omaosalus on 50%.

Vabariigi valitsus kinnitas sügisel esmatasandi tervisekeskuste rajamise 59 ideekavandit, mille seas on ka Otepää tervisekeskuse uue lisahoone projekt. Toetuse summa on 690 000 eurot. See annab võimaluse esitada järgmisel aastal rahandusministeeriumile taotlus esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Projekti raames soovitakse lammutada tervisekeskuse krundil olevad vanad apteegi ja haigla hooned ning nende asemele ehitada uus hoone.

Muudatuste aastaTasapisi on hakanud puhuma muudatuste tuuled – 2017. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ning viiakse ellu haldusreform. 2016. aasta mööduski reformi ettevalmistamise tähe all ning seda tegevust jätkub veel järgmiseks aastakski. 2016. aasta detsembris allkirjastasid Sangaste ja Otepää vallad ühinemislepingu, hiljem allkirjastati Puka vallaga ühinemiskokkulepe. Uus omavalitsus, mille nimeks saab Otepää vald, tekib 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Ühinemislepingu järgselt jääb Otepää valla keskuseks Otepää linn. Uude omavalitsusse kuuluvad Otepää, Sangaste ja osaliselt Puka vald ning seitse Palupera küla. Kokku saab ühinevas vallas olema 6745 elanikku.

Järgmisel aastal kaob Valgamaalt õige mitu omavalitsust ning ka Otepää valla nägu muutub. Mis aga ei muutu, on selle valla toimekad ja tublid inimesed. Täname kõiki, kes on valla arengusse sellel aastal oma panuse andnud!

Otepää vallavolikogu esimees Siim KaldaOtepää vallavanem Kalev Laul

Palupera vald


Pindala 123,29 km2.

Külasid 14: Atra, Astuvere, Hellenurme, Lutike, Makita, Miti, Mäelooga, Neeruti, Nõuni, Palupera, Pastaku, Päidla, Räbi, Urmi.

Valla keskus Hellenurme, kaugus maakonnakeskusest 58 km.

Vallavolikogu – liikmeid 11, volikogu esimees Vambola Sipelgas.

Vallavanem Terje Korss.

Teostus projekt „Nõuni küla kanalisatsioonitorustiku (1,3 km) rekonstrueerimine“. Töid � nantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 99 473 euroga.

Osaleti MTÜ Hellenurme Mõis projektis „Hellenurme lasteaed-mõisahoone atraktiivsemas keskkonnas“, eesmärgiga tulekindluse tagamine ja ohutu evakuatsioon. Töid � nantseeris kultuuriministeerium “Mõisakoolid 2012–2016” programmist 12 074 euroga.


Teostusid MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse projektid – „Hellenurme noortekeskuse inventari täiustamine“, kus rahandusministeerium toetas projekti kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest 1102 euroga; projekt „Äratame muinasjutud ellu“, kus Eesti Noorsootöö Keskus ja Valga maavalitsus eraldasid 570 eurot; projekt „Noortekeskuse tegevuskeskkonna täiendamine“, kus MTÜ Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA eraldasid Leaderi-meetme kaudu 4155,60 eurot.

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus alustas juhtpartnerina projekti „Lõuna-Eesti KOV-ide (Palupera, Otepää, Puka, Sangaste ja Rõngu) noorsootööalane koostööprojekt 2016–2018“ elluviimist. Täiendavaid noorsootööteenuseid valdades rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusel Eesti Noorsootöö Keskuse juhtimisel 113 041 euroga.

Osaleti MTÜ Tantsuklubi Mathilde projektides „Hellenurme tantsupäeva korraldamine mõisapargis“, „Tantsurühm Mathilde esinemiskostüümide soetamine“, „Mustlasseelikute valmistamine loometantsu festivalil osalemiseks“ ning „Mõeldes Heldur Jõgiojale 80“. Kõikide projektide elluviimiseks eraldas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp a’ 150 eurot.

Palupera põhikool alustas SA KIK keskkonnateadlikkuse programmi vahendusel kaks aastat kestva projekti „Palupera põhikooli õppeprogrammid looduses 2016–2017. õ/a-l“ tegevustega. Toetust saadi aktiivõppeks 4268 eurot.

Palupera põhikool alustas haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel kaks aastat kestva projekti „Mereteadlaste kasvulavaks!“ tegevustega. Toetust saadi aktiivõppeks 1500 eurot.

Kaas�nantseerijana (10 020 eurot) osaleti hajaasustuse programmis, mille kaudu otsustati eraldada toetust üheksale majapidamisele vallas joogivee- ja/või reoveesüsteemide rajamiseks, tingimuste parendamiseks ning juurdepääsuteede parendamiseks.

Kaas�nantseerijana osaleti Valgamaa Omavalitsuste Liidu projektis „Asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide kogumine Valgamaa kohalikes omavalitsustes“.

Lisaks projektidele teostati valla laenurahadega veel rekonstrueerimisi, ehitustöid – rekonstrueeriti Nõuni maakultuurimaja fassaad ja ehitati lava taha kasutuseta ruumi WC-duširuum (151 tuh eurot). Palupera mõisakoolis sai aga juubelipidustuste eel värvivärskenduse nii fassaad kui ka saal ja lava (34 tuh eurot). Hellenurme ja Palupera külades ehitati välja vee- ja kanalisatsioonitorustike uusarendusi, tulenevalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavast (105 tuh eurot).

Kaks kaunist majapidamist vallas said uute mastivimplite ja riigihalduse ministri tänukirjade omanikeks.

Maakonna talimängude lõppvõistlustel oli kuni 2000 elanikuga valdade hulgas Palupera vald kokkuvõttes taas I kohal.

Toimusid järjekordsed Leigo järvemuusika kontserdid.

Toimusid XXIII mälumäng Palupera valla karikale ja maakonna meistritiitlile, XIII Nõuni triatlon Nõuni järve ääres, V Hellenurme suvejooks-järvejooks, III Räbi küla jooksukross-metsajooks, küladevaheline VIII jalgpalliturniir, V purjeregatt Nõuni järvel, Palupera Cup XII Palupera staadionil.

Vallateid läbis adrenaliini pakkuv öörännak XIV.

Valla noored osalesid Lahedal koolipäeval Tallinnas Nordea kontserdimajas, VII Valgamaa suvekoolis Taheva vallas ja Valgamaa noorte Kaitseliidu metsalaagris Metsniku harjutusväljakul.

Nõuni puhkealal toimunud muinastulede öö päikeseloojangu-kontserdil esines Iiri muusika sõpruskond.

Nõuni puhkealal korraldati traditsiooniline valla perepäev.

Palupera mõisakool avas uksed külastusmängus „Unustatud mõisad“.

Jaaniõhtu korraldati Nõuni raamatukogu parklas ja palliplatsil.

Palupera vallast osales „Teeme ära!“ heakorratalgupäeval üheksa objekti.

GLOBE-projektis osalemise eest kutsuti Palupera põhikooli GLOBE õpetaja Arvet Silk ja õpilane Kaisa Kesa NASA astronaudi Douglas Wheelocki loengule, millele järgnes USA suursaadiku James D. Melville Jr. vastuvõtt.

Valga maakonna tantsupeol „Tantsulaegas“ Valgas osalesid valla tantsugrupid Helles ja Pääsusilmad.

14.12.2016 otsustasid Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu volikogud Rannu rahvamajas toimunud ühisistungil kiita heaks ühinemisleping ning võtta vastu otsused, et moodustada uus omavalitsusüksus nimega Elva vald. Palupera vallast ühinevad Elva valda Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi külad. Palupera valla ülejäänud 7 küla – Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi antakse aga 2017. aasta kohalike volikogude valimiste järgselt üle Otepää vallale.

Miti küla aktiivsed korraldasid Tartu maratoni suusatunneli lähistel kolm korda kevadest sügiseni Miti küla täikat. Kordaläinud täikade, rohkete toetajate abiga alustati Palu puhkepaviljoni korrastustöödega.

Hellenurme küla lagunenud tootmishoonete piirkonnas toimusid kevadel ja sügisel 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppepäevad.

Palupera mõisakool tähistas 240. aastapäeva.

Eesti parima koolikoka tiitli 2016 sai Palupera põhikooli kokku Leelo Reha, abiks Irina Gergalo.

Palupera vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas viis valla lipu 23. mail Alaska ahelikus Põhja-Ameerika kõrgeimal mäel Denalil 5500 m kõrgusele.


Valga maavanem Margus Lepik andis tänukirjad Kalev Lõhmusele – kohaliku elu ning kultuuri- ja sporditegevuse edendamise eest; Marika Viksile – tunnustust vääriva panuse eest Valgamaa kultuurielu edendamisel; Svetlana Varikule – kauaaegse töö eest Valgamaa koolielu edendamisel ja noorte kasvatamisel ning Aili Keldole – Valgamaa külaelu edendamise ja maakonna kogukonnaliidrite võrgustiku loomise eest.

Palupera valla aasta teo 2016 nominendiks oli Nõuni kultuurimaja renoveerimine koos välisvalgustusega ja tiitli pälvis meeskonnategu Eesti parim koolikokk 2016. Aasta 2016 tegija tiitli pälvis vallavanem Terje Korss, kes aktiivselt ja konstruktiivselt vedas ühinemisläbirääkimise keerulist protsessi vallas ja väljaspool.

Demograa� ast vallas: vallaelanike arv 1.01.2016 – 1061, aasta jooksul registreeriti sünde 8, surmajuhtumeid 19, sisseränne valda 31 ja väljaränne vallast 65 fakti. Vallaelanike arv seisuga 31.12.2016 – 1016.

Terje KorssPalupera vallavanem

Puka vald


Pindala 200,75 km2.

Külasid 18: Aakre, Kibena, Kolli, Komsi, Kuigatsi, Kähri, Meegaste, Palamuste, Pedaste, Plika, Prange, Purtsi, Põru, Pühaste, Rebaste, Ruuna, Soontaga, Vaardi.

Alevikke üks - Puka alevik.

Valla keskus Puka alevikus, kaugus maakonnakeskusest 36 km.

Vallavolikogu – liikmeid 11. Volikogu esimees Aleksander Sven Esse.

Vallavanem: kuni 23. märtsini Lembit Luik, alates 23. märtsist kuni 23. maini vallavanema asendaja Kaida Vool, alates 23. maist Andrus Looskari.

Olulisemad kultuuri- ja spordisündmusedVeebruaris toimus Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert, kus tunnustati tegusaid Puka valla kodanikke, ettevõtteid ja mittetulundusühinguid.

Võeti osa X Võrtsjärve talimängudest.

Maikuus toimus Aakre-Puka maanteejooks ning viidi läbi traditsiooniline kevadlaat ja vallapäev.

Juunikuus toimus perepäev. Puka rahvamajas toimus pidu kõige pisematele vallakodanikele. Igal aastal kutsutakse valla värsked ilmakodanikud koos vanematega niinimetatud lusikapeole, kus vallavanem annab neile kodanikutunnistuse ja lusika, kuhu on graveeritud beebi nimi ja sünnikuupäev.

Toimusid jaanituled Puka valla keskustes.

Võeti osa XLVI Võrtsjärve suvemängudest.

Augustikuus toimusid Puka aleviku staadionil Puka valla lahtised kergejõustikuvõistlused, mis on kujunenud rahvusvahelisteks.

19. augustil peeti Puka rahvamaja pargis üheksandat korda Puka öölaulupidu.

Oktoobrikuus toimus traditsiooniline sügislaat ning isetegevuslaste hooaja avaüritus.

Novembrikuus toimus Aakre rahvamajas jõululaat.

Olulisemad projektidViidi lõpule projekt „Puka alevikus turvalisuse parandamine“, mille raames paigaldati Puka alevikku turvakaamerad.

Alustati projekti „Puka aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise I etapp” töödega.


Põdrala vald


Pindala 126,91 km2.

Külasid 14: Karu, Kaubi, Kungi, Leebiku, Liva, Lõve, Pikasilla, Pori, Reti, Riidaja, Rulli, Uralaane, Vanamõisa, Voorbahi.

Valla keskus Riidaja külas, kaugus maakonnakeskusest 42 km.

Vallavolikogu – liikmeid 9, volikogu esimees René Rahnu.

Vallavanem Aivar Uibu.

Põdrala vald – oleme Võrtsjärve lõunatipp ja Pikasilla sadam, Väike Emajõgi ja Õhne jõgi, Torupillitalu ja Laastukoda, mõis ja lennuväli. Suurepärane koht elamiseks ja puhkamiseks loodust armastavale inimesele. Siin kohtuvad traditsioonid ja tänapäev.

Põdrala vald paikneb Võrtsjärve lõunatipus Valgamaa loodeosas, olles oma pindala (127 km2) poolest üks väiksemaid Valgamaal. Vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 747 elanikku, neist 395 meest ja 352 naist. 2016. aastal sündis seitse last ja suri 15 inimest.

Uusi töökohti valda oluliselt juurde tekkinud ei ole. 2016. aastal oli vallas jätkuvalt probleemiks tööpuudus. Aasta alguses oli 34 ja detsembris 22 ametlikult registreeritud töötut. Toimetulekutoetuse taotlusi oli aasta jooksul kokku 146 ja väljamakstud summa kokku 21 062 eurot. Hooldust vajavaid isikuid, kellele oli määratud hooldaja, oli aasta lõpu seisuga üheksa, neist kahel hooldataval on sügav puue, ülejäänutel raske puue. Kokku läks hooldajatoetusteks 2304 eurot ning puudega inimeste täiendavaks toetuseks 56 isikule 4777 eurot. Vajaduspõhist peretoetust maksti 2016. aastal 11 perele kokku 8505 eurot. Lisaks maksti 2016. aastal Põdrala valla elanikele erinevaid sotsiaaltoetusi 15 405 eurot.

Oluliseks valdkonnaks oli ehitus. Valmisid järgmised olulised objektid:Vallateed: rekonstrueeriti Siigu tee, Riidaja1 ja Riidaja2, Kuke tee ja Veski tee kogumaksumusega 33 641 eurot.

Rekonstrueeriti Riidaja küla välisvalgustus maksumusega 64 376 eurot.

Soetati Riidaja kultuurimaja saali 120 tooli, maksumus 8723 eurot, ja ehitati ümber kultuurimaja küttesüsteem (8100 eurot).

Renoveeriti Riidaja mõisaaida katus ja remonditi kelder kogumaksumusega 41 316 eurot.

Remonditi sotsiaalkorter Riidajas maksumusega 9732 eurot.

Paigaldati ajalootahvel Pikasilla külas maksumusega 3072 eurot.

Riidaja põhikoolile osteti viis uut arvutit maksumusega 3800 eurot.

2016. aasta oli Põdrala vallale tavakohaselt tegus ja sündmusterohke. Korraldati mitmeid huvitavaid ja toredaid kultuuri- ja spordiüritusi. Aastat jäävad oluliste sündmustena meenutama järgmised üritused:

Võrtsjärve suve- ja talimängudest osavõtmine. 10. veebruaril toimusid Kolga-Jaani vallas XXXIV Võrtsjärve talimängud. Osalesid seitsme Võrtsjärve ümbritseva valla lapsed. Võisteldi jooksmises, teatejooksus, tänavakorvpallis, tõukerattasõidus, kombineeritud teatevõistluses ja mälumängus. Põdrala valla lapsed saavutasid auhinnalise teise koha mälumängus, kolmanda koha tüdrukute tänavakorvpallis ja kolmanda koha poiste tänavakorvpallis.

XLV Võrtsjärve suvemängud korraldati 18. juunil Rannu vallas. Seekord läks vallavõistkondadel hästi, saavutati esikoht vallajuhtide mitmevõistluses, teine koht petangis ja kalapüügis ning kolmandaks tuldi laste pendelteatejooksus ja tüdrukute rahvastepallis.

Vastlapäeva tähistamine. 9. veebruaril tähistati koos Riidaja põhikooli lastega ja väikeste mudilastega Riidaja põhikoolis vastlapäeva. Kuna ilm oli vihmane ja lund ei olnud enam, siis toimusid erinevad võistlused võimlas. Jagati kuuma teed ja söödi vastlakukleid. Ürituse korraldasid Riidaja põhikool ja Riidaja kultuurimaja.

Kolme valla laululaps. 2. märtsil toimus Ala rahvamajas Põdrala valla, Helme valla ja Hummuli valla piirkondlik lauluvõistlus. Maakondlikule lauluvõistlusele „Valgamaa laululaps 2016“ pääses esinema kaks meie last. Tõrva kirik-kammersaalis toimunud võistlusel esines Airiin Juust nii hästi, et pälvis esikoha ning pääses edasi Eesti Televisiooni saatesse „Laulukarusell“.

Volbripäeva tähistamine. 29. aprillil tähistati volbripäeva. Kõik osalejad olid tulnud kohale erinevates kostüümides. Riidaja pargis toimus nõidade jooks. Kultuurimajas pakuti teed ja küpsiseid. Saalis toimus disko. Korraldajaks oli Põdrala Avatud Noortekeskus, toetas Põdrala vallavalitsus.

Jaanipäeva tähistamine. Seekord toimus Põdrala valla jaanipäev Riidajas. Viidi läbi võistlused lastele ning täiskasvanutele. Tantsuks mängis Udo Jakobsen Mõisakülast. Sündmust toetas Põdrala vallavalitsus.


Riidaja mõisapäeva tähistamine. Riidajas peeti juba traditsioonilist mõisapäeva. Mõisapäevade alguseks loetakse Riidaja Gerdruta kabel-kiriku taasavamise aega 2001. aastal. Mõisapäev algas jumalateenistusega kabel-kirikus. Kohale oli saabunud 12-liikmeline delegatsioon Saksamaalt, von Strykkide suguvõsa esindajad. Nad külastavad meid igal Gerdruta kabeli juubeliaastal. Seekord tähistasime kabeli taasavamise 15. aastapäeva. Hiljem sai kultuurimaja kohvikust soovi korral osta kohvi ja saiakesi.

Esinesid eakate rahvatantsurühm Nurmenukk, õpetajate naisrühm Riidaja ja segarühm Pigilind. Avatud olid Riidaja mõisahoone uksed, seal sai külastada ajalootuba. Mõisapäeva toetasid läbiviimisel Põdrala vallavalitsus ja Riidaja kultuurimaja.

Eakate sügispidu. Eakate 20. sügispidu toimus Riidaja kultuurimajas 5. novembril. Esines Kristi Kool, kes mängis lõõtsal toredaid lõõtsalugusid. Sündmust korraldasid Põdrala vallavalitsus ja Riidaja kultuurimaja.

Malemäng Riidaja kultuurimajas. 9. novembril külastas meid tuntud malemängija Kaido Külaots. Ta õpetas male algtõdesid, õpetas lapsi ning andis soovijatele ka mõned simultaanid malemängus.

Jõulumaa Riidaja kultuurimajas. Juba kolmandat aastat ehib neljaks päevaks kultuurimaja end detsembris enne jõule jõulumaaks. Toimuvad erinevad tegevused lasteaialastele ja Riidaja põhikooli lastele. Sel aastal küpsetasid lasteaialapsed piparkooke, tegid jõulukaarte ja erinevaid jõulukaunistusi. Riidaja kultuurimaja saalis said lapsad vaadata jõulu� lmi „Maagiline jõulukarp“.

Riidaja kultuurimaja kasutavad igakuiselt Põdrala Pensionäride Ühenduse liikmed oma ürituste korraldamisel.

Aktiivselt tegutsevad mittetulundusühendused: MTÜ Põdrala Külade Ühendus, MTÜ Pikasilla-Purtsi Külaselts; Põdrala valla Pensionäride Ühendus; Riidaja Naisseltsing; Riidaja Spordiseltsing.

Olulisemad ettevõtted ja nende tegevusaladSevenOil Est OÜ vedelkütuse jaemüük, toitlustamine

OÜ Ati saematerjali tootmine ja müük, kerghaagiste tootmine ja müük

OÜ Torupillitalu ürituste ja koolituste korraldamine, toitlustamine, majutus

OÜ Kalasaare aktiivne puhkus, telkimine, majutus kämpingutes

OÜ Forestonia hakkepuidu tootmine, põllu- ja metsamajandus

OÜ Laastukoda katuselaastude tootmine, süütelaastude tootmine

Merts AM OÜ maastikuhooldus ja korrashoid

MTÜ Mäe Koda toitlustus, sünnipäevade ja seminaride korraldamine, peoteenindus

Taime- ja loomakasvatuse alal tegutsevad: OÜ Loisu Agro, OÜ Vaksali Agro, OÜ Pikasilla Põllumees, OÜ Kungi Agro, OÜ Kuke Lihaveis, OÜ Agro Ehitus, Margus Sepp FIE.

Aivar UibuPõdrala vallavanem

Sangaste vald


Pindala 144,67 km2.

Külasid 13: Keeni, Kurevere, Lauküla, Lossiküla, Mäeküla, Mägiste, Pringi, Restu, Risttee, Sarapuu, Tiidu, Vaalu, Ädu.

Alevikke üks – Sangaste.

Valla keskus Sangaste alevikus, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

Vallavolikogu – liikmeid 11, volikogu esimees Rando Undrus.

Vallavanem Kaido Tamberg.

Parafraseerides ühte tuntud vanasõna, võib julgelt väita: „Las koerad hauguvad – Sangaste kant elab ikka edasi …“. Õigupoolest kehtib sama mõte kõigi meie naabritegi kohta siin- või sealpool maakonnapiire, kellega me 2016. ja 2017. aastal haldus- ja riigireformituulte keeristes oleme pidanud plaani liituda või mitte liituda.

Ei tea, kas see on meie kandist pärit kuulsuste (näiteks Rukkikrahv Berg või Kolla ja Karl Wellnerid, kes asutasid praeguse Kalevi kommivabriku eelkäija KAWE kommivabriku) või teiste endiste ja praeguste kohalike tulevikku vaatava vaimsuse vili, kuid ka praeguse haldusreformi asjus on Sangaste kandi rahvas oma 13 külaga - millest suuremad on Sangaste, Keeni ja Lossiküla - olnud ühtsed ja kindlalt tulevikku vaatavad, kartmata Otepääga liitumise järel muutumist tähtsusetuks külakolkaks või kinni jääda omaenese naba imetlemisse. Selline julgus on tunnistus


sellest, et Sangaste kandi rahval pole ei ajalooliselt ega ka praegusel ajal põhjust põdeda ei alaväärsuskompleksi ega suurusehullustust. Sellise eneseteadliku kogukonna elu edendamisel on alati rõõm ja au kaasa lüüa.

Algatused, mis viimast väikevallana eksisteerimise aastat jäävad meenutama, on igatahes samuti tulevikku vaatavad. Kooli ja lastaia ühise katuse alla viimiseks vajalikud suuremad ehitustööd on käima lükatud. Selleks oli ka viimane aeg, sest kummalisel kombel on paljud lastega pered meie kanti elama asunud ja asumas. See ju taas kord kinnitus sellest, et kui meile endile siin meeldib ja me oma kandi üle uhked oleme, siis meeldib see ka teistele. Sangaste vabatahtlikud päästjad valmistavad valla toel ette päris oma depoo ehitamist Sangaste alevikku. Eesti 100. sünnipäevaks valmib ka meie Sangaste tammepark koos puhke- ja sportimisaladega. Loodetavasti saame peagi Keeni noortekeskuse juurde multifunktsionaalse spordiväljaku. Vallas oleme leidnud, et suurimad kohaliku elu edendajad on ikka siinsed inimesed ja ettevõtjad ise, kes üksteist sütitavad ja inspireerivad, et sellest ka kogu ümbrus palju valgemaks muutuks. Seetõttu on vald pidanud vajalikuks ja võimalikuks sellist kogukondlikku koostööd ja initsiatiivi, mis on tekkinud näiteks Sangaste Rukkiküla koostöövõrgustiku baasil, aga ka kultuuritraditsioonide elushoidmise kaudu, igati toetada ja tagada, et see põhimõte jätkuks ka tulevikus. Märkamata ei saa jätta ka seda, et vaatamata kõigele on leitud võimalus, kuidas Sangaste postipunkti töö jätkub. Vallamajagi ei jää uuest aastast tühjaks. Sinna kolib meie perearstikeskus, alles jääb ka uue valla teenuskeskus. Eks ta ole, et sära ja lootusrikkus meie oma inimeste silmis on meie kandi eksisteerimise kõige suurem tagatis. Loomulikult on ka meie kandi suurim maamärk - Sangaste lossikompleks - ootamas suurimat arenguhüpet, mis meie kanti kindlasti ka tulevikus palju külalisi meelitama hakkab. Kindlasti oleme oma kogukonnaga selleks valmis ja võtame oma heatahtlikke külalisi vastu sooja leiva ja sõbraliku naeratusega. Et toetada meie head tuju ja enesetunnet, on käima lükatud piirkondlikku visuaalset identiteeti kujundavad Sangaste ja Keeni arendused, mis peaksid naeratuse näole tooma ka pilvise ilmaga.

Nagu hea naabervalla Urvaste sünnipäeval haldusreformi kontekstis sai meenutatud kunagise USA presidendi J. F. Kennedy sõnu, siis meie geograa� line asukoht on teinud meist naabrid. Ühine ajalugu on teinud meist sõbrad. Majandussidemed naabritega on teinud meist partnerid ja meie ühised vajadused on teinud meist liitlased. Ja kui looja on asjadel lasknud nii juhtuda, siis ei ole inimesel asja seda muuta!

Sangaste kandis on rahvas üle elanud igasuguseid riigi- ja halduskorraldusi – sellele vaatamata on siinne kant olnud piisavalt atraktiivne paljudele inimestele, kes siin on elanud ja elavad ja kes seda kanti oma koduks peavad. Ja kui sedagi on looja lasknud nii sündida, siis tuleb meil olla selle eest tänulikud ja oma kodupaika koos heade naabritega ikka edasi elus ja elamisväärsena hoida, sõltumata sellest, millise valla lipp parasjagu mastis lehvib.

Rando UndrusSangaste vallavolikogu esimees

Taheva vald



Külasid 13: Hargla, Kalliküla, Koikküla, Koiva, Korkuna, Laanemetsa, Lepa, Lutsu, Ringiste, Sooblase, Taheva, Tsirgumäe ja Tõrvase.

Valla keskus Laanemetsa külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

Vallavolikogu – liikmeid 7, volikogu esimees Hille Tamman.

Vallavanem Monika Rogenbaum.

Taheva vald asub Valga maakonnas ja omab ühist piiri Valga maakonna Karula vallaga, Võru maakonna Mõniste vallaga ja Läti Vabariigiga. Valla suurim küla on Hargla.

Taheva vallavalitsuse hallatavate asutustena tegutsesid 2016. aastal Hargla kool (lasteaed-põhikool), Hargla maakultuurimaja koos struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskusega, Hargla ja Koikküla raamatukogud ning valla eelarvest � nantseeriti veel Hargla ja Laanemetsa kalmistute ning Hargla sotsiaalmaja tegevuskulusid.

Lisaks töötab Tsirgumäe ja Kalliküla külades valla asutatud sihtasutus Taheva Sanatoorium.

SA Taheva Sanatoorium on valla asutatud sihtasutus, mis osutab asenduskodu-, üldhooldekodu- ja erihoolekandeteenuseid umbes 130 kliendile. Sihtasutuses töötab 53 inimest.

2014. aastal omistati Sihtasutusele Taheva Sanatoorium EQUASS sotsiaalteenuste kvaliteedimärk, mille pikendamine läbiti edukalt 2016. aasta juulis. EQUASS Assurance on serti� tseerimissüsteem, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli teenustes. Süsteem võimaldab sotsiaalteenuseid osutavatel organisatsioonidel osa võtta serti� tseerimise protsessist Euroopa tasandil, tagades sellega teenuse kasutajatele/klientidele ja teistele huvirühmadele oma teenuste hea kvaliteedi. SA Taheva Sanatooriumi, Valga lastekodu Kurepesa ja Valgamaa kutseõppekeskusega koostöös korraldati asenduskodude baasil töökohapõhiselt lapsehoidja õpet. Sihtasutuse kliendid koos juhendajate ja vabatahtlikega osalesid Viljandis erivajadustega inimeste laulupeol „Laulan helisema maa“. 2016. aastal hakati rakendama sihtasutuses pikaajalist kaitstud tööd kümnele kliendile.


Hargla kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus, kujundada lastes ja õpilastes igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi, võimaldada koolieast noorematele lastehoidu ja alushariduse omandamist. Hargla kooli õpilaste arv seisuga 31.12.2016 oli 40 ja lasteaialaste arv 16. Koolis töötas võru keele ring ning lasteaias võrukeelne keelepesa. Kool on liitunud ettevõtliku kooli programmiga ja edukalt tegutsesid mini�rmad. Mini�rma SLIMER saavutas maakondlikul noorte ettevõtluskonkursil „Nupp nokib“ kolmanda ja vastaval üleriigilisel võistlusel teise koha. Haridusasutus jätkas keskkonnateemaliste ettevõtmistega SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel – toimus keskkonnaveerand ja osaleti arvukates loodusõppeprogrammides. Hargla kooli õpilased osalesid järjekordses Hargla-Karula kihelkonna laste võru keele ja kultuuri suvekoolis Karula vallas.

Hargla maakultuurimajas tegutsesid naisrahvatantsurühm, naisansambel, näitering, senjoorade liikumisrühm. Hargla maakultuurimaja ringid sisustavad oma etteastetega Taheva valla üritusi, osalevad maakondlikel üritustel ja käivad esinemas naabervaldades. Nii koolilaste kui kultuurimaja naisrahvatantsurühm osalesid maakonna tantsupeol.

Taheva valla suuremad kultuurisündmused 2016. aastal olid järgmised: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, Hargla Maanaiste Klubi korraldatud puhkeõhtu, Hargla ja Tsirgumäe-Sooblase külapäevad, valla jõulupidu. Kultuurimajas toimusid kord kvartalis tantsuõhtud. Naisansambel võttis osa talveöölaulupeost Otepääl. Seltsing Hargla Maanaiste klubi tähistas oma tegevuse kümnendat aastapäeva ning kultuurimaja senjoorade tantsuring viiendat aastapäeva.

Hargla maakultuurimaja struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskuse ülesanne on noorsooteenuste (sh info ja nõustamine) osutamine, huvitegevuse võimaldamine, noorte huviringide ja noorsootöö sündmuste korraldamine. Noortekeskuses on noortel võimalus vaadata �lme, korraldada puhkeõhtuid, mängida erinevaid lauamänge, piljardit, koroonat, lauatennist. On olemas jalgrattad ja suusad, suvel saab mängida võrkpalli. Kasutada on võimalik jõusaali. Noortekeskuses korraldavad üritusi noored koos noorsootöötajaga. Taheva vallas tegutseb kokku kümme noortele suunatud huviringi. Uue tegevusena hakati korraldama mälumängusarja. Noortekeskus sai tuge Valga maakonna ANK-projektikonkursilt, mis rahastas piirkonnas võrkpallitraditsioonide jätkamiseks vajalikke tegevusi. Noored korraldasid SA Keskkonnainvesteeringute keskuse toel viienda Mustjõe kalapäeva, mis tõi kokku nii kohalikud kui kaugemad kalasõbrad. Noortekeskus teeb tihedat koostööd Karula ja Mõniste noortekeskustega. Kolme valla suurimaks ühiseks noorteürituseks oli seekord Mõnistes lastekaitsepäeva tähistamine, toimusid ühised lauatenniseturniirid ning klassiõhtud.

Taheva vallavalitsus tegutseb ühispakkujate Taheva, Õru, Tõlliste ja Karula vallavalitsuste ning Valga linnavalitsuse nimel koostöögrupi Valgamaa 2 tegevuste juhtimisel ja koordineerimisel. Koostöögrupp pakub nimetatud omavalitsuste noortele väga erinevaid võimalusi ning koostöögrupi kaudu on kindlasti piirkonna noorsootöös toimunud märgatav arenguhüpe.

Hargla külaplatsil peeti mitmeid võrkpallivõistlusi, sh ka Taheva valla külade ja maakonna noortekeskuste vahelised võrkpalliturniirid.

Kõikides suuremates valla külades toimusid heakorratalgud. Kevadel tähistati südamenädalat ja sügisel liikumisnädalat ühise matkaga.

2016. aasta 3. juulil räsis Taheva valda tõsine torm, mis põhjustas suuri kahjusid nii vallale kui eraisikutele. Väga palju metsa hävis, kannatada said hooned ja rajatised ning tormikahjude likvideerimine kestis kuid.

Hajaasustuse programmist toetati 2016. aastal viit Taheva valla majapidamist. Neljal juhul anti toetust veeprobleemide lahendamiseks ja ühel juhul kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks.

Leaderi programmi toel hakati ette valmistama Koikküla puhkeala ja Hargla välitreeningala rajamist. Mõlemad objektid valmisid laste ja noorte kultuuriaastal (2017).

Valga maakonna aasta noorsootöötajaks tunnistati Taheva valla avatud noortekeskuse noorsootöötaja Rasmus Onkel.

Valga maakonna aasta isaks tunnistati Sihtasutuse Taheva Sanatoorium majandusjuhataja ja Hargla kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Aare Hiob.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Taheva vallavalitsuse projektitoetuse „Hargla koolihoone keldriosa elektritööd ja soojustamine koos sadevee ärajuhtimisega, III etapp“ taotlust 32 000 euroga. Ehitustööd toimusid 2016. aastal. Vallaeelarveliste vahenditega uuendati ka kooli reoveepuhasti, amortiseerunud süsteemi asemele rajati imbväljak.

Väga palju on 2016. aastal panustatud Taheva, Karula ja Mõniste valdade baasil moodustatud Kotuse koostöö-võrgustiku arendamisse. Koostöövõrgustiku liikmeteks on nimetatud valdade ettevõtjad, mittetulundus - ühendused, omavalitsused ja aktiivsed inimesed. Pikaajaliste arenguprojektide abil on toimunud koolitusi, koostöö kohtumisi, õppereise, paranenud veebilehe www.kotus.ee võimalused ja kvaliteet.

2015. aastal otsustas Taheva vallavolikogu nõustuda Valga linnavolikogu algatatud ühinemisläbirääkimistega, mille eesmärgiks oli uue kohaliku omavalitsusüksuse moodustamine Taheva, Karula, Tõlliste, Õru, Sangaste, Hummuli valdade ja Valga linna baasil. Hummuli vald ettepanekuga ei nõustunud ning Sangaste vald lahkus ühinemisprotsessist läbirääkimiste faasis. 2016. aastal toimusid ülejäänud omavalitsuste vahel läbirääkimised ning töö käis valdkondlikes ühinemiskomisjonides. Otsus vabatahtlikult ühineda sündis 25. novembril 2016, mil kõik


ühinevate omavalitsuste volikogud otsustasid ühisistungil Valga gümnaasiumis tulevase Valga valla sündi toetada ning selleks vajaliku ühinemislepingu heaks kiita.

2016. aasta on olnud ühinemise ettevalmistusaastaks. Taheva valla inimesed on teinud tööd ühinemiskomisjonides ning koostööprojektides. Lisaks on kohapeal otsustatud mitmete ümberkorralduste kasuks. Näiteks lasteaed ja Hargla raamatukogu kolitakse Hargla koolimajja. Sinna tuleb ka Valga valla teeninduskeskus ehk tööruumid kolmele haldustöötajale. Ümberehitused on projekteeritud ning 2017. aasta suvel toimuvad ehitustööd. Koikkülas asuvasse lasteaia majja planeeritakse tulevikus erinevaid hoolekandeteenuseid ning majja jääb ka Koikküla raamatukogu. Projekteerimise tasandil on ka mitu hoonet Taheva Sanatooriumi kompleksis – eesmärk on jõuda võimalikult paljude teenuste osutamisel peresarnaste tingimusteni. Taheva valla eelarvest toetatakse ka Hargla kiriku põrandate restaureerimistöid.

Riigieelarvest antakse Taheva valla ühinemisega seoses investeeringutoetust 300 000 eurot. Sellest 80 000 eurot investeeritakse koolimajja, 65 000 eurot Taheva Sanatooriumi reoveepuhasti kordategemiseks, 32 000 eurot Kalliküla tuletõrje-veehoidla rajamiseks ning 50 000 Valga Võru tänava kordategemiseks. 73 000 eurot on kavandatud kultuurimaja remondile ning kui eelnimetatud ettevõtmistest tekib ülejääke või töid saab teha projektitoetuse abil, siis vabanenud vahendid paigutatakse samuti kultuurimajja.

Soovin Taheva valla inimestele sujuvat üleminekuperioodi seoses haldusreformiga, uusi ja kvaliteetsemaid võimalusi Valga vallas ning julgustan olema kõiki seejuures hakkajad ja ettevõtlikud ning oma kodukandi arendamisel haarata ise ohjad!

Monika RogenbaumTaheva vallavanem

Tõlliste vald


Pindala 193,81 km2.

Külasid 13: Iigaste, Jaanikese, Korijärve, Muhkva, Paju, Rampe, Sooru, Supa, Tagula, Tinuküla, Tõlliste, Vilaski, Väljaküla.

Alevikke kaks: Tsirguliina ja Laatre.

Valla keskus Tsirguliina alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 kilomeetrit.

Valla juriidiline aadress: Laatre alevik, Kesk 6.

Vallavolikogu – liikmeid 13, esimees Rein Randver (kuni 1. maini Arne Nõmmik).

Vallavanem Madis Gross.

Tõlliste vallas on jätkuvaks trendiks elanike arvu vähenemine. Kui 2016. aasta alguses oli vallas 1616 elanikku, siis aasta lõpus oli elanike arv vähenenud 23 inimese võrra ja seisuga 1.01.2017 elas rahvastikuregistri andmetel Tõlliste vallas 1593 inimest. Jätkuvalt teevad rõõmu noortesse peredesse sündivad lapsed. 2016. aastal sündis Tõlliste vallas seitse last, neist kolm poissi ja neli tüdrukut.

Majanduslike näitajate poolest moodustasid 2016. aasta vallaeelarve põhitegevuse tulud kokku 1 655 704 eurot, põhitegevuse kulud 1 536 469 eurot. Investeerimistegevuse tulud olid 31 292 eurot ja kulud 90 352 eurot. Tegevustulud suurenesid võrreldes 2015. aastaga 4,6%, sh maksutulud 3,2% (tulumaks suurenes 3,9% ja maamaks vähenes 4,4%), toetused suurenesid 5,3% ja muud tulud 63,2%. Tegevuskulud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 4,1%, sh valla poolt eraldatud toetused suurenesid 15,2%, tööjõukulud vähenesid 1,7% ja majandamiskulud suurenesid 5,6%. Enim raha suunatakse haridusvaldkonda (kool ja lasteaiad), kokku 890 863 eurot. Kultuurile, sh raamatukogudele ja rahvamajadele, noorsootööle ning huvi- ja seltsitegevusele kulus 128 749 eurot, elamu- ja kommunaalmajandusele 89 274 eurot, sotsiaalvaldkonnale 197 205 eurot. Valla võlakoormus seisuga 31.12.2016 oli 51 152 eurot.

Tõlliste vallavalitsuse hallatavatest asutustest on suurim Tsirguliina keskkool, mille põhikooliastme lõpetas 2016. aastal 16 õpilast ja gümnaasiumiastme kolm noort. Esimesel septembril alustas õppetööga 120 õpilast, neist esimeses klassis 12. Koolis tegutsevad laste rahvatantsurühmad ja lauluringid ning lisaks kohalikele üritustele esinetakse ka maakondlikel pidudel. Viiakse läbi erinevaid spordivõistlusi ja -turniire. Väärtustamaks peret korraldatakse koolis traditsioonilise üritusena perepäeva, kus 2016. aastal olid õhtujuhtideks tragid eestvedajad Triksik ja Traksik. Koolis tegutseb heal tasemel kooliraadio.

Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad vallas Tsirguliina lasteaed Õnnelind ja Sooru lasteaed. Tsirguliina lasteaed teenindab lisaks Tsirguliina lastele ka Laatre ja Tagula piirkonna lapsi, mistõttu laste arv Tsirguliinas on küllaltki suur. 2016. aasta 1. septembril käis Tsirguliina lasteaias 34 last ja Sooru lasteaias 14 last. Lisaks õppe- ja kasvatustööle toimub lasteaedades palju põnevaid üritusi, kuhu on kaasatud tihti ka lapsevanemad. Tsirguliina lasteaias on saanud


traditsiooniliseks ja kauaoodatud ürituseks vabariigi aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõtt. Palju elevust tõi kaasa isadepäeva tähistamiseks korraldatud pannkoogiõhtu ja politseiautode osavõtul toimunud liikluspäevad. Lapsed külastavad teatrietendusi ning huvitavaid asutusi, nt teaduskeskust AHHAA Tartus. Korraldatakse temaatilisi nädalaid, nagu meedianädal, tüdrukutenädal, poistenädal, südamenädal, tervisliku toidu nädal, päkapikunädal ja stiilinädal. 2016. aastal lõppes stiilinädal vahva indiaanlaste peoga. Koostöös mittetulundusühinguga Joude korraldatakse Tsirguturgu, kus lapsi sõidutas sõbralik poni. Sama toredaid üritusi korraldatakse ka Sooru lasteaias. Meeldejäävamad neist olid perepäev, nõiatrall, Jänes Jassi ja Onu Rosina külaskäik lasteaeda ning koos peredega korraldatud jõulumatk Sangaste lossi parki.

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon eestvõtmisel on Sooru külas taastatud II maailmasõja aegsed kaevikud ning punkrid, kus võitlesid Valgamaa ja Pärnumaa omakaitse mehed Saksa armee koosseisus. Sealne kaitseliin Walk omas sõjaajaloo seisukohalt ülisuurt rolli ning andmaks sellest ülevaadet on antud paika paigaldatud vastav infotahvel. Lisaks sõjaajaloo jäädvustamisele saab kaevikutes ning punkrites korraldada meeskonna- ning rollimänge II maailmasõja aegsete laserrelvadeks ümber ehitatud relvadega. Kätt saab proovida ka vibulaskmises. Taastatud kaitseliini alal korraldatakse regulaarselt erinevaid laagreid ja militaarorienteerumise matku, milles osalevad ka külalised välisriikidest. Loodud on korralik piknikuala.

Tähtsamad sündmused vallas olid uusaastapidu, Paju lahingu aastapäeva tähistamine, Vabariigi aastapäeva aktus, naistepäevapidu, Tõlliste valla 25. aastapäeva tähistamine, Iigaste jooks, jõulupidu.

Tsirguliina rahvamajas korraldatakse laste lauluvõistlusi, külalisetendustega esinevad erinevad teatritrupid ning saab vaadata � lme. Rahvamaja eestvõtmisel korraldatakse vallas meistrivõistlusi lauatennises, koroonas, võrkpallis ja suusatamises.

Pille Illaku eestvõtmisel tegeletakse vallas orienteerumisega. Võisteldakse nii kodustel orienteerumispäevakutel kui ka maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel.

Oma panuse kogukonna arengusse annavad kohalikud mittetulundusühingud. Näiteks tegutseb Laatre vabaajakeskuses aktiivselt Tõlliste Valla Pensionäride Ühendus Elurada ja Sooru rahvamajas mittetulundusühing Sooru Arendus.

Jätkuvalt tegutsevad vallas mitmed rahvakultuuri viljelevad kollektiivid, nagu rahvatantsurühmad Midrilinnud ja Madlid, regilauluansambel Koidu Tähed ning Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor. Koor on moodustatud Puka ja Tõlliste segakoori baasil, millest viimasel täitus 2016. aasta sügisel 45 tegevusaastat.

Jätkuvalt parandatakse Tsirguliina aleviku tänavate olukorda. Tänavate rekonstrueerimisel kasutakse teede kahepoolekordset pindamist. Nii said 2016. aastal uue katte Kase tänav, Pärna tänav, Roosi tänav ja Ruusa tänav.

Madis GrossTõlliste vallavanem

Tõrva linn


Pindala 4,78 km².

Kaugus maakonnakeskusest 28 km.

Linnavolikogu – liikmeid 15, volikogu esimees Kalle Vister.

Linnapea Maido Ruusmann.

2016 oli Tõrva linna jaoks eriline aasta. Läbi terve aasta tähistati 90 aasta möödumist linnaõiguste saamisest, Tõrvas toimus mitmeid üleriigilise tähtsusega spordi- ja kultuurisündmusi ning aktiivseid tõrvakaid oli märgata üle kogu maailma.

Juba kolmandat aastat järjest valitakse Tõrva linnavalitsuse eestvedamisel Tõrva aasta tegu. 2016. aasta teoks valiti 11. juunil toimunud Tõrva ekstreemjooks ning esikolmikusse kuulusid ka Tõrva aiakontsertide sari ning piirkonna omavalitsuste ühinemine.

2016. aasta teo konkursile esitatud ettepanekute hulgast leiab muuhulgas ka Tõrva terviseraja tähistamise, tähelepanu pööramise kruusakattega teede pindamisele, Tõrva politseimaja renoveerimise, Mulgi turu tegemised, Tõrva raadio tegevuse, linna spordivõistlused jne. Kõik need on olulised teemad, mis aasta jooksul on tõrvakatele ja Tõrva sõpradele silma jäänud.

Tõrva linn on mitmeid aastaid korraldanud ka elanikuks registreerimise kampaaniat. 2015. aastal oli Tõrva üheks kahest Valgamaa omavalitsusest, kus elanike arv aasta kokkuvõttes kasvas. Möödunud aastal Tõrva linn sellist tulemust küll ei korranud, kuid rõõmustavaks asjaoluks oli, et 2016. aastal ületas tervikuna Tõrva sisseränne väljarännet.


