· web viewmüügitulude jaotus divisjonide lõikes oli järgmine: mtd 75%, tad 11%, std 9% ja pro...

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISEL OLEVAD Äriühingud

1. OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE

1.1. Ministeeriumi valitsetavad osalused

Äriühingu nimi Aktsiate või osade arv, tk

Nimiväärtus, eurot aktsia või osa kohta

Osalus, % Osaluse omanik

AS A.L.A.R.A 8 629 100 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elering AS 157 890 1 000 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Eesti Loots 18 036 100 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Eesti Post 1 571 412 10 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS EVR Cargo 2 556 466 1 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur

1 328 510 100 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Eesti Liinirongid 67 108 10 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lennuliiklusteeninduse AS 511 294 10 100% Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

AS Metrosert 19 797 100 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Saarte Liinid 66 366 100 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Tallinna Lennujaam 2 436 050 10 100% Majandus- ja


AS Tallinna Sadam 185 203 032 1 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Teede Tehnokeskus 10 554 100 100% Majandus- ja


AS KredEx Krediidikindlustus 127 824 100 66,67% Majandus- ja


AS KredEx Krediidikindlustus 63 912 100 33,33 Sihtasutus KredEx

AS Eesti Teed 100 000 100 100% Majandus- ja

1


AS Eesti Raudtee 70 302 814 1 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Estonian Air 39 792 000 1 97,34% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

OÜ Rail Baltic Estonia

2 501 1 100% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS Nordic Aviation Group 1 000 000 10 100% Majandus- ja


OÜ Transpordi Varahaldus 1 000 000 1 100% Majandus- ja


1.2. Muutused valitsetavates osalustes

AS Nordic Aviation GroupVabariigi Valitsuse 23.09.2015.a. korraldusega nr 401 volitati majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega aktsiaselts, ärinimega AS Nordic Aviation Group, kelle põhieesmärgiks on lennunduskontserni moodustamine ja kontserni sees ettevõtjate juhtimisstruktuuri nüüdisaegsetele lennunduspõhimõtetele vastavaks kujundamine ja tegema sissemakse AS-i Nordic Aviation Group väljalastava aktsia eest summas 40 700 000 eurot, millest 1 000 000 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ja 39 700 000 eurot ülekurssAS Nordic Aviation Group aktsiate omanikuks on Eesti Vabariik ning aktsiate valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

OÜ Transpordi Varahalduse Vabariigi Valitsuse 23.09.2015.a. korraldusega nr 402 volitati majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega osaühing, ärinimega OÜ Transpordi Varahaldus, kelle tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rentimine) ja tegema sissemakse OÜ Transpordi Varahaldus väljalastava osa eest summas 32 000 000 eurot, millest 1 000 000 eurot moodustab osa nimiväärtus ja 31 000 000 eurot ülekurss. OÜ Transpordi Varahaldus osade omanikuks on Eesti Vabariik ning osa valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Elering AS aktsiakapitali suurendamineVabariigi Valitsuse 23.09.2015.a. korraldusega nr 401 volitati majandus- ja taristuministritosalust valitseva ministrina otsustama Elering AS aktsiakapitali suurendamine 8 000 000 euro võrra 8000 uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel oleks Elering AS aktsiakapitali suurus 157 890 000 eurot. Kehtestada, et kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik. Aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiakapitali suurendamise eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik 2015. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehingutes finantsvarade suurendamiseks ettenähtud vahendite üleandmisega Elering AS-le.

Osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakse

2

Vabariigi Valitsuse 29.11.2015.a. korraldusega nr 463 volitati majandus- ja taristuministrit tegema sissemakse osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali summas 924 000 eurot, suurendades osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra summani 2501 eurot, sealjuures sissemaksest 1 euro on nimiväärtuse eest ning 923 999 eurot on ülekursi eest ja tegema Rail Baltic Estonia ainuaktsionäri õigusi teostades Rail Baltic Estonia arvelt sissemakse Läti Vabariigis registreeritud äriühingu RB Rail AS aktsiakapitali vastavalt 28. oktoobril 2014. a sõlmitud aktsionäride lepingu punktile 4.6.1 summas 650 000 eurot, millest 1 euro on nimiväärtuse eest ja 649 999 eurot on ülekursi eest.

2. VALITSETAVATE ÄRIÜHINGUTE ARUANDED

AS A.L.A.R.A.

Äriühingu tegevusala Vastavalt AS A.L.A.R.A. (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks avalike ülesannete täitmine, milleks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastatusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine.Osaluse säilitamise vajalikkuse põhjendamine

AS A.L.A.R.A. klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: valdavalt avalike eesmärkidega äriühing (täidab riigile olulisi avalikke ülesandeid (Riigivara seaduse § 10 lõige 2)).

Eesti Vabariik omab AS-is A.L.A.R.A. osalust lisaks tulu teenimisele järgmistel kaalutlustel: AS-il A.L.A.R.A. on oluline roll minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamisel; AS A.L.A.R.A. teostab riigile kuuluva Paldiski endise tuumaobjekti haldamist,

desaktiveerimist ning ümberkujundamist kõikidele rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu nõuetele vastavaks radioaktiivsete jäätmete vahehoidlaks, sh. kahe reaktorisektsiooni ohutut hoiustamist kuni 50 aastaks;

AS A.L.A.R.A. teostab riigile kuuluva Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamist ja järk-järgulist likvideerimist;

AS A.L.A.R.A. tegevuse kaudu on võimalik kujundada kogu kiirgusohutuse arengut Eestis, tagamaks selle vastavust siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele tavadele.

AS A.L.A.R.A. lähtub oma tegevuses Vabariigi Valitsuses 17.04.2008. a. heaks kiidetud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2008-2017 ja selle rakendusplaanis 2012-2015 toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri ootustest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingute ja kiirgustegevuslubade tingimustest.

Põhjendus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta: AS A.L.A.R.A. põhiülesandeks on kahe minevikupärandina riigi vastutusse antud

spetsiifilise objekti (Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla) haldamine ning ohutustamine;

Radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks teistelt asutustelt ja ettevõtetelt, mis vastab rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning

3

vaheladustamise nõuetele. Ettevõttetulu teistelt ettevõtetelt radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teenuse eest on kaduvväike võrreldes kulutustega, mis on vajalikud desaktiveerimise ja demontaažitööde teostamiseks Paldiski ja Tammiku objektidel;

AS A.L.A.R.A. on ainuke tööstuses, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. AS omab ainsana piisavat oskusteavet omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel.

Seisukoht osaluse säilitamise kohta

Osaluse valitseja peab vajalikuks osaluse säilitamist aruandeperioodil 2015. a. kuni 2020. a., kuna tegemist on radioaktiivsete ainete käitlemise valdkonnaga, kus kehtivad erinõuded ohutusele ning riigil on mõistlik omada kontrolli kogu tegevuse üle. AS A.L.A.R.A teostab avalikku funktsiooni (Riigivara seaduse § 10 lõige 2 mõistes), olles ainuke radioaktiivsete ainete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. Ettevõtte tulu radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teenuse eest on väike võrreldes kulutustega, mis on vajalikuddesaktiveerimise ja demontaažitööde teostamiseks Paldiski ja Tammiku objektidel, seetõttu on äriühingu tegevus suures osas doteeritav. Riigi omandus võimaldab ettevõttel ka lihtsamini kaasata oma projektipõhisesse tegevusse Euroopa Liidu fondide vahendeid.

Üldine hinnang majandustegevusele

Nõukogu on heaks kiitnud AS A.L.A.R.A 2015. majandusaasta aruande, kinnitanud äriühingu 2016. aasta eelarve ja osalenud teiste äriühingut puudutavate küsimuste lahendamisel. Nõukogu hindab juhataja tegevuse väga heaks. 2015. aasta eelarve ja tegevuskava on täidetud.Eraldi väärib märkimist projektide „Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimisele eelnevad uuringud“, „Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamisele eelnevad uuringud“ ja „Radioaktiivsete jäätmete iseloomustamine“ tähtaegne täitmine, milleks kasutati Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmeerimisperioodi 2007-2013 vahendeid summas 1 362 719 eurot.

Majandustegevuse analüüs

AS A.L.A.R.A. on valitsemissektorisse kuuluv äriühing, mille tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest toetuse kaudu. AS A.L.A.R.A. osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust. Toetuse maht oli 2015. aastal 468 000 eurot (2014. aastal 468 000 eurot), mis moodustas 97% äriühingu tuludest (2013. aastal 93% tuludest). 2015. aasta eelarves planeeriti kahjumiks 44 743 eurot. Majandusaasta lõppes 205 840 euro suuruse kasumiga. Kasum on tingitud kavandatust rohkem vastuvõetud omanikuta kiirgusallikate ohutustamise eest saadud tulust, Pajunurga kinnistu müügist saadud tulust ja EL struktuuritoetuse vahenditega jäätmete lõppladustamiseks vajaliku iseloomustamise süsteemi soetamisest, millest põhivara soetuse osa on 167 079 eurot. 2014. aasta eelarves planeeriti kahjumiks 21 552 eurot. Majandusaasta lõppes 13 521 euro suuruse kahjumiga. Kahjum kaeti eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, mis oli piisav kahjumi katmiseks.

4

2015. aasta olulisemad tegevused:

1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine.

2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja Tammiku objektidel:

- Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Eesmärgiga ladustatavate radioaktiivsete jäätmete mahtu vähendada teostati varasemate Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine mahus 1 tonn. Käideldud on ka teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivseid jäätmed. 2015. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu kümnelt asutuselt (peamiselt tööstusettevõtted, tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks olid kinnised kiirgusallikad, radioaktiivset ainet sisaldavad suitsuandurid, radioaktiivselt saastunud vanametall, vaesestatud uraanist varjestuskonteinerid kiirgusallikate hoidmiseks ning radioaktiivsed keemilised pulbrid ja vedelikud. Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud.

- Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomisjoneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega).

3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamise tagamiseks on alates 02.08.2010. a. AS-s loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek siseriiklikuks kiirgushädaolukorrale reageerimiseks, mille on põhjustanud omanikuta kiirgusallikas. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 valmisolek tähendab kiirgustöötajate operatiivset valmisolekut allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms. organisatsioonile (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. Kokku ohutustati 66 kiirgusallikat.

4. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamiseks keskkonnakaitseliste, tehniliste jms. analüüside ning uuringutega teostamine.

5. Radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise metoodika väljatöötamine ning vajalike seadmete mõõtepargi arendamine. Euroopa Liidu struktuuritoetuse vahenditega osteti radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajalik iseloomustamise süsteem maksumusega 167 079€.

AS A.L.A.R.A. optimaalseks omakapitali proportsiooniks hinnatakse vahemikku 95% koguvaradest.

5

Investeeringute kava

2015. aasta investeeringuna soetati kiirgusmõõteriistad summas 6 400 eurot. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla juurde kuuluva administratiivhoone maa (Pajunurga kinnistu) osteti 2014 hinnaga 7 941 eurot. Pajunurga kinnistu müügist saadi 2015. aastal äritulu 28 061 eurot.

2016. aasta investeeringuna on kavas soetada keskkonnamõõteriistad summas 1 000 eurot.

Dividendiprognoos

Aastatel 2016-2020 dividendide maksmist ei prognoosita, sest AS saab sellel perioodil peamise osa (~90%) oma tuludest riigieelarvelisest toetusest osutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamise valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust.Aastatel 2015-2098 on planeeritud vajalikud kulutused Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamiseks, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, valmisolekuks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks suuremad kui tulud kokku (teenuse osutamiseks toetused riigieelarvest ja müügitulu). Tulu ületavad kulud kaetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumite arvelt.Võimaliku hädaolukorra likvideerimiseks on vajalik reserv, mis oleks vajalik võimaliku kiirgushädaolukorra lahendamiseks Paldiski endisel tuumaobjektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas, seoses AS-i (kiirgus)tegevusega, mille maksumus eksperthinnangu alusel sõltuvalt hädaolukorra spetsiifikast võib ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni. Võimaliku saastuse leviku kiireks piiramiseks on reeglina vajalikud kohesed meetmed, mis võivad eeldada ka koheseid kulusid materjalide, seadmete vms. soetamiseks. Omamata reservi vähemalt 400 000 eurot ei pruugi AS suuta vajalikul määral hädaolukorda likvideerida.Kiirgusseaduse paragrahv 30 lõige 9 kohustab kiirgustegevusloa omanikku leevendama hädaolukorra tagajärgi. AS-l on kiirgustegevusluba Paldiski endise tuumaobjekti saastusest puhastamiseks ja radioaktiivsete jäätmete vaheladustamiseks ning Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamiseks. Mõlemal objektil toimub seaduse mõistes suure ohuga kiirgustegevus.

Läbiviidud auditid ja erikontrollid

Sõltumatu vandeauditoori aruanne AS A.L.A.R.A raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud Rödl & Partner Audit OÜ poolt. AS A.L.A.R.A. auditeeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2015, kasumiaruannet, omakapital muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Vandeaudiitori arvamus on järgnev: “Meie arvates kajastab kaasatud raamtupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS A.L.A.R.A. finantsseisundit seisuga 31.12.2015 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga”.

6

Elering AS

Äriühingu tegevusala

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mis ühendab terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad. Eleringi peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel. See tähendab pidevaid kiireid ja kompetentseid otsuseid elektrisüsteemi stabiilse talitluse tagamiseks. Eleringi omanikuks (100%) on Eesti Vabariik, kelle aktsionäriõigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Lisaks lähtub äriühing oma tegevuses Energiamajanduse riiklikust arengukavast aastani 2020 ja Eesti elektrimajanduse arengukavast aastani 2018.

Osaluse säilitamise vajalikkuse põhjendamine

Riigi osaluse eesmärk Elering AS-is on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning omanikule tulu teenimine.

Eesti Vabariik omab Eleringi osalust lisaks osaluselt tulu teenimisele järgmistel kaalutlustel:

Tagada tarbijatele igal ajahetkel nõuetekohase kvaliteediga energiavarustus; AS Elering peab elektrituru korraldamisel tagama turu tõhusa ja läbipaistva toimimise,

soodustades konkurentsi. Lähtuma oma tegevuses turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõttest; Tagada energia vaba liikumine Eesti energiasüsteemi sees ja ühendustes

naabersüsteemidega; AS Eleringi investeeringud energiasüsteemi arendamisse peavad arvestama lisaks

igapäevasele tarbija varustuskindlusele ka Eesti energiajulgeoleku vajadusi; Avalikust huvist lähtuva energeetikaalase kompetentsi loomine ja hoidmine.

Elering AS-i ülesandeks on kindlustada Eesti elektritarbijale kvaliteetne ning katkematu gaasi- ja elektriühendus. Selle eesmärgi täitmiseks hoiab korras ja arendab Elering AS siseriikliku elektri- ja gaasi ülekandevõrku, välisühendusi naaberriikidega ning tagab avariireservide olemasolu süsteemis vastavalt õigusaktides sätestatule. Lisaks vastutab Elering AS elektrituru läbipaistva ja efektiivse toimimise tingimuste loomise eest. Eleringi eesmärk on luua elektrituru toimimiseks vajalikud eeldused, tagades turuosaliste võrdse kohtlemise. Põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioone täites peab Elering põhitegevus jääma 100% reguleeritud ärisse.Eleringi eesmärk on olla tegevusnäitajate võrdluses efektiivseimate põhivõrguettevõtjate hulgas Euroopas. Äriühing peab tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühing peab defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole.

7

Seisukoht osaluse säilitamise kohta.

Osaluse valitseja peab vajalikuks osaluse 100% säilitamist Elering AS-is ka järgmistel perioodidel. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise infrastruktuuri ettevõttega, mille peamiseks ülesandeks on energia varustuskindluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine.


Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2015. majandusaasta aruande läbi ja leidis:

1. Koos 2015. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on täidetud.

2. Ettevõte teenis 132.4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures ärikasumit 41.6 miljonit eurot. Puhaskasum oli 25.1 miljonit eurot. Head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividendidena omanikule välja maksta 31 miljonit eurot.

3. Võrgu töökindluse näitajad olid ettevõtte ajaloo parimad. Tarbijatele jäi aasta jooksul edastamata üksnes 10 megavatt-tundi energiat ja väljalülitumisi oli vaid 133.

4. Ettevõte omandas 100% osaluse gaasi põhivõrguettevõtja omanikeetteõvttes Võrguteens Valdus AS.

Nõukogu on heaks kiitnud 2015. majandusaasta aruande, kinnitanud 2016. aasta ärikulude eelarve ja investeeringute eelarve aastateks 2016-2020, kinnitanud Elering AS 2025 strateegia ning osalenud teiste äriühingu arenguks oluliste küsimuste lahendamisel. Olulistematest küsimustest saab välja tuua otsused AS Võrguteenused Valduse 100% osaluse omandamise heakskiitmiseks ning samuti vajalikud otsused Elering AS, AS Võrguteenus Valdus ja Elering Gaas AS ühendamiseks.


2015. aasta tegi Eleringi jaoks eriliseks gaasivõrgu ost. Elering omandas aasta jooksul mitme erineva tehingu käigus 100% AS Võrguteenus Valdus aktsiatest, mis omakorda on Elering Gaas AS-i 100% aktsiate omanik. Aasta jooksul viidi tütarettevõtjate raamatupidamine, eelarvestamine ja finantseerimine üle Eleringi põhimotetele. Koige rohkem tulu sai kontsern võrguteenuste müügist, kokku 104,7 miljonit eurot. See jagunes elektrivõrguteenuste (92%) ja gaasivorguteenuste (8%) vahel. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on tingitud peamiselt piiriüleste ülekandevoimsuse oksjonitulude arvestuspõhimotete muutusest. Samas kasvas võrguteenuste müük seoses gaasivõrgu omandamisega 8,9 miljoni euro võrra. Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulu oli kokku 19,0 miljonit eurot. Ärikulud oli kokku 90,9 miljonit eurot (2014: 81,1 miljonit eurot) ning finantskulud 11,5 miljonit eurot (2014:10,0 miljonit eurot). Ärikulude suurenemisel oli kaks peamist põhjust: gaasivorgu omandamine ning suurte investeerimisobjektide valmimine (eelkõige avariireservelektrijaamade valmimine aastal 2014 maksumusega 134 miljonit eurot). Nende

8

lisandumine põhivarale põhjustas kulumi kasvu ning kasumiaruandes kajastatavate finantskulude kasvu. Rahavoog äritegevusest oli 56,1 miljonit eurot (2014: 60,4 miljonit eurot). Rahavoog investeeringutest oli kokku 20,2 miljoniteurot (2014: 64,7 miljonit eurot). Sealjuures suurim investeering oli gaasivõrgu enamusosaluse (51,4%) ost 26,6 miljoni euroga, millele lisandus 39,8 miljonit eurot muu põhivara soetuseks. Piiriüleste ülekandevõimsuse oksjonitelt laekus 29,0 miljonit eurot ning Estlink 2 ehituseks laekus EL abi viimane osa summas 15,3 miljonit eurot. Pohivara müügist laekus 1,8 miljonit eurot. Rahavoog finantseerimisest oli kokku 7,3 miljonit eurot. (2014: 35,0 miljonit eurot). Aasta jooksul voeti välja Euroopa Investeerimispanga laen 32,0 miljonit eurot, omanik laiendas aktsiakapitali 8,0 miljoni euro võrra ning Elering maksis dividende 20,0 miljonit eurot. Lisaks kajastatakse antud grupis ka ülejäänud gaasivorgu (48,6%) ostuks kulunud 26,1 miljonit eurot. Amortiseeruvaid laene maksti tagasi 1,2 miljoni euro eest. Aasta 2015 oli Eleringile majanduslikult igati edukas. Omakapitali tootlus oli 7,8% ning hea finantsseis võimaldas omanikule maksta dividende 20 miljonit eurot aastal 2015 ning 31 miljonit eurot aastal 2016. Reitinguagentuur Moody’s tõstis Eleringi krediidireitingu A3-lt A2-le, mis on kõrgeim Baltikumi äriühingule omistatud reiting aastal 2015.

Elering AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest hindab osaluse valitseja vahemikku 45%-50%.


