VANA-EGIPTUSE PÜRAMIIDID

Ragnar Valdre

8.C klass

SISUKORD Sissejuhatus Hauatagune elu Mastabad Astmikpüramiidid Džoseri püramiid Giza püramiidid Cheopsi püramiid Sfinks Palsameerimine Sarkofaag

SISSEJUHATUS

Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse.

Kokku ehitati üle 80 kuningliku püramiidi. Püramiidid olid vaaraode haudehitised,

pühad paigad. Püramiidid on inseneri- ja ehituskunsti

suursaavutused. Püramiidides asusid hauakambrid, kuhu

pandi muumiad.

HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel

oleks koht, kus edasi elada. Surnule pandi kaasa ohvriannid – toit, rõivad,

tarbeesemed. Lahkunu vajas teises ilmas ka teenrite abi,

riideid ja mööblit. Enne matmist puudutas preester spetsiaalse

instrumendiga muumia suud. See pidi elu kehasse tagasi tooma, nii et surnu võis teises ilmas süüa ja kõneleda.

MASTABAD Lubjakivist laotud längseinte ja lameda

katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber.

Maapealse kambri all asus hauakamber sarkofaagiga.

ASTMIKPÜRAMIIDID

Algul ehitati astmikpüramiide, mis koosnesid mitmest üksteise peale ehitatud ja ülaltpoolt kitsenevast platvormist.

Sees paiknes valitseja matusekamber ja veel mitu matusekambrit pereliikmetele.

DŽOSERI PÜRAMIID Vaarao Džoseri suur astmikpüramiid rajati

Memphise lähedale Sakkarasse u 2660.a paiku eKr. Kõrgus – 62 meetrit.

Arhitektiks oli vaarao üks võimekamaid nõuandjaid Imhotep.

GIZA PÜRAMIIDID

Kolm Giza püramiidi on rajatud Cheopsile, tema pojale Chefrenile ja pojapojal Mykerinosele.

Vaaraode naised ja

tähtsamad ametniku

maeti läheduses

paiknevatesse

väiksematesse

püramiididesse.

CHEOPSI PÜRAMIID

Cheopsi püramiid on maailma kõrgeim püramiid, see on 147 meetrit kõrge.

Cheopsi püramiidi ehitasid 30000 meest üle 20 aasta.

SFINKS

Võimas kivikuju, millel on lõvi keha ja inimese pea.

Sfinks on 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk.

See seisab Chepreni püramiidi juures.

PALSAMEERIMINE

Palsameerimine on surnukeha töötlemine, et see ei laguneks.

Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond ja ajud.

Keha pesti hoolikalt kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama.

Siis mähiti keha linase riide sisse ja kaeti õlide ja vaikudega.

Lõpuks mähiti ümber veel mitu kohti linast sidet. Matused toimusid u 70 päeva pärast surma.

MUUMIA

Muumia on palsameeritud surnukeha. Kui muumia oli valmis, kaeti peaosa tavaliselt

maskiga.

Surnu maks, kopsud, magu ja sooled säilitati anumates, mida kutsuti kanoopideks.

SARKOFAAG

Sarkofaag on kivist sark, kuhu pandi muumia. Muumia asetati puust kirstu, seejärel kivist

sarkofaagi, ning viidi matmispaika.

KASUTATUD ALLIKAD

http://en.wikipedia.org/wiki/Mastaba http://en.wikipedia.org/wiki/Imhotep http://commons.wikimedia.org/wiki/File:All_Gizah

_Pyramids.jpg http://www.rmo.nl/collectie/zoeken?object=F+19

84%2F3.11b http://www.proprofs.com/quiz-school/story.ph

p?title=vanaegiptus-pramiidid Morris, Neil. 2004. Ajalugu avastamas. Vana-

Egiptus. Tallinn, Koolibri