Juubelihõnguline TõrvaTõrva asula sai alevi õigused 1921. aastal ning 2. juulil 1926 andis toonane Eesti Vabariigi Valitsus alevi elanike tungival nõudmisel linna staatuse. 2016. aastal tähistab Tõrva suurt juubelit koos Tapa, Põltsamaa, Türi ja Nõmmega, mis samuti said 1926. aastal linna staatuse.

Juubeliaasta sai avalöögi 1. jaanuari esimestel minutitel, kui linnarahvas kogunes keskväljakule uut aastat vastu võtma. Linnapea pidas kõnet, õhku lasti Tõrva 90 juubeliõhupalle ning üksteist tervitati klaasi šampanjaga. Tõrva 90 juubelisündmused jätkusid terve 2016. aasta jooksul ning juubeliaastale oli pühendatud ka linna kaasava eelarve protsess, mille kaudu leidis toetust kultuuripubi Juudas kontserdisari, retrovideodisko Vanamõisa järve ääres ning I Tõrva ekstreemjooks – kõik need sündmused aitasid otseselt kaasa Tõrva linna suure juubeli tähistamisele.

Suure sünnipäeva kulminatsiooniks olid 1.–3. juulini Tõrvas toimunud juubelipäevad, mille käigus toimus ka Tõrvaga seotud staaride galakontsert, kus kuulajate ette astusid Gertu Pabbo, Voldemar Kuslap, Lauri Liiv, Urmas Põldma, Anu ja Triinu Taul, Anne Loho, Monika-Evelin Liiv ning Freddy Tomingas.

Tõrva juubelit tähistasid omal moel ka Tõrva gümnaasiumi õpilased. Nimelt viidi koolis läbi projekt, mille raames kõik gümnaasiumi 430 õpilast joonistasid linna sellisena, nagu nemad seda näha sooviksid ja kus neil oleks suurepärane elada. Näitusele valiti välja 138 õpilase tööd. Õpilasi juhendasid Meeri Raide, Gerta Vister, Carmen Põldsalu, Kerdi Käärik ja Eve Valliste. Näitus oli linna juubelipäevadel üleval erinevate ettevõtete poeakendel.

Linnast saab valdTõrva linna kui omavalitsuse jaoks möödus 2016. aasta ühinemisläbirääkimiste egiidi all. Tõrva linna ning Helme, Põdrala ja Hummuli valdade ühinemine sai alguse 23. aprillil Tõrva kinomajas toimunud visioonikonverentsil, millele järgnes juuni alguses toimunud rahvahääletus. Hääletusel osalemine jäi rahva poolt kasinaks. Kokkuvõttes toetati ülekaalukalt omavalitsuste ühinemist ning põhiliseks aruteluteemaks jäi uue omavalitsuse nimi.

21. juunil toimus Tõrva gümnaasiumi aulas omavalitsuste volikogude ühisistung, mille käigus allkirjastati ühinemisleping ja otsustati, et uue omavalitsuse nimeks saab Tõrva vald. Uue omavalitsuse keskuseks saab Tõrva linn.

Omavalitsuste ühinemine oli märksõnaks ka Tõrva linna suuremate investeeringute planeerimisel ja elluviimisel. Nii lõppes augustis Tõrva politseimaja renoveerimine, mis kuulub Tõrva linnale. Linn investeeris hoonesse ligikaudu 300 000 eurot ning politsei- ja piirivalveametiga on sõlmitud pikaajaline rendileping, mis tähendab kindlustunnet uue Tõrva valla elanikele.

Linnavalitsus valmistas hoogsalt ette ka Tõrva keskväljaku rekonstrueerimist ning loodetavasti saavad tööd tehtud 2017. aasta sügiseks – Tõrva on uue omavalitsuse keskuseks ning (ühis)transpordisõlmeks, mistõttu investeering on igati õigustatud. Samuti on tehtud ettevalmistusi Tõrva polikliinikuhoone renoveerimiseks, et seal saaks tegevust alustada kaasaegne esmatasandi arstikeskus. Ettevalmistusfaasis on ka Tõrva gümnaasiumi juurde rajatava ujulakompleksi projekt.

Tõrva gümnaasium on tasemelTõrva linna aasta kokkuvõttes väärib eraldi tähelepanu Tõrva gümnaasiumis toimuv. Kevadel 2016 peeti Tartu teaduskeskuses AHHAA üleriigiline tööõpetuse meistrivõistluste �naal, kus esikohale tuli Tõrva gümnaasiumi 9. klassi õpilane Risto Riiet tööga „Saapasääre saag“. Teise koha sai sama kooli võistkond tööga „Sepatsentrum“. Ühtlasi osutus parimaks tööõpetuse õpetajaks Tõrva gümnaasiumi õpetaja Jaan Tasa ja parim kool oli samuti Tõrva gümnaasium.

Aasta lõpus pälvisid gümnaasiumi õpilased Kirke Liis Kokamägi ja Kristi Aas tunnustuse õpilasleiutajate konkursil ning eduka juhendamise eest premeeriti taaskord ka õpetaja Tasat.

Üleriiklikul konkursil „Keskkonnakäpp“ pälvis Tõrva gümnaasium rahva lemmiku tiitli keskkonnalähedase õppe eest.

Tunnustamine on oluline!Heameel on ka tõdeda, et Tõrva on ilus linn. 28. juunil tunnustati Riidaja kultuurimajas konkursil „Eesti kaunis kodu” osalenuid. Konkursil osalesid ka Tõrva linn ja Tõrva lasteaed Mõmmik, millest viimane tunnistati ka maakondliku konkursi võitjaks! Mõmmik pälvis sügisel ka president Ilvese tunnustuse ning auhinna.

Traditsioonilise Mari Kulli nimelise Tõrva linna kultuuripreemia pälvis möödunud aastal õpetaja ja kultuurihing Eevi-Eve Valliste. 23. veebruaril Tõrva gümnaasiumis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel pälvis Valgamaa teenetemärgi muusik ja muusikaõpetaja Novella Hanson, kes on samuti Mari Kulli preemia laureaat. Emadepäeval toimus Tõrva kultuurimajas pidulik Valgamaa aasta ema väljakuulutamine. Austuse osaliseks sai tõrvakast lasteaiaõpetaja Liia Ruusmann, kelle peres on üles kasvanud neli last.

Tõrva linna juubeliaasta puhul austati linna kuld- ja hõbemärkidega mitmeid linnaga seotud isikuid. Hõbemärgi laureaatideks osutusid Tõrva Linnahoolduse Asutuse juhataja Heli Otti ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu. Kuldmärgi laureaatideks said kauaaegsed õpetajad Aimi Laanoja, Mare Saarmann, Anne Õunapuu ja Saima Nigol, pereõde ja Tõrva Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige Liia Kägu ning ettevõtja Matti Mõts.

Tõrva Noortevolikogu auhinnaga tunnustati 2016. aastal Tõrvas tegutsevat ettevõtjat ja aktivisti Kristiina Luike, kelle eestvedamisel toimub juba mitmeid aastaid heategevuslik kontsert „Usun headusesse“. Luik algatas 2016. aastal ka enda koduaias toimunud aiakontsertide sarja.


Detsembris pälvis aasta vabatahtliku aumärgi tõrvakas Karl Kirt. Detsembris tunnustati Valgamaa parimaid ettevõtteid, ettevõtluse edendajaid ja toetajaid. Tiitli „ettevõtluse edendaja“ pälvis Tõrvas tegutsev MTÜ Mulgi Mekk ja eriauhind „suure südamega ettevõtja“ anti tõrvakas Rait Allikule.

11. detsembril Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud 70. juubeliüritusel osutus aasta tegijaks kohaliku spordielu edendaja kategoorias orienteerumisklubi Käbi eestvedaja Liivi Tafenau.

16. detsembril autasustati Valga kultuuri- ja huvialakeskuses maakonna parimaid sportlasi, kultuuritegelasi, noori ning tervisedendajaid. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia spordi valdkonnas pälvis Piret Granovskaja ning lootustandva noore preemia sai Mirell Luik. Maakonna parimaks meessportlaseks osutus tõrvakas Tanel Laanmäe, nominendiks oli ka teine tõrvakast odaviskaja Magnus Kirt ning parima naissportlase tiitli nominentideks olid tõrvakad Marcella Liiv ja Mari Loorman. Parimaks tütarlapseks U20 vanuseklassis osutus Mirell Luik. Maakonna parimaks meestehnikasportlaseks on tõrvakas Janar Kadak. Maakonna aasta spordiperekonnaks on perekond Luik Tõrvast!

29. detsembril toimus Tõrva spordihoones Tõrva linnavolikogu esimehe Kalle Visteri ja Tõrva linnapea Maido Ruusmanni aastalõpupidu, kus selgusid ka Tõrva aasta tegijad. Linna aasta tegijateks osutusid MTÜ Mulgi Mekk, OÜ Narmet, OÜ Tõrva Kõrts, Piret Granovskaja, Mirell Luik, Marcella Liiv ning eripreemiad pälvisid kultuuripubi Juudas, Kristiina Luik ja Siim Ausmees.

Huumorit peab saama!Märtsis toimus esimest korda Tõrva huumorifestival, mille algatajaks oli huumoritrupi Tõrvatilgad aktiivne liige, õpetaja Valdeko Kalamees. Festival on saanud osalejate poolt positiivset tagasisidet ja tundub, et see on muutumas traditsiooniliseks Tõrva linna kultuuriürituseks.

Tõrvakate kõrget huumoritaset näitab ka trupi Tõrvatilgad saavutus Väätsa huumoripäeval „Maamees muigab“, kus Tõrvatilgad saavutasid esikoha, publiku lemmikuks ja parimaks naisnäitlejaks osutus Asta Mäeorg ning parimaks meesnäitlejaks Valdeko Kalamees.

Aprillis osales Tõrva gümnaasiumi õpilane Hardo Adamson Rakveres toimunud kooliteatrite riigifestivalil ning pälvis seal eripreemia julge väljakutse ja jõulise teostuse eest monoetenduses „Tangent universum“.

Tõrvas tegeletakse ka ajugümnastikaga. 2016. aastal toimus juba üheteistkümnendat korda Tõrva mälumänguturniir, millest võttis osa kokku üle 80 osaleja.

Augustis tähistas Tõrva Dokfest enda kolmandat sünnipäeva ning pühendas oma programmi �lmidele, mis rääkisid tugevatest isikutest. Teiste seas oli Tõrvas kohapeal käimas ka tunnustatud helilooja Sven Grünberg. Kümnenda tegevusaastani on jõudnud Tõrva Kunstistuudio.

Tõrva aasta kultuurisündmuseks oli aga vaieldamatult üheksandat korda toimunud Tõrva Loits, mis toimus 13. augustil. Traditsiooniline ettevõtmine kandis alapealkirja „Tere Perestroika? 1991 vs 2016“ ning pakkus retrospektiivi iseseisvumise ja vabaduse tähendusest läbi aastakümnete.

Sportlaste saavutused on muljetavaldavadTõrva on teadupoolest omavalitsus, kus sport ja tervislikud eluviisid on igati au sees. Tõrvat võib õigustatult pidada Eesti odaviskepealinnaks. 2016. aasta Eesti meistrivõistlustel saavutasid odaviskes esikohad tõrvakatest tippsportlased Tanel Laanmäe ja Marcella Liiv ning teise koha Magnus Kirt. Liiv ning tõrvakas Mirell Luik osalesid ka 2016. aastal Poolas toimunud juuniorite maailmameistrivõistlustel. Luik jõudis kokkuvõttes ka �naalvõistlusele, kus saavutas üheteistkümnenda koha. Laanmäe ja Kirt aga võtsid osa Rio olümpiamängudest.

Juulis toimusid Rakveres Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus, kus naiste odaviskes saavutas esikoha Mirell Luik ja vasaraheites Merliis Mägi. Hõbemedali võitsid odaviskes Marcella Liiv, vasaraheites Mirell Luik ja kettaheites Katre Marit Liiv. Pronksile tuli vasaraheites Brit Marii Veri. Kõik noorsportlased esindasid spordiklubi Viraaž. Heitealade Balti matšil Leedus tulid odaviskes esikohale U-20 vanuseklassis Mirell Luik isikliku rekordiga 52.68 ja U-23 vanuseklassis Marcella Liiv tulemusega 49.12. Vasaraheites võitis teise koha U-23 vanuseklassis Merliis Mägi isikliku rekordiga 39.00.

Tublisid tõrvakatest sportlasi jätkub ka teistele aladele. 21. mail Tallinnas toimunud petangi Eesti meistrivõistlustel tuli meeste üksikmängus Eesti meistriks Kevin Kangur.

Mais toimusid Saksamaal Euroopa meistrivõistlused tuletõrjespordis, millest võtsid osa ka tõrvakatest päästetöötajad. Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld tuli oma vanuseklassis esikohale ja üldarvestuses kolmandale kohale.

Euroopa meistrivõistlustel jahilaskmises saavutas Tõrva juurtega Andres Kull 12. koha, mis kahjuks ei taganud võimalust osaleda suveolümpiamängudel Brasiilias.

Tõrvakas Piret Granovskaja osales oktoobri lõpus ja novembri alguses Austraalias Perthis toimunud seeniorite maailmameistrivõistlusel ning saavutas Eesti teatejooksuneliku koosseisus hõbemedali.

2016. aastal on silmnähtavalt arenenud ka Tõrvast pärit iluvõimlejad Rose Marie Riitsalu ja Grete-Lisette Gulbis, kellest viimane võitis üle-eestilise tantsuvõistlussaate „Tantsuhullus“ �naali. Riitsalu tuli aga võimlemisklubi Janika rühma Rosett koosseisus möödunud aastal rühmvõimlemises Eesti meistriks juunioride A-grupis. Mõlemad tüdrukud osalesid tipptasemel ka võimlemise Euroopa meistrivõistlustel.


Tõrva Puuetega Inimeste Liidu võistkonnad osalesid 21. augustil edukalt Boccia vabariiklikel karikavõistlustel Võrumaal. Liidu kolm võistkonda saavutasid koha kuue parima võistkonna seas ning Tõrva toodi suur võidukarikas.

Tõrva Spordiselts aga korraldas Tõrva 90. sünnipäeva-aasta puhul koos Tõrva linnas tegutsevate spordiklubidega üritustesarja „12 säravat tähte“. Sarja eesmärgiks oli igal kuul ühe spordiala põhjalikum tutvustamine läbi tuntud sportlase, ala tutvustava võistluse või näidistreeningu läbiviimise piirkonnas. Autosport, iluvõimlemine, zumba, petank, orienteerumine, võrk- ja korvpall, triatlon, heited, jalgpall, matkamine – need on spordialad, mida sarja raames tutvustati.

Spordiklubi Meie Liigume ja Mulgimaa Spordiklubi eestvedamisel toimusid 2016. aastal Tõrvas duatloni ja triatloni Eesti karikasarja etapid ning viienda Tõrva krosstriatloni raames selgusid selle multispordiala Eesti meistrid.

Tõrva 90. sünnipäeva-aasta üheks tähtsündmuseks oli kindlasti 11. juunil toimunud Tõrva ekstreemjooks, kus üle 100 jooksusõbra võttis osa takistusterohkest maastikujooksust.

Septembris toimus gümnaasiumi staadionil juba üheksandat korda Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega, mis pühendati varalahkunud Peeter Kirdile.

Sügisel avati Tõrva gümnaasiumi juures ka disc-gol� rada, mis on saanud positiivset tagasisidet nii tõrvakate kui meie külaliste poolt.

Liigume edasi2016. aastal Tõrvas toimunud sündmused, saavutatud tulemused ning tulevikku suunatud tegevused on kokkuvõttes Tõrva-suguse Eestimaa väikelinna jaoks väga olulised saavutused ning usume, et tõrvakad on selle üle uhked. Usutavasti oleme oma tegevusega eeskujuks paljudele teistele omavalitsustele ning näitame, et hea tahtmise korral saab väheste vahenditega teha suuri asju, mis jäävad meelde ning millest kõneletakse ka aastate pärast.

Õigupoolest toimus Tõrvas palju rohkem, kui selles kokkuvõttes kirja sai. Kõike ei jõua kajastada, mistõttu tuleks kõigile aktiivsetele tõrvakatele ja Tõrva sõpradele teha suur kummardus, et olete hingega asja juures ning soovite, et Tõrva linnas elu edeneks. Aitäh!

2017. aasta 16. oktoobril ei ole enam Tõrva linna kui omavalitsusüksust. Nelja omavalitsuse ühinemise tulemusel on tekkinud 6500 elanikuga Tõrva vald, mille arenguid suunab 21-liikmeline volikogu. Kogu uue süsteemi paikaloksumine, mõtete ja ideede koondamine, inimeste töölesaamine nõuab oma aja ning loodetavasti kõik plaanitu sujub.

Maido RuusmannTõrva linnapea


Valga linn

Elanike arv 12 992 (1. jaanuari 2017 seisuga).

Pindala 16,65 km2.

Valga linn on Valga maakonna keskus.

Linnavolikogu – liikmeid 21, volikogu esimees Ivar Unt.

Linnapea Kalev Härk.

2016. aasta kõige raskem ja olulisem otsus oli ühinemine ümberkaudsete omavalitsustega. Pidasime üle aasta nõu Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdadega ning jõudsime arusaamisele, et koos oleme tugevamad. 25.11.2016 sõlmitud ja 2017. aasta lõpus jõustuv ühinemisleping annab kindlust kõigile. Tasakaal linna ja maapiirkonna arengus saab tagatud. Regionaalses ja globaalses konkurentsis teiste piirkondadega annab suurem ja tugevam omavalitsus eeliseid, meelitamaks siia uusi inimesi ja investeeringuid. Valga linn tugeva keskusena saab endale tagamaa, mis on looduslikult kaunis ja kus elavad aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed.

Kevadel otsustasime pärast pikki tuliseid arutelusid koondada Valga linna üldhariduskoolid kesklinna. Valga Priimetsa kooli rekonstrueerimise taotlusesse sai uueks asukohaks märgitud Vabaduse 13 ajalooline koolimaja. Kavade kohaselt 2018–2019 korrastatakse ja võetakse kasutusele tühjade majadega naaberkinnistud ning suur osa Valga kesklinnast saab täiesti uue elu ja hingamise. Kooli asukoha muutumisega vaadatakse üle kogu Vabaduse tänava liikluskorraldus – autokesksest asfaldiväljast saab inim- ja ettevõtlussõbralik linnaruum. Koos koolihoonete renoveerimisega võeti vastu otsus keskstaadioni olmehoone kõrvale ehitada uus spordihoone, mis peaks esmajärjekorras hakkama teenindama koole, kuid olema avatud ka teistele kasutajatele. Täielikult renoveeriti Valga jaama ümbrus (parklad, ühendusteed) ja ehitati välja kergliiklustee Võru tänaval kuni Toogipalu kalmistuni (2017 alguses kuni linna piirini).

Valga Valge maja sai renoveerituna 1. septembril tagasi oma ajaloolise rolli gümnaasiumihoonena. Valga gümnaa-siumi konkurentsivõime toetamiseks otsustasime ehitada koolile õpilaskodu, milleks osteti linnale J. Kuperjanovi 12 nn lõvidega maja. Pika võitluse tulemusel hoolimatu omaniku ja riigiasutustega saime linnale tagasi ajaloolise Valga kreisi ametiasutuste hoone. Palju kannatanud hoone süüdati veel enne lõplikku päästmist, kuid aasta lõpus alustati hoone taastamisega. Ühtlasi oli see ka Valga vanalinna kvartali taaselustamise alguseks, sest saadi rahastus ning alustati tegevuste elluviimist vajalike kinnistute omandamise ja projekteerimisega arhitektuurikonkursi võitnud Itaalia � rma poolt. Koostöös Valka Novadsiga koostati ja esitati Eesti-Läti programmi projektitaotlus „Integreeritud Valga-Valka ühine linnakeskus”, mis hõlmab Valga-Valka piiriala ning ühise linnatuumiku arendust. Läbi viidi ühine rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitsid arhitektid Hispaaniast.

Tegutsesime, et Valga ei oleks kesksuviti unine provintsilinn ja juulikuu sai täis kultuurset linnamelu. Menukaks osutus kirikukontsertide sari, milleks esmakordselt ajaloos tegid koostööd kõik Valga linnas tegutsevad kirikud, avades oma uksed kontserdikülastajatele. Linnaelule omast melu tõi esmakordne Valga kodukohvikute päev, rahvusvaheline militaarfestival ning suvelõpu suurkontserdid Pedeli jõekäärus ja tantsumuusika superstaari Serebro osalusel Valga linnapargis.

Panime leivad ühte kappi Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et Valga haigla oleks ka tulevikus võimeline andma kaasaegset ja kvaliteetset raviteenust. Aasta lõpu suurtehingu tulemusel investeeritakse 2017–2018 Valga haigla hoonetesse üle miljoni euro ning renoveeritakse perearstikeskus, erakorralise meditsiini osakond ja haigla sissepääs saab uue lahenduse. Paarisaja tuhande euro eest uuendatakse aparatuuri.

Aasta jooksul alustati esmakordselt noorte omaalgatusprojektide toetamist Valga linna eelarvest, millega kasvas hüppeliselt noorte eestvedamisel korraldatud tegemiste arv. Valgas tegutsev Liivimaa noorteorkester tegi kontsertreisi Hispaaniasse San Sebastiani suurele orkestrite üle-euroopalisele „laulupeole“. Aasta lõpus avati uues asukohas Võru tänava lõpus asuvas kaarhallis täielikult renoveerituna Valga ekstreemspordi sisehall.

Aasta värvikaim sündmus välissuhete valdkonnas oli suhtluse alustamine Hispaanias Galiitsia piirkonnas asuva Valga-nimelise asulaga. Sealses Valgas elab 6600 elanikku, tegutseb kolm kooli ja paljuski sarnaneb asutuste struktuur Eestis asuva Valgaga.

Kõigest eelnevast tulenevalt saab Valga minna ainult tugevamaks ja meie inimestel üha paremini. Oleme saanud palju tähelepanu ja peame seda üha paremini ära kasutama. Meid on maailmas märgatud, meil läheb hästi, kuid ühtlasi sunnib see meid edu nimel rohkem pingutama.

Kalev HärkValga linnapea


Õru vald

Elanikke 465 (1. jaanuari 2017 seisuga)

Pindala 104,50 km²

Külasid 8: Uniküla, Õruste, Lota, Kiviküla, Killinge, Mustumetsa, Priipalu, Õlatu

Alevikke üks: Õru

Valla keskus Õru alevikus, kaugus maakonnakeskusest 22 km

Vallavolikogu – liikmeid 7, volikogu esimees Kalmer Sarv.

Vallavanem Agu Kabrits.

Võiksin alustada aastaraamatu sissekannet pealkirjaga: Lõpp hea, kõik hea! Ja sellega võiks piirduda, nii-öelda kõik on koondatud justkui ühte lausesse – algus ja lõpp. Kuid nii lihtsaks ei tohi seda ka enda jaoks teha, kusjuures järgnevatel põlvkondadel peaks olema samuti arusaadav, mis siis ikkagi toimus, mis sai tehtud ja mis jäi tegemata.

Minu kabineti seinal on raamitud tunnistus selle kohta, et kakskümmend viis aastat tagasi, täpsemalt 20. veebruaril 1992. aastal kinnitati Õru valla omavalitsuslik staatus ning Õru vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Mis siis selles nii väga märkimisväärset on, et aastaraamatus selle fakti esile toon, oli ju vaja läbida sama teekond ka teistel valdadel ja linnadel, kas siis ajaliselt varem või veidike hiljem.

Omariiklus alles kujunes, paljuski toimus kõik n-ö katse ja eksituse meetodil. Vallad loodi, inimesed olid täis entusiasmi, soovid olid suuremad ja paljulubavamad, kui tegelik argipäev meile aastatega pakkus. Kuid Õru vallal oli õnne. Valdade loomisel oli peamiseks piiride aluseks järjepidevus, kas esimese Eesti aja vallapiiridest või muistsete kirikukihelkondade aladest. Õrul puudus see ajalooline side, oli vaid Valga sovhoosi ja Õru külanõukogu territoorium, millest loodi julgete ja tublide inimeste eestvõttel Õru vald.

Nüüd, 25 aastat hiljem, kogunes rahvas 18. veebruaril 2017 Õru kultuurikeskusesse, et tähistada pidulikult 25. aastapäeva ja meenutada möödunut. Paljudele kaugemal olijatele tundub Õru valla eksisteerimine üleüldse suur küsitavus olevat (olen aastaid tagasi ise samuti nende kõhklejate hulgas olnud). Olles ise siin aga töötanud neli aastat, võin julgelt väita, et väikevallana oleks Õru vald suutnud eksisteerida veel aastaid, kuid keskvalitsuse pidev reformide (hullus)küllus ei anna võimalust maapiirkondadel stabiilselt areneda. Õru vallal oli ja on maakonnas paiknevuselt kõige kesksem asukoht koos seda läbiva rahvusvahelise maantee ja raudteega. Logistika mõttes oleks justkui parim lahendus.

Aastapäeva meeleolul ei aidanud langeda isegi teadmine, et taoline kokkusaamine Õru valla nime all on ka viimane. Jah, tõesti 2016. aasta 25. novembril allkirjastati viie valla ühinemisleping Valga gümnaasiumis ja me hakkame kandma koos ühist Valga valla nime.

Kuidas läheb? Ette prognoosida on sama tänamatu kui homset ilma, kuid on asju, millel puudub ajaline mõõde. Need on meie valla aladelt sirgunud Eesti riigile väga tähtsad ja olulised kultuuriinimesed. Tähistasime 2016 augustis Unikülas Friedrich Kuhlbarsi 175. ja Hans Eineri 160. sünniaastapäeva. Kui Kuhlbarsi tuntakse üle Eesti kui ühte kuulsamat ärkamisaja koorilaulude loojat, siis Hans Eineri kuulsus ja tuntus on just väga olulised alustalad kujuneva Valga valla aladel, eriti Valga linnas, Valga linna eestluse kujunemisel. Lõpule on jõudmas ka ühe Eesti tuntuma maalikunstniku Kristjan Tederi Priipalus oleva sünnikoha lugu. Maja oli erakätes ja tuleõnnetuses peaaegu hävinud. Elumaja söestunud varemed kummitasid tontlikult Priipalu küla keskel. See oli pinnuks silmas nii ametnikele kui ka vallarahvale, samuti paljudele turistidele, kes maanteel suurtest ja uhketest suunaviitadest ajendatult sattusid juhuslikult või teadlikult seda objekti „imetlema“. Mitmeid aastaid sai lahendust otsitud ja lõpuks leidis selle Priipalust võrsunud põlenud maja naabruses elav Priit Vaher, kes otsustas kinnistu ära osta ja territooriumi korrastada. Kunstniku põlenud sünnikodu likvideerimist aitas rahaliselt toetada Õru vallavolikogu.

Peamistest valla objektidest sai 2016. aastal rekonstrueeritud Õru valla raamatukogu, remonditud sai lasteaed Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse toel ja omavahenditest ehitatud nägus puukuur. Mitmeid huvitavaid atraktsioone rajati ka vabaühenduste, peamiselt MTÜ Epre Arenduse toel ja PRIA Leaderi koostöös. Paigaldati mitmeid virgestusvahendeid vaba aja veetmiseks nii lastele kui täiskasvanutele Õru puhkealale ja selle ümbrusesse. Palju on tehtud, palju on ka täna tegemisel ja palju jääb tulevikku!

Agu KabritsÕru vallavanem

67Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus

Valga maakond asub Eesti lõunaosas, moodustades Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonna. Maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Lääneosas on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna-suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel niidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljanduvad orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Hummuli ja Taagepera ümbruses leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane ala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna-suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreentasandik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht.

Maakonna kõrgeim osa on Otepää kõrgustik, kus kõrgemateks tippudeks on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Sealne ala on ka järvederohke, tuntuim neist on Pühajärv. Samuti on kaunis Karula kõrgustik, eriti selle vahelduva reljee�ga idaosa, mis jätkub ka Läti Vabariigi põhjaosas. Karula kõrgustiku rohketest järvedest on üks tuntumaid Karula Pikkjärv.

Maakonna metsamaa pindala on ligi 114 000 ha, metsad vahelduvad niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Maakonna üldpindalast on 7900 ha soode all, millest 5 400 ha on kõrgsood e rabad. Suuremad neist on Rubina, Korva ja Lagesoo.

Valgamaa suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala.

Kõrgeimaks mäeks Valgamaal on Kuutsemägi, 217 m. Looduslikke järvi (üle ühe ha) on maakonnas ligi 180. Suurim on neist Pühajärv (286 ha), järgneb Aheru (234 ha). Maakonna sügavaimaks järveks on Udsu (30,2 m), mis on oma sügavuselt kolmas Eestis.

Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle eritüübid, nagu pargid, puistud, arboreetumid, on Valgamaal kokku 60. Suurimaks neist on Otepää looduspark, mille suuruseks on 22 209,3 ha. Oma territooriumilt on see ühtlasi suurim Eestis asuvatest maastikukaitsealadest. Kaitsealust territooriumi, mis lisaks kaitsealadele hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on maakonnas kokku 43 431 ha. Üksikobjektidena on Valgamaal kaitse all 23 põlispuud ning viis rändrahnu. Maakonna kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on ühtlasi jämedaim hariliku kuuse esindaja Eestis. Puu kõrgus küünib 29 meetrini, selle ümbermõõt on 4,32 m. Kõige jämedamaks puuks on aga Pühajärve Sõjatamm ümbermõõduga 6,98 m. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja maapealne maht 61 m3.

5.2 Meteoroloogiline ülevaade

Soojuslikud karakteristikud

Tabel 5-1. Valga õhutemperatuur (°C) kuude kaupa

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Keskmine õhutemperatuur 2016 -9,8 0,7 -0,1 6,1 14,4 16,5 18,4 16,2 12,5 4,2 -0,7 0,0

Keskmine õhutemperatuur 1981–2010 -4,4 -5,0 -0,8 5,7 11,7 15,2 17,6 16,1 10,9 6,0 0,5 -3,2

Absoluutne maksimum õhutemperatuur 1981–2010 10,1 10,9 18,4 27,4 30,7 32,1 34,4 34,3 29,5 21,4 12,9 11,9

Absoluutne miinimum õhutemperatuur 1981–2010 -34,8 -35,6 -26,8 -11,1 -5,6 0,1 3,1 1,8 -5,5 -14,4 -21,0 -30,1

Keskmine õhutemperatuur 2015 -1,5 -0,9 2,9 5,8 10,3 14,6 16,3 17,2 12,8 4,4 3,8 2,4

Allikas: keskkonnaagentuur.

68 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Joonis 5-1. Valga aasta keskmine õhutemperatuur (°C), 1981–2016

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,019

8119

8219

8319

8419

8519

8619

8719

8819

8919

9019

9119

9219

9319

9419

9519

9619

9719

9819

9920

0020

0120

0220

0320

0420

0520

0620

0720

0820

0920

1020

1120

1220

1320

1420

1520

16

Õhu

tem

pera

tuur

°C

aasta keskmine norm 1981–2010 Lineaarne (aasta keskmine)


Joonis 5-2. Valga õhutemperatuur (°C) kuude lõikes, 2016 ja 1981–2010

-40,0

-30,0

-20,0

-10,0

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

I I I I I I I V V V I V I I V I I I I X X XI X I I

ÕH

UTE

MPE

RAT

UU

R °

C

Keskmine õhutemperatuur 2016

Absoluutne maksimum õhutemperatuur 1981–2010

Absoluutne miinimum õhutemperatuur 1981–2010

Keskmine õhutemperatuur 1981–2010


Joonis iseloomustab kuu keskmiste õhutemperatuuride aastast käiku 2016. aastal Valgas, võrreldes paljuaastase keskmisega ehk normiga, absoluutse maksimumi ja miinimumiga (1981-2010).

Aasta keskmine õhutemperatuur oli 2016. aastal Valgas 6,5°C, mis on 0,6°C kõrgem pikaajalisest keskmisest (aasta norm 5,9°C) ja 0,8°C madalam 2015. aastast.

Kõige külmem kuu oli jaanuar, mil kuu keskmine õhutemperatuur oli -9,8°C, mis on pikaajalisest keskmisest 5,4°C (jaanuari norm -4,4°C) ja 2015. aastast 8,3°C külmem.

Kõige soojem kuu oli juuli, mil Valga keskmine õhutemperatuur oli 18,4°C, mis on pikaajalisest keskmisest 0,8°C (juuli norm 17,6°C) ja 2015. aastast 2,1°C soojem.

Väga soe oli 2016 veebruar, mil kuu keskmine õhutemperatuur oli 0,7°C (veebruari norm -5,0°C), mis on viimase 75 aasta reas neljandal kohal.

Valga aasta absoluutne maksimum õhutemperatuur oli 31,8°C, mis mõõdeti 26. juunil. Absoluutne miinimum õhutemperatuur oli -28,0°C, mis mõõdeti 8. jaanuaril.

Tabel 5-3. Valga sademete summa (mm) kuude lõikes, 2015 ja 2016 ning 1981–2010


Sademete summa 2016 55,8 83,8 37,2 66,5 3,5 122,8 112,9 105,5 20,5 43,6 78,4 29,9

Sademete summa 1981–2010 56,5 40,1 42,2 33,4 53,1 82,9 67,8 84,9 59,1 71,7 56,9 56,2

Sademete summa 2015 61,5 22,8 26,9 82,5 54,9 36,7 84,8 16,3 68,8 6,2 60,8 59,6



Tabel 5.-4. Valga suhteline õhuniiskus (%) kuude lõikes, 2015 ja 2016 ning 1981–2010


Keskmine suhteline õhuniikus 2016 88 89 77 71 58 69 78 83 84 85 91 91

Keskmine suhteline õhuniiskus 1981–2010 88 86 80 72 69 74 77 81 85 88 90 90

Keskmine suhteline õhuniikus 2015 86 83 69 71 68 63 72 73 84 82 91 88


Valga 2016. aasta sademete summa oli 760,4 mm, 2015. aastal 581,8 mm, pikaajaline keskmine (1981–2010) 707,6 mm. Kõige sademeterohkem oli juuni, mil kuu sademete summa oli 122,8 mm (juuni norm 82,9 mm).

Kõige kuivem kuu oli mai, mil sadas ainult 3,5 mm, mis on ainult 6,5% pikaajalisest keskmisest (mai norm 53,1 mm), mis on rekordiliselt kuiv.

2016. aasta keskmine suhteline õhuniiskus oli Valgas 80% (aasta norm 82%). Suhteline õhuniiskus oli kõige väiksem mais, kuu keskmine 58%. Kõige niiskem oli novembris ja detsembris suhtelise õhuniiskusega 91%.

Joonis 5.-3. Valga sademete summa (mm) ja suhteline õhuniiskus (%) kuude lõikes 2016 ja 1981–2010

0102030405060708090100

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0


SUH

TELI

NE

ÕH

UN

IISKU

S %

SAD

EMET

E SU

MM

A M

M

Sademete summa 2016 Sademete summa 1981–2010

Keskmine suhteline õhuniiskus 2016 Keskmine suhteline õhuniiskus 1981–2010


5.3 Keskkonnaameti Lõuna regioon

Valga kontori aadress: Kesk 12, 68203 Valga

Keskkonnaameti Lõuna regiooni juhataja on Ena Poltimäe.

Keskkonnaamet tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Keskkonnaamet tegutseb alates 1. oktoobrist 2016 senise kuue regiooni asemel kolmega: Lääne, Lõuna ja Põhja regiooniga. Põhja regiooni kuuluvad Harju, Järva, Ida- ja Lääne-Viru maakonnad, Lõuna regiooni Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonnad ning Lääne regiooni jäävad Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakonnad.

Regionaalne juhtimine kadus järgmistes uutes valdkondlikes büroodes: maahooldus, liigikaitse, kaitse planeerimine, maapõu, jäätmed ja kompleksload.

Regioonidele eraldi regioonikeskusi ei määratud. Igasse maakonda jäi keskkonnaameti kontor endisel kujul alles, seega spetsialistid jätkavad tööd oma tavapärastes kontorites. Mõnedel spetsialistidel muutusid vaid otsesed juhid ja kuuluvus struktuuriüksusesse. Muudatustega välditi struktuuriüksuste juhtide koondumist Tallinna ja spetsialistidele anti võimalus valida endale sobiv tööpaik kodukoha lähedal.

Keskkonnaameti ülesandeks on viia ellu riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.

Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid lube ja litsentse (keskkonnaload, loodusvarade load, kiirgustegevusload jne). Hoolitsetakse, et ettevõtete ja eraisikute tegevused looduses oleksid kooskõlas kehtestatud nõuetega ega ohustaks elanike elu ja tervist.

Tegeletakse looduse kaitsmisega ning osaletakse keskkonnamõjude hindamises. Vajadusel taastatakse looduslikkust, tegeletakse inimeste poolt loodusele tekitatud kahju kõrvaldamisega ning ka vastupidi – looduse poolt inimeste varale tekitatud kahju hüvitamisega. Reguleeritakse meie loodusvarade (maavarad, mets, vesi, loomad ja linnud vms) kasutamist. Tagatakse, et looduse ja eluskeskkonna hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved.


Keskkonnaamet korraldab mitmesuguseid seiretoiminguid. Näiteks osaletakse erinevate loodusobjektide teadus- ja uurimistöödes ning erinevate elupaikade olukorra ja arengute hindamises. Jälgitakse jahipiirkondades ulukite arvukust, veekogudes kalavarude piisavust, teostatakse õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret. Et suurendada inimeste hoolivust ja vastutustundlikku käitumist looduse suhtes, tegeletakse elanike keskkonnaalase harimisega.

Püütakse igati olla toeks inimtegevuse jõudsale arengule ning kaitsta ja hoida samal ajal meie looduse mitmekesisust ja eluvõimet.

Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused

2016. aastal kinnitati Valga maakonna kaitsealustel objektidel kaks Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) määrust: Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid (VV 27.05.2016 määrus nr 60) ja Otepää looduspargi kaitse-eeskiri (VV 18.12.2016 määrus nr 135).

Kaitsealuse objekti valitsejana anti tegevusteks kaitsealustel loodusobjektidel kooskõlastusi projekteerimistingimustele 45 korral, seisukohti projektidele 17 korral, ehitusteatisi kooskõlastati 30 korral, ehituslubasid 26 korral, maakorraldustoiminguid 40 korral, detailplaneeringute seisukohti anti 8 planeeringule ja muid erinevad seisukohti 32 korral. Kurepesade eemaldamiseks anti nõusolek 7 juhul, puude raieks veekaitsevööndis 3 juhul ja ürituste korraldamiseks 22 korral.

Poollooduslikke kooslusi taastati Palakmäe hoiualal 15,78 ha, Koiva-Mustjõe luha hoiualal 0,50 ha, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal 17,17 ha ja Võrtsjärve hoiualal Valga maakonna poolses osas 3,75 ha. Poollooduslikke kooslusi hooldati Valga maakonnas kokku ca 975 ha, millest Otepää looduspargis ca 120 ha, Otepää hoiualal ca 36 ha, Karula rahvuspargis Valga maakonna osas ca 115 ha, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valga maakonna osas ca 671 ha, Koorküla looduskaitsealal ca 14 ha, Tündre looduskaitsealal ca 3 ha ja Võrtsjärve hoiualal Valga mk osas ca 15 ha.

Loodushoiutööde raames taastati maastikuliselt olulisi vaateid Otepää looduspargis 24,6 ha. Puka vallas tehti hooldustöid Jaanimäe männi ümbruses ja Laanemetsa pargis likvideeriti tormikahjusid pärast juulikuist tormi.

Tasapisi jätkati ristipuude kaardistamisega ning Karula rahvuspargi väärtuslike hoonete jäädvustamisega, et �kseerida hoonete seisund.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse ja kultuuripärandi alased teavitustegevused

Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärkideks on tõsta Eesti elanike keskkonnateadlikkust läbi siht- ja huvirühmadele suunatud tegevuste, edendada formaalharidust toetavat keskkonnaharidust ning aidata kaasa kogu Eesti keskkonnahariduskeskuste võrgustiku toimimisele. Kultuuripärandialase teavitustegevuse eesmärgiks on Karula rahvuspargi kultuuripärandi väärtustamine, säilitamine ja oskuste edasiandmine.

Amet korraldab koolitusi ja infopäevi erinevatele sihtrühmadele (kaitsealade kohalikud elanikud, omavalitsuste ametnikud, õpetajad jt); üldsusele suunatud tegevusi: teemapäevad, kampaaniad, talgud, praktilised koolitused jm. Lisaks koostatakse teabematerjale, ekspositsioone, info-tahvleid. Keskkonnahariduse valdkonnas viiakse läbi ka õppekava toetavaid keskkonna-hariduslikke õppeprogramme jt tegevusi (viktoriinid, konkursid, laagrid, näitused) lasteaedadele ja koolidele.

Valga maakonna teavitustegevus tugineb kahe suure kaitseala, Otepää looduspargi ja Karula rahvuspargi keskustele. Nii Otepää looduskeskuses kui Karula rahvuspargi keskuses saab tutvuda kohalikku loodust ja kultuuripärandit tutvustava püsinäitusega, vaadata kaitseala tutvustavat multimeediaprogrammi, tutvuda teabematerjalidega. Olemas on õppevahendid keskkonnaalaste õppeprogrammide läbiviimiseks. Keskuste ruume kasutatakse keskkonna- ja kultuuripärandialasteks tegevusteks.

TeavitustegevusedKeskkonnaameti poolt pakutavad keskkonnahariduslikud õppeprogrammid lasteaedadele ja üldhariduskoolidele. Otepää looduskeskuse poolt tehti Valgamaa lasteaialastele seitse õppeprogrammi, milles oli osalejaid 112, üldhariduskoolide õpilastele 60 programmi, milles oli osalejaid 1345. Karula rahvuspargi keskuse poolt tehti Valgamaa lasteaialastele seitse õppeprogrammi, milles oli osalejaid 125 ning üldhariduskoolide õpilastele 43 programmi, kus oli osalejaid 738. Samuti osales keskuste programmides lasteaialapsi ja õpilasi Põlvamaalt, Võrumaalt, Tartumaalt ja teistest maakondadest.

Korraldati 12 avalikkusele suunatud teavitusalast sündmust (üks loodusõhtu, kolm töötuba, kolm palkhoone taastamise koolitust, üks kiulina kasvatamise ja töötlemise koolitus, üks looduskaitsekuu matk, üks hobutööpäev, üks ajaloolise maakasutuse teemaline seminar, üks käsitööpäev), millest võttis osa 376 inimest. Lisaks on keskkonnaamet esindatud Valgamaa eakate päeval võõrliike tutvustava töötoaga.

Korraldati neli kindlatele sihtrühmadele suunatud sündmust (üks infopäev Valgamaa õpetajatele, üks Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaud, kaks Karula rahvuspargi koostöökogu), millest võttis osa ca 80 inimest.


Korraldati neli õpilastele suunatud sündmust (noore looduskaitsja laager ja jätkuseminar, loodushariduspäev, avastusrada), osalejaid kokku 118. Lisaks oli keskkonnaamet esindatud Päästeameti korraldatud noortelaagris „Kaitse end ja aita teist“ keskkonnaohutuse teemalise punktiga ning Kaitseliidu korraldatavas noortelaagris taimede tundmise teemaliste õppekäikudega.

Juhendati 4 keskkonnakaitse eriala õpilase/üliõpilase ettevõttepraktikat. Praktikandid olid Räpina aianduskoolist ja Eesti maaülikoolist.

Teabematerjalid2016. aastal anti välja Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi kaks numbrit (kevad ja sügis).

Keskkonnaameti sündmuste läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maavarad

Valgamaal on 2017. a mai seisuga 39 kehtivat kaevandamisluba, millest kolm on turba ning ülejäänud ehitusmaavarade (ehitus- ja täiteliiv ning ehituskruus) kaevandamiseks. Ehitusmaavarade karjääridest 28 karjääris saab kaevandada ehitusliiva, 12-s ehituskruusa ja seitsmes täiteliiva. 2016. aastal kaevandati 21 karjäärist.

2016. anti Valgamaale üks uus, Koikküla uuringuruumi geoloogilise uuringu luba. Uusi kaevandamislubasid 2016. aastal Valgamaale ei antud.

Kõigi kehtivate lubadega mäeeraldiste kogupindala 2016. aastal oli ca 572 ha, millest ca 341 ha hõlmavad turbatootmisalad.

Turvas2016. aastal turba kaevandamiseks uusi lubasid ei antud. Turvast kaevandab AS Valmap Grupp.

Helme, Kantsi ja Lagesoo turbatoomisaladel kaevandati vähelagunenud turvast kokku 9,3 tuh t, hästilagunenud turvast ei kaevandatud.

Ehitusmaavarad2016. aastal kaevandati Valgamaal ehitusmaavarasid kokku 127 tuh m³, sh ehituskruusa 36 tuh m³, ehitusliiva 81 tuh m³ ja täiteliiva 10 tuh m³.

Ehituskruusa kaevandati 2016. aastal viiest karjäärist. Suurim kaevandaja oli Metsatervenduse OÜ, kes kaevandas Vangja III kruusakarjäärist 20,4 tuh m³ ehituskruusa.

