Valitsusportaalistiiliraamat

Versioon 2.4 | Detsember 2012

Sissejuhatus

Sinu ees on valitsusportaali stiiliraamat, mis seab

paika stiilijuhised valitsusasutuste internetilehel kuvatavale informatsioonile ja annab nõu, kuidas

langetada otsuseid või teha valikuid erinevate võimaluste vahel.

Valitsusportaali kuuluv veebileht on kasutatav võimalikult paljudele meie riigi kodanikele ja külalistele; on informatiivne, huvitav ja atraktiivne nii neile, kes pidevalt valitsuse ja riigikantselei tegemistega kokku puutuvad, kui ka neile, kes satuvad siia vaid korra oma elus.

Stiiliraamat täiendab veebilehe administreerimisjuhendit, andes juurde pehmemaid väärtusi ja põhimõtteid, millele tugineda igapäevaste loominguliste, kujunduslike ja küljenduslike otsuste tegemisel. Stiiliraamat koosneb kahest osast – üldistest põhimõtetest ja konkreetsetest juhistest – mis annavad kokku lihtsa töövahendi nii konkreetsetes olukordades toimetulekuks kui ka laiemast taustast nende valikute taga.

Loodame, et stiiliraamatust on Sulle abi.

Mis on valitsusportaal?

Valitsusportaal liidab valitsuse, riigikantseleija 11 ministeeriumi veebid internetis ühtseks keskkonnaks, et kasutaja jaoks tekib internetis ühtne vaade valitsuse ja valitsusasutuste eesmärkidest ja tegevusest.

Kui me 2011. aasta sügisel koos ministeeriumidega lähteülesannet sõnastasime, tõime välja kolm olulist eesmärki:

‣ Ühtlustada valitsuskommunikatsiooni internetis.

‣ Täita avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid ühtemoodi.

‣ Parandada veebide tehnilist taset.

Enne struktuuri ja kujunduse paika panemist täpsustasime ka seda, mida siis tähendab ühtne valitsuskommunikatsioon internetis.

‣ Keskkond peab pakkuma senistest veebidest palju paremat väljundit oluliste teemade kajastamiseks. Aeg-ajalt ikka vajavad mõned valitsuse otsused või tegevused rohkem selgitamist ning pressiteate formaadist siis ei piisa.

‣ Keskkond peab pakkuma kodanikele võimalust olla kaasatud. Ühelt poolt tähendab see seda, et portaal peab selgitama lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas meie valitsus toimib ning kuidas riiki ja erinevaid valdkondi juhitakse. Samuti peab kodanik saama mugavalt ülevaate, milliste teemadega valitsusasutused just hetkel tegelevad, mis on eesmärgid ning kuidas neid saavutatakse.

‣ Uus keskkond peab tooma teemad kodanikele lähemale, mis tähendab, et muuta tuleb info esitamise viisi. Kui seni on valdavaks bürokraatlik keelekasutus ja info ametnikukeskne vaade, siis edaspidi tuleb mõelda ka kodanikule, kes seda infot vajab ja kes peab sellest aru saama. Eelkõige tähendab see siis tekstide toimetamist lihtsamaks ning varustamist fotode, graafikute ja muu selgitava materjaliga.

Neid kolme suurt eesmärki silmas pidades ongi stiiliraamat valminud. Kui nüüd kõik portaali osapooled neid eesmärke püüdes oma veebid ümber kujundavad ja ka edaspidi järgivad, oleme sammukese lähemal ühtsema riigivalitsemise poole.

Stiiliraamat valmis 2012. aasta sügisel pärast kolm kuud kestnud arutelusid erinevates töörühmades.

Marge VarmaValitsuse kommunikatsioonibüroo infonõunikportaali projektijuht, 2012. a oktoobris

Sisukord

Sissejuhatus

Mis on valitsusportaal?

