vergilius publius maro “aeneis”tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/92472045/aeneis.pdfi – iv...
TRANSCRIPT
K Ü L L I S E M J O N O V
VERGILIUS PUBLIUS MARO
“AENEIS”
Aenease retk
William Blake Richmond “Venus ja Anchises”
Aeneas on Venuse ja troojalase Anchisese poeg.
Corrado Giaquinto
“Venus (Aenease
ema) ja Aeneas”
Aeneas põgeneb Troojast isa Anchisese ja oma poja Ascanusega.
“Aeneise” kuus esimest laulu on otsekui “Odüsseia”: elu kui teekond, kui seiklus, täis tundmatuid ja ähvardavaid ohte.
Aeneasele on see sisemine teekond, oma saatusest määratud missiooni täitmine, ettemääratuse omaksvõtmine ja sellega kaasnev kindlameelsus tegudes.
Viimased kuus laulu on otsekui “Ilias”: elu kui sihikindel võitlus, sõda, mille ülimaks sihiks pole kangelaskuulsus ja au, vaid missiooni täitmine: uue riigi rajamine.
Aeneas areneb teose jooksul: kõhklevast ja kahtlevast noormehest saab aja jooksul (VI laulust) otsusekindel tegutseja.
Kasutatud on vaticinatio ex eventu (ennustus tagantjärele) võtet: ennustatakse seda, mis hiljem päriselt juhtus (Dido kuulutab ette vaenu Kartaago ja Rooma vahel).
“Aeneis” on esimene rahvuseepos.
I – IV laul
Tegevus toimub Kartaagos.
Juno/Hera, kreeklaste soosija Trooja sõjas, näeb Aenease rajatavas riigis ohtu oma lemmiklinnale Kartaagole ja korraldab tormi.
Aenease ema Venus/ Aphrodite palub abi Jupiterilt/Zeusilt ja too toimetab Aenease Kartaago randa.
Aeneas jõuab
isa ja poja
Ascanusega
Kartaago
randa.
II – III laul
Aeneas
jutustab
Didole
Troojas
toimunust.
Poseidoni saadetud meremaod kägistavad Trooja preestri Laokooni ja tema kaks poega.
Trooja hobune: kreeklaste “kingitus” troojalastele
(Minerva/Athena kingitus).
IV laul
Aenease ja Dido romantiline, kuid traagiline armastuslugu. Aeneas lahkub Kartaagost, sest talle meenutatakse tema ülesannet. Dido tapab end, enne surma kuulutab Dido igavest vaenu Kartaago ja Rooma vahel.
Aeneas ja Dido jahiretkel enne äikesetormi.
V laul
Võistlusmängud
Aenease isa
Anchisese auks
Sitsiilia saarel.
VI laul
Allilmas
Allilma pääseb Sibylla koopast Avernuse järve lähedal Kampaanias. Enne allilma ei pääse, kui Aeneas on toonud kuldse puuoksa, mis kasvab sügaval metsas.
Allilmas kohtab Aeneas Didot, kuid solvunud naine ei tee temast välja.
Aeneas näeb neid, kes on määratud igavesti karistust kandma (nt isa- ja vennatapjad, ihnurid).
Jan Brueghel Vanem“Aeneas ja Sibylla allilmas”
Aeneas rändab allilma, kus isa näitab talle tulevikupilte Rooma suurmeestest ja räägib nende tegudest. Mainitakse Caesar Augustust, kes toob Itaaliasse kuldajastu.
Ascaniuse sõnad Aeneasele: “...kõikjal sa, roomlane, ent jää juhtima riike ja rahvaid,/see on su oskus ja taid: rahus õpeta kombeid ja korda,/ säästku sul võidetuid võim, aga ülbeid taltsuta jõuga.”
Aenease ja Anchisese kohtumine allilmas.
Eepose teises
pooles tõuseb
tähtsale kohale
Aenease poeg
Ascanius, kelle
teiseks nimeks
saab Julus (seega
Juliuste soo esiisa
– sinna kuulusid
nii Julius Caesar
kui ka Augustus.)
VII laul
Aeneas jõuab
Latiumi randa,
Latiumi valitseja
Latinus lubab
Aeneasele
naiseks oma
tütre Lavinia.
Aeneas ja troojalased ei saa oma uut kodupaika
kingitusena: võimult tõugatud etruskide kuningas
Mezentius lööb mesti rutulitega.
Juno/Hera õhutusel koonduvad väed Aenease vastu.
Vaenuvägesid juhatab rutulite valitseja Turnus, kes
meenutab lugejale “Iliase” Achilleust: vapper ja
kartmatu, samas õrn ja metsloomalik. Turnus on
Aenease vastane nii sõjas kui ka armastuses
(püüdleb Lavinia armastust).
VIII laul
Ettevalmistus sõjaks. Vulcanos/Hephaistos sepistab Aeneasele relvad ja kilbi, millel on stseenid Rooma tulevasest ajaloost.
Charles-Joseph Natoire
“Venus vaatab Hephaistose valmistatud relvad üle”
IX – XII laul
Võitlusstseenid
“Aeneis” lõpeb Aenease ja Turnuse kahevõitlusega, kus Turnus hukkub.
Lõpuks sekkub Jupiter ja käsib Junol lõpetada Aenease ja troojalaste jälitamine. Juno kuuletub, ent seab lisatingimuse: maa peab jääma kandma vana nime.
Kasutatud kirjandus:
J. Talvet “Maailmakirjandus” I
L. Hjortsø “Rooma jumalad ja kangelased”