Renessanssi maalikunst

Vara-renessanss Itaalias

Risto PaalonenMadis Klein

Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti

See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja

realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki

perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning

sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu

nimi renaissance (taassünd).

Vararenessansi maalikunst15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid

inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.

Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka

inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.

Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige

selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u

1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461).

15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid

antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud

erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika.

Veneetsias töötanud kunstnikest oli tähtsaim veel Giovanni Bellini (u 1430-1516).

Masaccio - chapelle Brancacci

Fra Angelico - Annunciation

Giovanni Bellini - The Feast of the Gods

Kõrgrenessansi maalikunst

Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide

halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa".

Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.

Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka

tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane).

Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse

kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma

nime tellija järgi.

Leonardo da Vinci - Annunciation

Michelangelo - The Last Judgement

Raphael - The Miraculous Draught of Fishes

Kokkuvõte

Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik, renessanssi aegne maalikunst oli

looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti

anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja

näoilmeid.

15. saj. vara-renessanss Itaalias

• 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze.

Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased.

Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.

Maalikunst Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid.

Itaalia

• Firenze.

.Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis

tähistavat mõistusliku korra võitu.

Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m)

Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.

Palazzo Rucellai

Lorenzo Ghiberti(1378-1455) – Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. „Paradiisi värav“

Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist “Taavet”, mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur

pärast antiiki. „Gattamelata ratsakuju“ Padovas – palgasõdurite pealikule.

Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje.

„Püha kolmainsus“ (fresko)

• Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik.

„Venuse sünd”

„Kevad”

Kokkuvõte

Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega,

kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis. Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid,

samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Hakati tegema monumentaalskulptuuri. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli

tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.

Viited

http://www.wikipedia.org/http://web.zone.ee/kunajal/renessanss.htmhttp://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htmhttp://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/

MiksikeItaalia kaartFirenze kaartFirenze toomkirikPalazzo RucellaiParadiisi väravTaavet, Gattamelata ratsakujuPüha kolmainsus Venuse sünd, Kevad