2016. majandusaasta investeeringud ja tegevusplaanid on järgmised:

- Estfeed platvormi, sh andmelao süsteemi edasiarendamine ja gaasi andmelao loomine

- Balti riikide elektrisüsteemi bilansihalduse harmoniseerimine eesmärgiga jõuda 2018 ühtse bilansituru loomiseni

- Taastuvenergiaga kauplemise süsteemi arendamine (aruandluse esitamise, toetuste taotlemise ja päritolutunnistuste menetlemise elektroonilised lahendused)

- Balti riikide elektrisüsteemide eralduskatse ette valmistamine- Suurlinnade õhuliinid kaablisse: Veskimetsa AJ – Kadaka AJ, Harku AJ –

Veskimetsa AJ ning Harku AJ – Kadaka AJ vaheliste liinide trassivaliku lepingute sõlmimine

- Eesti-Läti kolmanda liini planeeringute kehtestamine, trassivaliku (koos maalepingutega) lepingute sõlmimine ja INEA aruannete õigeaegne esitamine

- Balticconnector'i ja Eesti-Läti ühenduse ehituste INEA lepingute sõlmimine- Saarte varustuskindlus: Tusti AJ – Orissaare AJ vahelise merekaabelliini

planeeringute algatamine- Desünkroniseerimise alternatiivide analüüs- Elektri põhivõrguga liitumiste uute tüüptingimuste rakendamine koos

kliendiportaali ja ettevõtesisese liitumiste haldamise infosüsteemiga

Tehtavate investeeringute kogumaksumuseks on 40.5 miljonit eurot, millest 23.6 miljonit eurot on reguleeritud investeeringud elektrivõrku, 5.7 miljonit eurot reguleertud

9

investeeringud gaasivõrku, 9.5 miljonit eurot mittereguleeritud investeeringud elektrivõrku ja 1.8 miljonit eurot mittereguleeritud investeeringud gaasivõrku. Muuhulgas peab ka välja tooma Eesti tarbijate võidu Eleringi investeeringutest. Nimelt, ilma Estlinkideta oleks Eesti elektri hind olnud Läti ja Leedu, mitte aga Soome tasemel. Ainuüksi 2014. aasta võit oli umbes 50 miljonit eurot.

Dividendiprognoos

Dividendide maksevõimele seavad piiri laenulepingutes sisalduvad tingimused, eelkõige suhtarv Laenud/EBITDA. Kuna Elering on investeerinud viimase nelja aasta jooksul nii intensiivselt, et varade maht on rohkem kui kahekordistunud, siis on võõrkapitali osakaal bilansis kriitilise piiri peal ja lähiaastail seda ilma tõenäoliselt laenulepingus seatud tingimusi rikkumata suurendada pole võimalik. Laenulepingute kohaselt tuleb Laenud/EBITDA suhtarv hoida alla 6,0 alates kuni 31.03.2016 (mõõdetakse iga kvartali lõpu seisuga eelneva 12 kuu kohta). Elering AS nõukogu fikseeris dividendipoliitika otsuses, et mõistlik tugevusvaru laenukohustuste puhul, mida tuleb hoida, on 0,75. Rikkumise tulemusel tekkib kõigil kreeditoridel õigus kõik laenud (sh Londoni börsil noteeritud võlakirjad) koheselt tagasi kutsuda. Seoses gaasivõrgu omandamisega suurendas omanik 2015 aastal aktsiakapitali summas 8 mln eurot. Äriühing prognoosib maksta dividende 2017 ja 2019 aastal summas 10 mln eurot.


Sõltumatu vandeauditoori aruanne AS ELering raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud AS PricewaterhouseCoopers poolt. AS Elering auditeeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2015, kasumiaruannet, omakapital muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Vandeaudiitori arvamus on järgnev: “Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Konsterni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2015 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt”. PwC aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta: “Me ei täheldanud auditi käigus vastuolusid kaasneva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, elektrituruseaduse ning maagaasiseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide vahel”.

AS Eesti Loots


AS Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuste osutamine Eesti sadamaid külastatavatele laevadele (vastavalt meresõiduohutuse seadusele). AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades: Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Pärnu, Väinameri, Kunda-Sillamäe. Lisaks tegeleb AS Eesti Loots lootsimispiirkondades laevade teenindamise, lootsimisalaste konsultatsioonide ja koolitustega, lootsilaevade rendi ja sadamateenuste osutamisega.

10


Äriühingu asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi osalusega äriühing. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning omanikule tulu teenimine. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise äriühinguga, mis osutab avalikust huvist lähtuvat teenust ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik tagab läbi äriühingu Eesti külastatavate laevadele juurdepääsu Eesti sadamatele, mistõttu on lootsiteenuse osutamine eelduseks Eesti sadamate arengul..


Osaluse valitseja peab vajalikuks AS-is Eesti Loots riigi osaluse 100% säilitamist ka järgmistel perioodidel ning kaalub võimalust konsolideerida riigi osalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse, mille tulemusena reorganiseeritakse aktsiaseltsi senine tegevus. Äriühingu ümberkorralduse tulemusena restruktureeritakse AS Eesti Loots management-tüüpi ettevõtteks, eesmärgiga osutada riigile kuuluvate aluste tehnilise korraldamise, mehitamise ja opereerimise teenust, täita riigi tellimusi ning pakkuda aluseid kommertsalustel kontserni kuuluvatele ettevõtetele, eraisikutele ja -ettevõtetele, suurendades seeläbi aluste (rist)kasutust. Reorganiseerimise käigus viiakse lootsiteenus üle Veeteede Ametisse, kus olemasolev laevaliikluse korraldamise osakond restruktureeritakse ning moodustatakse laevaliikluse korraldamise teenistus (LKT).


Üldine hinnang AS Eesti Loots majandustegevusele on rahuldav. Hinnang tugineb asjaolul, et ohutu meresõit on tagatud. Rohuneeme sadama kahe merekanali ja akvatooriumi korraline hooldamine on teostatud, samas on äriühing jätkanud aktivset investeerimistegevust olukorras, kus teenuste mahud on vähenenud ja põhivara tugevalt alakoormatud. Kuna lootsiteenuse osutamise maht ei sõltu teenuse osutajast endast, vaid Eesti sadamaid külastatavate laevade koguarvust ja lootsimise nõuetest (lootsimisest vabastuste mahust), on eraettevõtjatel olulised äririskid suuremahuliste investeeringute teostamiseks, mis teenuste mahu vähenemisel võivad kaasa tuua tulude languse ja kasumi vähenemise.


2015. aastal teostas AS Eesti Loots 9397 lootsimist, mis on 10,5% vähem, kui 2014. aastal. Tippaastate (2004 – 2006) lootsimiste arvu langus pidurdus peale 2008. aastat ja aastatel 2009-2014 on lootsimiste arvu muutused olnud minimaalsed. 2015. aasta tõi laevakülastuste arvu olulise vähenemise. Arvuliselt vähenes lootsimiste hulk 1112 võrra 2014 aastaga võrreldes. Märgatavamalt on lootsimised vähenenud Muuga ja Sillamäe sadamas, mõlemas umbes 20% ning Kunda-Loksa sadamates, kus tööde arv on langenud 15%. Paldiski, Pärnu ja Väinameri on kaotanud oma mahtudes 4-8%. Ainukestena on Tallinna lahe sadamad kokku liidetuna suutnud säilitada 2014 aasta taseme või isegi 0,7% seda ületanud. Ainsad kaks erisust on jaanuar, kus mahud olid samad ja juuni, kus üllatuslikult tööde arv ületas 2014 aasta.

AS Eesti Loots on 2015. aastal saanud tulusid kokku 8,834 miljonit eurot, millest tulud lootsimisest moodustavad 98%. Muud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade rentimisest ja

11

muudest tuludest (näit: vara müük, kindlustushüvitised, jne.). 2015 aastal teenisime tulusid lootsimisest 13,9% vähem võrreldes 2014 aastaga, summaliselt ligi 1,4 miljonit eurot. Kui veel 2014. aastal oli läbi AS Eesti Lootsi ajaloo oluliselt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga, siis 2015. aasta tööde maht ja rahaline langus on Tallinna lahe sadamad ja Muugaasetanud võrdsele tasemele. Siiski tuleb mainida, et Tallinn ja Muuga koos annavad üle 55% Lootsi rahalistest tuludest, mis teeb rahalises väljenduses 4,76 miljonit eurot. Paldiski osakaaluks jääb 1,3 miljonit eurot, Sillamäe 0,84 miljonit eurot ning Kunda-Loksa, Pärnu, Väinameri iga neist 500-600 tuhande eurose käibega. Arvestades lootsimiste mahtude ja tulude vähenemist, olid AS Eesti Loots 2015. Aasta märksõnadeks jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid. Tegevuskuludeks oli planeeritud7,98 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes on kulutused olnud 7,59 miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 4,9% ehk rahaliselt ligi 390 tuhat eurot. Valdav osa kokkuhoiust on seotud majandamiskuludega ja just lootside transporditeenusest tuleneva kokkuhoiuga, kuna talv oli pehme ja jääolud Lootsile soodsad. Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud kollektiivlepingutes kahe eraldiseisva ametiühinguga. Töötasu ja maksukulu oli 0,5% suurem kui eelarves ehk rahaliselt 25 tuhat eurot, mis on seletatav pensionile siirdunud 6 töötaja töölepingu lõpetamise hüvitistega ja 2015 aasta kalendris paljude riiklike pühade langemisega tööpäevadele. Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 658 345 eurot, mis on oodatust 1,5 miljonist eurost 43,2% väiksem.

AS Eesti Loots optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 60%-65% koguvaradest.

Olulised sündmused aruandeaastal

Varasematel aastatel juhtunud laevade masinarikete (AHTO-24 ja 28) katteks laekus vastavaltkahepoolsetele kohtuvälistele kokkulepetele Lootsi ja kindlustusfirma ERGO vahel kindlustusseltsilt 140 000 eurot hüvitist. 2005. aastal käivitatud Laevastiku arendamise programmi 2014 aasta aprillis kinnitatud versiooni kohaselt teostati kahe uue tellitud lootsilaeva eest investeeringute osamakseid summas 2 093 000 eurot, mille raames valmisid 2016. aasta algul kaks uut lootsilaeva AHTO 14 ja AHTO 15. AS Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2015. aastal on mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Kanalite heas seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat. 2015 aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal opereeris Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel. 2015. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud. Investeeringute rahastamiseks kasutati 2014 aastal DNB pangaga sõlmitud laenulepingust 2,7 miljonit eurot.

Investeeringute kava2016. majandusaasta investeeringute hulka kuuluvad aevadele inimpäästevõimekuse ümberehitustega alustamine ning 2 vana lootsilaeva realiseerimine ja uue multifunktsionaalse lootsilaeva soetamine.

Dividendiprognoos

12

Dividendide prognoos numbriliselt on kajastatud lisana kaasasolevas finantseesmärkide tabelis. Aruandeperioodi ja 2016. aastast edasi on dividendiprognoos arvutatud rahavoost tulenevalt selliselt, et nimetatud dividendimäär on maksimaalne ja ei oleks rikutud finantsvahendite haldamise korda. See tähendab, et kui on makstud dividendid ja tulumaks, oleks olemas likviidsuspuhver mitte väiksem kui 3% majandusaasta eelarvelistest tegevuskuludest.


AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Juhatuse koostatud 2015. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsusega on 2015. aasta majandusaasta audiitoriks valitud BDO Eesti AS, vandeaudiitor Laile Kaasik.

AS Eesti Post


AS Eesti Posti põhitegevusalaks on posti-, logistika- ja infologistikateenuste osutamine. Postiteenuste valdkonda kuuluvad perioodika-, reklaami- ja finantsteenused ning kaupade müük postkontorites. Logistikateenustena pakutakse erinevaid kullerteenuseid, pakiautomaaditeenuseid, postipaki ja postimüügipaki teenuseid ning transpordi- ja laoteenuseid. Infologistikateenuste valdkonda kuuluvad kirjateenused (kirjade saatmine paberkandjal ja elektrooniliselt), samuti ostu- ja müügiarvete saatmine ja vastuvõtmine ning erinevad trükiteenused. Muuhulgas on Konkurentsiamet väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuste osutamise loa. Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Eesti Posti kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis AS Maksekeskus (makselahendused), Leedus Unipakas UAB (kuller- ja pakiautomaaditeenused) ning Lätis Post24 SIA (kuller- ja pakiautomaaditeenused).


Aktsiaselts Eesti Post näol on tegemist äriühinguga, mis osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. AS Eesti Posti tegevuses kasvab pidevalt n-ö tavapäraste turuteenuste osatähtsus ning universaalse postiteenuse (UPT) roll väheneb. Samuti võib oodata UPT regulatiivse mõju vähenemist tulevikus, mistõttu vajadus UPT turu toimimise tagamiseks riigi osaluse kaudu kaotab samuti tähtsust. UPT osutamist nõuavad ülemaailmne postikonventsioon ja EL direktiivid, liikmesriikidele on kehtestatud universaalteenuste ühtlustatud miinimumstandard (ettenähtud kvaliteet ja taskukohase tasuga teenuste osutamine kogu riigis kõigile soovijatele).

13

On oluline, et jätkuks UPT osutamine. UPT osutamine on seotud mitmesuguste kohustustega ja täna on reaalne teenuse osutamise võimekus AS-il Eesti Post. Riigiosaluse võõrandamise esmasteks eeldusteks on taskukohase tasu järkjärguline kulupõhiseks viimine ja postivõrgu ümberkujundamine. Seega praegusel momendil peab aktsiate valitseja veel vajalikuks riigi osaluse säilitamist äriühingus, kuid lähitulevikus kaaluda osaluse osalist või täielikku võõrandamist.


Osaluse valitseja kaalub lähitulevikus AS Eesti Post osaluse osalist või täielikku võõrandamist strateegilisele investorile või vähemusaktsiate noteerimist börsil. Riigiosaluse võõrandamise esmasteks eeldusteks on taskukohase tasu järkjärguline kulupõhiseks viimine ja postivõrgu ümberkujundamine.


AS Eesti Post täitis kõik eesmärgid seotud finantstulemuste, klientide rahulolu, protsesside arengu ja kvaliteedi ning töötajate rahuloluga. Nõukogu liikmed on hinnanud juhatuse tegevuse 2015 majandusaastal heaks. 2015. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole AS-i Eesti Post nõukogu liikmed teavitanud kontserni ühestki huvide konflikti juhtumist.


Kontserni äritulud kasvasid 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 26%. Äritulud olid 2015. aastal 75,6 miljonit eurot, millest müügitulu moodustas 97% ehk 73,6 miljonit eurot ja muud äritulud 3%. Põhiteenuste osakaal kontserni müügitulus on langenud, sest kiire kasvu tegi 2015. aastal logistikateenuste rahvusvaheline äri (2014. aastal oli selle osakaal vaid 1% müügitulust, kuid 2015. aastal kasvas müügitulu 0,5 miljonilt eurolt 13,9 miljonile eurole). Postiteenuste valdkonda kuuluvad perioodika-, reklaami- ja finantsteenused ning kaupade müük postkontorites. Postiteenuste müügitulu kasvas 2014. aastaga võrreldes 5%. Reklaamiteenuste müügitulu kasvas 2% ja tuludele avaldas oluliselt mõju 2015. aastal toimunud Riigikogu valimised (mõju 455 tuhat eurot, millest 130 tuhat eurot on aadressiga ja 326 tuhat eurot aadressita reklaam).

Finantsteenuste müügitulu kasvas 9%, mida mõjutas tugevalt müügitulu kasv isikusamasuse tuvastamise teenustelt, kuid jätkuvalt on languses pensionide kojukande teenuse vähenevad mahud, sest täna pensionile siirduvad inimesed on harjunud juba igapäevaselt kasutama pangakontosid ja pangakaarte ning ei vaja sularaha kannet koju. Perioodikateenuste müügitulu kasvas 2015. aastal 5%. Logistikateenuste valdkonda kuuluvad erinevad kullerteenused (Kuller Standard, Kuller 10, Kuller Postimüük), rahvusvaheliselt edastatavad maksikirjad, samuti postipaki ja postimüügipaki (postimüügipakkide edastamine postkontorite kaudu) teenused ning pakiautomaaditeenused. Kontserni logistikateenuste müügitulu kasvas 2015. aastal 84%. Logistikateenuste rahvusvahelise äri müügitulu tegi 2015. aastal kiire kasvu ja kasvas 0,5 miljonilt eurolt 2014. aastal 13,9 miljonile eurole.

14

Pakiteenused on aasta jooksul kasvanud 11%. Kullerteenuste müügitulu kasvas Baltikumis 4%. 2014 oli murranguline aasta pakiautomaadi teenusele ja kiire kasv jätkus 2015. aastal, mil pakiautomaadi müügitulu kasvas Baltikumis 62%, sh Eestis 35%, Lätis 154% ja Leedus 156%, mis näitab, et ka kliendid on meie uudsed lahendused hästi omaks võtnud. Pakiautomaaditeenuse mahu kasvu mõjutasid peamiselt e-kaubanduse kiire areng ja Omniva pakiautomaatide võrgu laiendamine Lätis ja Leedus. Olulisematest logistikateenustest on aasta jooksul kahanenud vaid postimüük, kus müügitulu langus oli 29%. Infologistikateenuste valdkonda kuuluvad kirjateenused (kirjade saatmine paberkandjal ja elektrooniliselt), samuti ostu- ja müügiarvete saatmine ja vastuvõtmine ning erinevad trükiteenused. Infologistikateenuste müügitulu vähenes 2015. aastal 2%. Siseriikliku kirjateenuse müügitulu vähenes koguni 935 tuhat eurot ehk 9% – sh kahanes nii universaalne postiteenus kui ka ärikiri vastavalt 265 tuhat (-12%) ja 881 tuhat eurot (-14%). Müügitulu parandas aga 5% sisenev rahvusvaheline kiri.

Hoolimata 2015. aasta mahunäitajatest, on läbiv trend turul ärisuhtluse liikumine elektroonilistesse kanalitesse. Sellest tulenevalt on kirjateenuse fookuses pigem omnilahendused, mis pakuvad klientidele erinevaid lahendusi kattes ära kõik kanalid (sh ka elektroonilises kanalis informatsiooni edastamise). Kontserni 2015. aasta ärikulud oli kokku summas 74,3 miljonit eurot olles suurenenud 2014. aastaga võrreldes 26% (15 432 tuhat eurot). Enim suurenesid kaubad, toore, materjal, teenused 69% ja tööjõu kulud 6% (vastavalt 12 848 tuhat ja 1 517 tuhat eurot).

Siia gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud (sh rahvusvaheline transport), rahvusvahelised lõppmaksed, allhankekulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Antud kulugrupp suurenes 2014. aastaga võrreldes 69% ehk 12 848 tuhande euro võrra ja peamiseks mõjutajaks oli märkimisväärne mahtude suurenemine rahvusvahelises äris, mille tõttu kasvasid rahvusvaheliste lõppmaksete kulu 207% ehk 8 690 tuhat eurot ja rahvusvaheline transport 212% ehk 3 249 tuhat eurot. Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, kasutusrendi maksed, turunduskulud, koolituskulud, IT riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud. Muud tegevuskulud on 2015. aastal suurenenud 9% ehk 805 tuhande euro võrra. Suurenemine tuleb peamiselt kasutusrendi (mis kasvanud vastavalt 12%) ja hoonete halduskulude (20%) kasvust – vastavalt 307 ja 224 tuhat eurot. Samuti on kasvanud IT-ga seotud kulud 157 tuhat eurot ehk 17%. Märkimisväärselt on langenud reklaamikulud, mis on 316 tuhat eurot ehk 37% väiksemad 2014. aasta reklaamikuludest. Kontserni tööjõukulud olid 2015. aastal 28 260 tuhat eurot, mis on võrreldes 2014. aastaga 1 517 tuhat eurot ehk 6% suuremad. Tööjõukulud moodustasid 2015. aastal kontserni ärikuludest 38% (2014. aastal 45%).2015. aasta keskmine töötajate arv oli 2 230. Keskmine töötajate arv on aastaga langenud 52 töötaja võrra ehk 2%. Keskmine aastane palgakulu töötaja kohta oli 2015. aastal 8 447 eurot, mis oli 8% suurem kui 2014. aastal. Tööjõukulude kasvu taga on eeskätt esmatasanditöötajate palgatõus keskmiselt 9% Eestis. Olulist mõju palgasurvele avaldas riiklikult kehtestatud töötasu alammäära 10%-ne tõus 2015. aasta alguses 355 eurolt 390 eurole. Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud kasvasid 8% ehk 342 tuhande euro võrra. Peamine põhjus on pakiautomaatide võrgustiku laienemine kõigis kolmes Balti riigis,

15

mille tulemusena suurenes pakiautomaatide kulum. Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud ning kaupade allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/kahjum valuutakursi muutusest. 2015. aastal vähenesid need kulud 22% ehk 80 tuhande euro võrra. AS Eesti Post optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest on 50%-55%.


