MESOPOTAAMIA Eeldnastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest prinevad esimesed kindlad tendid ulatuslikumast psiasustusest Luna-Mesopotaamias. Samast ajast prinevad ka varaseimad tendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha jrgi hilisema Uri linna lhedal) on tendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kige silmapaistvam oli nhtavaste Eridu, kuhu perioodi lpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lpust prineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lpp thistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetttu on ajajrk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes teline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil veti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lpul hakkas kujunema sumeri keelel phinev kiilkiri. Perioodi lpust on teada ka varaseimad tenolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkige selle lpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadnastiline periood ehk sltumatute Sumeri linnriikide ajajrk u 2900 2340 Thtsamad linnriigid: Ki, Uruk, Ur, Laga, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tnapeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti veti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud knelesid sumeritest erinevat keelt. Lne pool tusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne thtsus ning krge prestii oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sjaju moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vhemalt teatud mral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist prinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia prast kogu Sumeri le, mida vljendas Kii kuninga tiitel (hilisema primuse jrgi olid Kii kuningad esimesed lemvalitsejad Sumeris). Konfliktide kigus allutasid suuremad linnriigid viksemaid oma lemvimule, mis viis aja jooksul suuremate ja vimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tusis esile Uruki I dnastia (tuntuim valitseja kangelasprimuse kohaselt Gilgame). 25. saj tusis esile esmalt Uri I dnastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejrel Lagai dnastia. Jrgnes pikaajaline vitlus Lagai ja Umma vahel (selle silmapaistvam mlestis on Lagai kuninga Eannatumi pstitatud nn raisakullide sammas, thistamaks vitu Umma le). 24. saj esimesel poolel teostas Lagai valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate ktte linud maavaldusi, pdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina la Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi kest, kes vallutas Lagai ja hendas, nhtavasti esimese valitsejana, kik thtsamad Sumeri riigid oma vimu alla.

Akkadi riik 2340 2159 Sargon (arrukin teline kuningas) 2340 2284. Semiidi pritolu valitseja; prines sumeri riikide phjapiirilt. Tusis Kii kuningaks, purustas seejrel Lugalzagesi ved ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Prsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas pdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, mrate muuhulgas oma ttre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 2223); sai jagu Sargoni surmale jrgnenud sisekriisist ja taastas riigi htsuse. Tema ajast prinevad varaseimad kindlad tendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. arkaliarri ajal (2223 2198) nrgenes riik otsustavalt. Elam li lahku. Jrgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist prit gutilased, keda hilisem primus kujutas vgivaldsete sissetungijatena. Osa Sumeri linnu (niteks Laga ja tema valitseja Gudea) olid gutilastest sltumatud. U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist vlja. Uri III dnastia 2112 2004 Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali vimult ja hendas suure osa Sumerist Uri vimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dnastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood thistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dnastia thistas valitseja absoluutse vimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu jrglase ulgi valitsusajal (2094 2047). Majanduses oli vga suur riikliku sektori osa (see hlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti vlja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu vi ulgi poolt). Riik oli mnda aega kllalt stabiilne, kuid selle lpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid elamlased Uri ja rstasid selle. 20. 18. sajand Mesopotaamiasse tungisid lne- ja lunapoolsetelt krbe- ja poolkrbe aladelt amoriidid (amurru rahvad). Amoriidi likud tusid jrkjrgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas jrkjrgult kibelt kaduma, psides siiski kirja- ja kultuurkeelena. Mesopotaamias ja selle mbruses kujunes mitu enamvhem vrdset vimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkige Isin Sumeri lunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jtkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Itar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tusis esile Larsa amoriidi dnastia vimu all. Larsa oli LunaMesopotaamia vimsaim riik kuni Babloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam psis jtkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia phjaosas, Tigrise keskjooksul. Thtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi pritolu ami-Adadi valitsusajal (1813 1781). ami-Adad vallutas lnepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia phjaosa oma lemvimule. Tema surma jrel taastas Mari oma sltumatuse. 1758-55 alistas Babloni kuningas Hammurabi Assria Babloonia lemvimule.

Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jud juba III aastatuhendel. Allus seejrel Akkadile ja Uri III dnastiale, mille languse jrel taastas oma sltumatuse. U 1900 tuli Maris vimule amoriidi dnastia. Silmapaistva thtsusega Idamaade ajaloos on suurejooneline Mari kuningaloss ja seaslt leitud kiilkirjaarhiiv. Assria kuningas ami-Adad allutas Mari ajutiselt oma lemvimule. 1759 vallutas Hammurabi Mari riigi ja hvitas kuningalossi. Vana-Babloonia riik 19. 17. sajandil Babylon (akkadi keeles bab-ilini jumala vrav) allus Uri III dnastiale. 19. sajandi algul tuli seal vimule amoriidi pritolu Babloonia I dnastia, mille vim piirdus esialgu vaid linna lhema mbrusega. Hammurabi (1792 1750), dnastia 6. kuningas, valitses esialgu samuti sna vikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760datel aastatel: 1764 allutas Elami. 1763 vallutas Larsa. 1761 allutas Mari ja 1759, prast Mari lahkulmist, purustas riigi lplikult. 1758-55 alistas Assria. Andis vlja phjaliku akkadikeelse seadustekogu. Hammurabi jreltulijate ajal lid Elam, Mesopotaamia lunaosa ja Assria Bablooniast lahku. Mesopotaamia keskosas psis Babloonia valitsejate vim kllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. 1595 rstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Murili juhatusel. Seejrel tusis Babloonias vimule Kassiidi soost dnastia. Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Knealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Sria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tusnud Assria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide lemvim Babloonias u 1595 - 1155 Kassiidid olid Lne-Iraanist prit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Nende vimu periood on allikate nappusel ks kige halvemini tuntud ajajrke Babloonia ajaloos. Perioodi lpul pdsid nii Assria keskmise riigi kui ka Elami valitsejat Bablooniat oma vimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dnastia Bablonis elamlaste poolt. Mitanni riik 16. 14. sajandil keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Waukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, vi vhemalt lemkihi, phiosa moodustasid tenoliselt hurrid, kuid valitsev dnastia oli tenoliselt vhemalt osalt indo-euroopa pritolu. Riigikeelena kibis, hurri keele krval, akadi keel. Riigi tekke aeg on teadmata, kuid u 1500 (Egiptuse Thutmosis I valitsusajal) oli temast kujunenud egiptlastele arvestatav vastane. Arvatavasti umbes sel ajal, vi natuke varemgi, vallutas Mitanni kuningas Assuri. Mitanni vim Assrias psis tenoliselt ainult lhikest aega. 15. sajandi keskpaiku sdisid Mitanni kuningad Egiptuse Thutmosis III-ga. Egiptlaste vallutusretkedest hoolimata ji Sria kirdeosa Mitanni kuningate vimu alla. Mingil ajal ulatus nende vim ka Vahemereni. 15. sajandi lpul kujunesid Mitanni ja Egiptuse valitsejate vahel tihedad diplomaatilised suhted, mis psisid stabiilsetena ka 14 sajandi I poolel. U 1350 vitis Hetiidi kuningas uppiluliuma Mitanni vge ja rstas nende pealinna Waukannit. Mitanni kuningas Sattiwaza tunnistas end Hetiidi kuninga vasalliks.

Seejrel Mitanni riik hbus: lneosa langes hetiitidele ja idaosa Assria vimu alla. Assria keskmine riik u 1400 1050 14. sajandi algul oli Assria Mitanni lemvimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sltumatuse. Jrgnevalt kujunes Assriast vimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nrgenes, suurel mral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse. Uus-Assria impeerium 934 609 Assria uus tus leidis aset Assur-dan II ajal (934 912), kes taaskehtestas Assria kuningate vahepeal hbunud hegemoonia Mesopotaamia phjaoas ja selle mbruses. Tema jreltulijad (Adad-ninnari II 911 891; Tukulti-Ninurta II 890 884) jtkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assria tuumikalade mber kllalt ulatusliku sltlas- ja liitlasriikide vndi. Assurnasirpal II (883 859) sdis edukalt phjapoolsetel mgialadel ja laiendas lemvimu Sriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, slmisid Assriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist phja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud). Salmanassar III ajal (858 824) kujunes esmalt tugev Assriavastane Sria riikide koalitsioon Karhemii juhtimisel ja selle vitmise jrel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille vitmise jrel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assria lemvimu. Babloonia kuningaga slmis Salmanassar liidulepingu. Salmanassari valitsusaeg lppes lestusudega Assria sisealadel, millest tema poeg ja jrglane ami-Adad V (823 811) siiski vitjana vlja tuli. Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mju kuninga emal ammuramatil (kreeka primuses Semiramis), kehtestati Assria lemvim ka Babloonias. 8. sajandi esimesel poolel Assria kuningate vlispoliitiline aktiivsus rauges. Assria asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sltumatult. Assriast phja pool tugevnes Urartu riik keskusega Vani jrve res. Sria ja Babloonia vabanesid Assria lemvimust. Tiglatpilesar III (744 727) taastas Assria lemvimu ja kindlustas seda: sdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babloonia, taastas lemvimu Srias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assria lemvimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsusssteemi nii Assria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades. Salmanassar V (726 722) rndas Iisraeli, kuid suri (tenoliselt tapeti) Samaaria piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejrel maha lestusu Srias. 714 purustas Urartu ve ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lpul suutis taasliita vahepeal lahku lnud Babloonia. Rajas uue residentsi Dur arrukin (Sargoni kants tnapeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lpul tungisid kimmerlased le Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sjakigul kimmerlaste vastu. Sanherib (704 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Rndas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mssu tstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebannestus, kuid Juuda tunnistas taas Assria lemvimu. Babloonia li Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hvitas Babyloni. Sanherib mrvati lhikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkijatega vrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabloni. Tagamaks lemvimu Egiptuse poolt vastuhakkudele hutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse.

Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lpule, vallutades 668 Teeba ja lem-Egiptuse. Egiptuse kohalikku pritolu asevalitseja Psamtik li Assriast lahku, silitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud lestusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas vlja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assria ajalugu prast Assurbanipali surma on teada vga katkendlikult. Tenoliselt leidis aset vitlus trooni prast. Babloonia taastas sltumatuse ja 626 tuli seal vimule kaldea pritolu Nabopolassar. Iraani mgismaa lneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 slmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babloonia ved Niinive. Assria ved purustati lplikult aastal 609. Uus-Babloonia 626 539 Babloonia iseseisvus Assria vimu alt 620datel aastatel. Nabopolassar (626 605) oli pritolult tenoliselt Kaldea vepealik Babloonia kuninga teenistuses. Temaga tuli Babloonias vimule Kaldea dnastia. Nabopolassar slmis liidu Meedia kuninga Kyaxaresega, kellega liidus purustas 612 Niinive ja 609 Assria viimase sjave. Aastal 605 vitis Nabopolassari poeg Nebukadnetsar Karhemii juures Sriasse tunginud Egiptuse ve ja allutas seejrel Sria. Nebukadnetsar II (604 562) alistas oma valitsusaja algul ka Palestiina. Vallutas Jeruusalemma (597 kditas selle kuninga koos likkonnaga Bablooniasse; 586 vallutas mssu tstnud linna teistkordselt ja purustas selle) ja Trose. Rnnak Egiptusele ebannestus. Nebukadnetsar korraldas suurejoonelisi ehitustid Babylonis: linnamrid, Marduki tempel, tsikuraat (Paabeli torn), kuningaloss. Nebukadnetsari surmale jrgnenud paleepret perioodi lpuks vimule tulnud Nabonaid (555 539) ei prinenud Nebukadnetsari suguvsast. Nabonaid edendas kuujumal Sini kultust, vimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tenliselt phjustas Marduki preestrite vastuseisu. Babloonia langes Prsia kuninga Kyrose rnnaku ohvriks, Babloonia ved purustati ja aastal 539 langes riik Prsia vimu alla.

EGIPTUS Eeldnastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse plluharimine ja karjakasvatus. Jrgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vhedifferentseeritud plluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid lem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise mbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid vi phamud), likuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast prinevad varaseimed tendid kujunemisjrgus hieroglfkirjast. Varadnastiline periood (1. 2. dnastia) u 3100 2680 Ajavahemikus 3200 3000 hendasid lem-Egiptuse valitsejad Egiptuse htseks riigiks. Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud hendatud Egiptuse valitseja on Narmer. Primuse jrgi aga rajas Egiptuse riigi Menes, hendades lem- ja AlamEgiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise. Varadnastilisel perioodil kujunes suurtes piirides vlja valitsejate titulatuur ja vimu smboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu thistasid telliskivist platvormid mastabad. Vana Riik (3. 6. dnastia) u 2680 2180 U. 2650 lasi Doser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpramiidiga, pannas sellega aluse pramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglfkiri. Nii astmikpraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglfide reformi seostas primus tark Imhotepiga. U 2600 2500 rajasid 4. dnastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren/Khafre ja Mykerinos/Menkaure oma hauamonumentidena suured Gisa pramiidid. 5. dnastia (u 2490 2340) valitsejad loobusid hiigelpramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks. Tusis pikesejumala Ra kultuse thtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid pikese templeid. Esimene vaheperiood (7. 11. dnastia) u 2180 1991 7. ja 8. dnastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust vimu ebastabiilsusest. Seejrel jagunes riik vhemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. 10. dnastia), lemEgiptuses aga Teeba kuningad (11. dnastia). U 2040 vitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 2010) Herakleopolise valitsejat ja hendas kogu Egiptuse oma vimu alla. Keskmine Riik (12. 13. dnastia) u 1991 1650 Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 1962), kes tusis vimule sisesegaduste tagajrjel, tagas lplikult riigi htsuse, pani aluse 12. dnastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lhedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest luna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud pramiidehituse traditsiooni. 12. dnastia (1991 1783), mille vahest silmapaistvaim valitseja oli Sesostris/Senusert III (1878 1841), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi thtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon thtsaimate Egiptuse jumalate sekka, sulades hte pikesejumal Raga (Amon-Ra). Nuubia oli (kuni Niiluse II krestikuni) kindlalt Egiptuse vimu all. Antud periood oli Egiptuse kirjanduse itseaeg, mil kirjutati muuhulgas ka Sinuhe jutustus (selle tegevus toimub Amennemes I poja Sesostris/Senusert I valitsusajal [1971 1976]).

13. dnastia valitsejad (1783 1650) vahetusid vimul vga kiiresti, prinedes seejuures mitmest eri suguvsast. Vimalik, et u 1720 li Alam-Egiptus Teeba valitsejatest lahku (seal valitses 14. dnastia). Teine vaheperiood (15. 17. dnastia) u 1650 1550 U 1650 tulid Alam-Egiptuses vimule Aasiast prit Hyksose valitsejad (15. dnastia kokku 6 kuningat), kelle pealinnaks sai Avaris Niiluse delta idaosas. lem-Egiptuses valitsesid jtkuvalt Teeba kuningad (17. dnastia). Perioodi lpul alustasid Teeba valitsejad rnnakuid Hyksose vastu. 17. dnastia viimane valitseja Kamos rndas Avarist, suutmata seda siiski vallutada. Uus Riik (18. 20. dnastia) u 1550 1069 U 1550 1540 vallutas Amos (1552 1527; Kamosise vend, keda loetakse 18. dnastia rajajaks) Avarise, trjus Hyksose Aasiasse ja taastas Egiptuse htsuse. Hyksost jlitades tungis Amos ka Palestiinasse, algatades nii Egiptuse agressiooni Aasia suunas. Sjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse lemvimu kuni II krestikuni. Amenhotep (Amenophis) I (1527 1505) lasi esimese valitsejana end matta kaljuhauda Teeba lnekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Thutmosis I (1507 1494) laiendas lemvimu Nuubias kuni V krestikuni ja tegi eduka retke Sriasse, pstitades vidusamba Karhemii linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid je idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga lnekaldal. Thutmosis II lesk Hateput tusis mehe surma jrel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deirel Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks prast Hateputi surma. Tegi 17 sjaretke Aasiasse, purustades Sria linnade ve Megiddo juures ja pstitades Eufrati rde vidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba krvale. Assria Babloonia ja Hetiidi valitsejad tunnustasid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV pdsid ja suutsid suurtes piirides silitada hegemooniat Srias. Riigi sisemise ja vlise stabiilsuse krgaeg langes Amenhotep III valitsusaega (1403 1364), mil Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega ning mil suruti edukalt maha lestus Nuubia lunaosas. Amenhotep III viis lbi suurejoonelise ehitustid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid just nd oma enamvhem lpliku kuju. Ehnaton (1364 1347; vimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis pikeseketta Atoni kultust, pdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas uue pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir; tnapeva Amarna). Siseriigis ti see kaasa vastuolud mjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse vim Aasias nrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajrjel. Ehnatoni surma jrel taastas Tutanhamon (1345 1355; vimule tulles Tutanhaton) riigis Amoni kultuse. Prde tagasi vana kultuse juurde viis lpule Horemheb (1332 1306), kes lasi lammutada mitmeid Atonile pstitatud monumente. Horemhebi vepealik Ramses I (1306 1305) rajas uue 19. dnastia. Tema jrglane Seti I (1305 1290) alustas vitlust Aasias, taastamaks lemvimu Palestiinas ja Srias. Valitsusaja lpul mras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1286 pidas Ramses II Srias Kadei linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1269 slmiti hetiidi kuninga Hattuili

III-ga rahu- ja liiduleping, phjapoolene Sria ji hetiitidele, Palestiinas ja Sria lunaosas aga kindlustus taas Egiptuse vim. Ramses II poeg Merneptah (1224 1204) pidi tagasi trjuma Liibast lhtuvaid rnnakuid deltale. Jrgnes lhike vastuhakkude ja riigiprete ajajrk, mille lpetas 20. dnastia rajaja Setnakht (1186 1185). Ramses III (1185 1152) oli viimane vimas Uue Riigi valitseja. Li nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Jrgnenud kuningate ajal (Ramses IV Ramses XI) valitsejate vim nrgenes, piirdudes peagi vaid Alam-Egiptusega. lem-Egiptust valitsesid sisuliselt Amoni lempreestrid. Ramses XI valitsusajal (1098 1069) ti see kaasa avaliku konflikti kuninga ja lempreestri vahel, mille tagajrjel lempreester Herihor hakkas end ise kuningaks nimetama. Ramses XI surma jrel ji lem-Egiptuses vim Amoni lempreestritele, Alam-Egiptuses vimule tulnud 21. dnastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. 26. dnastia) 1069 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dnastia ja lem-Egiptuseks Amoni lempreestrite vimu all. Liiba pealik eonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dnastiale ja hendas ka lem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise htsuse. eonk sekkus Palestiina asjadesse ja rstas Jeruusalemma. 9. saj lpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dnastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mjutatud Kui riik, mille vimu alla langes ka lem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kui kuningas Pianhi (747 716) ka Memphise ja hendas Egiptuse Kui valitsejate (25. dnastia) vimu alla. 671 vallutas Assria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema jrglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse. 550datel aastatel li assrlaste nimetatud asevalitseja Psamtik (664 610) Assriast lahku ja pani aluse Egiptuse viimasele hiilgeajale (26. dnastia). Psamtik vttis teenistusse kreeka palgasdureid ja soosis kreeka kaupmehi. Necho II (610 595) arendas laevastikku ja alustas Niilust Punase merega hendava kanali rajamist. Sekkus nrgeneva assria poolel Aasia poliitikasse, kuid sai 605 Karhemii lahingus Babloonia Nebukadnetsarilt la. 525 vallutas Prsia kuningas Kambyses Egiptuse.

KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli kllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. 22. sajandi tagasilangus ti kaasa linnatsivolisatsiooni katkestuse. II aastatuhandel linnatsivilisatsiooni areng jtkus. Byblos psis juka keskusena. Aastatuhande keskpaiku tusis Sria rannikul esile Ugarit. Lunapoolsed Kaanani linnad langesid 15. sajandil Egiptuse vimu alla.14. sajandi keskpaiku allutas Hetiidi kuningas uppiluliuma Ugariti hes muu phjapoolse Kaananiga hetiidi lemvimule. Egiptuse ja Hetiidi mjusfrid jagati Ramses II ja Hattuili III vahelise lepinguga 1269. 12. sajandi algul tabas Kaananit mererahvaste rnnak. Ugarit hvitati. Linnaelu kis ajutiselt alla. Algas aramealaste sisseimbumine Kaananisse. Alates II aastatuhande keskpaigast on mrke thestik-kirja kujunemisest. 14. sajandiks oli vlja kujunenud kiilkirjal phinev Ugariti thestik, mis kadus kibelt koos Ugariti hvitamisega 12. sajandi algul. 11. sajandist on varaseimad kindlad tendid klassikalisest foiniikia thestikust. I aastatuhande esimestel sajanditel olid kujunenud ka aramea ja heebrea thestikud. Alates 12. sajandist: Srias domineerisid Uus-hetiidi riigid, mille seas thtsaim oli Karhemi, ja mis 9. sajandil langesid Assria lemvumu alla. Kaanani sisemaal tusis esile aramea dnastia poolt valitsetud Damaskus, mis vallutati assrlaste poolt aastal 732. Liibanoni rannikul tusid esile foiniikia linnriigid, mille seas thtsaimad Byblos, Siidon ja Tros. 10. sajandil oli nende seas nhtavasti tugevaim Tros, mille kuningas Hiram oli tihedates sidemetes Iisraeli Saalomoniga. 9. sajandil ja uuesti 8. sajandi teisel poolel langesid foiniikia linnriigid Assria lemvimu alla. 6. sajandi algusest alates allusid foiniikia linnad Uus-Bablooniale ja prast aastat 539 Prsiale. Iisrael Iisraellased (heebrealased) asusid Palestiinas hiljemalt 12. sajandist alates. Vana Testamendi jrgi tungisid nad Palestiinasse prast Egiptusest lahkumist Moosese juhtimisel. Sissetungi Palestiinasse juhtis primuse jrgi Joosua. 12. 11. sajand: nn kohtumistjate ajajrk, mil maa polnud tenoliselt poliitiliselt hendatud, vaid teineteisest suhteliselt sltumatud himud elasid oma pealike kohtumistjate (sofet) alluvuses. Perioodi iseloomustab vaen Kaanani rannikualal elavate vilistitega. 11. sajandil said iisraellased la Palestiina rannikul asuvatelt vilistitelt. Vitluses vilistite vastu tusis Saul iisraellaste esimeseks kiningaks (valitses u 1030 1002), kuid lks vastuollu lempreester Samueli ja oma vepealiku Taavetiga, sai vilistitelt la ja tappis enda. Riigi tekkimine ja hiilgeaeg 11. sajandi teisel poolel juhtisid vitlust vilistite vastu Jahve lempreester Saamuel ja vepealik Saul, kelle Saamuel ldsuse survel kuningaks vidis (Saul valitses u 1030 1002). Sauli ja Saamueli vahel puhkenud konflikti tagajrjel hakkas Saamuel Sauli vastu edendama Juuda suguharu pealikku Taavetit. U 1000 sai Saul sjas vilistitega la ja teppis enda. Taavet tusis iisraellaste kuningaks. Taavet (1002962) li puruks maa phjaosale toetuvad Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma. Enamus vilistite alasid alistati. Palestiina (Vana Testamendi Kaananimaa) oli seega alistatud Taaveti lemvimule. Vimu prandas ta hele oma noorematest poegadest Saalomonile. Saalomon (962922). Iisrael oli tenoliselt Kaanani vimsaim riik, mille valdused ulatusid Punase mereni ja mis oli tihedates suhetes teiste seas ka Trose kuninga

Hiiramiga. Jeruusalemma rajati Jahve tempel, mille ehitamiseks kasutati foiniikia meistrite teeneid. Valitsusaja lpul puhkesid rahutused riigi phjaosas. Iisraeli riik (phjapoolsed suguharud) Saalomoni surma jrel lid 11 phjapoolset suguharu Jerobeami juhtimisel Jeruusalemma valitsejatest Taaveti dnastiast lahku moodutades nn Iisraeli riigi. Selle peamisteks kultuskohtadeks said Jeruusalemma asemel Peetel ja Daan. Omri (876869) rajas uue pealinnana Samaaria. Slmiti tihedad dnastilised sidemed Trosega. Ahabi ajal (869850) osales Iisrael Damaskuse ja Uus-Hetiidi riikide krval Assriavastases koalitsioonis, mis Salmanassar III-lt la sai. Austati kaanani jumalaid, mida soosis kuningas ja tema naine, Trose kuninga ttar Iisebel. See ti kaasa Jahve preestrite vastuseisu. Prohvet Eelia vitis Karmeli mel Baali preestreid. 842 kukutas vepealik Jehu Omri dnastia vimult Iisebel tapeti ja tusis kuningaks (valitses 842815). 8. sajandi teisel poolel slmis Iisrael taas tugevnenud Assria vastu liidu Damaskuse Juuda ja Egiptusega. 732 vallutasid assrlased Damaskuse. Iisrael tunnistas Assria lemvimu, kuid tema suhted Egiptusega provotseerisid Assria rnnaku. 722/1 vallutasid Assrlased Samaaria. Kuningas ja likkond kditati ning asemele asustati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast. Juuda riik Pealinn oli Jeruusalemm ja valitses Taaveti/Saalomoni dnastia. Riik oli Iisraelist viksem ja nrgem. Suhted Iisraeliga olid sageli vaenulikud. VIII sajandi teisel poolel (kuningas Jootami ajal 742735) liitus Juuda Iisraeli, Damaskuse ja Egiptusega Assria vastu, kuid slmis seejrel (Ahase ajal 735715) liidu Assriaga, aidates nii kaasa Iisraeli langusele. Algas prohvet Jesaja kuulutamine, kes hoiatas Assria ohu eest ja manitses lahti tlema teistest jumalatest. Hiskia (715 687) liitus Egiptuse ja Bablooniaga Assria vastu ja kaitses liitlaste lasaamise jrel Edukalt Jeruusalemma Assria Sanheribi piiramise vastu (701) linna pstis Assria ves levinud taud. Iisraeli sjane langus ajendas arvatavasti ajaloolise primuse kogumist, algatades nii Vana Testamendi osade kirjapaneku. Joosia (640609) ajal (621) avaldati Jeruusalemma templi mberehitustel videtavalt leitud Moosese ksuraamatu rull, mida pti kehtestada riigi seaduse alusena. Algas prohvet Jeremija kuulutamine. Assria languse jrel liitus Juuda Egiptusega Uus-Babloonia vastu, hoolimata Jeremija hoiatustest. 597 vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma, kditades kuninga ja osa likkonnast Bablooniasse ja pannes Jeruusalemmas vimule vasallkuninga Sidkia (597586). Kui Sidkia taas Egiptusega babloonia-vastasesse liitu astus vallutasid babloonia ved 586 Jeruusalemma, hvitasid Jahve templi ning kditasid hulga inimesi Bablooniasse. 586 538: nn Babloni vangiplv. Baablonis tegutsenud prohvet Hesekiel kuulutas messia tulekut ja helgemat tulevikku. Babloonia vallutamise jrel Kyrose poolt (539) prdus osa juute Babloonniast Juudamaale tagasi. Jahve tempel taastati. Prsia kuningad lubasud juutidele ulatuslikud omavalitsusigused. V sajandi keskpaigast kehtis Moosese seadus. Juudast kujunes teokraatlik vasallriik Jahve preesterkonna valitsuse all.

ANATOOLIA JA IRAAN Hetiidi riik 19. 18. sajandil oli Vike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sltumatud riigid. Elanikkonna phiosa rkis tenoliselt nn hati keelt, mis arvatavasti ei kuulunud indo-euroopa keelte hulka. Kuid samast ajast on teada ka indo-euroopa nimesid, mis osutab indo-euroopa keeli knelevate rahvaste kohalolule Vike-Aasias. 18. sajandi jooksul vallutas ks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana, Kanei linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas vimu enamusele Vike-Aasia keskosast, hvitades seejuures tulevase hetiidi pealinna Hattua. Nii kujunes teadaolevalt esimene suurem, ehkki lhiajaline, riik VikeAasias. Hetiidi vana riik kujunes 17. sajandil, mil esile tusid indoeuroopa pritolu Hattua valitsejad. Hilisema primuse jrgi pani Hattua valitsejate suurvimule aluse Labarna (17. saj I pool). Hattuili I (u 1650 1620; primuse jrgi Labarna poeg) laiendas vimu suurele osale Vike-Aaasiast ja tegi retki Sriasse. Murili I (u 1620 1590) jtkas edukat vitlust Srias ja vallutas ning rstas 1595 aastal Babyloni. Seejrel ta tapeti vandenulaste poolt. 16. sajandil toimus riigis pidev sisemine vimuvitlus. Riigi vline vimsus langes. Srias alistatud alad langesid Mitanni vimu alla. Hetiidi uus riik (impeerium) U 1500 taastas kuningas Telepinu kuningavimu stabiilsuse, reguleerides oma ediktiga trooniprimise korraldust ja stestades nukogu (panku) kohtunikurolli dnastia liikmete vahelistes tlides. Jrgnevalt laienes Hetiidi kuningate vim taas peaaegu kogu Vike-Aasiale. 14. sajandil taasalgasid hetiitide retked Sriasse, tuues kaasa vitluse Mitanniga. uppiluliuma I (u 1370 1330) purustas Mitanni ve, rstas nende pealinna ja sundis Mitanni kuningat oma lemvimu tunnistama. Seejrel alistas ta endale enamuse Sriast, mis seni oli allunud Egiptusele. Jrgnenud taud ja troonivitlused tid kaasa riigi mningase nrgenemise, mis aitas kaasa Egiptlaste sjalisele edule Palestiinas ja Srias 13. sajandi algul. 1286 aastal toimunud Kadei lahing hetiidi kuninga Muwatalli (u 1295 1282) ja Egiptuse Ramses II vahel ei andnud otsustavat tulemust. 1269 slmisid Hattuili III (u 1275 1245) ja Ramses II rahu- ja liiduleppe, mille jrgi phjapoolne Sria ji hetiitide vimu alla. Seejrel nrgenes riigi sisemine htsus uuesti ja suur osa Sria valdustest kaotati Assriale. U 1200 (vi natuke hiljem) purustati Hattua meile teadmata vaenlase poolt. Sellega oli hetiidi dnastia kukutatud ja riik lakkas eksisteerimast. Anatoolia ja Iraan I aastatuhandel. Prsia impeerium Frgia Kreeka primuse jrgi tungisid frglased Euroopast Anatooliasse prast Trooja sda. 9. sajandil oli Anatoolia loodeosas kujunenud Frgia riik, pealinn Gordion. Riigi hiilgeaeg langeb 8. sajandi teise poolde, kui valitses kuningas Midas (Assria tekstides Mita). Midase vimupiirid puutusid Anatoolia kaguosas kokku Assria omadega. Lne pool olid midasel kllalt tihedad suhted kreeklastega. VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion le Kaukasuse Anatooliasse tunginud

kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Frgia riik kaotas senise thtsuse ja langes peagi Ldia vimu alla. Ldia Ldlased asusid Anatoolia lneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rnnakuid Anatoolia lneranniku kreeka linnadele ja algatas dnastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lpul sai la kimmerlastelt, kes tema jrglase (Ardys, u 650 615) ajal rstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Ldia kuningad vrismetalli mntimist, mille peatselt vtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga vimupiiride jagamise prast Anatoolia keskosas lppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga ldia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia lnepoolne osa ji Ldiale. Vimsaim Ldia valitseja oli kreeka primuse jrgi Kroisos (u 560 546). Tema vimule allusid ka kik Anatoolia lneranniku kreeka linnad peale Mileetose, millega olid slmitud liidusidemed. Konflikt Prsiaga kuninga Kyrosega ti kaasa Kroisose lasaamise ja Ldia languse Prsia vimu alla aastal 546. Meedia Riik kujunes Iraani lne ja phjaosas, pealinn Ekbatana. Kreeka primuse (Herodotose) jrgi oli htne riik kujunenud juba VII sajandi esimesel poolel. Assria allikad seda ei kinnita. VII sajandi viimasel kolmandikul tusis Meedia Assriale ohtlikuks konkurendiks. 614 slmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Bablooniaga, mille tagajrel vallutati 612 hiselt Niinive. Kyaxarese vitlus Ldia vastu lppes 585 a. rahu- ja liiduleppe slmimisega, millega Anatoolia idaosa ji Meedia vimu alla. Kreeka primuse jrgi allus Meediale ka Prsia. Kyaxarese jrglane Astyages (u 585 560) sai 560 a la Prsia kuningalt Kyroselt. Riik langes Prsia vimu alla. Prsia suurriik 560 - 330 Prslased asusid Luna-Iraanis. Olid kreeka primuse jrgi VII VI sajandil Meedia vimu all. Suurvimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes prines Ahhemeniidide dnastiast, vites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tustes Meedi-Prsia hisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Ldia ja 539 Uus-Babloonia. Sai surma sjakigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Jrgnenud aastapikkustest sisevitlustest vljus vitjana Dareios I (521 486). Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Prsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sjaretk Musta mere phjarannikule Sktide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebannestusid. Xerxes (586 465) rndas aastatel 480 479 Kreekat, kuid trjuti tagasi. Seejrel lid Prsiast lahku ka Anatoolia lne- ja lunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal li lahku Egiptus, psides 399 343 sisuliselt sltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvttel slmitud le-Kreekalise rahuleppega uuesti Prsia vimu alla. Dareios III (336 330; tusis vimule riigiprde tagajrjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rnnaku alla. 330 pletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lhikondlaste poolt.