Vähemal määral kaevandati ehituskruusa veel Siimu, Makita ja Kasemäe kruusakarjäärides ning Kastolatsi liivakarjääris.

Ehitusliiva kaevandati 2016. aastal 12 karjäärist. Kõige rohkem kaevandati Kastolatsi liivakarjäärist, 22,9 tuh m³, kaevandajaks oli OÜ Otepää Betoon. Suuremad kaevandajad olid veel OÜ PM Kaubandusgrupp, kes kaevandas Ruusamäe liivakarjäärist 15,7 tuh m³, ning AS Valmap Grupp, kes kaevandas Variku liivakarjäärist 14,9 tuh m³ ehitusliiva.

2016. aastal kaevandati ehitusliiva veel Laanemetsa, Tinu, Kirbu, Sulevi, Liivaaugu, Kösti, Siimu II, Sibula ja Männiku liivakarjääridest.

Täiteliiva kaevandati 2016. aastal neljast karjäärist. Kõige rohkem kaevandati Siimu II liivakarjäärist – 5,5 tuh m³, kaevandajaks oli OÜ Ronk. Veel kaevandati täiteliiva Tinu, Puurina ja Härma II liivakarjääridest.

Valgamaa paisud, reoveepuhastid ja veevõtt

Veekogude hea seisundi tagamiseks tuleb saavutada olukord, kus inimtegevuse mõju on vähendatud niivõrd, et see ei häiriks vees elavaid liike ega nende elupaiku. Üheks veekogude kesise seisundi põhjustajaks väärtuslikel jõgedel on paisud, mis kujutavad endast kalade rändetõket. Valgamaal asuval Purtsi jõe hoiualal ei ole säilinud ühtegi funktsioneerivat veskipaisu, kuid kaladele ületamatuks rändetõkkeks on Oona veskipaisu vare. Veekogu seisundi parandamiseks on Oona vesiveski paisu juures kavandatud Ühtekuuluvusfondi rahastusel paisutuse likvideerimine ja olemasoleva silla rekonstrueerimine.

Valgamaal kasutatakse joogiveeallikana põhiliselt Kesk-Devoni põhjaveekogumi veekihtide põhjavett, pinnavett kasutatakse peamiselt kunstlume tootmiseks (Kuutsemäe, Kääriku, Tehvandi). Veevõtt on maakonnas viimastel aastatel olnud keskmiselt üks miljon m³ aastas. Ühisveevärgi puurkaevude toorvesi on tihtipeale tulenevalt piirkonna hüdrogeoloogilistest iseärasustest mangaani- ja rauarikas, mistõttu tuleb nõuetele vastava joogivee tootmiseks kasutada raua- ja mangaaniärastusseadmeid. Suurimad kohalikud vee-ettevõtted on AS Valga Vesi, AS Otepää Veevärk ja OÜ Tõrva Veejõud.


Veekasutuses on kaks põhimõistet – reovesi ja heitvesi. Reovesi on lähtuvalt veeseadusest üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Heitvesi on pärast mehaanilist, bioloogilist ning vajadusel ka keemilist puhastust suublasse juhitav vesi. Heitvee suublaks võib olla nii pinnas (vastavalt hüdraulilisele koormusele dimensioneeritud imbsüsteem) kui ka veekogu. Heitvee ärajuhtimine toimub läbi puhastusseadmete. Puhastamata reovee loodusesse juhtimine on lubamatu.

Keskkonnaamet reguleerib vee erikasutusloaga kõik heit- ja sademevee väljalaskmed juhul, kui heit- või sademevesi juhitakse veekogusse või hajutatult läbi imbsüsteemi pinnasesse (viimane alates 5 m³ ööpäevas). Peamiselt on loapõhiselt reguleeritud kohalike omavalitsuste poolt määratud vee- või tööstusettevõtete väljalaskmed.

Valgamaal on 58 vee erikasutusloa põhist heit- ja sademeveeväljalasku, nendest suurpuhastid Otepääl, Tõrvas ja Valgas. Valgamaal on kõik suuremad asulad kaetud ühiskanalisatsiooni ja reoveekogumisaladega. Valga linna keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisala orgaaniline reostuskoormus on 18 000 inimekvivalenti (ie), Otepää vallasiseses linnas 4280 ie-d ja Tõrva linnas 3122 ie-d. Inimekvivalent on reostuskoormuse ühik, mis väljendab tinglikult ühe inimese poolt tekitatavat veereostuskoormust. Inimekvivalendi väärtust väljendatakse orgaanilise reostuskoormuse korral biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu ning ühe ie väärtuseks on 60 g hapnikku ööpäevas.

Keskkonnaameti Lõuna regioonis on kõik suurpuhastid (suuremad kui 2000 inimekvivalenti) nüüdseks rekonstrueeritud ning ka Valgamaa linnade heitvesi vastab veeseaduse ja selle alamaktide alusel kehtestatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele ning puhastid töötavad korrektselt. Probleemiks on talveperiood, kus tõhustatud lämmastikuärastusega suurpuhastite bioloogiline protsess on aeglane (eelkõige nitri�katsioon, mis on eelduseks denitri�katsioonile) ja üldlämmastiku puhastusefektiivsus seetõttu madalam. Eelneva tõttu jõuab talveperioodil suublasse suurem toitesoolade kogus. Väikepuhastid vajavad järjepidevat asjatundlikku hooldamist ning on tundlikumad nii reoveekogumisalalt pärineva reovee reostuskoormuse kui ka reovee iseloomu suhtes (orgaanika, üldlämmastiku ja üldfosfori omavaheline suhe, sademevee osakaal jmt).

Valgamaal rekonstrueeriti 2016. a Põdrala valla Riidaja küla keskuse ja kooli reoveepuhastid. Riidaja vallakeskuse olemasolev amortiseerunud võrekaev ja septik likvideeriti ja paigaldati annuspuhastuse tehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Riidaja kooli juurde paigaldati põhipuhastina mehaanilisel puhastusel põhinev septik, heitvesi suunatakse läbi imbsüsteemi pinnasesse. Lisaks rekonstrueeriti Taheva vallas Hargla külas asuva Hargla kooli reoveepuhasti (kolmekambriline septik + imbsüsteem). Lähiaastatel ootavad rekonstrueerimist Puka, Sangaste ja Tõlliste valdade väikepuhastid, samuti rekonstrueeritakse Tõrva linna Riiska linnaosa ühiskanalisatsioonitorustik, millele lisandub piirkonna lahkvoolse kanalisatsiooni sademe-veeväljalask.

Kalandus

Valgamaa veekogudest (ei käsitleta osaliselt Valgamaal asuvat Võrtsjärve) on nakkevõrguga püük lubatud ainult Aheru järvel. Aastal 2016 püüti sellest järvest kalastuskaardi alusel nakkevõrguga, vastavalt Keskkonnaametile esitatud andmetele, järgmistes kogustes kala: koha 441 kg, haug 84,5 kg, latikas 520 kg, ahven 31,3 kg, linask 49,7 kg, koger 6,6 kg.

Põhjaõngejada kui harrastuspüügivahendit kasutati 2016. aastal jätkuvalt vähe ning püügid olid tagasihoidlikud. Valgamaa veekogudest õngejadaga saadud kalakogused olid kokku järgmised: haug 12,6 kg, euroopa angerjas 33,4 kg, ahven 15,7 kg, latikas 48,9 kg ning teisi liike kokku 1,2 kg.

Kalastuskaarte vähipüügiks taotleti 2016. aastal viieteistkümnele Valgamaa veekogule. Vastavalt esitatud andmetele püüti Valgamaal 836 mõõdulist ja 1143 alamõõdulist vähki (viimased lasti pärast mõõtmist tagasi vette). Kõige rohkem taotleti vähipüügiks kalastuskaarte endiselt Aheru järvele – 60 luba. Kokku püüti sellest järvest 414 mõõdulist ja 643 alamõõdulist vähki. Keskmine saagikus oli 10,6 mõõdulist vähki kalastaja kohta. Väikesel Emajõel oli vähipüügihuviliste arv väiksem – 12, kuid saagikus kõrgem – 12,5 mõõdulist vähki kalastaja kohta. Kokku püüti Väikesest Emajõest 150 mõõdulist vähki ja 175 alamõõdulist.

Veel paistsid väljapüügilt silma Nõuni järv 62 mõõdulise ja 80 alamõõdulise vähi ning Kaarna järv 29 mõõdulise ja 154 alamõõdulise vähi väljapüügi poolest.


Jahindus

Valgamaa jahimaade pindala on 200 259 ha.

Valgamaal on arvel 634 jahimeest. Metssigade söötmiskohti on 152, soolakuid 292 ning söödapõldude pindala on 13,1 ha. Valgamaa jahimeestel on kokku 96 jahikoera: 57 laikat, 9 terjerit, 12 hagijat, 14 taksi ja neli linnukoera (kolm seisukoera ja üks retriiver).

Ulukite küttimine (kütitud isendeid):põder (393), punahirv (51), metskits (797), metssiga (130), hunt (4), rebane (274), kährik (281), metsnugis (211), kivinugis (6), tuhkur (21), mink (18), mäger (6), saarmas (2), valgejänes (16), halljänes (41), kobras (942), laanepüü (2), kaelustuvi (49), hallvares (13), künnivares (1), lauk (11), rabahani (7), suur-laukhani (1), hallhani (3), piilpart (1), sinikael-part (140).

Loendatud ulukeid (enim esinevad, loendatud isendeid):põder (483), punahirv (145), metskits (2009), metssiga (100).

Jäätmed

Seisuga 1.01.2017 oli Valgamaal 22 jäätmeluba omavat ja 18 jäätmekäitlejaks registreerunud ettevõtet. Valga prügila suleti 16.07.2009 ning edasi tegutseb prügila kõrval Valga jäätmejaam. Jäätmejaama operaatoriks on alates 1.01.2014 Eesti Keskkonnateenused AS. Lisandunud on üks uus jäätmekäitluskoht Karula vallas.

2016. aastal on jäätmeid Valgamaalt veetud Eesti Energia ASi Iru Elektrijaama ning Paikuse ja Torma prügilasse. Prügilasse ladestatud jäätmete eest laekus saastetasust Valgamaa omavalitsustele jäätmekäitluse arendamiseks 2016. aastal 17 408 eurot (2015 – 3030 eurot).

Suurim jäätmekäitleja maakonnas oli Eesti Keskkonnateenused AS, kes kogus ja vedas 2016. aastal kokku 5510 tonni segaolmejäätmeid (2015 – 5470 t). Suurimad ohtlike jäätmete kogujad Valga maakonnas olid 2016. aastal aktsiaselts Epler & Lorenz, kes kogus ettevõtetelt ja elanikkonnalt kokku erinevaid ohtlikke jäätmeid 220 tonni (2015 – 218 t), ning Eesti Keskkonnateenused AS, kes kogus suures koguses just eterniiti – 106 tonni. 2016. aasta andmed on hinnangulised, sest andmete töötlus pole käesoleva raamatu koostamise ajaks veel lõppenud.

Kõikides Valgamaa omavalitsustes on korraldatud olmejäätmevedu. Valga maakonnas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond ning teenusepakkujaks Eesti Keskkonnateenused AS kuni 31.12.2017.

Välisõhk

2016. aastal oli Valgamaal 40 välisõhu saasteluba omavat käitist ning 10 käitist, kes omavad keskkonnakompleksluba, milles on eraldi peatükina käsitletud ka välisõhu kaitset. Välisõhu saasteluba on haldusakt, millega kehtestatakse käitisele tema saasteallikatest välisõhku heidetavatele saasteainetele lubatavad aastased ja hetkelised maksimaalsed heitkogused ning vajaduse korral ka tekkiva välisõhu saastamise seire teostamise nõuded, et hinnata tekkivate gaaside koostist, saasteainete heitkoguste suurust ja nende vastavust saasteloas sätestatud kontrollarvudele. Välisõhu saasteloa omamine on käitisele kohustuslik, kui ta ületab oma näitajate poolest keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kehtestatud künniseid.

Keskkonnaameti poolt väljastatud välisõhu saasteload on nähtavad Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/).

Ükski Valgamaal asuvatest ja välisõhu saasteluba omavatest käitistest ei ületanud 2016. aastal keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 ”Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi ning nende tegevusest tekitatud välisõhu saastamine ei omanud olulist keskkonnamõju.

Lähtuvalt keskkonnatasude seaduse sätetest on välisõhku saastavad käitised kohustatud oma tegevuse käigus välisõhku heidetud saasteainete eest tasuma riigile saastetasu. 2016. aastal maksid Valgamaa käitised Eest riigile välisõhu saastamise eest saastetasu kokku üle 122 000 euro.


Metsandus

Tabel 5-5. Raiemahud metsateatiste andmetel tihumeetrites (edaspidi tm), 2016

Vald/linn kokku (tm) hooldusraie (tm) lageraie (tm) turberaie (tm) muu raie (tm)

Valga linn 5378 999 4000 - 379

Helme vald 135 091 17 621 110 448 1692 5330

Hummuli vald 76 135 12 334 59 826 1817 2158

Karula vald 170 512 41 530 121 706 810 6466

Otepää vald 101 841 30 647 61 265 9620 309

Palupera vald 44 256 6717 30 096 6837 606

Puka vald 75 453 8858 63 531 2837 227

Põdrala vald 59 433 9742 48 913 195 583

Sangaste vald 51 244 7750 33 728 9341 425

Taheva vald 337 248 81 845 249 277 2031 4095

Tõlliste vald 110 250 16 170 91 064 1227 1789

Õru vald 43 610 4265 37 889 1174 282

KOKKU 1 210 451 238 478 911 743 37 581 22 649

Allikas: keskkonnaamet.

5.4 Riigimetsa Majandamise Keskus

RMK Valgamaa metskonna aadress: Raavitsa küla, Karula vald, Valga mk

Metsaülem Risto Sepp

Metsandus Valgamaa riigimetsasRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on metsaseaduse alusel moodustatud riigitulundusasutus, mille seadusest tulenevad ülesanded on riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük; metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja loodusväärtuste kaitse.

RMK Valgamaal hallatava maa üldpindala on 59 360 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 87%.

RMK Valgamaa metsamaa pindala jagunemine majanduspiirangute järgi on järgmine: 64,4% majandatavad metsad, 19,4% majanduspiirangutega metsad ja 16,2% rangelt kaitstavad metsad.

Joonis 5-4. Metsakategooriate jagunemine (%), 2016

0

10

20

30

40

50

60

70

Rangelt kaitstav mets Majanduspiirangutega mets Majandatav mets

Allikas: RMK.


Metsa uuendamine on reguleeritud metsa uuendamise kohustusega, mille täitmist riik jälgib ja kontrollib. Maakonnas uuendati metsa 539 hektaril.

Joonis 5-5. Metsa uuendamine (ha), 2016

0

50

100

150

200

250

300

mänd kuusk kask haab sanglepp

Allikas: RMK.

Kui metsauuendus on saavutanud õigusaktiga ette nähtud mõõdud, piisava elujõu ja nii kindla kasvuhoo, et metsauuendustöid rohkem pole vaja rakendada, siis loetakse see ala uuenenuks. Valgamaal arvestati 2016. aastal metsauuendust metsaks ümber (loeti uuenenuks) 525 ha.

Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie.

Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm. Raiemahu suurenemist uuendus- ja sanitaarraiel, võrreldes eelmise aastaga, mõjutas juulitorm, mis kahjustas oluliselt metsa Taheva, Karula ja Otepää vallas.

Tabel 5.-6. Raiemahud (ha), 2016

Raieliik raiemaht (ha) 2016

Uuendusraie 1057

sellest lageraie 1057

Hooldusraie 3047

sh valgustusraie 1004

harvendusraie 351

sanitaarraie 1692

Raadamine 4

Allikas: RMK

Valgamaal on mitmeid kaitstavaid alasid, kaitsealuseid liike ja vääriselupaiku. Suuremad kaitsealad, mis on RMK hallataval maal, on Karula rahvuspark, Otepää looduspark, Rubina, Tündre ja Soontaga looduskaitsealad. RMK korraldab looduskaitsetöid riigimaal, säilitamaks looduslikku mitmekesisust.

RMK tegeleb igaüheõiguse võimaluste loomisega puhkealadel. RMK on loodusesse rajanud matkaradu, lõkkekohti ja telkimisalasid, külastajate päralt on metsaonnid ja metsamajad. Eestit läbiv RMK pikk matkatee koosneb kahest harust, millest üks läbib ka Valgamaad: Peraküla-Aegviidu-Ähijärve (820 km).


5.5. MTÜ Valgamaa Metsaühistu


Juhatuse esimees Atso Adson

Asutatud 2003. aastal. 2016. aasta lõpuks oli ühistul ligi 440 väikemetsaomanikest liiget, neist ligi 20 juriidilist isikut. Liikmete omandis on ca 10 000 ha metsamaad.

2016. aastal liituti ühise kaubamärgi Metsaühistu® kasutajatega.

Valgamaa Metsaühistu on Eesti Erametsaliidu pikaajaline liige, mis annab võimaluse metsanduslikus päevapoliitikas kaasa rääkida ja metsaomanike õiguste eest seista.

Ühistu peamine eesmärk:• sarnaste huvidega metsaomanike koondamine ühistusse;

• metsaomanike organiseerimine koostööle metsade jätkusuutlikuks majandamiseks;

• oma liikmeskonna abistamine metsaomandi valdamise ja haldamisega seotud probleemide lahendamisel.

Pakutavad teenused:• individuaal- ja rühmanõustamiste korraldamine;

• metsamaade inventeerimise korraldamine;

• abistamine toetuste taotlemisel (2016. a korraldatud metsaomanikeni üle 81 000 euro toetusi);

• raielankide uuendamise tegevuste korraldamine (maapinna ettevalmistamine, istutusmaterjali broneerimine, jaotamise korraldamine ja istutustööde korraldamine ja läbiviimine);

• noorte metsade hooldamise korraldamine ja tööde läbiviimine;

• kooliõpilastele metsapäevade korraldamine (uute metsade rajamine metsaomanike metsades);

• metsamaaparanduse alane nõustamine ja abi projektide elluviimisel;

• kasvava metsa raieõiguse ja metsakinnistute müügi enampakkumiste korraldamine;

• kasvava metsa raiete teostamine ja raiest väljatuleva materjali realiseerimine puidu väljatuleku alusel Keskühistu Eramets kaudu (2016. a turustatud väikemetsaomanike puitu üle 33 000 tm);

• abi metsaomanike endi poolt raiutud puidu turustamisel.

5.6. Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo


Büroo juhataja Tanel Tiirats

Keskkonnainspektsioon on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille põhiülesanne on looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamise ning kaitsealase järelevalve korraldamine ja teostamine.

Inspektsioon on struktuuriüksuste kaudu esindatud büroodena kõigis maakondades, sealhulgas Valgamaal.

2016. aastal töötas Valgamaa büroos viis keskkonnajärelevalve ametnikku (büroo juhataja, üks keskkonnakaitse juhtivinspektor, üks keskkonnakaitse vaneminspektor ning kaks keskkonnakaitseinspektorit), kes ühtlasi menetlesid oma tööpiirkonnas toime pandud ja avastatud keskkonnaalaseid õigusrikkumisi.

Sisuline töö on inspektsioonis jaotatud kolme valdkonna vahel, milleks on keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse.

Järelevalve suunad ja korraldus Kalanduse järelevalve hulka kuulub nii harrastusliku kalapüügi kontrollimine kui ka kutselise kalapüügiga püütud kala realiseerimise kontrollimine.

Looduskaitse suuna järelevalve hulka kuulub looduskaitsealade kaitse-eeskirjade nõuete täitmise kontroll, metsanduse, jahinduse, loomakaitse ning muu looduskaitse ja loomakaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimine.


Keskkonnakaitse järelevalve hõlmab kontrolli jäätmete ja nende käitlemise üle, ettevõtetele väljastatud keskkonnalubades sisalduvate nõuete täitmise üle, samuti muu eluta loodusega seotud valdkondade, nagu kaevandamine, kemikaalide käitlemine, mootorikütuste ja vanaõlide käitlemine jm nõuete täitmise kontrollimist.

Järelevalve toimub suures osas aastase tööplaani järgi, mille koostamisel on inspektsioon arvesse võtnud varasemaid järelevalve tulemusi ning võimalikke riske. Lisaks plaanitule kontrollivad inspektorid Keskkonnainspektsioonile laekuvaid kaebusi ja teateid.

Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313 laekus mullu Valgamaa kohta 136 teadet ja kaebust. Tööplaanijärgseid objekte kontrolliti 2016. aastal kokku 281 korral ning plaanivälise järelevalve käigus lisaks (sh infotelefonile laekunud kaebused ja teated) 183 objekti.

Valgamaa büroo inspektorid teevad jätkuvalt koostööd Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna, Lõuna Päästekeskuse Valgamaa päästepiirkonna, maksu- ja tolliameti ning keskkonnaameti Lõuna regiooniga.

Järelevalve tulemused 2016. aastal avastasid Valgamaa büroo inspektorid 41 keskkonnaalast õigusrikkumist, sellest enim ehk 17 korral jäätmeseaduse nõuete eiramisi. Jäätmetega seoses määrati 14 isikule rahatrahv kogusummas 13 540 eurot. Enamiku rikkumistest moodustasid jätkuvalt isikute teod, kes ei pea paljuks jäätmetest vabanemise eesmärgil nende loodusesse ladestamist, põletamist või matmist.

Looduskaitsealadel avastati seitse kaitsenõuete rikkumist, neljale isikule määrati rahatrahv kokku 1340 eurot. Suur osa rikkumistest olid seotud veekogude kallastel ja kaitsealadel mootorsõidukitega sõitmisega või parkimisega, aga tuvastati ka kaitsealadele omavoliliselt rajatud ehitisi.

Lisaks alustati kaks haldusmenetlust kaitsealadele või Valgamaa avalike veekogude kallastele ehituskeeluvööndisse omavoliliselt rajatud ehitistega. Kõik alustatud haldusmenetlused päädisid ettekirjutusega, millega kohustati omavolilised ehitised määratud tähtajaks likvideerima.

Enamik menetlustest jahivaldkonnas alustati jahimeeste suhtes, kes olid jätnud maksmata jahipidamisõiguse tasu. Rahatrahve määrati 15 isikule kokku 520 euro eest. Kahekümne õigusrikkumisega kaasnes ka keskkonnakahju, mille kogusummaks tuli 8312 eurot.

Metsaõigusnormide rikkumisi �kseeriti viiel korral. Kolmele isikule määrati rahatrahv (kokku 620 eurot) põhjusel, et metsaomanikud teostasid metsateatiseta raiet ulatuses, mis eeldab Keskkonnaametile metsateatise esitamist. Kahe metsaõigusnormide rikkumise puhul alustas Keskkonnainspektsioon kriminaalmenetluse, sest raietega tekitati oluline keskkonnakahju. Kahe raiega kaasnes keskkonnakahju kogusummas 504 998 eurot.

Veeseaduse rikkumisi tuvastati viiel korral ning neljale isikule määrati karistusena rahatrahv kokku 2040 euro eest. Põhiprobleemiks oli põllumajanduses loomapidamisel veekaitse nõuete eiramine.

Kalapüüginõuete rikkumisi tuvastati viiel korral. Lisaks eemaldati veekogudest 61 tähistamata ja märgistamata ehk selguseta kuuluvusega kalapüügivahendit (nakkevõrgud, mõrrad, unnad, vähinatad ja -mõrrad ning põhjaõngejadad). Kolmele kalapüügiseaduse rikkujale määrati kokku 360 eurot trahvi ning ühe menetlusega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju summas 90 eurot.

Välisõhu kaitse seaduse nõuete eiramise eest määrati kolmele isikule trahv, kokku 2700 eurot, maapõueseaduse nõuete eiramise eest trahviti kahte isikut kokku 800 euroga ning jahiseaduse nõuete eiramise eest määrati ühele isikule trahv 720 eurot.

2016. aastal karistati rahatrahviga füüsilisi ja juriidilisi isikuid kokku 22 120 euroga ning keskkonnale tekitati erinevate süütegudega kahju kokku 505 088 eurot.

5.7. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Valgamaa esindus

Aadress: Vabaduse tn 26, Müllersoni Ärimaja, III korrus, Valga

KIKi Valgamaa ja Võrumaa esindaja on Reet Utsu.

2017. aastal viis KIK seitsmendat korda läbi Maakonnasipelga konkursi. Nominendid konkursile pakkusid välja KIKis projektidega tegelevad inimesed enam kui tuhande projekti hulgast, mis viidi lõpule 2016. aastal. Valgamaa võitjaks osutus Tõrva gümnaasiumi projekt „Loodus tunneb meid, kas meie teda tunneme?“ Projekti raames said Tõrva gümnaasiumi 1.–12. klasside õpilased täiendada oma keskkonnaalaseid teadmisi, osaledes loodus- ja keskkonnahariduskeskustes õppeprogrammides. KIK toetas projekti keskkonnaprogrammist 11 383 euroga.

KeskkonnaprogrammKeskkonnaprogrammist rahastatud projekte oli 2016. aastal Valgamaal 28: üks joogiveevarustuse, üks atmosfääriõhukaitse, üks metsanduse, üks jäätmekäitluse, kolm looduskaitse, kolm kalanduse ja kaheksateist keskkonnateadlikkuse valdkonnas. Toetuste kogusumma oli 410 200 eurot.


StruktuurivahendidÜhtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditega toetati rahastusperioodil 2007-2013 suuri transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri projekte, mis aitavad järele majanduslikult vähem arenenud piirkondi. Keskkonnasektoris said ÜFi toetust esmajärjekorras joogivee, reovee ja jäätmekäitluse projektid. Lisaks toetati projekte, mis tervendasid Eesti veekogusid, aitasid puhastada ohtlike jäätmetega reostunud paiku ning likvideerida põlevkivitööstusest ja -energeetikast tulenevaid jäätmeid. Rahastusperioodil 2007–2013 on KIK Valgamaal ÜFi vahenditest toetanud 11 projekti ligi 23 miljoni euro eest. Lõviosa rahasummast (96%) on läinud maakonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu korrastamiseks. Tänaseks jõuab kvaliteetne joogivesi nii Tõrva, Valga, Otepää linnade kui ka Helme valla elanike lauale. Nende asulate projektidega rajati juurde ja taastati kokku ligi 66 km joogiveetorustikku ning 68 km kanalisatsioonitorustikku. Ühtekuuluvusfondi abil tagati kaladele läbipääs Sangaste vesiveski ning Sarapuu paisul, lisaks suleti Valga ning Saru nõuetele mittevastavad prügilad.

Rahastusperioodil 2014–2020 toetatakse ühtekuuluvusfondist soojusenergia, tänavavalgustuse, biometaani, veemajandustaristu, saastunud alade ja veekogude, looduskaitse, hädaolukordade ning ühistranspordi projekte. Seni on Valgamaalt toetust saanud 10 projekti 1,7 miljoni euro eest. Suurim investeering läheb Valga raudteejaama projekti, millega laiendatakse parkimisvõimalusi ning parandatakse juurdepääsuvõimalusi raudteepeatusele.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)Keskkonnasektoris oli rahastusperioodil 2007–2013 toetatud valdkondadeks looduskaitseline ja keskkonnahariduse infrastruktuur. Samuti ka järelevalve ja seire arendamine, hädaolukordadeks valmisoleku parandamine ning taastuvenergeetika. ERFi vahenditest toetati kolme projekti ligi 100 000 euro eest. Kaasa on aidatud nii Otepää looduspargi korrastamisele (kaks projekti) kui ka Sangaste parkmetsa säilimisele.

KIKi keskkonnaprogrammist rahastatud Valgamaa projektid, mis valmisid 2016. aastal.

VeemajandusPuka vallavalitsuse projekt „Puka aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise II etapp - Puka aleviku Ebumäe tn ja Tööstuse tn elanike varustamine joogiveega ja kanalisatsioonitorustike ehitus“ – 215 401,09 eurot. Projekti eesmärgiks oli ehitada Ebumäe ja Tööstuse tn elanike (kortermajade) veega varustamiseks puurkaevpumpla, paigaldada veetöötlusseadmed, rajada uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

LooduskaitseSangaste vallavalitsuse projekt „Sangaste lossipargi rekonstrueerimine II“ 3769,20 eurot. Projekti raames korrastati Sangaste lossipargi puistut Sangaste lossi ja Sangaste lossi tee kinnistutel 95 puu osas.

Helme vallavalitsuse projekt „Barclay de Tolly mausoleumi ümbruse ja pargi heakorrastamine ja hooldamine“ 2138,40 eurot. Projekti raames teostati pargiala hooldustöid 4,1 hektaril.

Tõrva linnavalitsuse projekt „Õhne jõe puhastamine Tõrva linna piires I etapp“ 6264 eurot. Projekti raames oli Tõrva linna piires Õhne jõe puhastamine murdunud ja jõkke kukkunud puutüvedest ja kallastel olevatest kuivanud puudest, et vältida nende kukkumist jõkke. Samuti koristati jõest ja ka kallastelt olmejäätmed.

MetsandusOÜ Birghami projekt „Metsapuutaimede tootmise mehhaniseerimine“ 14 686,74 eurot. Projekti eesmärgiks oli soetada taimla ja puukooli jaoks spetsiaalne vajaminev tehnika – traktor, vaheltharija ja taimede ülesvõtja. Tehnika kasutamisega saab paljasjuursete kuuseistikute kasvatamise mahtu oluliselt suurendada.

Jäätmekäitlus Otepää vallavalitsuse projekt „Ohtlike jäätmete käitlemine Otepää jäätmejaamas (2015)“ 27 719 eurot. Projekti eesmärgiks oli korraldada Otepää jäätmejaamas 2015. aasta jooksul eraisikutelt kogutud ohtlike jäätmete käitlemist, kokku käideldi 7745,25 kg ohtlikke jäätmeid.

KalandusMTÜ Roheline Konn projekt „Oiu kala 2016 ja Tõrva Vooker 2016“ 1 822,40 eurot. Toimus kaks kalapüügivõistlust, kus osales 61 inimest ning trükiti 40 plakatit.

Mittetulundusühing Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla projekt „Valgamaa Noorte Suvekool 2016 „Seilame seitset merd“ – Harrastuskalapüügi ABC ja kalaliha väärtustamine toidulaual“ 511,88 eurot. Kahes õpitoas osales 113 noort.

Taheva vallavalitsuse projekt „Mustjõe kalapäev 2016“ 1822,56 eurot. Projekti raames toimus üks koolitus ja üks kalapäev koos püügivõistlusega, osalejate arv 96 inimest.


Atmosfääriõhu kaitseOtepää vallavalitsuse projekt „Maasoojusel põhineva küttesüsteemi rajamine Pühajärve põhikoolile“ 58 427 eurot. Projekti eesmärgiks on vedelküttel põhineva küttesüsteemi asendamine taastuvenergial põhineva küttesüsteemiga, taastuval meetodil toodetava energia hulk – 345,8 MWh aastas.

KeskkonnateadlikkusTõrva gümnaasiumi projekt „Pea tööle – elada saab koos loodusega teda säästes“ 5433,20 eurot. Projekti raames täiendati õpilaste säästva tarbimise alaseid teadmisi uurimusliku õppe kaudu III kooliastmes (8. kl) 22 õpilast ja IV kooliastmes (11. kl) 22 õpilast.

MTÜ Otepää Loodusseltsi projekt „Keskkonnahariduslikud programmid Valgamaa lasteaialastele ja üldhariduskoolide õpilastele“ 12 777,70 eurot. Projektis osalenud laste/noorte arv oli vähemalt 788 (rühma- ja klassikomplektide arvestuse alusel), osalemiskordi kokku 964. Projektis osalesid järgmised Valgamaa haridusasutused: Valga lasteaed Walko, MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed, Tõrva lasteaed Tõrvalill, Valga lasteaed Buratino, Aakre lasteaed-algkool, Ritsu lasteaed-algkool, Pühajärve põhikool ja lasteaed, Valga Jaanikese kool, Tsirguliina keskkool, Ala põhikool, Puka keskkool, Riidaja põhikool, Hummuli põhikool.

Taheva vallavalitsuse projekt „Hargla kooli keskkonnaveerand 2015/2016. õppeaastal“ 1779,20 eurot. Projekti raames osalesid 84 inimest erinevates keskkonnahariduslikes aktiivõppe tegevustes.

Tõrva gümnaasiumi projekt „Elurikkuse töötoad Tõrva gümnaasiumis“ 2073,50 eurot. Projekti töötubades osales 247 noort ja 22 täiskasvanut.

Valga muuseumi projekt „Seenepäevade korraldamine Valgamaal“ 8377,37 eurot. Projekti raames said huvilised osa võtta Valgamaa seenepäevadest ja koguda uusi teadmisi põnevast ja ohtlikust seenemaailmast. Võimalik oli osaleda seeneretkel, kus osalejad said täiendada teadmisi mükoloogide abil.

Tõrva gümnaasiumi projekt „Loodus tunneb meid, kas meie teda tunneme?“ 11 382,78 eurot. Projekti raames toimus 44 õppeprogrammi 428 õpilasele.

Valga Priimetsa kooli projekt „Sinasõbraks loodusega meie ümber“ 8126,12 eurot. Projekti raames toimus 18 õppeprogrammi 338 õpilasele.

Valga põhikooli projekt „Õpime õues – kogudes, kogedes ja kogemata II“ 17 842,85 eurot. Projekti raames toimus 72 õppeprogrammi 828 õpilasele.

Otepää lasteaia projekt „Vee-elustiku tutvustamine Otepää lasteaia koolieelsete rühmade lastele“ 253,20 eurot. Projekti raames toimus kaks õppeprogrammi 28 lapsele.

Taheva vallavalitsuse projekt „Hargla kooli ja lasteaia keskkonnaveerand kevad 2016“ 2154,08 eurot. Säästva tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna projektis osales 80 inimest.

Tõrva gümnaasiumi projekt „Keskkonnasäästlik toimimine läbi uurimusliku õppe“ 992,50 eurot. Kahepäevasest laagrist võttis osa 30 gümnaasiumiõpilast.

Hummuli põhikooli projekt „Hummuli põhikooli 4. klassi õpilaste Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppeprogrammides osalemine“ 544,00 eurot. Projekti tegevustes osalesid 4. klassi 12 õpilast.

Lüllemäe põhikooli projekt „Õppekäik asutustesse jäätmeprogrammi korraldamiseks“ 414 eurot. Projekti tegevustes osales 22 õpilast.

Lüllemäe põhikooli projekt „Õppekäik jäätmekäitluse ja taastootmisega seotud institutsioonidesse“ 772 eurot. Projekti tegevustes osales 46 õpilast.

Õru lasteaed-algkooli projekt „Õru laste osalemine õppeprogrammis Otepää looduskeskuses“ 79 eurot. Projekti tegevustes osales 15 last.

Otepää lasteaia projekt „Tunnetusprogramm looduses Otepää lasteaia lastele“ 335,72 eurot. Projekti tegevustes osales 34 last.

Taheva vallavalitsuse projekt „Hargla kooli õpilaste osalemine loodusõppeprogrammides 2016“ 2755,80 eurot. Projekti raames toimus kaheksa õppeprogrammi 54 lapsele.

Taheva vallavalitsuse projekt „Hargla kooli ja lasteaia keskkonnaveerand sügis 2016“ 1594,68 eurot. Projekti tegevustes osalejate arv 74.

80 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Haridus ja noorsootöö

6. Haridus ja noorsootöö

6.1 Koolivõrk

2016/2017. õppeaastal on maakonnas kokku 22 kooli, nendest munitsipaalkoole 19, riigikoole kaks ja erakoole üks. Munitsipaalkoolidest on gümnaasiume/keskkoole seitse (nendest üks kaugõppegümnaasium) ja põhikoole 12. Riigikoolidest on maakonnas Valga Jaanikese kool ja Valgamaa kutseõppekeskus. Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal on erakool.

Maakonna koolides õpib kokku 3656 õpilast. Võrreldes 2015/2016. õppeaastaga on õpilaste arv suurenenud 11 õpilase võrra. Arvestada tuleb, et Valgamaa kutseõppekeskus loeb oma õpilaste hulka ka need üldhariduskoolide õpilased, kellele korraldatakse kutseõpet põhikoolides või gümnaasiumides. Seega on mõned õpilased arvestatud topelt. Munitsipaalkoolides õpib 3059 õpilast, sealhulgas kaugõppes 105. Õpilaste arv munitsipaalkoolides on võrreldes 2015/2016. õppeaastaga vähenenud 25 õpilase võrra. Õpilaste arvu vähenemise suurusjärk on võrreldes eelmise õppeaastaga vähenenud.

1. klassis asus 2016/2017. õppeaastal õppima 307 õpilast, nendest 305 õpilast munitsipaalkoolides. Munitsipaalkoolidesse astunud esimeste klasside õpilaste arv suurenes eelmise õppeaastaga võrreldes kolme õpilase võrra. Võrreldes rahvastikuregistris registreeritud 2008. aasta sündidega on 1. klassis kooliteed alustanud õpilaste arv aga 15 lapse võrra väiksem.

Tsirguliina keskkoolis on toimumas kooli järkjärguline ümberkujundamine põhikooliks ning alates 2016/2017. õppeaastast koolis 10. klassi enam ei avatud.

Tabel 6-1. Koolid 2016/2017. õppeaastal

Kooli pidaja (omavalitsus/riik/era) Kool

Helme vald Ala põhikool

Ritsu lasteaed-algkool

Hummuli vald Hummuli põhikool

Karula vald Lüllemäe põhikool

Otepää vald Otepää gümnaasium

Pühajärve põhikool

Palupera vald Palupera põhikool

Puka vald Puka keskkool

Aakre lasteaed-algkool

Põdrala vald Riidaja põhikool

Sangaste vald Keeni põhikool

Taheva vald Hargla kool

Tõlliste vald Tsirguliina keskkool

Tõrva linn Tõrva gümnaasium

Valga linn Valga gümnaasium

Valga Priimetsa kool

Valga kaugõppegümnaasium

Valga põhikool

Õru vald Õru lasteaed-algkool

Riigikool Valgamaa kutseõppekeskus

Riigikool Valga Jaanikese kool

Erakool Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal

81Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

Õpilased ja koolide lõpetamine

Tabel 6-2. Õpilaste arv 2012/2013.-2016/2017. õppeaastal

KoolÕpilaste arv viimasel viiel aastal

2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 2016/2017

Ala põhikool 47 48 49 46 48

Ritsu lasteaed-algkool 27 29 20 26 14

Hummuli põhikool 71 70 62 61 58

Lüllemäe põhikool 68 68 66 77 58

Otepää gümnaasium 410 387 384 396 396

Pühajärve põhikool 93 91 86 90 91

Palupera põhikool 82 77 77 77 71

Puka keskkool 112 108 112 102 100

Aakre lasteaed-algkool 22 21 16 16 10

Riidaja põhikool 37 37 46 42 44

Pikasilla kool 13 10 - - -

Keeni põhikool 112 110 106 103 98

Hargla kool 50 52 47 46 40

Tsirguliina keskkool 141 144 128 124 119

Tõrva gümnaasium 466 446 451 429 446

Valga gümnaasium 156 159 157 142 151

Valga vene gümnaasium/Priimetsa kool 407 391 368 343 351

Valga kaugõppegümnaasium 95 60 97 105 105

Valga põhikool 854 846 837 844 845

Õru lasteaed-algkool 18 15 18 15 14

Valgamaa kutseõppekeskus 464 415 402 450 500

Valga Jaanikese kool 80 68 60 62 53

Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal 53 48 50 49 44

KOKKU 3878 3700 3639 3645 3656

Tabel 6-3. Gümnaasiumi/keskkooli lõpetamine 2016. aastal

Kool Õpilasi nimekirjas

Lõpetas kooli lõputunnistusega sh kuldmedaliga sh hõbemedaliga

Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal 19 19 1 -

Otepää gümnaasium 34 34 2 4

Puka keskkool 4 4 - -

Tsirguliina keskkool 3 3 - -

Tõrva gümnaasium 18 18 2 -

Valga gümnaasium 46 46 3 6

Valga kaugõppegümnaasium 16 7 - -

KOKKU 140 131 8 10


Kuldmedaliga lõpetanudHeilis Veesaar Tõrva gümnaasiumist

Marel Jaama Tõrva gümnaasiumist

Triin Kihuoja Audentese spordigümnaasiumist

Sarah-Liisa Oja Otepää gümnaasiumist

Kätlin Unt Otepää gümnaasiumist

Johanna Ardel Valga gümnaasiumist

Kadi Kuld Valga gümnaasiumist

Daniel Nael Valga gümnaasiumist

Hõbemedaliga lõpetanudMarje Jõearu Otepää gümnaasiumist

Silleriin Lasting Otepää gümnaasiumist

Lilian Mitt Otepää gümnaasiumist

Laura Suursepp Valga gümnaasiumist

Viktoria Filippova Valga gümnaasiumist

Robyn-Stefany Keif Valga gümnaasiumist

Kristiina Lillepea Valga gümnaasiumist

Anette Roosik Valga gümnaasiumist

Nadežda Parmenenkova Valga gümnaasiumist

Kooli parimad lõpetajadKarmen Pruks Tsirguliina keskkoolist

Ariane Sarv Puka keskkoolist

Marily Kaas Valgamaa kutseõppekeskusest

Tabel 6-4. Põhikooli lõpetamine 2016. aastal

Kool Õpilasi nimekirjas neist lõpetas lõputunnistusega sh kiitusega

Ala põhikool 8 6 -

Hargla kool 7 7 -

Hummuli põhikool 5 5 -

Keeni põhikool 17 17 5

Lüllemäe põhikool 8 7 -

Otepää gümnaasium 30 30 1

Palupera põhikool 12 12 -

Puka keskkool 13 12 3

Pühajärve põhikool 11 11 2

Riidaja põhikool 4 4 1

Tsirguliina keskkool 15 15 -

Tõrva gümnaasium 47 45 2

Valga kaugõppegümnaasium 17 4 -

Valga põhikool 95 92 8

Valga Priimetsa kool 28 27 1

Valga Jaanikese kool 7 7 -

KOKKU 324 301 23


Haridus- ja teadusministeeriumi haridusstatistika keskkonna www.HaridusSilm.ee andmetel jätkas 64% Valgamaa 2016. aasta põhikoolilõpetajatest haridusteed üldhariduskoolides, 33% asus aga omandama kutseharidust. 3% lõpetajatest õpinguid ei jätkanud. Lõpetanutest 1% valis edasiõppimiseks mittestatsionaarse õppe.

Oma kodukoolis õppis edasi 18%, samas omavalitsuses asuvas koolis 30%, oma maakonna koolis 9% ning teises maakonnas 41% lõpetanutest. Aasta varem asus väljaspool Valgamaad õppima 34% lõpetajatest.

Joonis 6-1. Ränne põhikooli lõpetamisel, 2015–2016

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

sama omavalitsus teine maakond kodukool sama maakond ei jätka õpinguid

2015

2016

Allikas: www.HaridusSilm.ee.

Õpetajad

2016/2017. õppeaastal töötas maakonna koolides 436 pedagoogi. Lisaks töötavad koolides mitmed teised erialaspetsialistid: huvijuhid, infojuhid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Võrreldes eelmise õppeaastaga on õpetajate arv vähenenud kolme pedagoogi võrra.

Joonis 6-2. Õpetajate üldarv koolides 2016/2017. õppeaastal

384

52

314

29

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

õpetajate arv ÜHK õpetajate arv KÕA ametikohtade arv ÜHK ametikohtade arv KÕA

Arv

Selgitus: ÜHK – üldhariduskool, KÕA – kutseõppeasutus. Allikas: www.HaridusSilm.ee.

Joonis 6-3. Üldhariduskoolide õpetajad vanuse järgi 2016/2017. õppeaastal

22

50

99

150

63

0

20

40

60

80

100

120

140

160

< 30 a 30–39 a 40–49 a 50–59 a >= 60 aArv

Allikas: www.HaridusSilm.ee.


Konkurss „Valgamaa aasta õpetaja 2016“30. septembril võõrustasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Haridustöötajate AÜ Liidu esimees Sille Allik ja MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits Ala rahvamajas saabuva õpetajate päeva puhul maakonna õpetajaid. Kuulutati välja konkursi „Valgamaa aasta õpetaja 2016“ võitja – tiitli pälvis Valga linna lasteaia Buratino lasteaiaõpetaja Tiiu Hain.

