VEND ja KAMBRIUMEestis ning Lõuna-Soomes

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut

Turu Ülikooli geoloogiaosakond

VEND ja KAMBRIUMEestis ning Lõuna-Soomes

Tallinn 2006

Koostajad: EnnPirrus HeldurNestor AlvarSoesoo AriLinna

Täname: SaimaPeetermann

Toimetaja: MTÜGEOGuideBaltoscandia

Kujundus: AndresAbe

Joonised: HeikkiBauert

Fotod: HeikkiBauert

Esikaas: KambriumiliivakiviTilguneemikul

Tagakaas: Lontovasavipinnalähivõte,Kundasavikarjäär

©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2006

Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.

Pirrus, E., jt. 2006. Vend ja Kambrium Eestis ning Lõuna-Soomes.MTÜGEOGuideBaltoscandia,Tallinn.

ISBN-10: 9985-9675-8-5

VEND ja KAMBRIUM 3

Mis on Ediacara ?

Maageoloogilineajalugu jaotatakse

selgepiirilisteks ajavahemikeks, mille

aluseksongeokronoloogilineskaala.

Nimetatud skaala suurjaotusteks

on eoonid (Ürg- ja Agueoon ehk

ArhaikumjaProterosoikum)jahilise-

malperioodil,alatesajast542miljo-

nitaastattagasi–aegkonnad(Vana-,

Kesk- ja Uusaegkond ehk Paleo-,

Meso- ja Kainosoikum). Viimased

jaotuvad ajastuteks, mille kestuseks

on tavaliselt 40–80 miljonit aastat

(näit. Kambrium, Ordoviitsium, Kar-

bon,Triiasjt).Sellinejaotussüsteem

ajastuteks tugineb elustiku, eriti

arengutundliku loomariigi arengu-

protsessidejälgimisele.

Viimaste aastakümnete uuringute

tulemusena on hakatud ajastutele

vastavaid alajaotusi välja eraldama

ka Vanaaegkonnale eelnenud Agu-

eooni (Proterosoikumi) hilisemas

osas, mida sageli nimetatakse

Neoproterosoikumiks.Niionajaskaa-

lasse ilmunud uus mõiste Ediacara

ajastu, mis nõuab arvestamist ka

Eesti vanimate settekivimite käsitle-

misel.

Eestivanimad,moondestpuutumata

settekivimid, mis lasuvad vahetult

tard- jamoondekivimitestkoosneval

kurrutatud aluskorral, pärinevadki

Ediacara ajastust. Esialgu paigutatineed, kuni 120 m paksused kihidKambriumiladestusse,hiljem,nendeiseseisvatähenduseselgumisel,haka-tineidnimetamaVendikompleksiks.

Ediacara ajastu/ladestu ametlikunimetuse kinnitas RahvusvahelineStratigraafiakomisjon alles 2004.aastal, seetõttu on uut nimetustgeoloogilises kirjanduses veel vähekasutatud. Ediacara ajastu alguseksloetakse hinnanguliselt 630 miljonitaastat tagasi, lõpu määrab temallasuva Kambriumi ladestu aluminepiirvanusega542miljonitaastat.

EdiacaranimiiseontuletatudLõuna-Austraaliast, kus ta kohalike põlis-elanike jaoks tähendab veesoontvõi allikat. Ediacara ajastu elustikavastati ja kirjeldati esmakordseltLõuna-Austraalia Flinders RangesmäestikusReginaldC.Sprigg’ipoolt1946.aastal.Spriggkirjeldassealseteliivakivide kihipindadel säilinud peh-mekehaliste organismide kivistunudjäljendeid.Mitmedkivistisedmeenu-tasid meduuse, mõned usse, osa eisarnanenudühegisenituntudlooma-ga.Paljudneistkinnitusidliikumatultmerepõhjale ning püüdsid lehviku-taoliste organitega toiduks mere-vee hõljumit. Esialgu oletas Sprigg,et need kivistised on Kambriumivanusega, kuid hilisemad uurin-gud näitasid, et nad on siiski pärit

Eelkambriumist, olles tõenäoliseltvanusegaumbes555miljonitaastat.See omapärane kivististe kooslussaigilaiemalttuntuksEdiacarafossii-lide või ka Ediacara fauna nimetuseall ning neid sisaldavaid kivimeidhakatinimetamaEdiacaraladestuks.Sellise vanusega kivimeid on maa-ilma eri piirkondades kutsutud erinimedega. Ida-Euroopa platvormilääneosas, endise Nõukogude Liidualadel, sh. Eestis vaadeldakse neidVendikompleksina.

Geoloogiline olustik Ediacara ajastul

Umbes üks miljard aastat tagasi,hilises Proterosoikumis (Agueoonis)moodustus Maal praktiliselt kõikiürgseid mandriplokke (kratoone)ühendav Rodinia ülimanner ehksuperkontinent. Ediacara ajastulhakkas see intensiivselt lagunema.Kõigepealt eraldusid teineteisestkaks suuremat osa, ekvatoriaalseasendiga Gondwana hiidmanner,kuhu kuulusid tänapäeva Aafrika,Araabia, India, Hiina, Austraalia,Antarktis jt. ning lõunanaba piir-konnas paiknenud, peamiselt prae-guseid põhjapoolkera mandrituu-masid ühendanud teine osa, kuhukuulusidPõhja-Ameerika(Laurentia),Põhja-jaIda-Euroopa(Baltika),Siber,

Kasahstan jm.Viimane jagunes jubaEdiacara ajastul ülalnimetatud väik-semateks osadeks, samal ajal kuiGondwanapidaspõhiosasvastukuniKeskaegkonnani.

VahetultenneEdiacaraajastualgustoliükskülmemaidperioodeMaaaja-loos,miskestis ligi200miljonitaas-tat. Selle vältel esinesmitu jääaega.Mandrijäätumisejälgi–moreenilaad-seidsetendeid,jääkriime,lihvitudkal-jupindasidonleitudpaljudestpiirkon-dadest: Põhja- ja Lõuna-Ameerikast,Gröönimaalt, Skandinaaviast, Valge-venest,Aafrikast jamujalt.Suurosakontinentidest oli kaetud paksu,kilomeetritesse ulatuva jääkilbiga.Maailmamere pind oli seetõttu suh-

Vanim tuntud ülimanner – Rodinia, mis moodustus ca 1100 Ma tagasi (C.R. Scotese “Plate tectonic maps and Con-tinental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

4

telisesmadalseisus.Rodiniaülimandrilagunemisekäigus tekkisidmaakoo-res süvalõhangute- ehk riftivööndid,millega kaasnes intensiivne vulkaa-niline tegevus. Vulkaanipursetegapaisati atmosfääri tohutul hulgalsüsihappegaasi,mistakistaspäikese-kiirguse tagasipeegeldumist kosmo-sessejapõhjustaskliimaäkilisesooje-nemise.Soojenemiseleaitaskaasakauute merede teke laguneva Rodiniaülimandri osade vahel, milles liiku-vad hoovused pehmendasid kliimatümbritseval maismaal. Jääliustikesulamiselkogunesmandrinõgudessemageveelisi veekogusid – järvi võisisemeresid. Nimetatud eripärasustetõttusarnanesEdiacaraajastulvalit-senud geoloogiline situatsioon paljurohkem järgnenud Kambriumi ajas-tu olukorrale kui vahetult eelnenudProterosoikumi oludele. SarnasustKambriumiga suurendab Ediacara-aegsetesettekivimitesuhteliseltnõrkmoondeaste. Kõige selle tõttu onEdiacara ladestu väljaeraldamine japiiritleminepõhjustanudteadlaskon-naseriarvamusiveeltänaseni.