KREEKA Egeuse tsivilisatsioon II aastatuhandel VII aastatuhansel sai Kreeka mandriosas ja Kreeta saarel alguse plluharimine III aastatuhande algul algas Egeuse piirkonnas pronksiaeg. Toonaste asulate seas olid thtsaimad Knossos Kreetal, Trooja Anatoolia looderannikul ja Lerna Pelopponnesose poolsaarel. aastatuhande teisest poolest prinevad Kreetalt ka varaseimad piltkirjamrgid pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Vimalik, et selle phjustas kreeklaste esivanemate sissernne. Kreeta saar ji purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mned Kreeta asulad linnadeks hes nendega tihedalt seotud lossidega. Thtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes vlja nn hieroglfkiri ja Lineaarkiri A. Perioodi lpust prineb arvatavasti nn Phaistose ketas. U 1700 lossid purustati tenoliselt maavrina tagajrjel. Kteeta uute losside periood u 1700 1450 Lossid taastati enamvhem varasema ldplaneeringu kohaselt, kuid saavutasid nd tenoliselt senisest suurema monumentaalsuse. Ka linnad olid senisest suuremad. Varasematele keskustele lisandusid nd veel Chania ja Zakro. Minoiline kultuur levis kogu Egeuse piirkonnas. Silmapaistev minoiline asula tekkis Thera saarele. Kreetalased olid kllalt tihedates suhetes nii Sria-Palestiina rannikualade kui ka Egiptusega. Mkeene tsivilisatsiooni esiletus U 1600 annavad rikkad hauad Mkeenes mrku miuvimsa aristokraatia esiletusust tema kontaktidest Kreeta ning vibolla ka idamaadega. Kreeta kreeklaste lemvimu alla (nn hiline lossiperiood) u 1450 ???? U 1630 vi 1500 toimus Theral vulkaanipurse, mis mattis sealse minoilise asula vulkaanilise tuha alla. Purskest tekitatud hiidlaine vis tekitada purustusi ka Kreetal. U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lhtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant Lineaarkiri B. Mne aja prast (14. 13. sajandil) Knossos purustati ja minoiline tsivilisatsioon kis alla. Purustuste phjused pole selged. Mkeene tsivilisatsiooni hiilgeaeg XV XIII sajandil Kreekas kujunesid mitmed, enamasti kindlustatud, lossid Mkeene, Tiryns, Pylos, Ateena, Teeba, Jolkos mis tenoliselt olid teineteisest sltumatud vimukeskused. Kasutati Lineaarkirja B. Kreeklased domineerisid kogu Egeuse merel ja nende tugipunkte tekkis ka Anatoolia lnerannikul. Musta mere vinade juures psis kreeklastest sltumatu Trooja kindlus ja linn, mis u 1300 1250 sai tsiselt kannatada tenoliselt maavrina tagajrjel. Mkeene tsivilisatsiooni langus u 1200 1100 U 1200 tabasid kogu Egeuse piirkonda purustused. Pylos ja Teeba hvitati ja jeti seejrel asukate poolt maha. Trooja purustati. Purustused tabasid ka Mkeenet ja Tirynsi, kuid need keskused psisid siiski elujulisena veel umbes sajandi. Lineaarkiri B kadus kibelt. Mkeene ja Tirynsi lplik langus saabus uute purustustega U 1100.

Tume ajajrk: XI IX sajand XI sajand ti kaasa tsivilisatsioonikatkestuse Egeuse mere mbruses: lossid olid maha jetud, kiri kibelt kadunud, asustustihedus drastiliselt langenud ja vaesed hauapanused viitavad suhteliselt vhediferentseeritud hikonnale. Suhted idamaadega peaaegu katkesid. Samas kujunes kreeklaste asustusvnd Anatoolia lnerannikul. Antud perioodi langeb aga rauaaja algus ja prot-geomeetrilise ja geomeetrilise keraamika algus, mille jrgi jrgnenud ajajrku nimetatakse sageli geomeetriliseks perioodiks. X sajandist prineb tumeda ajajrgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja vi phamu Lefkandi asulast Euboia saarel, mis oli Kreeka arenenumaid piirkondi antud perioodil. IX sajandist alates nitavad rikkamad hauapanused hiskonna senisest kiiremat arengut ja suhete taastumist idamaadega. Arhailine periood: VIII VI sajand VIII sajand thistas kiiret arengut Egeusel: rikkad likuhauad, esimesed arheoloogiliselt jlgitavad phamud (sealhulgas Olmpia ja Delfi), linnaliste asulate kujunemine (eelkige Chalkis ja Eretreia Euboia saarel, Ateena, Korintos ja Argos), tihedad sidemed Vahemerel, suurejooneline hilisgeomeetriline keraamika. Hiljemalt VIII sajandi esimesel poolel veti kasutusele alfabeet. Hilisema primuse jrgi algasid 776 regulaarsed pidustused Olmpias. Kolonisatsioon Vahemerel Varaseim teadaolev kreeklaste kaubapunkt vrsil oli Al Mina asula Sria rannikul rajati XI sajandil ji selles piirkonnas ainsaks olulisemaks. Itaalia lnerannikul rannikul olid kreeklased tegevad hiljemalt VIII sajandi algusest alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Srakuusa. Sajandi lpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Phja- ja lunarannik asustatu VII VI sajandil (thtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Luna-Itaalia thtsamad linnad rajati VIII saj lpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse phjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere vinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku thtsaim koloonia Kyrene Liibas rajati 630datel. VII sajandi lpust prineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Thtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed Ilias ja Odsseia ning Hesiodose poeemid Td ja pevad ja Theogonia prinevad arvatavasti VIII VII sajandist. - VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis. Sajandi keskpaiku valmisid esimesed kivitemplid. Sai alguse monumentaalskulptuur.

- VII sajandi keskpaigas tegutsesid varaseimad teadaolevad lrilised poeedid: Archilochos, Tyrtaios jt, kellele VI sajandil jrgnesid Solon, Alkaios ja Sappho, sajandi teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad ldlaste eeskujul mntima raha. - VI sajandi algul kujunesid vlja traditsioonilised templiehituse stiilid: dooria stiil ja ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lpus arenes Ateenas vlja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose petlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jtkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvsa vim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid vimult ja kehtestas trannia (valitses u 657 727). Oli primuse jrgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja vimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe vimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jglane vimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sja kigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste lestus nn II Messeenia sja, mille kigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles sjas innustas poeet Tyrtaios spartalasi ksmeelele ja vaprusele vitluses Messeenlaste vastu. Vallutustega paralleelselt kujunes Spartale iseloomulik riigi- ja hiskonnakord, mille mille autoriks peeti muistset seadusandjat Lykurgost. VI sajandil kujunes vlja nn Peloponnesose liit, mis hendas Sparta egiidi all valdava enamuse Peloponnesose riike. Liidust ji vlja Sparta plisvaenlane Argos. Ateena Hiljemalt VII sajandi esimesel poolel kehtis Ateenas aristokraatlik riigikord, mille jrgi riiki valitsesid 9 valitsejat (arhooni) ja areopaagi nukogu. 630datel toimus Kyloni vandenu ebannestunud katse tranniat kehtestada, mis on varaseim teadaolev sndmus Ateena ajaloost. U 621 Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas. Jrgnenud sotsiaalne ja poliitiline kriis viis 594 ja jrgnevatel aastatel Soloni seadusandlusele, mis kehtestas Ateenas mduka riigikorra (kesktee rmusliku aristokraatia ja demokraatia vahel) kuid ei lpetanud poliitilisi vastuolusid. Peisistratiidide trannia: 561 546 haaras Peisistratos kolmel korral trannivimu (valitses katkestusteta 546 527). Oli tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri soosiva valitsejana; tema ajal aastal 534 olevat lavastatud Ateenas esimene tragdia. Peisistratose surma jrel prisid vimu ta pojad Hippias ja Hipparchos (valitsesid heskoos 527 514), kes jtkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides). 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi trannidele, mille tagajrjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil vimult aastal 510.

507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 fli, 500-nukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Vike-Aasia rannikulinnad Mjukaimad nende seas olid Mileetos, Efesos ja Samos (rannikulhedasel saarel). VII VI sajandil langesid Vike-Aasia linnad jrkjrgult Ldia vimu alla. Ainult Mileetos silitas sltumatuse. VI sajandi teisel poolel allutati Vike-Aasia linnad Prsia lemvimule. Prsia toel seati neis vimule kohalikku pritolu trannid. Formaalse sltumatuse silitas Mileetos, slmides Prsiaga liiduleppe. Samosel haaras vimu Prsiast sltumatu trann Polykrates (valitses u 540 522). Tema laevastik domineeris Egeuse merel ja tal olid tihedad sidemed Egiptuse kuningaga. Soosis kultuuri (tema ukonnas tegutses poeet Anakreon) ja teostas suurejoonelisi ehitustid: Hera tempel, hiigelmuul sadamas, lbi me kaevatud veejuhe. Tapeti kavalusega prslaste poolt. U 520 515 langes Samos Prsia vimu alla. Klassikaline periood u 500 338 Kreeka-Prsia sjad 499 479 499 algas Ioonia lestus Mileetose juhitud Vike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Prsia lemvimule. lestusnud rstasid Sardist, kuid said seejrel Efesose lhedal lahingus la. Seejrel liitusid lestusuga ka Kprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, ioonlaste laevastiko toetusest hoolimata, uuesti Prsia lemvimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures prslaste laevastikult la. Mileetos piirati mber ning vallutati ja hvitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma vimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hvis tormis Egeuse phjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku le Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia lestusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said prslased Maratoni lahingus la ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sjaretk: 481, hvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu vitluseks Prsia vastu, valides nii maave kui ka laevastiku lemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid prslased vastupanu kohtamata Phja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvgi astusid prslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maavge hvardas Termoplide maakitsusel mberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jnud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Prslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, prsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Prsia lemjuhatajaks ji Mardonios, kes veetis koos vgedega talve Phja-Kreekas. 479 tungisid prslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Prslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduved spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lhedal Plataia lahingus Prsia armee. Mardonios langes ja Prsia ved taganesid Kreekast.