2015. aastal olid kontserni investeeringud kokku summas 6 462 tuhat eurot (2014. aastal 5 683 tuhat eurot), millest emaettevõtte poolt tehtud investeeringud moodustasid 93% ehk 6 039 tuhat eurot (2014. aastal 69% ehk 3 922 tuhat eurot).Olulisema osa investeeringutest moodustasid masinad ja seadmed kokku summas 4 040 tuhat eurot, millest transpordivahendeid soetati summas 1 519 tuhat eurot (sh 71 tuhat eurot kapitalirendi tingimustes) ning 2 274 tuhande euro ulatuses tehti investeeringuid pakiautomaatidesse (millest 1 379 tuhat eurot oli eelmise põlvkonna pakiautomaatide väljavahetamine ning 895 tuhat eurot uute asukohtadega seotud investeeringud).Info- ja kommunikatsiooniseadmetesse ning muusse põhivarasse tehti investeeringuid summas 240 tuhat eurot. Immateriaalsesse põhivarasse investeeriti kokku 853 tuhat eurot (millest 528 tuhat eurot olid investeeringud litsentsidesse ja 325 tuhat eurot tarkvarasse). Suuremad investeerimisprojektid olid IT süsteemide töökindluse parandamine, E-kviitungi, perioodika kliendikeskkonna ja Omniweb mobiilse lahenduse väljatöötamine.31.12.2015 seisuga oli ettevõttel lõpetamata projektide investeeringuid summas 1 179 tuhat eurot, millest 867 tuhat eurot on seotud tarkvara arendustega (suuremad neist logistika infosüsteemi töökindluse parandamine, E-kviitung, perioodika iseteeninduskeskkond).

AS Eesti Post plaanib teha 2016. aastal investeeringud rahvusvahelise äri tugevasse kasvu, pakiautomaatide võrgustiku laiendamisesse Baltikumis, uue logistikakeskuse ehitusse ning uue logistika infosüsteemi arendamisesse ja juurutamisesse.

Dividendiprognoos

2016. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 1 300 000 eurot, millele lisandus tulumaks. Dividendide maksmise prognoos tugineb ettevõtte strateegiale, mille alusel makstakse dividendideks 23-27% eelmise majandusaasta puhaskasumist. Plaanitavad dividendid aastate lõikes: 2017. a. – 2 015 000 eurot; 2018. a. – 1 992 000 eurot; 2019. a. – 2 529 000 mln eurot, 2020. a. – 2 914 000 000 eurot. AS-i Eesti Post finantsprognoos 2016.-2020. on toodud lisas 1.


Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers teostas kontrollprotseduurid, mida peeti vajalikuks arvamuse avaldamiseks aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostati ka juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostati järelpärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uuriti korruptsioonivastase16

seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, muuhulgas kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja milletulemusena:

- on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS- on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke

tehtud tehinguid nendega- on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine

2. Teostati järelpärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamiseosas

3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostati pistelist testimist saamaks kinnitust,kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine.

Auditikomiteel toimus 2015. a kokku viis koosolekut. Olulisemate teemadena arutati kontserni tasakaalus tulemuskaardi täitmise aruandeid (2014. a koondaruanne ja 2015 I poolaasta) ja vaadati üle ettevõtte kriitilised riskid koos maandustegevustega. Välisaudiitor AS PricewaterhouseCoopers tutvustas komiteele AS-i Eesti Post kontserni 2015. majandusaasta aastaaruande auditeerimise tulemusi ja andis ülevaate auditi käigus tehtud tähelepanekutest. Samuti vaadati üle ja analüüsiti nõukogu liikmete huvide ja seotud osapoolte tuvastamiseks esitatav huvide deklaratsiooni vorm ning ettevõtte juhatuse liikmete teenistuslepingud. Seoses Omniva kontserni strateegia 2016–2020 koostamisega vaatas komitee üle ettevõtte IT valdkonna strateegilised eesmärgid ja suunad, samuti peamised tegevused 2015. ja 2016. aastaks. Komiteele anti ülevaade kliendirahuloluuuringu TRIM 2014 tulemustest ning konkurentsiseirest AS-is Eesti Post.

AS EVR Cargo


AS EVR Cargo põhitegevuseks on kaubavedu raudteel. Lisaks kaubaveole pakub ettevõte ka veeremi rendi, hooldus- ja remonditeenuseid.


Raudteeveoettevõtte omamise strateegiline eesmärk on efektiivse ja kaubaomanikest (ka kaubaomanikule logistikateenuseid osutavatest ettevõtetest, ekspediitoritest) sõltumatu raudtee-veoettevõtja olemasolu turul, kelle eesmärk on küll teenida kasumit, kuid kes omab turgu tasakaalustavat ja julgeolekut tagavat funktsiooni. Riigi osalus raudteeveoettevõtjas võimaldab kaubavedu raudteel vajadusel ka nendele Eesti ettevõtjatele, sh eksportööridele, kelle kaubamahud on nii väikesed, et eraomandis olevatel veo-ettevõtjatel puudub huvi neid teenindada. Riigi äriühinguks oleva kasumile orienteeritud veo-ettevõtja kaudu aidatakse

17

tagada raudteeturu toimimine ja konkurentsivõime. Samas tagatakse uutele veo-ettevõtjatele võrdsed võimalused turule sisenemiseks ja turul tegutsemiseks.


Osaluse valitseja peab vajalikuks konsolideerida EVR Cargo riigi enamusosalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse. Osaluse valitseja peab võimalikuks ka EVR Cargo erastamist, näiteks vähemusosaluse müügist või börsile viimisest. Selle otsuse tegemise eelduseks on turu selginemine ja vastav Vabariigi Valitsuse mandaat.

AS EVR Cargo on äriühing, millel on valdavalt ärilist huvi kandvad eesmärgid. Äriühing peab suutma teenida tagasi oma kapitalikulu, tagama veeremi kvaliteedi säilitamiseks vajalikud investeeringud, mis võtavad arvesse ka optimaalset turul eksisteerivat kaubaveomahtu, ning maksma sõltuvalt turuolukorrast omanikutulu.


Nõukogu hindab juhatuse tööd 2015. majandusaastal rahuldavaks. Nõukogu kutsus seoses lepingu lõppemisega tagasi EVR Cargo juhatuse liikme Ahto Altjõe ning nimetas juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liikme Paul Priit Lukka, kelle tööd asendusperioodil hindab nõukogu väga heaks.

Raudteeveo mahud vähenesid 2015. aastal kõikides Balti riikides. Mahtude vähenemise põhjuseid oli mitmeid: jätkus Venemaa toorainete suunamine Venemaa enda sadamatesse, mida ilmestab Eesti naabruses oleva Ust-Luga rekordiline aasta 88 miljoni tonniga (16% kasvu võrreldes aasta varasemaga). Venemaa transpordikanalite konkurentsivõimet tõstab oluliselt nõrgenenud rubla kurss. Venemaa ja mitme SRÜ riigi valuutakursside nõrgenemine ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjutasid eelkõige konteinerite, masinate ja seadmete transpordimahtusid. Eesti Raudtee infrastruktuuril veetavate kaupade kogumahjuks kujunes 2015. aastal 15.4 miljonit tonni (-20% langust võrreldes 2014. aastaga; Lätis 56-57 miljonit tonni ja Leedus 48 miljonit tonni). Ettevõtte kaubaveo mahuks kujunes 2015. aastal 11.62 miljonit tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 26.6% madalam tulemus ning viimase viie aasta madalaim tulemus.


2015. majandusaasta äritulud olid kokku 64602 tuhat eurot (võrreldes 2014: -12.6%). Kaubaveotulud vähenesid 13.7% võrra 44757 tuhande euroni. Vahunite suurest ülejäägist regioonis tulenev inventaripargi tulude ning renditulude langus jätkus. Vagunite inventaripargi kasutustasude ning renditulud ulatusid 4068 tuhande euroni, vähenedes 2014. aastaga võrreldes 1229 tuhande euro võrra. Muud äritulud kasvasid 2159 tuhandele eurole, millest 2239 tuhat eurot oli erakorraline kasum kinnistute müügist.

Ärikulud langesid 66216 tuhande euroni (2014: -7%). Ärikulude vähenemine oli tingitud peamiselt infrastruktuuri kasutustasude, tööjõukulude ning kulumi vähenemisest. Samas kasvasid märkimisväärselt inventaripargi vagunite kasutustasude kulud ning hoolduskulud.

18

Ettevõtte majandusaasta kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) kujunes 5918 tuhat eurot (2014: -45%) ning EBITDA marginaal jäi 9.2%le. Ettevõtte ärikahjum ulatus 1614 tuhande euroni (2014: -4032 tuhat eurot) ning marginaal 3.6%lt -2.5%le.

Puhaskasumit mõjutasid nii intressitulud- ja kulud, muu finantskulu ja -tulu. Ettevõtte intressikulud langesid tulenevalt baasintressi ning laenumahu vähenemisest 23.2% võrra 231 tuhande euroni. Majandusaasta puhaskahjumiks kujunes 1759 tuhat eurot (2013: puhaskasum 2153 tuhat eurot):

EVR Cargo optimaalseks omakapitali proportsiooniks hinnatakse vahemikku 55-60% koguvaradest.


Tulenevalt riskide kasvust ning väljavaadete halvenemisest on Ettevõte oluliselt kärpinud investeeringuid. Algselt plaanitust teostati väiksemas mahus Tapa Depoode uue värvi- ja pesutsehhi ehitus ning tehti etteõvtte vagunite kapitaalremonti.

2015. aastal investeeris ettevõte 4221 tuhat eurot (2014: 12378 tuhat eurot). Peamised investeeringud olid Tapa Depoode pesu- ja värvitsehhi ehitus ning vagunite kapitaalremont.

Kuna prognoosi kohaselt langeb kaubaveomaht 2016. aastal 6% võrra, 10.9 miljonile tonnile, siis ettevõte on peatanud kõik planeeritud investeeringud.

Dividendiprognoos

Dividendide maksmise prognoos tugineb ettevõtte dividendipoliitikale, mille alusel makstakse dividendideks 50% eelmise majandusaasta puhaskasumist. Võttes aluseks AS EVR Cargo finantsprognoosid, ei pea ettevõte võimalikuks dividendie maksmist 2017.aastal. AS EVR Cargo finantseesmärgid perioodiks 2016–2020 on esitatud lisas 1.


AS EVR Cargos on 2015a. läbiviidud järgmised auditid/kontrollid:Tapa Depoode kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2008 välisaudit. Mittevastavusi ei tuvastatud, tehti mõned parandusettepanekud.Finantsaudit. Teostaja EY. Auditid viiakse läbi 2 korda aastas (vaheaudit oktoobris, audit veebruaris).Ohutusosakonnas tehti 2015 aastal 5 liiklus- ja ohutusauditit. Märkimisväärseid puuduseid ei tuvastatud. AS Eesti Raudtee poolt viidi 2015.aastal läbi mitu auditit ohutuse-ja riskijuhtimise valdkonnas. Puudusi tuvastati AS EVR Cargo Tapa Depoodes remonditavate kaubavagunite remondikvaliteedi ja remondi tehnoloogiliste protsesside täitmisel.Lisaks viidi 2015a. jooksul läbi viis siseauditit (palga-arvestuse audit, kütuse käitluse audit, varude käitluse audit, kaks järelauditit).

19

Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud.

Eesti Vedelkütusevaru Agentuur


AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel 15. aprillil 2005. a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. OSPA on eraõiguslik juriidiline isik, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister.Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub OSPA Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest ning alates 19. novembrist 2013. ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud varude hoidmise nõuetest.


AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur näol on tegemist Eesti Vabariigile strateegiliselt olulise äriühinguga, mille ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamine. OSPA on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel asutatud äriühing, mis täidab avalikku funktsiooni.

Eesti Vabariik omab AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri osalust järgmistel kaalutlustel: Tagada läbi AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri osaluse Eesti Vabariigi

vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine vastavalt vedelkütusevaru seadusele;

Tagada vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutuselevõtmise korraldamine.


Peame vajalikuks osaluse 100% säilitamist AS-is Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ka järgmistel perioodidel. OSPA ülesandeks on Eesti Vabariigi 90 päeva vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. Varu soetamine kaeti riigieelarvest aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Varu haldamiskulud kaetakse varumakse maksja poolt tasutavast varumaksest. Seetõttu ei pea me põhjendatuks äriühingule optimaalse kapitalistruktuuri seadmist. OSPA eraõigusliku juriidilise isiku tegutsemisvorm võimaldab tagada tõhusa riigipoolse kontrolli varude kasutuselevõtu protseduuride üle, rakendades selleks erasektoris kasutatavaid aktiivse aktsionäripoolse juhtimise meetodeid. Vedelkütusevaru administreeriva üksuse puhul avalik-õiguslike vormide (valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik) kasutamine ei ole osaluse valitseja hinnangul põhjendatud, kuna ei seondu ühegi põhiõiguse kaitsmisega. Muu avalik-õigusliku tegevusvormina

20

riigitulundusasutuse tegevusvormi kasutamine ei oma senise tegevusvormi kõrval märkimisväärseid eeliseid OSPAle seatud eesmärkide täitmisel.


AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) kümne tegevusaasta oli nõukogu hinnangul edukas. Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub OSPA Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest ning alates 19. novembrist 2013 ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud varude hoidmise nõuetest.

Vastavalt vedelkütusevaru seadusele oli OSPA-l kohustus hoida 2015. aastal varusid tasemel, mis vastas vedelkütuste 90 päeva puhasimpordi mahule 2014. aastal. Kütuste tarbimise statistikast tulenevalt kujunes kohustusliku varu koguse suurusjärguks 228 tuhat tonni. 2015. aasta vedelkütuste tarbimise kinnitamata andmed viitavad, et 2016. aasta varu kogus on 238 tuhande tonni tasemel. Varudest 46,6% oli hoiustatud Eestis. Riigiti paiknesid vedelkütusevarud peale Eesti veel Soomes ja Rootsis. 2015. aastal hoiti kütusevarusid Eestis kaheksas ja välisriikides kokku kaheksas terminalis. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud kokku 13 ettevõttega.


Aruandeaasta müügitulu oli ligi 13,5 miljonit eurot (2014: 14,4 milj eur ), ärikulud kokku moodustasid 12,15 miljonit eurot (2014: 12,1 milj eur) ning puhaskasumi suuruseks kujunes 2,1 miljonit eurot (2014: 2,8 milj eur). Lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonna eripärast ei ole otstarbekas äriühingule optimaalset kapitalistruktuuri seadaVastavalt vedelkütusevaru seadusele oli OSPA-l kohustus hoida 2015. aastal varusid tasemel, mis vastas vedelkütuste 90 päeva puhasimpordi mahule 2014. aastal. Kütuste tarbimise statistikast tulenevalt kujunes kohustusliku varu koguse suurusjärguks 228 tuhat tonni. 2015. aasta vedelkütuste tarbimise kinnitamata andmed viitavad, et 2016. aasta varu kogus on 238 tuhande tonni tasemel. 2015. aasta bilansipäeval oli OSPA vedelkütusevarude kogumaht kokku 227.2 tuhat tonni. Varudest 46,6% oli hoiustatud Eestis. Riigiti paiknesid vedelkütusevarud peale Eesti veel Soomes ja Rootsis. 2015. aastal hoiti kütusevarusid Eestis kaheksas ja välisriikides kokku kaheksas terminalis. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud kokku 13 ettevõttega.

Kütuste tarbimise osas olid bensiini, diislikütuse ja lennukipetrooli 2015. aasta andmed võrreldavad aasta varasema statistikaga: 1%-ne langus bensiini 6%-ne ja 12%-ne kasv vastavalt diislikütuse ja lennukipetrooli tarbimises.

Kuna AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur tegutseb vastavalt vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa-või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks kapitalistruktuuri seada.


21

Äriühing ei kavanda perioodil 2015.-2019. a. investeeringuid.

Dividendiprognoos

Kuna AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur tegutseb vastavalt vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt kaetakse ettevõtte poolt soetatav kütusevaru riigieelarvest varu haldaja osa-või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt, ei oota Eesti Vabariik äriühingult omanikutulu.


OSPA teostab varude inspektsioone igas hoiustamiskohas vähemalt kahel korral kalendriaasta jooksul. 2015. a. jätkus koostöö inspektoritega IIS Independent Inspection Services AB ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Aasta jooksul toimus kokku 40 terminalide inspekteerimist.

ACOMES poolt teostatavas agentuuride-vahelise benchmarkingu võrdlusanalüüsis kinnitavad tulemused, et OSPA on oma kulude poolest üks madalamate ühikukuludega agentuure, mis näitab otseselt OSPA head efektiivsust.

OSPA raamatupidamise aastaaruandele on märkusteta hinnangu andnud sõltumatu audiitor BDO Eesti AS. Audiitori arvates kajastab 2015. a raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur finantsseisundit seisuga 31.12.2015 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Lisaks koostas BDO Eesti AS Riigikontrollile aruande seoses üldise aruandega riigi äriühingute tehingute vastavusele riigihangete seadusega ning KPMG Baltics OÜ koostas siseauditi teemal – OSPA tehingute vastavus regulatsioonidele vedelkütusevarude roteerimisel.


AS Saarte Liinid


AS Saarte Liinid põhiülesanne on haldusterritoriaalselt oluliste regionaalsete riigi- ja munitsipaalsadamate haldamine ja arendamine, eelkõige tähendab see liinilaevaühenduste kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne ja otstarbekaim korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates.


AS Saarte Liinid puhul on tegemist on landlord-tüüpi ettevõttega, kus maa ja infrastruktuur sadamates kuuluvad äriühingu omandisse või on antud äriühingule pikaajaliste hoonestusõiguse alusel.

22

Riik tagab läbi äriühingu haldusterritoriaalselt oluliste regionaalsete sadamate haldamise ja arendamise ning tingimused mandri ja saarte vahelisteks parv- ja liinilaevaühendusteks. Eesti arvuliselt suurima sadamapidajana omab AS Saarte Liinid olulist rolli regionaalses transpordisüsteemis ning ei konkureeri sadamapidajana kauba- ja reisijateveol teiste riigile kuuluvate rahvusvaheliste sadamatega. AS Saarte Liinidel on oluline roll regionaalse ettevõtluse arengule kaasaaitamises ja ettevõte arendab sadamaid neis piirkondades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib kaasa tuua logistilise turutõrke.

Riik peab äriühingus osalemist vajalikuks, kuna Eesti saared, rannikuala ning seal paiknevad sadamad omavad piisavalt suurt osatähtsus riigi regionaalses ja sotsiaalmajanduslikus arengus. Regionaalsete ja saartel asuvate sadamate arendamisel ei saa lähtuda ainult otsestest majanduslikest huvidest ning efektiivsusnäitajatest ja tegevuse kavandamisel tuleb sageli lähtuda avalikust huvist. Samal põhjusel konkureerib AS Saarte Liinid ka teiste regionaalsete sadamatega piiratud juhtudel, kus sadamateenuste pakkumine võimaldab kohalikel ettevõtjatel efektiivsemalt ja säästlikumalt majandada.

Omanik seab äriühingule eesmärgiks toimida regionaalse reisijate- ja kaubaveo arengumootorina, rakendades sadamate arendustegevuses kaasaegseid tehnoloogiaid, tagades minimaalse negatiivse keskkonnamõju ning koondada sektorit hõlmav teadmine ja initsieerida uusi äriideid.

AS Saarte Liinid on äriühing, millel on avalikku- ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Lisaks äritegevusele peab riik sadamate omanikuna kindlustama nii elanike kui kaupade ja teenuste riigisisesed liikumisvõimalused saarte ning saarte ja mandri vahel.


Osaluse valitseja peab vajalikuks riigi täisosaluse säilitamist AS-is Saarte Liinid ka järgmistel perioodidel ning kaalub võimalust konsolideerida riigi osalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse. AS Saarte Liinid tegevus on riigile vajalik regionaalse transpordipoliitika teostamiseks, riigi omandus võimaldab lihtsamalt kasutada investeeringuteks ELi abi (perioodil 2014-2020).


