Veedade periood

Dateerimine

• Aeg, mil koostati veedad – hinduismi vanimad pühakirjad

• Täpne aeg pole teada• Keeleteaduslik uurimine viitab, et Rigveda (vanim

veedadest) koostati ca 1700-1100 eKr (= varane veedade periood)

• Perioodi lõpuks peetakse tavaliselt ajavahemikku ca 500-150 eKr (= enne seda koostati kogu sanskritikeelne veedakirjandus)

• Veedad kirjutati üles hilisematel aegadel• Veedadega seostatud tsivilisatsioon paiknes

tõenäoliselt India subkontinendi loodeosas ja levis pärast 1200 eKr Gangese tasandikule.

• Ajaarvamise vahetuse paiku oli veedade usund üks peamisi komponente hinduismi tekkes

• Peale veedade perioodi lõppu algas klassikalise sanskriti kirjanduse kuldaeg

Varane veedade periood (1500-1000 eKr)

• Peale Induse oru tsivilisatsiooni lõppu ca 1900 eKr rändasid Loode-Indiasse indo-aarjalaste grupid. Nad tõid endaga kaasa eripärase religiooni. Teadmised aarjalaste kohta pärinevad peamiselt Rigvedast

• Sisserändega võisid kaasneda kokkupõrked kohalike elanikega – Rigveda andmetel dasade ja dasyutega. Nad ei sooritavat ohverdusi ega allu jumalate korraldustele. Nende keelt kirjeldatakse ebameeldivana. Välimuse kirjeldused mitmeti tõlgendatavad. Tänapäeval seostatakse neid aga varasemate indo-aarja immigrantidega.

• Ka sisserändajate endi hõimude seas sõjalised konfliktid. Neist kuulsaim Kümne Kuninga lahing

Hiline veedade periood (1000-500 eKr)

• Peale XII saj eKr, kui Rigveda oli omandanud lõpliku kuju, muutus ühiskond poolnomaadsest põllumajanduslikuks

• Veedade kultuur laienes Gangese tasandikule (seni eraldatud tiheda metsa tõttu)

• Peale 1000 eKr laialdane raudkirveste ja –atrade kasutuselevõtt – metsa tõrjumine kergem.

Hiline veedade periood (1000-500 eKr)• Paljude varasemate hõimude koondumine suuremateks

poliitilisteks üksusteks• Kuru kuningriik – varaseim “superhõimu” näide. Selle riigi

valitsemiseks koguti ja kirjutati ümber veedade hümne, kujundati uusi rituaale, mis hiljem kujunesid üldlevinuiks.

• Kuulsaim sellel perioodil tekkinud religioosne rituaal on hobuseohverdus, mille käigus lasti pühitsetud hobune aastaks vabalt rändama. Hobusele järgnes valitud sõdalaste grupp. Kuningriigid, mida hobune läbis, pidid avaldama austust või valmistuma võitlema kuningaga, kellele hobune kuulus. Rituaal pingestas märkimisväärselt selle ajastu riikidevahelisi suhteid.

• Hakkab kujunema kastisüsteem

Hiline veedade periood (1000-500 eKr)• VI sajandiks eKr koondusid

poliitilised üksused suurteks kuningriikideks, mida nimetatakse Mahajanapada (VI-III saj eKr).

• Neis oli alanud linnastumise protsess ning kaubandus ja reisimine isegi pikkade vahemaade taha muutus kergeks.

• Uued riigid võitlesid ülemvõimu pärast

• Mahabharata ja Ramayana – eeposed

Rama läheb lahingusse

Teine linnastumine

• Veedade ajastu lõppu tähistavad keelelised, kultuurilised ja poliitilised muutused.

• Kujuneb välja klassikaline sanskriti keel

• Indiasse tungib VI saj algul Dareios I – (kreeka) välismõjude algus

Hõimuühiskond• Hõimu juht – rajan. Tema võimu piirasid nõukogud.

Olemas õukond. • Rajani peamine ülesanne oli hõimu kaitsta. Abiks

mitmesugused “ametnikud”.• Hilisemal, kuningriikide perioodil kujunes välja pealinn ja

algeline administratiivsüsteem. Rajanit hakati nägema ühiskondliku korra kaitsjana.

• Kuningavõim hakkas muutuma pärilikuks ja senised kuningavõimu väärilisuse kindlaks tegemise meetodid muutusid tähtsusetuks (nt kaarikute võidusõit, täringumäng)

• Rajani suurenev poliitilise võimu tõttu said nad kontrolli tootmisressursside üle. Vabatahtlik kink kuningale muutus kohustuslikuks, kuid maksusüsteem välja ei kujunenud.

Majandus • Karjakasvatuse ja põlluharimise kombinatsioon, ka

sõjasaak oluline• Valdavalt vahetuskaubandus, kariloomad

vahetusvääringuna. • Tuntakse kulda, kuid ei kasutata münte• Tõenäoliselt töödeldakse rauda• Individuaalset eraomandit ei tuntud, maa ja karjad

kuulusid klannidele• Orjus – sõda ja võlad. Töötavad majapidamistes, mitte

tootmises• Hiljem kaubanduse areng ja kasvav konkurents

ressursside pärast. • Kasvatati nisu, riisi, otra.