Samal ajal vitis kreeka laevastik prslasi Vike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Prslastele allunud Aasia kreeka linnade ved tulid lahingu kigus kreeklaste poole le. Jrgnevalt hakkasid kreeklased prslastelt tagasi vtma kreeka linnu Vike-Aasia rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine 478 lksid Vike-Aasia Ioonia linnad tlli Sparta lemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid lemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvttel Delose liit e Ateena mereliit Egeuse mere rsete, peamiselt ioonia linnriikide liit hiseks vitluseks Prsia vastu ateenlaste juhtimisel. Liidu keskuseks (liidukassa asupaigaks) mrati Apolloni phamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt Ateena laevadest, jtkas ateenlase Kimoni juhtimisel edukat vitlust, vttes prslastelt jrkjrgult kik Egeuse mere rsed ja suure osa Vike-Aasia lunaranniku kreeka linnadest. Otsustav vit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus vike-Aasia lunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus jrjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades kibis Ateena raha ja mdussteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena lemvimule. Sparta vimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Prslaste Kreekast vljatrjumise jrel li suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose hutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus vita ja hegemoonia taastada. Peagi seejrel (vi umbes samal ajal) tabas Spartat rnk maavrin, millele jrgnes helootide lestus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta lemvim Messeenias taastati. Radikaalse demokraatia tus Ateenas ja esimene Peloponnesose sda u 460 445 470datel 460datel aastatle oli Ateena juhtiv riigimees aristokraatlikult ja Spartasbralikult meelestatud Kimon. Tema eestvttel ja juhtimisel saadeti Spartalastele abi helootide vastu, kuid see lppes Ateena veosa hbistava kojusaatmisega ja ti kaasa Kimoni maine languse. 462/1 toimus Ateenas demokraatlik pre. Kimon pagendati ostrakismiga 10 aastaks. Samal ajal viis Ephialtes lbi reformi, millega vttis areopaagi nukogult poliitilise vimu, andes selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Ephialtes mrvati peagi. U 460 tusis demokraatide liidriks Perikles, kes 460 429 suurel mral kujundas nii Ateena sise- kui ka vlispoliitikat. Tema eestvttel hakati riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma. Rajati Ateenat Pireusega hendavad nn pikad mrid. Vlispoliitika oli Sparta-vaenulik. 460 445 toimus esimene Peloponnesose sda Ateenlaste (ja liitlaste) ning Spartalaste (ja liitlaste) vahel. Sja algus oli ateenlastele edukas nad allutasid suure osa Kesk-Kreekast koos Teebaga. Samal ajal jtkus sda Prsia vastu. Ateenlased toetasid prsia-vastast lestusu Egiptuses, kuid said seal 455 aastal hvitavalt la. Pagendusest naasnud Kimon suutis prslasi Kprosel vita. 449 slmitud Kalliase rahu lpetas sja ateenlaste ja prslaste vahel. Peloponnesose sja lpus li Kesk-Kreeka Ateenast lahku. 445 slmiti 30 aastaks rahu, mis taastas sjaeelse olukorra. Ateena ja Sparta vrdne vastasseis ji psima.

440dad 430dad aastad oli Periklese autoriteedi haripunkt Ateenas. Periklese eestvttel alustati ulatuslikke ehitustid akropolil. See ti kaasa vastuseisu aristokraatlikes ringkondades. 443 pagendati aristokraatide liider Thukydides ostrakismiga ja Periklese autoriteet judis oma tippu: 443 431 valiti ta igal aastal strateegiks. Sellesse perioodi jid siiski religioossed kohtuprotsessid Periklese lhikondsete vastu: skulptor Pheidias misteti sdi ja filosoof Anaxagoras pgenes Ateenast, Periklese naine Aspasia aga misteti tema palvel igeks. 440 439 surusid ateenlased Periklese juhtimisel maha mereliidu-vastase lestusu Samosel, sundides Samose liitu tagasi, vttes talt laevastiku ja lammutades mrid. Peloponnesose sda 431 404 Sda sai alguse Ateena ja Peloponnesose liitu kuuluva Korintose konfliktist, mille tagajrjel Korintos nudis Spartalt Ateenale sja kuulutamist. Archidamose sda 431 421 431 425 rstasid Peloponnesose liidu ved peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis ti kaasa rahulolematuse Periklese sjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejrel tusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sda pooldav Kleon ning mdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lhedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased hvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rsteretked Atikasse lppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulmisele Ateena liitlasi Egeuse phjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 slmisid ateenlased Nikiase eestvttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt tita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt la ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sjaretk Sitsiiliasse Srakuusa vastu. Selle juhtideks mrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, sdistatuna retke eel toime pandud phaduseteotuses, ja lks seetttu Sparta poole le. Ateenlased piirasid Srakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids srakuusalased ja Ateena ved Sitsiilias hvitavalt puruks la. Dekeleia sda 413 404 413 vallutasid spartalased Dekeleia tugipunkti Atikas ja hoidsid sealt lhtuvalt kogu maakonda oma kontrolli all. Ateena oli seetttu pidevas piiramisseisundis. 412 lid mitmed Vike-Aasia ranniku ja saarte liitlaslinnad (Mileetos, Hiios jt) spartalaste toel Ateenast lahku. Spartalased said rahalist toetust Prsia asevalitsejalt ja finantseerisid selle eest oma laevastikku. Algas meresda Vike-Aasia rannikuvetes. 411 toimus Ateenas oligarhiline riigipre: vimu haaras 400 vandenulast. Vike-Aasia rannikuvetes (Samose saarel) paiknev Ateena laevastik ji demokraatlikuks. Laevastik kutsus Alkibiadese pagendusest tagasi ja valis ta strateegiks. Laevastiku nudel taastasid mdukamalt meelestatud oligarhide liidrid Theramenese juhtimisel jrkjrgult demokraatliku riigikorra (410). 410 408 vitis Ateena laevastik Alkibiadese juhtimisel spartalasi Musta mere vinades, taastades seal vahepeal kikuma lnud Ateena lemvimu. 407 tuli Alkibiades laevastikuga Ateenasse ja valiti erakordsete volitustega strateegiks. Kuid

veel samal aastal tagandati ta juhusliku sjalise ebaedu tttu ametist ja lks uuesti pagendusse. 407 sai Sparta laevastiku lemjuhatajaks Lysandros, kes taastas spartalaste vahepeal jahenenud suhted prslastega ja seega ka Prsia finantstoetuse. 405 langes Ateena laevastik Dardanellide vinas Aigospotamoi lahingus Lusandrose juhitud spartalaste ktte. Spartalased piirasid Ateena nii maalt kui merelt ja linn alistus 404 aastal. Ateena kindlustused lammutati ja mereliit saadeti laiali. Oligarhiline riigipre Ateenas 404 403 Lysandrose toetusel moodustasid Ateena oligarhiameelsed Kritiase juhtimisel 30liikmelise nukogu isade korra taastamiseks. Algas nn kolmekmne tranni vimutsemine Ateenas repressioonid, mrvad ja sellest tingitud massiline pagulus naabermaakondadesse. rmuslike oligarhide vastu vlja astunud mdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati. 399 mistsid ateenlased surma Sokratese sdistusega jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sja lppedes oli Sparta vaieldamatult vimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Prsiaga. 401 402 Kmne tuhande kreeklase retk Aasiasse Prsias trooninudleja Kyrose teenistuses. Mesopotaamias langes Kyros lahingus, kreeklaste pealikud tapeti snamurdlikult ja kreeklased taganesid uute valitud pealike juhtimisel (nende seas tulevane ajaloolane Xenophon) Musta mere rde ja sealt koju, demonstreerides kreeka sjameeste ja sjakunsti leolekut prslastest. 400 puhkes sda Vike-Aasias sda Sparta ja Prsia vahel. Sparta kuningas Agesilaos (398 360) saavutas prslaste vastu silmapaistvat edu. Ohust vabanemiseks organiseerisid prslased Kreekas Sparta-vastase liidu ja provotseerisid nn Korintose sja. Korintose sda 395 386 Sparta vastu astusid vlja Korintos, Teeba, Ateena ja Argos. Rahaliselt toetas neid Prsia. 394 purustas laevastik, mida juhtis ateenlane Konon, Sparta laevastiku. Agesilaos prdus vega Vike-Aasiast Kreekasse tagasi: spartalased saavutasid maalahingutes kas vitu, kuid pidid rahapuudusel oma palgave laiali saatma. Ateenlased taastasid kindlustused ja laevastiku. Sda ji venima ning algasid rahulbirkimised Prsia kuninga eestkostel Susas. 386 slmitud Kuningarahu taastas Sparta ja Prsia liidu. Kuulutati vlja kigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Vike-Aasia Kreeka linnad lksid Prsia vimu alla. Sparta lemvim 386 371 Kuningarahu vimaldas spartalastel prslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja allutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rnnakuga Teeba ja kehtestasid demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tusid Pelopidas ja Epameinondas. Slmiti liit Teeba ja Ateena vahel. 377 taasrajasid Ateenlased mereliidu, kuhu kuulus suur osa Egeuse rsetest linnriikidest (vlja jid Prsiale alluvad Vike-Aasia linnad). Ateenlaste domineerimine liitlaste le ji nrgemaks kui 5. sajandil.

Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus KeskKreekasse tunginud Sparta ve. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lasaamine Leuktra juures ti kaasa Sparta liitlaste lahkulmise ja seega Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, rstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta vimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Teebalased naabruskonna Kesk-Kreekas kindlalt oma vimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba lemvimu. Mantineia lahingus teebalaste (ja liitlaste) ning Sparta (ja liitlaste, nende seas ka Teebaga tlli linud Ateena) saavutasid teebalased raske vidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed Peloponnesoses domineerida lppesid. Makedoonia hegemoonia kujunemine 359 337 Ateena mereliidu langus 357 provotseeris Prsia vasall, Halikarnassose trann Mausolos (377 353; valitseja, kelle auks tema de ja abikaasa Artemisia rajas, mehe surma jrel, Halikarnassose mausoleumi), liitlaste lestusu ateenlaste vastu nn Liidusja. Rahapuuduses ateenlased ei suutnud liitlasi alistada ja tunnistasid 354 rahulepinguga nende sltumatust. Nimeliselt psis Ateena mereliit, vheste alles jnud liitlastega, 338 aastani. Makedoonia lemvimu kujunemine Phja- ja Kesk-Kreekas 359 346 Makedoonia kuningas Philippos II (359 336) kindlustas oma valitsusaja esimestel aastatel vimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse phjarannikul kulla- ja hbedaleiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmnte ja viis lbi sjavereformi, kujundades aristokraatliku ratsave krvale makedoonia faalanksi. 356 vtsid fookislased (Fookise maakonda hlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi phamu aarded, et palgata sjavge teebalaste vastu. See phaduseteotus vallandas nn Pha sja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste ve ja allutas Tessaalia. 446 slmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jttis fookislased kaitseta ja Philippos tusis Delphi phamu eestseisjaks. Phja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia vimu alla Kreeka alistamine Makedoonia lemvimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philipposevastaseid meeleolusid hutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kne- ja riigimehi 350datest aastatest alates). Pha sja jrel kujundasid ateenlased Demosthenes juhtimisel jrkjrgult Makedoonia-vastase liidu ja alustasid edukat meresda Musta mere vinades. 339 ajendas uus konflikt Delfis Philippose uue sissetungi Kesk-Kreekasse. Teebalased liitusid nd ateenlastega Makedoonia vastu. 338 toimus Chaironeia lahing, kus Philippos purustas peamiselt ateenlastest ja teebalastest koosneva Kreeka liiduve. Teeba okupeeriti, kuid Ateenaga slmis Philippos rahulepingu, millega saadeti laiali Ateena mereliit. 338 ja 337 kutsus Philippos Isthmose maakitsusel kokku kigi Kreeka linnriikide esindajad, kes slmisid le-kreekalise liidu, valisid Philippose oma hegemooniks ja kuulutasid vlja hise sjaretke Prsia vastu. Sparta ji liidust krvale. Sitsiilia klassikalisel perioodil

Tranniad u 505 465 505 algas trannia Gela linnas Sitsiilia lunarannikul. 491 tusis Gela tranniks Gelon, kes jrgnevalt sekkus aristokraatide poolel Srakuusa sisevitlusesse ja tusis vimule ka Srakuusas (valitses seal 485 478). Umbes samal ajal haaras Akragases trannivimu Theron (489 474). Gelon ja Theron slmisid liidu ning domineerisid kahepeale kogu Sitsiilia luna- ja idaosas. Theron vallutas ka Himera linna saare phjarannikul, kihutades pagendusse sealse tranni, kes aga Kartaagolt abi palus. 480 tungisid kartaagolased suure laevastikuga Sitsiiliasse ja asusid piirama Theroni poolt kaitstud Himerat. Gelon ruttas oma liitlasele appi ja koos purustati Kartaago vgi Himera lahingus. Geloni surma jrel pris tema vimu Srakuusas vend Hieron (478 466), kes 474 purustas Itaalias Kyme lahingus etruskide laevastiku. Sjaline edu ti kaasa Srakuusa ja Akragase rikkuse ja vimu thelepanuvrse tusu. Trannid ja nende lhikondsed osalesid aktiivselt panhelleni spordivistlustel Kreekas. Nende teenistuses olid tolle aja kuulsaimad koorilrikud Simonides ja Pindaros. Prast Theroni surma (arvatavasti 472) kukutati tema jrglane Akragases vimult. Srakuusa trannia langes aasta prast Hieroni surma, aastal 465. Srakuusale allunud Sitsiilia linnad taastasid oma sltumatuse ja vabariikiku riigikorra. 450datel 410datel aastatel domineerisid Sitsiilias vabariiklikud polised. Mimsaim oli Srakuusa, kus kehtis demokraatlik riigikord ja mis laiendas vimu saare sisealadel elavete sikulite le ning pdis allutada ka Sitsiilia kreeka linnu. 415 413 tungis Ateena laevastik Srakuusa vastaste toel Sitsiiliasse ja piiras Srakuusat, kuid sai srakuusalastelt hvitavalt la. Dionysios Vanema trannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Srakuusalased ei suutnud oma liitlasi kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasdurite toel trannivimu aristokraatlik vepealik Dionysios, kes slmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Srakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejrel pidas Dionysios veel kolm sda kartaagolastega, mille kigus allutas oma lemvimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Luna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja vimsaim kreeka valitseja. Srakuusa tusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema ukonnas mnda aega Platon, kes tranniga peagi riidu lks. Dionysios Noorema trannia ja segaduste aeg Sitsiilias 367 344 Dionysios Vanema surma jrel tusis vimule tema poeg Dionysios Noorem (vaheaegadega 367 344), kelle peamiseks nuandjaks ja eestkostjaks sai Platoni sber Dion. Peagi puhkenud konflikti tttu lks Dion pagendusse Ateenasse, kus veetis aega Platoni Akadeemias. 357 tungis Dion vega Sitsiiliasse ja haaras Srakuusas vimu. Dionysios lks pagendusse. Kuid Dion kaotas kiiresti populaarsuse ja mrvati (354). 346 tusis sisesegaduste jrel taas vimule Dionysios. Timoleon ja Sitsiilia ajutine itseng 344 337 344 palusid srakuusalased tranni vastu abi oma emalinnast Korintosest, kust saadeti vikese laevastiku ja palgave eesotsas eakas riigimees Timoleon. Too hivas Srakuusa, ajas Dionysiose lplikult pagendusse ja kukutas trannid muudeski Sitsiilia linnades. 341 saavutas Timoleon hiilgava vidu kartaagolaste le ja slmis nendega rahu, mille kohaselt Kartaago ktte ji ainult saare lneosa. Srakuusas kehtestas ta mdukalt demokraatliku riigikorra, seistes ise riigi eesotsas Zeusi

lempreestrina. 337 loobus Timoleon vimust ja suri peagi. Tema kehtestatud siserahu Sitsiilias ti kaasa lhiajalise majandusliku itsengu. Hellenismiperiood 338 - 30 Aleksander Suur 336 323 335 surus Aleksander maha Kreekas tema vastu puhkenud lestusu ja hvitas Teeba. 334 algas sjaretk Prsia vastu. Prast Dardanellide letamist vitis Aleksander Prslia kuninga Dareios III vgesid Granikose lahingus ja vallutas jrgneva aastaga suure osa Anatooliast. Dareios pdis tkestada teed Sriasse. 333 aastal vitis Aleksander Issose lahingus teistkordselt Prsia vge ja sai saagiks Dareiose laagri koos tema riigikassa ja perekonnaga. Enamus Sria ja Foiniikia linnu alistus, kuid Tros kuulutas end neutraalseks ja hakkas vastu. 332 aastal, kuuekuise piiramise jrel, Tros vallutati ja rstati. Selle elanikud mdi orjaks. Dareios pakkus Aleksandrile rahu ja liitu, lubades talle kik vallutatud maad ja suure kontributsiooni, kuid oma vepealiku ja peamise nuandja Parmenioni soovitusest hoolimata lkkas Aleksander ettepaneku tagasi. Egiptus alistus vastupanuta. Ammoni oraakel Sahaara krbes kuulutas Aleksandri jumala pojaks. Niiluse deltasse rajati Aleksandria linn. 331 tungis Aleksander Mesopotaamiasse ja kohtas Dareiose vge Gaugamela lahingus. Suurest arvulisest lekaalust ja sjavankrite ning elevantide kasutamisest hoolimata said prslased hvitavalt la. Aleksander hivas vastupanu kohtamata Babloni ja kuulutati Babloonia kuningaks, seejrel Susa, ja prast Prsia viimaste vgede purustamist ka Persepolise. Persepolise kuningaloss pletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander ksitas end ndsest tema igusjrglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenu Aleksandri vastu, mille tagajrjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees noli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja phjustas uue Aleksandri-vastase vandenu. See paljastati ja vandenulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga vttis Aleksander naiseks Baktria valitseja ttre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja vitis lahingus Hydaspese je kaldal kohaliku kuninga Porose vge. Peagi keeldusid aga sjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele. 325 judis sjavgi, osalt maismaad pidi, osalt Indias ehitatud laevadel mda India ookeani, Mesopotaamiasse. 323 suri Aleksander oma uues pealinnas Babylonis. Diadohhide sjad 323 279 Kreekas vallandas teade Aleksandri surmast Makedoonia-vastase lestusu nn Lamia sja 323 322. Ateenasse naases vahepeal pagendatud Demosthenes. Kuid kreeklased ei suutnud vallutada Lamia kindlust Termoplide maakitsuse lhedal ja Aasiast abivgesid saanud Makedoonia asevalitseja taastas 322 aastal Makedoonia lemvimu. Demosthenes pgenes ja sooritas enesetapu. Ateenas kehtestati mdukalt oligarhiline riigikord. Aasias algasid lahkhelid Aleksandri vepealike vahel kohe prast tema surma. Aleksandri jrglasteks kuulutati tema nrgamistuslik poolvend Arrhidaios ja

vastsndinud poeg Aleksander, regendiks aga vepealik Perdikkas. Egiptuse asevalitseja Ptolemaios rvis Makedoonia poole teele saadetud Aleksandri surnukeha ja mattis ta Egiptuses. Jrgnes sda Ptolemaiose ja Perdikkase vahel. Viimane ritas Egiptust vallutada, kuid tapeti 321 aastal oma vepealike poolt ja tema sjavgi lks le Ptolemaiose poole. Jrgnevalt tusid thtsamate vimumeestena esile: Ptolemaios Egiptuse valitseja. Seleukos, kes vallutas 312 aastal Antigonoselt Mesopotamia ja sai selle valitsejaks. Kassandros Makedoonia ja Kreeka valitseja. Lysimachos Traakia valitseja. Antigonos ja tema poeg Demetrios Poliorketes (Linnapiiraja sai selle hdnime 307 Kprose vallutamise jrel), kellele allusid mnda aega suur osa Anatooliast, Sria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti vepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvsa oli seega vlja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 vttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju jrgisid ka lejnud diadohhid. Demetrios vallutas Kprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud vidu thistamiseks pstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301 Ipsose lahingus Anatoolias said Antigonose ja Demetrios oma vastastelt la: Antigonos langes ja Demetrios pgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vgi lks Seleukose poole le ja ta ise langes vangistusse, kus mne aasta prast suri. 281 Kurupedioni lahingus Anatoolias sai Lysimachose la Seleukoselt ja langes. Seleukos kavatses tungida Euroopasse, kuid mrvati 280. Mne aasta prast slmisid Makedoonia valitseja Antigonos Gonatas (Demetrios Poliorketese poeg) ja Aasia valitseja Antiochos (Seleukose poeg) lepingu, mis lpetas diadohhide sjad. 279 toimus ka galaatide (keltide) suur sissetung Balkani poolsaarele ja VikeAasiasse. Antigonos Gonatas trjus nad vlja Kreekast ja Makedooniast ning Antiochos asustas osa neist Anatoolia sisealadel (Galaatiasse). Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias Agathoklese trannia 316 398 Agathokles oli madalat pritolu, kuid abielu teel rikastunud vepealik, kes palgasdurite ja lihtrahva toel kukutas Srakuusas kehtinud oligarhia ja haaras trannivimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Vallutas kiiresti muud kreeka linnad Sitsiilias, hendades seega suure osa saarest htseks riigiks. Jrgnenud sjas Kartaagoga sai algul la, kuid tungis 310 ootamatult Aafrikasse, kus laastas halastamatult Kartaago maid. 306 slmiti rahu, mille kohaselt Kartaago maksis kontributsiooni ja Agathokles lahkus Aafrikast. Jrgnevalt tungis Agathokles LunaItaaliasse, kuid suri sjaretke ajal. Peagi prast Agathoklese surma lid Sitsiilia linnad taas Srakuusast lahku. Epeirose kuningas Pyrrhos 306 272 Valitsusaja algul konkureeris Demetrios Poliorketesega, pdes tulutult tusta Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket vitu roomlaste le (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased slmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos lks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu vitlema. Trjus kartaagolased