Elustik Ediacara ajastul

1940–1950ndatel aastatel Lõuna-Austraaliastleitudkivistisedeimeenu-tanud tollel ajal tuntud loomadehõimkondi. Osal neist kivististest oli

aga jälgitavhulkraksetele loomadeleiseloomulikkahekülgnevõiradiaalnesümmeetria.Teatavasarnasusepõh-jalonpaleontoloogidmõnesidneistkivististest tõlgendanud meduuside,rõngusside või lülijalgsete eellaste-na. Osa teadlasi arvab, et Ediacarakivististehulgasesinebselliseidvälja-surnud vorme, kelle sarnaseid onleitud vaid Vara-Kambriumi kivimi-test. Samuti on teadlasi, kes väi-davad, et Ediacara fauna kujutasendast täiesti omaette evolutsiooni-haru,milleesindajadsuridväljajubaenne Kambriumi ajastut. Ediacaraajastu eluvormide hulka kuuluvadka kõige primitiivsemad ning tõe-näoliselt kõige esimesed hulkrak-sete loomade esindajad – käsnad.Ränikäsnade skeletiosi – ränispiiku-laid – on leitud Hiinast Doushantoukihistu kivimitest vanusega 570 mil-jonit aastat. Seega peidab Ediacaraajastuendasjälgivaraseimatelooma-deevolutsioonist,ennesedakuihulk-raksed Kambriumis suure mitmeke-sisuse saavutasid. Lisaks hulkrakseteloomade jäänustele leidub Ediacaraladestukivimeis ka jubahulkraksetevetikateningmitmesugusteainurak-seteorganismide,näiteksakritarhidekivistisi.Tänaseksonmaailmasteadaüle 40 Ediacara fossiilide leiukoha,meilelähimasubValgemereääres.

5VEND ja KAMBRIUM

6

Mis toimus lähiümbruses?

Eesti ala on tähelepanuväärne sellepoolest, et siin on nii Ediacara kuika järgnevaKambriumiajastusünd-mused kivimitena hästi säilinud jaseetõttu õpetlikuks näitepolügoo-niks kogu maailma geoloogidele.Ediacara ladestu moondumata set-tekivimidlasuvadEestisotsekristalsealuskorrakõvadel,kurrutatudtard-jamoondekivimitel,miskujunesidjubaligi miljard aastat varem, ajavahe-mikul 1,55 kuni 1,9 miljardit aas-tat tagasi. Sellele järgnenud miljardiaasta jooksul valitses siin kuivamaa-periood,mil toimus vaidkõrgmäge-deks kurrutatud kivimite murene-mine, kulutamine ja laguproduktideärakannemaailmamerre–maapinnapeneplaniseerumine. Ediacara ajastualguses, umbes 630 miljonit aastattagasi, hakkas Rodinia hiidmandrikoosseisust eraldunud Baltika ürg-manner ehk praeguse Ida-Euroopaplatvormi ala allapoole vajuma ningmadalamatesse kohtadesse ilmusidesimesed veekogud. Algul olid nen-deksvaidsügavamadorundid,hiljemkaplatvormiäärealadtänaseUkraina,MoldaaviajaPõhja-Skandinaaviapiir-konnas.Ediacaraajastu teiselpoolellaienes vajumine kogu Ida-EuroopaplatvormikeskmelepraeguseMoskvaümbruses. Siit laienes veekogu kaEestialale,haaratesesialguvaidselle

idaosa.EtBaltikaürgmannerpaiknessellel ajal kusagil lõunapooluse lähi-konnas võrdlemisi karmides kliima-oludes,siiseisaanudsiinsetesveeko-gudes settida lubimuda – tulevastelubjakividelähteaine.Vastupidi,pea-letungivate veekogude põhjale kuh-jusid siin aluskorra murendist kuju-nenud kruusasegused liivad, neistpisutpeeneteralisemadaleuroliididjavaidsügavamatesningvaiksemavee-listes kohtades savid. Neis setendeison tunnuseid, mis viitavad sellele,et tegemist oli tõenäoliselt liustikusulavetest mõjustatud magestunudveekoguga.

Ediacara ladestu kivimid Eestis

Nagu eespool öeldud, on Ediacaraajastulmoodustunudkivimeidaasta-kümneid Eestis ja Ida-Euroopa lava-maal käsitletud Vendi kompleksina,sest üldtunnustatud rahvusvahelinenimetus varem puudus. Eesti strati-graafia komisjon on leidnud, etkohalikusgeoloogiasonotstarbekaskäsitledakõnealuseidkivimeidjätku-valt sama nimetuse all, kuna nii onhea korreleerida meie ala kivimeidnaaberaladega ja ühtlasi säilib järje-pidevusvarasemateuuringutega.

SamalajalonEdiacaranime japiiri-de kasutamine oluline laiemas, glo-baalses kontekstis, kus käsitletakse

Maa geoloogilist ajalugu tervikuna,ookeanidearengutningBaltikaürg-mandri liikumisi, so.kõikeseda,mispuudutabvastavatgeoloogilistaren-guetappi–Ediacaraajastut.

Vendi kompleksi kivimid levivadPõhja- ja Ida-Eestis kuni Hiiumaa –Matsalu – Viljandi – Antsla jooneni.Liiva- ja savikivimitekeeruka lasundikogupaksus suureneb kirde suunasulatudes Narva lähistel kuni 120meetrini.KoguEestiterritooriumilonVendikivimidkaetudVanaaegkonnaKambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri jaDevoni ladestu kivimitega, millekogupaksusulatubPõhja-Eestis100–

150meetrini, Lõuna-Eestis500–600meetrini.SeetõttueipaljanduVendikivimid Eestis mitte kusagil ja neidsaabuuridavaidpuursüdamikes.

Vendi kompleksi piires on Eestis janaaberaladel välja eraldatud (altülespoole)Gdovi,Kotlini jaVoronkakihistud.Kõigealumine,Gdovikihis-tu on iseloomustatud terajämedusejärgihalvastisorteeritudpunakatejakirjuvärviliste savi-, liiva- ja kruusa-kivimitega, mis on tekkinud idastpeale tunginud veekogu järk-järgu-lise sügavnemise tulemusel. Sellepeal olev Kotlini kihistu, mida onvarasematel aegadel nimetatud ka

7L I I V I L A H T

LÄ

ÄN

EM

ER

I

S O O M E L A H T

Võrts-järv

Peipsi

järv

Pihkvajärv

PaldiskiTALLINN

RaplaHaapsalu

PÄRNU

Paide

Kehra

Suure-Jaani

VILJANDI

Jõgeva

Põltsamaa

Mustvee

Kallaste

TARTU

RäpinaPõlva

Elva

Otepää

Antsla Võru PetseriValka/Valga

Tõrva

Karksi-NuiaAbja-PaluojaKilingi-Nõmme

Oudova

Slantsõ

NARVASillamäeJõhviKiviõliRakvere

Tamsalu

Tapa

Loksa

Kärdla

Kuressaare

PIHKVA

Osmus-saar

Pakri saared

Naissaar AegnaPrangli

Mohni

HIIUMAA

SAAREMAA

Vormsi

Muhu

AbrukaManilaid

Kihnu

Ruhnu

Piirissaar

SILURI lademeteavamusjoonedEesti aluspõhja

25 km

Devoni ladestu

O2Kesk-Ordoviitsiumiladestik

Ca Alam-Kambriumiladestik

V Ediacara ladestu,Vendi kompleks

pankrannik

süvamurrang

O3Ülem-Ordoviitsiumiladestik

Alam-SiluriladestikS1

Ülem-Siluriladestik

S2

Saviranna

Kunda karjäär

Kose-Lükati

Kakumäe

Rannamõisa

VEND ja KAMBRIUM

8

laminariitsavideks, sisaldab viirsavi-

sidmeenutavaidhallepeenkihitatud

savikivimeid. Need on kõige laiema

levikuga ja kõige sügavveelisemad

Vendi setendid Ida-Euroopa platvor-

mil. Viimaste peal lasub paremini

sorteeritud liivakividest, aleuroliiti-

dest ja savidest koosnev Voronka

kihistu,misnäitabveekoguhilisemat

madaldumist ja võibolla isegi selle

osalistmagestumist.

