· web viewtallinna veerise lasteaia õppekava aluseks on vabariigi valitsuse 29.mai 2008.a....

TALLINNA VEERISE LASTEAED

ÕPPEKAVA

2017

1

Sisukord

ÜLDSÄTTED......................................................................................................................................3

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA...........................................................................................3

2. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED.......................................4

2.1 Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk:......................................................................................4

2.2 Õppe-ja kasvatusetegevuse eesmärgid:......................................................................................4

2.3 Õppe- ja kasvatusetegevuse põhimõtted:...................................................................................4

2.4 Õpikäsitlus:.................................................................................................................................5

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS.....................................................................6

3.1 Päevakava koostamise põhimõtted.............................................................................................6

3.2 Õppe-ja kasvatustegevuse periood.............................................................................................6

3.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine...................................................................................7

3.4 Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs............................................................................................8

4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS.9

4.1 Lapse arengu jälgimine..............................................................................................................9

4.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted..........................................................................................9

4.3 Lapse arengu hindamise meetodid...........................................................................................10

4.4 Lpase mapp Mina teen ja oskan ..............................................................................................11

4.5 Perevestluste läbiviimine..........................................................................................................11

4.6 Koolivalmiduskaart..................................................................................................................12

5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID, SISU NING KUUE-

KUNI SEITSMEAASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED..........................13

6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS....24

7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, LIIGID JA KORRALDUS..................27

8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD.........................................................30

LISAD................................................................................................................................................31

2

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE ALUSEKS OLEVAD EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

VANUSETI........................................................................................................................................31

VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU NING LAPSE

ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISELVANUSETI.....................40

LAPSE LAPSE MAPP MINA TEEN JA OSKAN............................................................................92

KOOLIVALMIDUSKAART...........................................................................................................100

PEREVESTLUSE TULEMUSED...................................................................................................101

3

ÜLDSÄTTED

Tallinna Veerise Lasteaia õppekava aluseks on Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008.a. määrusega nr 87

kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava”.

Lasteaia õppekava on aluseks rühma tegevuskava koostamisel, õppe-ja kasvatustegevuse

planeerimisel ning läbiviimisel, laste arengu s.h koolivalmiduse jälgimisel ja hindamisel, töös

erivajadustega lastega, koostöös lapsevanematega ja nende nõustamisel õppe-ja

kasvatusküsimustes.

Lasteaias toimub õppimine mängulisete tegevuste kaudu lähtuvalt õppe-ja kasvatusvaldkondade

eesmärkidest, sisust ning õppe-ja kasvatustegevuse korraldusest.

Vastavalt Koolieelsete lasteasutuste seadusele (RTI 2010,41,240) väljastab Tallinna Veerise

Lasteaed õppekava läbimise kohta koolivalmiduskaardi.

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Tallinna Veerise Lasteaed asub Haabersti linnaosas, aadressil Veerise tn 1, Tallinn 13516.

Lasteaed avatakse oktoober 2017. Tallinna Veerise Lasteaed on munitsipaallasteaed.

Lasteaias on 6 rühma: sõimerühmad, aiarühmad ja liitrühmad, lastele vanusest 1,5-7. a.

Lasteaias toimub õppe-ja kasvatustöö eesti keeles mänguliselt lõimitud tegevustena.

Lasteaed on avatud 7.00-19.00

Lasteaias on avar õueala, kus on liikumis-ja mänguvõimalusi pakkuvad vahendid ja seiklusrada.

Lasteaed asub vaikses ja turvalises madalarhitektuuriga linnaosas. Lasteaia läheduses on

looduskauneid kohti, kus lastel avaneb soodsaid võimalusi õppekäikudeks, matkadeks ja sportlikeks

tegevusteks. Naabruses asub Eesti Vabaõhumuuseum. Lasteaia asukoht võimaldab süvendatult

tegeleda keskkonnakasvatuse, õuesõppe ja Eesti ajaloo ning kultuurilooga.

4

Missioon:

Tallinna Veerise Lasteaia missioon on pakkuda koolieelsetele lastele kvaliteetset alusharidust, mis

on tihedalt seotud meie kultuurilooga

Visioon:

Tallinna Veerise Lasteaed on lapsesõbralik, turvaline ja kaasaegne lasteaed, milles käiv laps

kujuneb iseseisvaks ning rahvakultuuri ja -kombeid väärtustavaks inimeseks.

Väärtused

Tallinna Veerise Lasteaia põhiväärtuseks on lapsest lähtumine, mis kätkeb endas eri tasandite

alaväärtusi, mis kujunevad välja koostöös personaliga esimese tööaasta käigus.

2. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted ja eesmärgid lähtuvad riiklikust õppekavast, lasteaia

põhiväärtustest ja perioodi arengusuundadest.

2.1 Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk

Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja

lasteasutuse koostöös.

2.2 Õppe-ja kasvatusetegevuse eesmärgid

• Hooliv suhtumine ümbritsevasse keskkonda ja loodusesse

• Viisakas suhtumine kaasinimestesse arvestades igapäevaelureegleid

5

• Eesti rahvuskultuuri ja ajaloo väärtustamine

• Laste kõne ja suhtlemisoskuste arendamine

• Tervise hoidmine lähtuvalt tervislikest eluviisidest

2.3 Õppe- ja kasvatusetegevuse põhimõtted

Lähtumine lapsest – õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud lähtuvalt lapse individuaalsusest ja

arengutasemest. Laps on võrdväärne partner oma kogemuste tasandist

Mängulisus – mäng kui põhitegevus, mille käigus laps omandab uusi teadmisi, oskusi, kogemusi ja

käitumisreegleid

Elulähedus – õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal

arvestades kodukoha loodust ja kohalikku taristut

Iseseisvus – uusi teadmisi ja oskusi omandatakse uurides, vaadeldes, katsetades

Järjepidevus – kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale

Sotsiaalsus - suhtlemine, üksteise abistamine, juhendamine, tunnetega arvestamine, ühtsustunde

loomine

Avatus - koostöö kavandamine erinevate sihtgruppidega, valmisolek õppida igast kogemusest ise

ja jagada väärtuslikke kogemusi teistega.

2.4 Õpikäsitlus

Õppimine on elukestev protses, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise,

katsetamise, sushtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestakse:

• laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.;

• laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last

kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima;

6

• õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega;

• õpitavaga ( objektid, nähtused) tutvustatakse loomulikus keskkonnas;

• omavahel lõimitakse õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Pedagoogid loovad koos lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna.

Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängu- ja

õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale.

Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist.

