KINNITATUDKuusalu Vallavolikogu

17. juuni 2015. a määrusega nr ….

Kuusalu Vallavalitsus

KUUSALU VALLA HARIDUSVALDKONNA

ARENGUKAVA 2015-2020

Kuusalu vald 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

Kasutatavad põhimõisted 4

1. KUUSALU VALLA RAHVASTIK JA MÕJU KOOLIVÕRGULE 62. HARIDUSASUTUSTE ÜLEVAADE 8

2.1. Alusharidus 8

2.2. Üldharidus 12

2.3. Huviharidus 14

2.4. Rahulolu Kuusalu valla haridusteenustega 17

3. FINANTSEERIMINE, TUGITEENUSED, ÕPILASTRANSPORT 19

3.1. Finantseerimine 19

3.2. Hariduse tugiteenused 22

3.3. Õpilastransport 26

4. VISIOON VALLA HARIDUSASUTUSTE VÕRGUST JA EESMÄRGID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KOOLIVÕRGU STSENAARIUMID 29

4.1. Visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid visiooni elluviimiseks 31

4.2. Koolivõrgu stsenaariumid ja nendest valiku kaalutlemine 34

5. TEGEVUSKAVA 36

5.1. Alushariduse eesmärk ja tegevuskava 36

5.2. Üldhariduse eesmärk ja tegevuskava 36

5.3. Huvihariduse eesmärk ja tegevuskava 37

5.4. Haridusasutuste ülesed ja ühised meetmed 37

5.5. Investeerimisvajaduste loetelu 38

ARENGUKAVA TÄITMISE JA MUUTMISE PÕHIMÕTTED 39

KASUTATUD KIRJANDUS 39

LISA 1. KUUSALU VALLA ÕPILASTE JAOTUS KÜLADE KAUPA 40

LISA 2. ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA VISIOON JA OODATAVAD TULEMUSED 44

2

SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kindlustada oma haldusterritooriumil elavatele inimestele

igakülgsed alus- ja üldhariduse omandamise võimalused. Selle üheks osaks on haridusasutuste võrk

koos arendavaks õpikeskkonnaks vajalikuga. Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020 seab

eesmärgiks tugeva kodulähedase põhihariduse tagamise ning kvaliteetse ja valikurohke

gümnaasiumihariduse kättesaadavuse igas maakonnas.

Käesoleva arengukava eesmärgiks on haridusvaldkonna, sh koolieelsete lasteasutuste ja koolivõrgu

kompleksne analüüs ja konkreetse tegevuskava väljatöötamine arengukava valdkondade süsteemseks

arendamiseks Kuusalu vallas. Prioriteediks on kvaliteetne lasteaia- ja kooliteenus ning soov saada

võimalikult palju oma valla lapsi valla koolidesse ja lasteaedadesse. Hariduse arengukava koostamine

on sõnastatud Kuusalu valla 2013–2017 koalitsioonileppes, samuti Kuusalu valla arengukava

tegevuskavas kui regionaalse haridusvõrgu ümberkorraldamine (haridusvõrgu arengukava

koostamine).

Arengukava koostamine algatati Kuusalu Vallavolikogu 30. aprilli 2014 otsusega, millega kinnitati ka

lähteülesanne ehk arengukava ülesehitus, töö käik ja tähtajad. Arengukava koostamise käigus külastas

töörühm haridusasutusi nii Harjumaal (Anija, Jõelähtme ja Rae vald) kui Lääne-Virumaal (Kadrina ja

Tapa vald), samuti korraldati arengukava koostamise senist käiku kirjeldav ja tulevikusuundumusi

määratlev seminar Kuusalu rahvamajas. Vastavalt lähteülesandele koosneb arengukava viiest

peatükist. Esimeses peatükis on kirjeldatud Kuusalu valla rahvastikku ja selle mõju koolivõrgule.

Teises peatükis antakse ülevaade valla haridusasutustest. Kolmas peatükk kirjeldab hariduse

finantseerimist, tugiteenuseid ja õpilastransporti. Neljandas peatükis sõnastatakse visioon valla

haridusasutuste võrgust ja eesmärgid selle elluviimiseks, samuti koolivõrgu stsenaariumid. Viies

peatükk – tegevuskava – kirjeldab konkreetsete tegevuseesmärkide saavutamiseks kavandatavaid

tegevusi lähiaastatel, samas on ära toodud ka haridusasutuste investeeringuvajaduste loetelu.

Arengukavas esitatud arvandmed ja olukorra kirjeldused on toodud seisuga 01.09.2014, kui ei ole

märgitud teisiti.

Arengukava koostajad formuleerisid valla haridusvõrgu tuleviku planeerimiseks kolm

arengustsenaariumi: „Status quo säilitamine“, „Kuusalu+Loksa“ ja „Hariduskolleegium“.

Kui koolieelsete lasteasutuste võrku nähakse iga stsenaariumi puhul sarnaselt ja ilma sisuliste

muudatusteta, siis koolivõrgu osas leiti, et konkreetseid tegevusplaane saab arendada

riigigümnaasiumi Kuusalu valda tuleku või mittetuleku selgumise järel.

Arengukava koostamisel osalesid Kuusalu valla kõikide haridusasutuste juhid, mitmed vallavolikogu

liikmed ja vallavalitsuse töötajad. Koostamine toimus tihedas koostöös volikogu haridus- ja

noorsootöökomisjoniga, samuti haridusasutuste hoolekogudega.

3

Kasutatavad põhimõisted

Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem.

Elukestev õpe – hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus,

kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja

informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Uute teadmise ja oskuste omandamise võimalusi annab

töökoht, vaba- ja huviharidus ning noorsootöö, samuti osalemine kodanikuühiskonna

organisatsioonide tegevuses või virtuaalruumis, kus saab õppida individuaalselt või koos teistega.

Uudishimu ja õpihuvi kujundavad kultuuriasutused, õpiharjumusi ja väärtushinnanguid aitab arendada

ajateenistus.

Gümnaasium – põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse

omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

Haridus – inimese teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide süsteem, mis

võimaldab tal pidevalt areneda, edukalt toime tulla ning ennast isiksuse ja ühiskonna liikmena

teostada.

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane – haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle

andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest

eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või

kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu

õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,

tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt

klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Huviharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud

süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja

tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Kaasav haridus – kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja

vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele, väärtustades sealjuures

iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste

erinevaid vajadusi nähakse kui võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitust, et saavutada

kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid

anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on

kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus.

KELS – Koolieelse lasteasutuse seadus.

4

Mitteformaalne õpe – leiab aset väljaspool kooli ning on ette võetud teadlikult eesmärgiga end

arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks, huvi- ja

täiendushariduse omandamisel, aga ka looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla

ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud nagu formaalõpegi, kuid

vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või

omaealised.

PGS – Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Põhikool – üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse

täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat. Põhikooli kooliastmeid on

kolm: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass ja III kooliaste – 7.–9. klass.

Õpikeskkond – füüsiline, emotsionaalne või virtuaalne keskkond õppimiseks või õppuri ja õpetaja

vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool.

Õppekava – õppe eesmärke ja sisu, omandatavate pädevuste kirjeldusi, nende omandamise määra

hindamise viise, õpingute alustamise ja lõpetamise tingimusi ning nominaalset õppeaega sätestav

dokument.

Õppesuund – kooli õppekavas sätestatud ühe või mitme õppeaine/ainevaldkonna põhjalikuma

õppimise võimalus peamiselt gümnaasiumiastmes.

Üldharidus – sotsialiseerimiseks vajalik teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum ning

väärtushinnangute ja käitumisnormide süsteem, mis võimaldab saavutada läbi elu kestva võime edasi

õppida ja kujuneda õppivaks indiviidiks. Üldharidus hõlmab põhihariduse omandamist põhikoolis ja

üldkeskhariduse omandamist põhikoolile järgnevas gümnaasiumis.

Ümberõpe – tegevus, mille tulemusena omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase

kvalifikatsiooni.

5

1. KUUSALU VALLA RAHVASTIK JA MÕJU KOOLIVÕRGULE

Kuusalu vald on Harjumaa idapoolseim omavalitsus. Vald piirneb idast Harjumaa valdade Jõelähtme

ja Anijaga ning läänest ja lõunast Lääne-Virumaa Vihula, Kadrina ja Tapa vallaga. Valla territooriumi

sees asub eraldi omavalitsusüksus Loksa linn (pindalaga 3,8 km2). Põhjaosas on Kuusalu valla piiriks

Soome laht, valla rannajoon on kõige pikem Eestis – ca 120 km. Valda läbivad riikliku tähtsusega

Tallinn-Narva ja Piibe maanteed. Suurim tõmbekeskus Tallinn asub Kuusalu vallast ca 35–75 km

kaugusel. Kuusalu valla pindala on 707,9 km2, vald on selle näitajaga suurim Harjumaal ja üks

suurimaid Eestis. Kuusalu vallas elab 01.01.2015 seisuga 6588 inimest (seisuga 01.01.2014 oli 6631

inimest), kellest mehi on 3323 ja naisi 3265. Alla 18aastaseid elab vallas 1324 inimest (21%) ja üle 65

aastaseid 1152 (17%). Valla keskuses, Kuusalu alevikus elab 1119 elanikku, Kiiu alevikus 776

elanikku ja Kolga alevikus 445 elanikku. Valkla külas on 485 elanikku, s.h. Valkla Kodu hoolealuseid

157.

Rahvaarv külade kaupa seisuga 1. september 2014:

Allika 51 Andineeme 27 Aru 39Haavakannu 11 Hara 73 Hirvli 89Ilmastalu 28 Joaveski 33 Juminda 34Kaberla 82 Kahala 113 Kalme 23Kasispea 96 Kemba 45 Kiiu alevik 776Kiiu-Aabla 26 Kodasoo 66 Koitjärve 0Kolga alevik 445 Kolga-Aabla 97 Kolgaküla 179Kolgu 0 Kosu 12 Kotka 17Kupu 46 Kursi 42 Kuusalu küla 260Kuusalu alevik 1119 Kõnnu 87 Külmaallika 5Leesi 36 Liiapeksi 20 Loksa 50Murksi 3 Mustametsa 64 Muuksi 45Nõmmeveski 7 Mäepea 112 Pala 0Parksi 30 Pedaspea 37 Pudisoo 56Põhja 24 Pärispea 96 Rehatse 5Rummu 76 Salmistu 119 Saunja 95Sigula 60 Soorinna 36 Suru 5Suurpea 122 Sõitme 121 Tammispea 44Tammistu 17 Tapurla 31 Tsitre 29Turbuneeme 72 Tõreska 7 Uuri 177

Vahastu 40 Valgejõe 26 Valkla 485

6

Vanaküla 63 Vihasoo 232 Viinistu 139

Virve 12 KOV täpsusega 74

Sündimus vallas vähenes järsult aastatel 2010–2012, jäädes seejärel stabiilseks: 65–67 sündi aastas.

2015. aasta kolme esimese kuuga on sündinud 20 last, mis on rohkem kui neljandik aastasest sündide

määrast.

Diagramm 1. Kuusalu vallavalitsuses registreeritud sündide arvu muutus aastatel 2010–2014.

Allikas: Kuusalu Vallavalitsus 2015

Arvestades viimaste aastate sündivust ning Praxise koolivõrgu analüüsis kasutatavat metoodikat, mille

kohaselt 75% lastest läheb kooli 7aastaselt ja 25% 8aastaselt ning võimalikku sisse- ja väljarännet,

prognoosime lähiaastatel Kuusalu vallas kooli minevate laste arvudeks 77 kuni 96 last aastas.

Diagramm 2. Kooli minevate laste arvu prognoos aastatel 2015–2019. Allikas: Kuusalu Vallavalitsus

2015

7

Lapsevanemate lõplikud otsused ja võimalikud muudatused koolivõrgus võivad seda pilti mõnevõrra

mõjutada, aga ilmselt mitte olulisel määral.

Arengukava koostamise käigus teostati ka õpilaste logistiline analüüs asustusüksuste ja kooliastmete

kaupa. Tulemustega saab tutvuda lehekülgedel 26 ja 27, samuti arengukava lisas nr 1.

2. HARIDUSASUTUSTE ÜLEVAADE

Käesolevas peatükis on kirjeldatud Kuusalu valla haridusasutusi alushariduse, üldhariduse ja

huvihariduse lõikes. Huvihariduse alapeatükis käsitletakse lisaks valla huvialakoolile ka ringitegevust

ja noorsootööd.

2.1. Alusharidus

Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua kõigile

pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil

ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lasteasutuste

liigid on lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastastele) ja erilasteaed (kuni

seitsmeaastastele erivajadustega lastele). Seejuures võivad lasteaed ja põhikool vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusele (PGS) tegutseda ühe asutusena. Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses

vastavalt seaduses sätestatule on sõimerühmas kuni 14 last, lasteaiarühmas kuni 20 last, liitrühmas

kuni 18 last. Nimetatud piirarve võib vallavalitsus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul ja lapse

arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada sõimerühmas ja liitrühmas kuni kahe lapse

ja lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra.

Kuusalu vallas pakutakse alusharidusteenust neljas asutuses: Kuusalu alevikus asuvas lasteaias

Jussike, Kolga lasteaias, Vihasoo Lasteaias-Algkoolis ning alates 2014. a septembrist Kiiu Kiigepõnni

lasteaias. Kokku on lasteaedades 21 rühma, kus käib 384 last: Kuusalu lasteaias Jussike 9 rühma, Kiiu

Kiigepõnni lasteaias 6 rühma, Kolga lasteaias 5 rühma ja Vihasoo Lasteaia-Algkooli lasteaia osas 1

liitrühm 2–7aastastele.

Ülevaate valla lasteaedade rühmadest ja laste arvust viimaste õppeaastate lõikes annab järgmine tabel.