Ediacara ladestule iseloomulikke

pehmekehaliste hulkraksete loom-

organismide kivistisi Eestist pole

leitud, küll aga leidub siin nii hulk-

kuikaainuraksetevetikatemikrofos-

siile–akritarhe,milleesinemineongi

võimaldanud kindlalt siduda Vendi

kompleksiEdiacaraajastuga.

KAMBRIUM

Geoloogiline olustik

Kambriumiajastu,kestusega54mil-jonitaastat,hõlmabgeoloogiliseaja-vahemiku 542–488 miljonit aastattagasi. Kambriumi ajastuga algabMaa ajaloos uus etapp – Vanaaeg-kondehkPaleosoikum.Kambriumolisuhteliselt rahulikperioodMaageo-loogilisesajaloos,eitoimunudmärki-misväärseid ürgmandrite lagunemisiega liitumisi. Suur Gondwana hiid-manner,misajastualgusesoliekvato-riaalseasendigajaulatusvõrdseltnii

Mandrite asend Vara-Kambriumi lõ-pul, umbes 514 Ma (C.R. Scotese järgi “Plate tectonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

Laurentia

GONDWANAGONDWANABaltika

IndiaIndiaAraabiaAraabia

Põhja-Hiina

Põhja-Hiina

E kvaatorPõhja-AmeerikaPõhja-Ameerika

KasahstanKasahstan AustraaliaAustraaliaLõuna-Hiina

Lõuna-Hiina

AntarktikaAntarktika

AafrikaAafrika

Lõuna-AmeerikaLõuna-Ameerika

SiberSiberIAPETUSE ookean

Laurentia

Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul umbes 514 Ma (C.R. Scotese "Plate tectonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

9

põhja-kuikalõunapoolkerale,nihkusajastu jooksul lõuna poole, jõudesKambriumi lõpuks otsapidi lõuna-pooluseni.Ediacaraajastul iseseisvu-nudPõhja-Ameerika(Laurentia),Ida-Euroopa(Baltika),SiberijaKasahstaniürgmandrid hakkasid lahknema jaliikusidjõudsastipõhjapoole,ekvaa-tori suunas. Vaid Baltika takerduslõunakülmvöötmeningparasvöötmepiirimail, hakates siin ringlema japöörlema. Vulkaanilisi protsesse jamäetekkelisi kurrutusliikumisi esinesväga piiratud aladel - Lõuna-SiberisSalairisjaLõuna-AustraaliasAdelaidepiirkonnas.Mandritel said valdavaksvajumisliikumised. Selle tulemusenatungissoolanemerevesimandrinõgu-desse, sealjuures ka neisse, mis olidEdiacara ajastul täitunudmõnevõrramagestunudliustikusulavetega.

Elustiku areng

Soolsuse tõus ja muud keskkonna-muutused lõid eeldused selleks, etorganismid hakkasid endile mine-raalset väliskesta eritama. Algul olidselleks kitiinilaadsed orgaanilisestainestkoorikudvõikogunikleepuvakoeainega kokkuliimitud liivaterad.Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgihiljem, eriti soojaveelistes meredes,lubiaine–kaltsiumkarbonaat.Kaitsevskelett koos suurema liikumisvõime-ga avas loomastiku arenguks uusivõimalusi – hankida toitu mitme-

sugusel viisil, kaitsta end ilmunud

loomsetoidutarbijateeestjavalluta-

dasenitugevalainetusepooltohus-

tatud rannikualad, kus oli rohkesti

toitumisvõimalusi. Just endale toest

(skeletti) eritavate loomorganismide

ilmumineonloetudKambriumiajas-

tujaühtlasiVanaaegkonnaalguseks.

Samasse aega langeb ka planktilise

vetikafloora liigirikkuse plahvatuslik

suurenemine.

Põhimõtteliselt uus toitumisvõima-

lus – kasutada nii fotosünteesil loo-

dud taimsetainetkuikasellebaasil

kujunenud loomseidprodukte,avar-

das koheselt loomariigi arenguvõi-

malusi, tõstes selle tegutsemisener-

gia uuele tasemele. Peatselt ilmusid

Kambriumi loomariiki üksteise järel

paljude selgrootute loomarühma-

de esindajad: käsnad, ainuõõssed,

käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid,

rääkimata ussilaadsete mitmetest

erivormidest.Soodsatesoludeskuju-

nesid meres kohati rikkalikud elu-

kooslused, kuid need ei tekkinud

üleöö. Päris Kambriumi alguses oli

tegemist vaid väikeste mudas roo-

mavateussilaadseteolenditega,kelle

täpne süstemaatiline kuuluvuski

on ebaselge. Ehtne, mitmekesine

Kambriumi fauna formeerus mõne-

võrra hiljem, umbes 530 miljonit

aastat tagasi.Sellekõige iseloomuli-

kumateks liikmeteks kujunesid vähi-

VEND ja KAMBRIUM

10

100

Rannapungerja

Võru

0 200 km

Tallinn

Helsingi

Geologinen poikkileikkaus: Rannapungerja -

ylädevoni

yläkambri

keskidevoni

siluuri

aladevoniyläordoviikkikeskikambrialakambri

keskiordoviikkialaordoviikki

Ediacara

proterotsooinen

Kvartäärisedimentit100

0 m

-100

-200

-300

-400

-500

EmajokiPeipsi järv

NõvaRanna-pungerja

Sirvaku Kioma VäimelaVõru

Geoloogiline läbilõige: Rannapungerja -

Ülem-Devon

Ülem-Kambrium

Silur

Ülem-OrdoviitsiumKesk-KambriumAlam-Kambrium

Kesk-Ordoviitsium

Alam-OrdoviitsiumVend (Ediacara)

Proterosoikum

PINNAKATE

Kesk-Devon

Alam-Devon

100

0 m

-100

-200

-300

-400

-500

EmajõgiPeipsi järv

NõvaRanna-pungerja

Sirvaku Kioma VäimelaVõru

100

Rannapungerja

Võru

0 200 km

Tallinn

Helsingi

laadsedtrilobiidid,lukutakäsijalgsedja eriti pokaalilaadse kujuga käsnad– arheotsüaadid.Viimasedasustasidmassiliselt tolleaegseid troopikame-resid ja olid esimesed merepõhjalekinnitunud lubiskeletiga loomorga-nismid, kes hakkasid riffe moo-dustama. Arheotsüaatide õitseaegosutus ootamatult lühikeseks. JubaKesk-Kambriumi ajastikuks olid nadtäielikult välja surnud. Eesti ala kat-

nud jahedaveelises Kambriumimeressoojalembesedarheotsüaadidendaleelukohtaeileidnud.ViimaselajalonHiina Kesk-Kambriumist leitud üksi-kuid kaladele sarnanevaid kivistisi.Tegemistvõibollavanimateselgroog-sete esindajatega üldse. Kindlamadon andmed keelikloomade lõua-aparaadistpärinevatehambalaadsetemoodustiste–konodontideesinemi-se kohta Kambriumi lõpul. Neid onleitud ka Eesti läbilõigetest. KogumaismaakujutasniiKambriumiskuika sellele eelnenud ajastutel endastelututkivikõrbe,kuspäikeseltsaabuvultraviolettkiirgus oleks hävitanudkõikelava.Alleshiljemformeerunudosoonikiht atmosfääris tagas kaitseselleeestkamandritele.

11

Kambriumi kivimite levik Eestis

Kambriumikivimidulatuvadmaapin-

nani vaid Põhja-Eesti pankrannikul,

avanedes klindijärsaku (“paekalda”)

alumisesosas jaselleeelselranniku-

ribal. Kihtide nõrga kallakuse tõttu

(umbes3mkilomeetrikohta)lasku-

vad need lõuna suunas järk-järgult

sügavamale maapõue ning Ruhnu

saarel ulatub Kambriumi kihtide

pealispinna sügavus peaaegu 750

meetrinimaapinnast.Kambriumiliiva-

kivi- ja savilasundi kogupaksus jääb

enamasti80–120meetrivahele,suu-

renedesmõnevõrraläänepoole(Kesk-

Saaremaal ~140 m) ja vähenedes

kagusuunas(Võru~50m).