Õppe- ja kasvatustegevuses luualse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

• kavandada oma tegevust, teha valikuid;

• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

3.1 Päevakava koostamise põhimõtted

• Päevakava määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud,

laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused

• Päevakava koostamise aluseks on sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61

Päevakava koostamisel lähtutakse lasteasutuse õppekavast, lahtioleku ajast ja

vanuserühmast

• Päevakavas võimaldatakse lapsele üks kord päevas uneaeg (puhkeaeg), kestvusega

vähemalt üks. Vanematele lastele valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel

• Lapsed viibivad iga päev sõltumata ilmast vähemalt 1-2 korda õues

7

• Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une-ja söögiaega ning

planeeritud õppe-ja kasvatustegevusi

• Rühmade päevakavad kinnitab direktor septembris käskkirjaga

3.2 Õppe-ja kasvatustegevuse periood

• Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini

• Aktiivne õppeperiood kestab 1. septembrist kuni 31. maini. Suvekuudel (juuni, juuli,

august) toimub õpitu kordamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevusel

• Õppeaasta jaotatakse nädalataks. Nädalaplaane õppetegevustes läbiviimiseks

koostatakse kõikides rühmades aktiivsel õppeperioodil (s.o. 1.sept.-31. mai)

• Suveperioodil planeeritakse tegevused päeva kaupa ja kajastatakse e-päevikus

3.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

• Õppe- ja kasvatustegevused tuginevad rühma tegevus- ja päevakavale

• Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel kasutatakse perioodiplaani, milles sisalduvad

kavandatud perioodi eesmärgid, temaatika, õpisisu ja –tegevused

• Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel tegevused omavahel lõimitakse, mis võimaldab

õpitut ühendada tervikuks ja luua seoseid. Lõiminguna mõistetakse kavandamisel seoseid

teema ja nädala lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes

Iga päeva lõikes lõimitakse järgmisi tegevusi:

vaatlemine ja uurimine

kuulamine ja kõnelemine

lugemine ja kirjutamine

võrdlemine ja arvutamine

muusikaline tegevus

liikumistegevus

kunstiline tegevus

8

• Tegevuste kordade arv nädalas kinnitatakse pedagoogilise nõukogu otsusega, õpetajatel on

vabadus otsustada milliste tegevuste kaudu nädala jooksul eesmärke saavutatakse

• Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused toimuvad enamjaolt hommikupoolikul, õhtune aeg

on rohkem mänguks ja individuaalseks tööks

• Rühma tegevuste kavandamine on paindlik, võimaldades pedagoogil vajadusel teha

muudatusi. Tegevusi kavandatakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab

last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama

• Rühma tegevuskava koosneb järgnevast:

1) rühma lühitutvustus: personal, kasutatav metoodika;

2) rühma õppeaasta eesmärgid;

3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, eesmärgid ja sisu;

4) töökavad: päevakava, õppe-ja kasvatustegevuste kava;

5) rühma üritused ja õppekäigud;

6) erivajadustega laste arengu toetamine;

7) kasvukeskkonna kujundamine;

8) keskkonnahoiu alane tegevus rühmas;

9) koostöö lastevanematega;

10) lasteaia üritused (lisa tegevuskavale)

• Rühmade tegevuskava korrigeeritakse vastavalt laste vanusele iga õppeaasta alguses,

lähtudes riiklikust õppekavast ja lasteaia tegevus- ja päevakavast.

• Lasteasutuse aasta tegevuskava kinnitab direktor käskkirjaga 1.septembril. Aasta

tegevuskava struktuur on järgmine:

Õppeaasta eesmärgid

Rühmade meeskonnad

Eestvedamine ja juhtimine

Personali juhtimine

9

Avalik suhtlemine ja koostöö

Ressursside juhtimine

Õppe- ja kasvatustegevus

3.4 Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs

• Õpetajad teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval e-päevikusse

sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.

• Õppeaasta lõpus, 31.maiks, esitab rühma meeskond kokkuvõtte õppeaasta

eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte on analüüsiv ja välja toodud

parendustegevused järgmiseks õppeaastaks.

4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING

KORRALDUS

4.1 Lapse arengu jälgimine

1. Lapse individuaalse arengu jälgimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, mille

käigus kogutakse informatsiooni lapse arengu erinevatest valdkondadest laste üldoskustest

lähtuvalt. Selgitatakse välja lapse baasoskused/teadmised, tema tugevad küljed ja toetutakse nendele

oma igapäevatöös, et tagada lapse edutunnetus.

2. Kõikide laste arengut kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse järjepideva tegevusena õppeaasta

jooksul ning tulemused fikseeritakse laste arengulehtedel.

4.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted

1. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ja õppe-ja kasvatustegevuse

valdkonnad

2. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt

3. Arengu kirjeldamisel, analüüsimisel ja hindamisel peetakse silmas lapse arengut tervikuna

4. Laste arengu hindamisprotsessi kaasatakse lapsevanemad

5. Lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustatakse lastevanematele koosolekutel.

10

6. Lapse arengu jälgimise aluseks olevad eeldatavad üldoskused -

Mänguoskused: mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab

laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja

käitumisreegleid. Mängu oskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste eri

valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Tunnetus- ja õpioskused: Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse -

taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning

uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Sotsiaalsed oskused: Sotsiaalseid oskusi võib pidada sotsiaalse õppimise tulemuseks. Sotsiaalsed

oskused iseloomustavad indiviidi kaasinimesena kõige enam. Sotsiaalsed oskused väljenduvad

eelkõige inimestevahelistes suhetes, võimaldades efektiivselt, pinget tekitamata suhelda. Ükski

inimtegevus ei ole edukas, kui selle sooritajal puuduvad sotsiaalsed oskused. Lapse sotsiaalsust saab

vaadelda läbi sotsiaalsete oskuste, näiteks - suhtlemine teiste laste ja täiskasvanutega, arvestamine

teiste tunnetega ja enda tunnete väljendamine, käitumine etteantud reeglite järgi, antud ülesannete

täitmine jne. Sotsiaalselt võimekad inimesed tunnevad vastutust oma tegude ja käitumise eest, nad

suudavad oma käitumist ise juhtida ning kontrollida ja vastavad seega ka oma kaaslaste ootustele.