Üldised lähtekohad

‣ Läbipaistvus ja kaasamine

‣ Kasutatavus ja ligipääsetavus

‣ Kiirtest

‣ Adaptiivne veebidisain

Visuaalne stiil

‣ Üldine stiil ja märksõnad

‣ Värvid

‣ Pildimaterjal

Tekst ja keelekasutus

‣ Teksti kasutamine

‣ Kirjatüübid

‣ Kirjastiil

‣ Loetelud

‣ Lingid

‣ Tabelid

Kujundusnäited

‣ Avaleht

‣ Sisulehed

‣ Navigatsioon

‣ WCAG

Kontaktandmed

Üldised lähtekohad

Läbipaistvus, Kaasamine

Valitsusportaali kuuluv veebileht lähtub samadest põhimõtetest, millest ka meie riigi valitsus. Loome keskkonna, kus kodanikul on lihtne ja mugav püsida kursis valitsuse ja riigikantselei tegemistega, saada nii operatiivset kui ka ülevaatlikku infot valitsusasutustes toimuvast ning esitada ettepanekuid.

Kaasamise eesmärk on parandada otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku legitiimsust, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel. Ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, kaasab otsustusprotsessi huvirühmasid kõikidest sektoritest. See tagab väljatöötatava strateegilise dokumendi tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist.

Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Kaasamise hea tava eesmärk on ühtlustada põhimõtteid, millest avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused lähtuvad, kaasates otsustamisse avalikkust ja huvirühmi.

Kaasamise hea tava on partnerluse ja koostöö dokument, mis sisaldab kaheksat soovituslikku põhimõtet, milles tähtsustatakse selget eesmärki, avatud suhteid ja tulemustele orienteeritust.

Valitsusportaali stiilijuhiste loomisel lähtume kaasamise hea tavapõhimõtetest.

Kasutatavus ja ligipääsetavus

Kasutatavus ja ligipääsetavus tähendab hulka inimesi, kes suudavad meie teenust mugavalt ja eesmärgipäraselt kasutada. Märkimisväärse hulga inimeste jaoks on aga terve rida piiranguid ja asjaolusid, mis vajavad erilist tähelepanu.

Sellised piirangud võivad olla tehnilised (näiteks vana arvuti või kehv internetiühendus), vaimsed (vähenenud keskendumisvõime, halvenenud mälu jne.), füüsilised (raskused kasutamaks hiirt või klaviatuuri, piiratud nägemisvõime või kehv kuulmine) või sotsiaalhariduslikud (vähene keeleoskus või raskendatud arusaamine keerulisest tekstist) ning loomulikult ka lihtsad, igapäevased piirajad nagu aeg, motivatsioon ja tähelepanu.

Vabariigi valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite peamise häälekandjana internetis on meie kohus olla kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele kodanikele, seepärast on kasutatavus ja ligipääsetavus meile äärmiselt olulisteks põhimõteteks, millega arvestame kõigi otsuste tegemisel.

Kasutatavuse juures oleme võtnud aluseks kaks lihtsuse põhimõtet:

‣ mida vähem, seda parem, kuid piisavalt;

‣ tekst peab arusaadav olema inimesele, kes riigiga iga päev ei suhtle.

Ligipääsetavus tagab erinevate füüsiliste kui ka vaimsete võimetega inimestele ligipääsu veebilehe sisule, selleks on loodud terve rida erinevaid standardeid nii veebilehe sisule kui ka vormile.

Valitsusportaali kuuluvad veebid vastavad WCAG 2.0 standardile tasemeni AA ning on seepärast hästi ligipääsetavad. Kasutatavuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega tuleb arvestada alati, kui kodulehe sisu või vormi muudetakse – seega vähemalt iga kord, kui avaldame uue artikli.

Veebilehe sisu loomisel tuleb läbi viia loodud sisule kiirtest. Kiirtest ei erista WCAG 2.0 tasemeid, kuid on hea võimalus kiiresti veenduda elementaarses ligipääsetavuses.