Valgamaa aasta õpetaja kandidaadid Hargla kooli õpetaja Evi Oherjus

Valga Priimetsa kooli muusikaõpetaja Svetlana Kuzmenko

Ritsu lasteaed-algkooli lasteaiaõpetaja Mai Jõgi

Valga põhikooli klassiõpetaja Kairi Voode

Tõrva gümnaasiumi klassiõpetaja Triinu Jänes

Otepää gümnaasiumi klassiõpetaja Tiie Jaaniste

Tõrva gümnaasiumi klassiõpetaja Krista Hansen (esitatud konkursile Valga põhikooli õpetajana)

Valga Jaanikese kooli õpetaja Maret Lill

Otepää gümnaasiumi klassiõpetaja Ene Must

Otepää gümnaasiumi õppealajuhataja ja inglise keele õpetaja Anneli Vetka

Tõrva gümnaasiumi endine keemiaõpetaja Anne Õunapuu

Valga Priimetsa kooli õpetaja Jelena Nielendere

Otepää gümnaasiumi direktor Külle Viks

Puka keskkooli klassiõpetaja Eva Kosk

Valga põhikooli klassiõpetaja Eve-Rita Peet

Valga gümnaasiumi ühiskonna ja ajaloo õpetaja Jaan Uudelt

Otepää gümnaasiumi füüsikaõpetaja Jaana Mihailišina

Priimetsa kooli bioloogiaõpetaja ja psühholoog Oksana Avramenko

Tõrva gümnaasiumi endine õpetaja Viivi Kuus

Valga põhikooli klassiõpetaja Kristiina Ploom

Otepää gümnaasiumi matemaatika- ja informaatikaõpetaja Kaidi Palmiste

Tsirguliina keskkooli õpetaja Riina Järlik

Keeni põhikooli õpetaja Tiina Kukk

Hargla kooli kehalise kasvatuse õpetaja Urve Naha

Tõrva gümnaasiumi kunstiõpetaja Carmen Põldsalu

Valga lasteaia Walko muusikaõpetaja Age Ruuse

Valga põhikooli arendus- ja noorsootööjuht Maria Sikk

Otepää lasteaia õpetaja Maarja Raud

Valga gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hille-Made Varul

Keeni põhikooli õpetaja Airi Korbun

Valga põhikooli bioloogiaõpetaja Lisel Helbrodt

Valgamaa kutseõppekeskuse õpetaja Jane Talvik (Eesti aasta kutseõppeasutuse õpetaja üks kolmest nominendist)

Valga põhikooli muusikaõpetaja Siiri Põldsaar

Pühajärve kooli lasteaia- ja muusikaõpetaja Lii Peterson

Pühajärve kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Ülle Tomson

Valga lasteaia Buratino lasteaiaõpetaja Tiiu Hain – Valgamaa aasta õpetaja 2016


Valgamaa kutseõppekeskus

Aadress: Loode 3, Valga

Direktor Margus Ojaots

Pidaja: haridus- ja teadusministeerium

Õpilaste arv: 491 (seisuga 31.12.2016)

Personali arv: 40,09 ametikohta (seisuga 31.12.2016)

Pedagoogilise personali arv: 21,49 ametikohta (seisuga 31.12.2016)

Õppetöö toimub eesti, läti ja inglise keeles kaheksas õppekavarühmas (kaubandus; logistika; puitmaterjalide töötlus; ehitus; tekstiili- ja nahatöötlus; transporditehnika; tervishoid ja sotsiaalteenused; turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus).

Seisuga 31.12.2016 õppis Valgamaa kutseõppekeskuses kutsekeskharidusõppes 198 õpilast, kutseõppes 293 õpilast, kutseõppes gümnaasiumis (Tsirguliina keskkool) seitse õpilast.

Alates septembrist 2012 on kool avatud rahvusvahelisele kutseõppele. Seisuga 31.12.2016 õppis kooli ingliskeelses 5. taseme logistikaõppes 27 õpilast Eestist, Lätist, Venemaalt, Gruusiast, Ukrainast ja Armeeniast.

Vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel osales üle kümne õpilase, neist auhinnalise koha saavutasid logistikud (1. koht) ja hooldustöötajad (2. koht). Riikliku kutseeksami sooritasid 80% lõpetajatest.

Tabel 6-5. Valgamaa kutseõppekeskuse lõpetajad erialade kaupa, 2016–2017

ErialaLõpetajate arv

2016

Lõpetajate arv

2017

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 28 29

Transporditehnika 16 16

Puitmaterjalide töötlus 7 2

Logistika 19 33

Kaubandus 8 7

Tervishoid ja sotsiaalteenused 131 149

Tekstiili- ja nahatöötlus 5 -

Ehitus 35 8

KOKKU 249 244

Allikas: Valgamaa kutseõppekeskus.

Täiendusõppes õppis 2016. aasta jooksul 616 õppurit (lõpetas 491), mis on 162 õppurit rohkem kui eelneval aastal. Õppimist rahastati järgmiselt: haridus- ja teadusministeerium 232 õppijat (aasta varem 62), tööandja 43 õppijat (aasta varem kuus), Eesti töötukassa viis õppijat (aasta varem 12 ) ja 179 õppijat (aasta varem 86) maksid ise. Täienduskoolituste maht oli 122 tuhat eurot (ca 50 tuhat eurot rohkem kui eelneval, 2015. aastal).

Suurimad projektid 2016. aastal olid järgmised:• Teaching in the Digital Age (1.09.2015–31.08.2018). Projekti eesmärgiks on õppetöö kvaliteedi tõus

digivahendite kaasamise abil.

Projekti partnerid: Türgi, Hispaania, Norra, Itaalia, Tšehhi ja Eesti.

• Learning from Master (31.12.2015-30.12.2017). Projekti eesmärgiks on tõsta õpilaste õpimotivatsiooni, tõhustada õpilaste praktilist õpet ja oskusi luua ning hoida sidet töömaailmaga.

• Eesti parim praktika Gruusia kutsehariduse konkurentsivõime toetuseks II (Co-operation project II “Transfer of Estonian Best Practices to Support the Competitiveness of Georgian VET Sector”). Projekti kestus 1.11.2015-30.12.2017.

• Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis. Projekti kestus 1.10.2016-30.06.2018.


6.2 Koolieelsed lasteasutused

Tabel 6-6. Lasteaiad 2016/2017. õppeaastal

Omavalitsus Lasteaed Lapsi Rühmi Pedagooge

Helme vald Ritsu lasteaed-algkool 39 3 7

Ala põhikooli lasteaed 14 1 1

Hummuli vald Lasteaed Sipsik 20 1 4

Karula vald Lüllemäe põhikooli lasteaed 39 3 6

Otepää vald Otepää lasteaed 169 9 28

Pühajärve põhikooli lasteaed 33 2 4

Palupera vald MTÜ Hellenurme Mõis lasteaed 28 2 3

Puka vald Aakre lasteaed-algkool 20 1 4

Puka lasteaed 38 2 8

Põdrala vald Riidaja põhikooli lasteaed 16 1 2

Sangaste vald Keeni põhikooli ettevalmistusrühm 10 1 1

Sangaste lasteaed 35 2 5

Taheva vald Hargla kooli lasteaed 15 1 2

Tõlliste vald Sooru lasteaed 15 1 3

Tsirguliina lasteaed Õnnelind 35 2 5

Tõrva linn Lasteaed Mõmmik 112 6 15

Lasteaed Tõrvalill 63 3 8

Valga linn Lasteaed Buratino 170 9 19

Lasteaed Kaseke 108 6 18

Lasteaed Pääsuke 102 9 19

Lasteaed Walko 127 9 21

Õru vald Õru lasteaed-algkool 16 1 2

KOKKU 1224 75 185

Tabel 6-7. Koolieelsed lasteasutused, 2012–2016

Aasta Laste arv Rühmade arv Pedagoogide arv

2012 1310 72 178

2013 1289 73 181

2014 1315 74 183

2015 1291 74 178

2016 1224 75 185


6.3 Noorsootöö

Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid

MTÜ VALGAMAA NOORSOOTÖÖKESKUS TANKLAPostiaadress: Võru 67, Valga

Maarja Mägi – juhatuse liige 2015–2017

Margo Metsoja – juhatuse liige 2015–2017

Rasmus Onkel – juhatuse liige 2015–2017

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla on 27. aprillil 2010. aastal Taageperas maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt loodud ühendus.

Tankla eesmärgiks on läbi noorsootöökeskuse arendada ja toetada maakonna noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ja nende tegevusi, et tagada maakonna noorte ja noorsootöötajate huvide esindatus kõigis Valgamaa kolmeteistkümnes vallas-linnas ja maakonnas tervikuna.

2016. aastal on Tanklal 26 liiget, kellest kõik on üksikisikud. Liikme aastamaks on 10 eurot.

Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla igapäevaelu juhib 2015. aastal valitud kolmeliikmeline juhatus, kelle volitused kestavad kolm aastat.

Tegevused• Toimus seitsmendat korda Valgamaa noortekeskuste suvekool, osalejaid 167 (noored ja nende

juhendajad ning suvekooli meeskonnaliikmed).

• Noorteportaali Tankla haldamine ja arendamine - Tankla.net noorteportaali külastas 2016. aastal üle 20 000 inimese kokku üle 43 000 korral.

• Noortelehe Tankla väljaandmine. Ajaleht ilmus 2016. aastal kolm korda. Tiraaž kahel esimesel korral 2000 ja viimasel korral 1500. Lisaks levitatakse ajalehte ka internetis.

• Tankla TV töö organiseerimine ja arendamine - vaadati 2016. aastal internetis üle 23 000 korra, hinnanguliselt üle 43 000 minuti, kokku valmis 36 saadet.

• Tankla noorte vabatahtliku passi väljaandmine ja haldamine.

• Katusorganisatsiooni igapäevane juhtimine, esindamine ja haldamine ning tegelemine liikmeskonnaga.

• Valgamaa noorsootöö võrgustiku koordineerimine.

• Koolituste organiseerimine ja läbiviimine.

• Tankla koolituskeskuse õppekavade rakendamine. Laagrikasvataja ja -juhataja koolituse läbis 43 noortega tegelejat mahus 32 akadeemilist tundi.

• NEET-noortele nõustamisteenuse pakkumine. NEET projekt on suunatud mittetöötavatele ja -õppivatele noortele vanuses 15-26 a ning tegevustega on kaetud terve maakond. Projekti eesmärgiks on aidata NEET noori haridusteele ja toetada töö leidmist.

Tankla peamised partnerid: Valgamaa Rajaleidja keskus, Valga maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond, Europe Directi teabekeskus-Valgamaa, Valgamaa partnerluskogu, Valgamaa arenguagentuur, Eesti Punase Risti Valgamaa selts, Kaitseliidu Valgamaa malev, Eesti töötukassa Valgamaa osakond, Valgamaa noortekeskused ja -toad.

Suuremad projektid ja toetajad 2016Valgamaa noorte suvekool 2016 „Seilame seitset merd“ toimus 18.-20. juulil Taheva vallas ning selle teema oli valitud lähtuvalt merekultuuriaastast. Tegemist on maakondliku suvise sündmusega, mis toob kokku noori igast Valgamaa vallast ja linnast. Suvekooli suurim väärtus seisneb selles, et maakonna noorsootöötajad ja aktiivsed noored korraldavad seda ise ühiste jõududega. Kokku osales 113 noort, lisaks noorsootöötajad (20), noortega tegelejad ning koolitajad.

Suvekooli rahastasid Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Valga maavalitsus, Keskkonnainvesteeringute keskus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Noorsootöö Keskuse Avatud noortekeskuste projektikonkurss.

Valgamaa haridusmess „Vali nutikalt“ toimus 3. märtsil Valga spordihallis ning see korraldati koostöös Valga maavalitsuse ja Valgamaa Rajaleidja keskusega.


Valgamaa noorte Tugila – meeskonda kuuluvad üks täiskohaga ja neli poole kohaga noortenõustajat. Projekti käigus on leitud üles 178 NEET-noort, neist 51 on saanud positiivse lahenduse.

„Tankla TV videokaamerapargi kaasajastamine“ – projekti rahastas rahandusministeerium Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

VALGAMAA NOORTEKOGU Valgamaa Noortekogu loodi 26. märtsil 2006. aastal. Noortekogus oli 2016. aasta lõpu seisuga 9 liiget üle kogu Valgamaa. Esimesel poolaastal juhtis noortekogu kolmeliikmeline juhatus koosseisus Sirli Pippar, Monika Muru ning Reio Raudheiding, aasta lõpus valiti aga üheskoos uus juhatus, kuhu kuuluvad Triin Jaansalu, Sirli Pippar ja Monika Muru.

Organisatsiooni peaeesmärk on võimaldada Valgamaa noortel osaleda otsustamisprotsessides ja kaitsta maakonna 14–30-aastaste noorte huvisid neid puudutavates valdkondades kõrgemal tasandil.

Eesmärgid:• tuua noorte probleemid ja vajadused maakondlikule tasandile;

• leida meetodeid noorte aktiviseerimiseks ning võimaluste mitmekesistamiseks;

• propageerida elujaatavat suhtumist;

• pakkuda noortele tuge valikute tegemisel ning ideede elluviimistel.

2016. aasta suurimad tegevused• Novembris toimus Osaluskohvik 2016, millest ühtekokku võttis osa sada noort ning otsustajat.

• Osalemine Valgamaa haridusmessil „Vali nutikalt!“

• Korraldati Valgamaa noorsootöötajate ja noorte koostööseminar Pühajärvel, kus üle kahekümne erineva Valgamaa noorteorganisatsiooni ja asutuse esindajad arutasid koostöövõimaluste üle.

• Koostöös Tankla noortelehega viidi läbi küsitlusi maakonna noorte seas. Noori küsitleti osalusvõimaluste, vene keele õppimise ning huvi välispoliitikas toimuva kohta.

• Aasta lõpus anti pidulikult tänugalal üle Valgamaa aasta noore tiitel. Rahvahääletuse tulemusena pärjati auväärse tiitliga kaht Valga noormeest – Kristo Jesset ning Danvar Lendret.

• Läbi aasta on Noortekogu liikmed võtnud osa oma katuseorganisatsiooni, Eesti Noorteühenduste Liidu sündmustest. Kohal on oldud erinevatel koolitustel ja seminaridel.

Valgamaa Noortekogu liikmed võtavad osa ka mitme maakondliku komisjoni tööst. Sillen Klasman ja Triin Jaansalu kuuluvad avatud noortekeskuste projektikonkursi Valga maakonna ekspertkomisjoni ning Sillen Klasman on lisaks ka Valga maakonna arengunõukogu liige. Noortekogu esindaja kuulub samuti Valgamaa noorsootöötajate tunnustamise komisjoni.

STUUDIO JOY

Juba 23 aastat on stuudio JOY missiooniks arendada lapsi ja noori kui tulevasi kompetentseid kultuuriloojaid ja -tarbijaid ning seeläbi panustada loovasse, sõbralikku ja arenguvõimelisse ühiskonda – meie kõigi paremasse tulevikku Eestis ja Euroopas.

2016/2017. hooajal osales stuudio töös 150 last ja noort vanuses 5–19 eluaastat, täiskasvanute folklooriansambel Samsaara, naiste tantsugrupp Greis. Stuudiolasi kokku oli 169.

Juba teist aastat töötab stuudio JOY �liaal Tallinnas. Vabariiklikul konkursil Koolitants 2017 saavutati Lastetantsu kategoorias (1.-3. kl) laureaaditiitel tantsuga „Unustatud nukud“.

Hästi läks ka stuudio teistel gruppidel – samas kategoorias oli nominendiks Stuudio JOY (Richard) tantsuga „Oh, kui kõrge“, tantsu autor ja juhendaja oli Sergejs Tarasena.

Tänavatantsu 6.–9. klassi kategoorias oli stuudio taas nominent – B-boys Squad tantsuga „Korralik“. Tantsu autoriks ja juhendajaks Alexander Makarov.

2016. aastal pälvis stuudio juhataja Marina Jerjomina Valga linnalt tiitli „Aasta tegija“.

Stuudio JOY ei tegutse ainult kohalikul või vabariiklikul tasandil, vaid omab ka rahvusvahelist tuntust. Näiteks organiseeris stuudio koostöös Valga linnavalitsuse ja Valka kihelkonnaduumaga rahvusvahelise populaarse noorte laulu- ja tantsukonkursi „Boder Town Beat 2016“.


2016. aastal esindas stuudio JOY folklooriansambel Samsaara Eestit Veliki Novgorodis rahvusvahelisel rahvakultuurifestivalil SADKO. Samal aastal võeti osa rahvusvahelisest festivalist „Dnepri hääled Dubrovnas” Valgevenes.

Osaleti koos Hispaania, Ungari, Türgi ja Hollandiga rahvusvahelises GRUNDTVIGi projektis „Mängime, laulame ja tantsime koos: efektiivne mitteformaalne täiskasvanuharidus” (“Let play, sing and dance together: e�ective non-formal education for adults”).

Stuudio organiseerimisel ja/või osalemisel toimus Eestis ja Lätis kokku 19 kontserti.

Stuudio ülesandeks pole vaid huvitegevuse pakkumine, juba aastaid täidetakse ka sotsiaalset rolli. Stuudio õpetab noori tegevusi kavandama ning arendama oma ajaplaneerimis-, suhtlemis- ja käitumisoskusi.

Stuudio JOY on esindanud Valga linna ja maakonda juba enam kui kahekümne aasta vältel vabariiklikel ja rahvusvahelistel üritustel, mistõttu peetakse stuudiot Valga visiitkaardiks.

Stuudio eesmärgid:• pakkuda stuudioskäijatele professionaalset tantsuõpetust, võimalust oma loomevõime avastamiseks ja

kavakindlaks arendamiseks, mis soovi korral võimaldaks õpingute jätkamist tantsukõrgkoolides;

• anda võimalus õppida igale stuudiosse astujale, olenemata tema tasemest;

• tunnustada andekaid ja julgustada vähemandekaid. Arvestada võimalikult palju õpilaste individuaalsete omadustega;

• läbi eneseväljenduse kasvatada lastes ja noortes eneseusaldust ja julgust olla ise;

• väärtustada kultuuri tähtsust inimese emotsionaalses, füüsilises ja vaimses arengus;

• viia esinemisnumbrite tehniline ning sisuline vorm sellisele tasemele, et see pakuks esteetilist naudingut nii esinejale kui ka publikule;

• osaleda piirkonna kultuurielu arendamisel;

• arendada tihedat koostööd lapsevanematega.

Stuudiot iseloomustab:• terviklik ja seostatud õpetus – julged ideed, head tehnilised oskused ja oskus näha ning mõista

ümbritsevat;

• individuaalne ja paindlik lähenemine õpilastele, nende vaba tahte ning maitse tunnustamine;

• oluline on protsessi, eneseväljendusoskuse ja -julguse arendamine;

• stuudio Joy on avatud maailmale ja osaleb rahvusvahelistes programmides ja projektides.

MTÜ VALGA ROCKIKLUBI

Valga Rockiklubi tegutseb alates 2002. aastast, korraldab igakuiselt Eesti ja välismaiste alternatiivbändide kontserte, rendib ürituste korraldamiseks helitehnikat ning on proovipaigaks viiele noortebändile ning kooskäimiskohaks paarikümnele rockmuusika austajale.


Veeb www.rockiklubi.ee

Kontaktisik Ivo Mannine

Valgamaa avatud noortekeskused

Valgamaal tegutses aastal 2016 12 noortekeskust ja kaks noortetuba.

Tabel 6-8. Valgamaa avatud noortekeskused, 2016

Avatud noortekeskus Kohalik omavalitsus

Sangaste valla avatud noortekeskus Keenis SVANK Sangaste vald

Otepää avatud noortekeskus Otepää vald

Taheva valla avatud noortekeskus Taheva vald

MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Tõlliste vald


Avatud noortekeskus Kohalik omavalitsus

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus Palupera vald

Nõuni noortetuba Palupera vald

Karula valla noortekeskus Karula vald

Hummuli noortekeskus Hummuli vald

Tõrva avatud noortekeskus Tõrva linn

Valga avatud noortekeskus Valga linn

Õru valla noortekeskus Noortepada Õru vald

Põdrala avatud noortekeskus Põdrala vald

Helme valla noortetuba Helme vald

Puka avatud noortekeskus Puka vald

Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides, piirkondades

Valgamaa koolides ja piirkondades tegutsevad järgmised noorteühendused ja -organisatsioonid: kodutütred, noorkotkad, Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond, Eesti Punase Risti noored, T.O.R.E ning lisaks ka õpilasesindused.

Tabel 6-9. Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides/piirkonnas, 2016

Kool Õpilasesinduse liikmete arv Organisatsiooni nimetus Liikmete arv

Ala põhikool 6 - -

Hargla põhikool 9 kodutütred/noorkotkad 12/ 13

Hummuli põhikool 5 - -

Keeni põhikool 8 - -

Lüllemäe põhikool 8T.O.R.E

noorkotkad/kodutütred

4

49

Otepää gümnaasium 14 skaudid 12

Palupera põhikool 10 - -

Puka keskkool 15kodutütred

noorkotkad

5

5

Pühajärve põhikool 16kodutütred

noorkotkad

4

5

Riidaja põhikool - - -

Tsirguliina keskkool 8T.O.R.E

12

Tõrva gümnaasium 17kodutütred

noorkotkad

18

22

Valga gümnaasium 12

kodutütred

noorkotkad

Eesti Punane Rist

kooliraadio

16

11

6

6

Valga Jaanikese kool 7 - -

Valga põhikool 31 Eesti Punane Rist 21


Kool Õpilasesinduse liikmete arv Organisatsiooni nimetus Liikmete arv

Valga Priimetsa kool 20 T.O.R.E 30

Valgamaa kutseõppekeskus 4 - -

Õru vald -noorkotkad

kodutütred

7

3

Kodutütarde Valgamaa ringkondKodutütarde organisatsiooni eesmärkideks on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt. Arendada noorte vaimseid ja kehalisi võimeid, et need oleksid mitmekülgsed ja harmoonilised. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja olema suutelised abistama hädasolijaid. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks, kasvatada tütarlastes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik.

Aadress: Kaitseliit Valgamaa Malev, Võru 12, Valga

Ringkonnavanem on Sigrit Säinas ja noorteinstruktor Jaanika Niklus.

Valgamaal on 15 kodutütarde rühma.

Noorte Kotkaste Valgamaa malevNoorte Kotkaste organisatsioon toimetab läbi isamaalise kasvatustöö, tutvustades noorkotkastele ja teistele noortele riigikaitse valdkondi ning sellesse panustamise võimalusi. Noortele õpetatakse kodanikuoskusi, suurendades valmisolekut ligimesi aidata. Tublimatel noorkotkastel on võimalik panustada organisatsiooni tegevuse korraldamisse. Noorkotkad teevad koostööd erinevate Eesti ja välisriikide noorteorganisatsioonidega, kelle eesmärgid kattuvad noorkotkaste omadega.

Aadress: Kaitseliidu Valgamaa malev, Võru 12, Valga

Noorte Kotkaste malevapealik on Hannes Vanatoa, noorteinstruktor Kaimo Vahtra.

Valgamaal on 20 noorkotkaste rühma.

Noorkotkaste ja kodutütarde põhitegevusKorraldatakse laagreid nii suvel kui talvel. Talvised laagrid on peamiselt tubased, kuid on ka metsalaagreid. Laagreid on erinevaid: turvalisuse, laske-, seikluskasvatuse ja muid laagreid.

Noorkotkad võistlevad omavahel erinevate oskuste valdamises: suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, males ning sportpüssist ja õhupüssist laskmises. Samuti võisteldakse erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Eriti suurt huvi pakub poistele ajaloolise Erna luureretke eeskujul loodud Mini-Erna luurevõistlus. Sarnaselt noorkotkastega võistlevad kodutütred erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Igal aastal saavad kodutütred üle Eesti üksteisest mõõtu võtta Ernakese luurevõistlusel. Kodutütred võistlevad omavahel suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, laskmises ja esmaabis.

Noorkotkaste ja kodutütarde missioon ja visioonMeie missioon on vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatustöö kaudu.

Visioon aastaks 2020: Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!

Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond Otepää KarudEesmärgid:

• skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad;

• Eesti ühiskonna vajaduste ja noorte huvide järgimine.

Aadress: Otepää gümnaasium, Koolitare 5, Otepää

Otepää Skaudilipkonna juht on Peeter Mändla.


T.O.R.E Noorteühendus T.O.R.E tegutseb Valgamaal Tsirguliina keskkoolis, Valga Priimetsa koolis ja Lüllemäe põhikoolis.

Tugiõpilasliikumine T.O.R.E arendab väga selgelt kahte suunda koolielus:

• väga ehe praktiline sotsiaalstuudium tugiõpilastele endile nii koolituse kui igapäevategevuse kaudu;

• sotsiaalpedagoogiline abi riskirühma lastele tugiõpilaste tegevuse kaudu.

Eesti Punase Risti Noored Valgamaa seltsLiikmeid on 105, neist aktiivseid 23.

Eesmärgid:• koolitada noori tööks noorsoorühmades, käsitledes kultuuride ja isikutevahelist mõistmist, tolerantsust

ja kaastunnet, üksikisikute ja organisatsioonide koostöövorme;

• sisustada noorte vaba aega, kaasates neid projektide kaudu preventiivsesse töösse sõltuvusainete ja nakkushaiguste ennetamisel;

• arendada vabatahtlikkust noorte hulgas elanikkonna abistamiseks eriolukorras, katastroo�s ja enimhaavatavate inimeste toetamisel.

Aadress: Kuperjanovi 3a-34, Valga

Juhid: Annika Aunapu, Ester Kukk, Tiivi Rüütel, Meril Lilleleht.

MTÜ Kungla Mittetulundusühing Kungla asutati 10. detsembril 2004. aastal. Äriregistrisse on MTÜ kantud maagilisel jõululaupäeval, 24. detsembril 2004. aastal. MTÜ Kungla on 2016. aastast Eesti Harrastusteatrite Liidu liige. MTÜ-d juhib kaheliikmeline juhatus ning muusikalitrupi juhendajaks on Siiri Põldsaar. MTÜ Kungla kodulehekülg on www.kunglamuusikalid.ee, samuti oma lehekülg Facebookis.

MTÜ Kungla suurimaks eesmärgiks on jätkata kunagi tegutsenud Säde teatri auks Valga linnas teatritegevust. MTÜ Kungla omab nüüd juba mitmest tuhandest kostüümist koosnevat kostüümiladu ning laenutab neid soovijatele.

Kungla muusikalitrupp luuakse iga kooliaasta esimesel pühapäeval. Hooaja jooksul tuuakse lavale üks kuni kaks muusikalist etendust. Muusikalitruppi kuuluvad nii Valga põhikooli 8.-9. klassi ning gümnaasiumi 9.–12. klassi õpilased, kooli vilistlased kui ka huvilised noored maakonnast. Kungla muusikalitrupi eesmärgiks on anda noortele rohkem lavakogemusi ning esinemisvõimalusi, aga ka oskust luua toimiv meeskond ning õppida olema meeskonnas hea ning usaldusväärne partner.

2015/2016. hooajal tõi Kungla muusikalitrupp lavale muusikalise etenduse „Totter Potter muusikal“ ning 2016/2017. hooajal muusikalise etenduse „Püha Graal“. Kungla muusikalitrupp osales muusikalise etendusega „Totter Potter muusikal“ üleriigilisel muusikateatrite festivalil (eripreemia pälvis Hardo Adamson) ning Kagu-Eesti maateatrite päeval Vastseliinas (eripreemia pälvisid Tauri Pai ja Hardo Adamson).

MTÜ Kungla pakub lavakogemust ka noorematele lastele, moodustades Minikungla. 2016. aastal toodi Valga Põhikooli 6.a klassi õpilastega lavale lastemuusikal „Pöial-Liisi“. Minikungla saavutas Valgamaa Kooliteatrite festivalil eelnimetatud etendusega I koha ja Taavi Koppel näitleja eripreemia. Sama etendusega esindas Minikungla Valgamaad üleriigilisel Kooliteatrite festivalil Jõõpres, kus Ergo Kommer tunnistati eripreemia vääriliseks.

MTÜ Kungla korraldas koos Valga põhikooli ja Valga gümnaasiumiga Valga linna neljanda advendikontserdi, Valga põhikooli õpilastele teemaürituse „Sigatüüka koolipäev“, Valgamaa XI Poistelaulu konkursi, Valgamaa Kooliteatrite festivali ning Kooliteatrite riigifestivali algklasside vooru.

21.–22. augustil osales Kungla projektkoor Rakveres punklaulupeol „Aju puudutus”. Kungla muusikalitrupi endised ja praegused noored osalesid 2. juulil Tartus Popkooripeol ning 20. augustil 2016 Keila lauluväljakul Vaba Rahva Laulu kontserdil.

Kungla muusikalitrupi noored osalesid teatri- ja �lmitegelastena Valgamaa laulupeol ning valmistasid ette muusikalise numbri „Kas armastad mind“ ning solistide osad laulus „Maailm täis armastust“.

Eesti Harrastusteatrite Liit toetas muusikalitrupi tegevust mentoriga, kelleks oli näitleja ja �lmirežissöör Andres Puustusmaa.

ÕpilasesindusedÕpilasesinduste tegevuse põhiline eesmärk on õpilaste õiguste kaitsmine koolis, kooliürituste korraldamine ja läbiviimine ning koostöö arendamine õpetajate, õpilaste ning kooli juhtkonna vahel. Hoolitsetakse selle eest, et õpilaste hääl oleks esindatud mitmesugustes toetuste komisjonides, koolielu edendamise ja arengukava töörühmades.


6.4 Huvikoolid

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal seitse huvikooli. Lisaks rahastab Valga linn koos Valka linnaga ühist Valka kunstikooli, kus õpib ca 115 noort Valgast.

Tabel 6-10. Valgamaa huvikoolid 2016/ 2017. õppeaastal

Huvikool Lapsi Pedagooge Direktor/juhataja

Valga muusikakool 219 32 direktor Tiia Parmo

Tõrva muusikakool 99 11 direktor Thea Leitmaa

Otepää muusikakool 87 15 direktor Tanel Soovares

Puka kunstikool 21 4 juhataja Esti Kittus

Valga kultuuri- ja huvialakeskus 30 6 direktor Ülle Juht

Valga noorte tehnikakeskus 51 4 juhataja Marge Jaasi-Tamm

Valga Ukraina laupäevakool „KALÕNA“ 20 4 juhataja Ruslana Dovha

6.5 Erinoorsootöö

Alaealiste komisjonide tegevus

Valga maakonnas töötab kaks alaealiste komisjoni: maakondlik komisjon loodi 1998. aastal Valga maavalitsuse juurde, kohaliku omavalitsuse komisjon alustas tööd 1.09.2006 Tõrva linnavalitsuse juures. Tõrva piirkonna alaealiste komisjoni pädevusse kuuluvad Tõrva linna, Helme, Põdrala ja Hummuli (alates jaanuarist 2014) valdade alaealiste õigusrikkumiste arutelud, mõjutusvahendite määramine ning oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine. Maakondlik erinoorsootöö koondstatistika kajastab mõlema komisjoni tööd.

7.–8. detsembril 2016. a toimus Võru maakonna, Valga maakonna ja Tõrva piirkonna alaealiste komisjonide ühine õppereis Soome. Eesmärk oli tutvuda Soome lapsesõbraliku õigussüsteemiga. Külastati Helsingis asuvat taastava õiguse ja lepitamisega tegelevat keskust. Osalejatele tutvustati huvitavat ja juba aastaid Soome koolides hästi toimivat VERSO-programmi. Lisaks toimus külastus ühte Helsingi kooli, kus tutvuti lähemalt sealsete tugisüsteemide toimimisega.

Tabel 6-11. Alaealiste õigusrikkumiste arutelud, 2012–2016

Aasta 2012 2013 2014 2015 2016

Õigusrikkumiste arv 69 84 78 104 85

Korduvarutelude arv 4 3 7 17 38

Tabel 6-12. Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused, 2012–2016

Pöördumiste aluseks on järgmised teod 2012 2013 2014 2015 2016

Koolikohustuse mittetäitmine 16 22 17 53 67

Karistusseadustikus ette nähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu 26 29 31 30 10

Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu 27 33 30 21 8

94 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.1 Tööhõive

Tabel 7-1. 15–74-aastased Valgamaa elanikud hõiveseisundi järgi, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Tööealised kokku (tuhat) 23,1 22,7 22,4 22,1 22,8

Tööjõud (tuhat) 11,9 13,0 13,7 12,6 13,4

Mitteaktiivsed (tuhat) 11,2 9,7 8,6 9,5 9,4

Tööga hõivatud (tuhat) 10,1 12,1 12,7 12,0 12,3

Töötud (tuhat) 1,7 0,9 1,1 0,6 1,0

Tööjõus osalemise määr (%) 51,4 57,4 61,4 57,0 58,6

Tööhõive määr (%) 44,0 53,2 56,6 54,3 54,1

Töötuse määr (%) 14,5 7,2 7,8 4,8 7,7

Allikas: statistikaamet.

Joonis 7-1. 15–74-aastaste hõive Eestis ja Valgamaal, 2007–2016

13,6

13,1

11,8 12

,7

11,5

10,1 12

,1 12,7

12,0 12,3

0

10

20

30

40

50

60

70

10,0

11,0

12,0

13,0

14,0

15,0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016%tuhat

Hõivatud Valga maakonnas Tööhõive määr Eestis Tööhõive määr Valga maakonnas


Tabel 7-2. Tööga hõivatud Valgamaal majandussektorite järgi, 2012–2016

AastaPrimaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor

Hõivatud tuhat

Hõivatute osatähtsuse %

Hõivatud tuhat


Hõivatud tuhat


2012 0,7 7,0 4,3 42,5 5,1 50,5

2013 1,1 9,2 4,7 38,9 6,3 52,0

2014 1,1 8,3 4,9 38,6 6,7 53,0

2015 0,8 7,0 4,0 33,0 7,2 60,0

2016 0.9 7,1 4,3 35,1 7,1 57,7


95Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

Eesti töötukassa Valgamaa osakond


Juhataja Merike Metsavas

Tõrva klienditeeninduspunktAadress: Kevade 8, Tõrva

Konsultant Anne Üksvärav

1. juulist 2016 alustas töötukassa vähenenud töövõimega inimeste töövõime hindamist, töövõimetoetuse maksmist ning tööandja eest vähenenud töövõimega töötajate sotsiaalmaksu tasumist.

Töötukassa Valgamaa osakonnas töötavad neli juhtumikorraldajat, kelle ülesanne on aidata tööle vähenenud töövõimega inimesi ja hinnata töövõimelisust.

2016. aasta jooksul oli Valgamaal töötuna arvel 2143 inimest, nendest 20% töötuskindlustushüvitise saajat ja 19% töötutoetuse saajat. Valgamaal on teiste maakondadega võrreldes vähem töötuid, kes saavad hüvitist või toetust (39%). Vähenenud töövõimega töötuid oli Valgamaal 21,4% töötutest.

Liivimaa töömess 28. aprillil korraldas töötukassa Valgamaa osakond kolmandat korda Liivimaa töömessi. Töömessi eesmärk on viia kokku kahe riigi, Eesti ja Läti tööotsijad ning tööandjad. Messil leidsid tööd otsivad inimesed, sh koolinoored ning vähenenud töövõimega isikud enda jaoks kasulikku infot. Lisaks jagati teavet õppimise, elu- ja töötingimuste kohta Euroopas.

Tööandjatel oli võimalus ennast tutvustada ning leida enda meeskonda uusi töötajaid. Liivimaa töömessil Valga kultuuri- ja huvialakeskuses olid esindatud 32 tööandjat ja 13 koostööpartnerit ning pakuti üle 400 töökoha. Külastajaid oli hinnanguliselt 1000 ning tehti ka esialgsed tööintervjuud.

Paralleelselt töömessiga toimus töötukassa jaoks oluline sündmus – sõlmiti koostöölepe Valga Haigla ASiga.

Valga haigla on maakonna üks suurim tööandja, pakkudes tööd üle 300 inimesele. Hea koostöö haiglaga on kestnud alates 2003. aastast. Tööandja juures saab osaleda proovitööpäeval, samuti pakutakse töökohal väljaõpet tööpraktika teenuse raames.

Valga haigla on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle käest saame küsida asjatundlikku nõu vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamisel ning konkreetsetele ametikohtadele tööjõu ettevalmistamisel. Tööandja on aktiivselt osalenud tööandjate infopäevadel ja võtnud osa nii maakonna kui ka online-töömessidest. Samuti on Valga haigla valmis jagama ka teiste tööandjatega oma kogemusi koostööst töötukassaga ja erinevate sihtrühmade värbamisest.

Tabel 7-3. Registreeritud töötud aastas kokku, Valga maakond

2014 2015 2016

Registreeritud töötud 2287 2203 2143

neist aasta jooksul arvele võetud uued töötud 1719 1651 1572

Kuu keskmine töötute arv 1133 1176 1379

Töötuse % tööealisest elanikkonnast* 12,4 6,8 6,0

Töötuse % tööjõust** 9,1 9,2 8,9

Selgitused: * tööealine elanikkond (16aastased kuni pensioniiga)

** tööjõud vanuses 15-74 (töötav elanikkond + mitteaktiivsed)

Allikas: Eesti töötukassa.


Joonis 7-2. Eesti Töötukassa maakondlikes osakondades registreeritud töötus maakondade lõikes seisuga 31.12.2016

10,3%

8,0%

7,7%

7,5%

5,1%

4,9%

4,7%

4,6%

4,2%

4,1%

4,1%

3,9% 3,7%

3,3%

3,2%

4,5%

0%

3%

6%

9%

12%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

Reg

tööt

use

mää

r

Reg

töö

tute

arv

Registreeritud töötuid Registreeritud töötuse määr Eesti keskmine registreeritud töötuse määr


Joonis 7-3. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakondlike osakondade lõikes 2016. aasta lõpus

30,7%

26,4%

25,0%

24,8%

24,3%

21,4%

21,1%

20,4%

18,3%

18,1%

17,0%

16,4%

15,1%

12,7%

9,2%

18,7%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

0200400600800

1 0001 2001 4001 6001 800

Osa

kaal

reg

tööt

utes

t

Vähe

nenu

d tö

övõi

meg

a re

g tö

ötut

e ar

v

Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid Osakaal kõigist registreeritud töötutestKeskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest


Tabel 7-4. Registreeritud töötud aasta lõpus, 2014–2016

2014 2015 2016

Valga maakond kokku 1076 1101 940

Valga maakonna linnad 645 662 557

… Tõrva linn 65 70 50

… Valga linn 580 592 507

Valga maakonna vallad 431 439 383

… Helme vald 78 61 56

… Hummuli vald 30 24 36

… Karula vald 39 43 37

… Otepää vald 54 81 62

… Palupera vald 18 23 19

… Puka vald 37 42 29

… Põdrala vald 35 37 22

… Sangaste vald 37 36 34

… Taheva vald 29 27 24

… Tõlliste vald 50 48 46

… Õru vald 24 17 18



Tabel 7-5. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul arvele võetud uued töötud, kes eelnevalt töötasid, eelneva töösuhte lõpetamise põhjuse järgi, 2014–2016

Töösuhte lõpetamise põhjus 2014 2015 2016

Asutuse likvideerimine - - -

Distsiplinaarsüütegu 17 15 39

Katseaja ebarahuldavad tulemused 27 28 81

Koondamine 145 82 284

Muud põhjused 32 30 74

Pankrot - - 3

Poolte kokkuleppel 101 68 249

Teenuse osutamise leping 60 58 139

Tähtajaline leping 198 136 273

Töötaja algatusel 124 85 285

Töötaja algatusel (tööandja süül) 2 2 6

KOKKU 706 504 1086


Tabel 7-6. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul registreeritud töötud eelneva tegevuse järgi, 2014–2016

Eelnev tegevus 2014 2015 2016

Töötas või oli ettevõtja 1482 1536 1398

Õppimine 95 61 67

Kaitsevägi 21 15 15

Kasvatas last 110 88 68

Haiglas - 1 0

Hooldus 14 14 6

Töövõimetus 38 28 33

Vanglas 38 32 14

Muu 630 518 386

Abikaasatasu (Välisteenistuse seadus § 67) 1 - -


Registreeritud töötute sooline ja vanuseline jaotus on Valgamaal üldiselt sarnane Eesti keskmisega. Rohkem on töötute hulgas mehi (55%). Üle poole ehk 65% töötutest on vanuses 25–55 aastat.

Valgamaal on suhteliselt suur osa töötuid, kelle töölesaamist piirab puudulik riigikeele oskus (31.12 seisuga 30%). Harjumaal ja Ida-Virumaal on selliseid töötuid veelgi rohkem, kuid enamikus maakondades jääb see paari protsendi ligidusse. Samas võib ühel isikul olla ka rohkem kui üks põhiline suhtluskeel.


Tabel 7-7. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud vanuse, soo ja peamise suhtluskeele järgi, 2014–2016

2014 2015 2016

Vanus

16–24 373 396 338

25–55 1510 1418 1397

üle 55 404 389 408

Mehed 1251 1203 1171

Naised 1036 1000 972

Peamised suhtluskeeled

eesti keel 688 671 569

vene keel 290 342 278


Valgamaa registreeritud töötutest on 29% keskhariduseta (Eestis keskmiselt ainult viiendik). Kõrgharidus on Valgamaal 6% töötutest (Eestis tervikuna 29% töötutest). Seega on Valgamaa töötutel madalam haridustase kui teiste piirkondade töötutel keskmiselt.

Tabel 7-8. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud haridustaseme järgi, 2014–2016

Haridustase 2014 2015 2016

Puudub algharidus 6 8 9

ESIMENE TASE 668 647 635

Algharidus 84 84 86

Kutseharidus põhihariduseta 4 5 6

Põhiharidus 580 558 543

TEINE TASE 1270 1213 1148

Põhiharidus kutseharidusega 96 98 97

Kutsekeskharidus põhikooli baasil 377 362 325

Üldkeskharidus 601 562 534

Kutsekeskharidus keskkooli baasil 196 191 192

KOLMAS TASE 341 331 348

Keskeriharidus 182 182 210

Kutsekõrgharidus 48 42 37

Bakalaureuseõpe 74 62 59

Magistriõpe 36 45 41

Doktoriõpe 1 - 1

Määramata 2 4 3

KOKKU 2287 2203 2143



Valgamaal on teistest maakondadest rohkem pikaajalisi töötuid (vähemalt 12 kuud töötuid 50%, Eestis keskmiselt 34,8%).

Tabel 7-9. Aasta jooksul töötuna arvel olnud isikute kuulumine riskirühmadesse, 2014–2016

Riskirühma kuulumine* 2014 2015 2016

noor 422 428 368

vanglast vabanenu 47 45 37

55 ja vanem 389 373 394

pikaajaline 695 1036 1074

hooldaja 13 13 9

eesti keele mitteoskaja 456 465 431

puudega 234 324 479

Selgitus: * Lühendid moodustatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses toodud riskirühmadest.


Joonis 7-4. Registreeritud töötute sotsiaalne kaitse seisuga 31.12.2016

24%

14%

19%

20% 27%

19%

22%

21%

23%

20% 26%

25%

19% 26%

20%

38%

35%

29% 37

% 34%

31%

29%

28%

29%

29% 35

%

32%

20%

36%

27%

39%

51%

52% 43

%

39%

50%

49%

51%

48%

52% 38

%

43%

62% 38

%

52%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Töötutoetuse saajad Töötuskindlustushüvitise saajad Ilma hüvitisteta


Tabel 7-10. Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused, 2014–2016

2014 2015 2016

Passiivsed meetmed

Said töötutoetust 628 662 608

Määrati töötuskindlustushüvitis 348 446 435

Aktiivsed meetmed

Suunatud tööturukoolitusele 370 309 383

Tööandjale makstud toetuse abil tööle rakendunud töötud 74 58 90

Töötute arv, kes said toetust ettevõtlusega alustamiseks 21 12 13

Said karjäärinõustamist 683 659 698

Tööpraktikale suunatud 113 137 118

Tööharjutusele suunatud 146 119 90

Avalikule tööle suunatud 15 8 25

Tööintervjuul abistamise teenuse osutamine 4 1 -



Vakantsid2016. aastal oli Valgamaal vakantse 1204. Eestis kokku oli töötukassa vahendada 54 367 töökohta.

Tabel 7-11. Töövahendus Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas, 2014–2016

2014 2015 2016

Laekunud vakantsid 891 1123 1204

Rakendusid tööle 1149 1006 1075


Valgamaal on juhtide, tipp- ja keskastme spetsialistide osakaal väiksem kui Eestis tervikuna ning oskus- ja käsitööliste, samuti lihttööliste oma vastukaaluks Eesti keskmisest veidi suurem.

Joonis 7-5. Eelnevalt töötanud registreeritud töötud Valgamaal ametiala järgi seisuga 31.12.2016

Juhid3%

Tippspetsialistid4%

Tehnikud ja keskastme spetsialistid

6%Ametnikud

3%

Teenindus- ja müügitöötajad

17%

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse

ja kalanduse oskustöötajad

6%

Oskustöötajad ja käsitöölised19%

Seadme- ja masinaoperaatorid

ning koostajad11%

Lihttöölised31%


Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon


Tööinspektorite vastuvõtud töökeskkonna teemal ja juristidel töösuhete teemal toimuvad kord kuus. Töövaidlusi lahendab väljasõiduistungitel Tartu töövaidluskomisjon II. Lisaks saab töökeskkonna- või töösuhetealase murega helistada igal tööpäeval infotelefonile 640 6000, kirjutada [email protected] või kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant.

Tööinspektsiooni peamised tegevusvaldkonnad on töösuhete ja töökeskkonna riiklik järelevalve, nõustamine, teavitamine ning töövaidluste lahendamine.

2016. aastal viis tööinspektsioon Valgamaal läbi 120 järelevalve menetlust seoses töötervishoiu-, tööohutuse- ja töösuhetealaste nõuete täitmise kontrolliga. Enim kuulusid järelevalve alla ehitusettevõtted, põllumajanduse, kaubanduse ning puidutööstuse ettevõtted.