vlja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid lks siis tlli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse. Siin sai ta 275 Beneventumi lahingus roomlastelt la ja prdus tagasi Balkani poolsaarele. Pyrrhos jtkas katseid tugevdada oma mju Kreekas ja sai 272 surma sealsetes sisevitlustes. 272 alistus Taras roomlastele. 275 215 valitses Srakuusat ja suurt osa Sitsiiliast Hieron II. Esimeses Puunia sjas (264 241) oli ta sunnitud astuma liitu roomlastega. See liit psis Hieroni surmani. Tema valitsemine tagas Sitsiiliale stabiilsuse ja heaolu. Hieroni jrglane Hieronymos liitus teises Puunia sjas kartaagolastega. 212 vallutasid roomlased Srakuusa.

Makedoonia ja Kreeka Makedoonias valitses Antigoniidide dnastia Antigonos Gonatas (276 239) ja tema jrglased. Enamus Kreeka linnriike, sealhulgas Ateena, tunnistas enamasti Makedoonia lemvimu. Makedoonlastel oli garnisonid Kreeka strateegilistes punktides: Demetrias Tessaalias, Chalkis Euboia saarel ja Akrokorintos Isthmose maakitsuse juures. Rhodose saar psis Makedooniast sltumatu linnriigina, oli ks thtsamaid kaubalinnu Vahemerel ja Egiptuse Ptolemaioste liitlane Makedoonia vastu. Makedooniast sltumatut ja Makedoonia-vastast poliitikat ajasid ka Aitoolia liit, Ahhaia liit ja Sparta: Aitoolia liit Kesk-Kreekas tusis eriti esile galaatide sissetungi ajal, mil kaitses sissetungijate eest Delfi phamut. Aitoolia liidust kujunes hsti-korraldatud liitriik, mis hlmas suurt osa Kesk-Kreekast. Ka Delfi oli aitoollaste vimu all. Krgem liidus vim kuulus rahvakoosolekule (synodos), mis kis koos kaks korda aastas Apolloni phamus Thermoses; koosolekute vaheajal juhtis liitu liikmete esindajate nukogu (synedrion) ja mnekmneliikmeline tidesaatev kolleegium (apokleedid); liiduvge juhtis heks aastaks valitud strateeg. Vlispoliitiliselt oli Aitoolia liit enamasti teravalt Makedoonia-vastane, kuid samal ajal vaenus ka Ahhaia liiduga. Ahhaia liit keskusega Peloponnesose phjaosas tusis esile eriti III sajandi teisel poolel, kui selle eesotsas seisis Aratos (liidu strateeg 243 213 vaheaegadega). Liitu kuulus ka Korintos. Krgem vimuorgan oli kaks korda aastas koos kiv koosolek (synodos) ja sjave krgeim juht strateeg. Kuid oma suunitluselt oli Ahhaia liit Aitoolia liidust aristokraatlikum, toetades aristokraatlikke riigikordi mujalgi Kreekas. Vlispoliitiliselt oli Ahhaia liit Makedoonia-vastane, vttes Makedoonnialt 243 aastal Akrokorintose. Kuid vaen Aitoolia liiduga ja vastuseis demokraatlikule arengule Spartas sundis teda Makedoonialt toetust otsima. Spartas pdis kuningas Agis IV (245 241) lpetada spartiaatide jtkuvat laostumist ja taastada Lykurgose korraldus oma arvataval muistsel kujul, thistades vlad ja algatades maade mberjaotamise rikastelt vaestele. Kui geruusia tema reformikava tagasi lkkas, viis ta selle lbi rahvakoosolekul. Kuid maa mberjagamise venimine phjustas rahulolematust. Agis hukati ja reformid thistati. Reforme jtkas Kleomenes III (235 221), kes haaras palgasdurite abil ainuvimu, pagendas oma vastased ja viis reformid rahvakoosoleku toel ka tegelikkuses ellu. Seejrel sattus ta konflikti Ahhaia liiduga ja pdis kehtestada Sparta hegemooniat kogu Peloponnesoses. Teda toetasid vaesed kodanikud paljudes Peloponnesose linnades. Ahhaia liit Aratose juhtimisel palus abi Makedoonialt, nustudes andma Makedooniale tagasi Akrokorintose. 222 sai Kleomenes Sellasia lahingus Lakoonikas Ahhaia-Makedoonia hisvelt rngalt la. Ta pgenes Egiptusesse, kus tappis enda. Reformid Spartas thistati ja Spartast sai Ahhaia liidu liige. Aastast 215 alates hakkas Rooma riik sekkuma Makedoonia ja Kreeka asjadesse. 197 vitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V vge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mngudel vlja kigi kreeklaste vabaduse, mis thistas Makedoonia lemvimu lppu Kreekas. See asendus nd Rooma domineerimisega. 168 aastal purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse ve. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hvitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga.

VAHEMERE LNEROSA JA ROOMA Kartaago Trose koloonia, asutati kreeka allikate jrgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago vimu all Sitsiilia lneosa ja nende mju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibasse: U 540 ajasid kartaagolased, liidus etruskidega, Korsikalt vlja kreeka kolonistid. 507 slmisid kartaagolased lepingu Roomaga, mille kohaselt lubas roomlastel kaubelda Sardiinias ja Liibas. Kartaagol olid jrgnevatel sajanditel kllalt head suhted Roomaga. 480 tungisid Kartaago ved kreeklaste aladele Sitsiilias, sekkudes kreeka trannide tlidesse, kuid said Himera lahingus Srakuusa Gelonilt ja Akragase Hieronilt hvitavalt la. 409 algasid kartaagolaste rnnakud Sitsiilia kreeklaste aladele uuesti ja kestsid, lhikeste vaheagadega, kuni Rooma esiletusuni 3. sajandil. Kartaago peamiseks vaenlaseks sai Sitsiilia tugevaim riik Srakuusa. Hiljemalt 4. sajandiks oli Kartaago vimu all suur osa Hispaania vahemererannikust. 264 241 esimene Puunia sda Rooma vastu lppes lasaamisega merel ja Sitsiilia valduste loovutamisega Roomale. 238 kaotati Roomale Sardiinia ja Korsika. 218 201 teise Puunia sja kigus tungis Hannibal Hispaaniast Itaaliasse, hvitas Rooma armee 216 Cannae lahingus, kuid oli sunnitud naasma Aafrikasse, kus sai 202 Zama lahingus otsustavalt la. Kartaago kaotas laevastiku ja kik valdused vljaspool Aafrikat. 149 146 kolmandas Puunia sjas roomlased vallutasid ja hvitasid Kartaago. Etruskid 8. sajandil kujunesid Etruurias linnad. Sajandi lpul veti kasutusele thestik. 7. sajandist said alguse suurejoonelised hauakambrid. Selleks ajaks olid etruskide linnad ka Kampaanias (Capua jt). Etruurias kujunes 12 etruski linna liit (Veji, Caere, Tarquinii, Vulci, Clusium, Volsinii jt), kultusliku keskusega Volsiniis. 6. sajandil valitsesid etruski soost kuningad Roomas (Tarquiniuste dnastia: Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus). U 540 ajasid etruskid, liidus Kartaagolastega, Korsikalt vlja kreeka kolonistid. Korsika langes etruskide vimu alla. 6. 5. sajandil rajati etruski linnad ka Po je tasandikule. 509 kukutati etrusk Tarquinius Superbuse kuningavim Roomas. Clusiumi kuninga Porsenna katse Roomat vallutada ebannestus. Etruskide sekkumine Latiumi asjadesse lppes lasaamisega latiinidelt ja Kyme kreeklastelt (507 Ariciumi lahingus). 474 purustas Srakuusa trann Hieron etruskide laevastiku Kyme lahingus. See nrgestas oluliselt etruskide judu merel. 5. sajandi lpupoolel langesid etruski linnad Po je tasandikul gallide vimu alla. 396 vallutasid ja hvitasid roomlased Veji linna algas etruskide jrkjrguline alistamine roomlastele. 4. 3. sajandi vahetusel vitlesid etruskid, liidus gallide ja samniitidega, roomlaste vastu nn samniidi sdades, kuid said la. 265 vallutasid roomlased viimase sltumatu etruski linna Volsinii.