Ühiskond

• Suhteliselt egalitaarne• Selge ühiskonnaklasside hierarhia ja kastisüsteem

polnud välja kujunenud, sotsiaalne mobiilsus võimalik

• Lehmi ei tapeta• Riided puuvillast, villast ja loomanahkadest• Soma – rituaalne jook• Populaarsed meelelahutused – tantsimine,

näidendid, kaarikute võiduajamine ja hasartmängud

Sugudevahelised suhted

• Patriarhaalne ja isajärgne ühiskond• Erinevad abieluvormid – monogaamia, mitmenaise ja –

mehepidamine• Tuntakse naissoost tarku ja jumalaid, kuid neid on vähe

ja vähemtähtsad• Naine peab abikaasale alluma• Perioodi lõpuks allutatakse naised üha tugevamalt, kuid

mõned perekonnavälise tegevuse võimalused säilivad – Naissõdalased– Naisfilosoofid – Paljud karjakasvatusega seotud ülesanded

Kastisüsteemi tekkimine

• Perioodi lõpul tekkis kastisüsteem– Braahmanid – põlvnemise puhtus, hea käitumine,

kuulsus, õpetamine, inimeste kaitsmine – ohverdades võivad saavutada hiilguse

– Kšatrijad – jõud, kuulsus, valitsemine, sõdimine – vaprus

– Vaišjad – materiaalne jõukus, tootmisega seotud tegevused – viljakus

– Šuudrad – kõrgemate kastide teenimine – stabiilsus

• Kastide hierarhia veel ebaselge• Teatav sotsiaalne mobiilsus veel võimalik

Religioon

• Kaasaegse hinduismi eelkäija• Rishid – Rigveda hümnide loojad, poeedid ja

nägijad (“kuuljad”)• Kultuse peamiseks vormiks oli ohverdamine,

millega kaasnes rütmiline värsside lugemine, laulmine ja mantrate “pomisemine”.

• Ohvriannid valati tulle (Agni)• Paluti vihma, kariloomi, poegi, pikka elu ja taevasse pääsemist

• Usuti hingede rändamisse• Lehmi ja teatud viigipuid peeti pühadeks

Peamised jumalused• Indra • Agni (ohvrituli)

• Soma • Ühiskondliku korra jumalused: nt Mitra-Varuna • Loodusnähtused: Surya (päike), Vayu (tuul),

Prithivi (maa)• Jumalannad: nt Ushas (koit), Saraswati (jõgi)• Jumalusi ei peetud kõikvõimsateks. Agni oli

vahendaja inimeste ja jumalate vahel

• Jäljed indo-iraani uskumuste mõjudest – nt soma kultus ja tulekummardamine (vrd zoroastrism)

Veedad (“teadmine” sanskriti keeles)

• Usutakse olevat jumalikku päritolu, mitte inimeste loodud. • “Mis on kuuldud”, erinevalt teistest religioossetest

tekstidest “mis on mäletatud”• Loojaks peetakse Brahmat• Neli kanoonilist tekstide kogumikku: 1. Rigveda – sisaldab hümne juhtivale preestrile ohverdamisel

retsiteerimiseks2. Yajurveda – ohverdamist läbiviivale preestrile retsiteerimiseks3. Samaveda – loitsivale preestrile laulmiseks4. Atharvaveda – erinevate loitsude jmt kogumik

• Üksikvärsse tuntakse mantratena. Mõningaid retsiteeritakse kaasaegsetel hinduistlikel tseremooniatel tänini.

Rigveda

• Üks vanimaid säilinud tekste indoeuroopa keeltes (ca 1700-1100 eKr)

• Sisaldab mitmeid mütoloogilisi ja poeetilisi kirjeldusi maailma algusest, jumalaid ülistavaid hümne, iidseid palveid jne

• Erinevad tekstiversioonid• Kirjapanek IV-VI saj pKr• Koosneb 10 raamatust (mandalad), mis sisaldavad

kokku 1017 hümni

Rigveda I hümn – Agnile 1 I Laud Agni, the chosen Priest, God, minister of sacrifice,The hotar, lavishest

of wealth.2 Worthy is Agni to be praised by living as by ancient seers.He shall bring

hitherward the Gods.3 Through Agni man obtaineth wealth, yea, plenty waxing day by day,Most

rich in heroes, glorious.4 Agni, the perfect sacrifice which thou encompassest aboutVerily goeth to the

Gods.5 May Agni, sapient-minded Priest, truthful, most gloriously great,The God,

come hither with the Gods.6 Whatever blessing, Agni, thou wilt grant unto thy worshipper,That, Angiras,

is indeed thy truth.7 To thee, dispeller of the night, O Agni, day by day with prayerBringing thee

reverence, we come8 Ruler of sacrifices, guard of Law eternal, radiant One,Increasing in thine own

abode.9 Be to us easy of approach, even as a father to his son:Agni, be with us for our

weal.