Enesekohased oskused: erinevad oskused ja võimekused, mis käsitlevad tunnete väljendamise

viise, usku enda võimekusse erinevate ülesannete lahendamisel, oma käitumise juhtimist ning

omaduste ja oskuste kirjeldamist. Enesekohased oskused hõlmavad teadmisi, oskusi ja hoiakud

seoses mina, enesehinnangu ja eneseregulatsiooniga. Ehk siis laps on suuteline mõistma ja hindama

iseloomustama iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi, laps järgib terveid eluviise ning lahendab

iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Enesekohaste oskuste kujundamine väikelapseeas nõuab järjepidevat harjutamist ning

täiskasvanupoolset suunamist. Rutiinsed tegevused: söömine ja söömiskultuur, tualeti kasutamine,

korrapidaja töö rühmas jne.

Õppekava lisana on lahti kirjutatud, milliste üldoskuste omandamist eri vanuses lastel eeldatakse

(Õppekava LISA 1).

11

4.3 Lapse arengu hindamise meetodid

1. Sõimerühmade laste psühholoogilis- pedagoogiliseks hindamiseks kasutatakse J. Strebeleva poolt

välja töötatud metoodikat

2. Aiarühmades kasutatakse J.Rebase, K.Kirbitsa, R.Variku „Mina oskan juba“ lapse arengu mängu

3. Koolivalmiduse hindamiseks kasutatakse vestlusi lastega, laste tööde vaatlust, küsitlusi, teste ja

logopeedilist uuringut. Tove Kroghi joonistustesti.

4. Koolivalmiduse hindamine toimub üks kord aastas. Hindamise aeg otsustakse pedagoogilises

nõukogus.

5. Koolivalmiduse hindamise tulemused vormistatakse hindamiskriteeriumide tulemuste põhjal

koostatud analüüsina igale lapsele eraldi.

6. Koolivalmiduse hindamise tulemustest teavitatakse lapsevanemaid perevestluse käigus.

4.4 Lapse mapp Mina teen ja oskan

1. Lapse arengu jälgimine on pidev aastaringne protsess. Materjalide kogumine lapse mappi Mina

teen ja oskan (lapse mapp Mina teen ja oskan) toimub õppeaasta jooksul. Lapse arengu andmed on

konfidentsiaalsed.

2. Lapse mapi sisu sõltub rühmasisesest kokkuleppest:

lapse koostatud mapp Mina teen ja oskan: laps valib materjalid ise, õpetajal on suunav

roll; sisaldab ainult lapse loomingut, tema enda arvamusi, hinnanguid ning tulevikuplaane

(lapse töid, õpetaja üleskirjutatud intervjuusid, fotosid, jne);

õpetaja koostatud lapse mapp Mina teen ja oskan: sisaldab lapse lühikest kokkuvõtete

kohanemisest ; tähelepanekuid lapse tegevuste kohta; lapse mängu kirjeldusi; õpetajate

poolt valitud lapse töid, mis näitavad lapse arengut; käejäljendit; kaalumise- mõõtmise

tabeli; lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut; intervjuusid; lapse

rahulolu ankeeti; lapsevanemate täidetud küsitluslehti lapse kohta; õpetajate ja

tugispetsialistide täidetud lapse arengu vaatluslehti.

3. Lapsevanem saab tutvuda lapse mapiga Mina teen ja oskan õppeaasta jooksul.

4. Lasteaiast lahkudes saab laps mapi Mina teen ja oskan kaasa.

12

( Mapi Mina teen ja oskan näidis LISA 3)

4.5 Perevestluste läbiviimine

1. Üks kord aastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanematega läbi

perevestluse, mis:

• annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;

• selgitab lapsevanemate seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

2. Aia rühmades viiakse perevestlused läbi kevadel, sõimes sügisel. Täpsem aeg otsustatakse

pedagoogilises nõukogus.

3. Perevestluste tulemuste kohta koostatakse kirjalik kokkuvõte, kuhu on märgitud:

• lapse nimi ja vestluses osalejate nimed;

• lapsevanema ettepanekud ja ootused lasteaiale;

• lapsevanema ja õpetaja arvamused lapse kohta;

• lapse meelistegevused, tugevused ja arendamist vajavad küljed.

4. Perevestluste kokkuvõte allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema poolt.

(Perevestluste kokkuvõtte leht LISA 5 )

4.6 Koolivalmiduskaart

Kõikidele Tallinna Veerise Lasteaia õppekava läbinud lastele antakse koolivalmiduskaart,

(Õppekava LISA 4 ). mille koostamise aluseks on lapse arengu hindamise ja arenguvestluse

tulemused. Koolivalmiduskaardi koostavad rühma õpetajad, kaasates lapsevanemaid.

Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, vanem

(eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik. Koolivalmiduskaardile märgitakse

lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood.

13

Koolivalmiduskaart koostatakse kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse lapsevanemale ja teine

jääb lasteasutusse.

Koolivalmiduskaart väljastatakse lapsevanemale enne lapse lasteaiast välja arvamist seoses kooli

astumisega. Lapsevanem esitab koolivalmidukaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Koolivalmiduskaardid registreeritakse ja säilitatakse lasteasutuses 5 aastat.

Laps, kes ei saavuta kooliminekuks mingitel põhjustel kooliküpsust, teavitatakse vanemaid

võimalusest taotleda koolipikendust. Koolipikendust saanud lapsele koostatakse vajadusel koostöös

lapsevanematega, rühmaõpetajate ja vajalike erispetsialistidega järgmiseks õppeaastakse

individuaalne arengukava, lähtudes lapse arengutasemest. Lapse arengu andmed on

konfidentsiaalsed

5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID, SISU NING

KUUE-KUNI SEITSMEAASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

6-7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused

MINA JA KESKKOND

ÕPETAMISE EESMÄRGID LAPS:

• mõistab ja tunneb ümbritsevat maailma terviklikult;

• omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

• väärtustab nii eestlaste kui muude rahvaste kultuuritraditsioone;

• väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;

• väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

• märkab nähtusi ja muutusi looduses.

ÕPPESISU

14

• Sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti

rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud

väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine,

inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine

• Looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele

• Tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine,

turvavarustus, virtuaalkeskkond

15

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms.;

• kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;

• nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

• nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

• mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

• oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

• kirjeldab kodukoha loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal,

aastaring;

• mõistab ja märkab enda ning teiste tegevuste mõju ja tagajärgi keskkonnal.