Kambriumi ladestu on Eestis esin-datud vaid liiva- ja savikivimitega.Lubjakivid puuduvad, kuna Baltikaürgmanner, mille koosseisu Eestikuulus, paiknes jahedas lõunaparas-vöötmes, 50-60ndail laiuskraadi-del. Kambrium liigestatakse Alam-,Kesk- ja Ülem-Kambriumi (Furongi)ladestikuks,misonEestialalerinevaleviku, ulatuse ja paksusega. Seeon tingitud asjaolust, et settimineKambriumimeresolivägakatkendlikjarahutu,mistõttuvaremkujunenudsetteidkorduvalterinevalmääralärakulutati.KõigetäielikumadjalaiemalevikugaonAlam-Kambriumikivimid,eelkõige selle kõige alumised kihid,nn. sinisaviehkLontovakihistu,mis

Kambriumi stratigraafia, kihistute paksused ja valdavad kivimid

KIHISTU PAKSUS Valdavad kivimidLääne-Eestis

Valdavad kivimidPõhja-Eestis

ÜLEM- Kallavere (alum. osa) 0 - 5 puuduvad liivakivi fosfaatse + Tsitre & Ülgase karbipuruga

KESK- Ruhnu 0 - 30 liivakivi puuduvad

Irbe 5 - 40 aleuriitsavi puuduvad Fe-ooididega

Soela 0 - 20 valge liivakivi puuduvad Tiskre 10 - 20 valge liivakivi kollakas liivakivi

Lükati 9 - 18 glaukoniidirikas savi savi ja aleuroliit ja aleuroliit

Sõru 0 - 20 savikas liivakivi puuduvad ja aleuroliit

Lontova 50 - 80 liivakivi ja savi rohekashall “sinisavi”

AL

AM

KA

MB

RIU

M

488.3± 1.7

501.0± 2.0

513.0± 2.0

542.0± 1.0

van

us

milj

on

it a

asta

t

VEND ja KAMBRIUM

12

levibpeaaegukoguEestiterritooriu-mil,v.a.Saaremaa.Alam-Kambriumisetenditesuurimatepaksustealapaik-neb Põhja-Eestis. Vara-Kambriumiteises pooles paiknes suurematepaksustealaümberLääne-Eestissejasetenditelevilavähenes.Põhja-Eestispuuduvad Alam-Kambriumi kõigeülemisedkihid (Irbe jaSoelakihistu)juba täiesti, nagu ka kogu Kesk-Kambrium.Kesk-Kambriumi liivakiveesineb vaid Lõuna-Eestis, kuhu jääbka nende suurimate paksuste ala.Ülem-Kambriumi kivimid on kõigepiiratuma levikuga.NeidesinebvaidEesti kagunurgas ning Põhja-Eestiskitsalrannikueelselalal,kussettiminetaastusallespärisKambriumilõpuljajätkuskatkematultOrdoviitsiumis.

Arenguloolisi iseärasusi

Ediacara ajastul alanud Baltika kra-

tooni (Ida-Euroopa platvormi) vaju-

mine jätkus Kambriumi ajastu algu-

ses. Üleujutus haaras üha laiemaid

alasid. Veekogud muutusid laialdas-

teksmeredeks,ühendusetõttumaa-

ilmameregamuutusvesineiskapüsi-

valt soolaseks. Selles mereolustikus

kuhjusid Eestis alul jämedateralised

rannalähedased liivad, basseini kii-

rel sügavnemisel algas siin aga mit-

meidmiljoneidaastaidkestnudpidev

saviaine settimine. See andis Eestile

tema vanima maavara – kuni 90 m

paksuseniküündivasavilasundi,mida

tunneme põhjarannikul avaneva

“sinisavi”nimeall.Geoloogidkutsu-

Lükati kihistu rohekashalli savi läbilõige Maarjamäel, Tallinnas

13

vadneidsavisidLontova kihistuks.

Sinineseesavi justpole,pigemikka

rohekashalljakohatikogunilillakaid

ja punakaspruunegi vahekihte sisal-

dav.Sinakatoonilisenapaistabtaehk

niiskes olekus ja sedagi vaid eemalt

vaadeldes. Sellest savist valmistatak-

seAserispunaseidtelliseidjakatuse-

kive,Kundaslisataksesedatsemendi

lähtematerjalile. Varem kasutasid

Kambriumi savimitmed teisedki tel-

lisetööstused(Kopli,Loksa).

Loodusteadlasi paneb alati imesta-

ma selle savi plastilisus – ligemale

500 miljoni aastase eksisteerimisaja

jooksul on siinne savi säilitanud

omapehmusejavormitavuse.Mujal

maailmas on selleealised savikivimid

kõikjalpöördumatultkõvastunudvõi

isegi kildastunud. Nii hea säilivuse

põhjuseksonEesti paiknemine iidse

tõusuala Fennoskandia kilbi jalamil.

Seetõttu ei ole siinsed settekivimid

kunagi vajunud suurtesse sügavus-

tesse,kusnadkõrgeterõhkudejuu-

resoleksidtingimatakõvastunud.

Lontova kihistu savilasundist leiame

ühe vanima skeletti eritanud loom-

organismi kivistise – musta kitiini-

sarnase koorikuga kaetud ussilaad-

se vormi Sabellidites cambriensis’e,

mille asend loomariigi tänapäevases

süsteemis on veel ebaselge. Kõrvuti

nimetatugaleidubsinisavisveelroh-

kesti pehmekehaliste mudasliikujate

roomamisjälgi, kuid juba ka vorme,

Lontova kihistu "sinisavi" Kunda karjääris

VEND ja KAMBRIUM

mis püüdsid endale kaitsvat kodaehitada räniühenditest või üksteisekülge kleepunud vilgulehekestest.Pärislasundiülaosasleiameüksikuidtigudetüüpipisifossiile,millelolijubavõimekaitstaendõhukeselubiainestkojaalgega.

LontovaealõpulhakkasmaapindIda-Euroopas järjekindlalt tõusma ningmeri siit taanduma. Sellest annabtunnistust liivakivi vahekihtide ilmu-mine lasundiülaosas–selgetunnusveekogu madaldumisest. Protsessjätkuskunialatäielikuvabanemisenimerealtjasavilasundiülaosaallumi-seni kulutusele ning murenemisele.Maismaaperiood oli siiski lühikene,kestis ehk mõned miljonid aastad,kuideiväljunudVara-Kambriumiraa-midest.Selajaltoimusagapiirkonnastektoonilisteliikumisteolulineümber-korraldus. Maapind hakkas uuestivajuma ja meri jälle lavamaale tun-gima,kuidvajumiskesenihkusnüüdhoopisedelasse–kusagilepraegusePoolaalale.Siithakkasidmerekeeledtungima Eesti alale nii Kambriumikõigil järgnevatel perioodidel kuika hilisematel Ordoviitsiumi ja Siluriajastutel. Kuid pealetungiv meri eisaavutanud Kambriumis enam sini-savi aegset ulatust, sügavust egapüsivust. Esimesedmerekeeled koh-tasidsiinpeaaegutervikunasinisavistkoosnevat kaldaümbrist. Seetõttu

kujunesidkaselleaegsedsettedvägasavirikasteks ja on kohati lamavastsavilasundist esmapilgul isegi ras-kesti eristatavad. Need pealetungi-va mere savirikkad setendid (savid,savikad liivakivid, aleuroliidid) ontuntudSõru ja Lükati kihistutena,millest esimene ulatus vaid Lääne-Eestisse,teinekoguPõhja-Eestialale.Tähelepanelikul vaatlusel tabab silmneiskivimeis juba ilmseidmadalvee-lisuse tunnuseid – virgmärke, kuiva-lõhesid, kallakkihilisust, veeristegavahekihte jm. Madaldumine kulmi-neerus järgneva,Tiskre kihistu set-timise ajal. Selle kihistu helevalged,kallakkihisuse ja virgmärkidega lii-vakivid paljanduvad paljudes kohta-des Eesti põhjarannikul, moodusta-des kas klindijärsaku (“paekalda”)jalami või omaette rannaastangu.Võrreldes sinisavigaonneis kivimeisoluliseltmuutunud fossiilidekoostis.Lisaks rohketele mudasroomavateleorganismidele ilmuvad juba karp-jatkaitsekodaomavadkäsijalgsedjamolluskid,aktiivselt liikuvate lülijalg-sete eellased trilobiidid ja mitmedteisedki.Suuremate,tervetekivististeleiud suhteliselt pudedatest kivimi-testonsiiskiüsnaharuldased.