Kiirtesti läbiviimiseks tee nii:

1. Lülita pildid välja – vaata, kas alternatiivtekstid on iga pildi asemel olemas.

2. Lülita heli välja – vaata, kas sama sisu on ka tekstina võimalik lugeda.

3. Proovi brauseri nuppudega suurendada ja vähendada teksti suurust – veendu, et tekstisuurus muutub kogu lehel ja leht on kasutatav ka suurte tekstide puhul.

4. Proovi lehte vaadata erinevate resolutsioonidega (väiksematega) – veendu, et sisu nägemiseks pole vaja lehte horisontaalselt edasi kerida, testi seda erinevate brauseritega.

5. Muuda värvid must-valgeks või prindi leht must-valgelt välja. Veendu, et kogu info on loetav.

6. Proovi navigeerida veebilehel ilma hiirt kasutamata, kasutades ainult klaviatuuri. Veendu, et saad ligi kogu veebisisule. Samuti veendu, et kõigi veebis olevate vormide täitmine on loogiline.

7. Veendu, et vaegnägijate kõiki seadeid saab kasutada ja need töötavad.

Kasutatavuse põhimõttest loe lähemalt

‣ http://www.riso.ee/et/files/Kasutajakeskse_veebi_lehekylgede_disain.pdf.

Ligipääsetavuse standardiga saad tutvuda

‣ http://www.w3.org/WAI/

Kiirtest

Adaptiivne veebidisain tähendab, et keskkond on üles ehitatud paindlikult, võimaldades veebisisu mugavalt sirvida sõltumata seadme või veebibrauseri ekraaniresolutsioonist.

Adaptiivsus tähendab, et veebi sisu ja elemendid säilivad, kui ekraaniresolutsiooni muudetakse.

Keskkond peab olema üles ehitatud selliselt, et resolutsiooni muutmisel on sisu ja elementide olemasolu igas vaates kontrollitud. Seega on juba veebilehte luues kindlaks määratud, kuidas erinevad plokid ning elemendid ekraani suurust muutes käituvad.

Keskkond peab olema ülesehitatud selliselt, et resolutsiooni muutmisel on sisu ja elementide olemaslu vaates kontrollitud. Ülesehituse käigus pannakase paika kuidas erinevad plokid ning elemendid käituvad.

Adaptiivne veebidisain e. “responsive design”

Visuaalne stiil

Üldine stiil ja märksõnad

VisuaalneRohkem pilte, illustreerivat materjali, konteksti selgitavaid skeeme. Visuaalsus aitab paremini teemasse süveneda ka neil, kes ei ole suurte tekstimassiividega harjunud.

Selgitav ja abistavRiigi valitsemise süsteem on keeruline. Valitsusportaali kuuluvad veebid peavad tegema kõik endast oleneva, et ka süsteemi mitte tundev inimene saaks kõigest aru.

Liigendatud ja küljendatudVäldime suuri, pikki ja lohisevaid tekstimassiive.

Üks teema korragaIga leht on pühendatud ühele teemale. Vaid nii on võimalik süveneda.

Värvid Põhivärvid

Taustad

Lisavärvid

Sinine: #00698C

Must: #222222

Punane: #BD4932

Kuldne: #FFCC00NB! Kasutada ainult tumedal taustal

Helehall: #EFEDE3

Valge: #FFFFFF

Tumehall: #7E7E79

Värv annab edasi mõtet ja tunnet. Ta aitab eristada elemente või teemasid. Valitsusportaali värvigamma on pastelne, mittevastanduv, rahulik. Seepärast ei kasuta me puhtaid lipuvärve või väga kontrastseid värve.

Sinine on Eestit kõige rohkem iseloomustav värv. Sinine on meie lipul, ta sümboliseerib Eestimaa taevast, merd ja saarepiigade silmi. Sinine on rahulik, väljapeetud kuid siiski sõbralik.

Must on samuti pärit lipult. Must on meie muld ja meie leib. Must on ametlik, kontrastne, tõsine.