KEEL JA KÕNE

ÕPETAMISE EESMÄRGID

• Laps tuleb toime igapäevases suhtlemises, oskab ennast kõnes selgelt väljendada

• Laps tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu

• Laps oskab igapäevaelus kasutada raamatuid

• Laps oskab teha vahet luuletusel, jutul, vanasõnal ja mõistatusel

• Laps oskab olla tähelepanelik ja kuulata vaikselt

• Laps teab ja oskab nimetada mõningaid eesti kirjanduse klassikuid ja nende teoseid

• Laps tunneb tähti

• Laps oskab sõnu häälida

• Laps mõistab sõnade tähendust

16

• Laps oskab kokku lugeda 2-3 silbilisi sõnu

• Laps teab, kuidas tähti kirjutada

ÕPPESISU

• Eesti kirjanduse klassikud – Fr.R.Kreutzwald, O. Luts jne

• Väliskirjanduse klassikud – vennad Grimmid, H.C.Andersen jt.

• Kaasaegsed eesti lastekirjanikud – E. Niit, L. Tungal, H. Runnel jt.

• Teatmeteosed, lasteentsüklopeediad jne.

• Suhtlemine, jutustamine, kuulamine

• Mõisted: häälik ja täht

• Mõisted: täishäälik, kaashäälik

• Sõnade lahti häälimine

• Häälikute määramine sõna alguses, keskel ja lõpus

• Häälikute järjekorra määramine sõnas

• Hääliku pikkus: lühike, pikk

• Sõnade moodustamine tähtedest

• Loetud sõnade tähenduse mõistmine

• Lausete moodustamine sõnadest

• Kirjavahemärgid: koma, punkt, hüüumärk, küsimärk

• Mustrite joonistamine

• Trükitähtede kirjutamine

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel;

• oskab kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;17

• oskab vastata küsimustele ja neid ise teistele esitada;

• oskab ennast ladusalt kõnes väljendada;

• jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse põhjal;

• oskab esitada lihtsaid rolle;

• oskab eristada juttu, luuletust, mõistatust ja vanasõna;

• oskab kasutada ülesannete lahendamisel vajalikke raamatuid;

• teab peast emakeelseid luuletusi ja laule;

• tunneb tähti;

• oskab kirjutamisvõtteid;

• eristab sõnades häälikuid ja määrab nende järjekorda;

• eristab lühikest ja pikka häälikut;

• loeb kokku sõnu, saab aru nii sõnade kui lause tähendusest;

• kasutab oma tegevuses lihtsamate sõnade ülesmärkimist trükitähtedega;

• teab täis- ja kaashäälikuid.

MATEMAATIKA


• Laps oskab orienteeruda esemete maailmas, oskab neid võrrelda, rühmitada ja järjestada

• Laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi

• Laps oskab orienteeruda arvude maailmas

• Laps mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtmisühikuid

• Laps teab raha ühikuid

• Laps teab ja tunneb geomeetrilisi kujundeid ning oskab neid kirjeldada

18

• Laps oskab kirjutada numbreid 1-12-ni

• Laps oskab arvutada 12 piires

ÕPPESISU

• Loendamine, arvudevahelised seosed

• Esemete ja nähtuste järjestamine ning rühmitamine suuruse-, asendi-, aja- ja hulgatunnuste järgi

• Hulkade moodustamine, võrdlemine

• Terviku ja osa võrdlemine

• Matemaatiliste jutukeste koostamine

• Geomeetrilised kujundid

• Orienteerumine ruumis

• Pikkuse, massi, mahu, väärtuste ja aja mõõtmine

• Numbrite 1-12 kirjutamine

• Liitmine ja lahutamine 12 piires

• Järgarvud

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• tunneb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik, kera, kuup,

nelitahukas) ja oskab neid kirjeldada;

• oskab arvude 1-12 järjestamist;

• tunneb märke +, - ja =;

• oskab järjestada ja rühmitada esemeid ning nähtusi suuruse, asendi- ja ajatunnuste järgi;

• oskab öelda kellaaega täistundides;

• kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

• nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja –päeva;

19

• eristab enamkasutatavaid raha- ja mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab,

kuidas ja kus neid kasutatakse;

• oskab loendamise teel kindlaks teha esemete arvu;

• oskab kahe etteantud hulga järgi koostada matemaatilist jutukest;

• oskab liita ja lahutada 12 piires.

KUNST


• Laps oskab käsitleda käelistes tegevustes kasutatavaid tehnilisi vahendeid: pliiatsid, pintslid,

käärid, voolimispulgad jt.

• Laps teab, kuidas kasutatakse vesi-, guašš- ja näpuvärve, vilt- ja värvipliiatseid ning

rasvakriite, aknavärve jt.

• Laps tunneb eesti rahvuslikku ornamentikat

• Laps oskab lihtsamatest geomeetrilistest kujunditest koostada pilte

• Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest

• Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma

ÕPPESISU

• Kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul

• Kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine

• Tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine

• Kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

• kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;20

• kujutab loodust ja lihtsamaid figuure;

• loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;

• leiab ümbritsevat vaadeldes erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab

ümbritsevat vabalt valitud viisil;

• koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;

• kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

MUUSIKA ÕPETAMISE EESMÄRGID

• Laps suudab end loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu

• Laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest

• Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale

• Laps tunneb lihtsamaid lastepille ja oskab nendel mängida

• Laps tunneb eesti rahvaloomingut: regivärssi, rahvapille

ÕPPESISU

• Erinevate lastealaulude laulmine

• Eriilmeliste muusikapalade kuulamine

• Muusikalis-rütmiline liikumine

• Erinevate muusikainstrumentide mängimine

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule;

• suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata;

• tajub erinevaid meeleolusid muusikas;

• mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel;

21

• liigub vastavalt muusika meeleolule;

• oskab lihtsamaid tantsusamme ja tantsida paarilisega;

• väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

LIIKUMINE


• Laps on kehaliselt võimekas, vastupidav, osav, kiire, painduv ja tugev

• Laps tunneb põhiliikumisi ja –liigutusi

• Laps teab, miks on vaja tegeleda kehakultuuriga

• Laps oskab teisi abistada, teistega arvestada ja koostööd teha

• Laps järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid

ÕPPESISU

• Rütmilise liikumise erinevad viisid

• Erinevad mängud ja harjutused ruumis orienteerumisoskuse kujundamiseks

• Põhiliikumise ja –liigutuste erivariantide ja kombinatsioonide harjutamine

• Kõndimine, jooksmine, roomamine, ronimine, hüppamine, hüplemine, viskamine, püüdmine,

veeremine, keerutamine, ripped ja kiikumine.