EtEestialapaiknesselajal ikkaveeljahedas kliimavöötmes, ei suutnudloomarühmadeesindajadluuaenda-leveeltugevastlubiainestkoda,vaid

14

moodustasid selle merevees lahus-tunud fosfaadist või räniühendeist.Samal ajal oli lubiainesest skeletigaorganismid mujal maailmas, näiteksSiberi lavamaa soojaveelises meresjubaüldlevinud.

Edasine Kambriumi mere arengEestis kulges veelgi lünklikumalt.Vara-Kambriumi lõpuperioodil piir-dus mere levik vaid Lääne-Eesti jasaarte piirkonnaga. Alates Kesk-Kambriumistvalitsessiingi jubapea-miselt maismaa. Aeg-ajalt tungisidEestisseveelvaidüksikudmadalmere-keeled, mis jätsid siia maha üks-nes hästisorteeritud valge kvartsliivamõnekümnemeetrised lasundid(Ruhnu kihistuLääne-EestisjaPaala kihistu Kagu-Eestis). Organismidejäänuseidneistkihtidestmepeaaegueileia–lainetepooltpillutatavaliivaaladeiolnudorganismidetegutsemi-seks sobivad, nagu me seda näemeka tänapäeva meredes. Vaid Hilis-Kambriumi lõpul uuenes settiminepiiratudalalKagu-EestisjakaPõhja-Eesti alal. Tekkisid piiratud leviku-ga liivakivilasundid, mida tunnemePetseri, Ülgase, Tsitre ja Kallavere kihistuna.Viimaneonkõigelaiemalevikuga ja kuulub juba suuremaltosalt Ordoviitsiumi ladestusse. Selajal omandasid käsijalgsed tähele-panuväärse võime kohaneda elukskaliivakuhjelisemadalmererahulike-

mais lohkudes, kus nad moodusta-sidkohati rohkearvulisi kogumikke.Pealeloomadesurmapillutatinendefosfaatseidkarbifragmentekorduvaltümber ja moodustati neist koguniomapäraseidkuhjeid–isegitööstus-likku huvi pakkuvaid fosforiidiläätsi.Eriti hoogsalt arenes see protsessjärgneva Ordoviitsiumi ajastu algul,mil Eesti oli mandritriiviga jõudmasjuba soojema kliimaga vööndisse,kuspeatseltalgaskalubisetetemoo-dustumine.

Valik Kambriumi paljanditest

Kambriumi läbilõikega tutvumineEesti looduses ei ole eriti hõlbus.On ju suurosa läbilõikestesindatudnõrgalt kivistunud savikivimitega,mis ei anna pikaajaliselt püsivaidpaljandiseinujajuhulkuineedkusa-gil ka tekivad, varisevad nad kiirestikinni, annavad maalihkeid või kat-tuvad taimestikuga. Seetõttu saabKambriumi savikat läbilõiget vaadel-davaidajutisteskaevetesjakarjääri-des,hoopisharvajõgedepõrkeveerulvõivärskeltmurrutatavalmererannal.VeidiparemonolukordEestispaljan-duva läbilõike ülaosa liivakividega.Needmoodustavadsoodsaorientee-rituse korral püsivamaid rannajärsa-kuid,näiteksTallinnaümbruses,kuidnendegi ilme on üsna muutlik, sest

VEND ja KAMBRIUM 15

nüüdistormidejarüsijäätoimel leiab

siin aset värskeilmeliste murrutus-

astangute ja varinguvööndite pidev

vaheldumine, mistõttu mõnekümne

aasta jooksul võib paljanduv läbilõi-

keosa tundmatusenimuutuda.Seda

soodustab ka kihtide endi olemus:

madalvees tekkinud moodustistena

onnadläätsjaehitusegajapaljandi-

seina asendi muutused toovad

endagakaasakakivimitevahekorra

muutused. Kord paljandub ühes

kohasvaldavalthelevalgeliivalasund

vähestesavivahekihtidega,jubamõni

aeg hiljem on siin aga tugevasti

paksenenud settenõo põhja savikad

moodustised. Seetõttu on looduse-

huvilisejuhtimineühesugusenapüsi-

valäbilõikejuurdepeaaeguvõimatu,

mistõttu osutame vaid mõnele tüü-

pilisele paljandile, üksikute kihtide

täpsematkirjeldustandmata.

Kunda savikarjäär

Kunda linna põhjaserval tänast tse-menditootmist savitoormega varus-tavkarjääronmaastikulkergesti lei-tav.TulebvaidsiirdudaKundasada-masse viivale teele ja seda möödaklindiastangust alla laskudes polepraktiliseltvõimalikmöödudakarjää-risissesõiduteest.Jubaeemaltnäemepaljanduvatkuni10mkõrgustüht-lasestrohekashallistsavistkoosnevatkaevandamisastangut. Tegemist onEestiKambriumivanimastratigraafi-liseüksuse–Lontovakihistuga,meieklassikalise “sinisaviga”. See hiiglas-lik, Ida-Euroopa platvormile Moskvanõost tunginud mere sügavveelistestingimustes kujunenud lasund onKunda piirkonnas 70 m paksune jakarjääris paljandub vaid osa sellelasundi ülemisest kolmandikust –Kestlakihistikust.Seeonsuuresavi-

Mudasroomajate jäljed Lontova "sinisavis"

16

lasundi kõige peeneteralisem osa.Siin puuduvad igasugused liivakivivahekihid, kohati võib savipinda-del näha vaid millimeetripaksuseidaleuriidikelmeid. Lähemal vaatluselvõib märgata, et tegemist polegivärvuseltühtlaseilmelise rohekashallisaviga,vaidkohatimuutubsavilausalillakatooniliseks,millesesineb siiskikarohekaid laike.Üksikutel taseme-

telvõibsavimuutudakogunipunaka-tooniliseks. Igal sammul võib savisleidatumedaiderisuurusegalintjaidmoodustisi–kunagistepehmekeha-liste mudasroomajate tegevusjälgi.Need koosnevad peenest püriidist,on värskel savipinnal beežikad, õhukäes muutuvad aga kiiresti mustjas-pruunideks. Hoolikal otsimisel võibsavist leida veel valgest räniainest

Lontova "sinisavi" paljand Kunda karjääris

VEND ja KAMBRIUM 17

18

koosnevaidussilaadsePlatysolenites´efragmentejamõnikordkaroosakastdolomiidistussikäikudetäiteid.Luubiabil võib näha rohkesti rohekaid,peeneid glaukoniiditeri. Sinisavi üle-mine piir karjääris ei paljandu. Seeasukskarjääriülaservastkümmekondmeetritkõrgemaljavarempaljandussee Kunda tehase nn. ülemises kar-jääris, mis praeguseks on täidetudjäätmetega. Karjääris ei paljandu kaLontova kihistu alumised üksused(Mahu ja Sämi kihistik), mis sisalda-vad rohkem aleuriidikilesid ja isegiliivakivi vahekihte. Neid kihistikke,kogupaksusega30–40m,võibnähaüksnes puuraukudes. Kunda karjäärkoos siia rajatud puurauguga onvalitud Lontova kihistu tüüpläbilõi-keksehkstratotüübiks.