õppeaasta

lasteasutuste arv

rühmade arv

laste arv

sh poiss

e

sh tüdrukui

d2010/11 3 15 305 162 1432011/12 3 15 289 157 1322012/13 3 15 304 159 1452013/14 3 16 315 166 1492014/15 4 21 384 195 189

Tabel 1. Arvandmed valla lasteaedade kohta

8

Väljaspool Kuusalu valda käib lasteaedades 42 Kuusalu valla last (sh 30 Loksa lasteaias; 2012. a

detsembri seisuga oli väljaspool valda lasteaedades käivaid lapsi 25). Teiste KOV-ide lapsi käis

Kuusalu valla koolieelsetes lasteasutustes 11. Kiiu lasteaia valmimisega lasteaiajärjekorda Kuusalu

vallas enam ei ole (2012. aastal oli järjekorras 122 last).

Diagramm 3. Kuusalu valla lasteaedades käivate laste arv 2010–2015

Alushariduse vajaduse hindamisel lähtutakse sellest, et sõimeteenust vajab 60% lastest ning lasteaia

teenust 85% lastest (Herko Sunts, Kernu valla haridusvõrgu korrastamine, 2014).

Alusharidust andvates asutustes kasutatakse nii kahe (nn 2+1) kui ühe (1+2) õpetajaga töökorraldust.

Kiiu Kiigepõnni Lasteaed

Kiiu lasteaed asutati Kuusalu Vallavalitsuse hallatava asutusena Kuusalu Vallavolikogu otsusega 1.

aprillist 2014. Juunist 2014 kannab lasteaed nime Kiiu Kiigepõnni Lasteaed. Esimesed lapsed tulid

lasteaeda 8. septembril 2014, vastu võeti 102 last. Rühmad said nimed 1. oktoobril 2014, see kuupäev

on ka lasteaia sünnipäev. Avamispidu toimus 29. oktoobril 2014. Kiiu Kiigepõnni Lasteaia

arengukava koostamise eesmärk on panna alus lasteaia tegevuse järjepidevale arendamisele sooviga

luua kaasaegne õpi-, kasvu- ja töökeskkond väärtustades elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Lasteaia

tegevusanalüüs põhineb enamjaolt olukorra analüüsil, kuna käsitleb lühikest tegutsemise perioodi

septembrist detsembrini 2014. Personali koosseisulisi kohti on 29,55.

Lasteaia ruume kasutab beebidele mõeldud loovusring, tantsuring ja laulustuudio.

Kolga Lasteaed

9

Kolga Lasteaias oli 2014. aastal 4 liitrühma ja 1 sõimerühm. 31.12.2014 seisuga oli Kolga Lasteaia

nimekirjas 86 last vanuses 1,5–7 aastat. Kohakasutus 2014–2015 õppeaasta I poolaastal oli 64 %.

31.12.2014 seisuga oli esimese eelistusega Kolga lasteaeda ilma kohata 3 last (muutsid Kolga lasteaia

esimeseks eelistuseks septembris 2014, kui olid juba saanud koha Kiiu lasteaeda, kõik Kuusalu

vallast). Personali koosseisulisi kohti on 20,5. Alates 2014 aastast on 0,5 koormusega tähtajalise

töölepinguga tööl tugiisik. Suuremad soetused ja tegevused 2014. aastal: rühmaruumide remont

(Trallipallide rühm). Uuendatud sai remonditud rühma mööbel (voodid, esikukapid). Söögisaali ja

metoodilise kabineti tiivas sai uuendatud elektrisüsteem (kogu kaabeldus, valgustus, ripplagi). Õueala

atraktsioonid said turvaalad. Õuealale paigaldati uus värav (saali juurde), et operatiiv- ja

ehitusmasinad pääseksid ka teisele poole lasteaia maja. Koostöös hoolekoguga toimus lasteaias

heategevuslik kevadkontsert-perepäev, millest saadud tulu eest soetati lasteaiale digiklaver.

Kuusalu Lasteaed Jussike

31.12.2014 seisuga käib Kuusalu Lasteaias Jussike 182 last, on 9 rühmakomplekti. Kohakasutus

2014/2015 õppeaasta I poolaastal oli 64,3 %. Kohata 31.12.2014 seisuga esimese eelistusega Kuusalu

lasteaeda 8 last. Neist Kuusalu valla registris 3 last, kes on saanud ajutise koha Kiiu lasteaeda.

Koosseisuliste kohtade arv on 37,75. Kõik ametikohad on täidetud. Tugipersonali järele (tugiisik,

abiõpetaja) erinevalt eelmistest õppeaastatest vajadust ei ole (tugipersonali ja -teenuseid käsitletakse

alapeatükis 3.2). Lasteaed kuulub alates eelmisest õppeaastast Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL)

võrgustikku. Käesoleva õppeaasta üldteema on „Toit – tervise varaait“ (terviseedendus läbi toitumise).

Suuremad soetused ja tegevused 2014. aastal: arvutite välja vahetamine, programmide uuendamine,

sõimealale kaalukiige soetamine, õueala mänguvahendite purunenud konstruktsioonide ja detailide

välja vahetamine. Traditsiooniks on koostöös hoolekoguga heategevuslike ürituste korraldamine

(jõulukohvik ja -loos, laadad), millest saadud tulu kasutatakse laste kasvukeskkonna arendamiseks ja

täiendavate võimaluste loomiseks (õueala arendamine, õppeköögi sisustamine).

Kuusalu Lasteaias Jussike kasutatakse ruume huviringideks ja näiteks beebikooli läbiviimiseks.

Vihasoo Lasteaed-Algkool

Vihasoo Lasteaia-Algkooli lasteaia liitrühmas käib 31.12.2014 seisuga 18 last, on moodustatud üks

liitrühm 2–7aastastest lastest. Kõik lapsed on Kuusalu valla elanike registris, 18st lapsest 15 on

Vihasoo küla lapsed, 3 last elavad Turbuneeme, Vanaküla ja Kasispea külas. Kõik lapsed, kes olid

järjekorras, on kohad lasteaias saanud. Kõik ametikohad laste õpetamiseks ja arengu toetamiseks on

täidetud. Kuna ollakse üks organisatsioon koos põhikooli I ja II kooliastmega, siis tugispetsialistid

(logopeed, psühholoog ja vajadusel sotsiaalpedagoog) töötavad ka lasteaialastega. Logopeedilist abi ja

toetust saab 4 lasteaialast. 2014. aasta suvel ehitati lasteaia õuealale uus atraktsioon – laev Tuuli.

Jätkusid traditsioonid – ühised peod isade- ja emadepäeval, sügismatk koos vanematega ja

jõulukontsert ning heategevusmüük.

Vihasoo Lasteaias-Algkoolis jagub ruumi õppimiseks ja muuks tegevuseks nii lastele kui

täiskasvanutele. Aastate jooksul on välja kujunenud, et oleme Vihasoo kogukonna keskuseks. Vallale

10

kuuluvas hoones asub lisaks kooli- ja lasteaia osale ka küla raamatukogu, keraamikaringi tegevuseks

ruumid. Üks lasteaiarühma osa on välja renditud OÜ Logotikkele. Meie majas saavad pärast koolitööd

kokku ka Vihasoo lauljad, näitering, keraamikahuvilised, Vihasoo tantsumemmed ja joogaga

tegelejad. Traditsiooniliselt koguneb Vihasoo rahvas koolimajja jõulukontserdile ja

heategevusmüügile, vabariigi aastapäeva ja emadepäeva kontserdile.

Järgnevas tabelis on Kuusalu valla haridusasutused arvuliselt kirjeldatud 2014–2015 õppeaasta alguse

seisuga: õpilaste, laste, HEV-õpilaste, klassikomplektide ja töötajate arvud ning hoone valmimise

aasta.

Vihasoo LA-AK

Kolga Kool

Kuusalu KK

Kuusalu LA

Kolga LA

Kiiu LA

Kuusalu KuKo kokku

Õpilaste arv 34 128 570 732Laste arv 18 182 85 102 137 387HEV õpilaste arv 10 10 75 2 97

Klassikomplektide arv 5 13 29 9 5 6

(sh väikeklassid ja toimetuleku-õpe)

2+1 3 4

Hoone valmimise aasta

1984/ 1987 1986 1964/

19751981/ 2005 1980 2014 1979/

1995  

Töötajate arv 19 36 102 40 21 30 23 271

sh õpetajad 14 21 57 19 13 8 21 153(sh üle 50aastased 10 5 31 6 8 1 10 71

Tabel 2. Kuusalu valla haridusasutuste profiil

Haridusasutuste personali vanuseline koosseis on erinev ja lähiaastatel tuleb hoolega tegeleda uute

õpetajate leidmisega. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala arengukavas on 30aastaste ja

nooremate õpetajate osakaaluks 2014. aasta seisuga 10,5%, eesmärgiks aastal 2018 – 12,5%.

Õpetajate sooline struktuur üldhariduses (naised : mehed) (%): 2014 – 85 : 15, 2018 – 78 : 22.

11

Diagramm 4. Haridusasutuste personal

2.2. Üldharidus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) sätestab põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe

korraldamise põhimõtted ning põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavuse munitsipaalharidusasutustes.

Olulisemad hariduse kättesaadavust tagavad meetmed on järgmised. Kooli pidamisel tuleb tagada

riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse

ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.

Gümnaasiumi pidamisel tuleb täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele

ka valikõppeaineid. Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei

tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

Kuusalu vallas pakutakse üldharidusteenust kolmes asutuses: Kuusalu külas asuvas Kuusalu

Keskkoolis, Kolga alevikus asuvas Kolga Koolis ning Vihasoo külas asuvas Vihasoo Lasteaias-

Algkoolis. Kuusalu valla üldhariduskoolides oli 01.03.2015 seisuga moodustatud 47 klassikomplekti,

milles õppis kokku 696 õpilast.

12

Graafik 1. Õpilaste arvu muutus õppeaastate lõikes kooliastmeti 2010/11 kuni 2013/14

Väljaspool Kuusalu valda omandas 2014–2015 õppeaastal põhiharidust 73 õpilast ning keskharidust

75 õpilast (sh 23 õppurit täiskasvanute gümnaasiumites). Siin kajastab Eesti hariduse Infosüsteemi

(EHIS) statistika ka Loksa Gümnaasiumis õppijaid, kellele nimetatud kool on elukohajärgseks

õppeasutuseks.

Kuusalu valla lapsed teiste KOV-ide õppeasutustes sh LoksalPõhiharidus 73 50Gümnaasium 52 22Täiskasvanute gümnaasium 23 0Kokku 148 72

Tabel 3. Kuusalu valla lapsed teiste kohalike omavalitsuste õppeasutustes

Samal ajal omandas Kuusalu valla koolides haridust teiste omavalitsuste lapsi 97, neist 65 põhikoolis

ja 32 gümnaasiumis.

Teiste KOV-ide lapsed Kuusalu valla õppeasutustesPõhiharidus 65Gümnaasium 32Kokku 97

Tabel 4. Teiste kohalike omavalitsuste lapsed Kuusalu valla õppeasutustes

Järgnevas tabelis on välja toodud Kuusalu valla õpilaste jagunemine koolide vahel 2014–2015

õppeaastal. Lisaks kolmele Kuusalu valla koolile käib 92 Kuusalu valla rahvastikuregistris olevat

õpilast Loksa Gümnaasiumis. Samas käib ka Kuusalu Keskkoolis 76 õpilast väljapoolt valda.

Õppeasutus Õpilasi Kuusalu

valla õpilaste Kooli sh

13

selukoht Kuusalu

vallas

osakaal

Kuusalu Keskkool 570 494 86,7%

Kolga Keskkool 140 129 92,14%

Loksa Gümnaasium 366 92 25,14%

Vihasoo Lasteaed-Algkool 34 30 88,23%

Kokku 1110 745 67,12%

Tabel 5. Kuusalu valla koolide ja Loksa Gümnaasiumi õpilaste arvud

Vastavalt EHISe andmetele oli Kuusalu valla üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk

2014. aastal 1080 eurot, millega ollakse Harjumaal 6. kohal. Tegelik õpetajate ametikohtade arv

seisuga 10.11.2014 oli 59,0, õpilasi tegeliku õpetaja ametikoha kohta 12,4 ja arvestuslik keskmine

palk ühe tegeliku ametikoha kohta 1203 eurot.

Järgnevalt on kirjeldatud Kuusalu valla üldhariduskoole: Kolga Kool, Kuusalu Keskkool ja Vihasoo

Lasteaed-Algkooli algkooli osa.

Kolga Kool

Kolga koolis õpib seisuga 31.12.2014 128 õpilast. 2014. aastal lõpetas keskkooli 10 ja põhikooli 11

õpilast. Parimad tulemused riigieksamitelt: kõrgeim tulemus saavutati matemaatikas (97 punkti);

kõrgeimad keskmine punktisumma klassi peale oli matemaatikas – 88 punkti. Alates 01.09.2014

toimub Kolga Koolis õppetöö põhikooli I–III kooliastmes kabinetisüsteemis. 2014/15. õppeaastal

töötab 3 väikeklassi kokku 8 õpilasega, 1 LÕK õpilane on koduõppel. Tugiteenust pakub 2

tugispetsialisti. Traditsioonilisi üritusi: kevadkooli projekt sügisel kooli astuvatele lastele;

veerandilõpu projektipäevad; perepäevad. 2014. aastal osalesid Kolga Kooli õpilased väga paljudel

erinevatel üritustel, olümpiaadidel ja võistlustel. Osaletakse Nordplus Junior projektis „Digital Nature

Trails”. Erinevaid õppekäike korraldati Kolga koolis 2014. aastal 21.

Kooli ruume kasutavad erinevad täiskasvanute ringid: line-tantsijad, kammerkoor, rahvatantsurühm;

toimuvad treeningud võrkpallis, sulgpallis, korvpallis ja lauatennises.