• Elementaarsed rühi-, rivi- ja korraharjutused

• Erinevate spordivahendite kasutamise oskus

• Lihtsama sporditerminoloogia kasutamine ja sellele vastav tegutsemine

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• kõnnib jalgu lohistamata, jookseb päkkadel, liigub ruumis, maastikul, tänaval;

• liigub erineva tempo ja suuna muutmisega vastavalt korraldusele;

22

• hüpleb ja hüppab kahel jalal;

• ronib vahelduva sammuga;

• tunneb oskussõnu ja sooritab neile vastavalt lihtsamaid liigutusi käte, jalgade, kere ja peaga;

• sooritab üheaegselt kaaslastega rütmilisi liikumisi;

• kasutab liikumisel erinevaid spordivahendeid;

• säilitab tasakaalu liikumisel ja erinevates asendites;

• kontrollib oma kehaasendit kõndimisel, istumisel, seismisel;

• liigub, mängib, spordib ohutult;

• peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

LIIKLUS


• Laps teab ja oskab nimetada valgusfoori värve (punane, kollane, roheline)

• Laps teab helkuri vajalikkust

• Laps tunneb erinevaid liiklusmärke: ülekäigurada, õueala

• Laps tunneb eriotstarbelisi sõidukeid: kiirabi, politsei, tuletõrje

• Laps teab, kuidas õnnestuse korral käituda (112)

• Laps oskab nimetada erinevaid sõidukeid: auto, buss, tramm, troll, rong

• Laps teab sõidu- ja kõnnitee tähendust

• Laps oskab liikluses käituda

• Laps oskab nimetada esemete asukohta lähtudes endast (ees, taga, kõrval)

ÕPPESISU

• Põhivärvide tundmine

23

• Helkuri tähtsus

• Valgusfoor ja tema värvid

• Sõidutee, kõnnitee

• Eriotstarbelised autod

• Liiklusmärgid ja nende otstarve

• Erinevad sõidukid

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• oskab nimetada valgusfoori värve ja teab nende tähendust;

• teab, et sõidutee on autodele ja kõnnitee jalakäijatele;

• oskab ületada teed selleks ette nähtud kohas;

• oskab tänaval ohutult liigelda;

• oskab määrata esemete asukohta kasutades mõisteid: ees, taga, kõrval;

• teab helkurit ja selle vajalikkust;

• tunneb erinevaid sõidukeid ja nende otstarvet.

TERVISEKASVATUS

ÕPETAMISE EESMÄRGID:

• Laps teab, millest tema keha koosneb

• Laps omandab teadmisi keha talitlusest – kuidas minu keha töötab?

• Laps oskab väärtustada ja hoida oma tervist

• Laps järgib hügieeninõudeid ja korda

• Laps mõistab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse olulisust tervisele

ÕPPESISU:

24

• Liikumine, puhkus

• Tervislik toitumine

• Ohutus

• Hügieeninõuete täitmine ja nende tähtsus

• Kasulikud ja kahjulikud harjumused

• Emotsioonid ja nendega toimetulek

• Keskkonnakaitse

ÕPITULEMUSEL LAPS:

• omab teadmisi tervisliku eluviisi kohta;

• saab aru inimese keha erinevate elundite tööst;

• oskab hoida enda ja teiste tervist;

• käitub loodussäästlikult.

EESTI KEEL KUI TEINE KEEL


Tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu

Soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega

Tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest

Kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses

ÕPPESISU

Kuulamine

Kõnelemine

Eesti kultuuri tutvustamine

25

ÕPITULEMUSEL LAPS:

mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet

tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid, mõistab neid ning kasutab oma kõnes

saab aru korraldusest ja toimib selle järgi

saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires

kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid

teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule

oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid ja tuntud inimesi

6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Talllinna Veerise Lastead lähtub erivajaduse määratlemisel:

Lapse võimetest:

• Õpiraskustega lapsed

• Andekad lapsed

Lapse tervislikust seisundist

• Allergilised lapsed

• Logopeedilist abi vajavad lapsed

• Terviserikkega ja puudega lapsed

Lapse keelelisest ja kultuurilisest taustast

• Muukeelsed lapsed

• Erineva kultuuritaustaga lapsed (religioon, kombed jms.)

Lapse isiksuseomadusest tingitud erivajadused

• Vasakukäelised

• Üliaktiivsed lapsed

• Aeglased lapsed

26

1. Hariduslike erivajaduste märkamine

• Õpetaja selgitab erivajadustega laste olemasolu välja:

- kavakindlate arengu ja käitumise vaatluste põhjal

- koostöös teiste rühma ja lasteaiatöötajatega

- koostöös lapsevanematega, lapsevanema informatsiooni põhjal

2. Erivajaduste kaardistamine

• Lasteaias kaardistatakse kõikide laste erivajadused.

- perearst: lapse tervisetõendid

- logopeed: lapse kõneuurimise tabelid

- õpetajad: lapse arengutabelid ja päevik

3. Erivajadustega laste toetamine

• Õpetaja koostab vajadusel erivajadusega lapsele individuaatöö arenduskava koostöös

erispetsialistidega.

• Lapse arengu vaatluste ja tulemuste põhjal tehakse individuaaltöö arenduskavas täiendusi.

• Lapse arengus toimunud muutused fikseeritakse lapse individuaalses arenduskavas.

• Õppeaasta lõpul teeb õpetaja kokkuvõtte individuaaltöö kava tulemuslikkusest ja

rakendumisest.

• Vajadusel soovitatakse lapsevanem erispetsialisti konsultatsioonile

• Õpetaja teeb muudatusi ja kohandusi lapse kasvukeskkonnas ja tegevuskavas

Võimetest tingitud erivajadustega lapse toetamine

• Õpetaja pakub lapsele võimalusi oma tugevate külgede rakendamiseks

• Annab täiendavaid teadmisi ja ülesandeid, mis on heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu

poolt

• Musikaalse lapsega tegeleb süvendatult muusikaõpetaja

27

• Kui lapsel on mahajäämusi mõne õppeaine omandamisel, tegeleb rühmaõpetaja temaga

süvendatult vastavalt individuaaltöö kavale

Tervislikust seisundist tingitud erivajadustega lapse toetamine

• Logopeediline ülevaatus, logopeediline töö lapsega

• Logopeedi puudumisel lapsevanema nõustamine erialaspetsialisti poole pöördumiseks

• Personali koolitamise haigushoogude jms. toimetulekuks

• Kasvukeskkonna tingimuste kohandamine ja loomine

• Koostöö perega

• Toitumissoovidega arvestamine, menüü korrigeerimine

Keelelistest ja kultuurilistest taustast tingitud erivajadustega lapse toetamine

• Lapse emakeelset ja kultuurilist tausta tutvustava kirjanduse, muusika, mänguasjade

soetamine rühma

• Lapse oma keele ja kultuuri tutvustamine rühmakaaslastele

• Koostöö peredega

• Lapse emakeele ja kultuuri austamine

Isiksuseomadustest tingitud erivajadustega lapse toetamine

• Vasakukäeliste töövahendite muretsemine

• Lapse iseärasustega arvestamine, lapse julgustamine, töötempo valimine

• Individuaalne töö

• Vanemate nõustamine

4. Individuaalse töö korraldus hariduslike erivajadusega lastega:

• Individuaalse arenduskava alusel, mille koostab rühma õpetaja

28

• Vastavalt lasteaia päevakavale, lapsele sobival ajal

• Leiab kajastamist individuaalses arenduskavas, lapse arengumapis

5. Koolikohustuse edasilükkamine

• Tervisliku seisundi tõttu võib lapsevanem taotleda nõustamiskomisjonilt koolikohustuse

täitmise edasilükkamist ühe õppeaasta võrra.

