Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Botaaniliselt kuuluvad kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses

käsitletakse kõrrelistena ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi, nagu näiteks loalised (nt.

harilik luga, keraluga, karvane piiphein, mets-piiphein), lõikheinalised (nt. metstarn, teelehine

tarn, pugutarn, villpea, kõrkjas), hundinuialised (nt. ahtalehine-, laialehine- ja väike hundinui).

Need taimed täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses kuivas mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist

kasvukohta. Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja

lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas

pinnases aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi

kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks tarnad, lugad, kaislad, villpead, sinihelmikas,

päideroog ja harilik pilliroog.

Kõrrelised on enamasti ühe- ja mitmeaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel tavaliselt

silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlmekohast. Eristatakse

tiheda- ja hõredapuhmikulisi põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega

liike (näiteks amuuri siidpööris ja liiv-vareskaer). Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning

koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks.

Õied on tavaliselt väikesed ja silmatorkamatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk (õisik pika peateljega, millele kinnituvad raotud õied või pähikud).

Ripshelmikas (Melica ciliata)http://www.biopix.com/photos/jcs-melica-ciliata-19594.jpg

1

Joonis 2. Hulgaõieline pööris (õisik, mille külgharud omakorda harunevad kobarataolisteks osaõisikuteks ehk

peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid).

Roog-sinihelmikas (Molinia caerulea var. arundinacea)´Transparent`http://www.plantify.co.uk/_images/plants_db/5143_1_fullsize.jpg

Kõrrelisi kasutatakse:

põõsavööndite ja püsikupeenarde täienduseks,

pinnakatjaks,

veekogu-äärsete alade taimestamiseks,

aiale loodusliku rohtla või mereranna mulje andmiseks,

kiviktaimlates,

anumates kasvatamiseks ja

kuivlilleseadetes.

Kõrrelised on armastatud taimed, sest neid on võimalik leida väga erinevatele kasvukohtadele.

Need on enamasti vähenõudlikud ja vastupidavad taimed mis vajavad suhteliselt vähe hoolt,

püsides aias dekoratiivsena pikka aega, isegi hilissügisel ja talvel.

2

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt, kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Tõhusaim meetod – jagamine.

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga

suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad. Et nende eluiga pikendada, peaks

ette võtma jagamise. Jagada võiks iga kahe või kolme aasta järel.

Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel, kui ka sügisel.

Sügisese jagamise korral ei pruugi taimed siiski hästi juurduda ning võivad talve jooksul

hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.

Võsundiliste kõrreliste korral on samuti otstarbekaim paljundamisviis jagamine.

Selleks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte, noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud

taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured

vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne

kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks

teravaõieline kastik, hiina siidpööris ja hall aruhein), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused

uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, neid tasuks seemnetega

paljundada. Sellised on näiteks kaerand ja stepirohud. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel,

kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel

tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed

idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi, nagu näiteks lakkoder

ja jänesesaba. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse maikuus avamaale otse peenrasse.

Ettekasvatamiseks võib külvata seemned varakevadel kasvuhoonesse (külvikasti, kassetti või

väiksemasse potti). Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade

möödumist.

3

Joonis 3.1. Üheaastane kõrreline, ida – hiidhirss (Pennisetum orientale)http://www.vivaipriola.it/wp-content/themes/x_lapriola/piante/cartimgs/PE10150_big.jpg

Joonis 3.2. Üheaastane kõrreline, suur värihein (Briza maxima)http://www.jacques-briant.fr/medias/Briza-maxima-A.jpg

4

Joonis 4.1. Mitmeaastane kõrreline, harilik luga ´Spiralis` (Juncus effusus f. spiralis) http://www.arborix.be/sites/default/files/Juncus-effusus-Spiralis-GJR2150.jpg

Joonis 4.2. Mitmeaastane kõrreline, vaip-aruhein (Fastuca gautieri) http://static.mijnwebwinkel.nl/winkel/stekplek/full9702238.jpg

Kasutatud kirjandusAlanko, P. (2009). Püsililled. Tallinn: Varrak

Laane, M. Savisaar, S, Tuulik, T. jt. (2012). Iluaianduse käsiraamat. Tallinn: Varrak

Fotod internetist.

5