Saviranna paljand

Eestipõhjaranniku lõikMuuga lahte

idastpiiravastneemikustkuni1,5km

kaugusel asuva Saviranna külani on

esindatud pideva, nüüdisajal mere

poolt murrutatava astanguna, mille

kuni 4 m kõrgusel värskeilmelisel

seinalavanevadvaatlusekskättesaa-

davalkujulKambriumiläbilõikejärg-

miseüksuse–Lükatikihistukivimid.

Paljandisse pääseb hõlpsasti Muuga

sadamasse viivalt teelt, pöörates

tehislike liivakuhjatiste juurest ida

suunas ja siis mõnesaja meetri järel

loodepoole.Sedamöödasõitesteeb

tee3kmjäreltäisnurksepöördelään-

de,kus tulebkipeatuda ja läbi kitsa

metsariba rannale siirduda. Jõuategi

otsekõnealuselepaljandile.

Kuivalõhede võrgustik Lükati liivakivi pinnal, Saviranna

Paljanduvaks kivimiks on siin rohe-kashallid savid, milles regulaarseltesinevadaleuroliidivõipeeneteraliseliivakivi läätsjad,muutliku(2–20cm)paksusegavahekihid.Mõnespaljandi-seinasmoodustabtugevastitsemen-teerunud liivakivi astangu ülaservalpaksema pangase. Kivimid on glau-koniidirikkad, kohati moodustuvadsellest koguni iseseisvad mõnesenti-meetrilised tumerohelised vaheki-hid. Aleuriitset materjali esineb kasavikihtides niihästi kilede, lamelli-de, pesade kui ka käigutäidetena.

Kogu läbilõige peegeldab ilmekaltKambriumi madalmerelist olustikku.Kihipindadel võib näha laineviresid,kuivalõhesid, fossiilide kokkukuh-jatud skeletiosiseid, veeriseid ja era-kordselt rohkesti põhjaorganismidetegevusjälgi – bioglüüfe. Võib leidarohkestiLükatikihistuleiseloomulikefossiilide skeletiosi.Kontaktepeal jaall olevate teiste kihtidega paljandisme ei näe, kuid läbilõike savirikkusräägibselgetkeeltvõimsasavilasundiolemasolustallolevaskihis.

19

Saviranna paljand

VEND ja KAMBRIUM

Kose-Lükati paljand

Tallinna Kose aedlinnas, Pirita jõekaldajärsakus, veidi ülalpool LükatisildavõibnähaLükatikihistukõrge-maidkihte janendekontakti lasuvaTiskre kihistu heleda liivakiviga.Kahjuks on paljand raskesti ligipää-setav, sest vahetult kontaktipinnaltväljanõrguvpõhjavesimuudabLükatikihistusavirikkalasundipoolvedelaksmassiks ning paljandiseina pidevaltallaroomavaks maalihkeks. PaljandonLükatikihistutüüpläbilõikeksehkstratotüübiksningselleülesandetäit-miseks on paljandiseina täiendatudtemaetterajatudpuurauguga.Lükatikihistu kogupaksus on siin 16,5 mningloodusesõbervõibsellepaljandidetailkirjelduseleidavaremavaldatudtrükisest(Mens,Pirrus,1977).

Kakumäe poolsaar

Tallinnast vahetult lääne pool merretungivKakumäepoolsaarannabvõi-malusetutvudajärgmisestratigraafi-liseüksuse–TiskrekihistuKakumäekihistiku kivimitega. Kogu poolsaar,erititemaidarand,allubtänapäevase-lemeremurrutuseleningsiinkujunebmitmeid värskeilmelisi paljandiseinu,kuskihidpaljanduvad2–4mpaksu-ses.Kihistikuäärmiseltrahutuilmelisejaläätsjaehitusetõttueiannaüksik-paljandkuigiterviklikkuettekujutustning jätkuva murrutuse tõttu muu-tub paljandi läbilõige aasta-aastaltüsna tugevasti. Üldjoontes koosnebKakumäekihistikpeeneteralisestliiva-kivist, mis lasub läätsjate kehadenalainjatesavikamatekihtidevahel,misonmuutlikupaksusega jamarkeeri-

Kakumäe poolsaare läänerand suvel

20

Kakumäe poolsaare läänerand talvel

Tiskre kihistu läbilõige Kakumäe poolsaare otsas

VEND ja KAMBRIUM 21

22

vad madalamaid lohke ja vagumusisettimisaegses madalmere põhjas.Tormiperioodidel täitusidneedpare-mini sorteeritud liivaga, kujundadeskihistikule iseloomuliku läätsja lasu-vuse. Paljandis võib leida madalme-reseteteleiseloomulikketunnusjooni:kallakkihilisust, veeristest vahekihte,laineviredega kihipindasid. Eritiiseloomulikud on Kakumäe kihisti-kule mitmesugused rullumisrikked,misviitavadveegatäitunudpeenliivasagedasele vesiliivana libisemiselemerepõhjal. Enamasti on lihkenäh-tedseotudkindlatetasemetega,mislubaboletadanendetekkepõhjusenakunagisimaavärinaid.Kakumäekih-tidest leiame ka mustadest fosfati-seerunud veeristest konglomeraadimõnesentimeetripaksusivahekihte,

mille veerismaterjali hulgas võibkohata suure käsijalgse Mikwitzia ümardunud kojafragmente. Needvahekihid on vanimateks karpfosfo-riidi ilminguteks Eesti geoloogilisesläbilõikes.Kakumäel leidubveelkar-bonaatse tsemendiga laiguliselt lii-detudliivakivi–nn.“hernesliivakivi”,mille struktuur muutub hästi nähta-vaksporsunudkivimpaladel.Nähtusepõhjuseks on savikivimite piiratudveeläbilaskvus,mis kujundas lasundiallosaslahusteliikumisteelerilisigeo-keemilisiolustikkejaneisttulenevaidkivimite kõvastumistingimusi. Juhul,kui ei õnnestu külastada Kakumäerannajärsakuid,võibkõikekirjeldatutnähaveelsiitläänepool–SuurupijaNinamaarannalõikudel.

"Hernesliivakivi" Kakumäel

23

Rullumisrikked liivakivis Ninamaal

Lainevired liivakivi pinnal Kakumäel

VEND ja KAMBRIUM

24

Rannamõisa paljand

Tiskre kihistu ülemise osa –Rannamõisa kihistiku kivimit saabhästi vaadelda samanimelise klindi-lõigu jalami rohketel murrutata-vatel rannaastangutel kuni põhjapool asuva Tilgu neemikuni. NaguKakumäepuhul,niionkasiin raskekirjeldadamingitkonkreetsetpaljan-diseina, sest meremurrutus muudabneis nähtavat alatasa. Kuid erine-valt Kakumäe kihistikust on kivimiilme siin märksa rahulikum ja püsi-vam,agaseetõttukamõnetiigavam.Kuigi lasundi läätsjas ehitus säilibüldjoontes ka siin, on kihtide välja-kiilduminevähemmärgatav.Kihistukoosneb tervikuna heledast peene-teralisest kvartsliivakivist, milles vaid

aegajalt on nähtavad rohekashal-

lid savirikkamad vahetasemed. Päris

savisid esineb haruharva, enamasti

onneilpuhkudel tegemistvaidsuu-

remasavilisandigaliivakivivõialeuro-

liidivahekihtidega. Kõik see näitab,

etRannamõisakihtidetekkeajaksoli

meri mõnevõrra sügavamaks muu-

tunud, kuid samas avatud ka inten-

siivsemale lainetustegevusele. Siin ei

leiduenam lokaalseidkonglomeraa-

dikihte, fossiilifragmente, ilmekaid

virepindu, harvad on ka libisemis-

rikked ja kallakkihilisus. Kivim on

nõrgalt tsementeerunud japüstiseid

seinuhoiavadüksnespõhjaveevälja-

nõrgumisestmoodustunudmineraal-

koorikud.Kõikjalkivimisesinebhaju-

satpüriitiningseeonkapõhjuseks,

Tilgu paljand

25

miks muidu peaaegu suhkurvalget,kuni 15 m paksust liivakivi ei saakasutada klaasiliivana, kuigi kunagionpüütudsedateha.