• Koolipikendust saanud lapse jaoks koostatakse individuaalne õppekava.

7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, LIIGID JA KORRALDUS

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 kohaselt omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle

eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad

koolieelsed lasteasutused. Lapsevanematel ja lasteaia personalil on ühine vastutus lapsele soodsa

arengukeskkonna loomisel, tema arengu, kasvu ja õppimise toetamiseks. Kodu kasvatuspõhimõtete

tundmine on aluseks lasteaia õpetajale lapse kasvatuskäitumise hindamisel ja rühma tegevuskava

koostamisel. Ainult omavahelises aktiivses koostöös suudavad kodu ja lasteaed luua tingimused,

kus kavandatud tegevused ja ühine lähtekoht annavad soovitud tulemusi

Eesmärgid:

• Perekonna ja kodu toetamine lapse kasvatamisel

• Koostöös lasteaiaga lapse igakülgseks arenguks soodsate tingimuste loomine

Koostöö põhimõtted:

1) usaldus – komplekteerime erialaselt kompetentseid rühma meeskondi ja võimaldame

meeskondadel pidevat professionaalset enesearendamist, et mõista lapsevanemate kasvatusväärtusi;

2) konfidentsiaalsus- peame lubamatuks igasuguse meile usaldatud info levitamist;

29

3) austus ja lugupidamine- väärtustame iga perekonna erinevaid võimalusi, mis ei pruugi kokku

langeda meie nägemusega;

4) dialoog- peame väga oluliseks teise poole arvamuste kuulamist ja üheskoos lahenduse leidmist;

5) kuulamine- iga lapsevanema poolt väljaöeldud mõte on meie jaoks oluline, näitame selle vastu

üles huvi ja usalduslikkust;

6) avatus- väärtustame mõlema poole avatust suhtlemisel.

Koostöö liigid:

1. Lasteaia tutvustamine:

uute lastevanemate koosoleku kaudu- toimub meeskondade tutvustamine ja tutvumisankeedi

täitmine lastevanemate poolt; võimalusel kutsutakse koosolekule esineja, kes tutvustab

lastevanematele lasteaiaga kohanemist;

lasteaia kodulehekülje kaudu- koduleheküljel on esitatud lasteaia missioon, visioon, lasteaia

dokumentatsioon, lasteaia meeskond, õppekava lühitutvustus ja pildigalerii lasteaia

tegevustest, uudiste nurk ja õpetaja soovituste nurk ning tagasiside saatmise võimalus;

lasteaia kodukorra kaudu- toimub lastevanemate kurssi viimine lasteaia töökorraldusega,

tutvustatakse kodukorra põhimõtteid;

2. Hindamisalane koostöö:

juhtkonna poolt väljatöötatud tagasisidestamisüsteemi kaudu- selgitatakse välja

lapsevanemate ootused lasteaiale ja rahulolu lasteaiaga;

perevestluste kaudu- positiivses miljöös saavutatakse ühised kokkulepped lapse edasiseks

heaks käekäiguks ja arenguks, lähtepunktiks lapse tugevused;

kodulehekülje kaudu- igal lapsevanemal võimalus anonüümselt avaldada arvamust lasteaias

toimuvast;

vestluste kaudu- igapäevast infovahetust väärtustatakse ja seda rakendatakse töös;

hoolekogu kaudu- hoolekogul on iseseisev roll oma tegevuse kavandamisel ja

koordineerimisel.

30

3. Pedagoogiline koostöö:

nädalaplaani kaudu- rühma stendile on iga nädala esmaspäeval välja pandud

lapsevanematele tutvumiseks nädalaplaan, et toetada vanemaid lapse arendamisel ja

õpetamisel;

e-Lasteaia kaudu – info ja igapäevaste õppetegevuste kajastamine;

infostendide kaudu- lastevanematele edastatavat infot vahetatakse stendidel pidevalt ja

juhitakse lapsevanemate tähelepanu info muutumisele, info on lapsevanemale soovitusliku

iseloomuga;

lastevanemate koosolekute kaudu- igal sügisel tutvustatakse lastevanematele õppeaasta

põhimõtteid, eesmärke ja tegevuste kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid; kevadel

tehakse kokkuvõtted õppeaastast;

rühma tegevuskava koostamise kaudu- rühma tegevuskava koostamisel arvestatakse

lastevanemate soovide ja ettepanekutega;

näituste kaudu- rühmad tutvustavad lastevanematele lasteaias tehtavaid töid;

ürituste kaudu- lastevanemate koosolekule ja üritustele edastatakse personaalsed kutsed,

tagamaks lapsevanema huvi ja osalemine üritustel, ürituse kavandamisel ja läbiviimisel

mõeldakse lapsevanema aktiivse osaluse ja rolli üle; väärtustatakse iga rühma panust

ühisürituste korraldamisel;

meililisti kaudu- jooksva info edastamine lastevanemate meilidele;

rühma blogi kaudu – rühma igapäevaelu kajastamine

igapäevatöösse kaasamise kaudu- võimaldatakse lastevanematel osaleda igapäevatöös,

asendades näit. ülemajalisel koolitusel olevaid õpetajaid või õpetaja abisid;

lastevanemate nõustamise kaudu- organiseeritakse lastevanemate soovil lühikoolitusi neid

huvitavatel teemadel.

Koostöö korraldus:

• Rühmakoosolekud toimuvad kaks korda aastas, hoolekogu koosolek üks kord kvartalis;

• Perevestlusi, rahuloluküsitlust ja avatud uste päevi viiakse läbi kord aasta jooksul;

• Ühisüritused lastevanematega toimuvad lähtuvalt lasteaia ja rühma ürituste kavast ning

on seotud rahvakalendri ning lasteaia tradistsioonidega;

31

• Ühisürituste, perevestluste, rahuloluküsitluste jms toimumise täpsem aeg otsustatakse

pedagoogilises nõukogus.