2015. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel sadamateenuseid, arendas edasi sadamate taristuid, teostas uuringuid ja projekteerimistöid perspektiivsete sadamaarenduste selgitamiseks ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele vastava tulu teenimise. Liinilaevadega tehti AS Saarte Liinid sadamate kaudu 2015. aastal kokku 28 105 reisi, millega veeti 2 284 958 reisijat 930 583 sõidukit. AS Saarte Liinid sadamate koosseisus olevaid väikelaevasadamaid külastas 2015. aastal kokku 5 684 jahtlaeva, kaatrit ja paati kokku 19 853 inimesega. Kaubavedude mahu kasv AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate sadamate kaudu 2015. aastal peatus. Ümar- ja hakkepuidu hindade langus Skandinaavia turul ning killustiku ekspordiga seotud kokkulepete edasilükkumine tõi kaasa veomahtude -3,9% suuruse languse. Kokku veeti äriühingule kuuluvate sadamate kaudu majandusaastal 911 962 tonni kaupu, millest lastiti 865 955 tonni ja lossiti 46 007 tonni. Sadamates teenindatud kaubalaevade arv kahanes koos kaubavedude mahuga 309 aluseni, mis

23

on siiski äriühingu tegevusaja suuruselt teine näitaja. Seoses uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi algusega kasvas tellimustööde hulk AS Saarte Liinid ujuvsüvendajale Watermaster, mis ületas 2015. aastaks seatud tulemuseesmärgid ning näitas, et lisaks sadamate hooldus- ja vesiehitustöödele äriühingu enda sadamates, on seadmel oluline koht ka teistes regionaalsete väikesadamate ja vesiehitusobjektide arendamisel.Üldine hinnang ettevõtte majandustegevusele on hea.


AS Saarte Liinid kasumiplaan jäi 2015. aastal erinevate välistegurite tõttu täitmata. Äriühingu majandustegevuse kasum oli kokku 656 289 eurot, mis moodustas 69% kavandatud eesmärgist. Kasumiplaani mittetäitmine -294 882 euro ulatuses tulenes põhiliselt kolmest tegurist: sihtfinantseerimise tulude vähenemine -116 859 euro ulatuses seoses kompromisslahendusega AS Saarte Liinid ja Rahandusministeeriumi vahelise vaidluse lõpetamisel; laevaheitmete käitlemiskulude erakorraline suuremine -99 270 euro ulatuses seoses AS Saarte Liinid poolt kasutatud Virtsu puhastusseadmete ajutise sulgemisega rekonstrueerimistöödeks; kaubavedude teenindamisega seotud tulude langus -103 118 euro ulatuses seoses AS Saarte Liinid koostööpartneri poolt kavandatud dolomiidikillustiku müügimahtude mittesaavutamisega ning ümar- ja hakkepuidu hinnalangusega Põhja-Euroopa ja Skandinaavia turul.

Reisijate veduReisijate vedu Eesti Sadamate kaudu 2014 ja 2015 aastatel (miljonit reisijat)

Kokku MuutusAS Saarte Liinid 2.284 +3.6%Tallinna Sadam 9.793 +2.3%

KaubaveduKaubavedu Eesti Sadamate kaudu 2014 ja 2015 aastatel (tuhandetes tonnides)

2014 2015 Muutus tonnides

Muutuse %

Kokku 44326 36194 -8132 -18.35%

Läänemere idakalda suuremate sadamate summaarne kaubakäive on viimastel aastatel olnud küllalt stabiilne ja moodustab hinnanguliselt kokku 450-500 miljonit tonni aastas. Venemaa tähelepanu suunamine Ust-Luga, Võssotski ja Primorski sadamate arendamisele Peterburi regioonis ning terav konkurets Läti, Leedu ja Soome sadamatega on Eesti osatähtsust piirkonna meretranspordis viimastel aastatel järk-järgult vähendanud. Eesti sadamate osatähtsus regiooni kaubavahetuses tervikuna on langenud ligikaudu 10%ni. Lisaks konkurentsile mõjutas 2015. aastal sadamate tegevust oluliselt üldine konfliktne majanduspoliitiline olukord ja rahvusvahelise kaubavahetuse mahtude vähenemine. Kaubavahetuse pidurdumine oli märgatav ka viimastel aastatel väga kiiresti arenenud Venemaa sadamates. Mahtude kasv toimus küll Ust-Luga (+16%) ja Primorski (+11%)

24

sadamates, kuid samas vähenesid veod Peterburi (-15,8%), Kaliningradi (-8,5%) ja Viiburi (-8,0%) kaudu. Laaditavate kaubaliikide teenindusmahud sadamate vähenesid märgatavalt Eestis (-18%) ning ka Soomes (-7,4%) ja Lätis (-6,0%). Veelgi drastilisem oli konteinervedude mahtude vähenemine kõigis loetletud riikides. Balti riikide võrdluses oli 2015. aastal sadamates teenindatud kaubamaht suurim Lätis - kokku ligi 70 miljonit tonni, järgnes Leedu ligi 46 ja Eesti 36 miljoni tonniga. 2015. aastal teenindati Eesti sadamates kokku 36,2 miljonit tonni kaupa, mis oli viiendiku võrra vähem kui aasta varem. Laevade lastimine ehk kauba laevale laadimine sadamas moodustas sadamate kaubamahust 25,3 miljonit tonni ja lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine sadamas 10,9 miljonit tonni. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis 2015. aastal tegid nii lastimise kui lossimise maht viimase kümne aasta suurima languse. Kaupu lastiti 18% vähem ja lossiti 25% vähem kui 2014. aastal. Statistikaameti andmetel on kaupade lastimine Eesti sadamates vähenenud viimase kümne aasta jooksul 42%, samas on sadamates lossitud kaupade maht kasvanud üle kahe korra. Viimastel aastatel ongi toimunud oluline nihe sadamateteenuste iseloomus ning sadamasse meritsi saabuvad kaubavood moodustavad juba 30% kõigist teenindatud kaupadest võrdluses 70% ulatuses sadamate kaudu meritsi lähetatavate kaupadega. Veel kümme aastat tagasi oli see suhe 10% lossimisele ja 90% lastimisele. Kaupade lastimine Eesti sadamates on otseses sõltuvuses kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa. Kui transiidimahud vähenevad, vähenevad ka sadamate tegevusmahud. Sadamates lastitigi peamiselt vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi pool lastitud mahust), lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), metsandus- ja metsavarumistooted ning koostransporditavaid kaupu. Lossiti enim samuti vedelaid rafineeritud naftatooteid (üle kolmandiku lossitud kaubast), koos transporditavaid kaupu ning kaevandus- ja karjääritooteid. Kuigi kogu Eesti sadamate poolt teenindatud mahust moodustab AS Saarte Liinid sadamate kaubamaht vaid 2,52%, suutis ettevõte 2015. aastal konkurentidega võrreldes oma positsioone taas pisut parandada. Kaubavedude puhul on AS Saarte Liinid põhikonkurentideks Pärnu ja Paldiski sadamad. Saartel paiknevatest sadamatest on AS Saarte Liinid olulisimaks konkurendiks Hiiumaal asuv Lehtma sadam. Saare maakonnas on piirangutega tehnilised võimalused kaubaveoks olemas Saaremaa sadamas ja Mõntu sadamas, kuid erinevatel põhjustel mõlemast neist 2015. aastal regulaarset kaubavedu ei toimunud ja arvestatavat konkurentsi ei paku nimetaud sadamad ka lähiaastatel.AS Saarte Liinid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 25%-35% koguvaradest.


Olulisi sihtfinantseeritud investeeringuid 2015. aastal ei teostatud, arendustegevuse põhitähelepanu suunati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi uue projekti rahastamistaotluse ettevalmistamisele. Projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames kavandatud sadamate arendustööd teostatakse ajavahemikul 2016-2020. Kavandatud tööde esimeses etapis alustatakse rekonstrueerimistöid Triigi ja Sõru sadamates, kus sadamarajatised valmistatakse ette 2017. aastal liinile saabuva uue parvlaeva „Soela“ teenindamiseks, samuti jätkatakse töödega Sviby sadamas. AS Saarte Liinid omavahendite, laenude või riigieelarveliste vahendite arvelt teostati 2015. aastal põhivaraga seotud investeeringuid kokku 1 545 241 euro ulatuses. Aruandeaasta suurimateks omavahendite arvelt teostatud investeeringuteks olid Munalaiu sadamahoone

25

rekonstrueerimine kokku 201 353 euro eest, kopp-laaduri soetamine Virtsu sadamasse 168 900 euro eest ja Kuivastu sadamahoone renoveerimine 155 202 euro eest.

Projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames kavandatud sadamate arendustööd teostatakse ajavahemikul 2016-2020. Kavandatud tööde esimeses etapis alustatakse rekonstrueerimistöid Triigi ja Sõru sadamates, kus sadamarajatised valmistatakse ette 2017. aastal liinile saabuva uue parvlaeva „Soela“ teenindamiseks, samuti jätkatakse töödega Sviby sadamas. Kokku on 2016. aastal projekti raames kavas investeeringute teostamine 2 144 000 euro ulatuses. AS Saarte Liinid omavahendite arvelt rekonstrueeritakse alanud aastal sadamaid 1 226 100 euro ulatuses ning laenude põhiosa tagasimakseid jätkatakse senises mahus, kokku 670 000 eurot aastas.

Dividendiprognoos

Kuna tegemist on regionaalse infrastruktuuriga, kus põhivarade tootlus on väike, siis dividendi maksmist ei kavandata ning ettevõte reinvesteerib kogu kasumi. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine.


Sõltumatu vandeaudiitor AS Deloitte Audit Eesti poolt on auditeeritud AS Saarte Liinid esitatud raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb finantsseisundi aruandest seisuga 31. detsember 2015, antud kuupäeval lõppenud aruandeaasta kohta koostatud koondkasumiaruandest, omakapitali muutuste aruandest ja rahavoogude aruandest, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõttest ja muudest selgitavatest lisadest. AS Deloitte Audit Eesti on seisukohal, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt AS Saarte Liinid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2015, aruandeaasta majandustulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt.

2015. aastal viidi läbi kolm siseauditit: Hangete ja ostude korraldus Korruptsiooniriski ennetavad meetmed Perioodil 2014-2015 läbiviidud auditite soovituste järelkontroll

Hangete ja ostude korraldus

Siseauditi aruandes toodi audiitorite poolt tähelepanekute osas välja ka nende olulisus - oluline ehk kõrge, keskmise olulisusega ehk keskmine, väheoluline ehk madal. Auditi tulemusel tehti üks kõrge olulisusega märkus. Märkuse sisuks oli asjaolu, et ettevõttes puudub kinnitatud hankija analüüsi protseduur ning suur hulk jooksvaid majandamiskulusid, on seotud väga erinevate hankijatega. Soovitusena toodi välja võimalus luua äriühingu poolt heakskiidetud hankijate nimekiri, kelle puhul tehakse riskianalüüs ja kelle juurest on soovitatav jooksvaid oste teha. AS Saarte Liinid juhatus aktsepteeris märkust sisuliselt, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et äriühingu poolt hallatavad 16 sadamat asuvad geograafiliselt suurte vahemaade taga ning hankijate arvu piiramine võib kaasa tuua kulude kasvu. Ülejäänud märkused olid keskmise (4 märkust) või madala (1 märkus) olulisusega. Keskmise olulisusega märkuste osas palus nõukogu juhatusel määratleda märkustes toodud soovituste täitmise tähtajad, mille täitmist kontrolliti 2015. aastal läbiviidud järelauditi käigus.

26

Korruptsiooniriski ennetavad meetmed

Lisaks toodi aruandes välja ka üldised tähelepanekud äriühingus korruptsiooniriskide hindamiseks rakendatavate meetmete osas, tehti ülevaade korruptiivset käitumist reguleerivate ja ennetavate klauslite olemasolust juhtorganite ja töötajate töölepingutes ning eetiliste töö- ja äritavade piiritlemisest juhatuse poolt (sh kingituste aktsepteerimist). Samuti kontrolliti tundliku informatsiooni edastamise kanalite olemasolu, huvide konflikti vältimise ja kohustuste lahususe tagamise meetmete piisavust ning töötajate informeeritust kehtestatud korra osa ning selle järgimist igapäevases praktikas

Kõrge olulisusega tähelepanekuid siseaudiitorite poolt ei tehtud, peamised märkused olid keskmise või madala olulisusega. Keskmise olulisusega märkuste osas palus nõukogu juhatusel määratleda märkustes toodud soovituste täitmise tähtajad, mille täitmist kontrolliti 2015. aastal läbiviidud järelauditi käigus.

Perioodil 2014-2015 läbiviidud auditite soovituste järelkontroll

Järelauditi käigus hinnati läbiviidud auditite soovituste täitmist AS Saarte Liinid poolt ning kontrolliti, kas juhatus on rakendanud asjakohaseid meetmeid eelnevates aruannetes välja toodud riskide maandamiseks, kas need meetmed on piisavad ning kas läbiviidud auditite käigus tehtud tähelepanekud ja nende soovitused on endiselt aktuaalsed

Audiitorid tegid kolm kõrge olulisusega märkust, millest esimene oli seotud äriühingu personali olemasolevate kompetentside kaardistamisega ja sellest lähtudes 5-10 aasta perspektiivis värbamis- ja väljaõppestrateegia loomisega. Teine oluline märkus oli seotud varukoopiate tegemise võimaluse loomisega AS Saarte Liinid kasutuses olevatele arvutitele ja turvaserveri hankimisega äriühingu tarkvara haldamiseks. Kolmas märkus oli seotud soovitusega luua heakskiidetud hankijate nimekiri ja täpsustada uute hankijate loomise korda majandustarkvaras. AS Saarte Liinid juhatus tegi 2015. aasta lõpus struktuurimuudatuse luues personalispetsialisti ametikoha esimese märkuse soovituste täitmiseks ning jätkas toimingutega ettevõtte vajadustele vastava turvaserveri soetamiseks ning teiste soovituste täitmiseks vajalikuks tarkvarauuenduseks. Toimingud on viibinud seoses ettevõtteväliste põhjustega ja tingitud sobivate IT lahenduste väljatöötamisega AS Saarte Liinid partnerite poolt. Soovitused täidetakse 2016. aastal ning sellest tulenevalt otsustas nõukogu teha täiendava järelaudit 2016.aasta II poolaastal.

Lennuliiklusteeninduse AS

Äriühingu tegevusala Lennuliiklusteeninduse AS põhitegevuseks on lennuliiklusteenuse osutamine Tallinna lennuinfopiirkonnas, turuosa suurus põhitegevusalal on monopoolne. Oma tegevuses lähtutakse Transpordi arengukavast aastateks 2014-2020 (infrastruktuuri kvaliteet (lennujuhtimissüsteem) ning ohutus ja turvalisus).


27

Lennuliiklusteeninduse AS on äriühing, mis osutab lennujuhtimise ja lennuinfo teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas, mis etendavad olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise äriühinguga, kes aitab kaasa avalikust huvist lähtuva teenuse tagamisele. Riik tagab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamiseks. Lennuliiklusteeninduse AS tegevus on riigi jaoks oluline avalikust huvist lähtuva teenuse osutamise kindlustamiseks, aga ka riigi ärilise huvi olemasolust lähtudes. Avalikust huvist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma Eesti transpordi arengukavast ja EL regulatsioonist, sh aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kavast (Performance Plan).


Peame vajalikuks riigi täisosaluse säilitamist Lennuliiklusteeninduse AS-is ka järgmistel perioodidel. Riigi osaluse säilitamine on mõistlik tulenevalt Euroopa Komisjoni Ühtse Euroopa Taeva projektist ja sellega seotud seadusandlikest ja muudest protsessidest (riigi suurenev vastutus mitmete protsesside eest). Samuti omatakse ühiseid varasid (materiaalsed ja inimressurss) Lennuakadeemiaga, ühise omaniku puhul on paremini tagatud nende optimaalne arendamine. Riigi osaluse eesmärk on lisaks avalikust huvist lähtuva teenuse osutamisele ka omanikule tulu teenimine.


Nõukogu hindab juhatuse tööd väga heaks ning kiidab heaks juhatuse poolt esitatud ja Ernst and Young Baltic AS poolt auditeeritud Lennuliilusteeninduse AS-i 2015. majandusaasta aruande.

Ettevõtte strateegilised eesmärgi 2015. aastal olid järgmised: ühtse Euroopa Taeva (SES) initsiatiivi eesmärkide elluviimine Põhja-Euroopa regionaalse koostöö kaudu; lennuohutuse taseme kindlustamine ja tõstmine, eesmärgiga viia lennuliiklusteeninduse poolt põhjustatud ohutusjuhtumite arv miinimumini; vastutusala läbilaskevõime ja teenuste kättesaadavuse parandamine; tegevuse kuluefektiivsuse parendamine; kompetentse personali tagamine; süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöö-võrgustiku arendamine. Strateegiliste valdkondade täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega, esiplaanil on projektid, mis puudutasid Ämari lennuvälja lähenemislennujuhtimisteenuse kasutuselevõttu ning Põhjamaade vabamarsruudi õhuruumi kontseptsiooni välja arendamist ja rakendamise esimest etappi (NEFRA).


2015. majandusaastal teostati investeeringuid lennuliiklust toetavasse taristusse 4,1 miljoni euro ulatuses; aktsiaseltsi poolt teenindatud lendude arv kasvas 2014. aastaga võrreldes1,8% võrra, ulatudes 200 389 lennuni, millest oli ülelende 153 707. Kasvas siseriiklike ja Tallinna lennujaamas opereerinud lendude arv – vastavalt 7,9% ja 22,9% võrra, ülelendude näitaja oli aga 0,7%-ga negatiivne. Suurimaks kliendiks on jätkuvalt Finnair OY, talle järgnevad Deutsche Lufthansa AG ning British Airways Plc. Tallinna lennuväljal oli enim operatsioone teinud rahvuslik lennufirma Estonian Air. Estonian Airi pankrot

28

Lennuliiklusteeninduse AS-I järgnevate aastate majandustulemusi oluliselt ei mõjuta, sest tema turuosa võeti üle NAG ja konkurentide poolt; omanikule maksti dividende 5 315 000 eurot ja dividendi tulumaksu 1 328 750 eurot; äritulu maht kasvas 35,7% võrra ning ulatus 27,9 milj. euroni, ärikuludeks arvestati 15,5 milj. eurot (kasv 9,5%), puhaskasumiks kujunes 10,9 milj. eurot (+115%). Finantseesmärgiks on omakapitali tootlikus vähemalt 8,9%. Omakapitali tegelik tootlikkus 2015. aastal oli 32,0% (millele lisandub veel kate riigi kulude osas 5,4 miljonit eurot – sellega koos oli omakapitali tootlus 63,7%); paranenud on olukord ka ohutuse valdkonnas: 2015. aastal toimunud Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt registreeritud 352 ettekandest (2014. a 336) 30 ohutusjuhtumit oli põhjustatud Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt (2014. aastal oli 22). Seitsmest ohutuseesmärgist 6-ga jäädi lubatud piiridesse.AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 40%-45% koguvaradest.


2014. aasta lõpus käivitus Tallinna Lennujaam AS-i projekt „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt 2015–2020“, mille eesmärgiks on tõhustada lennuvälja keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist, tõsta lennuohutust ning vähendada lennuvälja infrastruktuuri ebasoodsat mõju keskkonnale. Selle projektiga seoses peab EANS olema valmis rekonstrueerimise käigus oma süsteemide õigeaegseks uuendamiseks ja ümberpaigutamiseks ning kohandama protseduure operatiivselt vastavalt ehituse käigule.Infrastruktuur osas on vajalik ajavahemikus 2016-2017 Tallinna lennuvälja lennujuhtimissüsteemi tarkvara uuendamine, lennuvälja seiresüsteemi MLAT sensorite asukohtade muutus ja lisandumine ning maaliiklusradari katteala laiendamine lennuraja idapoolses osas. 2015. aasta algusest algas SESAR programmi reaalne kasutuselevõtt, kui Euroopa komisjon määras kasutuselevõtu halduri (DM – Deployment Manager). EANS osales juhtimiskomitees NEFAB ühenduse teenuseosutajate esindajana. Aasta töötulemuseks oli kooskõlastatud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakendusprogramm „Deployment Programme, 2015“. Programm sätestab nõudeid kõikidele huvigruppidele sh aeronavigatsiooniteenuse osutajatele uute lennuliikluse korraldamise funktsionaalsuste rakendamiseks ja ajakava investeeringute planeerimiseks. Oma kirjas EANS-i tegevjuhile soovitas Deployment Manager üle kahekümne projekti, mida tuleks rakendada ajavahemikus 2015-2020. Neist valiti juba välja ja käivitati „ASM LARA tool Implementation“ ja „Free Route Airspace Implementation“ projektid.