Kuusalu Keskkool

Kuusalu Keskkoolis õpib seisuga 31.12.2014 570 õpilast, on 29 klassikomplekti, millest kolm

väikeklassi erivajadustega õpilastele. Logopeedilist abi vajab 60, õpiabi 27 ja IÕKd 67 õpilast ning

üks õpilane on ühele õpilase õpetamisele keskendunud õppel. Kooli tuli tööle 9 uut õpetajat.

Riigieksamitel saavutati väga häid tulemusi, 80 ja rohkema punkti peale sooritati 19 riigieksamit. Häid

tulemusi saavutati ka erinevatel aineolümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Osalesime HTMi

projektis „Arvutipõhise statistikahariduse pilootkooli programm“, projektis „Noored loodusuurijad“,

Erasmus+/Comenius strateegilise koostöö projektis. Osaleme ESF programmi „Üldhariduse

pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“, projektis „Üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu

14

rakendamine“ ning projektis Creative Classroom. Saadi lisaraha HITSA-lt programmist „Arvuti teel

juhitavad seadmed õppetööks“, HTM-lt IT-taristu moderniseerimiseks, KIK-lt erinevate õppekäikude

ja õppeprogrammide korraldamiseks, Eesti Kultuurkapitalilt rahvariiete ostmiseks, Eesti

Olümpiaakadeemialt kooli olümpiamängude korraldamiseks, Keskkonnaametilt näituse

korraldamiseks, Kaitseministeeriumilt õppevahendite ostmiseks ning õppekäikude ja õppelaagri

korraldamiseks.

Kuusalu Keskkooli ruume kasutatakse erinevateks tegevusteks nii lastele kui ka täiskasvanutele (nt

õpetajate ja lastevanemate kergemuusikakoor).

Septembrist 2015 alustab tööd neli esimest klassi ja esimene kolme paralleeliga klass jõuab viiendasse

klassi, seega on koolis juba 32 klassikomplekti. Ruumikitsikuse tingimustes on pea võimatu läbi viia

kaasaja nõuetele vastavat õppetööd. Klassikomplektide arv suureneb ka järgmistel õppeaastatel, sest

esimestesse klassidesse tuleb ka järgmistel aastatel 3 paralleeli, mis jõuavad edaspidi ka kolmandasse

ja neljandasse kooliastmesse.

Vihasoo Lasteaed-Algkool

Vihasoo Lasteaias-Algkoolis õpib põhikooli I ja II astmes 31.12.2014 seisuga 34 õpilast, on 3

liitklassi: 1.–2. klass, 3. –4. klass, 5–6. klass, 2 liidetud väikeklassi 2.–3. klass ja 4 –5. klass ning üks

õpilane õpib toimetulekuõppel 1. klassis. Logopeedilist ja õpiabi vajab 15 õpilast. Tugiteenust pakub 3

tugispetsialisti: logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoogõpiabi õpetaja – kokku on selleks 0,75

ametikohta. Pedagoogilise personali kompetentsi ja toimetuleku toetamiseks viisime läbi koolituse

„Kooskõlaline grupp“ ja supervisooni. Koostöös AMI koolitusega töötab ka lastevanemate kool

eesmärgiga õpetada ja toetada lapsevanemaid laste kasvatamisel koostöös kooliga. Alates 1.

septembrist 2014 on kool üle läinud õpilase arengut toetavale hindamissüsteemile, st sõnalistele

hinnangutele. Õpilased saavad hinnanguid ja tagasisidet igapäevaselt oma aineõpetajalt, 2 korda

õppeaastas kokkuvõtvalt tunnistusel. Oleme saanud lisaraha KIK projektidest „Loodusharidus läbi

mängu“, toimub loodusõpetuse koostööprojekt Kuusalu Keskkooliga.

2.3. Huviharidus

Siinses alapeatükis kirjeldatakse Kuusalu valla huvialakooli – Kuusalu Kunstide Kooli – tegevust,

lisaks haridusasutustega seotud huvi- ja ringitegevust ning noorsootööd.

Kuusalu Kunstide Kool

Kooli eesmärgiks on vaimse keskkonna mõjutamine. Selles protsessis on vahenditeks noore inimese

annete arenemiseks sobilik õpikeskkond ja õppekavad, professionaalsed õpetajad ning toetav kooli

pidaja ja kogukond. Muusika- ja kunstiosakonnas õppis seisuga 31.12.2014. a 150 õpilast, neist 106

muusikaosakonnas, 37 kunstiosakonnas, 1 täiskasvanuõppes ja „Usinate“ grupis 6 õpilast. Neid

juhendasid 21 õpetajat ja 2 töötajat erineva koormusega kokku 15 ametikoha ulatuses. Õpiti ja õpetati

järgmisi erialasid: muusikaosakonnas individuaalselt klaver, viiul, tšello, kitarr, plokkflööt, flööt,

klarnet, saksofon, trompet, tromboon, löökriistad, basskitarr, akordion, süntesaator. Rühmatundides

15

solfedžo ja muusikalugu, ansamblimäng ja osalemine sümfooniaorkestris. Kunstiosakonnas õpiti ja

õpetati joonistamist, maali ja kompositsiooni. Tegutsemist alustasid mitmesugused ansamblid, mille

kaudu õpitakse lisaks ühisele mängulustile tegema koostööd ja tegutsema ühise eesmärgi nimel.

Toimus ka ühe semestri ulatuses skulptuuriõpetus juba õppivatele kunstiosakonna õpilastele.

Õppeaasta alguses võeti muusikaosakonda katsete alusel vastu 24 õpilast, kunstiosakonda 9 õpilast.

Aasta jooksul toimus kaheksa koolikontserti, samuti õpiti kogu aasta jooksul suurvormi „Lauritsa

lubadus“, mida esitati õpilaste ja õpetajate ühises sümfooniaorkestris kolmel etendusel augustis.

Osaleti laulupeol „Aja puudutus, puudutuse aeg“. Koostöös Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitaliga

korraldati projekti „Muusika Eestimaale“ raames kokku viis kontserti. Sügisel 2014 renoveeriti uus

saal, mis sai Lepnurme nime. Teiste valdade lapsi õpib Kuusalu Kunstide Koolis seisuga 01.03.2015.

aastal 7 (01.12.2013 seisuga 5).

Huvi- ja ringitegevus

PGS § 40 kohaselt on huvitegevus koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav

või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid,

sealhulgas ringid ja stuudiod. Õpilasel on õppekavavälises tegevuses õigus tasuta kasutada oma kooli

rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooli kodukorras sätestatud

korras.

Huvitegevus on koondunud eeskätt koolide juurde. Kõikides Kuusalu valla koolides ja Loksa

gümnaasiumis (kus veerand õpilastest elab Kuusalu vallas) on koorid ja rahvatantsurühmad, mõnes ka

näitering. Kuusalu kunstide kool pakub muusika õppimise kõrval võimalust ka kunstiõppeks. Kuusalu

valla koolides tegutsevad 2014/15 õppeaastal järgmised huviringid:

Kolga Kool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanusKunstiring 41 7–16 aNäitering 32 10–16 aNäitering 16 8–9 aKarate 24 7–14 aSpordiring 43 7–16 aMeisterdamine 28 7–12 aTantsuringid 35 7–12 aKodutütred/noorkotkad 35 7–16 aVõrkpall 13 13–16 aJalgpall 13 7–16 aKokku 280Kuusalu Keskkool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanus

Tants 40 7 aTants 60 8 aTants 58 9 aTants 58 10 aRütmika 19 8 aRütmika 21 9 aRahvatants 20 8 aRahvatants 18 9 aRahvatants 18 10 a

16

Rahvatants 18 14 aSeltskonnatants 20 7 aNäitering (algklassid) 20 7–10 aNäitering (keskaste) 25 1.–15 aNäitering „Kõik kordub“ 20 16–19 aMudilaskoor 60 7–10 aSolistid + ansambel 10 7–10aPoiste ansambel 8 11–14 aSolistid + ansambel 4 11–18 aLastekoor 40 11–15 aNoortekoor 20 15–19 aLoodusring (põhikool) 8 11–14 aPraktiline bioloogia (põhikool) 14 11–14 aAjalooring (5–7 kl) 15 11–13 aMajandusõpe (4 c) 20 10 aMalering (4 c) 15 10 aTeaduskool 6 14–18 aNupukad (3 kl) 12 9 aNupukad (2 kl) 12 8 aLaulusõprade ring 25 11–18 aPuidutöö 15 12–14 aMeisterdamine (1. ja 2. klass) 15 7–8 aMeisterdamine (3. ja 4. klass) 15 9–10 aKorvpall 30 11–19 aPallimängud (4. ja 5. klass) 20 10–11 aKorvpall (6.–9. klass) 20 11–14 aUjumine 30 7–18 aNK klaverisaatja 20 15–18 aKokku 849

Vihasoo Algkool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanusMudilaskoor 23 7–13 aRahvatants 20 7–13 aKarate 10 7–13 aKokku 53

Tabel 6. Ringitegevus valla üldhariduskoolides

Noorsootöö

Noorsootööd korraldab valla hallatav asutus Kuusalu Noortekeskused. Noortekeskused tegutsevad

Kiiu, Kolga ja Kuusalu alevikes, asutustes on 2,3 töökohta: juhataja, Kiiu noorsootöötaja 0,5 kohta,

Kolga noorootöötaja 0,5 kohta ning 0,3 koristaja kohta Kuusalus. Vallavolikogus tegeleb

noorsooküsimustega haridus- ja noorsootöökomisjon; vallavalitsuses sotsiaalala abivallavanem.

Noorsootöö arengusuunad on fikseeritud Kuusalu valla noorsootöö arengukavas.

2.4. Rahulolu Kuusalu valla haridusteenustega

Kuusalu valla elanikud on saanud teenuseid hinnata perioodilistel rahulolu-uuringutel. 2013. aasta

rahulolu-uuring viidi läbi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks moodustatud valimis-

jaoskondades, kus kõigil kodanikel oli võimalus täita rahulolu uuringu ankeete, samuti oli võimalik

neid täita Kuusalu valla kodulehel. Kokku laekus 1077 ankeeti. Vallaelanike rahulolu hinnati 4palli

süsteemis, kus hinnang „väga rahul“ andis 4 palli, „pigem rahul“ 3 palli, „pigem rahulolematu“ 2 palli

17

ning „täiesti rahulolematu“ 1 pall. Keskmise hinde arvutamisel kasutati aritmeetilist keskmist – liideti

kokku hinded ning jagati küsimusele vastanute arvuga, vastanute arvu hulgas ei arvestatud vastuseid

„ei puutu kokku“. All olevas tabelis on välja toodud elanike rahulolu koondhinded Kuusalu vallas

osutatavate teenuste (kokku 17) kvaliteedi kohta. Uuringu metoodika ja hindamissüsteem on sarnane

2011. aasta uuringuga ning seetõttu on tulemused võrreldavad.

Kas olete rahul Kuusalu vallas: Hinne 2011 Hinne 20131. raamatukogudega 3,43 3,442. koolidega 3,39 3,423. lasteaedadega 3,21 3,32 4 sportimise võimalustega 3,26 3,28…8. noorsootööga 2,63 2,779. vaba aja veetmise võimalustega 2,73 2,72 …12. ühiskondliku transpordiga 2,41 2,63…17.teede olukorraga 2,45 2,43

Tabel 7. Väljavõte 2011. ja 2013. a rahulolu-uuringust

Rahulolu lasteaedadega. Viimatisel uuringul 2013. aasta sügisel asetas keskmine hinne 3,32

lasteaedadega rahulolu teema rahulolutabelis kolmandale kohale. 2011. aasta uuringuga võrreldes

tõusis tulemus tabelis ühe koha võrra. Toetudes lisatud kommentaaridele võib peamiseks tõusmise

põhjuseks tuua Kiiu alevikku lasteaia ehitamisega alustamise.

Kas olete rahul Kuusalu valla lasteaedadega?

Väga rahul

Pigem rahul

Pigem rahulolemat

u

Täiesti rahulolemat

u

Ei puutu kokku

Kokku Keskmine

  269 293 40 16 403 1021 3,32

  26,3% 28,7% 3,9% 1,6% 39,5%    

Rahulolematust Kuusalu valla lasteaedade üle on avaldanud 5,5% vastajatest. Rahulolu-uuringu

tulemus näitab, et 39,5 % vastanutest ei puutu igapäevaselt lasteaedadega kokku.

Rahulolu koolidega. Kuusalu valla elanikud on koolidega igati rahul, mida näitab teenuse kõrge

hinnang juba mitme uuringu vältel. 2013. aasta keskmine hinne 3,42 on teenuste koondtabelis teisel

kohal ning hinne on pisut tõusnud ka 2011. aasta uuringuga võrreldes.

Kas olete rahul Kuusalu valla koolidega?

Väga rahul

Pigem rahul

Pigem rahulolemat

u

Täiesti rahulolemat

u

Ei puutu kokku

Kokku Keskmine

  352 329 40 5 305 1031 3,42

  34,1 31,9% 3,9% 0,5% 29,6%    

18

%

Positiivne on see, et vaid 4,4% vastajatest on avaldanud koolide üle rahulolematust, kusjuures see

protsent on võrreldes eelmise uuringuga pisut langenud. Teenuse aktuaalsus on jätkuvalt madal, kuna

suhteliselt suur osa vastanutest, 305 inimest, ei puutu teemaga kokku ning teema aktuaalsuse tabelis on

12 kohal.

Lisaks eeltoodule on 2013. aasta rahulolu-uuringus tehtud ettepanek haridusasutuste ruumide

kasutamise osas: koolimajad ja üldse kõik vallale kuuluvad majad peavad olema avatud kõigile – nii

lastele kui täiskasvanutele mistahes tegevusteks ja tasuta, sest vald on majade ülalpidamiskulud juba

kinni maksnud. Igasugused isiklikud peod ja üritused toimuvad üüritasuga.

3. FINANTSEERIMINE, TUGITEENUSED, ÕPILASTRANSPORT

Käesolevas peatükis on kirjeldatud valla haridusasutuste finantseerimist, õpilastranspordi korraldust ja

mõtteid olemasoleva ning perspektiivse ruumikasutuse kohta.