Punane ei ole Eesti värv, ta on aktiivne, silmapaistev, eristuv. Punasega tähistame infot, mis on eriti oluline, mis peab eristuma.

Kuldne on Eesti Vabariigi vapp. Kuldset kasutame sinise asemel, kui tekst või info on tumedal taustal. Niiviisi paistab kõik hästi silma.

Taustavärvidena kasutame valget ning helehalli, kontrasttaustana kasutame tumehalli.

NB! Teksti ja tausta kontrast peab vastama WCAG nõuetele

Pildimaterjali kasutamine

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kasuta pildimaterjali uudiste illustreerimisel, meeleolu loomisel ning konkreetse info edastamisel. Ligipääsetavuse põhimõttest lähtudes peame pildimaterjali juures alati arvestama ka inimestega, kellel füüsilised piirangud ei võimalda pildil olevat infot omandada. Seepärast peab pildil olev info antud edasi ka kindlasti tekstina või mõnel muul viisil. Lai kasutusala jagab pildid oma iseloomult kolme klassi:

Dokumentaalsed pildid ehk pildid, millel on otsene seos konkreetse artikli sisuga, näiteks fotod samalt ürituselt, millest artikkel räägib. Selliste piltide kasutamisel tuleb jälgida, et esitatud informatsioon on arusaadav ning seos artikli ja pildimaterjali vahel on tajutav. Paiguta pilt teksti sisse visuaalse ankruna väikeselt või lehe päisesse suurelt (selliselt käitub pilt kui sissejuhatava lõigu illustratsioon).

Meeleolupildid ehk pildid, mis loovad meeleolu või kirjeldavad sarnast olukorda, kuid ei ole faktiliselt artikli sisuga seotud (kui pildil on lill, kuid mitte konkreetselt see lill, millest artiklis räägitakse). Kasuta selliseid pilte vaid siis, kui faktilist materjali saadaval ei ole. Illustreeriv pildimaterjal aitab küll luua meeleolu, kuid võib samas tekitada segadust. Alati lisa kirjeldusse, et pilt on illustreeriva tähendusega.

Infograafika, joonised, graafikud. Infograafilised kujundid annavad alternatiivse mooduse teksti kuvada. Lugejate jaoks, kellel on visuaalse informatsiooni tajumine paremini arenenud, on graafiliselt kujutatud info ülevaatlikum ja lihtsamini omandatav. Samas inimesed, kes omandavad paremini tekstilist infomatsiooni, loevad sama infot pigem tekstina. Jälgi, et kogu info, mida kujutad graafikuna, on antud ka tekstina, et vältida tarbetut segadust. Graafikuid kasuta võimaluse korral ka teises menüütasemes, et illustreerida mingit kasuliku infot.

Fookusteemade juures kasuta graafikat, mis on disaineril ette valmistatud. Fookusteema graafika Stiilinäidise leiad kujundusnäidiste juurest. Piltide valimisel arvesta alati ka autoriõiguste juriidilise ja eetilise küljega.

Kui Sa pole kindel, et konkreetse pildi avaldamiseks on autori nõusolek olemas, ära avalda. Viisakas on aga alati viidata autorile, ning selleks on Sulle administreerimise moodulis olemas kõik lihtsad võimalused.

Taustapildi kasutamine

Ministeeriumide kodulehtedel on võimalik kasutada taustapilti, et väljendada ministeeriumi tegevusala või viidata sihtrühmale.

Taustapildid valimisel tuleb arvestada nelja aspekti:

‣ Taustapilt ei tohi olla liialt värviline või silmatorkav, sest siis võib taustapilt hakata tõmbama tähelepanu sisult endale.

‣ Taustapit võib kujutada konkreetset objekti või inimest, kuid pigem soovitame kasutada võimalikult abstraktset kujutist. Graafiliste kujutiste kasutamisel peab arvestama, et graafika ei läheks liialt konkreetseks.