Tööandjatele koostati ettekirjutus 34 korral töötervishoiu- või tööohutusalase rikkumise kohta ning kahel korral töösuhetealaste rikkumiste kohta. Selline tulemus näitab, et enamus rikkumisi �kseeriti kontrollaktiga ning ettevõtjad täitsid esitatud nõuded korrektselt, ilma et tööinspektor oleks pidanud koostama ettekirjutust.

Paraku olid tööinspektorid sunnitud töö peatama aasta jooksul 12 korral seitsmes erinevas ettevõttes. Tegemist oli peamiselt ehitusettevõtetega, kus ei oldud tagatud ohutus kõrgustes töötamisel või kaevetöödel. Ohtlike töövahendite kasutamine keelati aga aasta jooksul kuues ettevõttes. Selliseid juhtumeid esines enim aga metalltoodete tootmise, põllumajandus- ning ehitusettevõtetes. Kõik töövahendid, mis kujutavad ohtu töötajate tervisele või elule, peaksid olema kasutusest eemaldatud, seda eeskätt erinevate tõstevahendite ja tellingute näol.

Sagedasemad töökeskkonnaalased rikkumised Eesti ettevõtetes, sh ka Valgamaal on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või ei vasta see enam tänasele olukorrale. Ehk teisisõnu, ettevõtetes kas riskianalüüs puudub, on puudulikult korraldatud või vajab täiendamist. Hea märk on küll see, et nende ettevõtete arv ja osakaal, kellel riskianalüüs siiani üldse puudub, aasta-aastalt väheneb, kuid samas on aina rohkem probleeme neis ettevõtetes, kus riskianalüüs on küll korra läbi viidud, kuid nende ajakohasus siiski ei vasta enam muutunud töökeskkonnale.


Teine suurem probleem on töötajate väljaõpe ja juhendamine, mida ei viida läbi nõuetekohaselt. Sellised tulemused on aga otseses seoses tööõnnetuste toimumisega. Just töötajate puudulik juhendamine ja väljaõpe on üks peamistest tööõnnetuste põhjustest.

Arvuliselt kolmandal kohal on rikkumised, mis on seotud puudulike või puuduvate ohutusjuhenditega kas tehtavate tööde või kasutatavate töövahendite kohta.

Lisaks nendele suurimatele puudustele paistavad Valgamaal silma ka sellised ohutusnõuete rikkumised, kus töövahenditelt on eemaldatud ohutust tagavad seadeldised ehk kaitsekatted, seda on märgata eriti põllumajanduses kasutatavatel masinatel ja seadmetel.

Samuti on ettevõtetes probleeme töökeskkonna spetsialisti määramisega ning isikukaitsevahenditega, mida töötajatele kas ei jagata või ei ole ettevõtetes nendest ülevaadet, kas ja kellele neid on jagatud.

2016. a registreeriti Valgamaal 62 tööõnnetust, millest 14 lõppesid raskete kehavigastustega. Kõige rohkem registreeriti tööõnnetusi 2016. a Valgamaal puidu- ja mööblitööstuses. Võrreldes aastaga 2015 on tööõnnetuste üldarv Valgamaal vähenenud 9 juhtumi võrra ning vähenenud on ka raskete tööõnnetuste arv. 2015. a registreeriti Valgamaal 71 tööõnnetust, millest 22 lõppes töötaja jaoks raske kehavigastusega. Surmaga lõppenud tööõnnetusi Valgamaal viimase viie aasta jooksul toimunud ei ole.

2016. a esitasid Valgamaa tööandjad ja töötajad töövaidluskomisjonile 46 avaldust, neist 41 töötajate ja viis tööandjate poolt. Sagedasemad nõuded töötajate poolt olid seotud saamata jäänud töötasu ning töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega.

Tööandjad aga esitasid enim vastunõudeid seoses töötajate poolt esitatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuetega. Töövaidluste arv maakonnas on võrreldes möödunud aastaga kasvanud, 2015. aastal pöördus töövaidluskomisjoni 36 Valgamaa töötajat/tööandjat.

Tööinspektsiooni üheks põhiülesandeks lisaks järelevalvele ja nõustamisele on ennetus- ja teavitustöö töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnas, eesmärgiga muuta töökeskkonda ohutumaks ning tõsta tööelu kvaliteeti.

Ennetus- ja teavitustegevuse raames viis tööinspektsioon 2016. aastal Valgamaa kutseõppekeskuses läbi infohommiku teemal „Edu läbi töökeskkonna juhtimise“, kus osales 12 erinevat Valgamaa tööandjat. Loodetavasti said need ettevõtted olulist informatsiooni, kuidas parandada oma töökeskkonda ning kuidas juhtida kogu tööohutusalast tegevust.

Tööinspektsioon teeb ennetus- ja teavitustööd ka messidel, avaldab artikleid, pressiteateid ja juristi küsimusi-vastuseid maakonnalehes ja vallalehtedes ning kohalikes infoportaalides.

Tööinspektsioon kutsub üles ettevõtjad küsima töökeskkonnaalast nõu ja kutsuma oma ettevõttesse töökeskkonna konsultante. Töökeskkonna konsultandi teenus on kättesaadav kõikidele ettevõtetele tasuta.

7.2 Palk

Joonis 7-6. Keskmine brutokuupalk Valga maakonnas ja Eestis (eurot), 2007–2016

725825 784 792 839 887

9491005

10651146

528 580 574 594650 682 729 772 825

889

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016eurot

Eesti Valga maakond



Joonis 7-7. Keskmine brutokuupalk Eestis (eurot), 2015–2016

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

eurot

2015

2016

Selgitus: Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.


Tabel 7-12. Keskmine brutotunnipalk Valga maakonnas ja Eestis (eurot), 2012–2016

Aasta Valgamaa Eesti

2012 4,09 5,34

2013 4,42 5,73

2014 4,78 6,14

2015 5,18 6,51

2016 5,48 6,90


7.3 Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo

Aadress: Viljandi 23, Valga

Büroojuht Tiina Teder

Maksu- ja tolliameti koosseisus töötab 21 Valgamaa elanikku, sh teenindusosakonnas 6, kontrolliosakonnas 3 ja tolliosakonnas 12.

Seisuga 1.01.2016. a oli Valgamaal 2952 juriidilist ja 860 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1151 käibemaksukohustuslast. Seisuga 1.01.2017. a oli Valgamaal 3061 juriidilist ja 840 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1227 käibemaksukohustuslast.

Statistiliste näitajate aluseks on võetud ettevõtted, kelle juriidiline aadress äriregistris on koostamise hetkel Valga maakond, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle elukoht on 1.01.2017 seisuga Valga maakond. Töötasu andmed kajastavad juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate väljamakseid vastavalt nende poolt aasta jooksul deklareeritud andmetele. Käibeandmed on leitud aasta jooksul käibedeklaratsioone esitanud käibemaksukohustuslaste andmete põhjal.


Tabel 7-13. Suurema keskmise käibega tegevusalad Valgamaal, 2015–2016

2016. aastal 2015. aastal

1. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

2. Hoonete ehitus

3. Metsamajandus ja metsavarumine

4. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

5. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

6. Toiduainete tootmine

7. Mööblitootmine

8. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

9. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

10. Maismaaveondus ja torutransport





5. Hoonete ehitus


7. Mööblitootmine



10. Maismaaveondus ja torutransport

Eelpool nimetatud kümme tegevusala moodustasid 2016. aastal kogu maakonna käibest 77,27%. Teised tegevusalad, sh majutus, toidu ja joogi serveerimine jpt moodustasid kokku 22,73%.

Tabel 7-14. Suurima töötajate arvuga tegevusalad, 2015–2016


1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus


3. Mööblitootmine


5. Hoolekandeasutuste tegevus


7. Tervishoid

8. Hoonete ehitus






4. Mööblitootmine

5. Hoonete ehitus


7. Tervishoid




Nendel kümnel tegevusalal töötajatele makstud palk moodustas 70,64% kogu maakonna töötajatele tehtud väljamaksetest.


Tabel 7-15. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt töötajatele kogusummas kõige enam väljamakseid, 2015–2016




3. Mööblitootmine

4. Tervishoid




8. Hoonete ehitus


10. Rõivatootmine



3. Mööblitootmine

4. Tervishoid




8. Hoonete ehitus



Tabel 7-16. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt ühele töötajale kõige suuremaid keskmisi väljamakseid, 2015–2016



2. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

3. Tervishoid

4. Joogitootmine

5. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

6. Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine

7. Masinate ja seadmete remont ja paigaldus


9. Kanalisatsioon


1. Muu kaevandamine


3. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine


5. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

6. Kummi- ja plasttoodete tootmine


8. Tervishoid

9. Veekogumine, -töötlus ja -varustus

10. Haridus

Residendist füüsilised isikud on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Alljärgnevalt on toodud võrdlus 2016. aastal esitatud 2015. a tuludeklaratsioonide kohta ja sellele eelnenud perioodi, st 2015. aastal esitatud 2014. a tuludeklaratsioonide andmetega.

2016. aastal said Valgamaal keskmiselt 13 225 inimest mediaanpalka 754 eurot kuus. 2015. aastal oli mediaanpalk 704 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.


Tabel 7-17. Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonid 2015. ja 2014. aasta kohta

2015 2014 2015 vs 2014

Valga Eesti % Valga Eesti % Valga mk ÜhikKasv,

kahanemine, %

Deklareerinud inimeste arv 12 160 589 069 2,06 14 033 666 898 2,10 -1873 in -13,35

Kokku tulud 116 613 758 7 231 692 790 1,61 109 207 899 6 720 533 493 1,62 7 405 859 € 6,78

Kokku mahaarvamised

48 200 591 2 368 722 638 2,03 45 458 433 2 220 645 554 2,05 2 742 158 € 6,03

Tagastamisele kuuluv tulumaks

1 634 209 95 928 302 1,70 1 642 728 95 369 078 1,72 -8519 € -0,52

Juurdemaks-misele kuuluv tulumaks

576 697 290 781 179 1,93 500 910 27 079 818 1,85 75 787 € 15,13

2016. aastal deklareerijate arv maakonnas vähenes 1873 inimese võrra; tulusid deklareeriti rohkem 7 405 859 eurot, mahaarvamised suurenesid 2 742 158 eurot, tagastamisele kuuluv tulumaks vähenes 8519 eurot ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks suurenes 75 787 eurot.

2016. aastal Valgamaa osakaal kogu Eestis deklareeritud tuludeklaratsioonide suhtes: deklareerijate arv 2,06%, kokku deklareeritud tulud 1,61%, kokku mahaarvamised 2,03%, tagastamisele kuuluv tulumaks 1,70% ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks 1,93%.

Seisuga 1.01.2016 olid maksuvõlad 695 isikul kokku 12 095 874 eurot.

Seisuga 1.01.2017 olid maksuvõlad 663 isikul kokku 9 164 176 eurot, sh füüsilise isiku tulumaks 152 219 eurot; kinnipeetud tulumaks 1 139 667 eurot; erijuhtude tulumaks 1 188 099 eurot; sotsiaalmaks 2 740 497 eurot; käibemaks 3 663 229 eurot; maamaks 26 405 eurot; raskeveokimaks 15 164 eurot; kogumispensionimakse 83 632 eurot ja töötuskindlustusmakse 149 985 eurot. 2016. aastal vähenes maksuvõlg võrreldes 2015. aastaga kogusummas 2 931 698 euro võrra. Võlgnike arv vähenes 32 isiku võrra.

7.4 Pangandus

Laenud ja säästud

Joonis 7-8. Laenud, hoiused krediidiasutuse (�liaali) asukoha järgi, Valga maakond

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

0

20

40

60

80

100

120

2012 2013 2014 2015 2016 €

mln €

Laenujääk (mln €)

Hoiusejääk (mln €)

Keskmine laenu suurus (€)Keskmine hoiuse suurus (€)

Allikas: Eesti Pank.


Joonis 7-9. Laenud, hoiused kliendi registreerimis- või elukoha järgi, Valga maakond

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2012 2013 2014 2015 2016

mln €

Laenujääk (mln €)

Hoiusejääk (mln €)

Keskmine laenu suurus (€)Keskmine hoiuse suurus (€)

Allikas: Eesti Pank.

Pangateenused Valgamaal

AS SEB Pank

Valga kontorAadress: Aia 5, Valga

SularahaautomaadidValgas: Aia 5 (kaks automaati), Jaama pst 2B, Vabaduse 2/4, Raja 5, J. Kuperjanovi 62

Tõrvas: Valga mnt 3

Otepääl: Lipuväljak 28

Alates 1. märtsist 2016 lõpetati teenuse osutamine postipankades (Otepääl, Pukas, Sangastes, Tsirguliinas, Tõrvas, Valgas ja Õrus).

Swedbank AS

Valga kontorAadress: Kesk 10, Valga

Tõrva esindus (suletud alates 1.06.2017)

Aadress: Valga mnt 1, Tõrva

Otepää esindus (suletud alates 1.07.2017)

Aadress: Lipuväljak 13, Otepää

Sularahaautomaadid:Valgas: Kesk tn 10, Jaama tn 2b, Riia tn 18, Pikk tn 1

Otepääl: Lipuväljak 28, Valga mnt 1b

Tõrvas: Valga mnt 1


7.5 Maa- ja omandireform

Maa-amet


Maa-amet on esindatud Valgas kahe osakonnana. Mõlemas osakonnas töötab Valgas üks inimene.

Katastri registriosakond on maa-ameti struktuuriüksus, mille põhiülesanneteks on korraldada katastrikannetega seotud tegevust, registreerida katastriandmeid ning tagada katastrikannete aluseks olevate dokumentide arhiveerimine.

Katastri kvaliteediosakond on maa-ameti struktuuriüksus, mille põhiülesanneteks on tagada katastriandmete kvaliteet ja ajakohasus ning teha andmete kontrollimiseks ja parandamiseks katastrimõõdistamist ja maakorraldustoiminguid.

Maareformi tulemused Valgamaal

1991. aastal alanud maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Maareformi elluviijateks ning korraldajateks on kohalikud omavalitsused ja maavalitsus.

Valga maakonnas on maareformi eesmärgi täitmise põhilised tegevusvaldkonnad – maa tagastamine ja erastamine jõudnud lõppfaasi. 31.12.2015. a seisuga on maakonnas veel 227 ehitist/ehitiste kompleksi, mis asuvad reformimata maal. Need on ehitised, mille omanikud ei ole soovinud või on kaotanud õiguse maad omandada. Tänaseks on riik leidnud sellele olukorrale lahenduse, andes ehitiste omanikele täiendava võimaluse saada ehitiste juurde kuuluva maa omanikuks. Kuna maareformi loogika nägi ette, et eelisjärjekorras selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning seejärel munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa, siis on munitsipaal- ja riigimaa vormistamine jäänud maareformi lõppjärku. Maareformi lõpetamiseks tuleb nüüd kohalikel omavalitsustel välja selgitada oma maavajadus ja taotleda see munitsipaalomandisse ning riigil lõpule viia riigi maareservi moodustamine ja riigile mittevajaliku reformimata maa tsiviilkäibesse suunamine.

31.12.2016 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 23 419 katastriüksust pindalaga 201 636,3 ha, mis moodustab 98,7% maakonna maafondist.

Tabel 7-18. Maakatastris registreeritud Valgamaa katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 31.12.2016

Linn/vald Omavalitsuse pindala, ha Katastriüksuste arv Katastriüksuste

pindala, haKatastrisse kantud

maa, %

Helme vald 31 285 2277 31 017,9 99,2

Hummuli vald 16 273 1196 16 147,2 99,2

Karula vald 22 991 1534 22 621,9 98,4

Otepää vald 21 729 3675 21 367,9 98,3

Palupera vald 12 329 1540 12 247,4 99,3

Puka vald 20 075 2119 19 759,1 98,4

Põdrala vald 12 691 1179 12 492,9 98,4

Sangaste vald 14 467 1458 14 349,5 99,2

Taheva vald 20 479 1317 20 255,2 98,9

Tõlliste vald 19 381 2057 19 050,9 98,3

Tõrva linn 478 1178 447,5 93,6

Valga linn 1665 3147 1506,6 90,5

Õru vald 10 450 742 10 372,5 99,3

KOKKU 204 293 23 419 201 636,3 98,7

Allikas: maa-amet.


Tabel 7-19. Maakatastrisse kantud maa pindala (ha) sihtotstarvete lõikes 31. detsembri seisuga

Valga maakond 2012 2013 2014 2015 2016

Elamumaa 2503,9 2588,1 2664,6 2714,5 2775,4

Ärimaa 250,3 253,8 243,6 231,0 224,7

Tootmismaa 671,4 687,2 667,2 672,5 684,8

Mäetööstusmaa 947,3 965,2 870,0 901,2 901,5

Sotsiaalmaa 1361,1 1405,3 1421,7 1455,3 1514,5

Veekogude maa 249,6 266,0 246,1 246,1 263,5

Transpordimaa 2475,5 2498,1 2543,3 2607,5 2709,9

Jäätmehoidla maa 124,5 116,7 116,0 116,9 144,2

Riigikaitsemaa 77,4 77,4 82,5 82,5 82,5

Kaitsealune maa 2149,2 2216,0 2274,7 2291,1 2299,1

Maatulundusmaa 185 104,2 186 929,5 188 166,7 189 214,5 189 634,4

Sihtotstarbeta maa 460,0 460,0 444,8 465,9 402,7

KOKKU 196 374,4 198 463,3 199 741,1 200 999,0 201 636,3

Allikas: maa-amet.

Tabel 7-20. Maakatastrisse kantud katastriüksuse kõlvikuline koosseis (ha) seisuga 31.12.2016

Linn/vald

Katastri-üksuste pindala

ha

Haritav maa ha

Looduslik rohumaa

ha

Metsamaa ha

Õuemaa ha

Muu maa ha

sh veealune maa ha

sh ehitiste alune maa

ha

Helme vald 31 017,9 7607,2 1645,3 16 824,6 296,4 4641,9 559,0 29,4

Hummuli vald 16 147,2 4383,1 704,0 9967,9 119,3 971,5 194,7 31,3

Karula vald 22 621,9 4884,9 1438,5 13 903,9 180,3 2178,5 399,5 19,2

Otepää vald 21 367,9 4845,9 2179,1 10 876,3 287,1 2982,3 823,0 76,0

Palupera vald 12 247,4 4084,5 1127,0 5411,3 164,4 1446,4 395,2 44,5

Puka vald 19 759,1 5383,2 1518,0 10 614,2 187,6 1880,7 301,0 31,3

Põdrala vald 12 492,9 4002,3 981,7 6249,8 135,2 1123,4 187,4 15,1

Sangaste vald 14 349,5 5701,8 1341,2 5668,8 192,6 1444,7 272,6 30,9

Taheva vald 20 255,2 3244,7 1914,2 12 187,4 127,4 1755,5 506,3 23,7

Tõlliste vald 19 050,9 6499,1 1509,2 7255,6 270,9 1820,7 421,0 55,3

Tõrva linn 447,5 4,1 24,6 46,2 163,2 73,9 10,1 19,9

Valga linn 1506,6 15,9 95,6 296,3 502,4 22,7 4,4 121,7

Õru vald 10 372,5 3077,4 560,7 6007,9 75,1 649,3 125,4 10,8

KOKKU 201 636,3 53 733,9 15 039,0 105 310,3 2701,6 20 991,3 4199,6 509,2

Allikas: maa-amet.

Tabel 7-21. Maareformi dünaamika aastas reformitud katastriüksuste alusel, 2007-2016

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Katastriüksuste arv 716 557 408 541 301 374 502 412 526 506

Katastrisse kantud (ha) 1704,1 1539 1043 3600,4 820,6 1924,0 2088,9 1277,76 1257,94 637,3

Allikas: maa-amet.


Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine vara tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Valga maakonnas on omandireform praktiliselt lõppenud. 6380 menetlusest on veel vara tagastamata või kompenseerimata üheksal juhul. Menetluste lõpuleviimine on takerdunud pooleliolevate pärimismenetluste ja kohtuvaidluste tõttu.

7.6 Ettevõtlus

Tabel 7-22. Valgamaa ettevõtjad õigusliku vormi järgi aasta lõpus, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Füüsilisest isikust ettevõtjad 968 930 914 900 888

Täisühingud 13 13 13 11 10

Usaldusühingud 11 10 12 13 13

Osaühingud 1602 1672 1845 1966 2067

Aktsiaseltsid 62 59 58 58 53

Tulundusühistud 18 33 33 35 33

Välismaa äriühingu �liaalid - - - 1 1

KOKKU 2674 2717 2875 2984 3065

Allikas: e-äriregister.

Tabel 7-23. Mittetulundusühingud ja sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Mittetulundusühing 704 677 702 708 724

Sihtasutus 23 23 22 19 18

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus 112 112 112 111 110


Tabel 7-24. Aasta jooksul registreeritud uute ettevõtete, mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv, 2014–2016

Registreerimise aasta Kokku äriühing FIE MTÜ sihtasutus

2014 236 162 40 34 -

2015 262 184 48 30 -

2016 249 177 42 29 1


2016. aastal registreeriti Valgamaal 177 osaühingut ning tegevust alustas 42 füüsilisest isikust ettevõtjat. Alates 1.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta juhul, kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. 2016. aastal registreeritud 177 osaühingust asutati ilma kohese sissemakseta 129.

Tabel 7-25. Ettevõtete (20 ja enama hõivatuga) majandusnäitajad (mln eurot), 2006–2015

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Vara kokku, aasta lõpul 158,2 188,7 223,3 209,6 200,4 203,6 224,6 246,8 273,6 299,7

Müügitulu 191,7 212,5 204,3 175,0 189,1 256,9 241,3 271,9 297,7 291,9

Puhaskasum (-kahjum) 11,0 11,2 3,6 -15,1 2,8 13,0 10,0 17,1 16,0 22,1

Investeeringud põhivarasse 23,4 22,5 23,1 14,8 13,9 14,9 13,1 19,6 21,9 39,5



Joonis 7-10. 20 ja enama hõivatuga ettevõtete investeeringud põhivarasse selle liigi osatähtsuse järgi Valga maakonnas, 2015

Ehitised21,9%

Seadmed, masinad, inventar 40,1%

Transpordi-vahendid 7,8%

Arvutid ja arvutisüsteemid 0,2%

Maa11,5%

Muu18,4%

Selgitus: 20 ja enama hõivatuga ettevõtete investeeringud jooksevhindades.


Väliskaubandus

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal Valgamaal 165 eksportivat ettevõtet kaubavoo väärtusega 160,89 miljonit eurot. Importivaid ettevõtteid oli 288, kaubavoo väärtusega kokku 85,05 miljonit eurot.

Joonis 7-11. Valgamaa väliskaubandus, 2007–2016

0

50

100

150

200

250

300

350

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016arv

Eksportivate ettevõtete arv Importivate ettevõtete arv

Allikas: statistikaamet. Aastate 2015–2016 andmed on korrigeeritud 9.03.2017.

Joonis 7-12. Kaupade eksport ja import Valga maakonnas (miljonit eurot), 2007–2016

0,00

20,00

40,00

60,00

80,00

100,00

120,00

140,00

160,00

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016mlneurot

Eksport Import

Allikas: statistikaamet. Aastate 2015–2016 andmed on korrigeeritud 9.03.2017.


Edukamad ettevõtted maakonnas

Tabel 7-26. Valgamaa ettevõtete TOP 2015. aasta majandusnäitajate põhjal

Koht

2015

Koht

2014 Ettevõtte nimi Tegevjuht/

juhatuse liige Müügitulu 2015,

eurot

Ärikasum 2015,

eurot

1 2 Engeros Otepää OÜ Valdur Rootsma 9 614 871 1 383 724

2 34 Helme Graanul OÜ Ülo Tomson 29 289 000 2 889 000

3 1 UPM-Kymmene Otepää AS Ando Jukk 34 331 696 8 841 090

4 3 Valga Puu OÜ Andres Olesk 23 864 327 2 178 709

5 30 Keil M.A. OÜ Margus Mängel 23 718 838 1 948 859

6 71 Otepää Ehitusgrupp OÜ Tarmo Ladva 2 242 441 513 067

7 35 Parmet AS Elmo Parik 2 808 023 410 132

8 17 Sanlind OÜ Andres Puksov 3 105 917 748 662

9 33 Valga Vesi AS Jüri Teder 1 170 338 2 529 244

10 48 Linnu Talu OÜ Astre Jaagant 1 346 590 418 353

Allikas: ajaleht Äripäev 26.10.2016. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive, ärikasum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlikkus.

Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“

Konkurss on kutsutud ellu 2008. aastal ning selle korraldajateks on Valga maavalitsus, SA Valgamaa Arenguagentuur, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Valgamaa ettevõtjaid, kes oma hea maine ja aktiivse tegevusega on aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule.

Konkursi võitjad kuulutati välja 8. detsembril Valgamaa kutseõppekeskuses toimunud ettevõtlusgalal. Teist korda konkursi ajaloos valis komisjon konkursi kategooriate võitjate seast Valgamaa aasta ettevõtte. Tiitli pälvis UPM-Kymmene Otepää AS.

Kategooria „Parim tootmisettevõte“ nominendid: UPM-Kymmene Otepää AS, AS Valga Vesi, AS Otepää Metall.

Parim tootmisettevõte 2016 – UPM-Kymmene Otepää AS2000. aastal asutatud UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on suurim taoline kogu Eestis. Tehas toodab vineeri kaubatreilerite ja loomaveokite põrandate valmistamiseks, laevaehituse, autotööstuse, mööblitehaste jne tarbeks. 95% toodangust eksporditakse Kesk-Euroopasse, Hiina ja Lõuna-Koreasse.

2016. aastal viidi lõpule tehase laienemistööd. Investeeringu kogumaksumuseks kujunes 40 miljonit eurot. Tootmisala suurenes kokku 8000 ruutmeetrit. Uued tootmisliinid võimaldavad suurendada vineeritehase tootmismahtu seniselt 50 000 kuupmeetrilt 90 000 kuupmeetrini. Uus, 18 megavatine katlamaja võimaldab aga varasemast säästlikumalt kasutada tootmisest üle jäänud puidujäätmeid. Tootmise laiendusega loodi Otepääle juurde 40 uut töökohta, millega kasvas vineeritehase töötajaskond 240 inimeseni. Tehas on üks suurimatest tööstustest Valgamaal.

Kategooria „Parim teenindusettevõte“ nominendid: GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Kaldavere OÜ, Loodusturism OÜ, Sihtasutus Taheva Sanatoorium, Engeros Otepää OÜ, Fresh Bu�e OÜ, Astormat OÜ.

Parim teenindusettevõte 2016 – GMP Clubhotel & Pühajärve restoranGMP Clubhotel on Otepää piirkonna üks tugevamaid turismiettevõtteid, mis aasta-aastalt liigub kindlal kursil järjest paremate tulemuste poole. Maakondlikule ettevõtluskonkursile oli GMP esitatud nii majutus- kui ka toitlustusteenuse pakkujana. Ettevõtet iseloomustab teenuste mitmekülgsus ja kõrge tase. 2016. aastal saadi väga kõrge hindeline tagasiside broneerimissüsteemi Booking.com klientidelt ja pälviti parima Eesti hotelli tiitel. Pühajärve restoran saavutas aga kõrge koha 2016. aasta Eesti parimate toidukohtade edetabelis. Maakondlikul konkursil tõsteti muuhulgas esile Pühajärve restorani rahvusköökide õhtusöögid.

Kategooria „Parim uustulnuk“ nominendid: Fresh Bu�e OÜ, Saiapuru OÜ Elsa kohvik, Väike-Juusa Talu OÜ, Klarvinduer OÜ.


Parim uustulnuk 2016 – Klarvinduer OÜ Klarvinduer on 2014. aasta lõpus asutatud uuenduslik puit- ja puitalumiiniumaknaid ning -uksi tootev ettevõte, mille toodang eksporditakse Taani turule. Tööandja pakub kaasaegseid töötingimusi ja võimalust töö käigus õppida ja areneda. Ettevõte leidis konkursil tunnustamist tootmistegevuse alustamise ja uute töökohtade loomise eest Valga linnas.

Kategooria “Ettevõtluse edendaja” nominendid: Loodusturism OÜ, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Otepää vallavalitsus, MTÜ Mulgi Mekk, SA Valgamaa Arenguagentuuri töötaja Signe Hunt ning ettevõtjad Rait Allik ja Kristiina Luik.

Ettevõtluse edendaja 2016 – MTÜ Mulgi MekkMTÜ Mulgi Mekk avas Tõrva kesklinnas Mulgi taluturu, loodud on nii sise- kui ka väliturg. Ettevõtte puhul väärib tunnustamist, et oma tegevusega arendatakse ettevõtjate müügitööd ning kohalikele väiketootjatele on loodud tingimused oma toodangu turustamiseks.

Eriauhind „Suure südamega ettevõtja“ – Rait AllikEttevõtja Rait Allik on oluline kogukonna ellu panustaja, kes toetab nii sportlaste tegevust kui erinevate ürituste korraldamist.

SA Valgamaa Arenguagentuur


www. arenguagentuur.ee

Juhataja Rein Org

Valgamaa arenguagentuur on maakondlik arendusorganisatsioon, mille eesmärgiks on läbi oma tegevuste muuta maakonna majandus- ja elukeskkond atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, aidata tõhustada koostööd erinevate arendusorganisatsioonide vahel ja pakkuda professionaalseid tugiteenuseid.

2016. aastal juhtis SA Valgamaa Arenguagentuur nõukogu tööd nõukogu esimees Kalev Härk. Sihtasutuse nõukogu on seitsmeliikmeline. Vastavalt põhikirjale määrab nõukogu ühe liikme Valga maavanem, kolm liiget nimetab Valgamaa Omavalitsuste Liit ning kolm liiget nimetavad omavalitsuste liit ja maavanem ühiselt maakonna ettevõtjate ja kodanikeühenduste ja/või nende liitude ettepanekul. Sihtasutuse igapäevast tööd juhib üheliikmeline juhatus, juhatuse liige 2016. aastal oli Rein Org. Võrreldes 2015. aastaga, mil töölepinguga töötajate arv oli arenguagentuuris kaheksa, suurenes töölepinguga töötajate arv 2016. aastal üheksani.

2016. aasta oli Valgamaa arenguagentuurile igati edukas. Aprillis 2015 ühinesid arenguagentuuriga kaks olulist sihtasutust: SA Otepää Turism ja SA Tõrva-Helme Turism. Seeläbi koondus arenguagentuuri kokku kogu Valgamaa turismivaldkonna võimekus ja ressurss. Alustati kõigi kolme turismiinfokeskuse (Valga KÜK, Otepää TIK ja Tõrva TIP) ühist koordineerimist, mis on turismi kõrghooajal, 15. maist 15. septembrini, avatud iga päev. Turismi arendus- ja turundustegevuste tulemusena on kasvanud maakonnas ööbivate külastajate külastuse kestus (üle 2,0 ööbimise inimese kohta). Arenguagentuuri turismialaseid tegevusi on kajastatud aastaraamatu turismi alapunktis.

Arenguagentuuri eestvõttel on maakonnas käivitunud uus ettevõtlust turgutav programm PATEE (piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks), mis Valgamaal keskendub noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtete koostöö tõhustamisele. Maakonnas on saavutatud kokkulepe PATEE tegevuste (sh tegevuste kaasrahastamise) osas aastani 2019.

Valgamaa noorte ettevõtluskonkursi „Nupp nokib“ käigus loodi 2015/2016. õppeaastal 11 mini- ja õpilas�rmat. Veebruaris osaleti üle-eestilisel mini- ja õpilas�rmade laadal Tallinnas, projektis osalejatele viidi läbi kaks koolitust ning korraldati lõpuüritus, kus konkursi käigus loodud tooteid tutvustati publikule ja žüriile. Mini�rmade üle-eestilisel lõppvõistlusel osales maakonnast kaks �rmat, mille tulemusena toodi koju I ja II koht. Konkurssi turundati sotsiaalmeedias ja kohalikes meediaväljaannetes. Toimus kolm seminari äriideede arendamiseks, turunduseks ja tootearenduseks ning üks õpituba, osaleti kahel mini- ja õpilas�rmade laadal. 2016/2017. õppeaastal loodi Valgamaal 15 mini- ja õpilas�rmat. Valgamaa arenguagentuur on juhendajaks kahele mini�rmale. „Nupp nokib“ konkursi eesmärkide, tegevuste ja korraldamise praktilist kogemust jagati maakonna delegatsiooni visiidi raames 5.-8.10.2016 Moldovas Nisporeni rajooni kooliõpilastele ja haridusameti töötajatele.

„Ettevõtliku kooli“ tegevuste raames viidi läbi standardi rakendamise koolitus Hargla kooli meeskonnale ja rakenduskoolitus Tsirguliina keskkoolile. Maakonna koolidele korraldati õppereis Viljandi kultuuriakadeemiasse ja Viljandi gümnaasiumisse. Juhendati Hargla kooli „ettevõtliku õppe“ standardi koostamisel. Tutvustati „ettevõtliku kooli“ põhimõtteid Valga põhikooli juhtkonnale. 2016. a II poolaastal korraldati neli majandusmängu Lüllemäe,


Keeni ja Hummuli põhikoolide ning Hargla kooli õpilastele, „ettevõtliku kooli“ baaskoolitus Valga põhikoolis, töö- ja käsitööõpetajate õppereis Võru gümnaasiumisse ning puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusesse Tsenter.

2016. aastal kasutas agentuuri nõustamisteenuseid 430 erinevat ettevõtlusklienti, nõustamisi oli 520. Nõustamise tulemusel aidati kaasa ca 35 ettevõtte alustamisele ning 16 ettevõtjat said agentuuri kaasabil rahastuse. Seminaridest ja koolitustest võttis osa 402 inimest. Ettevõtluse infokirja listis on ca 1300 kontakti.

Nõustatud on 298 ettevõtlikku inimest ja ettevõtjat, nõustamiste käigus leiti vastused kliendite küsimustele ja toetati nende tegevusplaane.

Tegutsevate ettevõtete nõustamise raames said 132 tegutsevat ettevõtet abi ja nõu toetusvõimaluste kohta (sh Leaderi ja PRIA toetused), koostööpartnerite leidmisel ning maksundus- ja raamatupidamisküsimustes. Teostati kuus �rmavisiiti, et kaardistada ettevõtete hetkeseisu ja vajadusi. Neli maakonna ettevõtet on eksponendina väljas Lõuna-Eesti äri- ja kommunikatsioonikeskuses SPARK Demo. Leaderi toetuse taotlusi esitati 11, millest kõik said rahastuse.

Veebruarist kuni maini 2016 viidi läbi Valgamaa ettevõtjate mentorklubi tegevusi. Toimus neli klubikohtumist, neist kaks olid kahepäevased. Osales 14 mentiid ja kuus mentorit. Üks koolitus toimus koostöös Kagu-Eesti mentorklubiga.

3.–7. oktoobrini viidi läbi Valgamaa ettevõtlusnädal, millest võttis osa 256 inimest. Nädala raames toimus kolm lühiseminari, ettevõtluspäev, toidumärgistamise koolitus ja õppereis Leetu. Ettevõtluspäev leidis aset 3. oktoobril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses (76 osavõtjat).

Novembris toimus Valgamaa ettevõtjate õppereis Saaremaale, kus osales 23 ettevõtjat ja arendajat. Külastati nelja ettevõtet. Õppereisi eesmärgiks oli parimate praktikatega tutvumine ja ettevõtjatevahelise koostöö tõhustamine.

Valgamaa arenguagentuur osales partnerina järgmistes ettevõtlusalastes tegevustes: õppereis Lõuna-Eesti metalliettevõtetesse; Liivimaa töömess; maakonna haridusmess; äriklubi kohtumised; SPARK Demo keskuse käivitamine; „Maale elama“ infopäev ja mess; infopäevad töötukassa klientidele Tõrvas ja Valgas; rahandusministeeriumi e-arvete koolitus; BDA Consulting OÜ baaskoolitus alustavale ettevõtjale; konkursi „Valgamaa ettevõtluse auhind“ ja auhinnagala läbiviimine ning maakonna arendustöötajate ümarlaud.

Valgamaa vabaühenduste juhtidele viidi läbi arenguprogramm, mille eesmärgiks on vabaühenduste juhtide võimekuse kasvatamine organisatsiooni igapäevasel ja pikemaajalisel juhtimisel ning arendamisel, misläbi suureneb ka maakonnas tegutsevate vabaühenduste võimekus osaleda poliitika kujundamises ja/või avalike teenuste osutamisel. Programmi raames toimus jaanuarist juunini seitse koolitust: strateegiline planeerimine ja juhtimine, juriidilised toimingud, ühingu majandustegevus, maksundus, projektide koostamine ja juhtimine, avalik esinemine, raamatupidamine. Programmis osales 22 maakonna vabaühenduste juhti, neist 19 läbis koolituse täies mahus. Üldine hinnang arenguprogrammi eesmärkide saavutamisele oli positiivne ning osalejad leidsid, et koolitustel saadud teadmisi on oma organisatsioonis hea rakendada ja programmis osalemine aitas neil leida uusi koostööpartnereid.

Üle Eesti toimuva Ühisnädala tähtsündmusena viidi läbi MTÜ-de seminar ja tunnustussündmus „Märka Tegusaid Ühendusi“ 25. novembril (50 osalejat). Seminari läbivaks teemaks oli hoolivus ning selle märkamine oma tegevustes. Tunnustati konkursi „Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2016“ raames nelja nominenti: MTÜ-d Otepää Üritused kui öölaulupidude ning spordisündmuste korraldajat, MTÜ-d Tramburai ja Bamba kui Kaagjärve mõisakompleksi taaselustajat, Monika Rogenbaumi kui vabaühenduste eestvedajat ja maakonna sädeinimest ning Pedajamäe küla kogukonda kui kodupaiga väärindajat ning Eestimaa aasta küla kandidaati Valgamaalt.

Viidi läbi uuring vabaühenduste rahastamisest Valgamaa kohalike omavalitsuste poolt. Selleks et tuua välja peamised kitsaskohad omavalitsustepoolses vabaühenduste rahastamist reguleerivates dokumentides, tellis SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital maakondlikelt arenduskeskustelt kodanikuühenduste rahastamise analüüsimise teenust. Analüüsi kokkuvõttena valmis raport, mis annab ülevaate kodanikuühenduste rahastamisest enne haldusreformi. Selgus, et suurem enamus Valgamaa omavalitsusi on leidnud võimaluse mittetulundusühingute rahastamiseks. Enamuses väiksemates omavalitsustes on tegemist eelkõige projektirahastusega – toetust antakse nii projektides osalemise oma�nantseeringuks kui vallaelanikele mõeldud ürituste ja sündmuste korraldamiseks. Tegevustoetust antakse vähemal määral.

2016. aasta jooksul toimus mittetulundusühenduste projektitaotluste esitamise ja aruandlusega seoses 44 nõustamist, MTÜ loomisega seonduvalt 18 nõustamist; MTÜ juhtimise ja arendamisega seonduvalt 25 nõustamist.

ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ teenuste arendamiseks ja erivajadustega või hoolduskoormusega tööealiste inimeste tööturule toomiseks anti avatud taotlusvoorude eel maakondlikele arenduskeskustele ülesandeks määratleda maakonnas sotsiaalteenuste toimepiirkonnad ning saada ülevaade hoolekandeteenuste osutamise ja planeerimise protsessist. Selleks seati eesmärgiks hooldusega seotud sotsiaalteenuste hetkeolukorra kaardistamine omavalitsuste lõikes ja analüüs koos ettepanekutega, missuguseid hoolekandeteenuseid ja kus teenusepiirkondades on vaja osutada ja arendada. Kaardistamine viidi läbi 2015. aasta septembrist kuni jaanuarini 2016, külastati kõiki Valgamaa kohalikke omavalitsusi ja kaardistati hooldusega seotud sotsiaalteenuste hetkeolukorda ning arutleti teenuste arendusvajaduste üle. Eraldi dokumendina valmis hooldusega seotud sotsiaalteenuste olukorra analüüs, mis on kättesaadav Valgamaa arenguagentuuri veebilehelt.


Veebruaris-märtsis toimusid kolme toimepiirkonna arendusseminarid, mille tulemusena koostati kolme piirkonna sotsiaalteenuste arendusvajaduste kirjeldused.

Projekti „Smart Logistics and Freight Villages Initiative“ (SmartLog) eesmärgiks on „Blockchain“ tehnoloogia sissetoomine logistikaalasesse andmevahetusse, millega tõstetakse kauba transpordi kiirust. Projekti partneriteks on Kouvola Innovation OY Soomest projekti juhtpartnerina, Örebro lääni regioon Rootsist, transpordi ja telekommunikatsiooni instituut Lätist, Tallinna tehnikaülikool, Sensei OÜ ning SA Valgamaa Arenguagentuur Eestist. Projekti rahastatakse Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmist ning selle kestus on kolm aastat alates 1. septembrist 2016. Projekti kogueelarve on 2 191 918 eurot, millest ERDF katab 1 707 377 eurot. Valgamaa arenguagentuuri maht projektis on 123 000 eurot koos ERDFi toetuse ja 15%-lise oma�nantseeringuga. Projekti üheks eesmärgiks on vähendada transiidile kuluvat aega Kesk-Läänemere piirkonnas olevates TEN-T võrgustiku transpordikoridorides ScanMed ja North Sea‐Baltic (sh Helsingi-Tallinn-Riia). Valgamaa arenguagentuur osaleb pilootrakenduse elluviimises, uute lahenduste testimises ja projekti teistes tegevustes. Projekt on Valgamaa arenguagentuurile oluline, et arendada Valgat kui transpordi- ja transiidisõlme ning pakkuda teabekeskusena Valgamaa ettevõtetele välja uusi kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mis elavdavad maakonna majandust, samuti anda võimalus viia siin läbi rahvusvahelist kõlapinda leidvaid üritusi.

Valgamaa Äriklubi

Valgamaa Äriklubi president on Hans Heinjärv

Koduleht www.ariklubi.riiska.ee

Valgamaa Äriklubi tegutseb aastast 1994 ja koondab aktiivseid tööandjatest tippjuhte. 2016. aastal lisandus kaheksa uut liiget ning aasta lõpuks oli klubil 58 tegusat liiget. Klubi käib koos septembrist maikuuni. Igal kuul toimus üks klubiüritus, millest kõige meeldejäävamad olid tutvumine AS-iga Bacula ja renoveeritud Valga gümnaasiumiga ning hooaja lõpuüritus Torupilli talus. Huvitavateks külalisteks klubiüritustel on olnud Viljar Veebel, Marius Kuningas, Martin Hanson ja Siim Kinnas. Nende esinemistest saadi uut ja huvitavat informatsiooni. Tippürituseks oli detsembrikuus koos maavalitsusega korraldatud ettevõtlusgala, kus peeti meeles Valgamaa parimaid ettevõtteid.

Äriklubi president Hans Heinjärv esindab ettevõtjaid mitmetes maakondlikes komisjonides.

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Aadress: Valga põik 3, Otepää

Koduleht www.valgaleader.ee

Tegevjuht Tiina Ivask

Valgamaa Partnerluskogu on Leader tegevusgrupp, mille tegevuspiirkonnaks on kaheksa Valgamaa valda: Karula, Otepää, Palupera, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vallad. Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mittetulundussektori organisatsioone ning mille eesmärgiks on kohaliku elu arendamine Valgamaal. Meie missiooniks on kaasata valgamaalased tegutsema järjepideva heaolu kasvu nimel, et iga inimene saaks olla vajalik ja väärtuslik.

2016. aasta lõpus kuulus partnerluskogusse 59 liiget, sh 8 kohaliku omavalitsuse üksust, 24 ettevõtet ning 27 kolmanda sektori organisatsiooni. Partnerluskogu juhatusse kuulub 8 liiget – üks esindaja igast omavalituspiirkonnast. Partnerluskogu tegevuse aluseks on mittetulundusühingu Valgamaa Partnerluskogu üldkoosoleku poolt kinnitatud piirkondlik strateegia aastateks 2015-2020. Perioodi 2014-2020 strateegia rakendamise eelarve on 3 088 140,76 eurot.

2016. aastal alustati Valgamaa Partnerluskogu strateegia 2015-2020 rakendamisega. Taotlusvoorud toimusid kõigis strateegia meetmetes. Tabelis 9-27 on toodud kokkuvõte taotlusvoorude tulemustest.

Koostöös Jõgevamaa Koostöökoja, Tartumaa Arendusseltsi, Põlvamaa Partnerluskogu ning Piiriveere Liidriga tehti ettevalmistusi projekti „Elu kahe maailma piiril II“ elluviimiseks. 23. septembril kiitis partnerluskogu üldkoosolek taotluse heaks ning taotlus esitati PRIAle. Projekti peamised tegevused on suunatud nn kollaste akende piirkonna ühisele turundamisele: artiklid ajakirjas National Geographic Eesti, kohalike väärtuste kajastamine ka teistes kanalites ning ka trükiste tellimine ning ühise kodulehe arendamine. Projekti tegevustega alustatakse 2017. aastal.