3.1. Finantseerimine

Finantseerimise alapeatükis on refereeritud KELSis ja PGSis sätestatud haridusasutuste rahastamise

põhimõtteid, kirjeldatud tulemuslikult taotletud välisrahastust ja finantseerimist vallaeelarvest aastatel

2010–2014, sh riigieelarvelised eraldised.

19

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 sätestab, et muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud,

personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve

vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa

ühe lapse kohta ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu

ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt

nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

Kooli rahastamine ja eelarve on sätestatud PGS §-des 82 ja 83. Munitsipaalkooli kulud katab kooli

pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal

aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja

õppealajuhatajate tööjõukulude ning täienduskoolituse, investeeringute ning PGS § 20 lõikes 1

nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks. /…/ Vald või linn võib investeeringutega seotud

kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada PGS § 37 lõikes 2 nimetatud

tugispetsialistide tööjõukuludeks või teenuse tagamiseks ning käesolevas lõikes nimetatud muude

kulude katmiseks. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või

linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht

asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kodulehel oleva andmebaasi alusel on aastatel 2000–2013

Kuusalu valla haridus- ja noorsootaristu parendamiseks mitmeid toetusi edukalt taotletud:

Programm

Projekti nimi Toetus EUR

Aasta

Taotleja

EAS Kuusalu avatud noortekeskuse rekonstr. 49 852 2003 Kuusalu Vallavalitsus

EAS Kuusalu KK köögiseadmed 22 369 2005 Kuusalu Vallavalitsus

EAS Kuusalu Muusikakooli hoone osaline rek

22 401 2008 Kuusalu Vallavalitsus

EAS Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi rekonstr.

460 931 2008 Kuusalu Vallavalitsus

EAS Kiiu lasteaia ehitamine 1 895 976 2010 Kuusalu Vallavalitsus

CO2 Kolga lasteaia fassaadi rekonstrueerimine

125 823 2011 Kuusalu Vallavalitsus

EAS Kuusalu skatepark 20 608 2013 Kuusalu Vallavalitsus

Tabel 8. Kuusalu valla haridus- ja noorsootaristu arendamise projektid 2003–2013, HEAK

Perspektiivsed investeerimisvajadused asutuste lõikes on kokkuvõtlikult kirjeldatud peatükis 5.2.

Lisaks investeeringuprojektidele on haridusasutused edukalt taotlenud toetusi erinevate

tegevusprojektide ja

-programmide elluviimiseks.

20

Haridus on Kuusalu valla eelarveprioriteet läbi aegade. Hariduskulude osakaal vallaeelarves on

kasvanud iga-aastaselt, jõudes 2015. aastal 70,42%-ni.

HARIDUSASUTUSTE KULUD

Põhitegevuse kulude lõikes: 2010 täitmine

2011 täitmine

2012 täitmine

2013 täitmine

2014 täitmine

2015 eelarve

eraldised (liikmemaksud) 2 599 2 725 2 008 2 400 1 864 320

personalikulud 2 098 990 2 147 248 2 159 790 2 364 568 2 773 308 3 349 617

majandamiskulud 1 511 012 1 168 040 1 258 224 1 314 913 1 465 823 1 470 800

muud kulud (riigilõivud, vee erikasutus)

112 147 163 207 524 300

KOKKU 3 612 713 3 318 160 3 420 185 3 682 088 4 241 519 4 821 037

             

Allasutuste lõikes: 2010 täitmine

2011 täitmine

2012 täitmine

2013 täitmine

2014 täitmine

2015 eelarve

Kuusalu Kunstide Kool 177 896 180 543 183 079 199 467 229 772 254 600

Muud huvialakoolid 33 276 34 659 45 573 44 697 47 183 45 000

Kuusalu Lasteaed 426 017 434 323 450 462 500 421 535 597 599 170

Kolga Lasteaed 242 468 213 391 222 485 247 574 275 772 298 970

Kiiu Lasteaed 0 4 840 46 408 103 159 692 414 700

Muud lasteaiad 76 321 68 739 69 795 74 903 110 632 100 000

Vihasoo Lasteaed-Algkool 190 587 197 214 218 854 253 465 274 263 298 212

Muud lasteaed-algkoolid 0 0 2 435 11 815 9 410 8 000

Kolga Kool 478 022 499 678 460 341 476 128 506 913 559 485

Kuusalu Keskkool 1 153 174 1 134 502 1 154 650 1 286 955 1 446 195 1 604 255

Kuusalu Õpilaskodu 55 167 54 443 51 688 61 677 64 510 75 605

Kuusalu Keskkooli Spordikeskus 368 367 186 450 195 592 212 234 222 249 231 430

Muud koolid 212 985 99 695 94 318 97 852 120 456 110 000

Täiskasvanute gümnaasiumid 17 648 11 873 12 953 13 683 4 600 3 000

Erivajadustega laste koolid 18 756 19 277 23 446 4 600 0 0

Õpilasveo eriliinid 149 831 166 450 175 318 183 452 219 148 200 000

Haridusteenistus 12 198 12 083 12 788 13 062 15 127 18 610

KOKKU 3 612 713 3 318 160 3 420 185 3 682 088 4 241 519 4 821 037

             

Põhitegevuse kulude kogumaht 5 794 343 5 761 290 5 293 494 5 811 097 6 389 007 6 846 047

Hariduskulude osakaal 62,35% 57,59% 64,61% 63,36% 66,39% 70,42%

Tabel 9. Haridusasutuste kulud 2010–2015

Kuusalu Keskkooli Spordikeskuse kuludes aastatel 2010–11 toimunud vähenemine tuleneb üürikulu

ümberklassifitseerimisest: kapitalirendi kulu enam aastast 2011 sellisena ei deklareeritud. Kulurea „Muud

koolid“ vähenemine tuleneb seadusandluse muutumisest tasaarveldustes teiste koolidega.

Investeeringud haridusasutuste kaupa:

2011 täitmine

2012 täitmine

2013 täitmine

2014 täitmine

2015 eelarve

Kuusalu Kunstide Kool 0 3 883 0 15 141 0Kuusalu Lasteaed 0 12 378 0 0 0Kolga Lasteaed 0 127 579 28 251 60 478 0

21

Vihasoo Lasteaed-Algkool 0 4 200 17 458 0 30 000Kiiu Lasteaed 0 47 082 909 953 1 652 377 0Kuusalu Keskkool 0 0 4 744 10 363 0Kuusalu Keskkooli Spordikeskus 0 0 0 23 349 0Kolga Kool 0 0 83 509 13 146 25 000KOKKU 0 195 122 1 043 915 1 774 854 55 000Valla investeerimistegevuse kulude kogumaht 225 011 1 553 084 1 885 801 2 113 390 425 700Hariduse osakaal investeerimistegevusest 0 12,56% 55,36% 83,98% 12,92%

HARIDUSASUTUSTE TULUD

Põhitegevuse tulud haridusalasest tegevusest

2011 täitmine

2012 täitmine

2013 täitmine

2014 täitmine

2015 eelarve

Laekumised haridusalasest tegevusest 248 909 284 566 274 595 297 919 393 000sh. lasteaia kohamaks 35 155 49 150 53 490 53 257 80 000 lasteaia õppevahendimaks 13 633 21 491 23 323 23 868 40 000 muusikakoolimaks 18 538 23 826 23 914 24 344 25 000sh. teistelt valdadelt kooli kohamaks 92 108 84 517 74 696 83 956 92 000 teistelt valdadelt lasteaia kohamaks 10 102 17 917 12 021 15 251 30 500 teistelt valdadelt Kunstide Kooli kohamaks 7 902 8 881 4 425 7 975 12 500Riigi toetusfond (õpetajate tööjõukulud ja koolilõuna) 1 085 451 1 092 800 1 139 132 1 222 678 1 377 747Sihtotstarbelised toetused (koolipiim, õppelaen, muud) 41 564 23 799 48 990 51 843 24 000KOKKU 1 375 924 1 401 165 1 462 717 1 572 440 1 794 747           Valla põhitegevuse tulude kogumaht 5 711 294 5 918 433 6 685 562 7 240 789 7 081 447Haridustulude osakaal põhitegevuse tuludest 24,09% 23,67% 21,88% 21,72% 25,34%

Tabel 10. Haridusasutuste tulud 2011–2015

Koolieelse lasteasutuse seadus § 27 sätestab, et vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse

majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse

ühe lapse kohta.

Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse valla- või linna munitsipaalkoolide

eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates

munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga hariduse

infosüsteemi alusel. Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu

maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste 22

arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga.

Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. 

Järgnevas tabelis on toodud valla haridusasutuste kohamaksumused kuus viie aasta vältel.

2011 2012 2013 2014 2015

Kuusalu Lasteaed 158 159 173 188 233

Kolga Lasteaed 173 188 198 238 251

Kiiu Lasteaed 274

Vihasoo Lasteaed-Algkool 174 223 184 205 267

Kolga Kool 131 123 137 153 174

Kuusalu Keskkool 76 76 88 95 94

Kuusalu Kunstide Kool 79 90 95 111 134

riigi piirmäär koolidele 74 69 73 83 91

Tabel 11. Haridusasutuste kohamaksumused 2011–2015

3.2. Hariduse tugiteenused

PGS §-s 37 on sätestatud õpilase arengu toetamine. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb

koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning

korraldada vajadusel diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus

eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja

sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning

selle korraldab direktor. Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus- ja

teadusministeeriumilt või riigi sihtasutuselt, kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele

eripedagoogi ja psühholoogi teenust.

Teenuste hinnad peavad olema kulupõhised ja need kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud

määrusega valdkonna eest vastutav minister. Tugispetsialistide teenuse kirjelduse, selle teenuse riigi

poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra ning teenuste hinnad kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest,

mille kohaselt üldjuhul õpib erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis. Järgnevalt on kirjeldatud

erivajadustega õpilaste õppekorraldust Kuusalu valla haridusasutustes 2014–2015 õppeaastal.

Kiiu Kiigepõnni Lasteaed

Kiiu Kiigepõnni lasteaed on 2014. aasta sügisest avatud lasteasutus. Lasteaias on 6 rühma, neist üks ka

sobitusrühm. Lasteaias töötab terviseõpetaja 0,25 koormusega. Logopeedi ei ole kahjuks siiani leitud,

23

kuid vajadus on väga suur. Lasteaias käivatel kahel lapsel on tugiisikud – kummalgi 0,5 koormusega.

Vajadus veelgi suurema tugiisikuteenuse järele. Töötajad vajaksid enam koolitusi HEV-lastega

toimetulekuks. Lasteaed vajaks ka eripedagoogi.

Kolga Kool

Koolis on tööl logopeed ja tugiisik. LÕK-õppel õpilast õpetab lisaks eraldi õpetaja. Vajadusel on

kasutatud valla psühholoogi ja Rajaleidja keskuse teenust. Erivajadusega laps nõuab suuremat

tähelepanu ja suunamist, seetõttu on oluline, et õpilastele osutatavad teenused oleksid kättesaadavad

kohapeal. Lisaks õpilastele on vajanud ja vajavad spetsialistide tuge ja suunamist ka õpetajad HEV

õpilastega töötamiseks. Sellel eesmärgil on Kolga Kool taotlenud juurde HEV-koordinaatori

ametikohta (0,3), kes korraldaks haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks

vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel. Lisaks sellele vajab Kolga Kool järgmisest

õppeaastast alates ühte abiõpetaja ametikohta, kelle ülesandeks on aidata algklasside õpilastel

kohaneda kooliga ning pöörata koheselt tähelepanu õpiraskustele. Tuginedes lasteaedadest saadud

eelinformatsioonile on lisaks hetkel olemasolevale ühele tugiisikule 2015–2016 õppeaastal vajadus

veel kahe tugiisiku järele.

Kolga Lasteaed

Kolga lasteaias on 0,5 koormusega tööl logopeed, kes hindab nii eripedagoogiliselt kui logopeediliselt

laste arengut, nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid, viib läbi kõneravi. Ühel Kolga lasteaia lapsel on

rehabilitatsiooniplaan, milles seatud eesmärkide täitmiseks toimub rehabilitatsiooniasutusega tõhus

koostöö, Lapsel on individuaalne arengukava ja teda toetab igapäevaselt tugiisik. Majas ei ole

tervishoiuspetsialisti, mistõttu kahjuks meditsiinilisest küljest laste tervist jälgitud ei ole. Oluline oleks

ka psühholoogi tugi, seda nii laste probleemide lahendamisel kui õpetajate ja lapsevanemate

toetamiseks. Individuaalne lähenemine ja laste tugevate külgede toetamine on märgilise tähendusega.

Kolga lasteaias on hetkel seatud prioriteediks laste mängu- ja õpikeskkonna rikastamine. Alates

eelmisest õppeaastast on  lasteaias alustatud teemanurkade loomisega, et iga laps saaks leida enda

huvidele sobivaid arendavaid tegevusi. Samas võiks edaspidi keskenduda ka õppetöövälisele ringide

tegevusele, et pakkuda lastele süvendatult tegevusi nii sportimises, muusikas, kunstis, tehnika kui

muudes valdkondades.