Tulemuste esitamine:

• Perevestluste tulemused vormistatakse igale lapsele eraldi kirjaliku kokkuvõttena, kuhu

märgitakse lapse tugevused, arendamist vajavad küljed ning ettepanekud edasiseks

tegevuseks.

• Rahuoluküsitluste kokkuvõtted vormistatakse hindamiskriteeriumide tulemuste põhjal

koostatud analüüsina.

• Küsitluste ja vestluste kokkuvõtted arutatakse läbi lasteaia pedagoogilises nõukogus.

• Lapse arengu hindamise tulemustest teavitatakse lapsevanemaid perevestluse käigus.

• Rahulolu-uuringute tulemustest teavitatakse lapsevanemaid koosolekutel.

• Küsitluste ja testide tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel ning neid

kasutatakse järjepidevalt õppe- ja kasvatustöö korrigeerimisel.

8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

• Õppekava on ajas muutuv ja arenev dokument

• Õppekava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus

• Õppekava täiendatakse ja korrigeeritakse lähtuvalt sisehindamise tulemustest

• Õppekava muudatused kooskõlastab direktor lasteaia pedagoogilise nõukogu ja

hoolekoguga ning seejärel kinnitab käskkirjaga.

32

LISAD

LISA 1

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE ALUSEKS OLEVAD EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

VANUSETI

Mänguoskused

Kuni 2 aastased lapsed

Laps:

• oskab mängus jäljendada lihtsamaid tegevusi;

• mängib kõrvuti teise lapsega, vajadusel mänguasju jagades.

2-3 aastased lapsed

Laps:

• oskab mängida väikeses grupis ilma täiskasvanu osaluseta;

• suudab mängus sõbralikult tegevusi jaotada;

• käitub sihipäraselt mänguvahendiga tegutsedes.

• suudab mängus sõbralikult tegevusi jaotada;

• käitub sihipäraselt mänguvahendiga tegutsedes.

3-4 aastased lapsed

Laps:

• oskab leida ja valmistada mängu tarbeks lihtsamaid asendusvahendeid;

• kajastab mängus täiskasvanute toiminguid ja suhteid;

• mängib sõbralikult kaaslasega, jagades mänguvahendeid.

33

4-5 aastased lapsed

Laps:

• oskab algatada mängu, leida tegevust endale ja kaaslastel;

• suudab mängida suuremas kollektiivis, arvestades kaaslaste soove ja ettepanekuid;

• arvestab mängureegleid, suudab oodata oma järjekorda.

5-6 aastased lapsed

Laps:

• oskab mängida ühel ja samal teemal pikaajaliselt;

• on algatusvõimeline ja iseseisev mängu organiseerimisel;

• mängib rollimänge, kooskõlastades oma tegevuse teiste laste tegevusega;

• suudab mängus tekkinud raskused ise lahendada;

• valmistab või leiab mänguks vajalikud vahendid iseseisvalt.

6-7 aastased lapsed

Laps:

• tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

• rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

• algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

• täidab mängudes erinevaid rolle;

34

• järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

• suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

• tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

• kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused


Laps:

• väljendab lihtsaid emotsioone (tugevad emotsioone, mis vahelduvad kiiresti);

• teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning

oskab

• keelduda ja „ei“ öelda;

• üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest;

• hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;

• teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid,

kui seda on talle õpetatud;

• sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja

puhas;

• reageerib vastavalt ümbritsevate inimeste käitumisele (sõltuvalt olukorrast);

• mõistab selgelt väljendatud keeldu „ EI TOHI“, „ÄRA TEE“;

• tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti;

• toetub võõrastega suheldes tuttavatele täiskasvanutele (soovib saavutada enesekindlust);

• matkib täiskasvanu tegevusi.

35

2-3 aastased lapsed

Laps:

• saab aru, et inimestel võivad olla tema tunnetest ja emotsioonidest erinevad tunded ja

emotsioonid;

• väljendab tugevaid emotsioone (oma mina);

• tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;

• osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, tegutseb teiste lastega kõrvuti, jagab

mõnikord oma

• asju teistega. Loob sõprussuhteid nende lastega, kellega on tihti koos;

• täidab igapäevaelu rutiini;

• järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu

rolle ja tegevusi.

3-4 aastased lapsed

Laps:

• väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti, püüab jõuda

kokkulepeteni;

• tahab olla iseseisev (sageli pole tal enda suutlikkusest ettekujutust, kuid oluline on tahte

olemasolu);

• saab hakkama eneseteenindamisega (iseseisev riietumine, -söömine ), on kujunenud

tualeti harjumused;

• teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi Seab endale ise mõningaid

eesmärke ja täidab neid;

• väärtustab oma saavutusi (kuid vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu

tähelepanu);

• püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on ettekujutlused teiste inimeste tunnetest ja

nõuetest;36

• osaleb lühikest aega ühistegevuses;

• arvestab reegleid mängudes ja tegevustes;

• saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest seltskonnas, püüab täita kodukorra reegleid;

• saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest;

• huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.

4-5 aastased lapsed

Laps:

• mõistab teiste inimeste tundeid ja mõtteid;

• väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;

• suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, suudab osaliselt oma tegude eest vastutada;

• on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;

• imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades täiskasvanu sõnavara ja maneere;

• eelistab sootüübilisi mänge kuid mängib ka vastassootüübilisi mänge;

• naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi, ühistegevusi – teeb eesmärgi saavutamiseks

koostööd;

• arvestab reegleid, kogemusi ja muutusi. *Järgib teiste poolt reeglite täitmist;

• kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendama sõnaliselt. Lahendab iseseisvalt

konflikte;

• oskab avalikus kohas sobivalt käituda. Teab mida tohib, mida mitte.

5-6 aastased lapsed

Laps:

• tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab teistega käitumistes ja

vestlustes;

• seab endale ise eesmärke ja üritab neid ellu viia;37

• on oma tegevuses orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;

• mängib nii sootüübilisi kui ka vastassootüübilisi mänge;

• suudab täiskasvanu kontrollita mängida kaaslastega ning teha koostööd (mõningat aega);

• järgib mängudes ja tegevustes reegleid.