2016. majandusaasta investeeringute eelarve on 6.2 miljonit eurot.

Dividendiprognoos

Dividendide suurus on otseses sõltuvuses sellest, kui suureks kujunevad riiklikud kaudsed kulud aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.


AS Lennuliiklusteenindus koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2015. majandusaasta aruannet kontrollis sõltumatu vandeaudiitor.

29

Auditid

2015. aastal viidi Lennuliiklusteeninduse AS-is läbi järgmised välisauditid:1) raamatupidamise aastaaruande audit2) kvaliteedisüsteemi audit3) Lennuameti inspekteerimised4) hangete audit (algas 2014. a)5) koolitussüsteemi sertifitseerimise audit.


Toetused ja annetused

Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel Lennuliiklusteeninduse AS-i toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ning leidis, et järgnevad toetamist leidnud taotlused panustavad Eesti lennunduse arengusse ja propageerimisse:

Sponsoreeritav Mille jaoks Summa

Ridali LennuklubiMootorlennuki inspektsiooni ninghooldusremondi finantseerimiseks 2 000

MTÜ Eesti Langevarjuklubi Parasummeri korralduskulude katteks 2000

Eesti Lennuakadeemia fond / Kultuurkapital Stipendiumide maksmiseks 3 500

Eesti lennujuhtideassotsiatsioon

Tallinnas 2015. a korraldatava rahvusvaheliselennujuhtide ürituse korraldamiseks 15000

Eesti Lennundusmuuseum Eesti Lennupäevade 2015 läbiviimiseks 6000

SõjaväeLangevarjuklubi MTÜ

astele suunatud lennuhuvi laagris osalemisetoetamiseks nendele lastele, kellede peredel eiole võimalik enda laste huvitegevust toetada 4000

Kokku eurodes: 32 500

AS Metrosert

Äriühingu tegevusala AS-i Metrosert näol on tegemist Eesti Vabariigile olulise äriühinguga, mille ülesandeks on hoida ja arendada majanduse arengu seisukohalt vajalikke riigi mõõteetalone.


30

Riigi osalus AS-is Metrosert on vajalik, sest mitmed metroloogia valdkonna rahvusvahelised tegevused toimuvad riiklikul tasandil (rahvusvahelistes organisatsioonides ja projektides osalemine, vastastikuse tunnustamise lepingutes osalemine). Riigi osalus riigi mõõteetalonide arendamisel tagab usaldusväärsuse, mida aktsepteeritakse ka väljaspool Eestit. Rahvusvaheline hea tava näeb ette, et riigil on oma mõõtmiste valdkonna arendamiseks keskasutus või instituut, kes täidab riigi ülesandeid osaledes rahvusvahelistes organisatsioonides ning arendus- ja koostööprojektides. Siseriiklikult on ettevõtjatele ja ka mõõtmisteenuseid vajavatele riigiasutustele väga oluline, et oleks võimalik kasutada võimalikult laias valikus mõõteteenuseid. See tagab kiirema ja odavama teenuse, mis samas on aga kvaliteedi ja täpsuse mõttes rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel. Omanik peab oluliseks mõõteteenuste osutamist riigile kuuluva äriühingu kaudu, sest eralaborid ei ole huvitatud pakkumast teenuseid, mis nõuavad algselt väga suuri investeeringuid ja mille hilisem kasutajaskond ei ole väga suur. Eralaborid on spetsialiseerunud vähestele (kasumlikele) valdkondadele ja pakuvad ainult laia kasutusega teenuseid. Spetsiifiliste teenuste arendamine (nt erikujulised mõõtmised, 3D-mõõtmised jmt) nõuab lisaks riigietalonide olemasolule ka teadus-arendustegevuse kaasamist, mis samuti on AS-is Metrosert aastate jooksul heal tasemel välja kujunenud ning rahvusvahelisel tasemel tuntud ja tunnustatud.


Osaluse valitseja soovib 2016 aasta jooksul analüüsida AS Metrosert tegevust põhjalikumalt, et otsustada kas ja milliste teenusesegmentide osas on riigiosalust mõistlik pikemas perspektiivis säilitada ja millistest tegevustest on riigil mõistlik loobuda. Analüüsi käigus uuritakse võimalust AS-is Metrosert labori ja kommertsteenuste eraldamist ning teenuste, mille osas turg toimib, võõrandamist avaliku enampakkumise teel.

AS Metrosert säilitab ja arendab riigi mõõteetalone, kalibreerib ja taatleb mõõtevahendeid, sertifitseerib juhtimissüsteeme ja tooteid ning pakub metroloogia-alast koolitust. AS Metrosert jätkab 2009. aasta detsembrist kümneaastase perioodi jooksul metroloogia keskasutuse ülesannete täitmist. 2010. aastal pikendati viieks aastaks lepingut tegutsemaks väärismetallide proovitõendajana. Riigi osaluse eesmärgiks on avalikust huvist lähtuvate teenuste osutamine


Äriühingu 2015. aasta kasumiks kujunes 75,9 tuhat eurot, teenuste kvaliteedi kohta saadud kliendi tagasiside on positiivne, vajadustest lähtuvaid ja põhjalikult kaalutud investeeringuid on tehtud 480 tuhande euro väärtuses, personalireformiga ning teenuste arendustööga on äriühingu töö efektiivsemaks muutunud (töötajate arv vähenenud 60-le, müügitulu suurenenud, järjepidevalt panustatud IT lahenduste arendusse) ning lisandunud on uusi teenuseid, omakapitali proportsioon oli 2015. aastal 88% koguvaradest, tulud kasvasid võrreldes 2014. aastaga 2,6%. Nõukogu hinnangul toimis äriühing omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt.Üldine hinnang majandustegevusele hea. Suurimaks väljakutseks oli 2015. aastal (ja on ka järgnevatel aastatel) pikaajalise 1,8 mln euro suuruses mahus planeeritud investeeringute plaani elluviimisele vaatamata olla kasumlik. Juhataja suutis täita aasta alguses seatud eesmärgid. Majandusaasta aruande järgi on

31

müügitulu võrreldes 2014. aastaga 3% suurem ning kasum on 75,9 tuhat (eelarves 5000). Seega äriühing tervikuna on planeeritust suuremas kasumis. Töö efektiivsemaks muutmiseks jätkati personalireformiga, mille käigus pöörati olulist tähelepanu töötajate väljaõppele ja pädevuste laiendamisele. Kulud jäid 2014. aastaga võrreldes samale tasemele. Juurutati uusi teenuseid. 2015. aastal on kõik riigietalonilaborid koondatud Tallinnasse ning tööle rakendatud. 2014. aastal alustatud ja 2015. aastal lõppenud ümberkorraldused Tartu laboris annavad täiendavat efektiivsust.AS Metrosert optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitsjea vahemikku 80%-90% koguvaradest.


2015. majandusaasta kasumiks oli planeeritud 5 tuhat eurot, kuid tegelikult lõpetati aasta kasumiga 75,9 tuhat eurot. 2015. aastal oli AS Metrosert kogutulu 2 171 tuhat eurot, kasvades eelmise aastaga 2,6% võrra. Kogutulust moodustas põhiosa teenuste, so metroloogia-, sertifitseerimis-, koolitus, analüüsi- ja muude teenuste müük - müügitulu 1 989 tuh eurot, kasvades eelneva perioodiga 3% võrra. Riigi mõõteetalonide hoidmise ja arendamise ning nimemärgise registri pidamise kulud kaeti riigi toetusest (179 tuhat eurot), mis moodustab 8,2 % kogu tuludest. Osalemine teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 67 tuhat eurot ehk 3,4% müügituludest. Müügitulude jaotus divisjonide lõikes oli järgmine: MTD 75%, TAD 11%, STD 9% ja PRO 5%. Ärikulud olid 2015. aastal 2 099 tuhat eurot, jäädes praktiliselt eelmise aasta tasemele.

AS Metrosert peamised võrreldavad finantssuhtarvud:

2015 2014 2013

Omakapitali rentaablus (ROE) % (puhaskasum / keskmine omakapital)

2.43% 1.81% 3.39%

Aktivate rentaablus (ROA) % (puhaskasum / bilansimaht)

2.12% 1.60% 2.05%

Käibe rentaablus % (ärikasum / käive)3.58% 2.48% 3.69%

Ettevõtte tegevuse õiglasemaks hindamiseks toodud suhtarvud:

2015 2014 2013

Kiireloomuliste maksete tase (koef)

(likviidsed varad / lühiajalised kohustused)

6.438.63 7.53

Rahaliste vahendite tase (koef) (raha / lühiajalised kohustused)

6.12 8.29 7.13

Ettevõtte tegevuse hindamise muud arvnäitajad:

2015 2014 2013

Äritulud 2 170 599 2 116 321 2 148 668

EBITDA 228 868 191 139 251 487

32

Ärikasum/-kahjum 71 193 47 755 72 513

Puhaskasum/-kahjum 75 918 55 405 70 877

EBITDA marginaal 10,54% 9,03% 11,70%

Ärirentaablus 3,28% 2,26% 3,37%

Puhasrentaablus 3,50% 2,62% 3,30%

Omakapitali suhtarv 88,13% 89,37% 87,75%

AS Metrosert optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindame vahemikku 80-90% koguvaradest.


2015. aastal investeeriti kokku 480 tuhat eurot, sh ehitis maksumusega 12 tuhat eurot ja uued seadmed 455 tuhat eurot.

Metrosert uuendab järgnevatel aastatel mõõteseadmeid ja töötab välja uuel ning kaasaegsel tehnoloogial baseeruvad riigietalonid. Kavandatavate investeeringute kogusumma on ca 1, 8 mln eurot. Nimetatud summa katab ära arenguvajadused järgneva kümne aasta perspektiivis. Investeeringud on plaanis teha aastatel 2014-2016. Planeeritav tasuvusaeg on 8-10 aastat. Investeeringud on vajalikud pikas perspektiivis ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seeläbi tulude säilitamiseks või on investeeringud vajalikud äriühingu arenguks.

Dividendiprognoos

AS-i Metrosert dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri.


Assertum Auditi kokkuvõtte kohaselt ei tuvastatud läbiviidud auditiprotseduuride tulemusel puudusi ettevõtte raamatupidamisarvestuses ja sisekontrolli süsteemides.


AS Tallinna Lennujaam

Äriühingu tegevusala AS Tallinna Lennujaam arendab ja käitab lennujaamu. Peamine eesmärk on tagada õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine Lennart Meri Tallinna lennujaama, Kärdla lennujaama, Tartu Lennujaama, Pärnu Lennujaama, Ruhnu lennuvälja ja Kihnu lennuvälja käitamine ja arendamine. Tegemist on ainukese taoliste infrastruktuuridega üksusega Eestis. Oma tegevuses lähtub äriühing Transpordi arengukavast. Kehtiva transpordiarengukava kohaselt on eesmärgiks seatud lennutransporti teenindavate

33

lennuväljade infrastruktuuri kaasajastamine ning Tallinna lennujaama läbilaskevõime kasvu suurenemine.


Lisaks Lennart Meri Tallinna lennujaamale kuuluvad AS-i Tallinna Lennujaam koosseisu regionaallennujaamad, mis on vajalikud riigile regionaalse transpordipoliitika teostamiseks ning ei ole kasumit tootvad üksused. Seega täidab ettevõte osaliselt avalikku funktsiooni.Eesti Vabariik omab AS Tallinna Lennujaam osalust järgmistel kaalutlustel:

Riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva lennuliikluse korraldamiseks vajaliku infrastruktuurile ligipääsu;

AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada Lennart Meri Tallinna lennujaama ohutu käitamine ja pidev arendamine tulenevalt lennutegevuse vajadustest;

AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada Kärdla lennujaama, Kuressaare lennujaama, Tartu lennujaama, Pärnu lennujaama, Kihnu lennujaama, Ruhnu lennujaama ohutu käitamine, mis võimaldaks seal jätkata avaliku liiniveo ja vajadusel teiste lendude teenindamist;

AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada head rahvusvahelised ühendused mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning konkurentsivõime kasvule;

AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine;

AS Tallinna Lennujaam aitab kaasa elutähtsa teenuse tagamisele ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni.


Osaluse valitseja peab vajalikuks riigi osaluse 100% säilitamist AS-is Tallinna Lennujaam ka järgmistel perioodidel ning kaalub võimalust konsolideerida riigi osalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse. Riigi omandis olles on lihtsam kaasata AS Tallinna Lennujaam infrastruktuuri arendamise investeeringutesse EL toetusrahasid. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning omanikule tulu teenimine.


Üldine hinnang ettevõtte majandustegevusele on väga hea. Võrreldes aasta varasemaga kasvas kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu 6 protsenti 33,8 miljoni euroni ning puhaskasum samuti 6 protsenti 5,2 miljoni euroni. Käibest 38,9% moodustas lennundustulu ja 61,1% mittelennundustulu (2014: 38,7% ja 61,3%). Kontserni tulud kokku olid 43,6 mln eurot (2014: 42,2 mln eurot). Kasv 1,4 mln eurot ehk 3,3% võrreldes eelneva aastaga. Tuludest 78% moodustas müügikäive ja 22% muud äritulud (2014: 76% ja 24%). Kontserni kulud kokku olid 38,2 mln eurot (2014: 37,1 mln eurot). Kasv 1,1 mln eurot ehk 3,1%. Ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit (EBITDA) oli 12,3 mln eurot, olles 0,2 mln euro võrra eelnevast aastast enam. Ärikasum (EBIT) oli 2015. aastal 5,3 mln eurot (2014: 5,1 mln eurot). Seega suurenemine 0,2 mln eurot ehk 5%.


34

Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu aastal 2015 oli 33,8 mln eurot, olles eelnevast aastast 6% võrra suurem (2014: 31,9 mln eurot). Käibest 38,9% moodustas lennundustulu ja 61,1% mittelennundustulu (2014: 38,7% ja 61,3%).Lennundustulu kokku oli 2015. aastal 13,2 mln eurot (2014: 12,4 mln eurot) ehk 6% võrra eelnenud aastast suurem. Tallinna lennujaama reisijate arv oli 7,4% võrra suurem kui 2014. aastal (2015: 2 166 820 ja 2014: 2 017 371) ning lennuoperatsioone 10% võrra rohkem, kui 2014. aastal (2015: 41 513 ja 2014: 37 791). Keskmine reisijatasu väljuva reisija kohta oli 0,3% madalam kui 2014. aastal (2015: 6,23 eurot, 2014: 6,25 eurot). See näitab, et liinitoetusprogrammi liinide tulu osakaal on lennundustulu portfellis mõnevõrra kasvanud. Kui 2014. aastal oli liinitoetusprogrammi liinide lennundustulu osakaal Tallinna lennujaama lennundustulust 4,6%, siis 2015. aastal oli see 5,2%. Tallinna lennujaama reisijate arvust moodustasid need liinid 14,8% (2014: 13,4%). Regionaalsete lennujaamade reisijate arv oli 2015. aastal 15% võrra parem kui 2014. aastal (2015: 48 098 ja 2014: 41 927). Selle positiivse kasvu taga oli Tartu lennujaam, kus reisijate arv kasvas koguni 46%, kokku oli reisijaid 21 117 (2014: 14 493). Eelnevast tulenevalt oli ka lennundustulu regionaalsetes lennujaamades 16% võrra parem kui 2014. aastal (2015: 0,36 mln eurot ja 2014: 0,31 mln eurot).Mittelennundustulu oli 2015. aastal 20,7 mln eurot (2014: 19,6 mln eurot) ehk 6% võrra möödunud aastast suurem. Tütarettevõtte Tallinn Airport GH mittelennundustulu kasvas 12% võrra (2015: 9,1 mln eurot ja 2014: 8,1 mln eurot), samas kui emaettevõtte AS-i Tallinna Lennujaam mittelennundustulu kasvas vaid 1,3% võrra. Selle tagasihoidliku kasvu põhjuseks olid vähenenud kerg-angaaride üüritulud, kuna tulenevalt turu seisust korrigeeriti üüritasusid. Samas olid VIP-ja äriklienditeeninduse tulud 16,8% võrra paremad ja autode parkimise tulud 12,1% võrra paremad kui eelneval aastal. Tallinn Airport GH puhul oli märkimisväärne kasv müügikäibe osas, välja arvatud jäätõrjetulud. Tallinn Airport GH tulud olid 8,0 mln eurot (2014: 6,6 mln eurot), kasv 1,4 mln eurot ehk 21%. Tulude kasvu peamisteks põhjusteks olid nii suurem arv lennuoperatsioone, lennufirmade paketitasude korrigeerimine, kui infrastruktuuri tasude lisamine lepingutesse.Riigilt saadav sihtfinantseering lennundusjulgestuse ja päästekulude katmiseks vähenes 13% võrra (2015: 4,1 mln eurot ja 2014: 4,7 mln eurot). Riigilt saadav sihtfinantseering regionaalsete lennujaamade tegevuskuludeks jäi samale tasemele (2015 ja 2014: 1,6 mln eurot).Kontserni tulud kokku olid 43,6 mln eurot (2014: 42,2 mln eurot). Kasv 1,4 mln eurot ehk 3,3% võrreldes eelneva aastaga. Tuludest 78% moodustas müügikäive ja 22% muud äritulud (2014: 76% ja 24%).Kontserni kulud kokku olid 38,2 mln eurot (2014: 37,1 mln eurot). Kasv 1,1 mln eurot ehk 3,1%. Tööjõukulude kasv oli 1,1 mln eurot ehk 8%. Muud ärikulud suurenesid 0,5 mln euro võrra, olles kokku 0,8 mln eurot. Põhjuseks asjaolu, et seoses Estonian Airi ja Aviesi pankrottidega, hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõudeid summas 0,7 mln eurot (AS Tallinna Lennujaam 0,2 mln eurot ja Tallinn Airport GH 0,5 mln eurot).Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 0,03 mln euro võrra. Sisse ostetud lennundusjulgestuseteenuse kulud olid 3,1 mln eurot (2014: 2,9 mln eurot), kasv 0,2 mln eurot ehk 7,4%. Põhivarakulum oli 2015. aastal 10,8 mln eurot (2014: 10,9 mln eurot), vähenemine 0,1 mln eurot ehk 1%.Ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit (EBITDA) oli 12,3 mln eurot, olles 0,2 mlneuro võrra eelnevast aastast enam. Ärikasum (EBIT) oli 2015. aastal 5,3 mln eurot (2014: 5,1 mln eurot). Seega suurenemine 0,2 mln eurot ehk 5%. 0,3 mln eurot.

AS Tallinna Lennujaam optimaalseks omakapitali proportsiooniks on vahemik 50-55% koguvaradest.

35


Kontsern investeeris 2,6 mln eurot. Suuremad investeeringud olid Tallinna lennujaama reisiterminali IP-kaamerate ostmine, summas 0,36 mln eurot; õhusõidukite teenindamise angaari tulekahjukustutussüsteemi soetamine summas 0,3 mln eurot; Tallinn Airport GH-le puksiirtraktori ostmine, summas 0,27 mln eurot; lennundusjulgestusele 10 lõhkeaine osakeste avastamise seadme soetamine, summas 0,26 mln eurot.Veebruaris 2015 sai päästeteenistus 2 uut päästeautot, mille investeering kokku oli 1,4 mln. Eelkõige keskendume lähiaastatel mitmete mahukate ehitusprojektide lõpetamisele. Aastatel 2016-2022 on Tallinna lennujaamal kavas teha kokku investeeringuid 127,4 miljoni euro ulatuses, millest 2016. aastal investeeritakse 40,8 miljonit eurot. Suurimateks lähiaastate projektideks on Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendamine koostöös Ühtekuuluvusfondiga, 1200-kohalise parkimismaja rajamine ning reisiterminali laiendamine julgestusala läbilaskevõime suurendamiseks.