‣ Taustapildi kõrgus peab jääma vahemikku 570px kuni 640px. (Juhul kui tegemist on graafilise lahendusega, võib taustapilt olema kõrgem, kuid sel juhul ei tohi kujunduse aktiivne osa olla kõrgem kui 640px)

‣ Tustapildi laius peab olema vähemalt 1200px.

Tekst ja keelekasutus

Teksti kasutamine

Keelekasutus ja teksti liigendatus mõjutavad märkimisväärselt seda, kuidas veebilehe külastaja informatsiooni tajub ja omastab. Kehvasti kirjutatud tekst võib oluliselt vähendada nii konkreetsest infost arusaamist, info omandamist ning sellesse suhtumist – kasutatavust ja kuvandit. Seega on väga oluline jälgida, et veebileht oleks hästi struktureeritud, arusaadav ja informatiivne. Kõige parem, mida saame teha, on jätta inimesele tunne, et ta on edukalt sooritanud need ülesanded, mida ta meie kodulehele tegema tuli.

Interneti laiema leviku aegadest alates on kujunenud välja viis, kuidas informatsiooni internetis tarbitakse, mis on põhilised faktorid, millega arvestada ning kuidas tulla vastu kasutajale ning teha talle info tarbimine lihtsaks ja mugavaks.

Mõnevõrra erinevalt tavapärasest tekstikirjutamisest on internetis oluline aeg, mida sisu omandamisele pühendatakse. See on aeg, mille jooksul kasutaja teeb otsuse, kas lugeda edasi või minna ära. Seepärast peab teksti sisu olema üles ehitatud selliselt, et toetab süveneva tähelepanu põhimõtet - üldine arusaam, mis on konkreetse lehe sisu, peab olema võimalikult kiiresti tajutav.

‣

Kirjatüübid

Valitud on kaks kirjatüüpi.

Pealkirjades kasutame efektset kuid siiski tagasihoidlikku Museo kirjatüüpi. See on pehme, sõbralik ja ilus.

Sisutekstides kasutame Tahoma kirjatüüpi, mis on hästi loetav ka väikestes suurustes, olles samal ajal kompaktne. Nii väldime tarbetut ruumi raiskamist.

Kiire pruun rebane hüppas üle laisa koera

Kiire pruun rebane hüppas üle laisa koera

Kiire pruun rebane hüppas üle laisa koera

Kiire pruun rebane hüppas üle laisa koera

Kiire pruun rebane hüppas üle laisa koera

Pealkirjad

Museo 300

Museo 500

Museo 700

Sisutekstid

Tahoma Normal

Tahoma Bold

Kirjastiil

On oluline, et sõnad ja lauseehitus on lugejale arusaadavad. See suurendab teksti omandamise tõenäosust ning lisaks annab lugejale tunde, et ta on teretulnud. Keerulist lauseehitust, lühendeid, võõrsõnu ning slängi tuleb vältida. Kui siiski peame kasutama keerulisemat keelt, lisame alati juurde ka seletuse, mis hõlbustab arusaamist ning seeläbi ka sisu omandamist.

Teksti liigendamineTeksti liigendamine on kõige olulisem võte, kuidas suurendada külastaja subjektiivset rahulolu kodulehega. Järgnevad juhised aitavad luua sisu, mille omandamine on lihtne ja kiire.

PealkirjadSisulehe või artikli pealkiri sõnastatakse võimalikult täpselt, nii, et see annab ülevaate, millest artikkel või sisuleht räägib.

Pealkiri annab külastajale esmamulje. Kui kasutatakse sisulehemalli, kus pealkiri toimib ka kui menüü, peab eriti hoolikalt jälgima, et pealkirjad ei läheks pikaks ning lohisevaks.

Sissejuhatav lõikArtikli sissejuhatav lõik on peale pealkirja järgmine osa lehest, mida loetakse. Hästi kirjutatud sissejuhatav lõik on lühike, kuid informatiivne – see võtab kokku kogu artikli teemaderingi ning annab ülevaate, milliste otsuste või järeldusteni artikli käigus jõutakse.