Kuusalu Keskkool

Koolis töötavad logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpiabirühma õpetaja, kooliõde, õpilaskodu

juhataja, õpilaskodu kasvatajad, abiõpetajad. Tugisüsteem toimib üldiselt hästi. Aastaid on tööle

otsitud eripedagoogi, kuna õpilaste hulgas on üha rohkem erivajadustega lapsi. Üha rohkem

moodustatakse väikeklasse. Oluline on töö lapsevanematega. Kõrgendatud tähelepanu pööratakse

koolikiusamise ja ahistamise vältimisele. Oluliseks peetakse andekate laste toetamist. Nende jaoks on

organiseeritud ka spetsiaalseid huviringe nii alg- ja põhikooli kui ka gümnaasiumiosas. Lisaks on

24

kõrgendatud tähelepanu ka laste füüsilise võimekuse arendamisel. Tunniplaanis on rütmika ja tantsu

lisatunnid. Esimestes klassides on lisaks õpetajale tööl ka abiõpetajad, kes aitavad kooli tulnud

õpilastel kohaneda uute tingimustega ning võimaldavad koheselt märgata õpiraskusi. Pidevaks

murekohaks on spetsiaalsete oskustega personali vähesus (eripedagoogid, logopeedid). Vajalik oleks

leida vallasiseselt ühiseid tugipersonali koolitamise võimalusi. Samas on oluline, et tugipersonal oleks

õpetajate ja õpilastega tuttav, oskaks kiiresti nõu anda, seega peaks olema kindlasti kohapealne teenus.

Kuusalu Lasteaed Jussike

Erivajadusega laps Kuusalu lasteaia õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist,

keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on

vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Oluliseks

peetakse varajast märkamist ja koostööd lapse perekonnaga. Vajadusel luuakse lapsele tingimused

kasvamiseks sobitusrühmas koos teiste lastega. Eripedagoogilised kompetentsid on hetkeseisuga 4

õpetajal. Lasteaias on logopeed ja tervishoiutöötaja. Vajadusel on tavarühmadesse integreeritud

erivajadusega laste arengu ja toimetuleku toetamiseks ning järelevalveks rakendatud tugiisikuid ja

abiõpetajaid. Lasteaiast kooli sujuva ülemineku tagamiseks on olulisel kohal koostöö Kuusalu

Keskkooliga. Erivajadusega lapse arendustegevuse kavandamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks

toimuvad vähemalt kaks korda õppeaastas ümarlauad, millest võtavad osa kõik lapsega tegelevad

täiskasvanud, lapse vanemad, lasteaia juhtkond ja mõnel juhul ka valla haridusspetsialist.

Kõnearenduslikus tegevuses teostab logopeed igal sügisel kõneuuringud kõigile alates 4aastastele

lastele, mille põhjal teeb valiku töösse võetavatest lastest. Kahjuks ei piisa 1,0 koormusega töötavast

logopeedist kõikide abivajajate toetamiseks ning kergemate probleemidega lapsed jäävad ootele,

nende vanematele antakse lapsega tegelemiseks harjutusi ja ülesandeid. Ka alla 4aastaste lastega

tegelemiseks on praegu kahjuks takistuseks logopeedi koormusnorm (30 last).

Laste füüsilise arengu toetamiseks toimuvad lisaks plaanilistele liikumistegevustele alates 5aastastele

lastele 1 kord nädalas täiendavad liikumistegevused lampjalgsuse profülaktikaks ja rühivigade

ennetamiseks ning talvisel ajal suusatamise algõpe. Tegevusi juhendab liikumisõpetaja. Õppeaastal

2014–2015 ei ole lasteaias ühtegi diagnoositud erivajadusega last, kelle arengu toetamiseks peaks

täiendavaid meetmeid rakendama.

Vihasoo Lasteaed-Algkool

Kooli erivajadusliku õppesuuna arendamise vajadus tekkis seoses puudega lapse vanemate ja kooli

koostööga 2009. aastal. Kooli sai loodud toimetulekuõppe klass ja 2011. aastal ka väikeklassid. Sellest

ajast on tööl ka tugispetsialistid ning järjest on suurendatud nende hulka. Hetkel on tööl psühholoog,

toimetulekuklassi õpetaja, logopeed, sotsiaalpedagoog, õpiabiõpetaja ja hariduslike erivajaduste

õpilaste õppe koordineerija. Juba 3 aastat toimuvad spetsiaalsed koolitused: grupiprotsesside koolitus,

saviväljateraapia, loodusainete ja matemaatika õpetamine HEV-lastele. Oluliseks peetakse õpetajate

omavaheliste ning õpetajate ja lapsevanemate koostööd. Väikeklassides annavad tunde ka

tavaettevalmistuse saanud õpetajad, kes peavad olema valmis õpetama erivajadustega lapsi ning saama

25

vastavasisulist tuge kooli juhtkonnalt. Kõrgendatud tähelepanuga suhtub kool ka õpilaste füüsilise

tervise parendamisse. Toimub regulaarne rühivõimlemine. Eelmisest õppeaastast tehakse koostööd

Paunapõllu ratsutamisteraapiaga tegeleva taluga. Koolil puudub tervishoiutöötaja. Oluliseks peetakse

uute kohapealsete teraapiate arendamist (näiteks muusikateraapia).

Järgnevas tabelis on kirjeldatud tugispetsialistide ametikohtade jaotus valla haridusasutustes (seisuga

01.09.2014).

  Kuusalu KK

Kolga Kool Vihasoo L-A

Kuusalu LA

Kolga LA Kiiu LA

logopeed 1 0,5 0,25 1 0,5  psühholoog 1   0,25      sotsiaalpedagoog 1   0,25      eripedagoog   *        õpiabirühma õpetaja

0,4        

kooliõde 0,8 0,2        tervishoiutöötaja        0,25   0,25õpilaskodu juhataja 1          õpilaskodu kasvataja

1          

õpilaskodu kasvataja

1          

abiõpetajad 2,5          toimetulekuklassi õpetaja

    1      

tugiõpe 1,2          pikapäevarühma õpetajad

5  1  0,5      

hev õpilaste koordinaator

0,45 * *      

hev õpilaste tugiisik    1     0,5 0,5hev õpilaste tugiisik           0,5

Tabel 12. Tugispetsialistide ametikohtade jaotus Kuusalu valla haridusasutustes.

Märgistatud lahtrid tabelis tähendavad, et nimetatud ametikohta ei vajata või see pole täidetud.

Tärniga tähistatud ametikohtade puhul on tegemist lisaülesannete täitmisega.

Tervishoiuteenuse osutamine koolides

PGSis reguleerib tervishoiuteenuste osutamist § 43: Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust

omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused.

Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja

asukoha kohta on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Koolipidaja korraldab

koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse

osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis

tervishoiuteenuste korraldamise ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase

26

transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning

õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada.

Koolitervishoidu korraldab Kuusalu Tervisekeskus OÜ perearsti meeskonda kuuluv kooliõde, kes

teenindab Kuusalu ja Kolga kooli. 600 õpilase kohta on ette nähtud üks kooliõe koht. Koormus jaotub

Haigekassa lepingu kohaselt neljale päevale nädalas Kuusalu koolis ja ühele päevale Kolga koolis.

Kolga kool on avaldanud soovi teenust juurde saada. Kuusalu lasteaias Jussike töötab teine

meditsiiniõde. Vihasoo lasteaeda-algkooli teenindab Loksa perearst. Aprillis 2015 teavitas Ida-

Tallinna Keskhaigla, et nad ei soovi 31.07.2015 kehtivat koolitervishoiu teenuslepingut Haigekassaga

enam pikendada. Seega tuleb lähikuudel leida Vihasoo algkooli osas lahendus, sest teenus peab olema

tagatud.

3.3. Õpilastransport

Kuusalu vald on korraldanud valla õpilaste veod järgmistesse koolidesse: Kuusalu keskkool, Kolga

kool, Vihasoo lasteaed-algkool ja Loksa gümnaasium. Õpilasi veavad koolidesse 16 valla poolt

korraldatud koolibussiliini ja maakonna avalikud bussiliinid. Kuusalu valla õpilasi teenindavate

koolibussiliinide ja avalike maakonna bussiliinide sõidugraafikud on leitavad Kuusalu valla

veebilehelt.

Kuusalu Vallavalitsus korraldas 2013. aasta suvel avatud hankemenetlusega riigihanke „Koolibussi

liinidele vedaja leidmine“, mille eesmärgiks oli leida Kuusalu valla koolibussiliinidele avaliku

veoteenuse osutaja perioodiks 01.09.2013 – 31.08.2016. Lisaks hüvitatakse põhjendatud taotluse

alusel õpilastransport teistesse koolidesse, eelkõige Tallinna linna koolid.

Vallaeelarvest on õpilasveo eriliinidele aastatel 2010–2015 ette nähtud järgmised summad:

2010 2011 2012 2013 2014 2015

149 831 166 450 175 318 183 452 219 148 200 000

Õpilastranspordi korraldusega ollakse üldiselt rahul (2013. aasta rahulolu-uuringu andmetel), kuid on

peetud oluliseks korraldada vallas ühistransporti nii, et laps saaks ära käia nii huvikoolis kui

spordiringis, ujulas jne. Probleemid õpilastranspordiga seonduvalt lahendatakse üldiselt jooksvalt,

juhtumipõhiselt. Liinide planeerimine peab arvestama ka valla äärealade elanikke. On ilmnenud

probleeme väikelaste lasteaeda saatmisel, kõigil pole endal autot ega lube, aga lasteaia personal ei tohi

ise enam lapsi bussile panna.

Arengukava koostamise käigus teostati ka õpilaste logistiline analüüs asustusüksuste ja kooliastmete

kaupa (millisest asulast millisesse kooli käiakse, kuidas see muutub kooliastmeti). Lisatud joonisel on

välja toodud koolide mõjupiirkonnad külade kaupa, mis on määratud antud külast koolis käivate laste

arvu alusel, võrreldes kõiki kooliastmeid. Piirkond on domineerivaks märgitud, kui sellest piirkonnast

käib selles koolis vähemalt 75% lastest. Võrdselt erinevatesse koolidesse käivate külade lapsed elavad 27

kahe kooli piirkonna vahel või siis suuremate teede ääres. Sageli on lapsevanemad välja toonud kooli

valiku eelistamisel ka oma töökoha asukoha, lapse huviharidusega tegelemise võimalikust ja

mitmekesisust varasematest kogemustest tekkinud tõekspidamisi.

Joonis 1. Kuusalu valla külade laste jaotumine koolide tõmbepiirkondade vahel

Koolitranspordi tagamisel on kohalik omavalitsus arvestanud iga lapsevanema sooviga, juhul kui laps

elab koolist kaugemal kui 3 km. Kui koolibussi marsruut jääb lapse elukohast kaugemale, siis

kompenseeritakse kulu lapsevanema avalduse alusel lähima koolibussi peatuseni. Lisaks

kompenseerib Kuusalu Vallavalitsus puuetega laste vanematele lapse transpordi ka väljapoole valda.

Senine transpordikorraldus on toiminud, arvestades lapse parimad huve ning vastu tulles

lapsevanemate soovidele. Lisaks Kuusalu valla koolidele on õpilased kasutanud ka Loksa

28

Gümnaasium teenuseid, mis on samuti määratud Kuusalu valla elukohajärgseks kooliks ning kuhu

samuti on organiseeritud Kuusalu valla poolne transport. Arvestades piirkonna demograafilist ja

majanduslikku mõju on tulevikus võimalik kaaluda Kuusalu valla koolidele kooliastmete kaupa

elukohajärgsete piirkondade määramist. Siinkohal tuleb kindlasti erinevalt sätestada erivajadustega

laste koolitranspordi olemasolu.

4. VISIOON VALLA HARIDUSASUTUSTE VÕRGUST JA

EESMÄRGID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KOOLIVÕRGU

STSENAARIUMID

29

Käesolevas peatükis antakse ülevaade elukestvast õppest, haridusasutuste võrgu kujunemisest Kuusalu

vallas, sõnastatakse visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid selle visiooni elluviimiseks.

Peatüki teises osas kirjeldatakse ja võrreldakse koolivõrgu stsenaariume.

Ligi 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, tegutsesid tänase Kuusalu valla ja Loksa linna

territooriumitel järgmised koolid (kokku 12, loetletud alfabeetilises järjekorras): Hara, Hirvli, Kiiu,

Kodasoo, Kolga, Kõnnu, Leesi, Loksa, Muuksi, Pärispea, Suru ja Viinistu.

Viimastel aastatel on hariduse aruteludes olulisel kohal nii põhi- ja üldkeskhariduse kvaliteet kui

põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Tuleb silmas pidada, et haridusasutuste võrgu arengut

käsitletakse tervikpildina, mis hõlmab alusharidust, kõiki kooliastmeid ning huvi- ja

täiskasvanuharidust. Kuna haridusasutuste võrgu kujundamine on dünaamiline ja pikaajaline protsess,

mis nõuab tarka ettevaatamist, teadmistepõhiseid otsuseid ja vajalikke ressursse investeeringuteks, siis

peab haridusasutustes muutuste elluviimine olema hästi kavandatud, arvestades ka kohalike ja

üleilmastumise muutustega kaasnevaid arengutrende. Seda enam, et õppija haridustee hõlmab

erinevaid haridustasemeid ja üha enam ka erinevaid geograafilisi punkte, mille läbimisest on kõigil

elanikel omad kogemused, nii objektiivsed kui subjektiivsed. Seega tuleb haridusasutuste võrgu

korraldus kogukonnaga läbi arutada, kaasata sellesse valla haridusjuhid, lapsevanemad, õpetajad ja

õppijad.

Muutunud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, algatus „Huvitav Kool” ning Eesti

elukestva õppe strateegia 2014–2020 (EÕS2020) eeldavad koolidelt ja haridusasutustelt muutmist:

õppuri ja õpetaja rollide ümbermõtestamist ning koostöö väärtustamist kõikidel tasanditel. Eesti

elukestva õppe strateegias 2020 on sõnastatud visioon järgmiseks viieks aastaks: Õppimine on eluviis.

Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendusi. Visiooni ja üldeesmärgi teostumiseks on

seatud 5 strateegilist eesmärki:

1. Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja

ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja

tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.

3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja

mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja

karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades

ja Eesti eri regioonides.

4. Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat

otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on

ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed

võimalused elukestvaks õppeks.