Dividendiprognoos

Ettevõtte tegevus on kasumlik kuid lähiaastatel ei ole siiski dividendide maksmist kavandatud kuna ettevõte teeb suuremahulisi investeeringuid. Perioodil 2014-2020 on investeeringute maht kogumaksumusega 127 mln eurot. Investeeringud on vajalikud tagamaks Tallinna lennujaama konkurentsivõimelisus ning ohutu ja kvaliteetne käitamine. Suuremahulisematest projektidest on kavas lennuliiklusala laiendamine ida- ja lõunasuunal, CAT II maandumissüsteemi rajamine ja lennuraja pikendamine, multimodaalse transpordisõlme rajamine ja Tallinna lennujaama reisiterminalide ühendamine Ülemiste raudteejaamaga.

AS Tallinna Lennujaama dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist. Omaniku ootus on, et ettevõtte tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades ettevõtte poolt tehtavate lennuliikluse korraldamiseks vajalike infrastruktuuri investeeringutega, ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavandanud.


2015. aastal viidi läbi kokku 24 auditit (2014: 21) AS-i Tallinna Lennujaam allüksustes ning Tallinna lennuväljal opereerivates ettevõtetes. Lisaks siseaudititele teostavad lennundusettevõtjad, Lennuamet ning järelevalve organisatsioonid järjepidevalt inspekteerimisi, kvaliteedi- ja riskijuhtimisauditeid ning paikvaatlusi. Aruandeperioodil viidi AS Tallinna Lennujaama tegevuse kontrollimisel läbi viidud auditid hõlmasid Tallinna L. Meri lennujaama ja regionaalsete lennujaamade käitamist, tütarettevõtte Tallinn Airport Gh AS tegevust, Tallinna lennuvälja territooriumil opereerivate ettevõtete kontrolli ning julgestusvaldkonda (tulemused ei ole avalikult kasutatavad). Kõik auditid, mis olid aruande esitamise ajaks lõppenud, olid oluliste märkusteta.Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud.

AS Tallinna Sadam

Äriühingu tegevusalaAS Tallinna Sadam põhitegevusalaks on sadamateenuse pakkumine landlord-tüüpi sadamana. AS-ile Tallinna Sadam kuulub viis sadamat: Tallinna kesklinnas asuv reisisadamana tuntud

36

Vanasadam, kaubasadam Paljassaares, Eesti suurim kaubasadam Muugal, kauba- ja reisisadam Paldiskis ja kruiisilaevade sadam Saaremaal. Oma tegevuses lähtutakse Transpordi arengukavast, eelkõige (mere)transpordi infrastruktuuri ning transiidikoridori konkurentsivõime eesmärkidest. AS Tallinna Sadam konsolideerimisgruppi kuuluvad veel tütarettevõtted OÜ TS Energia (elektri, soojuse ja vee vahendamine), TS Green Marine (jäätmekäitlus, keskkonnahooldus), TS Laevad (parvlaevad reisijateveo saarte-ja mandrivaheliseks teenindamiseks) ja OÜ TS Shipping, mis osutab multifunktsionaalse laevaga BOTNICA riigile pikaajalise lepingu alusel jäämurdeteenust, lisaks teeb suveperioodil veealuseid või -pealseid tellimustöid avamerel nafta-, gaasi- ja muude tööstusharude ettevõtjatele.


AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise taristuettevõttega, mis osutab elutähtsat teenust ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik tagab läbi äriühingu vedajatele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti kaubakoridoridele.


Osaluse valitseja peab vajalikuks riigi 100% osaluse säilitamist AS-is Tallinna Sadam ka järgmistel perioodidel ning kaalub võimalust konsolideerida riigi osalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse. Riigi omandis olles on AS Tallinna Sadam infrastruktuuri arendamise investeeringutesse kaasata EL toetusrahasid. Tegemist on riigile olulise infrastruktuuri ettevõttega, millel on oluline roll Eesti transpordi- ja transiidiklastris. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning omanikule tulu teenimine.


2015. aasta kujunes ASi Tallinna Sadam jaoks raskeks nii tegevustulemuste halvenemise tõttu kui ka seniste juhatuse liikmete vahistamisega kahtlustatuna suures ulatuses altkäemaksu võtmises, mis heitis varju ettevõtte mainele. Väliskeskkonna ebasoodsatest mõjudest tulenevalt vähenesid nii kaubamaht, äritulud kui puhaskasum. Vähenes ka tulu jäämurdjalt Botnica jäämurdehooaja välise töö puudumise tõttu seoses madalast nafta hinnast ja lääneriikide Venemaa vastastest sanktsioonidest tingitud vastavate tööde turu madalseisuga. ASi Tallinna Sadam müügitulu langes 17 mln euro võrra 94 mln euroni. Kokkuvõttes vähenesid tegevustulud 15% võrra, tegevuskulud koos allahindlustega kasvasid 1% (ilma ühekordse iseloomuga allahindlusteta vähenesid 7%), kasum enne dividendi tulumaksukulu vähenes 22% võrra ning puhaskasum 21% võrra. 2015. aastal langes ASi Tallinna Sadam kaubamaht 5,9 mln tonni ehk 21% võrra 22,4 mln tonnini, ehk viimase 15 aasta madalaimale tasemele. Langus tulenes vedellasti mahu vähenemisest 6,1 mln tonni ehk 32% võrra. Lastiliikidest vähenesid veidi konteinerkaubad ja segalast ning kasvasid vähesel määral veerem ja puistlast. Vedellasti suurt vähenemist võib seostada nii Venemaa enda sadamate eelistamisega nafta ekspordiks kui nafta hinna langusega, mis vähendas terminalides pakutavate lisaväärtusteenuste rentaablust. Uue rekordtaseme saavutas aga reisijate arv liinireisijate kasvu mõjul, kasvades 0,2 mln reisija ehk 2% võrra 9,79 mln reisijani. Seoses tegelike tulemuste pikaajalise allajäämisega prognoositule korrigeeriti kahe äriüksuse – Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama pikaajalisi äriprognoose, asendades nende kasvuootused tänaseks saavutatud mahtudega, mille tulemusel hinnati nende üksustega seotud

37

varasid alla tagasiulatuvalt 2014. aasta alguse seisuga kokku summas 29 mln eurot. Jäämurdja Botnica raamatupidamislikku väärtust hinnati alla 5 mln euro võrra 2015. aastal, lähtuvalt hindamisakti tulemusest.

Tütarettevõtja OÜ TS Laevad jätkas ettevalmistusi asumaks opereerima mandri ja Eesti suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel oktoobrist 2016. Jätkus nelja uue parvlaeva ehitus Poola ja Türgi laevatehastes, meeskondade komplekteerimine ning ettevalmistused klientide teenindamiseks.


ASi Tallinna Sadam 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 93,8 mln eurot, vähenedes 17,0 mln euro ehk 15,3% võrra (2014. aasta vastavad näitajad olid 110,8 mln eurot ja kasv 8,4%). AS Tallinna Sadam, kui konsolideerimisgrupi emaettevõtja, teenis 88% grupi tuludest, TS Energia OÜ 7% ja TS Shipping OÜ 5% tuludest. Tululiikide lõikes oli suurimaks muutuseks jäämurdjaga Botnica seotud laeva prahitasu tulu vähenemine 8,5 mln euro võrra, tulu oli kokku 4,6 mln eurot. Tulu vähenes kuna tasuvat tööd väljaspool jäämurdehooaega ei leitud. Jäämurdehooaja väliseks ajaks sõlmitud pikaajaline prahileping öeldi üles ennetähtaegselt seoses Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonidega. Lepingu ülesütlemisega kaasnenud leppetrahvi tulu (3,0 mln eurot) kajastus muu äritulu all ning sellega seotud tulumaksukulu (0,6 mln eurot) tulumaksu kulus. Seoses viimase kümne aasta madalaimale tasemele langenud nafta hinnaga peatati ja lükati edasi sarnaste eriotstarbeliste laevadega teostatavate avameretööde projektid naftaplatvormide juures, mistõttu sattus ka vastav laevade turg madalseisu ning tasuvat tööd suveperioodil ei leitud. Traditsioonilistest tuludest vähenes enim tulu sadamatasudest (7,3 mln euro ehk 12,6% võrra). Tulu vähenes eelkõigetankeritelt ning vähemal määral ka konteinerlaevadelt, võrreldavalt kaubamahu langusega. Sadamatasude tulu kasvas reisija kruiisilaevade puhul, nii nende kogumahutavuse kasvu kui mõningase tariifimuutuse mõjul. Vedellasti mahu langus tõi kaasa ka kaubatasu tulu vähenemise (0,8 mln euro ehk 10% võrra), mis jäi aga kaubamahu langusest väiksemaks kuna maht langes valdavalt laev-terminal-laev skeemil teenindatud vedellasti osas, millelt saadav kaubatasu tulu on madalam. Kasvas tulu reisijatasust 0,56 mln euro ehk 5% võrra tulenevalt peamiselt reisijate arvu kasvust ning muudatusest reisijate struktuuris. Vähenes tulu elektrienergia müügist elektri hinna alanemise mõjul, mis kajastus aga ka vastava kulu vähenemises. Kokkuvõttes suurenes tuludes reisija kruiisilaevadega seotud tulu osakaal ning vähenes kaubaveoga seotud tulu osakaal, tulenevalt vastavasuunalistest tulumuutustest ning laevandusvaldkonna tulu vähenemisest. Põhitegevusega seotud kulud (tegevuskulud, tööjõukulud ning põhivara kulum ja väärtuse langus) olid kokku 58,4 mln eurot, kasvades aastaga 0,9 mln euro ehk 1,5% võrra. Arvestamata ühekordse iseloomuga kulusid, aga vähenesid kulud 4,3 mln euro ehk 7,5% võrra. Kululiikidest kasvas enim põhivarade kulum ja väärtuse languse kulu (4,0 mln eurot ehk 21%), seda aga peamiselt seoses ühekordse iseloomuga põhivarade allahindluse kuluga kokku summas 5,2 mln eurot. Allahindluse kulust 5 mln eurot oli seotud jäämurdja Botnicaga, lähtudes turuväärtuse ekspertarvamusest prahituru madalseisust tingituna. Tegevuskulud vähenesid 2,2 mln euro ehk 9% võrra, mis tulenes enamuse kululiikide vähenemisest, kuid valdavalt elektrihinna langusest, konsultatsioonikulude, põhivarade remondikulu ning mitmete muude tegevuskulude vähenemisest. Tööjõukulud vähenesid 0,9 mln euro ehk 7% võrra valdavalt seoses jäämurdjaga Botnica, kus sel aastal jäämurdehooaja välisel perioodil töö puudumisel jäi ka tööjõukulu väiksemaks. 2015. aasta tegevuskasumiks (ärikasum enne muud tulu ja muud kulu) kujunes 35,4 mln eurot, mis 2014. aastaga võrreldes kahanes 17,8 mln euro ehk kolmandiku võrra, seoses tegevustulude vähenemisega. Arvestamata ühekordse iseloomuga

38

põhivara allahindluse kulu 5,2 mln eurot, oli tegevuskasumiks 40,6 mln eurot ning kahanemine 12,6 mln eurot ehk 24%. ASi Tallinna Sadam tegevuse efektiivsust näitav tegevuskasumi marginaal (tegevuskasum jagatud müügituluga) langes muutuste mõjul 48,0%lt 37,7%le (korrigeeritud tegevuskasumi puhul 43,2%le). Tegevuskasumi langus tulenes tulude vähenemisest nii tütarettevõtja OÜ TS Shipping tegevusest jäämurdajaga Botnica kui ka traditsioonilise sadamategevuse tulu langusest. Kuna OÜ TS Shipping tulemus sõltub suuremal määral jäämurde hooaja välisest avamere tööde tulust, mis võib aastate lõikes kujuneda küllalt erinevaks, avaldas see oodatult mõju ka kontserni tulemusnäitajatele. AS Tallinna Sadam optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja 60% koguvaradest.


2015. aastal investeeris kontsern uutesse infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusse ning olemasolevate infrastruktuuri objektide parendamisesse kokku 11,9 mln eurot, mis oli mõnevõrra vähem eelmise aasta investeeringute mahust. Parvlaevade ehitust finantseeriti summas 53,3 mln eurot, mis kajastub aga ettemaksena põhivara eest ning ei sisaldu 2015. sasta investeeringute summas. Suuremad investeeringud 2015. aastal tehti Vanasadamas laevade vastuvõtu- ja reisijate teenindusseadmete arendamiseks, kommunikatsioonitrassidesse ja uue liikluslahenduse rajamiseks, mis loob autoga laevale ja laevalt maale pääsemisel uue lahendusega liiklusalad koos elektroonsete pääslatega, kokku summas ligikaudu 7,7 mln eurot. Investeeringud teistes sadamates jäid väiksemaks ning olid suunatud peamiselt kaide rekonstrueerimisse. Investeeringud arvutustehnikasse, seadmetesse ja tarkvarasse ulatusid 0,3 mln euroni. Parvlaevade finantseerimise, ehitusjärelevalve ja ühenduse pidamiseks vajalike infosüsteemidega seotud investeeringud olid kokku 1,7 mln eurot. 2016. aasta planeeritud investeeringutes sisaldub mandri ja suursaarte vaheliseks reisiparvlaevade ühenduseks vajalike reisiparvlaevade ehituse osaline maksumus ning muud parvlaevaliiklusega seotud investeeringud kokku summas 40 mln eurot. Reisiparvlaevade ehitus lõpetatakse 2016. aasta sügiseks ning sellega seotud investeeringute mahuks kokku kujuneb hinnanguliselt 120 mln eurot. Ligi 34 mln eurot investeeritakse Vanasadamas peamiselt liikluslahenduste ja laevade vastuvõtuseadmete rajamisse, mis tagavad uudse ja kliendisõbraliku teeninduskeskkonna ligi 10 miljonile Vanasadamat aastas läbivale reisijale.

Dividendiprognoos

ASi Tallinna Sadam dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtja strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri. 2016.aastal maksis ettevõte dividendideks 35 miljonit eurot. Perioodil 2017-2020 on prognoositud dividendideks 35 000 000 eurot aastas.


ASi Tallinna Sadam ja tütarettevõtete osas teostati 2015.aastal järgmised välisauditid ja kontrollid:

Juhtimissüsteemide välis ja siseauditaudit. Viimase auditi käigus puudusi ei leitud. Finantsauditi osas võeti AS Tallinna Sadama poolt arvesse kõik tähelepanekud ja järeldusotsus oli märkusteta.

39

Loetelu 2015. a toimunud riiklike järelevalve asutuste kontrollidest :

• Tööinspektsioon – 5 kontrolli (Muuga sadam, Paljassaare sadam (2), Saaremaa sadam, Vanasadam)

• Päästeamet – tuleohutusnõuetele vastavuskontrollid (Vanasadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam).

• Terviseamet – 1 x kvartalis joogivee proovid, 2 sanitaarkontrolli (Vanasadam, Paljassaare sadam)

• Veeteede Amet – iga aastane veeliikluse ohutuse alane ülevaatus kõikides sadamates• Veeteede Amet – iga aastane sadamarajatiste turvalisuse ülevaatus kõikides sadamates • Keskkonnainspektsioon – 2 kontrolli (Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam)

Puudused kõrvaldatud, soovitused arvesse võetud, ettekirjutusi ei tehtud.

Tööinspektsiooni poolt teostati sadamate töötervishoiu ja tööohutuse kontroll

Päästeameti poolt viidi läbi Sadamate tuleohutuse kontroll

Vanasadamas 29.05.2015 tehti ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks hoonete automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS ) ja ATS dokumentatsiooni viimiseks vastavusse kehtivate nõuetega. Muuga sadamas ja Paldiski lõuna sadamas puudusi ei leitud.Puudused likvideeritud 01.10.2015.

OVID (Offshore Vessel Inspection Database) Audit (TS Shipping OÜ)

Viiakse läbi enne iga konkreetset (Botnica) off-shore tööd. Kogu laeva ja kontori valmisoleku kontroll off-shore tööks (tehniline valmisolek, organisatsiooniline valmisolek, ohutu ekspluateermise kontroll, käitumine avariijuhtumite korral, jne) Märkused puuduvad.

FMEA Audit (TS Shipping OÜ)

Off-shore DP klassiga laevade dünaamiliste positsioneerimissüsteemide audit koos avariijuhtumite läbimänguga, “black out” situatsioonid jne. Märkused puuduvad.

ISM (International Safety Management) audit (TS Shipping OÜ)

Auditi käigus antakse hinnang reederi SMS-i (Safety Management System) vastavust ISM (International Safety Management) koodeksis sätestatud ohutuse ja keskkonnakaitse nõuetele.

Parvlaevade ehitusauditid laevade ehituskvaliteedi, ehitusjärelvalve, ehitusprotsessi korralduse ja seotud riskide osas Türgi ja Poola laevatehastega sõlmitud lepingutega seoses (TS Laevad OÜ)

Erikontrollid 2015-2016

40

ASi Tallinna Sadam endiste juhtide kriminaalasjaga nr 15700000018 seotud isikutega sõlmitud lepingute õigusaudit. Märkused: kõik tähelepanekud ja soovitused esitatud eraldi raportina MKMile ja TS juhatusele/nõukogule

ASi Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimaliku korruptsiooni ja tulevikus sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimine

Erikontroll äriühingule tekitatud kahju tuvastamiseks ja hindamiseks. Märkused: töö on teostamisel

Sõltumatu vandeaudiitor on kiitnud heaks raamatupidamise aastaaruande. Finantsauditi osas võeti AS Tallinna Sadama poolt arvesse kõik tähelepanekud ja järeldusotsus oli märkusteta.

Lisaks majandusaasta aruannete auditeerimisele koostab audiitor igal majandusaastal järgnevad raportid:

1. vandeaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta Riigikontrollile (koos lisadega);

2. märgukiri juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

3. tehingute seaduslikkuse kontrolli aruanne Riigikontrollile.


AS Teede Tehnokeskus

Äriühingu tegevusalaAS Teede Tehnokeskus põhitegevusteks on ehitusmaterjalide ja toodete sertifitseerimine, inspekteerimine ja laboratoorne katsetamine. Oma tegevuses lähtutakse kehtivast Transpordi arengukavast.


Ettevõte täidab osaliselt avalikku funktsiooni, pakkudes sõltumatut laboriteenust ja viies läbi sõltumatuid operatiivseid uuringuid nii teedevõrgu kui ka ehitusmaterjalide osas. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning omanikule tulu teenimine. Samas osade ettevõtte teenuste puhul puudub avalik huvi, kuna eraturg suudab nõudluse rahuldada. Nende teenuste puhul on mõttekas teenuste pakkumisest loobuda.


Oaluse valitseja kavandab 2016.aastal põhjalikult analüüsida AS-is Teede Tehnokeskus tegevust. Pikemas perspektiivis on vajalik kaaluda riigi osaluse põhjendatust tegevusvaldkondades, mille osas eraturg toimib. Samuti analüüsib osaluse valitseja ettevõtte katselaboriga seonduvaid teenuseid ja labori võimalikku ühendamist mõne teise avalik-õigusliku juriidilise isikuga.


41

AS Teede Tehnokeskuse ärikasum kasvas 2015. aastal 257,9 tuhande euroni, mis ületas eelarves planeeritud kasumit 2,2 korda ning ka 2014. aasta kasumit. Ettevõtte äritulud olid 2,614 miljonit eurot, mis ületasid planeeritut 20%. Omakapital tulukus oli 11,3%, mis oli kõrgem kui 2014. aastal. Ettevõtte tegevus vastas 2015. aastal omaniku ootustele ning nõukogu hinnangul oli see majandusaasta väga edukas.