Rooma kuningate aeg 753 509 753 olevat Romulus rajanud Rooma. Arheoloogia sellist daatumit ei kinnita, osutades asula jrkjrgulist aeglast arengut 9. sajandist alates. 7. sajandi teisest poolest alates kujunes Roomast linn. Roomlastele kuulus nd ka Ostia sadam. Veti kasutusele ladina thestik. 6. sajandil (7. sajandi lpust alates?) valitses Rooma etruski pritolu Tarquiniuste dnastia: Tarquinius Priscus (primuse jrgi kreeka pritolu etrusk Tarquiniist) olevat rajanud kanalisatsiooni (cloaca maxima), kuivendades seelbi foorumi ning muutes selle linna poliitiliseks keskuseks. Servius Tullius (primuse jrgi Tarquiniuse ukonnas les kasvanud latiini ori) olevat rajanud Rooma mrid (reaalselt ehitati valmis alles 4. sajandil) ja viinud lbi triibuste ning sjave reformi, jagades htlasi Rooma kodanikud kuude varanduslikku klassi. Sellel arvataval reformil phines edaspidi vabariikliku Rooma riigikord. Tarquinius Superbus domineeris suure osa Laatsiumi le. Rajas Jupiteri templi Kapitooliumil. Sai tuntuks autoritaarse ja arrogantse valitsejana. 509 kukutati Tarquinius Superbus vimult, kuid pdis seda taastada etruskide toel. Clusiumi kuninga Porsenna sjaretk nurjus ning etruskid said latiinidelt ja Kyme kreeklastelt la (507 Aricia lahingus). Varane vabariik 509 264 509 Tarquinius Superbuse kukutamise jrel valiti lestusu juhid Brutus ja Tarquinius Collatinus esimesteks konsuliteks. 501 seati ametisse esimene diktaator ja 494, prast plebeide esimest secessiooni, valiti esimesed rahvatribuunid. Prast Porsenna ja etruskide lasaamist astus roomlaste vastu vlja Latiini linnade liit. Latiinid said Regilluse lahingus (499) roomlastelt la ja 493 slmisid roomlased Latiinidega liidu, kus Rooma helt poolt ja kik Latiini linnad heskoos teiselt poolt esinesid vrdsete partneritena. Sellega seadustati Rooma suhteline domineerimine Laatsiumis. 451 ja 450 oli ametis kaks jrjestikust 10-liikmelist komisjoni (decemviri) seaduste leskirjutamiseks: pandi kirja 12 tahvli seadused. 406 396 nn III Veji sda: roomlased diktaator Camilluse juhtimisel vallutasid 10aastase piiramise jrel Veji linna. 390 Gallide sissetung Itaaliasse. Rooma vgi purustati Allia lahingus ja gallid Brennuse juhtimisel rstasid Roomat. Kapitoolium ji vallutamata (haned pstsid Rooma) ning gallid lahkusid prast suure kontributsiooni nudmist. Gallide sissetungi jrel teravnes sisevitlus patriitside ja plebeide vahel, eelkige vla ja maaomandi ksimuses. 367 stestati (Liciniuse ja Sextiuse seadustega): - et tasutud vlaprotsendid arvestatakse vla kustutamiseks, - mrati lempiir ager publicuse valdamisele, - mrati, et ks konsulitest olgu plebei. Jrgnevalt laienesid kik patriitside igused jrkjrgult ka plebeidele.

Rooma hegemoonia algus Itaalias: 358 taastasid roomlased Gallide sissetungi lbi katkenud liidu Latiinidega. 341 latiinide lestusuga puhkenud Latiini sja jrel liideti paljud Latiini linnad otseselt Rooma riigiga ja nende kodanikele anti kas tielik vi osaline Rooma kodakondsus. Teised linnad jid Roomast sltuvateks liitlasteks. Videtute selline kohtlemine sai Rooma poliitikale tpiliseks (divide et impera). 328 304 II Samniidi sjas said roomlased algul samniitidelt rngalt la (321 Caudiumi mekurus), kuid saavutasid lpuks vidu, hoolimata samniitide liidust etruskidega. Kujundati mber sjavgi, vttes kasutusele manipulaarse lahingurivi. 312 hakati rajama Via Appiat Roomast Capuasse. 298 290 III samniidi sjas moodustus samniitide, gallide ja etruskide liit Rooma vastu. Sellegipoolest roomlased vitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Jrgnevalt vitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma lemvimule. 287 Hortensiuse seadusega (Lex Hortensia) stestati, et plebeide koosoleku otsused on siduvad kogu Rooma riigile. Plebeide koosolek, kus ndsest osalesid ka patriitsid, muutus Rooma krgeimaks seadusandlikuks organiks. iguslik erinevus patriitside ja plebeide vahel kadus. Konflikt Tarentumiga (Tarasega) ja Itaalia alistamise lpuleviimine: 280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket vitu roomlaste le. 275, prast Pyrrhose naasmist Sitsiiliast, vitsid roomlasi teda Beneventumi lahingus ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. 272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sda 264 241: Sda algas roomlaste otsusest toetada Sitsiilias Messana linnas kindlustunud palgasdureid (Mamertiinid) Srakuusa ja Kartaago vastu. Sja algul vitsid roomlased Syrakuusat ja slmisid selle kuninga Hieroniga liidu. Vitluseks Kartaagoga rajasid roomlased tugeva sjalaevastiku. 260 viduga Mylae lahingus (Sitsiilia phjarannikul) saavutas Rooma laevastik esmakordselt lekaalu merel. 256 roomlaste uus vit Encomuse neemel (Sitsiilia lunarannikul). Jrgnesid: - roomlaste sissetung Aafrikasse, mis esialgse edu jrel lppes lasaamisega Kartaago palgavgedelt. - roomlaste rnnak Kartaago valduses olevale Sitsiilia lneosele. 249 sai Rooma laevastik la Drepanumi lahingus Sitsiilia lnerannikul. Kuid rahapuudus ei vimaldanud Kartaagol edu ra kasutada. Sitsiilia lneosas juhtis Hamilcar Barca vikeste vgedega edukat vitlust roomlaste vastu. 242 saavutas Rooma laevastik Aegusae lahingus Sitsiilia lnerannikul lpliku vidu Kartaago laevastiku le. 241 rahulepinguga loovutas Kartaago oma valdused Sitsiilias Roomale. Sitsiiliast sai esimene Rooma provints. Srakuusa psis Rooma liitlasena. 238 hivasid roomlased, rahulepingut rikkudes, Sardiinia ja Korsika ja tegid sellest oma provintsi.

Hamilcar Barca hakkas Hispaanias valmistuma vitluseks roomlaste vastu. 228, prast Hamilcar Barca surma, tusis kartaagolaste lemjuhatajaks Hispaanias tema poeg Hannibal. 219 vallutas Hannibal Saguntumi linna Hispaanias, phja pool Ebro jge. See vallandas teise Puunia sja. Teine Puunia sda 218 201: 218 tungis Hannibal Hispaaniast Galliasse ja le Alpide Po je tasandikule, kus vitis roomlasi Trebbia lahingus. 217 tungis Hannibal Itaaliasse ja purustas Rooma ve Etruurias Trasimenuse jrve res. 216 Cannae lahingus (Luna-Itaalias) hvitas Hannibal Rooma armee. Mitmed Rooma liitlased Itaalias, sealhulgas Capua linn, lid Roomast lahku. 215 asus Kartaago poole Srakuusa. Rooma strateegiat kujundas jrgnevalt Fabius Maximus Cunctator (Viivitaja), kelle eestvttel vlditi suuri kokkuprkeid Hannibali vgedega. Hannibal ei suutnud Itaalias, muust maailmast isoleerituna, oma edu ra kasutada. Roomlased asusid vastupealetungile: 212 vallutasid Roomlased Srakuusa. 211 alistus roomlastele Capua. Hannibali katse vgedega Rooma linna alla liikudes Capuat psta ebannestus. 210 tungisid roomlased P. Cornelius Scipio (tulevane Africanus) juhtimisel Hispaaniasse. 207 tungis Kartaago abivega Hispaaniast Itaaliasse Hasdrubal (Hannibali vend) kuid sai Metauruse lahingus la ja langes. 204 tungisid roomlased Scipio juhtimisel Aafrikasse. Nende edu ja kartaagolaste olukorra lootusetus Itaalias sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. 202 purustas Scipio Aafrikas Zama lahingus Hannibali ve. 201 rahulepinguga loovutas Kartaago sjalaevastiku ja kik valdused vljapool Aafrikat ning maksis suure kontributsiooni. See thistas Kartaago sjalise vimsuse lppu. Makedoonia ja Kreeka alistamine 200 146: 197 vitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid, Kynoskephalai lahingus Makedoonia vge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mngudel vlja kigi kreeklaste vabaduse. Makedoonia hegemoonia Kreekas asendus nd Rooma domineerimisega. 190 purustasid roomlased Magneesia lahingus (Vike-Aasias) Seleukiidide riigi valitseja Antiochos III ve. See oli roomlaste esimene sjaline edu Aasias. 168 purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse ve. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hvitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sda: Sda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lppes 146 Kartaago vallutamise ja hvitamisega Scipio Aemilianuse juhtimisel. Kartaago aladest moodustati Rooma Aafrika provints. 133 prandas Pergamoni kuningas Attalos III riigi surres roomlastele. Tekkis Rooma Aasia provints. Hiline vabariik ehk kodusdade periood 133 30 eKr

Vendade Gracchuste reformikatsed 133 122: 133 valiti Tiberius Gracchus tribuuniks ja algatas rahvakoosolekul seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicuse tagasivtmiseks ja mberjaotamiseks. See phjustas senati terava vastuseisu. Gracchust sdistati trannia taotlemises. 132 tapeti T. Gracchus tnavavitlustes. 123 valiti tribuuniks Gaius Gracchus, kes pdis jtkata oma venna poliitikat. htlasi pdis piirata senati vimu, algatas odava vilja mgi vaestele ja soovitas laiendada rooma kodakondsust kigile latiinidele. 122 sai C. Gracchus sisevitluses la ja lasi orjal end tappa. Gracchuste algatatud maareformi elluviimine vaibus jrkjrgult. Marius ja sjave mberkorraldamine: 107 valiti esmakordselt konsuliks sjas Numiidia kuninga Jugurtha vastu esile kerkinud vepealik Gaius Marius. Jrgnevad vidud Germaani rahva kimbrite vastu tagasid Mariusele erakordse polulaarse ja pretsedenditu jrjestikuse valimise konsuliks (104 100). Marius viis jrk-jrgult lbi sjavereformi: hakkas vrbama sjamehi varanduslikust tsensusest sltumatult ja kujundas elukutselise armee. 90 89 Liitlassda: Samniitide juhitud Itaalia liitlaste lestus Rooma vastu. lestusu summutamiseks lubasid roomlased Rooma kodakondsuse kigile itaallastele. Enamus liitlasi loobus vitlusest. lejnute vastupanu surus maha L. Cornelius Sulla. Kodusda ja Sulla diktatuur: 89 vallutas hellenistlik Pontose kuningas Mithridates Eupator Rooma Aaasia provntsi ja tungis seejrel Kreekasse. Roomas puhkes konflikt Mariuse ja Sulla vahel lemjuhatuse prast vitluseks Mithridatese vastu. 88 vallutas Sulla sjave toel Rooma, ajas Mariuse ja tema pooldajad pagendusse ning kindlustas endale lemjuhatuse. 87 83 vitles Sulla Kreekas ja Vike-Aaasias edukalt Mithridatega: rstas Delphit, vallutas Ateena ja taastas Rooma vimu Aasias. 82 vallutas Sulla Rooma, kus vahepeal olid vimule tulnud tema vastased (Marius oli 86 surnud), lasi ennast diktaatoriks kuulutada, kehtestas poliitilise terrori, teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tstes selle liikmeskonna 300-lt 600ni. 80 loobus Sulla vimust. 73 71 Itaalia gladiaatorite ja orjade lestus Spartacuse juhtimisel: prast mitmeid vite rooma vgede le loobusid lestusnud kavatsusest Itaaliast itaaliast le Alpide lahkuda ja prdusid Luna-Itaaliasse, kus M. Licinius Crassus nad mber piiras ja purustas. 67 sai Gn. Pompeius erakorralised volituse vitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mne kuuga edukalt lpule. 66 63 Pompeiuse sjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Sria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenu. Catilina paljastam