30

Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

Sotsiaalministeerium koostöös tööandjatega ning teiste ministeeriumide esindajatega plaanivad

käivitada regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi,

mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja tööjõuvajadust

tervikvaates, kasutades selleks kvantitatiivsete meetodite kõrval ka kvalitatiivseid. Selle tulemusel

planeeritakse elukestvat õpet kutsetegevuse valdkondade põhiselt. Analüüsi ja prognoosi tulemused on

sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele,

täiendus- ja ümberõppetellimuse kujundamisele, tasemekoolituse õppekohtade kujundamisele ning

erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi. Teadlike valikute kujundamiseks info- ja

nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja

palkade kohta, karjäärinõustamine). Teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali

parimal võimalikul moel välja arendada, vältides muuhulgas väljakujunenud soolisi ja ealisi

stereotüüpe. Tulemusena pakutakse nõustamisteenuseid süsteemselt kõikidele vanuserühmadele; ellu

on kutsutud kestlik ning kasutajasõbralik karjäärinõustamissüsteem, mis aitab inimesi, kes soovivad

ennast täiendada, uut eriala omandada või võtta ette muutusi tööelus.

Digipööre elukestvas õppes: digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja

kõigis õppekavades, nii õpetajate kui õppijate jaoks; tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja

kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse

õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud, avatud õppematerjalid, e-

õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid. Digipädevuste hindamismudelite loomine ja

rakendamine (õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, täiskasvanud õppijatele) ning nende tunnustamise

süsteemi juurutamine.

Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile lastele paindlike võimaluste

loomine alushariduse õppekavas osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanematel oleks kindlus

laste koolivalmiduse suhtes. Tugiteenuste tagamine elukestvas õppes osalejatele. Tulemused: välja on

töötatud tugiteenuste standardid, mis võimaldavad õppijale pakkuda ühtse kvaliteediga teenust

piirkonnast sõltumata. Toimib tugispetsialistide tõhus ettevalmistus. Nõrgema konkurentsivõimega

inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine (noored emad, vanemaealised inimesed, eesti keelt

mitteoskavad inimesed, keskhariduseta inimesed, madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanud,

töötud inimesed, puuetega inimesed), et nad saaksid omandada kvalifikatsiooni ning teostada end

parimal võimalikul viisil töö- ja pereelus. Selle tulemusel toimivad sihtrühmadele nende vajadustest

lähtuvalt paindlikud koolituskursused võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks,

täiendus- ja ümberõppeks, ning tugiteenused, mis võimaldavad õppes osaleda. Täiskasvanute

gümnaasiumides on paindlik õppekorraldus, mis vastab elukestva õppe põhimõtetele.  

Lähtudes PRAXISe poolt 2014. aastal koostatud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsist

aastaks 2020, on koolivõrgu ümberkujundamise peamised takistused seotud majanduslike teguritega,

sest omavalitsustel puudub selgus, milliseks muutuvad koolipidamisega seotud kulud

riigigümnaasiumide reformi käivitumise korral ning kes need kannab. Sageli on takistused poliitilised

31

– kooli püsimajäämine on oluline valimislubadus, millest ei saa taganeda. Alahinnata ei saa ka

maakoolide sotsiaalset tähendust, kuna kool on sotsiaalsete probleemide lahendaja ja seltsielu keskus.

Peale selle on vaja teadvustada, et koolivõrgu tõhus ümberkorraldamine eeldab suuremaid

halduskorraldusotsuseid. Ratsionaalne idee võib pahatihti takerduda ka ajalooliste küsimuste, inimeste

ja/või hoonetega seotud problemaatikasse. Samast PRAXISe tööst (lk 4): Arvestuslikult 60%

põhikooli lõpetajatest jätkab haridusteed gümnaasiumis. Koolivõrgu prognoos ei määra, kus paiknevad

koolid kohalike omavalitsuste sees (millised koolid sulgeda, kus koole peaks avama või millised

koolid alles jätta). Lisaks on praeguste prognooside tulemus tundlik paljude kokkulepete ja/või

sotsiaalsete näitajate suhtes (näiteks põhikoolivõrgu puhul koolide täituvus ja gümnaasiumis jätkajate

osakaal kogu õpilaskonnast), mille muut(u)mine toob kaasa prognoositulemuse muutumise. /.../

Koduläheduse põhimõtte kvalifitseerimisel arvestatakse, et kool ei oleks ideaaltingimustel kodust

kaugemal kui 5 km. (lk 36).

Harjumaal on koolivõrgu korrastamise küsimustega samuti tegeletud. 15. märtsil 2011 moodustati

Harju maavanema korraldusega koolivõrgu korrastamise töörühm, mille eesmärgiks oli Harjumaa

koolivõrgu analüüsi ning maakonna omavalitsuste ühisarvamuse alusel formuleerida ettepanek

gümnaasiumide pidamise osas. Töö tulemusena jõuti järelduseni, mis ka haridus- ja

teadusministeeriumile saadeti, et 20 gümnaasiumiastmega kooli seas, mis täna Harjumaal tegutsevad,

soovitatakse jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist 12 koolis, teiste seas ka Kuusalu Keskkool ja

Loksa Gümnaasium.

Märtsis 2010 toimus Kuusalu valla haridusfoorum, mis keskendus valla hariduselu hetkeolukorrale

ning perspektiividele eesmärgiga korrastada ja arendada valla arengukava. Hariduse sisu ja kvaliteedi

osas leiti, et õpikeskkond peab olema hea, tähtis on õpilase rahulolu. Oluline on koostöö koolide vahel

ning ka teiste valdadega. Sõnastati ettepanekud, kuidas saada hakkama erivajaduste lastega ja andekate

lastega. Arengukavadel võiks olla ühtne vorm. Sotsiaalne tellimus haridusele: oluline on koostöö ka

koolivälise tegevuse raames. Olemasoleva hoidmine. Koostöö asutuste vahel õpetajate ressursi

kasutamise osas, vajadus ka erinevate projektide kirjutajate järele.

4.1. Visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid visiooni elluviimiseks

Kuusalu valla arengukavas on sõnastatud visioon aastaks 2020: Kuusalu on tegusa kogukonnaga,

turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus

lõimuvad pärandkultuur ja loodus.

Visiooni selgitus: tegus kogukond – vallas on aktiivne, kaasav ja kokkuhoidev kodanikuliikumine;

turvaline – vallas on tagatud füüsiline ja sotsiaalne turvalisus; hea haridus – vallast saadav haridus

avab uksed nii töötamiseks, edasiõppimiseks kui ka maailma avastamiseks; mitmekesised töökohad –

vallas on olemas kohapealsed töökohad erinevates valdkondades; vaba aja veetmise võimalused –

vallas on loodud võimalused vaba aja veetmiseks erinevatele sihtgruppidele ja vajadustele;

pärandkultuuri ja looduse lõimumine – vallas on omavahel seotud nii ajaloo ja kultuuripärandi kui ka

32

looduse hoidmine ja väärtustamine. Vallas on kõigile tagatud võimetekohane ja toimetulekut tagav

haridus, hariduskeskkond on kaasaegne ja turvaline. Lasteaiakohad on kõikidele soovijatele

võimalikult kodu lähedal. Alus- ja üldhariduse kvaliteet on konkurentsivõimeline, huviharidus on

mitmekesine. Hariduslike erivajadustega lastele on loodud vastavad õppimisvõimalused.

Noorsootööga tegeletakse paikkondlikult, noorsootöö on sisuliselt ja vormiliselt arenenud. Hariduse

mitmekesistamisel arvestatakse nii piirkonna ettevõtluse kui ka loodus- ja kultuuripärandiga.

Kogukonna liikmetel on võimalused mitmekülgseks enesetäiendamiseks.

Koalitsioonileppes 2013–2017 on üks prioriteetidest gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse

säilimine. Peatükis „Lapsed, noored, haridus“ on sõnastatud eesmärk: võimaldada hea ja mitmekülgne

haridus koduvallast, et igal lapsel oleks olemas kodulähedane lasteaiakoht ning võimalus tegeleda

meelepäraste harrastustega.

Kuusalu valla hariduse arengukava koostamise käigus toimunud laiapõhjalisel seminaril novembris

2014 viidi visiooni ja strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks läbi grupitööd. Arengukava teksti

hilisema kirjutamise käigus kujunes visioonile ja eesmärkidele järgnev sõnastus.

Visioon Kuusalu valla haridusvaldkonna tulevikust

Valla haridusasutuste võrk on terviklik, kõigile valla lastele kättesaadav ja kodulähedane, kvaliteetseid

õppimisvõimalusi pakkuv ja maksimaalselt õppija individuaalseid vajadusi arvestav.

Valla haridusasutustele on iseloomulik kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga õpetajaskond, kellel

on võimalus soodsas arengukeskkonnas töötada iga lapsega ja eelistatult täiskoormusega.

Soodustatakse valla haridusasutuste omavahelist tihedat koostööd ja õppeprotsesside sünergiat.

Haridusasutus on ka kogukonnakeskus, mis ühendab eri tegevused ja rahvastikurühmad, toetab

kogukonna ühistunnet ja vastutust.

Valla koolivõrgu tugevuseks on huvihariduse mitmekesised ja kvaliteetsed võimalused, õppijate

loovuse stimuleerimine ja sünergiast saavutatav lisaväärtus.

Kaasaegne, tervishoidlik ja mainekas õppijasõbralik keskkond tagab haridusasutuste kestlikkuse.

Eesmärgid haridusvaldkonna tulevikuvisiooni elluviimiseks

Kuusalu vallas on mitmekesine, kaasaegne ning õpilastele kodulähedane õpikeskkond, kus on

võimalik heal tasemel saada haridust alates eelharidusest kuni täiskasvanuhariduseni välja. Valla

haridussüsteem toetab noorte kasvamist ja arenemist teadlikeks, demokraatlikke väärtusi hindavateks,

ettevõtlikeks ja loovateks, kodukohast hoolivateks, avatud meeltega endaga hakkama saavateks

maailmakodanikeks.

Haridusvaldkonna eesmärkide sõnastamisel on lähtutud haridusasutuste ühistest tähelepanekutest, mis

keskenduvad erinevate tugiteenuste võimaluste kasutamisele, lastevanemate ja haridusasutuste

tõhusamale koostööle.

33

Ühised probleemid ja tähelepanekud:

● Oluline on jälgida, et kõik lapsed käiksid vähemalt koolieelsel aastal lasteaias.

● Oluline on lastevanematele koolipikenduse kasutamise võimaluse selgitamine.

● Laste füüsiline areng on oluline. Mitte keskenduda ainult vaimsele tegevusele, vaid ka

füüsilisele arengule.

● Erinevate teraapiate kasutamisvõimaluse loomine. Väga suur on füsioteraapia vajadus.

● Kasutada võimalikult ratsionaalselt juba loodud omavalitsuse tugiteenuseid (n üldpsühholoog)

● Oluline on iga lapse probleemide õigeaegne märkamine ning probleemidega tegelemine

koostöös lapsevanematega.

● Oluline on tugispetsialistide kaasatus nõustamiskomisjonide otsuste langetamise juurde

lapsevanema ja lapse toetamiseks.

Eesmärgid alushariduses:

lastele on tagatud koolieelses lasteasutustes kodulähedane, lapsest lähtuv ja kvaliteetne

alusharidus;

lasteaedades töötavad motiveeritud, kõrge empaatiavõime, avatud ja sõbraliku suhtumisega

haritud spetsialistid;

vanematel on kindlustunne, et nende laps on lasteaias hästi hoitud.

Eesmärgid üldhariduses:

noortele on tagatud võimalused kvaliteetse üldkeskhariduse omandamiseks kaasaegses, turvalises

ja mitmekülgseid valikuid pakkuvas nõuetele vastavas õpikeskkonnas;

õppeprotsessis arvestatakse laste erivajadustega ja keskendutakse annete avastamisele ja arengule;

gümnaasiumiharidus vallas säilib igal juhul, prioriteet on riigigümnaasiumi rajamine Kuusalu

valda. Kui see ei realiseeru, siis toetatakse igakülgselt Kuusalu keskkooli arendamist, sh

lahendatakse ruumikitsikus teise vahetuse sisseviimise vältimiseks;

tagatakse kõrge motiveerituse ja kvalifikatsiooniga õpetajaskond ning abipersonal;

õpilastele on tagatud võimalus valida enda huvide- ja võimetekohane õppesuund ja valikained.

Toetatakse ettevõtlus- ja karjääriõpet;

haridusasutuste omavahelist koostööd nii õpetajate kui õpilaste vahel suurendatakse, kaasates ka

lapsevanemaid. Ühine võrdväärne lugupidav koostöö lapse, lapsevanema ja õpetaja vahel. Oluline

leppida kokku osapoolte kohustused, õigused, vastutus.

Eesmärgid huvi- ja täiskasvanuhariduses:

pakkuda valla noortele võimalikult mitmekesist huviharidust, toetada noorte arenemist loovateks

ja ettevõtlikeks, kultuuri austavateks kodanikeks.

vald toetab elukestva õppe võimalusi; korraldab üldhariduse omandamiseks võimalused neile, kes

ei ole seda teinud normaalõppeaja jooksul.

34

4.2. Koolivõrgu stsenaariumid ja nendest valiku kaalutlemine

Märtsis 2010 toimus Kuusalu valla haridusfoorum, mis keskendus valla hariduselu hetkeolukorrale

ning perspektiividele eesmärgiga korrastada ja arendada valla arengukava. Foorumi kokkuvõttes (lk 8)

on protokollitud: Aastal 2020 võivad vallas olla järgmised koolid: Kolga, Kuusalu, Loksa, Vihasoo.

Koolivõrgu tulevik on kindlasti seotud ka haldusreformiga. Koolivõrgu ümarlaua kokkuvõte: üldiselt

ollakse koolivõrguga rahul, leiti, et jätkata sama koolivõrguga – vallas olev õpilane peab saama

keskhariduse oma vallast, oma kodu juures.