Seatud eesmärgid said täidetud, ettevõtte tegevuse osas 2015 ei esitatud ühtegi nõuet, tõsisemat pretensiooni, ettevõtte vastu ei algatud ühtegi kohtulikku menetlust. Ettevõtte müügikäive suurenes planeerituga võrreldes eelkõige tänu Laboratooriumi, Järelevalve, ITS ja Täiendõppe osakonna parematele töötulemustele. Müügitulemustes jäi 2015 aasta algselt planeeritud eesmärk saavutamata Sertifitseerimise allüksusel, kevadel lahkunud allüksuse juhi poolt oli eelarve planeeritud liiga optimistlikult, kuid tänu uue juhi aktiivsele tööle on allüksus siiski saavutanud 2014 aastaga võrreldes käibekasvu 3,62 % ja eelmise aasta kahjum – 10 222 eurot asendus 2015 aastal väikese kasumiga – 712 eurot. Tänu suurenenud müügikäibele ja kulude efektiivsele juhtimisele saavutas ettevõte prognoosi kohaselt planeeritust suurema puhaskasumi 2,33 korda. 2015 aasta kulude osas käitus ettevõte väga konservatiivselt ja 31.12.2015 seisuga kanti kuludesse kõik pooleliolevad lõpetamate ehitustööd, varasematest perioodidest ajatatud kulud (väikevahendid kuni 2000 eurot ja tarkvara, mis on aasta lõpuks moraalselt aegunud).AS Teede Tehnokeskus optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja 60%-65% koguvaradest.


Tehnokeskus on oma konkurentsivõime tagamiseks jätkuvalt teostanud investeeringuid põhivarasse. Kui 2014. aastal investeeriti materiaalsesse ja immaetriaalsesse põhivarasse kokku 466,2 tuhat eurot, siis 2015. aastal oli lõpetatud investeeringute mahuks 123 tuhat eurot, sh laboratooriumi-, infotehnolooga- ja mõõteseadmetesse 74 tuhat eurot, muu põhivara ja seadmed 49 tuhat eurot

2016. aastal plaanib Tehnokeskus investeerida uurimis- ja arengudstegevusega seotud tegevustesse 300 tuhat eurot, sealhulgas uusarendustesse 156 tuhat eurot. Teatud tingimuste täitmisel ja hangete korraldamisel võib 2016. aasta investeerimisvajadus suureneda kuni 474 tuhande euroni.

Tehnokeskus kavandab teadus- ja arendustegevuse efektiivsuse jätkuvat kasvu, mida näitab areng kahes suunas: kvaliteetne infrastruktuur ja piisava inimressursi olemasolu. Kaasaegse katselabori loomine annab eelduse hea töökeskkonna tekkeks ning kompetentse teadlaste kaasamiseks uurimisrühmadesse prioriteetsetes valdkondades. Sellel tasemel koostöö nõuab pidevaid investeeringuid tagamaks ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime tõusu.

Dividendiprognoos

AS Teede Tehnokeskus dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist, mille kohaselt dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri.

Läbiviidud auditid ja erikontrollid42

AS Teede Tehnokeskus korraldas 2015. aastal uue konkursi audiitori nimetamiseks majandusaastatele 2015-2019. Üldkoosoleku otsusega valiti ASi Teede Tehnokeskus audiitoriks Baker Tilly Baltics OÜ, kellega juhatus sõlmis audiitorteenuse osutamise lepingu üheks majandusaastaks 2016, mida poolte kokkuleppel võib pikendada järgmisesks neljaaastaseks perioodiks. Oma otsusega 15.05.2015 kinnitas AS Teede Tehnokeskus üldkoosolek Baker Tilly Baltics OÜ auditeerimislepingu kuni 2015.a majandusaasta auditeerimise lõppemiseni, lepingu pikendamise järgnevaks neljaks aastaks otsustab järgmine Aktsiaseltsi üldkoosolek. AS Teede Tehnokeskus on 2015. aastal täitnud finantsaruandluse ja auditeerimise osas HÜT juhiseid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirja (RT I, 15.12.2011, 5) nõudeid. Kõikides muudes HÜT aruandes kajastamata küsimustes vastab AS Teede Tehnokeskus tegevus HÜT nõuetele.


Toetusi ja annetusi 2015. aastal ei makstud.

AS KredEx Krediidikindlustus

Äriühingu tegevusala AS KredEx Krediidikindlustuse ülesandeks on pakkuda krediidikindlustust eesti ettevõtetele, võimaldades maandada nii ostjate kommertsriske kui ka ostjate asukohamaa poliitilisi riske. Äriühingu tegevus on seotud valdkondliku Eesti ettevõtluspoliitika arengukavaga (Riiklike eksporditagatiste väljastamine eksportivatele ettevõtetele).


AS KredEx Krediidikindlustus teenib muuhulgas avalikku huvi, milleks on ekspordile suunatud ettevõtlusele kaasaaitamine riikliku eksporditagatisega kindlustustoodete pakkumise abil. Riik peab äriühingus osalemist vajalikuks, kuna mitteturukõlbulike riskide tagamisel valitseb eraturul väga piiratud pakkumine ning riikliku edasikindlustussüsteemi olemasolu täidab katmata nõudluse pikaajaliste eksporditehingute ning väljaspool Euroopa Liitu eksportimisel tekkiva ostja makseriski maandamise osas. Erakindlustusturul konkureerib äriühing teiste turul tegutsevate kindlustusseltsidega võrdsetel alustel. Konkurents lühiajalist krediidikindlustust pakkuvate kindlustusseltside vahel on majanduskeskkonnas pidevalt muutuv. Majanduskriisi aegadel vähendasid krediidikindlustust pakkuvad erakindlustusseltsid oma tegevust Eestis. Majanduskriisist taastumisel on erakindlustajatel tekkinud taas ärihuvi ja nad on suurendanud oma piiriülese krediidikindlustuse mahtusid Eestis. Turukõlbulike riskide kindlustamisel ei kaasata riikliku edasikindlustust, vaid KredEx Krediidikindlustus kasutab selleks omavahendeid, välistades sellega ebaterve konkurentsi riigi ja erakindlustusseltside vahel turukõlbulike riskide kindlustamisel ning tagades riigiabi reeglite järgimise. AS KredEx Krediidikindlustus on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing lisaks lähtuma Vabariigi

43

Valitsuse tegevusprogrammist, Konkurentsivõime kavast Eesti 2020, Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast.


Riigi osaluse eesmärk AS KredEx Krediidikindlustuses on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine. Peame vajalikuks KredEx Krediidikindlustus AS-i tegevuse senisest suuremat ulatust keskmise- ja pikaajaliste tehingute kindlustamisel ning ostjakrediidi kindlustuse väljastamist Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid tarbivatele välisostjatele. Äriühing pakub riikliku tagatisega ekspordigarantiisid ning on valmis krediidikindlustuse turutõrgete tekkimisel katma riske, mida erakindlustusseltsid ei kindlusta. Peame vajalikuks osaluse 100% säilitamist AS-is KredEx Krediidikindlustuses.


AS KredEx Krediidikindlustus tegevust 2015. aastal võib hinnata väga heaks.

Möödunud aastal jätkus AS KredEx Krediidikindlustus mahtude kasv, riskiportfell ehk kehtivate kindlustuslimiitide summa kasvas aastaga 17%, jõudes 230 mln euroni. 2015.aastal moodustas kindlustusseltsiga sõlmitud kindlustuslepingute raames klientide kindlustatud käive kokku ligikaudu 485 mln eurot. Riskiportfellist moodustasid aasta lõpul kodumaiste ostjate suhtes kindlustatud krediidiriskid 30% ehk 70 mln eurot. Riiklike tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht oli 23 mln eurot ehk 10% kogu riskiportfellist ja hõlmas kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides. Aasta jooksul tegeleti aktiivselt krediidikindlustuse alase teadlikkuse tõstmisega eksportivate ettevõtete hulgas. Selleks korraldati erinevaid infopäevi, külastati ettevõtteid ja esineti ettekannete ning teenuste tutvustustega finantsseminaridel. Olulisteks ettevõtmisteks olid ka kliendihaldustarkvara täiendamisega seotud projektid, kusjuures peatähelepanu oli kindlustuslepingute haldamisel, riskide juhtimisel ja finantsarvestuse funktsionaalsusel.


2015. aastal kogutud brutopreemiad kokku ulatusid 1,4 mln euroni. Netopreemiaks peale edasikindlustust kujunes 0,7 mln eurot. Investeeringutelt teeniti tulu ligikaudu 0,2 mln eurot, millest 86,9 tuh eurot suunati riikliku edasikindlustuse deposiiti. Muud tegevustulud ulatusid 0,3 mln euroni. Aruandeperioodil esines 21 kahju väljamakset. Kahjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud moodustasid kokku 0,3 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 0,8 mln eurot. Tegevuskuludest 0,2 mln eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe brutopreemiatesse moodustas 17,0%. Neto kulude suhe preemiatesse moodustas 85,2%. Kokkuvõttes lõpetati aasta 32,0 tuh euro suuruse kasumiga. Ettevõtte finantsvarad moodustasid 31.12.2015 aasta seisuga 35,4 mln eurot. Vahendid olid 52,2% ulatuses paigutatud fikseeritud intressiga tähtajalistesse deposiitidesse ja üleöödeposiitidesse ning ülejäänud võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Omakapital oli aasta lõpu seisuga 20,2 mln eurot ning bilansimaht 37,0 mln eurot.

AS KredEx Krediidikindlustus optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja 55%-60% koguvaradest

44


2015. aastal investeeringuid ei tehtud. Järgnevaks 5 aastaks on planeeritud investeeringute maht kokku ca 35 000 eurot. Peamiselt hõlmavad need investeeringuid spetsiaaltarkvara arendusse (hõlmab kindlustuspoliiside haldust, riskihindamist, tulude arvestust).

Dividendiprognoos

Dividendide maksmist ei ole järgneva 5 aasta finantstulemustesse prognoositud.


AS KredEx Krediidikindlustus koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatelerahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele õigusaktidele. 2015. majandusaasta aruannet kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu. 2015. aasta majandusaasta audiitoriks on nimetatud audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Audiitorifrima arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS KredEx Krediidikindlustus finantsseisundit.


AS Eesti Teed

Äriühingu tegevusala AS Eesti Teed on teehoiuga tegelev ettevõte, mis hooldab riigimaanteid Lääne-Virumaa, Võru, Tartu, Saare ja Pärnu maakonnas Maanteeametiga sõlmitud tähtajalise hooldelepingu alusel (tavahoole, perioodiline hoole ja säilitusremont).


Eesti Riigil on sõlmitud AS-iga Eesti Teed 5-aastane teehooldeleping sisetehinguna, mis näeb ette äriühingu aktsiate 100% kuulumist riigile. Teehooldelepingu lõppemise tähtaeg oli 2017.a., kuid 2014.aastal pikendati lepingut osalust valitseva ministri poolt aastani 2019.a.

Osaluse riigipoolne omamine tulevikus sõltub riigiga sõlmitud lepingu täitmisest, konkurentsist teehooldeteenuse valdkonnas ning AS Eesti Teed efektiivsusest teehooldeteenuse osutamisel. Teehoiuga tegeleva ettevõtte AS Eesti Teed omamise avalik eesmärk on riigi poolt kontrollitava, kulupõhiselt ja turutingimustel teehoiuteenust osutava ettevõtja olemasolu turul, kelle eesmärk on nii kasumi teenimine, kui ka hooldeturgu tasakaalustava funktsiooni täitmine.


Riik pidas vajalikuks omada Eesti Teed 100% osalust ja peamiselt riigimaanteedel osutada läbi talle kuuluva äriühingu sisetehingu raames riigieelarvest rahastatavat teehoiuteenust, kuna hooldeturu erastamisega ei olnud 2012.aastaks kaasnenud efektiivset konkurentsikeskkonda, samuti pidas riik vajalikuks omada elutähtsa avaliku teenuse tagamiseks ressursse, mida erakorralistes olukordades oleks võimalik operatiivselt kasutada.

45

Tänaseks on AS Eesti Teed moodustamise ajendid ära langenud ja sellest tulenevalt ei ole riigi osaluse säilitamine enam vajalik. Selle hinnangu kinnitamiseks ning samuti turusituatsiooni ja erinevate tulevikustsenaariumite analüüsimiseks tellis AS Eesti Teed omaniku antud suunistest lähtuvalt väliskonsultandilt täiendava analüüsi. Osaluse valitseja kaalub võimalust võõrandada aktsiaselts Eesti Teed aktsiaid peale sisetehinguna sõlmitud teehooldelepingu lõppemist strateegilisele investorile (ettevõtte mõistliku müügiväärtuse korral soov alustada võõrandamisprotsessiga juba 2017.aastal).


Üldine hinnang AS Eesti Teed majandustegevusele on hea. Tegevuseesmärkide osas on omanikupoolsed märksõnad jätkuvalt koostöö parandamine Maanteeametiga, tehnoloogiline areng (uued tehnoloogiad, materjalid ja katselõigud)..

Ettevõte on taganud läbi investeeringute konkurentsivõime säilimise ja eelkõige lepingulistekohustuste täitmise ettevõtte poolt hallatavatel riigimaanteedel. Ettevõtte arendamine on juhatuse pidevas fookuses. 2015 aastal organisatsiooni ja protsesside valdkonna põhisejuhtimise sisse viimine ja ettevõtte siseste protsesside pidev arendamine suurendab ettevõtte konkurentsivõimet nii teenuste kvaliteeti kui ka hinna osas. Sisetehingu tulemusena sõlmitud hooldelepingu olemusest tulenevad piirangud teenuste mahule erasektori- ja kohalike omavalitsuste tellimuste osas. Seetõttu on ja jääb müügitulu suurendamiseks fookusesse tellimused riigi allasutustelt, sh Maanteeametilt. Aruandeaastal olid talvised ilmastikuolud tavapärasest märgatavalt leebemad, mis võimaldas ettevõttel saavutada kokkuhoiu. Samas tuleb arvestada, et äriühingul on seitsmeaastane hooldeleping fikseeritud hindadega, millised ei arvesta ilmaoludest tulenevaid kulude muutuseid. Äriühingu tulude ja kulude suur hooajalisus jätab iga-aastaselt kalendriaasta lõppu suure pangakontode saldo. See on tingitud talvekuude väikesest kulude mahust ning kaubavarude mittesoetamise vajadusest antud perioodil. Tipphooajal suvisel perioodil on ettevõtte käibekapitalivajadus suurem ja likviidsuskordaja selle võtta madalam.


2015 aasta ärituludeks kujunes 27,6 milj.€-i, võrreldes 2014 aastasse on kasv 0,78%. Käibekasv kujunes prognoositust madalamaks seoses madalseisuga tooraineturul võrrelduna 2014 aastasse. Puhaskasumiks majandustegevusest kujunes 3,87 milj.€-i, mis on kasvanud võrrelduna 2014 aastaga 35,79 % võrra. Kasumi kasvu on mõjutanud eelkõige: 2014 aastal toimunud põhivarade(hooned/kinnistud) erakorraline allahindlus, madalad toorainete (kütus) hinnad 2015 aastal, võtmetöötajate motiveeritus (töötajate tulemustasude sidumine reaalsete tulemustega). Põhitegevusega seotud kulud olid 12,4 milj.€-i, seda on 5,7 % vähem kui 2014 aastal. Sõidukite ja töömasinate kulud 2015 aastal olid 3,3 milj.€, sh diiselkütust kasutati 1,87 milj. liitrit summas 1,7 milj.€, 2014 aastal kasutati 1,94 milj. liitrit summas 2,0 milj.Tööjõukulud olid 9,0 milj.€-i, ning võrrelduna 2014 aastasse on kasvanud 5,56%. Raha saldo vähenes 0,5 milj.€ võrra samas suurenesid pikaajalised finantsinvesteeringud 3,85 milj.€. Nõuded ostjate suhtes vähenesid 0,9 milj.€ võrra. Varud vähenesid 0,2 milj.€ võrra. Võlad töövõtjatele suurenesid 0,35 milj.€ võrra.

46

Peamised finantssuhtarvud2015 2014

Müügitulu 27 341 585 27 308 965Puhaskasum/kahjum 3 879 517 2 752 024Puhasrentaablus 14% 10%Likviidsuskordaja 3.2 3,7Koguvara puhasrentaablus (ROA) 14% 10%Omakapitali rentaablus (ROE) 15% 12%


2015.aastaks kinnitatud investeeringute mahuks oli 2 719 tuh.€, millest realiseeriti 2015 aastal 2 312tuh.€ ja 339 tuh.€ kandus edasi 2016 aastasse. Äriühing realiseeris ka mitte-vajalikku või amortiseerunud põhivara 85 tuh.€ väärtuses. Põhiosa investeeringutest tehti teehoolde seadmetesse. Alustati tootmisbaaside kaasajastamise projektiga. Juhatuse poolt ettepanek kinnitada pikaajalised investeeringute põhimõtted aastateks 2016-2018. See on vajalik vähendamaks võimalikke tuleviku süüdistusi riigiabi teemadel (Täna kehtiv ainuke sellekohane kinnitatud dokument on „Äriplaan 2013-2017“ on aegunud ja täis vastuolusid). Nõukogu poolt on tänaseks kinnitanud 2016 aasta investeeringute mahuks 2,1 milj.€. See ei lähtu ettevõtte reaalsetest vajadustest. Minimaalne vajadus pikaajalistest eesmärkidest lähtudes on 2016 aastaks 2,65 milj.€. Juhatus soovib jätkata kinnisvara parenduse programmi (strateegilistes tugikohtades) ja optimeerimist teistes piirkondades. Tänane hoonestus on vastuolus meie visiooniga olla efektiivne ja konkurentsivõimeline ettevõte. 2016 aastal on suurimaks planeeritud investeeringuks gudronaator (278 tuh.€, konkurentsivõime tõstmiseks ehitusvaldkonnas).

AS Eesti Teed omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja ca 75% koguvaradest.

Dividendiprognoos

Eesti Teed AS dividendipoliitika järgib optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärki ehk dividendid makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri. Prognoosis on arvestatud stabiilse ja ajas kasvava omanikutuluga (dividendid). AS Eesti Teed kavandatavad dividendid perioodil 2016-2017 jäävad vahemikku 1,6-2,0 miljonit eurot.


Sõltumatu vandeaudiitori KPMG Baltics OÜ arvamusel kajastab AS Eesti Teed aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit.

AS Eesti Raudtee


47

AS Eesti Raudtee on raudtee administratsiooni rolli täitev äriühing, kes hoolitseb raudteetaristu arendamise ja korrashoiu, liiklusjuhtimise ja ohutuse eest.AS Eesti Raudtee tagab raudteetaristu sujuva opereerimise, majandamise ja hoolduse ning efektiivse liikluskorralduse, vastutab raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on partneriks naaberraudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite kokkuleppimisel.Raudteeinfrastruktuuri ettevõttena on Eesti Raudtee ülesandeks tagada ohutu ja efektiivne keskkond, mis on aluseks transiidisektori funktsioneerimisele. Eesti Raudtee vastutab ka toimiva konkurentsisituatsiooni eest nii kauba- kui reisijateveo osas.AS Eesti Raudtee tegevusalaks on raudtee infrastruktuuri majandamine liinidel Tallinn – Tapa, Tapa – Narva, Tapa – Tartu, Tartu – Koidula, Tartu – Valga, Koidula – Valga, Tallinn – Keila, Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere.


AS Eesti Raudtee omamise strateegiline eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele ning avatud veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne avalik teenus. AS Eesti Raudtee on vastutav Eesti raudteeinfrastruktuuri korrashoiu eest, mis etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise taristuettevõttega, mis aitab kaasa elutähtsa teenuse tagamisele ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja 1520 mm laiusega naaberriikide raudteevõrgustiku vahel.


Osaluse valitseja peab vajalikuks osaluse säilitamist AS-is Eesti Raudtee ka järgmistel perioodidel ning kaalub võimalust konsolideerida riigi osalus ühte valdkondlikusse valdusüksusesse. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise infrastruktuuri ettevõttega, mille ülesandeks on tagada tõrgeteta raudteeühendus Eesti sadamate ja 1520 mm raudteevõrgustiku vahel. Omanik on seisukohal, et raudteesektor vajab otsuseid, mis viiksid sektori suuremale konsolideerumisele. Infrastruktuuri osas hindab osaluse valitseja mõistlikuks maksimaalselt konsolideerida riigi omanduses olev raudtee infrastruktuur.