Tabel 9-27. Esitatud ja kinnitatud taotlused, 2016

Meede Esitatud taotlused

Taotletud toetus

Kinnitatud taotluste

arv

Kinnitatud toetuse summa

Meede 1 – „Töökohad ja teenused - ettevõtluse elavdamine ja töökohtade loomine”Tegevus 1.1 Investeeringud häid töökohti säilitavasse ja/või loovasse mikroettevõtlusse 24 547 227 12 301 921

Tegevus 1.2 Investeeringud kogukonnale vajalikesse elukondlikesse teenustesse, sh kogukonnateenustesse 10 73 314 10 72 208

Tegevus 1.3 Piirkondlike võrgustike arendamine 3 38 400 3 35 478

Tegevus 1.4 Koostööprojektid Lõuna-Eesti National Geographicu võrgustiku arendamiseks ning turundamiseks 1 15 000 1 15 000

Meede 2 – „Kogukonnad ja noored - kogukonnaalgatused oma elukeskkonna parandamiseks”Tegevus 2.1 „Aktiivne kogukond ja noored” vahendid ja seadmed uute tegevusvõimaluste loomiseks 15 79 706 15 79 706

Tegevus 2.2 „Väärt elukeskkond”: investeeringud kogukonna- ja noortekeskuste tegevusvõimaluste laiendamiseks kogukonnakokkuleppe alusel

11 212 654 11 212 549

Meede 3 – „Valgamaa tuntus ja maine - algatused piirkonna võimalustest teadvustamiseks väljaspool maakonda”Tegevus 3.1 Valgamaa maineüritused – üle-eestilise kõlapinnaga Valgamaale tähelepanu tõmbavate ettevõtmiste/ürituste turundus

1 38 000 1 38 000

Tegevus 3.2 Maale-elama-tüüpi projektid, mis turundavad tegevuspiirkonda väärt elukohana 3 4500 3 4485

Tegevus 3.3 Valgamaa turundus turismi sihtkohana ning ettevõtluskeskkonnana 4 24 000 4 24 000

KOKKU 72 1 032 801 60 783 347

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

Aadress: Pärnu mnt. 30A, Abja-Paluoja, Viljandimaa

Koduleht: www.mulgimaa.ee/mak/

Tegevjuht Anneli Roosalu

Mittetulundusühing Mulgimaa Arenduskoda on asutatud 19. aprillil 2006. aastal.

Mulgimaa Arenduskoda (edaspidi Arenduskoda) on kohalikul kolme sektori partnerlusel põhinev vabatahtlik omaalgatuslik ühendus, kuhu kuuluvad liikmed avalikust, ettevõtlus- ja mittetulundussektorist. Arenduskoja tegevuspiirkonnaks on arenduskojaga liitunud omavalitsuste territooriumid: Abja, Halliste, Helme, Hummuli, Karksi, Põdrala, Tarvastu ja Viljandi vallad ning Mõisaküla ja Tõrva linnad.

Arenduskojal on seisuga 31.12.2016 99 liiget. Nendest 10 omavalitsused, 32 ettevõtjad ning 56 MTÜ-d ja üks sihtasutus. Arenduskoja visiooniks on „Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkond on piirkondlikke omapärasid arvestav, kõikidele elanikkonna gruppidele eneseteostusvõimalusi pakkuv ja ettevõtetele atraktiivne keskkond. Piirkond on omanäoline reisisihtkoht turistidele”.

Arenduskoja juhtimisorganiks on juhatus. Juhatusse kuulub 16 liiget. Maaeluministri käskkirjadega on Arenduskoja eelarve perioodiks 2014–2020 kokku 4 229 394,45 eurot, millest 20% on toetus tegevusgrupi ülalpidamiskuludeks ja 80% Leader projektitoetuseks. Iga aastal jaguneb Arenduskoja eelarve alljärgnevalt:

• tegevusgrupi tegevuskulud (sh koostööprojektide ettevalmistamine) – 20% ehk 151 707 eurot;

• I meede: Ettevõtluse arendamine – 35% ehk 759 798 eurot;

• II meede: Külakeskkonna ja -kogukonna arendamine – 20% ehk 361 809 eurot;

• III meede: Paikkonna omapära ja konkurentsivõime tugevdamine – 25% ehk 452 261 eurot.


2016. aastal avati 2014–2020 programmiperioodi meetmete esimesed taotlusvoorud. II ja III meetme taotlusvoor 25.04.–13.05.2016, I meetme taotlusvoor 29.08.-16.09.2016. Arenduskoja kõikide meetmete eelarved on omakorda jagatud valemi alusel omavalitsuste vahel. Enne taotlusvoorude avamist toimusid kõigis kümnes omavalitsuses infopäevad Leader projektitoetuse taotlemise kohta.

Tabel 9-28. Taotlusvoorude projektitaotluste arv ja tulemused, 2016

2016 Laekunud

taotluste arv kokku

Mittehinnatud taotluste arv

Positiivse rahastamise otsuse saanud taotlused

Taotleja loobus määratud toetusest

Negatiivse rahastamise

otsuse saanud taotlused

Toetus, vastavalt

taotlusele

Määratud osaline toetus

I meede 38 4 24 - 2 8

II meede 33 3 18 2 2 8

III meede 36 3 15 4 1 13

Allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda.

Tabel 9-29. Taotluste abikõlbulik kulu ja heakskiidetud taotluste kogusumma, 2016

2016. aasta Taotluste abikõlblik kulu (tegevuse või investeeringu maht, eurodes)

Heakskiidetud taotluste kogusumma (eurodes)

I meede 839 209 476 762

II meede 340 553 266 319

III meede 459 928 338 963

Allikas: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda.

Arenduskoda teeb lisaks kohalikele omavalitsustele koostööd MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudiga. Mulgimaa stendiga osaleti Tallinnas Tourest 2016 messil koostöös Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusega. Reklaamiti võimalusi Mulgimaa külastamiseks ning tutvustati 2016. aastal Mulgimaal toimuvaid suuremaid sündmusi. Regulaarselt hoitakse end kursis Leader teemasid käsitlevate seminaride ja informatsiooni jagavate sündmustega, mida korraldavad maaeluministeerium ning Jäneda Maamajanduse Infokeskus, osaleti ELARD (üle-euroopaline Leader tegevusgruppide katusorganisatsioon) konverentsil, mis toimus Tartus, ning üle-euroopalisel Leader tegevusgruppide konverentsil, mis toimus Ungaris.

2016. aastal korraldati ühepäevane õppereis, et külastada arenduskoja tegevuspiirkonna Leader toetust saanud objekte ning vaatamisväärsusi Tarvastu, Põdrala ja Helme vallas ning Tõrva linnas. Mulgimaa Peremängu korraldasid Kodukant Viljandimaa, Viljandimaa Arenduskeskus ning Mulgimaa Arenduskoda, kokku oli kolmel suvepäeval võimalik külastada 35 mängupunkti erinevates Mulgimaa kihelkondades.

Tegevusgrupp on taotlenud Leaderi-toetust koostööprojektidele. Projekti „Sündmused, mis ületavad riigipiire” kogueelarve on 21 452 eurot, partner Lätist Biedrība „No Salacas līdz Rūjai“. Projekti eesmärgiks on läbi sündmuste ja positiivse elamuse tutvustada Mulgi kultuuri. Mulgi Pidu ja piiriäärsete omavalitsuste korraldatavad sündmused on tore traditsioon, mille kaudu tutvustatakse Mulgi kultuuri eestlastele ja ka lähinaabritele Lätist. Projekti kestvus 2016–2019.

Projekti “Mulgi Märgi tunnustussüsteemi ja tegevusgruppide koostöö arendamine” kogueelarve on 78 300 eurot, partner Pärnu Lahe Partnerluskogu. Projekti eesmärgiks on Mulgimaa ja Romantilise rannatee kohalike toodete ja teenuste tutvustamine väljaspool piirkonda. Projekti kestvus 2016–2019.

Projekti „Piirkonna ühisturundus ja tootearendus“ partneriteks on Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu, kogueelarve 116 548 eurot. Projekti tegevuste põhisuunitlus on läbi projekti piirkonna turismitoote tutvustamise uute külastuste arvu kasvatamine ja korduvkülastuste motiveerimine ning külastusaja pikendamine sihtkohas. Projekti kestvus 2016–2019.

Mulgimaa Arenduskoda taotles rahastust piirkonna arendamiseks INTERREG Eesti-Läti programmist kahele projektile:

„Eesti ja Läti ettevõtjate koostöö platvorm“. Projekti juhtpartneriks on Mulgimaa Arenduskoda, kaasatud partnerid Lätist on Salacgrīva omavalitsus ja kohalik tegevusgrupp Sernikon. Mulgimaa arenduskoja eelarve projekti tegevusteks on 38 028 eurot, projekti ettevalmistamiseks 5000 eurot. Projekti eesmärkideks on väikeettevõtetevahelise koostöö arendamine, noorte kaasamine ettevõtlusesse, Salacgrīvas toimuva ettevõtluse ideevõistluse kogemuste jagamine teiste projektipartneritega. Projekti kestvus 2017-2018.


„Green Railway“ („Roheline raudtee – endise kitsarööpmelise raudtee taaselustamine läbi keskkonnateadliku turismimarsruudi“). Projekti juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon Lätist. Kokku osaleb projektis 24 partnerit (kaheksa Eestist ja 16 Lätist). Tegevusgrupi piirkonnast osalevad selles partneritena Mõisaküla linn, Halliste ja Viljandi vald. Mulgimaa Arenduskoda on projekti Eesti-poolne koordinaator, eelarvega 56 850 eurot, projekti kestvus 2017–2019.

Projekti eesmärgiks on matkaradade rajamine vanadele kitsarööpmelistele raudteetammidele Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, tegeletakse endise raudteetammi korrastamise ja märgistamisega, puhkekohtade loomisega, lähedalasuvate kultuuri- ja loodusobjektide parendamisega.

2016. aastal toimus Mulgimaa Arenduskoja strateegia 2014–2023 muutmine, mis võeti vastu üldkoosoleku otsusega 30.11.2016.

7.6.1 Turism

Valga KülastuskeskusKesk 11, Valga

Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee

Infospetsialistid: Signe Hunt ja Chaty Uibopuu

Otepää TurismiinfokeskusTartu mnt 1, Otepää

Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee

Infospetsialistid: Lea Ilp ja Külliki Pikk

Tõrva TurismiinfopunktValga 1, Tõrva

Kodulehekülg www.torva.ee

Infospetsialist Chaty Uibopuu ja MTÜ Christine Gild - Tiiu Voitk

Valgamaa turismiveeb www.valgamaa.ee ning Otepää turismipiirkonna turismiveeb otepaa.euInfo majutus- ja toitlustusettevõtete, vaatamisväärsuste, aktiivse puhkuse, olulisemate sündmuste ning turismiga seotud teenuste kohta eesti ja inglise keeles. Veebilehekülgi haldab SA Valgamaa Arenguagentuur, moderaatorid Aet Arula ja Külliki Pikk (Otepää).

Turismiorganisatsioonid

SA Lõuna-Eesti TurismLõuna-Eesti maakondade turismitegevuste koordineerimine, regiooni tutvustamine välisturgudel.

Vaksali 17 A, Tartu

Kodulehekülg www.southestonia.ee

Juhataja Angela Järg, alates 15.11.2016 Ene Reedi

Nõukogu: Nõukogu on üheksaliikmeline

SA Valgamaa ArenguagentuurKesk 11, Valga

Kodulehekülg www.arenguagentuur.ee

Juhataja Rein Org

Nõukogu: Nõukogu on seitsmeliikmeline

Turismiarendusjuht Ene Reedi, alates 17.11.2016 Signe Hunt


Valgamaa turundustegevused

Osalemine messidel: Matka 2016 – Helsingi (Soome), Balttour 2016 – Riia (Läti), Tourest 2016 – Tallinn, Mardilaat 2016 (Soome). Valgamaa osales esimesel online-messil Travel Expo 2016. Osaleti koos SA Lõuna-Eesti Turismiga Minskis toimunud Valgevene reisikorraldajate seminaril.

Valgamaa turundusmaterjalid saadeti koostööpartnerite kaudu Mardilaadale (Helsingi), Valga militaarteemapark jagas aga Valgamaa materjale Motoexotica messil Tartus ning Otepää Gol� abil jõudsid materjalid GoExpo messile Helsingisse.

Valminud turundusmaterjalidUuendatud Valga, Otepää, Tõrva linna kaardid ning välja antud sündmuste kalendrid (EST, LAT, RUS, ENG, FIN). Erinevatele sihtgruppidele mõeldud teenuste kohta käiv info on koondatud ning esitatud otepaa.eu ja valgamaa.ee kodulehtedel, mida vajadusel saab ka külastajatele välja printida. Koostöös Lõuna- Eesti ühisprojektiga „Elu kahe maailma piiril“ on koostatud ühine pakkumiste raamat.

Kaastööd meediale, pressiteated, intervjuud, info-tekstid-fotod reisiinfo koostajatele: ERR, ETV, TV3, Kanal 2, Reisimaailm, Otepää Teataja, Valgamaalane, Postimees, Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht, Regio, internetiuudiste portaalid, Lõuna-Eesti Turismi uudiskiri.

Turismiinfo, sündmuste, uudiste sisestamine: www.puhkaeestis.ee, www.valgamaa.ee, www.otepaa.eu, Google maps, Facebook, Twitter.

Arendustegevused ja toetust leidnud turismivaldkonna projektid:• SA Valgamaa Arengugentuur on parneriks Eesti-Läti projektis „Livonian Culinary Route“.

Rahastuse on saanud kolm Leader projektitaotlust:

• „Valgamaa tuntuks“. Projekti eesmärgiks on tõsta teadlikkust ning luua selgem ja positiivsem kuvand Valgamaast Eesti elanike hulgas; suurendada siseturistide külastuste arvu ning olla atraktiivne piirkond noortele peredele elamaasumiseks.

• „Otepää ja Valgamaa turismipiirkondade võimekuse ja koostöö tugevdamine“. Projekti eesmärgiks on soodustada Valgamaa kollaste raamide lähikonnas asuvate ettevõtjate omavahelist suhtlemist ning luua eeldused ettevõtjate võrgustiku (või kahe võrgustiku - „suuremad“ ja „väiksemad“ ettevõtjad eraldi) arenemiseks.

• „Valgamaa tuntuse suurendamine pereturistide hulgas“. Projekti peamiseks eesmärgiks on luua eeldused Valgamaa kui pereturismi sihtkoha turundamiseks.

Tunnustatud turismiteodMaakondlikul ettevõtluskonkursil pälvis parima teenindusettevõtte tiitli GMP Clubhotel & Pühajärve restoran.

SA Lõuna-Eesti Turismi poolt korraldatava konkursi „EHE Lõuna-Eesti“ nominendid:• parima turismisündmuse nominent – Retrobesti festival Otepääl;

• parima turismiobjekti nominent – Otepää Winterplace.

Turismi põhinäitajadValgamaa on majutuskohtade arvult Eestis viies Harjumaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Tartumaa järel. Majutusstatistikas vaadeldakse vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtteid. Ettevõtete arv erineb suvehooajal ja talvehooajal ning majutuse täituvus madal- ja kõrghooajal. Käesolevas tabelis on arvestatud aasta kuu keskmiste näitajate alusel.


Tabel 7-30. Majutusteenus (põhinäitajad – aasta keskmine), 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Majutuskohad 74 77 82 82 94

Toad 803 826 921 916 981

Voodikohad 2122 2149 2385 2400 2866

Tubade täitumus, % 23 22 21 23 25

Voodikohtade täitumus, % 19 19 17 18 20

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur statistikaameti andmetel.

Tabel 7-31. Majutatute arv suurema osatähtsusega riikide lõikes, 2012–2016

Riik 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti 66 199 64 003 61 251 67 548 60 761

Läti 1848 1890 2833 3509 3200

Rootsi 1419 1159 968 782 809

Saksamaa 1482 1058 941 924 832

Soome 5579 5532 5015 5116 5036

Venemaa 3166 5437 4880 3549 2664

Muud välisriigid 2428 2530 3477 3489 4649

KOKKU 82 121 81 609 79 365 84 917 77 119


Joonis 7-32. Majutatute ööbimised Valga maakonnas reisi eesmärgi järgi, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Kokku 146 819 151 785 153 863 164 219 156 107

Puhkusereis 104 047 102 822 106 262 111 462 101 478

Tööreis 23 522 23 180 16 561 19 205 21 768

… osavõtt konverentsist, koolitusest 1632 503 1516 1393 1282

Muu reis (transiit, raviturism jms) 19 250 25 783 31 040 33 552 32 861


Tabel 7-33. Turismiinfokeskustes teenindatud kliendid, 2014–2016

Teenindatud kliendid kokku, sh päringud

e-posti ja telefoni teel

TIK külastajad (sise- ja välisturistid) kokku sh välisturistid sh siseturistid

2014 2015 2016 2014 2015 2016 2014 2015 2016 2014 2015 2016

Otepää TIK 13 153 9675 10 746 10 073 7104 8209 5081 3396 3945 4992 3708 4264

Valga KÜK 7755 7221 7640 6338 5715 6076 3875 3199 3510 2463 2516 2566

Tõrva TIP 250 1000 990 222 965 901 75 216 194 147 749 707

Allikas: turismiinfokeskuste ja turismiinfopunkti andmed.


Tabel 7-34. Enimkülastatud sündmused Valgamaal, 2012–2016

Sündmus 2012 2013 2014 2015 2016

Rally Estonia 23 186 19 437 29 754 32 450 34 753

Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival 12 000 15 000 15 000 15 000 15 000

Tartu Maraton* 8366 9757 Ei toimunud 8321 Ei toimunud

Tartu Rattamaraton* 5377 5559 5585 8605 7408

Leigo Järvemuusika 5000 5000 2000 3000 3500

Valga-Valka kaksiklinnade festival 5700 6300 15 000 18 000 18 000

Tartu Jooksumaraton* 4054 4515 4332 9790 8946

Tõrva Loits 2000 4000 4000 4000 3000

Euroopa Saunamaraton 449 654 720 860 830

Märkus: * võistlejad ilma pealtvaatajateta. Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur korraldajate andmetel.

Tabel 7-35. Enimkülastatud objektid Valgamaal, 2011–2015

Objekt 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kuutsemäe puhkekeskus 30 000 … 28 000 32 000 … 25 000

Tehvandi spordikompleks 33 328 57 329 73 625 95 627 72 500 82 091

Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus 19 548 23 207 22 345 22 076 24 392 23 065

GMP Clubhotel Pühajärve restoran 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500

Taagepera loss 10 500 10 500 10 500 10 500 10 000 7000

Otepää snowtubing (kuni 2013), alates 2015 Otepää Winterplace

7500 7000 4500 … 25 000 25 000

Sangaste loss 7345 12 000 12 600 16 000 17 000 17 651

Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon 5000 4823 6020 6311 6500 7002

Otepää seikluspark 24 617 22 553 23 305 20 315 19 500 13 790

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur.

Valgamaa vaatamisväärsused

Tõrva piirkonnas

Tõrva linnasVabadussõja mälestussammas ja Tõrva gümnaasiumi park, Tõrva tantsumägi, kirik-kammersaal, kõrtsihoone, dendropark, Riiska ja Vanamõisa järve puhkealad.

Helme vallasBarclay de Tolly Mausoleum, Helme koduloomuuseum, Helme ordulinnuse varemed, Helme koopad, Helme ohvriallikas, Helme arstiallikas, maailmakuulsa saksa luuletaja ja kirjaniku Schilleri mälestuskivi Helme mõisapargis, Mulgi naise kuju Helmes, Eesti klaverimeistrite poolt toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, Orjakivi, Taagepera loss, Mats Erdelli kabel Taagepera kalmistul, Taagepera kirik Ala külas, Hella Woulijoki (Murrik) sünnikoht (praegune Ala põhikool), kindralmajor Jaan Sootsi mälestuskivi, kindralmajor Aleksander Jaaksoni mälestuskivi Pokardis, Koorküla koopad.


Põdrala vallasRiidaja mõisahoonete kompleks koos mõisapargiga, Ferdinand Linnuse sünnikoht, Henrik Visnapuu sünnikoht, Johann Pauli sünnikoht, pronksskulptuur „Torupillimängija” Torupillitalus, Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga.

Hummuli vallasHummuli mõis, tuhandeaastane kalmistu, Põhjasõja Hummuli lahingukoht, Põhjasõja-aegne mänd, Kalmetimägi, kirjanik Herta Laipaiga sünnikodu Kapranil (hävinenud), Valgjärv, Udsu järv (sügavuselt vabariigi kolmas), Koorküla koopad Õhne jõe ääres.

Otepää piirkonnas

Otepää vallasOtepää linnamägi, Hobustemägi, Väike Munamägi, Apteekrimägi, Armuallikas, Pühajärv ja selle ümbrus – Pühajärve park, rand ja matkarajad, Otepää Maarja luteri kirikuhoone, Vabadussõjas langenute mälestussammas, Otepää kivilabürint, Tehvandi spordikeskus, „Energiasammas”, Pühajärve sõjatamm, Märdi veskitamm, Ilmjärve kirik.

Palupera vallasPalupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, Hellenurme vesiveski ja puhkeala, Nõuni puhkeala, Lustimäe puhkekoht, Middendor�de perekonnakalmistu, Elva jõe veetee matkarajad.

Puka vallasJaanimäe mänd Meegaste külas, Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu Puka-Otepää mnt ääres Komsi külas, Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas, Pritsumehe park Puka alevikus, Puka aleviku keskuse hoonestus (I Eesti Vabariigi aegne pangahoone, raudteejaam, apteek), Vooremägi, Kivivare linnamägi koos kivikalmetega, Kuigatsi ehk Puka linnamägi, Ristimägi Kähri külas.

Sangaste vallasSangaste loss ja lossipark, Sangaste kirik, Sangaste kalmistu, Sangaste linnamägi, Harimägi, August Gailiti sünnikodu, Kirgjärv ja Presnikovi järv, küüditatute mälestuskivi Keeni raudteejaamas.

Valga piirkonnas

Valga linnasValga raekoda, Jaani kirik, skulptuur „Nipernaadi“, Vabadussõja ausammas, mälestustahvel Eesti Vabadussõjas Lõunarindel langenud Soome Põhja poegadele, Valga Kabel, Valga keskraamatukogu, mälestustahvel Stefan Bathorile, mälestustahvel Johannes Märtsonile, Valga muuseum, Alfred Neulandi – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, Apostlik-Õigeusu Issidori peakirik, Vedur – mälestusmärk, Valga raudteejaam, Rooma-katoliku Pühavaimu kirik, Vabadussõjas langenute mälestusmärk Priimetsa kalmistul, Vene vangide matmispaik Priimetsas – mälestusmonument „Leinav ema“, Pedeli virgestusala.

Karula vallasKarula ja Kaagjärve mõisakompleksid, Karula kirik, Karula Rahvuspargi loodusobjektid ja Pikkjärve maastikukaitseala loodusobjektid.

Taheva vallasRistipuud Kallikülas, Hargla kirik, Hargla kabel, Püha pettai Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK Tellingumäe vaatetorn, Taheva mõisa kompleks koos pargiga, Laanemetsa Apostlik-õigeusu kirik, Aheru järv, Oore männikud, Koikküla sepikoda ja magasiait, Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala.

Tõlliste vallasPaju mõis, Paju mälestusmärk, Laatre kirikud.


Õru vallasEAÕK Priipalu Vassilius Suure kirik, Lota mõis Lota külas, luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht Uniküla külas, loomaarstiteadlase Elmar Rootsi sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik Kristjan Tedre sünnikoht Priipalu külas, Teises maailmasõjas langenute vennaskalmistu Õruste külas, Uniküla koopad Unikülas.

7.6.2 Põllumajandus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo

PRIA Valgamaa teenindusbüroo asub Valgas, Aia 17

Viljandimaa-Valgamaa büroo juhataja on Kätlin Venderström.

PRIA keskus asub Tartus, Tähe 4

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on maaeluministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, kalandustoetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine. PRIA-l on teenindusbürood igas maakonnas. Maakondlike teenindusbüroode tööd korraldatakse 2008. a moodustatud seitsme regiooni põhimõttel. Viljandimaa-Valgamaa regioonis töötab 17 inimest, Valga teenindusbüroos on teenistujaid kaheksa.

Maakondlikust teenindusbüroost saab infot ja materjale toetuste taotlemise ja nõuete kohta, võetakse vastu dokumente ning klienditeenindajate abiga saab kasutada kliendiarvutis elektroonilise iseteenindusportaali e-PRIA teenuseid. Maakondlikes teenindusbüroodes tegeldakse ka dokumentide menetlemisega ja toetuste taotlejate kohapealse kontrolliga.

Tabel 7-36. Põllumajandustootjatele määratud toetused (eurot), 2012–2016

ToetusedTaotlusaasta

2012 2013 2014 2015 2016

Ammelehma kasvatamise toetus 107 607,96 97 181,61 - 69 507,78 74 643,61

Ebasoodsamate piirkondade toetus 561 215,21 558 303,79 - - -

Heinaseemne täiendav otsetoetus 969,48 712,52 - - -

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus - - - 10 247,30 10 252,88

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 836 669,82 835 648,91 772 476,86 868 374,33 1 016 040,39

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus - - - 1 407 515,70 1 524 958,16

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus - - - 921,00 900,00

Loomade heaolu toetus 228 065,04 226 699,45 233 678,62 1 029 066,67 949 253,28

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 436 287,25 482 295,37 443 645,10 597 283,03 604 689,72

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult peetavatele karjatatavatele loomadele

49 629,37 56 414,60 65 461,97 24 837,96 14 027,94

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult peetavatele kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele

13 166,21 18 326,01 43 390,18 562,32 -

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 121 926,49 122 394,35 122 094,18 93 990,82 86 916,32

Noorte põllumajandustootjate toetus - - - 16 188,82 16 531,72


ToetusedTaotlusaasta

2012 2013 2014 2015 2016Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 18 599,39 18 999,00 16 948,35 22 243,12 24 484,54

Piima täiendav otsetoetus 473 537,75 440 772,42 - - -

Piimalehma kasvatamise otsetoetus - - - 95 003,27 91 343,71

Piimasektori eritoetus 66 422,88 72 775,33 62 921,87 - -

Piimasektori põllumajandustootja erakorraline toetus - - - 355 019,25 179 283,12

Piirkondlik mullakaitse toetus - - - 5352,50 5386,50

Poollooduslike koosluste hooldamise toetus 172 410,33 174 750,69 173 757,56 154 142,27 170 017,34

Praktikatoetus 3976,02 1271,94 5835,69 952,00 2384,10

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus - - - 8920,65 11 788,38

Põllumajanduskindlustustoetus - - - - -

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 2006. a referentsi järgi 274 970,62 137 215,82 - - -

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 2008. a referentsi järgi 148 123,58 30 802,64 - - -

Seakasvatuse eritoetus - - 218 669,40 - -

Turuarendustoetus 11 812,90 15 717,59 6064,94 - -

Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus - - - 10 630,34 9647,01

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus 51 605,84 47 260,51 - - -

Ute täiendav otsetoetus 12 684,24 8184,32 - - -

Veise täiendav otsetoetus 125 516,49 160 133,11 - - -

Väikepõllumajandustootjate toetus - - - 89 157,72 74 683,46

Ühtne pindalatoetus 4 062 875,90 4 363 777,89 4 735 812,13 3 155 492,92 3 358 028,97

KOKKU 7 778 072,77 7 869 637,87 6 900 756,85 8 015 409,77 8 225 261,15

Allikas: PRIA.

Tabel 7-37. Maaelu Arengukava investeeringumeetmete toetused Valgamaal (eurot)*, 2015–2016

Meede2015 2016

Määratud toetussumma

Väljamakstud toetussumma



1.1 - Üleriigilise ulatusega tegevused 255 104 - - 149 110

1.2 - Maakondliku ulatusega tegevused - - 10 230 -

1.4 - Pikaajalised programmid - - 467 355 282 066

2.1 - Toetus, et aidata saada kasu nõustamisteenustest 119 785 119 785 752 307 752 307

4.1 - Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus 3 485 051 205 772 799 737 1 860 123

4.2.1 - Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

813 599 - 4680 53 572

6.3 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine 669 890 551 990 263 500 319 275

6.4 - Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

772 599 - - 274 548


Meede2015 2016





8 - Toetus metsapõlengutest, loodusõnnetustest ja katastroo�dest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks/kõrvaldamiseks

665 743 - 465 325 351 679

16.4 Lühikesed tarneahelad ja otseturustus - - 732 230 13 378

19.2 Leader - strateegia rakendamine - - 853 883 25 242

19.3 Leader - koostöö - - 48 899 9596

19.4 Leader - halduskulud - - 617 629 36 405

MAK investeeringumeetmed 2014–2020 kokku 6 781 771 877 547 5 015 773 4 127 302

Selgitus: * - toetusi ei maksta välja määramise ajal, vaid pärast projekti elluviimist.

Allikas: PRIA.

Tabel 7-38. Valgamaa loomade arv aasta alguses, 2013–2017

1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017

Veised 11 639 12 495 12 948 12 984 12 925

Piimalehmad 4200 4267 4136 4093 4074

Lambad 7271 7757 8233 8140 7188

Kitsed 107 117 118 131 143

1.05.2013 1.05.2014 1.05.2015 1.05.2016 1.05.2017

Sead 3177 3344 3439 750 151

Mesilaspered 836 909 840 1478 1640

Allikas: PRIA, põllumajandusloomade riiklik register.

Valgamaa Põllumeeste Liit

Aadress: Vabaduse 26, 68204 Valga

Valgamaa Põllumeeste Liit asutati septembris 1991. 2006. aasta aprillist ühines põllumeeste liiduga Valgamaa Talupidajate Liit, mille tulemusena moodustus ühtne kõiki põllumehi, töötlejaid ning maarahvast ühendav organisatsioon. 2016. aastal täitus Valgamaa Põllumeeste Liidul 25 tegutsemisaastat. Põllumeeste organisatsiooni juhtimises on toimunud põlvkonnavahetus. Valgamaa Põllumeeste Liitu juhib kuueliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad tegevpõllumehed Kalle Kits (juhatuse esimees), Kaido Edenberg, Kalle Vahar, Venda Vihmann, Kaupo Kutsar ja Kerttu Trahv. Liidul on kokku üle 60 liikme.

Valgamaa Põllumeeste Liidu peamiseks ülesandeks on võimalikult paljudel põllumeestel aidata saada jätkusuutlikuks ka järgmisteks aastateks. Oma tootmise ja töötlemise arendamisel lähtutakse keskkonnasõbralikust ja intensiivse tootmise edendamise põhimõtetest. Pidevalt on arendatud tehnoloogilist baasi ja tootmise tehnoloogiaid ning rajatud uusi tootmishooneid.

Põllumeeste ühine tegevus nii maakondlikus organisatsioonis kui ka keskliitudes on hakanud tulemusi andma ja võib öelda, et põllumehi on kuulda võetud. Tagasi on saadud niinimetatud üleminekutoetused, millest põllumehed mitu aastat ilma olid. Liikmed saavad osa alati värskeimast infost nii seadusloomest kui ka muust vajalikust teabest. Nõuandesüsteemi muutumisega oleme hetkel nõuandetegevuse peatanud, mis oli aastaid meie üheks nurgakiviks.

2017. aastal seisab ees Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ühinemine, mida on pikka aega ette valmistatud. Põllumeeste koondumine ühte esindusorganisatsiooni aitab tekitada arvestatava jõu nende huvide kaitsmiseks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saab põllumeeste esindushääleks, õiguste kaitsjaks ja seadusloome väljatöötamisel kaasarääkijaks. Maakondlikud põllumeeste liidud jätkavad tegevust koja liikmetena. Kojas on meie liikmetel võimalus kandideerida erinevatesse toimkondadesse ning valituks osutudes kaasa rääkida


põllumajanduse jaoks oluliste teemade kaasajastamisel. Tegutseme keskorganisatsioonide tasandil visiooniga: koos töötades koostööni.

Põllumajandusameti Valga keskus

Aadress: E. Enno 32, Valga

Keskuse juhataja Meelis Mumm

Keskuse juhataja asetäitja Anne Tonts

Põllumajandusamet on maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetiste ning aiandustoodete valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Põllumajandusameti Valga keskuses oli 2016. aastal kuus töötajat. Valga keskuses olid tegevusvaldkondadeks maaparanduse, taimekaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse ja tuulekaera tõrje valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine, riikliku sunni kohaldamine ja väärtegude kohtuväline menetlemine, samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu- ja alamvesikonna maaparandushoiukava koostamine ja selle täitmise kontrollimine ning vesikonna maaparandushoiukava koostamine.

Taimetervise valdkonnaga tegeleb alates 2015. a Valga keskuse asemel Tartu keskus.

Tabel 7-39. Maaparandusühistute (maaparandusseaduse alusel) nimestik seisuga 31.12.2016

Vald Ühistu nimiRegistrisse kandmise kuupäev

Ümber- registreerimise kande kuupäev

Liikmete arvTegevuspiirkonnas reguleeriva võrgu

pindala (ha)

Helme Helme Maaparandusühistu

20.01.2000 19.11.201220 217

Helme Vao Maaparandusühistu

19.05.200609.07.2008 6 74

Põdrala Voorbahi Maaparandusühistu

9.05.200619.11.2012 14 325

Õru Lota Maaparandusühing

12.05.200625.05.2011 14 316

Helme Pupsi Maaparandusühistu 30.11.2006 03.08.2009 9 141

Helme Kuuse Maaparandusühistu

27.11.200629.09.2009 11 187

Põdrala Koordi Maaparandusühing 14.12.2006 5 54

Sangaste Keeni Maaparandusühistu

26.11.200719.11.2012 48 727

HummuliMittetulundusühing

Koorküla Maaparandusühistu

7.09.200911 969

Hummuli Hummuli Maaparandusühistu 23.08.2016 100 882,0

Tõlliste MTÜ Muhkva Maaparandusühistu 16.05.2016 23 561,9

Hummuli Soetaguse Maaparandusühistu 16.08.2016 37 504,7

ÕruMittetulundusühing

Õru Maaparandusühistu

23.04.201045 1333


Vald Ühistu nimiRegistrisse kandmise kuupäev

Ümber- registreerimise kande kuupäev

Liikmete arvTegevuspiirkonnas reguleeriva võrgu

pindala (ha)

TõllisteMittetulundusühing

Korva Maaparandusühistu

4.03.2011 5 490

Allikas: põllumajandusameti Valga keskus.

Tabel 7-40. Kuivendatud maade pindala Eestis ja Valga maakonnas seisuga 31.12.2016

Nimetus Mõõtühik Eestis Valga maakonnas %

Põllumajandusmaa kuivendus ha 639 908 32 389 5,1

sh drenaažiga ha 604 238 31 434 5,2

Metsamaa kuivendus ha 717 229 26 714 3,7

Kuivendatud maa kokku ha 1 357 137 59 103 4,4

Allikas: maaparandussüsteemide register.

Tabel 7-41. Järelevalve teostamine Valga maakonnas, 2015–2016

Valdkond Inspekteerimisi 2015 Inspekteerimisi 2016

Seemned 13 7

Taimekaitse 53 45

Mahepõllumajandus 226 154

Tuulekaera tõrje 11 18

Maaparandus 47 64


Tabel 7-42. Kontrollproovide võtmine Valga maakonnas, 2015–2016

Valdkond Proovide arv 2015 Proovide arv 2016

Seemneproovid saadetud laboratoorsele analüüsimisele 114 101

Taimekaitse valdkonnas saadetud laboratoorsele analüüsimisele 7 7

Mahetootmise valdkonnas saadetud laboratoorsele analüüsimisele 4 3


Seemnete põldtunnustamine – 42 põldu, kokku 560 ha (2015. aastal 46 põldu, kokku 582,1 ha).

2016. aastal oli Valgamaal mahepõllumajandusliku üleminekuaja läbinud maid 7831 ha ja üleminekuajal olevaid maid kokku 2122 ha.

Valgamaa veterinaarkeskus

Aadress: Tartu mnt 79, Valga

Juhataja Urmas Pallon

Veterinaarkeskuse põhiülesanded:• loomade ja lindude nakkus- ja mittenakkavate haiguste diagnostika, ärahoidmine ja tõrje;

• elanikkonna kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest;


• järelevalve toidutoorme ja toidu käitlemise üle ehk toiduohutusealane kontroll kogu toiduahela ulatuses, s.o rakendades „laudast lauani” põhimõtet;

• järelevalve sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle.

Koosseis – 15 teenistujat, neist 14 järelevalveametnikku, ning 7 volitatud veterinaararsti.

Loomatervishoiualane järelevalve Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

Tabel 7-43. Järelevalveobjektid, 2014–2016

Tegevusvaldkond Arv 2014 Arv 2015 Arv 2016

Loomakasvatusettevõtted 629 670 606

sh toorpiima turustavad farmid 32 32 28

Loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted 1 1 1

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus.

Tabel 7-44. Nakkushaiguste diagnostika, 2015–2016

Loomaliik

2015 2016

Teostatud diagnostilisi

uurimisi

Reageeris positiivselt

Teostatud diagnostilisi uurimisi Reageeris positiivselt

Veised 5973 1 5285 5

Sead 635 35 269 -

Lambad/kitsed 131 2 174 4

Linnud 121 - 137 -

Kiskjalised 5 - 3 -

Metssead 776 124 416 19

Metslinnud - - - -

Söödaproovid 14 - 14 -


ToidukontrollToidukontrolli eesmärgiks on tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit.

Eesmärgiks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele.

Tabel 7-45. Järelevalveobjektid, 2015–2016

Käitlemisvaldkond Arv 2015 Arv 2016

Lihakäitlemisettevõtted 8 6

Muna ja munatoodete käitlemisettevõtted 2 2

Meekäitlemisettevõtted 2 2

Mee esmatootjad 8 8

Kalatoodete esmatootjad 1 1

Mitteloomse toidu töötlemisettevõtted 10 10


Käitlemisvaldkond Arv 2015 Arv 2016

Jaekaubandus- ja toitlustusettevõtted 288 300

Toidutoorme ja toidu ladustamisettevõtted 9 7

Toiduveoettevõtted 7 7


Tabel 7-46. Tarbija kaitsmiseks toidust pärinevate ohtude eest ja toidu ning toidutoorme omaduste hindamiseks läbi viidud laboratoorsed uuringud, 2015–2016

Proovi liik2015 2016

Võetud proove Mittevastavaid proove Võetud proove Mittevastavaid

proove

Toiduohutuse proovid 61 10 41 3

Salmonella seire proovid 208 2 197 2

Saasteainete seire proovid 227 - 253 -


Tabel 7-47. Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele, 2015–2016

2015 2016

Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv Kontrollitud lihakehade arv

Veised 5895 4735

Sead 106 420 107 147

Lambad/kitsed 459 349

Hobused 17 10

Kanad 6500 9000


7.7 Elekter

Valga maakonnas on Elektrilevil ca 20 000 tarbimiskohta.

Suuremad investeeringud 2016. aastalValgamaa elektrivõrgu kvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseks investeeris Elektrilevi OÜ 1,1 miljonit eurot. Kokku uuendati 12 alajaama ja 60 kilomeetrit liine. Suuremad tööd olid Otepää ja Tsirguliina alajaamade seademete uuendamised. 2017. aastal plaanib ettevõte Valgamaale investeerida 1,9 miljonit eurot. Aasta jooksul on kavas uuendada 255 kilomeetrit elektriliine. Suuremad projektid on Punga, Siimu ja Koobassaare liinide uuendamised.

Toimus regulaarne töö rikete vähendamiseks ja pingekvaliteedi nõuetekohasuse tagamiseks.

7.8 Planeeringud

JärelevalveMaavanem teostab planeerimisseaduse kohaselt järelevalvet üldplaneeringute ja nende detailplaneeringute üle, kui omavalitsusel puudub üldplaneering või kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega. 2016. aastal teostas maavanem järelevalvet seitsme detailplaneeringu üle.


Maakonnaplaneering2016. aastal jätkus Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatatud maakonnaplaneeringu koostamine. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus tehti koostööd Valgamaa kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppide ja osapooltega. Maakonnaplaneering kooskõlastati asjaomaste riigiasutustega. 22.01.2016 korraldusega nr 1-1/16-18 võttis Valga maavanem vastu ja suunas avalikule väljapanekule Valga maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) avalik väljapanek toimus 01.02.-29.02.2016 ning avalik arutelu 23.03.2016. Avaliku väljapaneku järgselt tehti maakonnaplaneeringus ja KSH aruandes parandusi ja täiendusi lähtuvalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ning rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt tehtud ettepanekutest. Tehtud täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendust, mistõttu ei olnud vajalik korrata maakonnaplaneeringu avalikku väljapanekut. Keskkonnaamet kiitis Valga maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruande heaks 26.04.2016. Järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks esitas Valga maavanem maakonnaplaneeringu rahandusministeeriumile 11.05.2016.

Kogu maakonnaplaneeringu koostamist puudutav info on kättesaadav Valga maavalitsuse kodulehel.

Üld- ja detailplaneeringudValgamaa kohalikud omavalitsused uusi üld- ja teemaplaneeringuid 2016. aastal ei algatanud. Detailplaneeringuid algatati 2016. a maakonnas kokku üheksa ja kehtestati 12, lõpetati 12 menetluses olnud detailplaneeringu koostamine ning neli varem kehtestatud detailplaneeringut tunnistati kehtetuks.

Tabel 7-48. Kohalike omavalitsuste detailplaneeringud vahemikus 1.01.2015 kuni 31.12.2016.

OmavalitsusAlgatatud

2015Kehtestatud 2015

Algatatud

2016Kehtestatud 2016

Helme 1 - 1 -

Hummuli - - - -

Karula - - 1 -

Otepää 4 6 4 9

Palupera 2 1 1 1

Puka - - 1 -

Põdrala - 2 - -

Sangaste 2 - 1 -

Taheva - - - -

Tõlliste - - - -

Tõrva 4 - - 1

Valga 2 - - 1

Õru - - - -

KOKKU 15 9 9 12

7.9 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu”

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) on võtnud vastutuse 1936. aastal riigivanem Konstantin Pätsi poolt algatatud ja 1997. aastal president Lennart Meri poolt taasalgatatud kodukaunistamise liikumise eest. 19 aastat kestnud tegutsemisega on korraldatud üleriigilisi kodukaunistamise konkursse. Vabariigi presidentide tunnustuse on saanud 1469 objekti, sh 1343 kaunist kodu, 71 kaunist omavalitsust, 13 parimat tervisespordirajatist, kaheksa kaunimat kortermaja, 12 parimat tööstusmaastikku, viis kaunimat metskonnakeskust, neli kaunimat muinsuskaitseobjekti, neli energiasäästlikku kaunist kodu ning üheksa õpilasprojekti „Eesti kaunis kool“.

Valgamaalt on saanud Vabariigi Presidendi tunnustuse 76 kaunist kodu (sh kolm objekti kahel korral), üks kaunis kool, üks parim tööstusmaastik, üks parim tervisespordirajatis, neli kaunist omavalitsust (sh Otepää vald ja Tõrva linn kahel korral) ja üks energiasäästlik kaunis kodu.


Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkondliku juhatuse organiseerimisel korraldati koostöös kohalike omavalitsustega nelja liiki konkursse: „Eesti kaunis kodu 2016”, „Parim tööstusmaastik 2016”, „Parim omavalitsus 2016“ ja „Parim tervisespordikeskus“. 2016. aasta konkursile esitati Valgamaal kokku kaheksa objekti.

Lipukultuuri edendamiseks korraldatud konkursi raames omistati 29 objektile riigihalduse ministri tänukiri koos mastivimpliga.

Konkursi „Eesti kaunis kodu 2016“ võitjateks nii maakondlikul kui ka üleriigilisel konkursil osutusid:Perekond Tekkel Suitsu tootmistalu Pikasilla külas Põdrala vallas

Lasteaed Mõmmik Valga 58a Tõrva linnas

Otepää linn Otepää vallas

Konkursi „Parim tööstusmaastik 2016“ võitjaks maakondlikul konkursil osutus Müügiekspert OÜ (Võnnu 31a Valga linnas)

Konkursi „Kaunis omavalitsus 2016“ võitjaks maakondlikul konkursil osutus Tõrva linn.