Rannamõisa paljandis on näha kailmekas kontakt katva Ordoviitsiumiladestuganingseevõibviiaeksliku-le järeldusele, nagu oleks paljandistegemist Kambriumi ladestu kõigeülemiseosaga.TegelikultlõpebEestipõhjarannikul Kambriumi läbilõigeAlam-Kambriumi keskosaga. Lääne-EestisjätkubAlam-Kambriumiläbilõi-

geülespooleveelumbes100mula-

tusesSoelajaIrbekihistunäol,millele

lisanduvadKesk-jaÜlem-Kambriumi

liivakivilasundid Lõuna-Eestis. Kõik

need,kõrgemadläbilõikeosad,mida

tunneme üksnes puursüdamikes

ja mis mitte kuskil ei paljandu, on

Põhja-Eestishilisematemaismaaprot-

sessidepooltärakulutatud.Erandlike

jääkvormidena säilinud Ülgase ja

Tsitre õhukesed liivakiviläätsed vaid

kinnitavadöeldut.

Kambriumi kivimite läbilõige Tilgu paljandis

VEND ja KAMBRIUM

26

Lõuna-Soome Paleosoikumi settekivimid

Neoproterosoikumi ja Paleosoikumi

settekivimidkatsidkunagiarvatavasti

200-500 meetri paksuse lasundina

enamusenüüdisaegseSoomelõuna-

osast. Järgnenud mitmesaja miljoni

aastapikkusemaismaaperioodijook-

sul,mishõlmashiliseVanaaegkonna

ning kogu Kesk-ja Uusaegkonna,

needkivimidkulutatijakantiäramit-

mesuguste geoloogiliste protsesside

tagajärjel.Paleosoikumisettekivimite

varasemastlevikusträägivadüksikud,

erandlikult säilinud leiukohadEdela-

Soome mõnede meteoriidikraatrite

süvendites ja aluskorra tektoonilis-

tes lõhedes. Kõigil juhtudel lasuvad

settekivimid põiksalt varasematel

Proterosoikumierivanuselistelkivimi-

teljastruktuuridel,misräägibnende

settimiseleeelnenudpikastmaismaa-

perioodist.Pealevälisesarnasuseon

siinsete vähetihenenud liivakivide

vanus määratud ka paleontoloogi-

liselt. Nii leiti Ahvenamaa lõhetäi-

telisest liivakivist käsijalgne mikro-

fossiil Ceratreta tanneri (Metzger),

mis on tuntud Põhja-Eesti Ülem-

Kambriumikihtidest.Kümnekonnast

kuni 10 cm laiusega lõhetäitest on

leitud ka Eesti Alam-Kambriumi

iseloomulikke akritarhe. Akritarhide

järgi on kindlaks tehtud Kambriumi

settekivimite esinemine Lappajärvi,SöderfjärdenijaKarikkoskelameteo-riidikraatritetäitematerjalis,misviitabKambriumiaegse mere ulatumiseleKesk-Soome lääneosani. Omapäraseavamuslaigu moodustavad heledadliivakividLauhanvuoripiirkonnas,misoma tunnustelt võivad vastata isegiVendi kompleksi ülaosale Eesti alaljaollaEdiacaravanusega.

Pealenimetatudotseste leiukohtadeon Soome lõuna- ja looderanni-kul kohatud ka Paleosoikumi sette-kivimitest pärinevaid rändkive.Nende suuruseks on vaid mõnedsentimeetrid kuni meeter. Luvia jaHanko vahelisel alal on niisuguseebaühtlaselt jaotunud rändmaterja-li hulgas 10% Kambriumi liivakiveja isegi 1% Ordoviitsiumi lubjakive.IlmseltonmainitudkividpäritBotnialahe põhjas paiknevatelt Kambriumi(Selkämeri,Perämeri)jaOrdoviitsiumi(Selkämeri)piiratudavamuslaikudelt.Mõnedest rändkividest on leitud kaKambriumimikrofossiile.

Väärib märkimist, et Edela-Soomeja Ahvenamaa liivakividest ränd-kivide seas esineb ka vanemaid,ProterosoikumiJotnialiivakive(vanusumbes 1300 Ma), mis avanevadBotnia lahe põhjas. Need liivakividon Paleosoikumi liivakividest suure-ma tihenemisastme tõttu kergestieristatavad. Pealenimetatute esineb

Mälaren

Tvären

Norrköping

Lumparn

Hiittinen

B A LT I M E R I

Ahvenamaa

B O T N I A L A H T

Lauhavuori

SöderfjärdenKarstula

ROOTSI

SOOME

EESTI

0 100

km

Jotnia liivakivi

Kambrium (liivakivid,aleuriidid ja savid)

Ordoviitsium (valdavalt lubjakivid)

Silur (valdavalt lubjakivid)

lokaalne Vanaaegkonnasettekivimite esinemine

Devon (valdavalt liivakivid)

Paleosoikumi settekivimite ja Jotnia liivakivi levik Balti mere ja Botnia lahe alal (Flodén, T. & Winterhalter, B. 1981. Pre-Quaternary geology of the Baltic Sea. Raamatus: In the Baltic Sea, Voipio, A. (toim.), Elsevier Oceanogr. Ser. 30, Amsterdam, joonis ___ alusel).

Nauvo

Uusikaupunki

Pori

Vanaaegkonna settekivi-mitest rändrahnud

Paleosoikumi settekivimite ja Jotnia liivakivi levik Balti mere ja Botnia lahe alal (joonis kohandatud artiklist: Flodén, T. & Winterhalter, B. 1981. Pre-Quaternary geology of the Baltic Sea. Raamatus: In the Baltic Sea, Voipio, A. (toim.), Else-vier Oceanogr. Ser. 30, Amsterdam)

VEND ja KAMBRIUM 27

28

Paleosoikumi kunagisi settekivimeidveelvägaväikeselalalSoomeloode-sopis, nn. Käsivarrel Kilpisjärve lähi-konnas, kusnadkuuluvadaga jubaSkandinaavia mäestiku kurrutatudkompleksi koosseisu ja kujutavadendastpigemmoondekivimeid.Eestialal levivate Paleosoikumi kivimitega

pole neil otsest paleogeograafilistseost. Niisiis viitavad Soomest päri-nevad andmed Paleosoikumi mereulatuslikule levikule ka Eestist põhjapoole, kuid nende leidude piiratusja katkendlikkus ei võimalda luuatäpsematpiltisellepiirkonnaarengu-loostvaadeldavalperioodil.

Lähivõte Kambriumi liivakivi lõhetäitest (foto: Ari LInna)

Kambriumi liivakivi hallikas-rohekad lõhetäited graniitse aluskorra kivimites Korppoos, Turu saarestik (foto: A. Linna)

29

koo

stan

ud

: Ju

ssi

Pokk

i, So

ome

Geo

loog

iake

skus

VEND ja KAMBRIUM

Kam

bri

um

i lii

vaki

vi l

eiu

d

(sin

ised

ko

lmn

urg

ad)

Edel

a-So

om

es j

a A

hve

nam

aal

30

SÕNASELETUSI

Aegkond – üleilmse ajaskaala suurühik, mitusada miljonit aastat kestnudajaetapp(Vana-,Kesk-jaUusaegkond)

Ajastik – ajastu alajaotus, mille nimetus tuletatakse enamasti täiendsõnade„Vara-”,„Kesk-”või„Hilis-”lisamisegavastavaajastunimetuseette

Ajastu–üleilmsegeoloogiliseajaskaalapõhiühik,kümneidmiljoneidaastaidkestnudkindelajaetappMaageoloogilisesarengus