Sisuteksti ülesehitusSisutekst on artikli peamine osa, mis on ülesehitatud vastavalt konkreetse teema vajadustele. Sisuteksti juures peab samuti jälgima, et see oleks loetav ja jälgitav, et lugeja ei kaotaks järge ning et silmadega üle artikli lastes, n-ö skaneerides oleks kogu artikli struktuur hõlpsalt haaratav. Siin tulevad mängu kaks lihtsat põhimõtet: paragraafid ja visuaalsed ankrud.

Teksti liigendamine paragraafideks ehk lõikudeks on tõhus vahend, et aidata sisu paremini omandada ning lihtsustada lugemist. Iga paragraaf peaks sisaldama ühte mõtet või mõttekäiku ning koosnema 5–7 lausest. Ka pikemad lõigud on lubatud, kuid jälgi, et neid oleks võimalikult vähe ning pikemad lõigud võiksid jääda pigem artikli lõpu poole.

Visuaalsed ankrud on kõik sisu elemendid, mis eristuvad tekstist, näiteks võib visuaalse ankruna käsitleda linke, tsitaadiplokke, pilte, tabeleid, vorme ja liste. Visuaalne ankur võimaldab lugejal teadvustada seda kohta, kus ta tekstis parasjagu jõudnud on. Samuti aitavad ankrud tõmmata tähelepanu teatud lõikudele.

Tähelepanu: Kuigi visuaalsed ankrud aitavad hästi kaasa teksti omandamisele, peab jälgima, et neid ei kasutataks üleliia palju. Ankrutega liialdamine viib kasutatavuse, jälgitavuse ja esteetilised näitajad alla.

VahepealkirjadLisaks lehe pealkirjale on kodulehe sisustiilides defineeritud erinevad alapealkirjade stiilid. Kasuta alapealkirju alati, kui jõuad artiklis uue mõtte või teemani. Kui lood sisulehel uue sisuploki, siis see plokk peaks katma ainult ühte teemat. Järgmise teema jaoks loo uus sisuplokk.

Lingid

Link on internetiajastu leiutis, mille sarnast varem ei tuntud. Linkide oskuslik kasutamine on tõhus abivahend, et parandada nii teksti omandamist, kodulehe üldist kasutamist kui ka kodulehe positsiooni otsingumootorites.

Linkimise juures pane tähele:

Administreerimismoodul annab lingi defineerimisel Sulle palju võimalusi, mis tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Lingi nimetus ja kirjeldus. Püüdle selle poole, et nii lingi nimetus kui ka lingi kirjeldus annaksid võimalikult täpse ülevaate sellest infost, mis on lingitaval lehel saadaval. Näiteks viidates mõnele konkreetsele dokumendile, peaks lingi nimetus olema selle dokumendi nimetus ning lingi kirjeldus peaks andma ülevaate sellest, mida see dokument sisaldab.

Lehesisesed lingid ehk lingid, mis viitavad valitsusportaali kuuluva veebi mõnele alamlehele, peaksid avama lingi taga oleva sisu samas brauseriaknas.

Veebilehelt välja viitavad lingid ehk lingid, mis viivad külastaja kodulehelt ära, on tähistatud erilise märgiga ning avanevad uues aknas, jättes originaalteksti kättesaadavaks. Selline lahendus aitab lugejal järjel püsida ning sisust paremini aru saada.

Tabelid

Tabelis antakse edasi vaid infot, mis on selgelt võrreldav või mingis loogilises jadas. Teksti jälgimisel on tabel alati halb valik, sest tabelina kuvatud info ei ole mitte kõigile jõukohane. Seepärast kasuta tabeleid vaid siis, kui kõik muud alternatiivid on ammendatud.