Valga maavanema tänukirja konkursi „Eesti kaunis kodu 2016“, „Parim tööstusmaastik 2016“ ja „Kaunis omavalitsus 2016“ osavõtjatest pälvisid:“Eesti kaunis kodu 2016“

Perekond Tekkel Suitsu tootmistalu Pikasilla külas Põdrala vallas

Lasteaed Mõmmik Valga 58a Tõrva linnas

Otepää linn Otepää vallas

Sokka Puhkekeskus OÜ Vidrike külas Otepää vallas

Otepää Golf Club Mäha külas Otepää vallas

Helme Pansionaat AS Kooli 10 Helme alevikus Helme vallas

„Parim tööstusmaastik 2016“

Müügiekspert OÜ (Võnnu tn 31a Valga linnas)

„Kaunis omavalitsus 2016“

Tõrva linn

Riigihalduse ministri tänukirjad ja mastivimpli pälvisidHelme valdperekond Kiusalaas kodu Kähu külas Helme vallas

perekond Sillaots kodu Pilpa külas Helme vallas

Ala Talutehnika OÜ Ala külas Helme vallas

Hummuli valdKarin Mihailov elamu Pargi 29 Hummuli alevikus Hummuli vallas

Vaino Kõva Agenda kinnistu Piiri külas Hummuli vallas

Karula valdMarika Villemson ja Jaak Veider Kaldamaa talu Karula külas Karula vallas

Tõnu Tiirats Nõmme talu Karula külas Karula vallas

Inda ja Allan Järve Ellamaa talu Kaagjärve külas Karula vallas

Taheva valdMare Roosipuu eramu Mägiste tee 4 Laanemetsa külas Taheva vallas

Evi Oherjus Kanarbiku kinnistu Hargla külas Taheva vallas

Gerli ja Meelis Saaresalu Saaresalu kinnistu Hargla külas Taheva vallas

Kaia Kikkas Kuke kinnistu Hargla külas Taheva vallas

Otepää valdKristina ja Andres Reigo Andrese talu Mäha külas Otepää vallas

Kädi ja Tamar Tamm eramu Saare 10 Otepää linnas


Palupera valdAnne Udeküll ja Karli Pastak Silla talu Pastaku külas Palupera vallas

Silvi Langus ja Kristjan Saar Ala-Agariku talu Räbi külas Palupera vallas

Puka valdperekond Künnap Lohu talu Kolli külas Puka vallas

perekond Ilves Heina talu Oona tee 8 Aakre külas Puka vallas

Põdrala valdAnneli Ilus ja Aarne Objartel Vahva talu Leebiku külas Põdrala vallas

Viivi Alumets Tõruoru talu Karu külas Põdrala vallas

Ene ja Enno Uusmets Aedniku talu Uralaane külas Põdrala vallas

Tõlliste valdAino ja Küllike Lään elamu Kooli 7 Tsirguliinas Tõlliste vallas

Ats ja Marina Johanson suvila-elamu Sireli 11 Tõlliste külas Tõlliste vallas

Tõrva linnLasteaed Mõmmik Valga 58 Tõrva linnas

Tõrva gümnaasium Puiestee 1 Tõrva linnas

Valga linnMüügiekspert OÜ Võnnu tn 31a, 33 ja 35 Valga linnas

Rena Arikainen ja Meris Süsta eramu Võnnu tn 2 Valga linnas

Õru valdÜlle ja Leo Napritson Lepa talu Õruste külas Õru vallas

Eveli Sarv Epre talu Õruste külas Õru vallas

7.10 Maanteeamet

Valga maakonna riigimaanteede hoidu korraldab maanteeamet. Kohapeal esindavad maanteeametit valdkondlikud struktuuriüksused, mille põhiülesanded on järgmised:

• tee korrashoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel;

• liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine;

• teeliikluse ja ühistranspordi korraldamine;

• riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine;

• riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistri, statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi ning muude õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;

• osalemine oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

• riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ameti tegevusvaldkonnas.

Maanteeameti töötajad paiknevad nii keskuses Tallinnas kui maakondlikes esindustes ja büroodes. Maanteeameti Valga esindus asub aadressil Tartu tn 6, Valga. Maakondlikus esinduses töötab kuus inimest – Andre Säre ehitusosakonnas, Allan Ladva ja Raivo Püvi teemaa osakonnas, Rein Soovares hooldeosakonnas, Raul Tammela liikluskorralduse osakonnas ning Inna Valt teeregistri talituse koosseisus.


Teed

Tabel 7-49. Valgamaa riigiteede katted 2016. aasta lõpus (km)

Katte liik Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed Kokku

Asfaltbetoon 88,013 59,849 41,421 189,283

Mustkate - 101,551 165,578 267,129

Tuhkbetoon ja stabiliseeritud katted - 3,200 40,350 43,550

Freespurust katted ja pinnatud kruusateed - - 29,703 29,703

Kruusateed - - 566,132 566,132

Pinnasteed - - 17,642 17,642

KOKKU 88,013 164,600 860,826 1113,439

Allikas: maanteeamet.

Joonis 7-13. Valgamaa riigiteede katted, 2016

asfaltbetoon17%

mustkate24%

tuhkbetoon- ja stabiliseeritud katted

4%freesipurust katted ja pinnatud kruusateed

3%

kruusateed51%

pinnasteed1%


Maanteeameti ehitus- ja hooldevaldkonna tegevused Valga maakonnas 2016. aastal

• Tee 23195 Otepää-Kääriku-Kurevere 0,0 – 2,5 (2,5 km) ülekate, objekti maksumus 260 209 eurot.

• 71 Rõngu-Otepää-Kanepi km 19,3 – 22,9 (3,6 km) jalgtee ehitus, objekti maksumus 538 966,21 eurot.

• 23122 Sooru-Piiri km 0,0-1,4 (1,4 km) Sooru asula jalgtee ehitus, objekti maksumus 200 982,61 eurot.

• Põhimaantee 6 Valga-Uulu km 28,7 liiklusohtliku koha ümberehitus (Tõrva šikaan), objekti maksumus 69 050 eurot.

• Tugimaantee 72 Sangaste-Tõlliste km 0,95 liiklusohtliku koha ümberehitus (Sangaste šikaan), objekti maksumus 59 703,6 eurot.

• Pindamist tehti 76,4 kilomeetrit, töö maksumus 1 063 282 eurot.

• Tee 23135 Väheru-Tagula-Lauküla Lambahanna silla remont, objekti maksumus 116 304 eurot.

• Tee 23173 Hellenurme-Päidla Hellenurme silla remont, objekti maksumus 171 163 eurot.

• 22158 Elva-Kintsli km 11,66 – 15,717 (4,057 km) kruusatee pindamine, objekti maksumus 143 744 eurot.

• 23114 Laatre-Lüllemäe-Hargla km 17,665 – 24,297 (6,632 km) kruusatee pindamine ja mustkate, objekti maksumus 361 595 eurot.

• 23164 Palupera jaama tee km 0,37 – 1,115 (0,745 km) kruusatee pindamine, objekti maksumus 26 782 eurot.

• Kruusateede remonti tehti 25,247 kilomeetril.


Tabel 7-50. Maanteede ja teerajatiste ehitus-, remondi- ja hooldetööd Valga maakonnas (mln eurot), 2012-2016

2012 2013 2014 2015 2016

Maanteede hoole 2,528 1,971 1,75 2,32 1,836

- suvihoole 1,748 1,26 1,02 1,17 0,936

- talihoole 0,78 0,711 0,73 1,15 0,9

Maanteede remont 1,525 1,84 3,165 1,48 1,464

- ülekatted - 0,101 1,81 - 0,260

- korduspindamine 0,640 0,731 0,82 0,81 1,984

- kruusateede remont 0,885 1,008 0,52 0,67 0,48

Teerajatiste remont - 0,015 0,015 0,04 0,0072

Maanteede ehitus ja rekonstrueerimine 0,129 0,124 0,225 2,81 0,531

- asfaltbetoon 0,129 0,124 - 2,7 -

- mustkatted - - 0,225 0,110 0,1

- pinnatud kruusateed - - - - 0,431

Teerajatiste ehitus ja rekonstrueerimine 0,575 0,021 0,853 0,6 0,332

Liiklusohtlike kohtade ümberehitus ... ... ... ... 0,869

sh jalgteede ehitus ... ... ... ... 0,740

TÖÖD KOKKU 4,757 3,971 10,908 7,25 10,8702


Tabel 7-51. Valga maakonna kohalikud teed avalikuks kasutamiseks seisuga 31.12.2016 (km)

Linn/vald Maantee Tänav Kokku

Helme vald 94,593 1,825 96,418

Hummuli vald 60,499 3,541 64,040

Karula vald 98,125 - 98,125

Palupera vald 63,936 - 63,936

Puka vald 80,221 8,367 88,588

Põdrala vald 40,126 - 40,126

Otepää vald 90,057 21,383 111,440

Sangaste vald 77,708 0,914 78,622

Taheva vald 36,792 - 36,792

Tõlliste vald 73,257 14,823 88,080

Õru vald 13,418 1,020 14,438

Tõrva linn - 28,680 28,680

Valga linn - 82,409 82,409

KOKKU 728,732 162,962 891,694

Allikas: riiklik teeregister.


Tabel 7-52. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks riigieelarvest eraldatud vahendid (tuh eurot), 2012–2016

Linn/vald 2012 eraldis 2013 eraldis 2014 eraldis 2015 eraldis 2016 eraldis

Helme vald 46,076 68,311 62,09 61,671 68,846

Hummuli vald 31,406 46,562 44,07 43,865 52,670

Karula vald 38,661 58,568 56,203 55,942 66,086

Otepää vald 90,938 134,824 127,025 122,148 130,571

Palupera vald 37 54,857 51,684 51,444 61,870

Puka vald 52,608 77,996 73,484 67,62 81,297

Põdrala vald 16,46 24,403 22,612 22,507 27,025

Sangaste vald 37,491 55,584 51,798 51,558 55,370

Taheva vald 14,074 20,866 19,919 20,637 24,779

Tõlliste vald 70,111 103,946 83,365 82,978 100,358

Tõrva linn 77,852 85,77 80,809 80,434 96,579

Valga linn 166,231 246,453 232,197 231,119 277,509

Õru vald 7,292 10,811 10,21 10,163 12,472

KOKKU 686,200 988,951 915,466 902,086 1 055,432

Allikas: Vabariigi Valitsuse korraldused.

Liiklusregistri Valga teenindusbüroo

Liiklusregistri toiminguid teostab Valga teenindusbüroo.

Aadress: Tartu 6, Valga

Töötajaid kaks: Valga teenindusbüroo juhtivspetsialistid Aivar Tumanov ja Ralf Rosenberg.

Tabel 7-53. Liiklusregistri Valga büroo poolt väljastatud juhiload (tk), 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Väljastati

piiratud õigusega juhilube 11 7 8 4 9

ajutisi juhilube 2 2 3 - -

esmaseid juhilube 307 316 256 191 200

juhilube 886 701 742 1059 590


Tabel 7-54. Valga maakonnas arvel olevad sõidukid 31. detsembri seisuga, 2012–2016

Liiklusvahendid 2012 2013 2014 2015 2016

Sõiduautod 16 492 16 794 16 734 15 584 17 784

sh eravalduses 14 181 14 538 14 456 13 473 15 562

Autobussid 56 82 89 93 92

sh eravalduses 15 25 23 19 19

Veoautod 2224 2273 2326 2239 2479

sh eravalduses 1006 1028 1032 967 1103



7.11 Transport

Tabel 7-55. Bussiliiklus, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Riigipoolset sihtotstarbelist toetust saavate bussiliinide arv 37 38 40 40 40

sh linnalähiliine 2 2 2 2 2

Liiniläbisõit (tuh km) 1626,5 1644,3 1685,3 1719,3 1812,6

sh linnaliinidel 153,4 153,4 153,4 143,2 143,2

sh linnalähiliinidel 40,4 40,4 40,4 50,6 50,6

Piletitarii�d (eurot)

sh linnaliinidel 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00

sh maakonnaliinidel 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05

Saadud piletitulu (tuh eurot) 289,3 277,7 278,0 309,9 329,3

Saadud sihtotstarbelist toetust (tuh eurot) 1040,9 1145,7 1220,0 1179,3 1161,8

sh ministeeriumilt 991,0 1098,0 1161,0 1114,0 1096,0

sh omavalitsustelt 49,9 47,7 59,0 65,3 65,8

Allikas: Valga maavalitsus.

Tabel 7-56. Maakonda teenindavad bussi�rmad (liinide arv), 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

AS Sebe/Eesti Buss OÜ 4 3 2 - -

AS GoBus 10 16 18 15 16

AS ATKO Bussiliinid 30 30 29 29 29

AS Mulgi Reisid 1 - - - -

AS Hansa Bussiliinid - 1 1 1 1

AS Taisto Transport 3 4 4 - -

AS Taisto Liinid 2 2 2 6 6

Heikki Truuvelt Mäe talu 1 1 1 1 1

Hargla Masinaühistu 1 1 1 1 1

OÜ Ekspress-Auto L 1 1 1 1 1

AS Harjumaa Liinid 3 3 - - -

Norma-A SIA (rahvusvaheline) 1 1 1 1 1

AS Lux Express Estonia 1 1 1 1 1

OÜ ARILIX 2 2 2 2 2

OÜ Karter 1 1 1 1 1

OÜ Vahesaar - 1 2 2 2

Sirel Reisid OÜ - - 1 1 1

Presto OÜ - - 1 1 1

LIINIDE ARV KOKKU 61 68 68 63 64

Selgitus: Liinide arvu kasv 2013. aastal on tingitud liininumbrite korrigeerimisest. Allikas: Valga maavalitsus.


Tabel 7-57. Reisijatevedu raudteel (reisijaid), 2012–2016

Peatus/jaamSisenenud ja väljunud reisijaid kokku

2012 2013 2014 2015 2016

Palupera 4204 3316 4897 6500 7100

Puka 11 440 10 871 13 456 16 700 15 400

Mägiste 2029 2020 2275 2400 2300

Keeni 3195 3300 4236 5300 4900

Sangaste 8030 8092 11 762 13 900 13 900

Valga 35 498 35 422 56 568 70 900 71 100

KOKKU 64 396 63 021 93 194 115 700 114 700

Allikas: AS Liinirongid.

Tabel 7-58. Kaubavedu raudteel (vaguneid), 2012–2016

Aasta Suund Valga Sangaste

2012väljaminev

sissetulev

917

2833

458

5

2013väljaminev

sissetulev

373

839

590

8

2014väljaminev

sissetulev

182

559

625

-

2015väljaminev

sissetulev

157

491

528

-

2016väljaminev

sissetulev

57

407

636

186

Allikas: AS Eesti Raudtee.

Tabel 7-59. Raudteejaamad 2016. aastal

Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded

ValgaRiia 43, 50406 Tartu,

Tartu piirkonna juhataja Paul Lupkin72

Raudteeliikluse korraldamine, vagunite laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine, kaubaveoga seonduva dokumentatsiooni täitmine, klientide

teenindamine ja teiste raudteetranspordiga seonduvate tööülesannete täitmine

SangasteValga mnt 1, Tsirguliina, Tõlliste vald

Paul Lupkin 4 Raudteeliikluse korraldamine, vagunite laadimine

ja tühjendamine, ohutuse tagamine

PukaPuka alevik, Puka vald

Paul Lupkin 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine

KarulaVähero küla, Karula vald

Paul Lupkin - Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine

KeeniKeeni, Õru vald


PaluperaPalupera vald,


Allikas: AS Eesti Raudtee.


7.12 Perioodika

Ajaleht ValgamaalaneAadress: Vabaduse 38, Valga

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed

Peatoimetaja Sirli Homuha

Tegevtoimetaja Jaan Rapp

Koduleht: www.valgamaalane.ee

Ajaleht ilmub kolm korda nädalas (teisipäev, neljapäev, laupäev)

2016. aasta keskmine tiraaž kuus oli 2541 (allikas: http://www.eall.ee)

Maakonna internetivärav www.valgamaa.eeSisuhaldus SA Valgamaa Arenguagentuur

Veebilahendus Greaton OÜ

Toimetaja Aet Arula; [email protected]

Valga Linna Leht ilmub kuus korda aastas. Tiraaž 10 000 eestikeelset koos venekeelse tõlkega ja üks kord 3000 lätikeelset ajalehte. Väljaandja Valga linnavalitsus.

Helme Kihelkonnaleht ilmub kord kuus. Väljaandjad Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Põdrala vallavalitsus ja Hummuli vallavalitsus. Tiraaž 3000 ilmumiskorra kohta.

Otepää Teataja ilmub kaks korda kuus. Väljaandjad: Otepää vald, Palupera vald, Sangaste vald, Puka vald. Tiraaž 3400 ilmumiskorra kohta.

Taheva Häälekandja ilmub neli korda aastas. Väljaandja Taheva vallavalitsus. Tiraaž 350 ilmumiskorra kohta.

7.13 Televisioon ja ringhääling

ETV Valgamaa korrespondendipunktKorrespondent-operaator Ragnar Kond

Aadress: Puiestee 8, Valga

Kontakt: [email protected]

Raadio Ruut FMOÜ Raadio Ruut

Aadress: Pikk tn 3a, Valga

Sagedus: Lõuna-Eesti 96,6 MHz

Peatoimetaja Triini Surri

Koduleht: www.ruutfm.ee

Kontakt: [email protected]

138 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne

Sotsiaalkindlustusameti Valga klienditeenindus


Sotsiaalkindlustusameti peamiseks ülesandeks on juhtida ja koordineerida riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi ehk kindlustada inimesed seaduses ettenähtud pensionide, toetuste ja hüvitistega.

Tabel 8-1. Riiklike peretoetuste väljamaksmine, 2015–2016

Toetuse liik2015 2016

Saajate arv Summa (tuh €) Saajate arv Summa

(tuh €)

Peretoetused kokku 7718 4318,4 7496 4492,3

Sünnitoetus esimesele lapsele 100 32,0 84 26,9

Sünnitoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 165 52,8 156 49,9

Sünnitoetus mitmikutele 3 1,9 2 1,3

Lapsetoetus esimesele lapsele 3362 1730,9 3250 1875,5

Lapsetoetus teisele lapsele 1701 854,3 1651 929,0

Lapsetoetus kolmandale ja igale järgmisele lapsele 576 994,2 559 966,0

Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 600 166,0 623 170,5

Lapsehooldustasu kuni 3-aastaste lastega peredele 3-8aastaste laste eest 329 48,9 318 43,5

Lapsehooldustasu 3 ja enama lapsega peredele 3-8aastaste laste eest 280 78,2 277 74,9

Ajateenija lapse toetus 2 0,4 3 0,6

Seitsme- ja enamalapselise pere toetus 21 38,3 17 31,7

Üksikvanema lapse toetus 529 164,0 506 154,4

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 46 155,0 48 167,3

Elluastumistoetus 4 1,5 2 0,8

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.

Tabel 8-2. Vanemahüvitis, 2015–2016


Saajate

arv

Summa

(tuh €)

Saajate

arv

Summa

(tuh €)

Vanemahüvitis 594 2359,2 569 2433,5

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe 16 22,8 15 14,8


139Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

Tabel 8-3. Riiklik pensionikindlustus, 2015–2016

Pensioni liik2015 2016

Saajate arv Summa (tuh €) Saajate arv Summa (tuh €)

Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku 12 242 42 277,6 12 190 44 537,5

vanaduspension 7988 32 581,5 8004 34 267,1

väljateenitud aastate pension 41 105,5 48 146,3

töövõimetuspension 3616 8334,3 3561 8826,9

toitjakaotuspension 215 284,8 196 265,4

rahvapension 297 397,5 296 418,7

Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku sisaldavad ka alljärgnevaid pensione:

politseiametniku pensionid 58 402,5 60 446,0

kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionid 27 171,5 26 170,9


Tabel 8-4. Puuetega inimeste riiklikud sotsiaaltoetused, 2015–2016


Saajate arv Summa (tuh €) Saajate arv Summa (tuh €)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kokku 7293 2673,9 7161 2680,5

Puudega lapse toetus 407 325,5 417 322,6

sh keskmise puudega lapse toetus 221 168,0 229 164,6

raske ja sügava puudega lapse toetus 186 325,5 188 158,0

Puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus 1222 360,2 1093 322,3

sh keskmise puudega inimese toetus 180 26,8 165 23,2

raske puudega inimese toetus 937 285,4 839 259,2

sügava puudega inimese toetus 105 48,0 89 39,9

Puudega tööealise inimese toetus 2452 1185,7 2562 1231,9




Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 2885 757,1 2983 775




Puudega vanema toetus 100 32,7 87 27,6

Rehabilitatsioonitoetus 221 11,6 16 0,8

Õppetoetus 2 0,2 - -

Täienduskoolitustoetus 2 0,8 2 0,2

Töötamistoetus 2 0,1 1 0,1



Tabel 8-5. Muud riiklikud hüvitised ja väljamaksed, 2015–2016

Hüvitise liik2015 2016

Saajate

arv

Summa

(tuh €)

Saajate

arv

Summa

(tuh €)Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised 38 113,76 52 99,9

Matusetoetus 22 5,4 25 6,3

Represseeritutele makstavad hüvitised 343 60,0 330 63,4

Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule 4 7,2 4 7,9


Valga maavalitsusMaavanema ülesanded sotsiaalhoolekande valdkonnas:

Järelevalve teostamine maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste riikliku asenduskoduteenuse korraldamine maakonnas.

Lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamine.

Vabariigisisese lapsendamise korraldamine (alates 1.01.2017 korraldab nii rahvusvahelist kui ka siseriiklikku lapsendamist sotsiaalkindlustusamet).

Maakonna sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine.

Nõustamine sotsiaalhoolekandealastes küsimustes.

Kohalike omavalitsusüksuste, riigiasutuste, avalik- ja eraõiguslike isikute sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamine maakonnas.

Tabel 8-6. Koduteenused, 2012–2016

Aasta 2012 2013 2014 2015 2016

Sotsiaalhooldajate arv maakonna KOVides 28 27 28 29 29

Teenindatavate isikute arv 285 294 318 307 317

Kulutused koduteenustele (sh isikuosalus), eurot 180 204,69 184 599,21 199 955,91 232 702,14 243 900,67

Tabel 8-7. Ööpäevaringset hoolekandeteenust osutavate asutuste teenused 31.12.2016 seisuga

Hoolekandeasutus

üldhooldusteenus erihoolekandeteenus asenduskoduteenus

kohtiaasta jooksul

teenuse saajaid

kohti aasta jooksul teenuse saajaid kohti

aasta jooksul teenuse saajaid

Helme Pansionaat AS 74 111 - - - -

Hoolekandeteenused AS Tõrva Kodu - - 60 64 - -

Hummuli Hoolekandekeskus 16 21 - - - -

Karula Hooldemaja 18 19 - - - -

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS

Hellenurme Kodu300 314 93 102 - -

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS

Sangaste Kodu64 101 - - - -

Otepää Tervisekeskus SA 55 87 - - - -

Paju Pansionaadid MTÜ 35 41 63 68 - -


Hoolekandeasutus

üldhooldusteenus erihoolekandeteenus asenduskoduteenus

kohtiaasta jooksul

teenuse saajaid

kohti aasta jooksul teenuse saajaid kohti

aasta jooksul teenuse saajaid

Taheva Sanatoorium SA 49 74 35 34 30 29

Tõrva Haigla SA 42 118 - - - -

Valga Haigla AS 90 148 20 20 - -

Valga Lastekodu Kurepesa - - - - 31 33

Valgamaa Tugikeskus MTÜ 0 9 51 51 - -

Kokku maakonnas 743 1043 322 339 61 62

Tabel 8-8. Erihoolekandeteenuste osutamine 2016. aasta jooksul

Teenuse nimetus

AS

Lõun

a-Ee

sti H

oole

kand

ekes

kus

Hel

lenu

rme

Kodu

AS

Valg

a H

aigl

a

MTÜ

Hab

itus

MTÜ

Paj

u Pa

nsio

naad

id

MTÜ

Suu

dan

MTÜ

Val

gam

aa T

ugik

esku

s

Ote

pää

valla

valit

sus

SA T

ahev

a Sa

nato

oriu

m

AS

Hoo

leka

ndet

eenu

sed

Tõrv

a Ko

du

Kokk

u

Igepäevaelu toetamise teenuse saajaid - - 69 8 27 33 8 15 - 160

Töötamise toetamise teenuse saajaid - - 5 13 - 10 - 9 - 37

Toetatud elamise teenuse saajaid - - 37 12 12 1 3 14 - 79

Toetatud elamise teenuse kohti - - 50 9 20 2 10 15 - 106

Kogukonnas elamise teenuse saajaid - - - - - - - 8 - 8

Kogukonnas elamise teenuse kohti - - - - - - - 10 - 10

Ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid 102 - - 56 - - - 12 64 234

Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti 93 - - 54 - - - 10 60 217

Ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga isikule saajaid

- - - - - 2 - - - 2

Ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga isikule kohti

- - - - - 2 - - - 2

Ööpäevaringse erihooldusteenuse sügava liitpuudega isikule saajaid

- 20 - - - 48 - - - 68

Ööpäevaringse erihooldusteenuse sügava liitpuudega isikule kohti

- 20 - - - 47 - - - 67


Tabel 8-9. Laste hoolekanne, 2012–2016

2012 2013 2014 2015 2016

Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 43 56 41 30 74

Paigutatud asenduskodusse 6 1 5 10 3

Vormistatud eestkostet või hooldust 11 10 6 3 2

Oli eestkostel või hooldusel 44 44 49 46 44

Lapsendati 2 6 0 3 2

Lapsendatud lapsi arvel 47 51 45 36 37

8.2 Tervishoid

AS Valga Haigla, SA Otepää Tervisekeskus ja SA Tõrva Haigla on Valgamaa kolm statsionaarset arstiabi pakkuvat tervishoiuteenuse osutajat. Otepää tervisekeskuses ja Tõrva haiglas on avatud voodikohad õendusabiks, Valga haiglas pakutakse lisaks õendusabile ka muid statsionaarseid eriarstiabiteenuseid. Ambulatoorset eriarstiabi on võimalik saada kõigis kolmes ülalnimetatud asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 16 perearstinimistut, kus töötab 13 perearsti, kolm perearsti asendusarsti, 12 abiarsti ja 21 pereõde. Kõige suurem perearstinimistu, mille teeninduspiirkonnaks Tõrva linn, Helme ja Põdrala vald, on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2350 patsienti. Maakonnas on seitse perearstinimistut, mille suurus ületab 2000.

Tabel 8-10. Valgamaa perearstide nimistud 2016. aasta lõpu seisuga

Perearsti nimi Teenuse juriidiline osutaja

Nimistu juures töötav arst

Nimistu

suurus

2015

Nimistu

suurus

2016

Teenindus-

piirkond

Terje Talvi FIE Terje Talvi - 2297 2312 Valga linn

Hilja Priuhka FIE Hilja Priuhka Maire Reinsalu 2138 2116 Valga linn

Mare-Kristi Rosenberg

FIE Mare-Kristi

Rosenberg- 1883 1844 Valga linn

Inga Tumanova-Pruus Peretervis OÜ - 1704 1663 Valga linn

Asendusarst Külli Laugesaar Peretervis OÜ

Riina Urbanik,

Inga Tumanova-Pruus 1618 1562 Valga linn

Juta Mikkor Terviseagentuur OÜ - 1615 1590 Valga linn

Asendusarst Luule Tampere Terviseagentuur OÜ Valli Ramm 2052 2037 Valga linn

Katrin Palover Katrin Palover OÜ - 2081 2005

Valga linn,

Karula vald,

Taheva vald,

Tõlliste vald,

Õru vald

Merike Ausmees Riolani OÜ Enn Kurvits 2372 2350

Tõrva linn,

Helme vald,

Põdrala vald

Asendusarst

Airi Kasemägi

Valgamaa

Arstikeskus OÜ

Maret Vähi-Anier,

Anželika Kovešnikova1437 1381

Tõrva linn,

Helme vald,

Põdrala vald


Perearsti nimi Teenuse juriidiline osutaja

Nimistu juures töötav arst

Nimistu

suurus

2015

Nimistu

suurus

2016

Teenindus-

piirkond

Eve RebanePerearst

Eve Rebane OÜTriinu Tamela 2208 2187

Tõrva linn,

Helme vald,

Põdrala vald,

Hummuli vald

Evi Lill Perearst

Evi Lill OÜMerle Kallas 1905 1896

Otepää vald,

Palupera vald

Gerta Sontak Perearst

Gerta Sontak OÜ- 1568 1541

Otepää vald,

Palupera vald

Heiki Annuk Perearst Heiki

Annuk OÜ- 1203 1190

Otepää vald,

Palupera vald

Anželika Kovešnikova

Valgamaa

Arstikeskus OÜ

Ave Pedaja,

Airi Kasemägi 1298 1320

Puka vald,

Elva linn (Tartumaa)

Tatjana Laadi Laadi&Kõrgesaar OÜ Urmas Kohu 2030 2029 Sangaste vald

Allikas: Terviseameti registrid.

Tabel 8-11. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud Valga maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes, 2015–2016

Eriala2015 2016 2015 2016 2015 2016

vanused kokku

vanused kokku

kuni 14-aastased

kuni 14-aastased

15-aastased ja vanemad


Arstierialad kokku 149 808 151 504 18 577 18 245 131 231 133 259

Endokrinoloog - 196 - - - 196

Kardioloog 887 417 31 10 856 407

Pulmonoloog 750 381 10 - 740 381

Reumatoloog 1740 1720 - 2 1740 1718

Sisehaiguste arst 3676 3159 345 289 3331 2870

Perearst 93 572 95 441 13 647 13 501 79 925 81 940

Erialase spetsiali-seerumiseta arst 1871 2773 154 325 1717 2448

Anestesioloog 903 1232 125 258 778 974

Lastekirurg - 130 - 98 - 32

Üldkirurg 12 362 11 756 1356 1169 11 006 10 587

Pediaater 457 138 283 138 174 -

Günekoloog 8681 8813 13 25 8668 8788

Neuroloog 2189 2271 137 103 2052 2168

Otorinolarüngoloog 2529 1886 597 438 1932 1448

Oftalmoloog 6269 6460 609 569 5660 5891

Dermatoveneroloog 2062 2162 217 247 1845 1915

Psühhiaater 5435 6131 107 70 5328 6061

Radioloog 75 151 1 0 74 151

Taastusraviarst 1997 1630 133 128 1864 1502

Töötervishoiuarst 420 554 - - 420 554


Eriala2015 2016 2015 2016 2015 2016

vanused kokku

vanused kokku

kuni 14-aastased

kuni 14-aastased



Erakorralise meditsiini arst 3933 4103 812 875 3121 3228

HAMBAARSTIERIALAD KOKKU 23 644 21 636 4 807 4 475 18 640 17 161

Selgitus: 2016. aastal ei toimunud Valgamaal järgmiste eriarstide vastuvõttu: gastroenteroloog, hematoloog, nefroloog, uroloog, neurokirurg, suu-, näo- ja lõualuukirurg, plastikakirurg, onkoloog, ortopeed, kardiokirurg, vaskulaarkirurg, infektsionist, toraalkirurg, allergoloog-immunoloog, meditsiinigeneetik.

Allikas: Tervise Arengu Instituut.

Tabel 8-12. Arsti koduvisiidid maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes, 2012–2016

Aasta Arstierialad Vanuserühmad kokku Kuni 14-aastased 15-aastased ja vanemad

2012 Kokku 1448 539 909

Perearst 1439 537 902

Üldarst 9 2 7

2013 Kokku 1209 443 766

Perearst 1177 433 744

Üldarst 3 - 3

Uroloog 1 - 1

Sisearst 28 10 18

2014 Kokku 1102 346 756

Perearst 1099 346 753

Üldarst 3 - 3

Uroloog - - 1

Sisearst - - -

2015 Kokku 1024 288 736

Perearst 1022 288 734

Üldarst 2 - 2

2016 Kokku 763 237 526

Perearst 763 237 526



Tabel 8-13. Surma peamised põhjused, 2014–2016

Surma põhjused2014 2015 2016

Juhud % Juhud % Juhud %

Kõik põhjused kokku 449 100 437 100 478 100

Vereringehaigused 254 56,57 245 56,06 269 56,27

Pahaloomulised kasvajad 97 21,60 102 23,34 103 21,55

Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 25 5,57 24 5,49 21 4,39

sh sõidukiõnnetused 1 0,22 - - 2 0,41

sh enesetapud 7 1,56 4 0,91 4 0,83

sh rünne 2 0,44 3 0,68 2 0,41

sh suitsu, tule ja leekide toime - - 3 0,68 1 0,20

sh juhuslikud mürgistused 6 1,33 5 1,14 2 0,41

sh alkoholimürgistus 5 1,11 5 1,14 2 0,20

sh uppumine - - 4 0,91 1 0,41


Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus

Aadress: Peetri 2, 68206 Valga

Alates 1. juulist 2016 tegelesid järelevalvega kaks inspektorit: üks inspektor keskkonnatervise valdkonnas ning üks inspektor nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas.

Esinduse ülesanded keskkonnatervise valdkonnas:• kooli- ja koolieelsete lasteasutuste, noortelaagrite ning teiste sotsiaalteenuste terviseohutus.

Esinduse ülesanded nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas:• nakkushaiguste ennetus ja tõrjemeetmete rakendamise järelevalve tervishoiuteenuste osutajate

praksises;

• nakkushaiguste esinemise registreerimine, analüüs, nakkushaiguste ennetus, tõrjemeetmete rakendamine, uuringu läbiviimine nakkuskolletes;

• vaktsiinide tellimine, säilitamine, jaotamine, aruandlus;

• vaktsineerimise andmete kogumine, analüüsimine, aruandlus;

• laste immuniseerimise hõlmatuse ja õigeaegsuse järelevalve tervishoiuteenuste osutajate praksistes.

Tabel 8-14. Nakkushaiguste esinemisjuhtude arv Valgamaal, 2012–2016

Haiguse nimetus 2012 2013 2014 2015 2016

Salmonelloos 2 - - 1 5

Soolenakkusi kokku 17 11 27 26 31

Viirushepatiit 1 2 - - -

Puukentsefaliit 2 3 1 - -

Puukborrelioos 18 6 10 9 9

Tuberkuloos 8 13* 13* 9* 6*

Tuulerõuged 85 170 41 168 136


Haiguse nimetus 2012 2013 2014 2015 2016

Sarlakid 24 3 2 3 1

Läkaköha 6 - - 1 11

Sügelised 17 - - - -

Enterobiaas 14 - - - -

HIV-tõbi - - - - -

Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia - 1 9 4 13

Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused 1 1 1 3 6

Selgitus: *tuberkuloosi haigestumise andmed on tuberkuloosiregistrist.

Allikas: Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus.

Alates 1.04.2013 ei kuulu registreerimisele järgmised nakkushaigused: soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused, sügelised, nakkuslik mononukleoos, enterobiaas ja askaridiaas.

Registreeritakse kolme uut nakkust: amöbiaas (A06), erlihhioos (A79,8), ornitoos (A70).

Tabel 8-15. Esinenud nakkushaigused Valgamaal ja haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2015–2016

Haiguse nimetus

Haigusjuhtude arv

Haigestumus 100 000 elaniku

kohta

Haigusjuhtude arv

Haigestumus 100 000 elaniku

kohta

2015 2015 2016 2016

Rotaviirusenteriit 17 56,3 6 20,0

Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused 3 9,9 6 20,0

Kampülobakterenteriit - - 1 3,3

Leptospiroos - - - -

Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia 4 13,3 13 43,4

Salmonelloosid 1 3,3 5 6,7

Tuberkuloos (kõik juhud ) 9 � 29,8 6* 20,0

Läkaköha 1 3,3 11 36,7

Sarlakid 3 9,9 1 3,3

Tuulerõuged 168 556,7 136 454,2

Puukborrelioos 9 29,8 9 30,1

Puukentsefaliit - - - -

Viirushepatiidid - - - -

Gripp (tuvastamata ja tuvastatud juhud) 162 536,9 235 784,8

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused 2327 7711,4 2493 8325,5

Loomahammustused 35 116,0 19 63,5

Inimese immuunpuudulikkuse asümptomaatiline seisund (HIV-nakkus)

- - - -

Suguhaigused (gonokokknakkus, süü�lis, suguliselt levivad klamüüdiahaigused)

27 89,5 23 76,8



Tabel 8-16. Kaheaastaste laste immuniseerimisega hõlmatus, 2015–2016

Nakkushaiguse/te vastu Valgamaa 2015 (%)

Valgamaa 2016 (%)

Eesti keskmine 2015 (%)

Eesti keskmine 2016 (%)

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 91,6 93,7 93,2 93,2

B-viirushepatiidi vastu 90,8 92,9 93,4 92,5

Difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 91,2 92,5 94,0 93,7

Tuberkuloosi vastu (kuni 11-kuused) 90,8 96,1 93,4 95,1


8.3 Tervisedendus

Leili SaluveerValga maavalitsuse peaspetsialist tervisedenduse alal

1. jaanuaril 1996. a sõlmisid Valga maavanem Rein Randver ja Eesti Tervisekasvatuse Keskuse juhataja Anu Kasmel rahvatervise edendamise koostöölepingu. Lepingu allkirjastamisega pandi alus tervisedendusele Valgamaal. Sama aasta 26. veebruaril võeti Valga maavalitsusesse tööle maakonna esimene rahvatervise spetsialist Helgi Hanioja, kes töötas sellel ametikohal 1. jaanuarini 2000. a.

1996. aastal alustatigi Valgamaal maakondliku tervisedenduse võrgustiku loomisega. Sellesse aega jäävad Eesti Haigekassa rahastatud maakondlikud väikeprojektid, mille tegevused olid küll ühekordsed, kuid aitasid oluliselt kaasa tervisedenduse tutvustamisele maakonnas ja tervisekäitumise alase teabe levitamisele. Projektikirjutajad olid väga erinevate valdkondade inimesed, silma hakkab perearstide aktiivsus projektide kirjutamisel ja elluviimisel. Märkimisväärne on ka see, et kord nädalas töötas Valgamaa Terviseraadio, mis edastas elanikele teavet tervislike valikute kohta. Üleriigiliste projektide vahendamise tulemusena oli maakonna elanikele tagatud teave suitsetamise ja narkomaania ennetamise olulisusest. Riikliku südameprojekti raames korraldati maakonnas südamepäevi.

1. märtsil 2000 alustas maavalitsuses tervisedendajana tööd Leili Saluveer, kes on ametis tänase päevani. Tervisedendus oli ka 2000. aastal projektipõhine, põhiteemadeks toitumine, sõltuvusained, vigastused, HIV/AIDS, südamehaigused jne. 2001. aastal moodustati alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi tegevuste elluviimiseks maakonnas maavanema korraldusega Valgamaa Uimastiennetusnõukogu. Nõukogu esimeheks sai maasekretär Tõnis Lass. Programmi raames koolitati nõukogu ja võrgustiku liikmeid. 2002. aastal toimus Valgamaa esimene koolinoorte konverents „Noored, terved ja sõltumatud“. MTÜ Sooru Arenduse poolt lavastati esimene narkoennetuslik näidend „Tule ja vaata – meie elu varjud“. Näidendit tuldi vaatama nii lähedalt kui kaugelt. Oma nõu ja jõuga oli paikkondade tervisedendajatele abiks Tervise Kasvatuse Keskuse spetsialist Marju Kiipus. Programmi raames läbisid kõik maakonna inimeseõpetuse õpetajad koolitusseminari „Uimastikasutuse ennetamine koolis. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus.“ Selle raames trükiti ka õpetajateraamatud, mis on tänaseni koolides õppematerjalidena kasutusel. Valgamaa Südamesõprade Seltsi tollaegne esinaine proua Ilse Heiberg ja Valga haigla endine ülemarst Merike Salumäe olid pikki aastaid väga head uimastiennetusnõukogu koostööpartnerid südamenädalate eluviimisel ja koolituste korraldamisel. Kepikõnd oli siis Eestis veel ebapopulaarne, aga edendajate usk liikumise vajalikkusesse oli murdumatu. Alustati lasteaedadele ning koolidele tervist edendavate lasteaedade võrgustiku tegevustega ja liitumise võimaluste tutvustamisega. 2017. aastaks on Valgamaal võrgustikuga liitunud kuus lasteaeda ja seitse kooli. Tervist edendavate töökohtade võrgustikuga on tänaseks liitunud seitse töökohta.

2005. aastal lõpetas tegevuse Valgamaa uimastiennetusnõukogu, asemele moodustati Valgamaa tervisenõukogu. Nõukogu esinaiseks sai Valga maavalitsuses sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna eest vastutaja Ülla Visnapuu. Tervisenõukogu ülesandeks oli Valgamaal ellu viia südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikku strateegiat, mille tegevuste hulka kuulus näiteks ka suitsuprii klassi võistlus. 2006. aastal alustas Eesti haigekassa maakondades vigastuste ennetamise projektide rahastamist, elluviijaks ikka Valgamaa tervisenõukogu.

2009. aastal võeti Valgamaal fookuse alla meeste tervis. Valgamaal oli ainulaadne võimalus olla pilootmaakond „Mehed liikuma“ programmi käivitamisel. „Mehed liikuma“ levis hiljem kogu Eestis. Meestele korraldatud tervisefoorumeid kiideti. Projekti idee algatajad ja elluviijad olid vennad Kristo ja Siim Ausmees. Aitäh neile! 2010. aastal alustati Euroopa Sotsiaalfondi toel süsteemset tegevust tervisemõjurite kaardistamisel ja statistika kogumisel, tegevussuunad rahvatervise arendamisel muutusid konkreetsemaks. Valmis maakonna tervisepro�il. Algas aktiivsem töö omavalitsuste kaasamisel rahvatervise arendamisele, valdade esindajate ja vallajuhtide koolitamine ning võrgustiku laiendamine ja edasiarendamine. 2016. aasta lõpuks on tervisepro�ilid 12 Valgamaa omavalitsusel. Omavalitsuste tervisepro�ilide koostamine ja uuendamine jätkub. Rahvatervise peatükid jõuavad kõigi omavalitsuste arendusdokumentidesse. 2016. aastal kuuluvad maakonna tervisedenduse koostöövõrgustikku Valgamaa vallajuhid, lasteaedade ja koolide juhid, valdade kodulehtede toimetajad, sotsiaaltöötajad, perearstid, noorsootöötajad, huvijuhid, tervist edendavate koolide ja lasteaedade tervisemeeskondade juhid, omavalitsuste


tervisemeeskondade juhid, maakonna noortekogu, Valgamaa arenguagentuur, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts ja seltsi vabatahtlikud, kaitseliit, päästeamet, keskkonnaamet, politsei, kohalik meedia ja paljud teised organisatsioonid.

Ühisel koostööjõul on ellu viidud erinevaid kampaaniaid ja korraldatud palju üritusi, seminare, teabepäevi, koolitusi jne. Traditsiooniks on saanud eakate päeva tähistamine - 2016. aastal korraldas Valgamaa tervisenõukogu koos koostööpartneritega eakate päeva puhul järjekorras juba kuuenda terviseseminari. Populaarsed on omavalitsustes elanike tervise- ja ohutuspäevad. Tähtsaks peame lastele ja noortele suunatud programmide elluviimist maakonnas. „Kaitse End ja Aita Teist“ (KEAT) ohutusalast õpet on maakonna 6. klasside õpilased saanud seitse aastat. Projekti põhirahastaja on olnud Eesti haigekassa, peakorraldajaks maakonnas päästeameti ennetusspetsialist Merle Liba. Valgamaa koolid on liitunud lõuna regioonis käivitunud gümnaasiumiõpilaste ohutusõppe programmiga “Iga 1 turvaliselt 12. klassi ehk 112” programmiga. Suurepäraselt on maakonna elanikud omaks võtnud südamenädala. Populaarsust koguvad erinevad puu- ja köögiviljakampaaniad.

Valgamaa tervisenõukogu on kokku pandud põhimõttel ühendada võimalikult paljude erinevate sektorite, asutuste ja organisatsioonide esindajaid, hetkel kuulub koosseisu 16 liiget. Tervisenõukogu liikmed on tuntud ja tunnustatud juht�guurid, koolitajad või arvamusliidrid oma valdkonnas. Suurepärane maakondlik tervisemeeskond on pühendunud paikkonna probleemide lahendamisele. Valgamaa tervisenõukogu kõige staažikamad liikmed, kes nõukogu töös osalenud alates aastast 2001, on lastearst Aasa Põder ja noorsoopolitseinik Linda Oks. Tänud teile ja kõigile teistele, kes on panustanud Valgamaa elanike tervisesse!

8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts

Aadress: J. Kuperjanovi 3A-34,Valga

Juhatuse esimees Udo Reinsalu

Sekretär Aina Pääro

Seltsi põhiaated: inimlikkus, võrdsus, erapooletus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ühtsus, ülemaailmsus.

Seltsi põhikirjalised tegevusvaldkonnad:• vabatahtlike koolitamine;

• fundamentaalsete printsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste edendamine;

• esmaabikoolitus elanikkonnale;

• tervisedenduslike projektide läbiviimine noortele, tervislike eluviiside propageerimine rahva hulgas;

• katastroo�ks ettevalmistuse taseme tõstmine koolitatud vabatahtlike hulgas, katastroo�ohvrite toetamine, eriolukorda sattunute abistamine;

• veredoonorluse propageerimine;

• koostöö arendamine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu organisatsioonidega.

Valgamaa Seltsil on 784 liiget, neist noori 105 ja täiskasvanuid 679.

EPR Peakomitee koosseisu kuuluvad juhatuse esimees Udo Reinsalu ning juhatuse liikmed Tarmo Rosenberg ja Aasa Põder. EPR Peavalitsuse töös osaleb EPR Valgamaa Seltsi juhatuse esimees Udo Reinsalu. Sekretär Aina Pääro osaleb Valgamaa tervisenõukogu töös.

Olulisemad tegevused 2016. aastal

Töö riskirühmadega

Laste päevalaagridProgrammid: ennetusalane „Oskame olla!“; esmaabi „Aita Jussi“ ja „Esmaabi lastele“; tervisekäitumine – hammaste hügieen, nakkushaigused. Punase Risti noorte huviringide tegevused: käeline tegevus, mängud, loodusmatk, kinokülastus ning Valga linna kuuse avamisüritus koos jõuluvanadega. Tegevusi viisid läbi Punase Risti koolitatud vabatahtlikud.

Ennetusalaste programmide läbiviimisel on Punase Risti Valgamaa Seltsi koostööpartneriteks Valga politseijaoskond, Valgamaa päästepiirkond ja Valgamaa tervisenõukogu.

„Kevade ootel“ toimus 21.–22. märtsil Sangaste seltsimaja ruumides Keeni põhikoolis õppivatele Sangaste valla vähekindlustatud perede lastele. Päevalaagris osales 26 last vanuses 8-12 aastat.