Analoogne haridusteemaline seminar toimus novembris 2014, kus ühe rühmatöö käigus sõnastati ja

kirjeldati valla haridusasutuste võrgu stsenaariumeid. Olulisena tõstatati järgmist. Sündide arv on

langustrendis, seega jääb tulevikus lasteaedades ruumi üle – siis saab algklasse taas lasteaiahoonetesse

mahutada. Haridusasutustel võiks olla üks juht või ühine juhtorgan; kas juhtimine haridustasemeti või

asukohapõhiselt, see vajab analüüsi. Mingeid tegevusi saab kindlasti ühendada, näiteks

tugifunktsioonide osas. Koostööle erinevate majade ja nendes töötavate inimeste vahel aitaks ühine

juhtimine kindlasti kaasa.

Töörühmades sõnastati Kuusalu valla hariduskorralduse tulevikuvisiooniks järgmised punktid.

Kuusalu piirkonnas peab aastal 2020+ olema kindlasti gümnaasium (Kuusalus); põhikooli tasemeõpe

peaks toimima 3 kohas: Kuusalu, Kolga, Loksa. Algkooli tasemeõpe võiks olla korraldatud kuni

kaheksas paigas: Kuusalu, Kolga, Kiiu, Pärispea, Vihasoo, Loksa, Kodasoo ja Leesi. Lasteaedade osas

hinnatakse asutuste asukohti ja arvu piisavaks: Kuusalu, Kiiu, Kolga ja Vihasoo. Huvikoole ehk

kunstide koole on vallas endiselt üks, aga erinevate ametlike filiaalidega teistes haridusasutustes

vastavalt soovidele ja võimalustele. Näiteks Kolgas ja Loksal. Kuusalu noortekeskused võiksid

tänaselt kolmelt – Kuusalu, Kiiu ja Kolga – laieneda ka Vihasoole ja Loksale. Täiskasvanute

gümnaasium peaks kindlasti vallas olema.

Haridusvõrgu tuleviku konkreetsemate stsenaariumide sõnastamiseks kogunes arengukava koostamise

töörühm koos haridusasutuste hoolekogude ja vallavalitsuse liikmetega ühisele nõupidamisele, kus

kirjeldati erinevaid tulevikustsenaariume. Stsenaariumide kujundamisel lähtuti eeskätt

koolipiirkondadest, mitte niivõrd võimalikest arengutest haldusterritoriaalse reformi osas.

I STSENAARIUM „Status quo säilitamine“

Koolieelsete lasteasutuste võrk säilib senisel kujul, uusi lasteaedu ei rajata, üksikute rühmade avamine

või sulgemine sõltub reaalsest vajadusest, tänases vaates on see pigem ebatõenäoline. Haridusasutuste

võrgu juures arvestatakse ka Loksa linna haridusasutustega, seonduvalt teeninduspiirkondade ja

asendigeograafilise olukorraga. Koolide osas on keskne küsimus riigigümnaasium (kas see tuleb

Kuusalu valda või mitte), samuti võimalikud kaasnevad arengud Loksa üldhariduskooli liitmisest

Kuusalu valla haridusvõrku (kas Loksa linna ja Kuusalu valla liitumisel säilib üldhariduskool Loksal

gümnaasiumi või põhikoolina). Kokkuvõtlikult: I stsenaarium on valla haridusasutuste võrgu status

quo säilitamine, mis hõlmab ka kogu haridustaristu jooksvat parendamist suuremate investeeringuteta.

35

II STSENAARIUM „Kuusalu + Loksa“

II stsenaariumis arvestatakse, et Loksa linna haridusasutused lisanduvad liitumisjärgmiselt Kuusalu

valla haridusasutuste võrku. Koolieelsete lasteaedade juhtimis- ja töökorraldus jäävad samaks nagu

tänagi. Keskkooli jätkamisel Kuusalus on perspektiivis võimalik, et Kiiu Lasteaias hakkavad tööle

algklassid, mis võib tuua kaasa Kiiu Lasteaed-Algkooli loomise.

Üldhariduses näeb töörühm ette Kuusalu keskkooli jätkamist keskkoolina, kui riigigümnaasium ei tule

Kuusalu valda. Kui riigigümnaasium tuleb Kuusallu, siis tänane keskkool reorganiseeritakse

põhikooliks, samuti tänane Loksa Gümnaasium. Kolga kool jätkab põhikoolina vähemalt käesoleva

arengukava perioodil. Ka Vihasoo Lasteaed-Algkool võiks töörühma hinnangul jätkata tänasel kujul ja

mahus, ent tõenäoliselt on vajalik koostada nn plaan B, juhuks, kui laste arv (lasteaia ja/või kooli osas)

peaks siiski langema.

Huvihariduses liidetakse Loksa Muusikakool Kuusalu Kunstide kooliga, kool jätkab edaspidi kolmes

asukohas, st filiaalidega Loksal ja Kolgas.

III STSENAARIUM „Hariduskolleegium“

III stsenaariumina näeb töörühm konsolideerumist üldhariduskoolide osas: üks haridusasutus

filiaalidega Kolgas ja Vihasool, võimalik, et ka Loksal ehk Lahemaa Kool/Hariduskolleegium ühe juhi

ja ühiste tugispetsialistidega.

Kunstide kool võiks perspektiivis koordineerida ka ringide tegevust vallas.

Üldised põhimõtted, mida peaks järgima kõikide stsenaariumide korral.

Vajalikud on ümberkorraldused ruumikasutuse, pedagoogide töökorralduse, õppekavade,

õpilastranspordi jne osas. Oluline on teha koostööd, teavitus- ja selgitustööd kogukondades.

Haridusasutuste kasutus, samuti perspektiivsed investeeringud/juurdeehitused, peavad olema

maksimaalselt kaalutletud – et hoonete kasutus oleks aktiivne.

Õpilastranspordi kättesaadavus ehk logistika on väga oluline, 2016. aasta sügisese riigihanke

hankedokumentatsioon tuleb välja töötada perspektiivitundega.

36

5. TEGEVUSKAVA

Tegevuskava peamist ülesanded on personali koolitamine ja motiveerimine, olemasolevate

õppehoonete füüsilise õpikeskkonna parandamine ja huvihariduse võimaluste laiendamine.

Tegevuskava on jaotatud nelja ossa: alusharidus, üldharidus, huviharidus ning haridusasutuste ülesed

ja ühised meetmed.

5.1 Alushariduse eesmärgid ja tegevuskava

Alushariduse eesmärk: lastele on tagatud koolieelses lasteasutustes kodulähedane, lapsest lähtuv ja kvaliteetne alusharidus; lasteaedades töötavad motiveeritud, kõrge empaatiavõime, avatud ja sõbraliku suhtumisega haritud spetsialistid; vanematel on kindlustunne, et nende laps on lasteaias hästi hoitud.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine

Lasteaedade vahelise koostöö ja infovahetuse edendamine

pidev lasteaiadvallavalitsus

vallaeelarve

IKT (haridustehnoloogi) tugiteenuste arendamine

2016, pidev

vallavalitsus vallaeelarve

Tugiteenuste ja tugispetsialistide võrgustiku arendamine

2016, pidev

lasteaiad vallavalitsus

vallaeelarve

Laste kasvukeskkondade (hooned, õuealad) parendamine, vastavalt alapeatükile 5.5.

pidev lasteaiadvallavalitsus

vallaeelarve

Mänguväljakute rajamise või laiendamise toetamine suuremates asustusüksustes

2016+ kogukonnaseltsidvallavalitsus

programmid vallaeelarve

5.2 Üldhariduse eesmärk ja tegevuskava

Üldhariduse eesmärk: kõikidele valla lastele on tagatud kvaliteetne õppijasõbralik üldhariduse omandamise võimalus kaasaegses ja nõuetele vastavas õpikeskkonnas.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine

Haridusasutuste õpikeskkondade kaasajastamine. Ressursside jagamine (ujula, staadion, tööõpetuse- ja keemiaklassid)

pidev koolidvallavalitsus

ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata

Kuusalu keskkooli ruumikitsikuse lahendamine

Alates 01.09.15

kool, vallavalitsusvallavolikogu

ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata

Õpetaja positsiooni parandamine kogukonnas; värbamissüsteemi ja motivatsioonipakettide väljatöötamine ning tingimuste loomine õpetaja töö efektiivsuse tõstmiseks (kutseeksamite sooritamise võimalused)

pidev koolid vallavalitsus + HANO komisjon

kutseeksamite osaline rahastamine

Õppijate terviseteadlikkuse tõstmine projektitegevuste kaudu

pidev koolid ei vaja eraldifinantseerimist

IKT (haridustehnoloogi) tugiteenuste arendamine

2016, pidev

vallavalitsus vallaeelarve

Tugiteenuste ja tugispetsialistide võrgustiku arendamine (I klassides abiõpetajad)

2016, pidev

koolid, vallavalitsus

vallaeelarve

Koolilõuna jääb õpilastele tasuta pidev vallavalitsus riigieelarve

37

vallaeelarveEttevõtluse aluste õpetamine koolides, õpilasfirmade programmi juurutamine

koolid ei vaja eraldifinantseerimist

Ettevõtjate ja haridusasutuste regulaarsete ümarlaudade, õpilaslaatade, ettevõtete ja ekspertide külastuste korraldamine

Iga-aastased kokkusaamised

koolid vallavalitsus

ei vaja eraldifinantseerimist

Elukestva õppe jaoks soodsate tingimuste loomine

2016+ koolid vallavalitsus

programmid vallaeelarve

Täiskasvanute enesetäiendamise soodustamine: täiskasvanute gümnaasiumi rajamine

2016+ koolid vallavalitsus

programmidvallaeelarve

5.3 Huvihariduse eesmärk, tegevuskava

Huvihariduse eesmärk: õpikeskkonna parendamine ja sünergia suurendamine õppetöös üldhariduslike koolidega; huvihariduse kättesaadavuse parandamine, sh lasteaialaste ja täiskasvanute seas.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine

Lastele mitmekülgsete huvitegevuse võimaluste tagamine. Huviringid, trennid ja hariv kooli(lasteaia)väline tegevus peab olema tagatud ning kättesaadav kõikidele Kuusalu valla lastele

pidev haridusasutusedvallavalitsus

ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata

Huvihariduse hetkeolukorra analüüs, põhjendatud juhul huvihariduse kunstide koolile korraldada andmine

2017+ vallavalitsus ei vaja eraldi finantseerimist

Noortevolikogu loomise, noorte omaalgatuse toetamine

2016+ noortekeskused ei vaja eraldi finantseerimist

Noortele suviste laagrite korraldamine; noorsooprojektides osalemine

pidev noortekeskused vallaeelarveprogrammid

Kunstide kooli roll koordineerida ringide tegevust vallas (vajab analüüsi)

2017 ei vaja eraldi finantseerimist

5.4. Haridusasutuste ülesed ja ühised meetmed

Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine

Aasta Õpetaja konkursi korraldamine sügiseti vallavalitsus vallaeelarve, 320 eurot

Ühised motivatsioonipäevad kõikidele haridusasutuste töötajatele

1 x aastas suvevaheajal

haridusasutusedvallavalitsus

haridusasutuste koolitusvahendid

Õpetajate päeva ühine tähistamine oktoobris vallavalitsus vallaeelarve, kuni 2000 eurot

Õpilastranspordi kasutamise võimaluste parandamine, muutes õpilasveo liikumisgraafikud nõudlusele vastavaks, liikumise turvalisemaks ja kättesaadavamaks

2016+ Vallavalitsus haridusasutused

Vallaeelarveca 200 000 aastas

Haridusasutuste kogukonnaelus osalemise edendamine (lasteaed ja kool kui avatud polüfunktsionaalsed keskused)

pidev haridusasutusedrahva-seltsimajadvallavalitsus

ei vaja eraldi finantseerimist

Õppetöö sidumine karjääriplaneerimise kaudu tööturu vajadustega, et õppijad

pidev koolid ei vaja eraldi finantseerimist

38

edukaks tööturule sisenemiseks ette valmistada ning nõustada õppijaid ja vanemaid haridusvalikute osasTänase haridus- ja lastekaitsespetsialisti ametikoha lahutamine kaheks eraldi ametikohaks

2016+ vallavalitsus vallaeelarve

Õppe-kasvatustegevuse põhiprotsesside osas dokumentatsiooni ühtlustamine.

2016 haridusasutused,vallavalitsus

ei vaja eraldi finantseerimist

Uute koostöövormide rakendamine: rakkerühmad, uurimis- ja loovtööde koostöökogu, erinevad ühisprojektid

2015+ haridusasutused,vallavalitsus

ei vaja eraldi finantseerimist

5.5. Investeerimisvajaduste loetelu

Kiiu Kiigepõnni Lasteaed: spordiväljaku ehitamine

Kolga Kool: koolimaja rekonstrueerimine, spordiväljaku rekonstrueerimine

Kolga Lasteaed: hoone remondi lõpetamine, mänguväljakud

Kuusalu Keskkool: algklasside maja renoveerimine ja veetorustike vahetamine, laboriklassid,

tööõpetuse kompleks, kooli teede remont, peasissekäigu esise plaatimine, seiklusraja renoveerimine,

siseõue kujundamine; moodulkoolimaja (3 klassiruumi) rentimine

Kuusalu Kunstide Kool: hoone remonttööd

Kuusalu Lasteaed Jussike: Rühmade õppetubade (6) lagede katmine akustiliste plaatidega; köögi ventilatsiooni remont

Kuusalu Noortekeskused: Kiiu ja Kolga noortekeskustele paremate ruumide rajamine

Vihasoo Lasteaed-Algkool: keskküttesüsteem, hoone rekonstrueerimine, mänguväljakud

Vaba aja taristu: Kuusalu aleviku mänguväljak

39

ARENGUKAVA TÄITMISE JA MUUTMISE PÕHIMÕTTED

Haridusvaldkonna arengukava täitmist hakkab monitoorima vallavolikogu haridus- ja

noorsootöökomisjon üks kord aastas. Esimene ülevaatus ja vajadusel korrigeerimine on planeeritud

Kuusalu riigigümnaasiumi tuleviku selgumisel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020, Tallinn 2014.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava „TARK ja TEGUS RAHVAS” 2015–2018,

Tartu 2014.