Kaupade vedu AS Eesti Raudtee taristul ulatus 2015. aastal kokku 15,39 mln tonnini. Võrreldes aasta varasemaga oli see 3,9 mln tonni ehk 20,2% väiksem tulemus. Kaupadest veeti traditsiooniliselt kõige enam 2015. aastal naftat ja naftasaaduseid. Nende kogumaht ulatus kaheteist kuuga kokku 7,49 mln tonnini ja oli 23,9% väiksem kui eelnenud aastal. Teisel kohal oli väetiste vedu 3,72 mln tonniga ning antud kaubagrupi veomaht suurenes 11,2%. Transiitveod moodustasid 2015. aastal 11,3 mln tonni, vähenedes aastaga 20,1%. Kohalikus ühenduses veeti 2,52 mln tonni, mis oli 27,4% vähem aasta varasemast. Importveoseid oli kokku 1,29 mln tonni (+22,3%) ja eksportveoseid 0,29 mln tonni (-54,8%). Kaubaveo-ettevõtja AS EVR Cargo veomahuks 2015. aastal kujunes 11,62 mln tonni ning mahud jäid alla 2014. aastale 26,6%. AS E.R.S. veomahuks tuli kokku 3,77 mln tonni, mis oli 9% rohkem kui eelnenud aastal. Infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuse eest maksis AS EVR Cargo 25,4 mln eurot (2014.a 30,1 mln eurot) ja AS E.R.S. 8,8 mln eurot (2014.a 11,2 mln

48

eurot). Siseriiklik reisirongiliiklus näitas 2015.a jätkuvalt kasvutendentsi, AS Eesti Liinirongid (Elron) poolt sõidetud rongkilomeetrite arv kasvas 4,6% ja ulatus 3717,0 tuhande rongkilomeetrini, mis moodustab 62,6% kõigist 2015.a AS Eesti Raudtee infrastruktuuril liikunud rongkilomeetritest. Kehtiv infrastruktuurikasutustasude metoodika näeb ette, et erinevalt kaubavedudest ei tasu reisirongid AS Eesti Raudtee infrastruktuuril liikudes läbitud rongkilomeetrite eest. Kaubaveod samal ajal tasuvad metoodikajärgset maksimumi ehk 6,39 eurot ühe läbitud rongkilomeetri kohta. Eeltoodud põhjusel tasus AS Eesti Liinirongid (Elron) 2015.a infrastruktuuri kasutamise tasu põhiteenuse eest kõigest 2,65 mln eurot, mis on isegi 4% rohkem võrreldes 2014. aastaga. Keeruline oli 2015.a rahvusvahelise reisirongiliikluse jaoks. Mais 2015 lõpetas Tallinn-Moskva ja Tallinn-St.Peterburg liinide opereerimise AS Go Rail. Alates juulist 2015 aga alustas liinil Tallinn-St.Peterburg-Moskva opereerimist Vene Raudteede tütarfirma. Kokkuvõttes tähendas vahepealne liikluse katkemine ja senisest väiksem rongide arv AS Eesti Raudtee jaoks rahvusvahelisest reisirongiliiklusest teenitud põhiteenuse infrastruktuuri kasutustasude langust 0,25 mln euro võrra.


Raudtee tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Antud lepingu alusel eraldati veel 2015.a lõpus AS-le Eesti Raudtee 5 mln eurot.Ettevõtte äritulud kokku olid 2015. majandusaastal 48404 tuhat eurot (2014: 55456 tuhat eurot). Ärikulud kokku olid 2015. majandusaastal 54130 tuhat eurot (2014: 54429 tuhat eurot). Ärikasumiks kujunes 2015. majandusaastal -5726 tuhat eurot (2014: 1027 tuhat eurot). Aruandeaasta kasumiks on -6298 tuhat eurot (2014: -263 tuhat eurot).

AS Eesti Raudtee optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja 50% koguvaradest.


2015. aastal investeeriti kokku 13,1 mln eurot (raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi säilitamiseks vajalike investeeringute maht peaks olema enam kui kaks korda kõrgem), millest eurotoetusi oli 6,4 mln eurot. Eurorahaga kaasfinantseeritavateks objektideks olid kontaktvõrgu kapitaalremondi projekti Järve alajaama osa ja Tapa - Tartu raudtee renoveerimise projekt.Suuremad omavahenditest tehtud investeeringud olid järgmised: Narva silla rekonstrueerimine (1,47 mln eurot), omaosalused Tapa - Tartu raudtee renoveerimise projekti (0,85 mln eurot) ning kontaktvõrgu moderniseerimisse (Järve alajaam) 1,29 mln eurot. Ülemiste jaama kapitaalremont (0,46 mln eurot), dispetšer tsentralisatsiooni projekt Tallinn – Tapa liinil (0,84 mln eurot) ning osteti 3 uut teebrigaadi hooldussõidukit Ford F450 (0,4 mln eurot). 2016. aastal on AS-il Eesti Raudtee plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projektid on Tapa-Tartu raudtee renoveerimine, liiklusjuhtimissüsteemi rekonstrueerimine Tallinn – Keila ja Keila – Paldiski ning erinevate sildade renoveerimine. Omavahenditest on plaanis finantseerida magistraalside Tapa-Tartu optika ehitust. Kokku on 2016. aastal plaanis investeerida 39,6 miljonit eurot, millest 26,6 mln eurot rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest.

Dividendiprognoos

49

AS Eesti Raudtee puhul ei planeeri osaluse valitseja tulevasteks aastateks dividendi makseid. Selle põhjuseks on asjaolu, et kaubavedude maht on aastal 2015. aastal langenud oluliselt. AS Eesti Raudtee ei ole vabal turul opereeriv äriühing ja seega ei oota riik omanikuna äriühingult stabiilseid dividenditulu, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises perspektiivis. Võttes arvesse AS Eesti Raudtee pikaajalist majandustulemuste prognoosi ja investeerimiskava, ei ole omanikule võimalik dividende vähemalt kuni aastani 2020.maksta.


2015. a peale finantsauditi ja tehingute seaduslikkuse auditi muid väliseid auditeid ei ole läbi viidud. 2015. a osas on hetkel käimas projekti „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ struktuurivahendite kasutamise audit (periood 01.10.2014-31.12.2015).Sõltumatu vandeaudiitor AS Deloitte Audit Eesti on seisukohal, et AS Eesti Raudtee aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit. Samas juhib vandeaudiitor tähelepanu raamatupidamise aastaaruande lisale 9, milles kirjeldatakse mittevastavust laenukohustuse lepingutingimustele seisuga 31.detsember 2015. Nimetatud asjaolu tõttu on laenuandjal õigus nõuda 38 220 tuhande euro suuruse laenujäägi kohest tagastamist. Ettevõtte juhatus ei ole raamatupidamise aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga teadlik, et laenuandja sellist õigust kasutaks. Vandeaudiitori arvamusel ei ole märkust selle asjaolu suhtes.

Lisaks viidi 2015.aastal siseauditi osakonna poolt läbi 10 auditit ohutuse-ja riskijuhtimise valdkonnas. Puudusi tuvastati kaubavagunite tehnilisel hooldusel ohutusnõuete täitmisel ja AS EVR Cargo Tapa Depoodes remonditavate kaubavagunite remondikvaliteedi ja remondi tehnoloogiliste protsesside täitmisel.


AS Estonian Air

Harju Maakohtu 29.12.2015. a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-15-17505) kuulutati väljaaktsiaseltsi pankrot.

AS-i Estonian Air (pankrotis) suhtes toimub käesoleval hetkel pankrotimenetlus, mida viivad läbi pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits. 30.05.2016 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek, kus pandi teatud nõuded kaitsmisele. Järgmise sammuna pannakse kaitsmisele ka ülejäänud nõuded, vastav koosolek viiakse läbi hiljemalt aasta jooksul. Seejärel saab täpsustada ka menetluse eeldatavat ajaraami, kuivõrd palju oleneb sellest, kas nõuete kaitsmise koosolekul esitatakse kellegi nõudele vastuväide ning kas selle tulemusena isik, kelle nõue vaidlustati, pöördub oma nõude tunnustamiseks hagiga kohtusse või mitte. Kui pöördub, siis peetakse kohtuvaidlused enne menetluses järgmiste põhimõtteliste sammude astumist lõpuni ning sellised kohtuvaidlused võivad kesta aastaid.

AS Eesti Liinirongid


50

AS Eesti Liinirongid on 100% riigile kuuluv ettevõte, kes korraldab Elroni kaubamärgi alt Eestis reisirongiliiklust. AS-i Eesti Liinirongid (Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel.

Elroni rongid sõidavad neljal raudteesuunal:

– Läänesuund (Tallinn – Pääsküla – Keila – Riisipere/Paldiski/Kloogaranna)– Edelasuund (Tallinn – Rapla – Lelle – Pärnu/Viljandi)– Idasuund (Tallinn – Aegviidu – Tapa – Narva/Tartu)– Kagusuund (Tartu – Koidula/Valga)


Riik peab vajalikuks omada AS Eesti Liinirongid 100% osalust ja osutada läbi talle kuuluva äriühingu reisijateveo teenust avalikul raudteel põhjusel, et raudteevõrgustiku tihedus Eestis on madal, kogu raudtee-reisijateveo turu maht on väike ning sellest tulenevalt ei teki turul efektiivset konkurentsi. Efektiivse konkurentsi tekkimiseks on vajalik vähemalt kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine, et seal opereerivad raudteeveo-ettevõtjad saaksid osutada avalikku liiniveo teenust võistleval pakkumisel pakutud kvaliteedi ja riigi jaoks võimalikult madala toetuse määraga. Eesti tingimustes, kus kogu raudtee-reisijateveo turu maht on alla 5 miljoni rongKM aastas, ei ole aga kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine efektiivne. Lisaks tuleb arvestada, et AS Eesti Liinirongid omab kogu Eesti rongiliikluseks vajalikku uut veeremiparki. Oma tegevuses lähtub äriühing kehtivast Transpordi arengukavast (ühistranspordi arendamise eesmärk).


Osaluse valitseja peab vajalikuks riigi osaluse täielikku säilitamist AS-is Eesti Liinirongid ka järgmistel perioodidel. Reisijate vedu saaks korraldada ka eraettevõtjad. Kui reisijate vedu peaks tulevikus jääma eraettevõtja korraldada, siis rongid kui strateegiline vara peaks jätkuvalt kuuluma riigile. AS Eesti Liinirongid on riigi poolt doteeritav ettevõtte. Riigi osaluse eesmärk on avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine.


Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja ettevõtte põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites ettevõtte huve järgides.

Juhatuse liikmed on täitnud korrektselt äriühingu juhtorgani liikme kohustusi vastavalt Äriseadustikule ja nõukogu ning aktsionäri ootustele, uhatus on uute rongide projekti lõpetamisega hästi hakkama saanud – rongide tootjalt on tähtaegselt ja lõplikult garantiiperioodi järgselt rongid vastuvõetud, juhatus on väga hästi ja operatiivselt suutnud parandada teenuse kvaliteeti , tagamaks reisijatele mugav ja kiire reisirongiliiklus, juhatus on edukalt suutnud tagada jätkuva reisijate arvu kasvu ja kasvanud töötajate arvu juures püstitatud eesmärkide saavutamise, juhatus on saavutanud võrreldes planeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud eesmärkidaga oluliselt paremaid tulemusi ning tervikuna taganud ettevõtte väga head majandustulemused.

51


AS Eesti Liinirongid tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Uute elektrirongide projekt on rahastatud Euroopa Liidu ja riigieelarve vahenditest, diiselrongide projekt – riigieelarvest.

Ettevõtte äritulud olid 2015. aastal 39,6 miljonit eurot (2014. a-l 46,8 miljonit eurot, muutus -15,4 %). Riiklik toetus tegevuskulude katteks oli 15,2 miljonit eurot (2014. a-l 13,7 miljonit, kasv 10,9 %), mis moodustas 38,4 % ettevõtte ärituludest (2014. Aastal 29,4% ). Ärikulud ulatusid 31,7 miljoni euroni (2014. a 34,1 ), mis oli 7,0 % vähem kui 2014. aastal. AS Eesti Liinirongid suurim kuluartikkel, infrastruktuuri kasutustasu, oli 2015. aastal 10,6 miljonit eurot ja moodustas 33,6 % ärikuludest (2014. a-l 10,0 mln eurot, kasv 6,0 %), järgnesid tööjõukulud 6,2 mln euroga, moodustades kõigist ärikuludest 19,6 % (2014. a-l 5,5 mln eurot, suurenemine 12,7 %), põhivara kulum ja allahindlus 4,9 mln eurot 15,6 %- ga (2014. a-l 11,0 mln eurot, vähenemine 55,5 %) ja oluliselt tõusnud kulud energiale ja kütusele 5,03 mln eurot 15,8 %-ga (2014.a-l 4,7 mln eurot, kasv 6,4%).Riigipoolne finantseerimineDotatsioon (mln eurot) 2014 2015 reisijateveoks 13,7 15,2 veeremi (vana) remondiks 0 0 uue veeremi soetamiseks (ÜF ja riigieelarve) 16,9 12,5

AS Eesti Liinirongid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja 10%-15% koguvaradest.


2016.aastal plaanib äriühing investeerida ca 3,6 minljoni euro ulatuses. Suuremad investeeringud on seotud kontaktvõrgu renoveerimisega, piletimüügi süsteemi ettevalmistamine ja juurutamisega

Dividendiprognoos

Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist.


Sõltumatu vandeaudiitor KPMG Baltics OÜ hinnangul kajastab AS Eesti Liinirongide raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit.

Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil, toimib ettevõttes ka sisekontrollisüsteem. Ettevõttes on moodustatud auditi komitee, kes tegutseb vastavalt oma põhikirjale. Nõukogu kinnitab auditi komitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava, siseauditite tulemusest ja parendusettepanekutest raporteeritakse auditi komiteele.

52

Vastavalt 01.04.2013 jõustunud uuele KVS on tellitud ja läbiviidud audiitorfirma KPMG poolt täiendav auditeerimine seoses korruptsioonivastase seaduse nõuete täitmise ja seotud osapooltega. Täiendavalt viidi läbi järgmised regulaarsed välisauditid:

Juhtimissüsteemide välisauditTeostaja: Bureau VeritasRegulaarsus: korra aastasJärgmine: november 2016Elroni kontakt: kvaliteedijuht KlienditeenindusauditTeostaja: Dive EestiRegulaarsus: korra kvartalisJärgmine: Juuni 2016Elroni kontakt: personalijuht Finantsaudit Teostaja: KPMGRegulaarsus: 2 x aastas (vaheaudit septembris, audit märtsis)Järgmine: sept. 2016Elroni kontakt: finantsjuht Rongipuhtuse kvaliteetTeostaja: PuhastusekspertRegulaarsus: korra kvartalisJärgmine: juuli-sept 2016Elroni kontakt: haldusosakonna juht

Perioodil 2015-2016 (aruande koostamise hetkeni) läbi viidud kontrollid:

Riigihangete seadusega vastavuse kontrollTeostaja: RahandusministeeriumKuupäev: 15.04.2016 Õhukvaliteedi uuring depoosTeostaja: TerviseametKuupäev: 10.11.2015 Töötervishoid ja tööohutusTeostaja: TööinspektsioonKuupäev: 14.10.2015 Koolituskeskuse tunnustamineTeostaja: Tehnilise Järelevalve AmetKuupäev 1.09.2015 Töösuhete nõuete täitmineTeostaja: TööinspektsioonKuupäev: 26.05.2015

53

Rongipargi hooldusTeostaja: MolinariKuupäev: 12-13.05.2015 Raudteeohutustaseme hetkeseisu tuvastamineTeostaja: Euroopa RaudteeagentuurKuupäev: 22-24.04.2015 OJS & Veeremijuhtide väsimusTeostaja: Tehnilise Järelevalve AmetKuupäev: 2.12.2014-6.02.2015


Osaühing Rail Baltic Estonia


OÜ Rail Baltic Estonia põhieesmärgiks on aktsiate omamine ning aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigis asutatavas RB Rail ASis, Rail Balticu projekti arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus) loodavas ühisettevõttes.


OÜ Rail Baltic Estonia asutati selleks, et esindada riigi huve osade omamise kaudu 28.11.2014. a asutatud Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõttes AS-is RB Rail. OÜ Rail Baltic Estonia on 100% Eesti Vabariigile kuuluv äriühing, mis omab kolmandikku kolme Balti riigi ühisettevõttest. Selle ühisettevõtte ehk RB Rail AS põhitegevuseks on raudtee projekteerimine, ehitamine ja turustamine. OÜ Rail Baltic Estonia tegevuseks on seega eelkõige olnud Eesti riigi huvide esindamine Rail Balticu tervikprojekti arendamisel kolme Balti riigi ühisettevõttes.Riik peab vajalikuks omada OÜ Rail Baltic Estonia 100% osalust ja osaleda läbi talle kuuluva äriühingu Läti Vabariigis asutatavas RB Rail ASis, Rail Balticu projekti arendamisel.


2016. aastal laieneb ettevõtte roll Rail Balticu projekti elluviimises. Vastavalt kinnitatudRail Baltic Eesti juhtimis- ja kontrollisüsteemile muutub Rail Baltic Estonia OÜ ka tegevusi elluviivaks asutuseks Eestis. Osaluse valitseja peab vajalikuks riigi osaluse täielikku säilitamist OÜ Rail Baltic Estonia ka järgmistel perioodidel.


Esimese majandusaasta eesmärgid on ettevõte saavutanud. Käivitatud on nii RBE kui RB Rail AS. Koostatud on mõlema ettevõtte tegevuseks vajalikud korrad, protseduurid ja koostöölepped ning alustatud on vajaliku personali värbamisega. Esimese majandusaasta lõpu seisuga töötab ettevõttes 1,5 inimest: üks juhatuse liige ning 0,5 töökoormusega jurist.

54


Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE) kanti registrisse 10. oktoobril 2014. Esimese, pikendatud majandusaasta eelarve maht 240 000 € oli planeeritud ettevõtte 2014 ja 2015 tegevuskulude katmiseks. 2015. aastalõpu saldo on ca 66 000 €. Vabariigi Valitsus kinnitas RBE 2016. aasta eelarveks 274 000 €, seega kokku on ettevõttel kasutada vahendeid maksimaalselt summas 340 000 €. 2015. majandusaasta äritulud olid kokku 919 eurot. Ärikulud kokku olid 209 713 eurot. Ettevõtte majandusaasta kahjumiks kujunes 436 071 eurot.


Möödunud majandusaastal tehtud investeeringute hulka kuuluvad 2014. ja 2015. aastal tehtud sissemaksed RB Rail AS-i aktsiakapitali, kogusummas 1 300 000 €.2016. aastal laieneb ettevõtte roll Rail Balticu projekti elluviimises. Vastavalt kinnitatud Rail Baltic Eesti juhtimis- ja kontrollisüsteemile muutub Rail Baltic Estonia OÜ ka tegevusi elluviivaks asutuseks Eestis. See tähendab erinevate uuringute ja analüüside tellimist ning selleks hangete läbiviimist. 2016. aasta uurimis- ja arendustegevuseks ning nendega seotud hangeteks on planeeritud vahendeid kogusummas 1 300 000 €. Sellest moodustavad EL Ühinenud Euroopa Rahastu vahendid 81% ning omafinantseering 19%.

Dividendiprognoos

OÜ Rail Baltic Estonia puhul ei planeeri osaluse valitseja tulevasteks aastateks dividendimakseid. Selle põhjuseks on asjaolu, et osaühingu eesmärgiks ei ole tulu teenimine vaid põhieesmärgiks on Eesti Vabariigile kuuluva äriühingu aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigi asutatavas RB Rail ASis, Rail Balticu raudtee projekti arendamiseks


Grant Thornton Baltic OÜkokkuvõtte kohaselt ei tuvastatud läbiviidud auditiprotseduuride tulemusel puudusi ettevõtte raamatupidamisarvestuses ja sisekontrolli süsteemides.

AS Nordic Aviation Group

2016.aastal ei koostatud majandusaasta aruannet, kuna raamatupidamise seadus § 13 lg 2 alusel võib raamatupidamiskohustuslase asutamisel majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Äriühing asutati 23.09.2015.a. ja seega liidetakse 2015.a. majandusaasta 2016 majandusaastaga ning majandusaasta aruanne koostatakse 2017.aastal.

OÜ Transpordi Varahaldus

2016.aastal ei koostatud majandusaasta aruannet, kuna raamatupidamise seadus § 13 lg 2 alusel võib raamatupidamiskohustuslase asutamisel majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Äriühing asutati 23.09.2015.a ja seega liidetakse

55

2015.a. majandusaasta 2016 majandusaastaga ning majandusaasta aruanne koostatakse 2017.aastal.

56

· web viewmüügitulude jaotus divisjonide lõikes oli järgmine: mtd 75%, tad 11%, std 9% ja pro...

Documents