„August Hummulis“ leidis aset 25.–26. augustil Hummuli valla avatud noortekeskuse ruumides valla riskigruppide lastele. Osales 19 last vanuses 7–14 aastat.

„Advendiaeg“ viidi läbi 26.–27. novembril seltsi ruumides Valga Priimetsa kooli riskigruppide 17-le vene õppekeelega lapsele vanuses 11–12 aastat.

Projekti „Koolikott“ raames koguti vahendeid Valga RIMI Supermarketi korjanduskarpide ja Punase Risti heategevusloteriiga. Koolikotid ja -tarbed anti üle kaheksale Hummuli valla ja ühele Valga linna riskigrupi lapsele.

Projekti „Toidupakid“ abil koguti vahendeid Valga RIMI supermarketi korjandusega, millest osteti 24 toidupakki Tõlliste ja Taheva valdade ja Valga linna lastega peredele. Seltsi poolt on toetatud toidupakkidega Hummuli valla kaht lastega peret.

Projekti „Sanitaar-hügieenipakid“ raames jagati välja 380 komplekti Valgamaa kõikide omavalitsuste lastega riskiperedele.

Töö vanuritega: EPR Valgamaa selts jätkas koostööd Saksamaa Schleswig-Holsteini Punase Ristiga. Külastati Tõrva tervisekeskust, toimetati kohale abi- ja hooldusvahendid ning funktsionaalvoodid, mis on vajalikud vanurite paremaks hoolekandeks.

Programmi „Sõbrategevus“ raames tegutseb Valga põhikooli ja Valga gümnaasiumi 20 tublit koolitatud noort. Sõbrategevus on suunatud SA Taheva Sanatooriumi asenduskodu lastega kohtumistele ja ühistegemistele.

Eesti-Saksa Punase Risti vabatahtlike sotsiaalprojekti raames toimus noorte kontaktlaager Saksamaal, Schleswig-Holsteini Punase Risti kutsel. Valgamaalt osales laagritegevuses kolm Punase Risti vabatahtlikku.

Tervisealane preventiivne tegevus

HIV/AIDSi ennetustegevuse mudeliks olid kohtumised ja õpitoad „Noortelt noortele“. Aktiivsemad koolitatud Punase Risti vabatahtlikud käsitlevad teemasid koos eakaaslastega. 1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, viidi läbi koostöös Valgamaa Tervisenõukogu ja Valga gümnaasiumi õpilasesindusega terviseseminar „Minu tegu – minu vastutus“. Seminaril osales kokku 116 õpilast Valgamaa kuuest koolist. Teemakäsitlused viidi läbi ka Tõrva gümnaasiumis ja Ala põhikoolis, osalejaid 51.

„Oskame olla!“ ja „Aita Jussi“ programmid omandasid Tõlliste lasteaia (34), Tsirguliina keskkooli algklasside õpilased (22) ja Valga Priimetsa kooli 65 õpilast.

Südamenädala raames korraldati Punase Risti vabatahtlikele „Rõõmsa meele matk“ 9. aprillil Tehvandil, Otepää vallas (osalejaid 32).

Esmaabi

Kursuseid (tasulisi) viidi läbi kokku 20, osalejaid 241. Tasuta toimus üks kursus, milles osalejaid 12. Kursuste tellijad on põhiliselt autokoolid MAKD ning Kursus & KO, kohalike omavalitsuste allasutused (lasteaiad, koolid), erinevad �rmad. Esmaabikursusi propageeritakse läbi kohaliku meedia, suvistel rahvaüritustel, EPR kodulehel. Esmaabiõpetajad on Piia Künnapuu, Anneli Raidsalu, Katrin Karus ja Jane Talvik (eesti keeles); Valli Ramm (eesti ja vene keeles).

KEAT (kaitse end ja aita teist) projekt: viidi läbi 8-tunnine esmaabikursus 11 pedagoogile. Esmaabialase programmi omandasid 18 klassikomplekti e 166 VI klasside õpilast, neist osales Marja turismitalu laagritegevuses 98 õpilast ja 12 õpetajat-juhendajat. Laagri esmaabi situatsioon-ülesannete lahendamist (olme- ja sporditraumad) korraldasid neli esmaabiõpetajat ja kaheksa Punase Risti vabatahtlikku.

Esmaabikoolitus lastele: Tasuta elutähtsa esmaabi kursused (3) on läbi viidud Valga gümnaasiumi X klasside õpilastele riigikaitsetundide programmi raames, teoreetilised ja praktilised teadmised omandasid 50 õpilast.


Esmaabi praktilised töötoad: „Sõprade sõbrad“ 19. veebruaril koostööüritus Valga avatud noortekeskusega, esmaabialaste teadmiste andmine lastele. Osales 36 huvilist vanuses 10-16 aastat, juhendajateks kaheksa Punase Risti huviringi õpilast.

Avalikud üritused

Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud perepäev 24. veebruaril Valgas. Punase Risti telgi all jagati infovoldikuid ning toimus heategevusloterii. Peredele toimus temaatiline viktoriin ja ristsõnade lahendamine ning esmaabi esitlemine teemal „Võõrkeha hingamisteedes“.

Ülemaailmne esmaabipäev 9. septembril Valga linnas Pedeli jõe virgestusalal. Ohutuspäeva 15 õpituba olid välja pannud Punase Risti Valgamaa selts, päästeamet, maanteeamet, kaitseliit, keskkonnaamet, politsei, SA Valga Sport, OÜ Loodusturism, Valga avatud noortekeskus, Valgamaa noorsootöökeskus Tankla, Valgamaa tervisenõukogu ning Läti Valka Punane Rist. Ohutuspäeva õpitubade korraldamisega tegeles 33 inimest, osales 84 koolinoort.

3. märtsil tutvustati Punase Risti noortetööd Valga spordihallis toimunud Valgamaa noorte haridusmessil „Vali nutikalt!“

7. augustil Sangaste lossi õuel toimunud ohutuspäeval viidi läbi ennetuse- ja esmaabiteemalised töötoad.

VIII rahvusvahelisel Valga militaarajaloo festivalil, mis toimus 6.–7. augustil Valga linnas, jagati Punase Risti telgis infobuklette ning toimusid temaatiliste ristsõnade lahendamine ja heategevusloterii.

Õnnetuseks valmisolek

Eesti Punase Risti Valga esmaabi rühmas on 26 liiget. Esmaabi valveteenust osutati 14 rahvaüritusel. Esmaabi valvetest võttis osa 2/3 rühmaliikmetest.

Rühmale viidi läbi regionaalne koolitus „Psühhosotsiaalne abi“ Tehvandi konverentsikeskuses; esmaabi praktilisi koolitusi kahel korral; rühma neli liiget osalesid politsei- ja piirivalveameti ning Läti politsei koostööõppusel „Valga-Valka maastikuotsing 2016“ otsijate-esmaabiandjatena.

151Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2016

9. Kultuur ja sport

9.1 Raamatukogud

Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu ja neli laenutuspunkti. Kõik raamatukogud on ühtlasi ka teabekeskused, kus on olemas nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse õigusaktid ning äri- ja infokataloogid. Internetiühendus ja raamatukoguprogramm RIKS on kasutusel kõikides raamatukogudes.

Komplekteerimiseks kasutasid maakonna raamatukogud 2016. aastal 138 392 eurot, sh riigilt 56 278 ja kohalikelt omavalitsustelt 82 114 eurot (sellest raamatute ostuks riigilt 54 793 ja kohalikelt omavalitsustelt 54 198 eurot).

Raamatukogud korraldasid 344 erinevat näitust ja väljapanekut ning 246 üritust, kus osales 4480 inimest ja 116 erinevat koolitust 564 inimesele.

2016. aastal kolis Sangaste raamatukogu uutesse ruumidesse. Puka ja Tsirguliina raamatukogudes alustasid tööd postipunktid.

Maakonna raamatukogudes töötas 2016. aasta lõpus 40 raamatukoguhoidjat, neist viis osalise tööajaga.

Tabel 9-1. Raamatukogud, 2014–2016

2014 2015 2016

Kogud 418 200 424 207 423 328

Lugejad 10 336 9737 9494

Laenutusi 298 445 276 996 254 880

Laenutuste arv ühe lugeja kohta 28,90 28,44 26,85

Külastusi 202 528 218 245 185 156

sh virtuaalkülastusi 28 517 62 558 45 943

Külastusi ühe elaniku kohta 6,29 6,87 5,90

Allikas: Valga keskraamatukogu.

Valga keskraamatukogu Valga keskraamatukogu koostab maakondlikku teavikute ja kodulooliste isikute andmebaasi. Andmebaasid on nähtavad internetis aadressil www.valgark.ee.

Raamatukogus on kasutusel järgmised e-teenused: kirjanduse reserveerimine, laenutähtaja pikendamine ja infopäringud.

Kogu täienes 3655 teaviku võrra, neist raamatuid 3518. Hangitud kirjandusest moodustas võõrkeelne kirjandus 14,3%.

Raamatukokku telliti 102 nimetust ajakirju, neist 16 on võõrkeelsed.

Komplekteerimiseks kulus 43 176 eurot, sellest riigilt 23 043 ja Valga linnalt 20 133 eurot (sh raamatute ostuks riigilt 23 043 ja linnalt 15 424 eurot).

Raamatukogus korraldati 35 näitust ja 101 raamatukoguüritust, neist 76 lastele. Üritustel osales 1637 inimest.

Tabel 9-2. Valga keskraamatukogu tegevusnäitajad, 2014–2016

Teavikuid Lugejaid Laenutusi Külastusi sh virtuaal-külastusi

2014 118 828 3488 87 583 83 407 22 178

2015 119 820 3291 88 353 113 242 55 108

2016 118 638 3103 80 369 88 117 38 833

Allikas: Valga keskraamatukogu.

152 VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 Kultuur ja sport

9.2 Muuseumid

Tabel 9-3. Muuseumid 2016. aasta lõpus

Muuseum Asukoht

Valga muuseum Valga, Vabaduse 8

Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja militaarteemapark Valga, Pikk 16

Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste

Helme koduloomuuseum Helme vald, Helme pastoraat

Eesti lipu muuseum Otepää, Kirikumõis

Otepää talispordimuuseum (SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi �liaal) Otepää, Tehvandi staadionihoone

Otepää gümnaasiumi muuseum Otepää, Koolitare 9

Gustav Wul�-Õie kodumuuseum Pühajärve vald, Nüpli küla

Hellenurme vesiveski muuseum Palupera vald, Hellenurme

Valga muuseum


www.valgamuuseum.ee

2016. aastal juhtis muuseumi direktor Andres Rattasepp.

2016. aastal külastas Valga muuseumit 6081 inimest.

MissioonValga Muuseum avab Eesti-Läti suhteid ning hoiab, kasvatab ja vääristab Valgamaa paljukultuurilise ja paljurahvuselise kogukonna kodukohatunnet.

KogudAastal 2016 võeti põhikogusse 19 museaali. Jätkus Valga muuseumi museaalide kandmine infosüsteemi MuIS. Sisestati 7428 museaali ja seega aasta lõpu seisuga on infosüsteemis MuIS kokku 46 012 museaali.

NäitusedMuuseumi galeriisaalides toimus aasta jooksul kokku 12 näitust. Kõige suuremat tähelepanu pälvisid näitused „Tollis keelatud kaup“, Ukraina käsitöönäitus, Valka kunstikooli õpilastööde näitus ja muuseumi enda näitustest Hella Wuolijoki 130. sünniaastapäevale pühendatud eluloonäitus. Keskkonnainvesteeringute keskus rahastas 15.–17. septembril toimunud seenenäitust. Näitusega kaasnesid spetsialistide poolt läbi viidud seeneretked.

Haridus2016. aastal toimus muuseumis erinevaid muuseumitunde kokku kaheteistkümnel erineval teemal ja neis osales kokku 1056 õpilast.

TeadusAasta jooksul krraldati muuseumis mitmeid erinevaid ettekandeõhtuid. Veebruaris pidas tunnustatud allveearheoloog Vello Mäss loengu veealuse maailma leidudest, juunis pidas ettekande Hella Wuolijoki elust Esta Mets (SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon). Oktoobris rääkis Madagaskari ja Tiibeti võludest ja vaevadest tuntud loodusmees Hendrik Relve.

8. novembril toimus Valgamaa kutseõppekeskuses 164 osalejaga Eesti-Läti ajalookonverents pühendatuna Valga linna esmamainimise 730. aastapäevale ja Valga Jaani kiriku 200. aastapäevale. Sündmuse korraldas Valga muuseum koostöös Valga linnavalitsusega. Esinesid tunnustatud lektorid nii Eesti kui Läti ülikoolidest.

Muuseumis käis 10 uurijat, lisaks vastati 50-le kogusid puudutavale päringule.


SündmusedValga muuseumis toimus kokku 34 erinevat sündmust, millest kõige külastajarohkem olid muuseumiöö „Öös on laineid”, kus käis üle 300 külastaja, ja teistkordselt Säde pargis toimunud „Rahvarõiva tuulutamise päev“, kus osales umbes 300 inimest. Aset leidis ka mitu näitustega seotud kontserti, millest menukamad olid Mari Kalkuni ja Hedvig Hansoni esinemised, samuti José Antonio Page Ramíreze ja sõprade kontsert.

Maikuus esitleti Valga tuntud koolimehe, haridus- ja seltsitegelase Hans Eineri elulooraamatut. Raamatu koostas Valga keskraamatukogu töötaja Anujelisa Lehtmets.

Märkimisväärseks sündmuseks Valga muuseumi jaoks oli maikuus kultuuriministri Indrek Saare osalusel avatud skulptuur muuseumi tagahoovis. Skulptuuri autoriks on kunstnik Toomas Altnurme.

ProjektidValga muuseum taotles ja sai rahastust Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupist, Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitalist, Rahvakultuuri Keskusest, Hasartmängumaksu Nõukogust, Keskkonnainvesteeringute keskusest ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed.

Tabel 9-4. Valga muuseumi tegevusnäitajad, 2014–2016

2014 2015 2016

Museaale 69 519 69 680 69 680

Näitusi 16 18 17

Külastajaid 4919 6406 6081

Allikas: Valga muuseum.

9.3 Kultuuri- ja rahvamajad

Tabel 9-5. Kultuuri- ja rahvamajad 2016. aasta lõpus

Linn/vald Nimetus Asukoht Kultuuritöö eest vastutaja(d)

Helme valdAla rahvamaja Taagepera Liivi Arro

Koorküla rahvamaja* Koorküla Liivi Arro

Hummuli vald Hummuli rahvamaja Hummuli Anne Pai

Karula vald Karula valla kultuuri- ja huvialakeskus Lüllemäe Ene Kaas

Otepää vald Otepää kultuurikeskus Virulombi 2, Otepää Sirje Ginter

Palupera vald Nõuni maakultuurimaja NõuniKalev Lõhmus

Marika Viks

Puka valdAakre rahvamaja Aakre Helgi Pung

Puka rahvamaja Puka Helgi Pung

Põdrala vald Riidaja kultuurimaja Riidaja Anne Jaakson

Sangaste vald Sangaste seltsimaja Sangaste kultuuritöötaja puudub; kontaktisik Raili Mandli

Taheva vald Hargla maakultuurimaja Hargla Külli Mannas

Tõlliste valdTsirguliina rahvamaja

Tehase 4,

TsirguliinaArne Nõmmik

Sooru rahvamaja Sooru Piia Ardel

Tõrva linnTõrva kultuurimaja Männiku 5, Tõrva Pille Ilisson

SA Tõrva Kirik-Kammersaal Valga mnt 2a, Tõrva Ilmar Kõverik

Valga linn Valga kultuuri- ja huvialakeskus Kesk 1, Valga Ülle Juht

* Koorküla rahvamajas igapäevast tegevust ei toimu. Ruume on võimalik üürida sündmuste läbiviimiseks.


Joonis 9-1. Valgamaa harrastuskollektiivid, 2015–2016

3

27 30

40

1

7

53

12 16

4

26 30

38

1

8

58

14 18

010203040506070

Kol

lekt

iivid

e ar

v

Valdkonnad

2015

2016


9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp

Valgamaa ekspertgrupi koosseis: Anne Pai (ekspertgrupi esimees), Merle Soonberg (ekspertgrupi aseesimees), Tiia Parmo, Tiit Kattai, Valdeko Kalamees.

Valgamaa ekspertgrupile eraldati 2016. aastal vahendeid projektide toetamiseks 134 550 eurot, millele lisandusid 2015. aasta jääk 638,93 eurot ja tagastatud stipendiumid summas 4622,83 eurot.

2016. aastal toetati 506 kultuuri- ja spordialast projekti (sh kolm aastapreemiat) kokku summas 135 900 eurot.

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemiad

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kategoorias lootustandev noorMirell Luik aastapreemia lennukate odakaarte eest tiitlivõistlustel

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kultuuri- ja spordivaldkonnasEvald Raidma aastapreemia eduka esinemise eest vabariiklikul vokaalansamblite konkursil

Piret Granovskaja aastapreemia säravate tulemuste eest kergejõustiku tiitlivõistlustel

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemia

Elmar Orav preemia ladusa jutustamisstiiliga mulgikeelsele kirjamehele ja Mulgi kultuuri kandjale

Kultuurkapitali maakondlik kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2016Andres Rattasepp preemia rahvariiete tuulutamise päeva algatajale ja idee kandjale Valgamaal

9.5 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts

Aadress: Pühajärve tee 2, Otepää

Juhatuse esimees Marge Tadolder

Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskselts asutati 2005. aasta märtsis. Eesmärgiks seati ühendada rahvakunstist ja rahvuslikust käsitööst lugu pidavaid inimesi ühistegevuse kaudu. Aastast 2012 alates on VRKK katuse alla koondunud ka maakonna kultuuri- ja rahvamajad.

Koostöös Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja vabariiklike keskseltsidega korraldati liikmetele, rahvakunsti kollektiividele ja käsitöömeistritele maakonnas koolitusi ning nõustamist. Läbi ürituste korraldamise on soov aidata kaasa rahvakunsti ja rahvusliku käsitöö traditsioonide järjepidevuse säilimisele.

Koostöös vabariiklike keskseltsidega korraldati 22 õppepäeva, kus osales kokku 586 huvilist. Koostöös Põlva- ja Võrumaaga toimusid vokaalansamblite ja näiteringide žanripäevad. Valgamaa eakate kollektiivid osalesid Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeol Põlvas. Puka rahvamaja korraldas vabariikliku meesansamblite päeva. Rahvakultuuri


suursündmusteks maakonnas võib lugeda Valgamaa laulu- ja tantsupidu 1500 osalejaga, mis sellel aastal toimusid Valgas. Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimusid kunstikuu ja kultuurikonverents, Nõunis rahvamuusikute päev ning laulupeod Pühajärve ja Puka laululaval. Pärandkultuuri valdkonnas toimusid hõimupäevad Tõrvas, Hummulis ja Lüllemäel ning rahvariiete tuulutamise päev Valgas Säde pargis. Kultuuritöötajad osalesid vabariiklikus kultuuritöötajate suvekoolis ja Eesti Rahvamajade Ühingu kultuurikonverentsil.

Kultuurisündmuste korraldamine toimus koostöös Valgamaa Omavalitsuste Liidu, omavalitsuste ja kultuuri-töötajatega. Ühisürituste kalender vaadati läbi ja kooskõlastati kultuuritöötajatega.

Kultuurivaldkonnas toimus kaks maakondlikku tunnusüritust – maikuus jagati pärandihoidjate tunnussõled viies kategoorias: parim rahvamuusik, tantsujuht, käsitöömeister, kultuuritöötaja ja lootustandev noor. Detsembrikuus anti üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad ja Kultuuripärli preemia, mille omanikuks sai Andres Rattasepp.

9.6 Sport

Valgamaa Spordiliit


Juhatuse esimees Tiit Kattai

Tegevjuht Rein Leppik

Valgamaa Spordiliit on asutatud 30. novembril 1995. Liidu põhikirjalisteks eesmärkideks on liikumisviiside edendamine maakonnas, sportlike eluviiside populariseerimine, maakonna meistri- ja karikavõistluste korraldamine, spordikalendri koostamine, maakonna võistkondade lähetamine vabariiklikele harrastusspordi võistlustele, treenerite, kohtunike ja kehalise kasvatuse õpetajate täiendkoolituste korraldamine, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamine kogu Valgamaal.

Valgamaa Spordiliit ühendab maakonnas tegutsevaid spordiklubisid. Liitu kuuluvaid spordiklubisid on 2016. a lõpu seisuga 27. Valgamaa Spordiliit on Eesti Olümpiakomitee, Eestimaa Spordiliidu Jõud ja Eesti Koolispordi Liidu liige.

2016. aastal viidi läbi maakonna meistri- ja karikavõistlusi 20 individuaalalal ja viiel võistkondlikul spordialal. Lisaks toimuvad igal aastal Valgamaa valdade ja linnade tali- ja suvemängud. Maakondlike võistluste korraldamist koordineerivad ja võistlusi viivad läbi maakonna spordiklubid.

Valgamaa koolinoorte meistri- ja karikavõistlusi ning Eesti Koolispordi Liidu maakondlikke etappe viidi läbi 29 korral. Võistluste läbiviimist koordineeris Valgamaa Spordiliit, võistlusi korraldasid koolide kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiklubid.

Täiskasvanute ja koolinoorte maakondlike võistluste korraldamist toetab Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Eestimaa Spordiliidu Jõud meistrivõistlustest võtsid Valgamaa võistkonnad 2016. aastal osa tulirelvadest laskmisest, õhkrelvadest laskmisest, noorte võrkpallist ja käsipallist, Kreeka-Rooma ja naistemaadlusest, sumost, petangist ja kergejõustikust. Kergejõustikus võitis Valga maakonna võistkond I koha ja petangis oldi III kohal.

Koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud ja Otepää vallavalitsusega viidi läbi Eestimaa linnade talimängud Otepääl.

Valgamaa Spordiliit andis välja maakonna sporditeatmiku, kus sees 2015. a maakonna meistrid, vabariiklike võistluste medalivõitjad, edukamad sportlased ning spordiklubide, omavalitsuste ja kehalise kasvatuse õpetajate kontaktid.

Eestimaa Spordiliit Jõud lõpetas spordiaasta 12. detsembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kus autasustati edukamaid. Valgamaalt pälvisid tunnustuse maadluse noortetreener Tõnu Laine Valga Spordiklubist, kohaliku spordielu edendajana ja spordiaktivistina Liivi Tafenau orienteerumisklubist Käbi, maakondliku spordiüritusena märgiti ära Valgamaa jooksusari.

Maakonna spordiaasta lõpetati 16. detsembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses koos Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi, Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja Valga maavalitsusega. Autasustati maakonna edukaid sportlasi, aktiviste, treenereid, spordiperekonda ja sündmuste korraldajaid.

20. jaanuaril 2016 allkirjastas Valgamaa Spordiliidu juhatuse esimees tegevustoetuse lepingu kultuuriministeeriumiga, millega saadi riigieelarvelist toetust 34 058 eurot. Sellest 14 058 nähti ette maakonna spordiklubide toetuseks. Toetuste saamiseks korraldas projektikonkursi Valgamaa Spordiliit. Toetust eraldati maakonna 20 spordiklubile.


Tabel 9-6. Valga maakonna 2016. aasta edukamateks valitud sportlased

Tüdrukud U14

Carmen Rääk SK Maret-Sport, Valga linn. Kergejõustik

Poisid U14

Chris Marcus Krahv Tõlliste vald. Orienteerumine

TÜDRUKUD U16

Carmen Piho MSK Väike-Munamägi, Otepää vald. Mäesuusatamine

POISID U16

Kirill Lepman Valga Laskurklubi, Valga linn. Laskmine

TÜDRUKUD U18

Merliis Mägi SK Viraaž, Helme vald. Kergejõustik

POISID U18

Tormis Laine MSK Väike-Munamägi, Otepää vald. Mäesuusatamine

Tüdrukud U20

Mirell Luik SK Viraaž, Tõrva linn. Kergejõustik

Poisid U20

Kevin Kangur Valga Petanque Klubi, Põdrala vald. Petanque

Tüdrukud U23

Margot Meri SK Maret-Sport, Valga linn. Kergejõustik

Poisid U23

Andreas Veerpalu SK Sparta, Otepää vald. Murdmaasuusatamine

NAISED

Aili Popp Puka vald, Rebaste. Jahilaskmine

MEHED

Tanel Laanmäe SK Viraaž, Tõrva linn. Kergejõustik

Spordiveteranid. Naised

Ene Aigro SK Tehvandi, Otepää vald. Murdmaasuusatamine

Spordiveteranid. Mehed

Evo Saar Valga SK, Valga linn. Kreeka-rooma maadlus

TEHNIKASPORT (noored)

Aleks Sale Motoklubi K&K, Valga linn. Motokross

TEHNIKASPORT (täiskasvanud)

Janar Kadak RS Motosport, Tõrva linn. Autokross

Parasport

Karl Kristjan Kajak Valga linn. Kergejõustik

Võistkond. Noored

SK Karupesa Team. M14 vanuseklassi teatesuusatamise meeskond (Ivar Všivtsev, Steve Vahi, Oskar Unn)

Võistkond. Täiskasvanud

SK Karupesa Team. Sprindi teatesuusatamise naiskond (Teiloora Ojaste, Mariel Merlii Pulles)


PALLIMÄNGU VÕISTKOND

BC Valga-Valka/Maks ja Moorits korvpallimeeskond (Kristo Saage, Mihkel Oja, Erik Kerk, Valmo Kriisa, Kristaps Kanbergs, Martins Berkis, Jurijs Aleksejevs, Brendon Paidra, Viljar Veski, Edgars Kruminš, Jekabs Rozitis, Robert Peterson, Kalvis Kruminš. Treener: Juris Umbraško)

PIKAEALINE AKTIIVNE SPORTIJA

Aivo Maiberg Sangaste vald

SPORDIPEREKOND

Perekond Luik Tõrva linn

Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt 2016. aasta Eesti meistrivõistlustelt võidetud medalid

Tabel 9-7. 2016. aasta Eesti meistrivõistluste kuldmedalite võitjad

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi

Peeter Adler MV maastikulaskmine-pikkvibu Sagittarius/Otepää

Artti Aigro M18 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Ene Aigro N55 murdmaasuusatamine: 3 km klassikatehnikas Põhjakotkas/Otepää

Markkus Alter M14 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Johanna Ardel NJ kergejõustik: 4 km murdmaajooks SK Beavers/Tõlliste

Grete Gaim N laskesuusatamine: 12,5 km Oti SK/Zahkna Team

Piret Granovskaja N45 kergejõustik: 100 m jooks Valgamaa SVS

Piret Granovskaja N45 kergejõustik: 200 m jooks Valgamaa SVS

Piret Granovskaja N45 sisekergejõustik: 200 m jooks Valgamaa SVS

Lisette Gulbis N14 rühmvõimlemine lasteklass VK Rütmika/Helme

Tiit Kattai M35 petank: üksikmäng Valgamaa SVS

Magnus Kirt M kergejõustik: odavise TTÜ SK/Tõrva linn

Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine: Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi

Tormis Laine M16 mäesuusatamine: ülisuurslaalom A.B.G Westliches Mittelgebirge/Otepää

Tormis Laine M16 mäesuusatamine: suurslaalom A.B.G Westliches Mittelgebirge/Otepää

Rauno Laiv M vigursuusatamine: suusakross Valgamaa

Taavi Lehemaa M23 murdmaasuusatamine: 15 km klassikatehnikas + 15 km vabatehnikas SK Karupesa Team

Marek Luts M40 kergejõustik: 5000 m jooks Täppsportlased/Valga

Andre Lõhmus M14 lumelauasõit: lumelauakross Valga

Margit Lõhmus N35 kergejõustik: 5000 m jooks Valga

Ravik Manukjan U15 poks: kuni 39 kg PK Nahkkinnas/Valga

Margot Meri NJ sisekergejõustik: kõrgushüpe SK Maret-Sport

Jüri Merirand M60 orienteerumisjooksu tavarada Otepää SK/Helme

Rein Mikk M65 kergejõustik: vasaraheide Valgamaa SVK/Helme

Triin Ojaste N murdmaasuusatamine: sprint SK Karupesa Team

Triin Ojaste N rullsuusatamine: sprint SK Karupesa Team

Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine: 3 km sprint SK Karupesa Team



Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine: 4 km ühisstardist Karupesa Team

Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine: 5 km SK Karupesa Team

Kerstin Ojavee TB suvebiathlon: 3 km jooks (sprint) SK Karupesa Team

Siim Paalo M lumelauasõit: lumelauakross BX Klubi

Carmen Piho N14 mäesuusatamine: ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi

Carmen Piho N14 mäesuusatamine: Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi

Aili Popp N jahipraktiline laskmine: VSS+JKV Jaanikese JÜ

Mariel Merlii Pulles N18 murdmaasuusatamine: 5 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

Mariel Merlii Pulles N18 murdmaasuusatamine: 5 km vabatehnikas SK Karupesa Team

Mariel Merlii Pulles N18 murdmaasuusatamine: 6 km vabatehnikas ühisstardist SK Karupesa Team

Mariel Merlii Pulles N18 rullsuusatamine: sprint SK Karupesa Team

Laura Põder TB naistemaadlus: kuni 52 kg Valga SK/Hummuli

Mati Raudsepp M40 kergejõustik: vasaraheide Valgamaa SVS/Sangaste

Mati Raudsepp M40 kergejõustik: raskusheide Valgamaa SVS/Sangaste

Toomas Reede petank: segapaarismäng (sees) Valga Petanque Klubi

Toomas Reede petank: segatrio (sees) Valga Petanque Klubi

Varje Reede petank: segapaarismäng (sees) Valga Petanque Klubi

Varje Reede petank: segatrio (sees) Valga Petanque Klubi

Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine: slaalom MSK Väike-Munamägi

Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine: Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi

Rose-Marie Riitsalu N14 võimlemine: rühmvõimlemine VK Janika-Rosett/Tõrva

Kenno Ruukel MJ suvine kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Kenno Ruukel M20 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Andres Saal M20 orienteerumisjooksu lühirada Otepää SK

Andres Saal M20 suusaorienteerumise tavarada Otepää SK

Andres Saal M20 suusaorienteerumise lühirada Otepää SK

Andres Saal M20 suusaorienteerumise sprint Otepää SK

Jane Salumäe N45 laskesport: spordipüstol 30 lasku ringmärki Valga Laskurklubi

Anna Sidorenko TA sisekergejõustik: kolmikhüpe SK Maret-Sport

Xsander Solbaja U16 sumo: üle 95 kg SK Sumotori/Valga

Xsander Solbaja U14 sumo: üle 70 kg SK Sumotori/Valga

Xsander Solbaja U16 sumo: absoluutkaal SK Sumotori/Valga

Ivo Suur M jalgrattasport: teatekross Opel Thule Pro Team/Tõlliste

Karl-August Tiirmaa M kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Karel Tilga PA kergejõustik: 4x100 m teatejooks Tartu SS Kalev/Puka

Karel Tilga PA kergejõustik: 4x400 m teatejooks Tartu SS Kalev/Puka

Grete Udras N sisekergejõustik: kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Valga

Albert Unn M14 3x3 km teatesuusatamine SK Karupesa Team/Otepää



Steve Vahi M14 3x3 km teatesuusatamine Karupesa Team/Puka

Anders Veerpalu M14 3x3 km teatesuusatamine SK Karupesa Team/Otepää

Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine: 5 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine: sprint SK Karupesa Team

Madis Vihmann M jalgpall FC Flora/Sangaste

Karl Martin Volver M autoralli EMV4 klass Helme vald

Allikas: Valgamaa Spordiliit.

Tabel 9-8. 2016. aasta Eesti meistrivõistluste hõbemedalite võitjad


Artti Aigro M suvised suusahüpped: meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: raskusheide Valgamaa SVS/Otepää

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: vasaraheide Valgamaa SVS/Otepää

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: odavise Valgamaa SVS /Otepää

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: kolmikhüpe Valgamaa SVS/Otepää

Laura Alba N murdmaasuusatamine: 10 km vabatehnikas SK Karupesa Team

Markkus Alter MJ suvine kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Markkus Alter M suvised suusahüpped: meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää

Piret Granovskaja N45 sisekergejõustik: 60 m jooks Valgamaa SVS

Hans Heinjärv vet laskesport: võistkondlik Valga Laskurklubi

Rasmus Kirsimäe M vigursuusatamine: hüpped Valgamaa

Kevin Klopets U12 kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Kertu Kork N14 murdmaasuusatamine: 3x2 km teatesuusatamine SK Karupesa Team

Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine: ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi

Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine: suurslaalom MSK Väike-Munamägi

Meriliis Kukk N16 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Lilian Leetsi N jahilaskmine: kombineeritud harjutus VSS+JKV Elva JK/Otepää

Kirill Lepman PA laskesport: vabapüstol 30 lasku Valga Laskurklubi

Kirill Lepman PB laskesport: õhupüstol 40 lasku Valga Laskurklubi

Kirill Lepman PB laskesport: olümpiakiirlaskmine 30 lasku Valga Laskurklubi

Vjatšeslav Lepman M45 laskesport: 60 lasku lamades Valga Laskurklubi

Vjatšeslav Lepman vet laskesport: võistkondlik Valgamaa SVS

Marcella Liiv TA kergejõustik: odavise SK Viraaž/Helme

Stever Liivamägi M20 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Mari Loorman N võrkpall TTÜ/Tõrva

Margit Lõhmus N35 kergejõustik: 800 m jooks Valgamaa SVS

Margot Meri N kergejõustik: seitsmevõistlus SK Maret-Sport

Rein Mikk M65 kergejõustik: raskusheide Valgamaa SVS



Merliis Mägi TA kergejõustik: vasaraheide SK Viraaž

Teiloora Ojaste N16 murdmaasuusatamine: sprint Karupesa Team

Kerstin Ojavee N14 murdmaasuusatamine: 3x2 km teatesuusatamine Karupesa Team

Carmen Piho N14 mäesuusatamine: suurslaalom MSK Väike-Munamägi

Elli Piller N70 petank: üksikmäng Valgamaa SVS

Mariel Merlii Pulles N18 rullsuusatamine: 10 km vabatehnikas, ühisstardist SK Karupesa Team

Marit Maribel Pulles N14 murdmaasuusatamine: 3x2 km teatesuusatamine SK Karupesa Team

Laura Põder TA naistemaadlus: kuni 52 kg Valga SK

Tanel Põrk PA Kreeka-Rooma maadlus: kuni 69 kg Valga SK

Karl-Martin Raid M18 vigursuusatamine: hüpped MSK Väike-Munamägi

Varje Reede N petank: üksikmäng (sees) Valga Petanque Klubi

Cahtlin Rennu NN sisekergejõustik: kõrgushüpe SK Maret-Sport

Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine: ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi

Rose-Marie Riitsalu N16 võimlemine: iluvõimlemise rühmkava VK Janika-Rosett/Tõrva

Kenno Ruukel MJ suvine kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Kenno Ruukel M suvised suusahüpped: meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää

Kirke Ruuven N lumelauasõit: pargisõit Otepää

Jane Salumäe vet. laskesport: võistkondlik Valga Laskurklubi

Anna Sidorenko TA sisekergejõustik: 300 m jooks SK Maret-Sport

Eduard Sokolovski M65 laskesport: spordipüstol 30 + 30 lasku Valga Laskurklubi

Eduard Sokolovski vet laskesport: võistkondlik Valga Laskurklubi

Kristina Svirskaja NJ naistemaadlus: kuni 55 kg Valga SK

Karl-August Tiirmaa M suvine kahevõistlus: individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää

Karel Tilga PA kergejõustik: kuulitõuge Tartu SS Kalev/Puka

Karel Tilga PA kergejõustik: odavise Tartu SS Kalev/Puka

Karel Tilga PA sisekergejõustik: kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Puka

Laura Trašanov TB kergejõustik: kõrgushüpe SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB kergejõustik: kuulitõuge SK Maret-Sport

Oliver Treufeldt M vigursuusatamine: suusakross Otepää

Grete Udras N kergejõustik: kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Valga

Eno Vahtra M laskesuusatamine: 10 km sprint SK Karupesa Team

Anette Veerpalu NJ rullsuusatamine: 10 km vabatehnikas, ühisstardist SK Karupesa Team

Anette Veerpalu NJ rullsuusatamine: sprint SK Karupesa Team



Tabel 9-9. 2016. aasta Eesti meistrivõistluste pronksmedalite võitjad


Andres Aaliste M20 suvised suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas

Peeter Adler M sisemv (20y+20y;) pikkvibu Sagittarius/Otepää

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: 100 m jooks Valgamaa SVS

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: 400 m jooks Valgamaa SVS

Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik: kõrgushüpe Valgamaa SVS

Mark Anissimov PB Kreeka-Rooma maadlus: kuni 38 kg Valga SK

Udo Blaasen M70 petank: üksikmäng Valga SVS

Cliona Dalberg N golf: klubid Otepää GK

Triin Anette Kaasik N golf: klubid Otepää GK

Leini Kirsimäe N45 laskesport: 30 lasku lamades Valga Laskurklubi

Tanel Laanmäe M kergejõustik: odavise SK Viraaž

Taavi Lehemaa M murdmaasuusatamine: 15 km klassikatehnikas + 15 km vabatehnikas SK Karupesa Team

Kirill Lepman PA laskesport: meeskodlik spodipüstol 30+30 lasku Valga Laskurklubi

Kirill Lepman PB laskesport: spordipüstol 30 lasku (ringmärk) Valga Laskurklubi

Mirell Luik N kergejõustik: odavise SK Viraaž

Isabel Mae N16 murdmaasuusatamine: 3x3 km teatesuusatamine SK Karupesa Team

Jüri Merirand M60 orienteerumine: orienteerumisjooksu lühirada Otepää SK/Tõrva

Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine: 7,5 km viitstardist SK Karupesa Team

Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine: 5 km ühisstardist SK Karupesa Team

Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine: 7,5 km SK Karupesa Team

Aleksandria Mironjuk N16 murdmaasuusatamine: 3x3 km teatesuusatamine SK Karupesa Team

Harry Mägi M60 kergejõustik: kuulitõuge Viljandi SVK/Helme

Harry Mägi M60 kergejõustik: kettaheide Viljandi SVK/Helme

Vladislav Nesterenko PA Kreeka-Rooma maadlus: kuni 42 kg Valga SK

Vladislav Nesterenko PB Kreeka-Rooma maadlus: kuni 38 kg Valga SK

Georg Niit MN kergejõustik: kettaheide Tartu SS Kalev/Otepää

Georg Niit MN kergejõustik: vasaraheide Tartu SS Kalev/Otepää

Alar Nääme M Kreeka-Rooma maadlus: kuni 130 kg Valga SK

Teiloora Ojaste N16 murdmaasuusatamine: 3 km vabatehnikas, ühisstardist SK Karupesa Team

Teiloora Ojaste N16 murdmaasuusatamine: 3x3 km teatesuusatamine SK Karupesa Team

Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine: 4 km viitstardist SK Karupesa Team

Fjodor Orlov PA laskesport: meeskodlik spodipüstol 30+30 lasku Valga Laskurklubi

Anti Parik M60 orienteerumine: orienteerumisjooksu öine tavarada Otepää SK

Anti Parik M60 orienteerumine: orienteerumisjooksu tavarada Otepää SK

Eva Peedimaa N golf: klubid Otepää GK



Greete Poderat N21 mäesuusatamine: slaalom MSK V.-Munamägi

Roman Raevski M poks: üle 91 kg PK Nahkkinnas

Toomas Reede M petank: üksikmäng (sees) Valga Petanque Klubi

Udo Reinsalu M50 kergejõustik: odavise Valgamaa SVS

Udo Reinsalu M50 kergejõustik: vasaraheide Valgamaa SVS

Udo Reinsalu M50 kergejõustik: raskusheide Valgamaa SVS

Cathlin Rennu NN kergejõustik: kolmikhüpe SK Maret-Sport

Robert Rudzenskas U15 poks: kuni 59 kg PK Nahkkinnas

Kirke Ruuven N lumelauasõit: lumelauakross Otepää

Andres Saal M20 orienteerumine: orienteerumisjooksu öine tavarada Otepää SK

Ott Saar M Kreeka-Rooma maadlus: kuni 66 kg Valga SK

Ott Saar MJ Kreeka-Rooma maadlus: kuni 66 kg Valga SK

Geron Sillamäe MJ Kreeka-Rooma maadlus: kuni 60 kg Valga SK

Aleks Simanis U15 poks: kuni 70 kg PK Nahkkinnas/Valga

Eduard Sokolovski M65 laskesport: standardpüstol 20 + 20 +20 lasku Valga Laskurklubi

Kristina Svirskaja N naistemaadlus: kuni 53 kg Valga SK

Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine: 6 km sprint Oti SK/Zahkna Team

Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine: 7,5 km viitstardist Oti SK/Zahkna Team

Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine: 7,5 km ühisstardist Oti SK/Zahkna Team

Denis Tihhonov PA laskesport: meeskondlik spordipüstol 30+30 lasku Valga Laskurklubi

Karl-August Tiirmaa M suusahüpped: normaalmägi Põhjakotkas/Otepää

Laura Trašanov TB kergejõustik: kettaheide SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB kergejõustik: odavise SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB kergejõustik: seitsmevõistlus SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB sisekergejõustik: kõrgushüpe SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB sisekergejõustik: kuulitõuge SK Maret-Sport

Laura Trašanov TB sisekergejõustik: viievõistlus SK Maret Sport

Albert Unn M14 murdmaasuusatamine: 5 km vabatehnikas, ühisstardist SK Karupesa Team

Eno Vahtra M laskesuusatamine: 12,5 km ühisstardist SK Karupesa Team

Andreas Veerpalu M23 murdmaasuusatamine: 15 km vabatehnikas SK Karupesa Team

Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine: 5 km vabatehnikas SK Karupesa Team


Raamatus kasutatud märkide seletus:

… andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad;

- nähtust ei esinenud.


Valgamaa Vapimärgi pälvinud ettevõtja Tiit Vähi. Foto: Ülav Neumann.

Valgamaa aasta õpetaja tiitli pälvinud Valga lasteaia Buratino õpetaja Tiiu Hain. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.

Valgamaa Teenetemärgi pälvinud laulja ja muusikapedagoog Novella Hanson. Foto: Ülav Neumann.

Valgamaa aasta ema Liia Ruusmann. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.

Fotomeenutusi aastast


Valgamaa tervisedenduse aasta sädeinimene Aina Pääro. Foto: Ülla Tamm.

Valgamaa aasta isa Aare Hiob perega. Foto: Anastasija Kikkas.

Elutöö pärandihoidja sõle pälvinud Valve Uibo ja maavanem Margus Lepik. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutöö preemia laureaat Elmar Orav. Foto: Ülla Tamm.


Valgamaa aasta noorsootöötaja Rasmus Onkel. Foto: Ülla Tamm.

Konkursil „Valgamaa ettevõtluse auhind“ parima toomisettevõtte ja ühtlasi aasta ettevõtte tiitli pälvinud UPM-Kymmene Otepää AS. Foto: Arvo Meeks, ajaleht Valgamaalane.

Konkursil „Valgamaa ettevõtluse auhind“ tunnistati parimaks teenindusettevõtteks GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, fotol ettevõtte juhataja Margus Mäll. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.


Valgamaa noorte ettevõtluskonkursi „Nupp Nokib“ esikolmik: mini�rma Illuminati (I koht), õpilas�rma Vispel (II koht) ja mini�rma Slimer (III koht). Üle-eestilisel mini�rmade võistlusel pälvis Illuminati Eesti parima mini�rma 2016 tiitli ja Slimer II koha. Foto: Ülla Tamm.

Eesti lipu õnnistamise 132. aastapäeva tähistamine 4.06 Otepääl. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Maakondliku konkursi „Eesti kaunis kodu“ tänuüritus 28.06 Riidajas. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.


Valgamaa haridusmess „Vali nutikalt“ 03.03 Valgas. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.

„Kaitse end ja aita teist“ ohutuslaager 25.–26.05 Helme vallas. Foto: Kaja Mõts, Valga maavalitsus.

Valgamaa laulupidu 21.05 Valga muuseumi hoovis. Foto: Hele Heletäht, Valga linnavalitsus


Tõrva ekstreemjooks 11.06. Foto: Ülav Neumann.

Retrostaaride festival Retrobest 01.–02.07 Otepääl. Foto: Retrobest.

Maakonna tantsupidu 28.05 Valgas. Foto: Ülav Neumann.


32. Eesti linnade talimängud 27.-28.02 Otepääl. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Valgamaa noorte suvekool 18.–20.07 Taheva vallas. Foto: Ülla Tamm.

XVI ülemaaline jõuluvanade konverents 26.–27.11 Valgas. Foto: Ülav Neumann.


Vanamõisa järv Tõrvas. Foto: Andrus Abel.

Valgamaa noorte suvekool 18.–20.07 Taheva vallas. Foto: Ülla Tamm.

Vaade Otepääle. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Valgamaa aastaraam

at 2016Valgam

aa aastaraamat 2016

Valgamaa aastaraam

at 2016

Valgamaa Valgamaa Valgamaa aastaraamataastaraamataastaraamat

201620162016

valgamaa aastaraamat 2016 · valgamaa aastaraamat 2016 7 2. elu valgamaal 1916. aastal omaaegse...

Documents