Eesti hariduse viis suurt väljakutset aastaks 2020. Eesti Koostöö Kogu, 2011.

Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. PRAXIS 2014.

Harju Maavalitsuse koolivõrgu korrastamise töörühma ettepanekud Harjumaa gümnaasiumivõrgu

korrastamiseks. Harju Maavalitsus, 2011 (kiri 30.11.2011 nr 7-3/5026).

Koolieelse lasteasutuse seadus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

40

LISA 1. KUUSALU VALLA ÕPILASTE JAOTUS KÜLADE KAUPA

ASULA NIMETUS KOKKU I KA II KA III KA IV KA

Allika küla   7 3 2 0 2Andineeme küla   3 1 1 1 0Aru küla   10 1 4 0 2Haavakannu küla   5 0 1 4 0Hara küla   7 3 2 1 1Hirvli küla   11 4 3 4 0Ilmastalu küla   2 0 0 2 0Joaveski küla   0 0 0 0 0Juminda küla   3 1 1 1 0Kaberla küla   11 2 4 2 2Kahala küla   11 3 1 4 3Kalme küla   2 0 1 1 0Kasispea küla   7 1 2 3 1Kemba küla   5 1 1 0 3Kiiu-Aabla   0 0 0 0 0Kiiu alevik   110 33 30 22 19Kodasoo küla   10 7 1 0 2Koitjärve küla   0 0 0 0 0Kolga-Aabla   6 1 1 2 2Kolga alevik   61 15 22 12 10Kolgaküla   22 10 7 3 0Kolgu küla   0 0 0 0 0Kosu küla   3 2 1 0 0Kotka küla   4 1 1 0 2Kuusalu alevik   161 49 39 35 33Kuusalu küla   51 11 13 16 8Kupu küla   6 1 2 0 3Kursi küla   5 2 2 0 1Kõnnu küla   9 2 2 1 4Leesi küla   4 0 1 3 0Külmaallika küla 0 0 0 0 0Liiapeksi küla   0 1 0 1 0Loksa küla   9 1 5 2 0Murksi küla   0 0 0 0 0Mustametsa küla   11 2 4 4 1Muuksi küla   4 1 2 1 0Mäepea küla   24 10 4 7 2Nõmmeveski küla   1 0 1 0 0Pala küla   0 0 0 0 0Parksi küla   2 1 3 0 0Pedaspea küla   5 4 1 0 0Pudisoo küla   8 3 3 2 0

41

Põhja küla   5 1 3 0 1Pärispea küla   10 2 5 0 3Rehatse küla   0 0 0 0 0Rummu küla   21 6 4 7 3Salmistu küla   7 4 2 5 2Saunja küla   9 3 2 1 3Sigula küla   4 1 2 0 1Soorinna küla   9 2 0 6 1Suru küla   1 0 0 0 0Suurpea küla   1 0 0 0 1Sõitme küla   19 9 4 5 1Tammispea küla   5 1 1 1 2Tammistu küla   2 1 1 2 1Tapurla küla   4 0 1 1 1Tsitre küla   1 0 0 0 1Turbuneeme küla   2 0 1 2 2Tõreska küla   2 0 1 0 1Uuri küla   25 9 10 4 2Vahastu küla   7 2 2 1 2Valgejõe küla   1 0 0 0 1Valkla küla   55 16 10 13 14Vanaküla küla   7 3 2 1 1Vihasoo küla   26 8 3 7 6Viinistu küla   9 1 2 4 2Virve küla   0 0 0 0 0KOV täpsusega 10 1 2 4 3KOKKU 828 241 212 188 154

42

43

ASULA NIMETUS KOLGA KOOL VIHASOO KOOL KUUSALU KESKKOOL

Allika küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 2 67% 2 100% 1   2 100%Andineeme küla   0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 1 100% 1 100% 0  

Aru küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 1 100% 4 100% 0   0 0%Haavakannu küla   0   0 0% 0 0% 0   0 0% 0   1 100% 4 100% 0  

Hara küla   0 0% 0 0% 0 0% 1 33% 2 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%

Hirvli küla   0 0% 1 33% 0 0% 0 0% 0 0% 4 100% 1 33% 4 100% 0  Ilmastalu küla   0   0   0 0% 0   0   2   1   3 150% 0  

Joaveski küla   0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Juminda küla   0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 0  

Kaberla küla 0 0% 1 25% 0 0% 0 0% 0 0% 2 100% 4 100% 2 100% 1 50%

Kahala küla   1 33% 1 100% 2 50% 0 0% 0 0% 1 33% 0 0% 2 50% 2 67%

Kalme küla   1   2 200% 0 0% 0   0 0% 0   0 0% 0 0% 0  Kasispea küla   0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%

Kemba küla 0 0% 1 100% 2   0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0   1 33%

Kiiu-Aabla   0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Kiiu alevik   1 3% 0 0% 1 5% 3 9% 1 3% 23 70% 24 80% 19 86% 14 74%Kodasoo küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 7 100% 1 100% 0   0 0%

Koitjärve küla   0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Kolga-Aabla 1 100% 2 200% 2 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%

Kolga alevik 13 87% 17 77% 15 125% 0 0% 0 0% 1 7% 0 0% 0 0% 3 30%

Kolgaküla   6 60% 3 43% 2 67% 0 0% 0 0% 0 0% 1 14% 0 0% 1  

Kolgu küla   0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Kosu küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 1 50% 1 100% 0   0  

Kotka küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 0   0 0%Kuusalu alevik   1 2% 0 0% 2 6% 3 6% 1 3% 46 94% 39 100% 43 123% 25 76%

Kuusalu küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 13 118% 9 69% 16 100% 2 25%

Kupu küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0   3 100%

Kursi küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 1 50% 2 100% 0   0 0%

Kõnnu küla   0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 2 100% 1 50% 0 0% 0 0%

Leesi küla   0   1 100% 0 0% 0   0 0% 0   1 100% 0 0% 1  Külmaallika küla 0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Liiapeksi küla   1   0   0   0   0   0   0   1   0  

Loksa küla   0 0% 1 20% 3 150% 3 300% 2 40% 0 0% 0 0% 0 0% 0  

Murksi küla 0   0   0   0   0   0   0   0   0  Mustametsa küla   1 50% 2 50% 2 50% 0 0% 0 0% 0 0% 1 25% 0 0% 0  

Muuksi küla 0   0   0   0   0   1 100% 1 50% 0 0% 0  

Mäepea küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 8 80% 3 75% 4 57% 1 50%Nõmmeveski küla   0   0 0% 0   0   1 100% 0   0 0% 0   0  

Pala küla   0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Parksi küla   0   0 0% 0   0   0 0% 1 100% 2 67% 0   0  Pedaspea küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 2 50% 1 100% 1   0  

Pudisoo küla 3 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1 33% 4 133% 0 0% 0  

Põhja küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 2   0 0%Pärispea küla   0 0% 0   0   0 0% 2 40% 2 100% 1   0   1 33%

Rehatse küla 0   0   0   0   0   0   0   0   0  

Rummu küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 3 50% 1 25% 2 29% 3 100%Salmistu küla   0 0% 0 0% 0   0 0% 0 0% 4 100% 2 100% 2 40% 1 50%

Saunja küla   0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 4 133% 1 50% 1 100% 0 0%

Sigula küla   0 0% 0   0   0 0% 0   0 0% 2 100% 0   0 0%Soorinna küla   0 0% 0   0 0% 0 0% 0   1 50% 1   1 17% 2 200%

LISA 2. ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA VISIOON JA OODATAVAD TULEMUSED

Elukestva õppe strateegia visioon

Oodatavad tulemused

Muutunud õpikäsitus

Hariduslike erivajaduste, sh andekate ja loovate laste märkamine

Õpetajatel on teadmised tööks HEV õpilastega. Soositakse individuaalset lähenemist, leitakse sobivad tunnivälised tegevused. Tagatud on HEV spetsialistid haridusasutustes. Andekad õpilased osalevad konkurssidel, aineolümpiaadidel. Ainete vaheline lõiming loovuse toetamiseks

Lapsevanemate kaasamine Haridusasutused on avatud, kaasates vanemaid. Vanemate kaasamine läbi koostöö ettevõtetega, koolituste tegemise, hoolekogu tegevuse mõjukate otsuste tegemisel, üldkoosolekud. Vanemad on oodatud viima läbi õppekäike, huviringe, praktikaid.

Õppesuundade, valikkursuste välja pakkumine

Uurimus- ja loovtööd on õpilaste poolt koostatud ja edukalt kaitstud;Õppesuunad (digi)tehnoloogia suunal välja arendatud (animatsioon, robootika, nutilaborid, meedia, veebidisain,...), tehnoloogilise kirjaoskuse arendamineTeatud kursuseid, õppesuundi on võimalik läbida õpilastel ka valla teistes haridusasutustes, et toetada haridusasutuste vahelist koostööd

Kujundava hindamise rakendamine

Kujundava hindamise kaudu kirjeldatakse õpilase tugevaid külgi, võimalike arengukohti ja sõnastatakse ettepanekud edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad ja motiveerivad õpilase arengut

Projektõpe ja probleemipõhised ülesanded

Õpilasi kaasatakse erinevatesse projektidesse ning ülesanded sooritatakse probleemipõhiselt.

Koostöö toetamine õppijate vahel

Õpilased suunatakse rohkem koostööle

Tunnivälise ainealase tegevuse laiendamine (õppekäigud,

Läbiviidud tunnid ja üritused koostöös koolide, ettevõtetega, vanematega.

44

õppeekskursioonid, õuesõppe tunnid, ainepäevad, digipäevad)

Õppijakeskne lähenemine Soositakse õpilase initsiatiivi, pakutakse erinevaid valikuid lähtudes õppija eripäradest

Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid:

Koolitusvajaduse kaardistamine ja plaani koostamine

Haridusasutuste töötajate koolitused on välja selgitatud ning kinnitatud koolituste kava

Õpetajate osalemine täiendkoolitustel (HITSA, ülikoolid, eTwinning, …)

Täienevad ja laienevad teadmised ja oskused

Keskmise töötasu tõstmine Õpetajate keskmise töötasu tõus jätkub

Motivatsioonipaketid, värbamisskeemid

Välja töötatud motivatsioonipaketid õpetajaskonna säilitamiseks ja uute õpetajate värbamisskeem

Õpetajate koormuse ümberarvestamine lähtudes tunnivälistest lisategevustest

Õpetajate, kes viivad läbi projekte, tegelevad õpilastega individuaalselt, toetavad õpilaste initsiatiivi, nende koormust korrigeeritakse, et tagada normtöötunnid

Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus

Ettevõtlusõpe rakendamine Ettevõtjate kaasamine õppetöö planeerimise ja läbiviimise protsessi, et toetada karjäärivalikuid, projektõpet, uurimus- ja loovtööde läbiviimist. Ettevõtete initsiatiiv teha haridusasutustele koostöö ettepanekuid, on oodatud.

Karjäärinõustamine Põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad on läbinud karjäärinõustamise programmi/kursuseKoostöö RajaleidjakeskustegaKoostöö ettevõtetega – töövarjud, praktikad

Külalisõpetajate kaasamine õppetöösse

Loovtööde, uurimustööde ja valikkursuste planeerimise ning läbiviimise protsessi on kaasatud ettevõtjaid, teadlaseid, kohaliku kogukonna esindajaid

Huvihariduse pakkumine koolieelsetes asutustes

On loodud võimalused erinevateks huviringideks lasteaia juures, sh ka kodustele lastele. Huviringid nii füüsiliseks arenguks, musikaalseks, käeliseks tegevuseks kui tehnoloogia huvi toetamiseks

Huvihariduse pakkumine üldhariduskoolides

On loodud võimalused erinevateks huviringideks kooli juures. Huviringid nii füüsiliseks arenguks, musikaalseks, käeliseks tegevuseks kui tehnoloogia huvi toetamiseks

Täiskasvanute õppe pakkumine Täiskasvanud õppe pakkumine neile, kel gümnaasiumiharidus jäi nominaalajaga lõpetamata

Huvihariduse pakkumine täiskasvanutele

On loodud võimalused täiskasvanutele osaleda erinevates huviringides

Digipööre elukestvas õppes

Õpilaste isiklike personaalsete seadmete kasutamine õppetöös

Kooli sisekorra eeskirjad võimaldavad kasutada personaalseid mobiilseid seadmeid õppetöö eesmärkidel;Õpetajatel on valmisolek, metoodilised teadmised ning tehnilised oskused suunata õpilasi personaalseid seadmeid kasutada

Õpilaste pidev digipädevuse Digipädevusi arendatakse läbivalt erinevates ainetes, projektides ja

45

arendamine õppetööga seotud tegevustes, mitte vaid arvuti/informaatika tundides

Õpetajate pidev digipädevuse arendamine

Koolitustel osalemine, Digipöörde konkursil osalemine,

Kaasaegne taristu Lasteaedadel on kaasaegsed arvutid rühmas õpetajate kasutada;Koolidel on õpetajatel kaasaegsed seadmed kasutada;wifi võrk toimib kõikides klassides haridusasutustes;Õpilaste kasutada on kaasaegsed tehnilised seadmed

Haridustehnoloogi tugiteenuse pakkumine

Haridusasutustes on olemas haridustehnoloogiline tugi õpetajatele ja õpilastele

Õppes osaluse kasv ja tulemuslik ressursikasutus

Koolieelikute osalemine alushariduses, eelkooli/kevadkooli võimaluste tagamine

Koolieelses eas lapsed osalevad alushariduses. Viiakse läbi koolide juures eelkooli/kevadkooli

Gümnaasiumivõrk Gümnaasiumi säilitamine vallas, gümnasistide arvu tõus

46