Alati lisa sorteerimisvõimalus vaid neile tulpadele, mis sisaldavad reaalselt järjestatavaid andmeid. Näiteks numbrid ja kuupäevad (saab järjestada kasvavas/kahanevas järjekorras), inimeste või dokumentide nimed (saab järjestada tähestiku järjekorras). Ära lisa järjestamise võimalust tulpadele, mille järjestamine on sisuliselt võimatu, näiteks telefoninumbrid, kirjelduste või kommentaaride lahtrid, e-posti vms. aadressid jne. Nende järjestamine ei anna mingit praktilist lisaväärtust.

NB! Alati määra tabeli päis, mis võimaldab kirjeldada tulpades kuvatavat infot. Jalust kasuta vaid siis, kui tabelis esitatud info on võimalik kuidagi kokku võtta. Näiteks numbreid kuvav tabel lubab jalusesse võtta kokku summad jne.

black.velvet.ee/valitsus/vaated

Vaata täismõõdulisi kujundusnäiteid:

Kujundusnäited

black.velvet.ee/valitsus/vaated

Vaata täismõõdulisi kujundusnäiteid:

Lehe ülesehitus

0-Taseme menüü

1-Taseme menüü

2-Taseme menüü

3-Taseme menüü (valik)

Sisuplokid

Kaasamise plokk

Uudiste plokk

Lisainfo plokk

Jalus

Sisulehed on ehitatud

teemaplokkidest

‣ Iga plokk sisaldab ühte funktsionaalset osa, ühte teemat või alamteemat

‣ Kogu valitsusportaali üleselt kasutatakse plokke sarnaselt. uudisteplokk, kaasamise plokk, jalus jne on alati samasugused.

Sisulehe üldine ülesehitus

Erinevused valitsuse ja ministeeriumide lehtedel

Valitsuse ja Ministeeriumide lehtede erinevused

Valituse koduleht edastab eelkõige valitsuse kui terviku tegutsemist ning pöörab erilist tähelepanu peaministri kui valitsusjuhi tegevusele.

Ministeeriumi koduleht on oluliselt spetsiifilisem, andes edasi konkreetsema valdkonna infot ning arvestades ka konkreetse valdkonna huvi- ja sihtgruppidega.

Valitsuse ja ministeeriumite kodulehed erinevad teineteisest neljas olulises aspektis:

‣ Logo / Vapp - Vabariigi valitsuse kodulehel kasutatakse Suurt riigivappi või valitsuse logo. Ministeeriumi kodulehel kasutatakse väikest riigivappi või ministeeriumi logo. Logo kasutatakse vastavalt valitsusasutuste ühtse visuaalse identiteedi käsiraamatule.

‣ Menüüpuu - Erinevatel valitsusasutustel võib menüü struktuur erineda, kuid põhiloogika jääb siiski samaks.

‣ Funktsionaalsed erinevused - Valitsus.ee lehel on oluline osa peaministri ja valitsuse kui tervikutegevustel ning seetõttu on see info välja toodud ka avalehele. Ministeeriumide jaoks on loodud erinevad mallid eritüübilise info kuvamiseks avalehel.

‣ Taustapilt - Valitsuse kodulehe tasutapilt peab väljendama enamuse või paljude valdkondade tunnet, samas kui ministeeriumi kodulehe tasutapilt võib olla spetsiifilisem.

‣ Jalus - Valitsuse kodulehel ei ole jaluses näidatudkontaktandmeid.

Navigatsioon

Kõigi portaali kuuluvate veebide sisu on struktureeritud samu põhimõtteid arvestades:

0. taseme menüü on kõigil samasugune.

1. taseme menüü on ühtlustatud, st menüüpunktide nimetused on omavahel kooskõlastatud.

2. taseme menüü on kõigi asutuste ühisosas sama. Ülejäänud menüüpunktid on loodud sama loogikat kuid asutuse eripära arvestades.

3. ja 4. menüütaseme olemasolu sõltub konkreetsest sisust ning stiiliraamatuga on ette näidatud menüü paiknemine.

Põhimõtted

Null taseme menüü

Veebilehe üleval asub horisontaalne menüüriba, kus on viited valitsuse, riigikantselei ja ministeeriumide ning riigiportaali eesti.ee veebile.