Akritarh–problemaatilinemikrofossiil,enamastiainuraksevetikajäänuk

Aleuroliit –liivastpeenematerasuurusegasettekivim

Aleuriit–samaterasuurusegapudematerjal

Argilliit –kiltsavi,kõvastunud,plastsusekaotanudsavikivim

Arheotsüaat–Kambriumiajastuleksisteerinudkäsnatüüpipokaalikujulinemereloom

Avamus–ala,kuskindlavanusevõikoostisegakivimidulatuvadotsemaapin-nale,võionkaetudõhukestekivistumatapinnakattesetetega

Dolomiit –kaltsiumi jamagneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO3)moo-dustunudmineraaljakivim;kiviminimetusenakasutatakseka„dolokivi”

Eoon – üleilmse ajaskaala suurim ühik kestusega 0,5–1,5 miljardit aastat(Arhaikum=Ürgeoon,Proterosoikum=Agueoon,Fanerosoikum=Elueoon)

Glaukoniit – rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatnerauamineraal

Graptoliit–väljasurnud,kolooniatenaelanudplanktiliseeluviisigapoolkeelikloom

Kihistik –kihistualajaotus

Kihistu–enam-vähemühtlasekoostisegakivimikeha,millenimetusontule-tatudkohanimest,kuskihistuonesindatudomatüüpiliselkujul

Klint–pankrannikulesinevulatuslikulevikugaaluspõhjalinerannajärsak,võibollaosaliseltmattunudvõiastmeline;ebatäpsevastenaonkasutatudnimetust„paekallas”

VEND ja KAMBRIUM 31

Konodont–mikrofossiil,väljasurnudkeelikloomalõuaaparaadihambalaadnemoodustis

Kratoon –mandrituum, vanamandrilisemaakoorega tektooniliselt tasakaa-lustunudala,miskunagigeoloogilisesminevikusesinesiseseisvaürgmandrina;tänapäevageoloogilise struktuuri tähenduseskasutataksekanimetust„plat-vorm”

Ladestik – ladestu alajaotus, vastava ajastiku jooksulmoodustunud kivimid;ladestiku nimetus moodustatakse enamasti täiendsõnade „Alam-”, „Kesk-”või„Ülem-”lisamisegavastavaladestunimetuseette

Ladestu–samanimeliseajastujooksulmoodustunudkivimid

Peneplaan –maismaaperioodikestelmoodustunudtasanemaapind

Platvorm – lavamaa, stabiliseerunud geoloogiline struktuur, mille sügavamaosamoodustabkurrutatudkristallkivimitestaluskordjaülemise–rõhtsaltlasuvsettekivimitestpealiskord

Põiksus, põikne lasumus–noorematekivimitealuspinnaüheaegnelasuminemitmevanuselistelvarasematelkihtidel

Püriit–rauajaväävlimineraal(FeS2),sagelikuldkollasemetalseläikega,millesttulenebrahvaliknimetus“kassikuld”

Raudooid – rauamineraalidest (oksiididest, silikaatidest) ümar terataolinemoodustis

Regressioon –meretaandumine

Sinisavi –Alam-Kambriumi sinakasrohelinekuni lillakaskirju savi; kuni90mpaksusesavilasundiülemineosapaljandubPõhja-Eestiklindijalamil

Transgressioon –merepealetung

Trilobiit–vähilaadsetelülijalgseteklassikuuluvväljasurnudloom;KambriumisjaOrdoviitsiumissageliesinevkivistis

Ülimanner–superkontinent,kõikimandrilisemaakooreosiühendanudhiid-

manner,nt.Pangaea,Rodinia

KIRJANDUST

Aaloe,A.,Mark,E.,Männil,R.,Müürisepp,K.,Orviku,K.1960.ÜlevaadeEestialuspõhjajapinnakattestratigraafiast.Tallinn.61lk.

Laitakari, I.1998.Vendikaudestanykyaikaan,peruskallionpintasilaus.Teoses:Lehtinen, M., Nurmi, P. and Rämö, T. (Toim.) 1998. 30000 vuosimiljoonaa,SuomenKallioperä,Suomengeologinenseura,Gummerus,Jyväskylä1998.

Lehtovaara, J.J. 1982. Paleozoic sedimentary rocks in Finland, AnnalesAcademiae Scientiarum Fennicae, Series A III. Geologica-Geographica 133,Helsinki,Suomalainentiedeakatemia1982.

Mens,K.,Pirrus,E.1977.Eestikambriumistratotüüpsedläbilõiked.Tallinn.70lk.(venekeeles).

Mens, K., Pirrus, E. 1997. Vendian. Cambrian. Rmt: Raukas, A., Teedumäe,A. (Toim.). Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian AcademyPublishers.Tallinn,35-51.

Pirrus,E.1973.Midateamesinisavist.EestiLoodus,11,646-653.

Pirrus,E.1984.Stop2:2–cliffsatRoccaalMare.Stop2:3Tiskrecliff.Rmt:International Geological Congress XXVII Session Moscow. Estonian SovietSocialistRepublic.ExcursionsGuidebook.Tallinn,42-43.

Rõõmusoks,A.1983.Eestialuspõhjageoloogia.Tallinn,Valgus.224lk.

Tynni,R.1982.OnpaleozoicmicrofossilsinclasticdykesontheÅlandIslandsand in the core samples of Lumparn. Teoksessa: Bergman, L., Tynni R. andWinterhalterB.1982.Paleozoic sediments in theRapakiviareaof theÅlandIslands,Geol.Surv.Finland,Bull.317,Geologiantutkimuskeskus,Espoo1982,Vammalankirjapaino1982.

Uutela,A.1989.AgeandprovenanceofsedimentaryerraticsonthecoastofsothwesternFinland.GeologicalSurveyofFinland,Bull.353,135lk.

Geoloogiline ajaskaala

Holotseen

Pleistotseen

Pliotseen

Miotseen

Oligotseen

Eotseen

Paleotseen

Hilis-Kriit

Vara-Kriit

Hilis-Juura

Kesk-Juura

Vara-Juura

Hilis-Triias

Kesk-Triias

Vara-Triias

Loping

Guadalup

Cisural

Pennsylvania

Mississipi

Hilis-Devon

Kesk-Devon

Vara-Devon

Ludlow

Wenlock

Llandovery

Hilis-Ordoviitsium

Kesk-Ordoviitsium

Vara-Ordoviitsium

Furong

Kesk-Kambrium

Vara-Kambrium

Pridoli

KVATERNAAR

EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)

IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)

NEOGEEN

KRIIT

KARBON

PALEOGEEN

JUURA

TRIIAS

DEVON

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

SILUR

PERM

EDIACARA

KRÜOGEEN

TON

STEN

ECTAS

CALYMM

STATHER

OROSIR

RHYAC

SIDER

Kainosoikum Uusaegkond

Fanerosoikum

Paleosoikum Vanaaegkond

Mesosoikum Keskaegkond

Proterosoikum Agueoon

Arhaikum Ürgeoon

Neoproterosoikum

Mesoproterosoikum

Neoarhaikum

Mesoarhaikum

Paleoarhaikum

Eoarhaikum

Paleoproterosoikum

0,00

0,0115

1,806

5,332

23,03

33,9 ± 0,1

55,8 ± 0,2

65,5 ± 0,3

99,6 ± 0,9

145,5 ± 4,0

161,2 ± 4,0

175,6 ± 2,0

199,6 ± 0,6

228,0 ± 2,0

245,0 ± 1,5

251,0 ± 0,4

260,4 ± 0,7

270,6 ± 0,7

299,0 ± 0,8

318,1 ± 1,3

359,2 ± 2,5

385,3 ± 2,6

397,5 ± 2,7

416,0 ± 2,8

418,7 ± 2,7

422,9 ± 2,5

428,2 ± 2,3

443,7 ± 1,5

460,9 ± 1,6

471,8 ± 1,6

488,3±1,7

501,0±2,0

513,0±2,0

542,0±1,0

630

850

1000

1200

1400

1600

1800

2050

2300

2500

2800

3200

3600

~4500

ISBN-10: 9985-9675-8-5