Keelevalik: eesti, inglise ja vene

Otsing – saab otsida nii sisust kui ka kontakte.

Null taseme menüü

Null taseme menüüga on seotud kriisiala, mida kuvatakse, kui riiki tabab kriis ning on vaja tehaasutusteülest kriisiteavitust.

Esimese taseme menüü

Kahe esimese menüüpunkti sisu on ajas muutuvamad kui ülejäänud:

‣ Eesmärgid, tegevused – valitsuse ja ministeeriumide tegevusvaldkonnad , eesmärgid ja prioriteedid

‣ Uudised, ajakirjanikule – pressiteated, eelinfo, trükised, pildid, videod, pressikontaktid, uuringud

Kaks järgmist menüüpunkti on mõeldud ajas kestvama sisu esitamiseks:

‣ Peaminister, ministrid / Minister, organisatsioon – info, mis tutvustab organisatsiooni ja selle juhtimist, samuti valitsemisala asutusi (avaliku teabe seadusest tulenev info).

‣ Kuidas osaleda? – info, mis annab ülevaate, kuidas on Eestis riigivalitsemine korraldatud ning kuidas saab kodanik valitsemises kaasa rääkida (riigipuu, ministeeriumide valitsemisalade kirjeldused, kaasamise põhimõtted, osalemisvõimalused, õigusloome protsessi kirjeldus).

Viimane menüüpunkt on mõeldud nn pehmema kommunikatsiooni jaoks, näiteks mõni kampaaniaveeb, eriti olulise alamvaldkonna veeb, sihtrühmapõhine kommunikatsioon vms. Iga asutus saab ise vastavalt oma kommunikatsioonieesmärkidele otsustada, mis info ta selle punkti alla koondab

Teise taseme menüü

Teise taseme menüüpunktid avanevad esimese taseme alla horisontaalselt.

Teise taseme menüüsse tuleb tuua kõik viited olulisele sisule –menüüstruktuur ei pea järgima sisu hierarhiat.

Menüü on jaotatud kuni nelja veergu ning võib lisaks viidetele sisaldada ka teksti, väljalõigatud fotosid, graafikat, funktsionaalust (otsing).

Avades teise taseme menüü, peab lugeja saama kiire ülevaate, mida tasellest jaotusest leiab ning mis on kõige olulisem, mida asutus ise rõhutada soovib.

Kolmanda taseme menüüd

Kolmanda taseme menüüd saab kasutada vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Üldjuhul on kolmas tase kasutusel pigem lehesisese navigeerimise kui üldise navigatsiooni eesmärgil. See viitab kas mingile konkreetsele lehe osale või mõnele alamteemale.

Kolmanda taseme menüüd

Kolmanda taseme menüüala saab kasutada ka filtrite vms konkreetset infomahtu hõlpsamini kasutatavaks muutvaks infoks või funktsionaalsuseks.

Samuti võib kolmandat menüütaset kasutada pikemate sisutekstide puhul sisukorrana.

black.velvet.ee/valitsus/vaated/navi/demo

Vaata navigatsiooni demot:

Kontaktid

Marge VarmaValitsusportaali projektijuhtValitsuse kommunikatsioonibürooMarge.Varma@riigikantselei.ee

Kristian LemberValitsusportaali projektijuhtVelvet Digital PaperKristian.Lember@velvet.ee

Janno SiimarLoovjuhtVelvet Digital PaperJanno.Siimar@velvet.ee

Janno Siimar, Kristian Lember, Margus

Simson, Inga Bowden, Liina Kersna, Mari

Nurk, Riho Külaots, Oliver Ojamaa, Aver

Allmere, Sigrid Laev, Kalev Lattik, Priit

Talv , Anna Penne, Kaisa Väärtnõu, Age

Rosenberg ning kõik teised

kommunikatsioonijuhid ja

veebitoimetajad, kes kaasa mõtlesid,

aitäh!