6-7 aastased lapsed

Laps:

• püüab mõista teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi, arvestab neid

oma käitumises ja vestluses;

• vastutab oma tegevuse eest, räägib oma kavatsustest;

• suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada, suhtub teiste

laste tegemistesse sallivalt;

• suudab tegutseda iseseisvalt, sõltub vähem oma vanematest, vastutab oma käitumise

eest;

• algatab mänge, tegevusi;

• loob sõprussuhteid;

• püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute

suhtes;

• hoolib väiksematest lastest, osutab neile abi. Küsib endale ise vajaduse korral abi;

• järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi, oskab erinevates olukordades

sobivalt;

• käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;

• talub muutusi ja vanematest eemalolekut;

• arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda

kui teiste puhul;

38

• kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda

järelt.

Tunnetus-ja õpioskused


Laps:

• hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi;

• keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, silmatorkavale stiimulile või omadusele;

• tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis;

• mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid

rollivahetusega mänge;

• loob tegevuse kaudu seoseid kõnega, sõnad ja objektid saavad mõiste tähenduse;

• suhtleb 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt tuttava

täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;

• räägib ja saab aru üksnes sellest, mida ta tajub;

• tunneb huvi raamatute vastu, mõistab lihtsamaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad

enda kogemustega;

• tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel,

lihtsamaid põhjus-tagajärg suhteid, saab aru kuuluvusest ja erisusest;

• sobitab erinevaid materjale ja esemeid;

• rühmitab ühe nähtava omaduse järgi;

• omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse

kaudu;

• kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis,

kannab üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

39

2-3 aastased lapsed

Laps:

• leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga, kes suunab lapse

tegevust kõne kaudu;

• plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel;

• keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, omamata püsivat tähelepanu;

• tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate sümbolitega;

• kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka

lihtsas rollimängus;

• mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid;

• on omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada;

• osaleb dialoogis;

• jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud

lugudes

• jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud

lugudest;

• mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest

ülekantud tähendustest;

• rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;

• omab ettekujutust arvumõistest ja värvuste nimetustest;

• leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, info

saamiseks kasutab keelt;

• tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;

• omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning

mudelite järgi õppimise kaudu.

40

3-4 aastased lapsed

Laps:

• oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese

• juhendamiseta autoriteetide toel;

• plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme;

• hangib tänu keeleoskusele uut teavet, kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega ja

mis olukorras ta koos on;

• saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest;

• järgib lihtsaid reegleid;

• huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas;

• osaleb ühistegevustes ning teeb koostööd teiste lastega;

• konstrueerib ning osaleb rolli- ja võistlusmängudes ning loovtegevustes;

• liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi; keskendub tegutsedes mitmele

nähtavale ja eristavale tunnusele ning jaotab oma tähelepanu;

• saab aru arvumõistest, huvitub tähtedest;

• omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne

kaudu.

4-5 aastased lapsed

Laps:

• tegutseb lühikest aega iseseisvalt;

• reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust;

planeerides ja korraldades kasutama sisekõnet;

• tegutseb koos teistega, teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;

41

• keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada

kokkuleppeid;

• konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui

ka reaalseid esemeid ja objekte;

• osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes;

• räägib esemetest, mis pole kohal ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad

aset tulevikus ning fantaseerib;

• keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;

• oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;

• eristab rühmi ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest,

alluvusest ja üldistusastmest;

• on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest;

• omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab

probleeme;

• kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid

meeldejätmise viise.

5-6 aastased lapsed

Laps:

• plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada;

• keskendub tegevusele vähemalt 20-30 minutit;

• kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet;

• kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste

omandamiseks;

• järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid selgitada;

42

• kasutab sidusat kõnet, dialoog on suunatud peamiselt iseendale;

• osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes;

• saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest;

• kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras;

• kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab

kordamise vajadust.

6-7 aastased lapsed

Laps:

• saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja

nähtusi

• tervikuna;

• mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele

vastavalt

• ning kasutab arutlevat dialoogi;

• tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

• kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

• tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

• suhtub õppimisse positiivselt - tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja

katsetada;

• rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

• kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

43

LISA 2

VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU NING LAPSE

ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISELVANUSETI

MINA JA KESKKOND

Eesmärgid:

Laps...

1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

2. saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

3. väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;

4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;

5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

6. märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Sisu:

1. sotsiaalne keskkond:

mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised

rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise

väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;

2. looduskeskkond:

kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele

3. tehiskeskkond:

ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus;

virtuaalkeskkond:

44

Õppe –ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldus:

1. valdkonna temaatika valitakse lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab

sotsiaalset -, tehis – ja looduskeskkonda, sealhulgas tervise-ja liikluskasvatust.

2. last suunatakse ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu,

võimaldades tajuda ümbritsevat läbi erinevate meelte ja aistingute: vaadeldes, nuusutades, maitstes,

kompides, kuulates helisid:

3. erinevate tegevuste lõimimine: võrdlemine, modelleerimine, mõõtmine, arvutamine, vestlemine,

ettelugemine, kehaline liikumine, kunst, muusikaline tegevus:

4. õuesõpe- võimaldada õppida keskkonnas

5. suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta

küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja

märgatust ning kogetust järeldusi tegema.

6. suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

45

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

Sotsiaalne keskkond

Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

Mina 1. Teab oma nime ja oskab

öelda kui vana ta on

2. Teeb vahet poisil ja

tüdrukul, lapsel ja

täiskasvanul

3. Teab oma vanust, ütleb

vastuseks vanuse või

näitab seda sõrmedel

1. Oskab öelda oma ees- ja

perekonnanime

2. Vastab küsimusele, kas ta

on poiss või tüdruk

3. Ütleb küsimise peale oma

vanuse aastates või näitab

seda sõrmedel

1. Oskab öelda oma nime,

vanuse ja soo

2. Oskab öelda, mis aastaajal

tal on sünnipäev

3. Kirjeldab oma välimust

peegli abil

1. Oskab öelda oma sünnikuu

2. Oskab kirjeldada oma

välimust

1. Teab oma sünnikuud ja

sünnipäeva

2. Oskab end tutvustada

3. Kirjeldab enda omadusi ja

huvisid

4. Teab oma kohustusi ja õigusi

Perekond ,

sugulased

1.Teab, kes kuuluvad

perekonda

2.Teab perekonnaliikmete

nimesid

1. Teab oma pereliikmeid

(isa, ema, õde, vend)

2. Räägib oma perest ja

sellest, kes sinna kuuluvad

Kirjeldab oma perekonda

(pereliikmeid, vanaema-

vanaisa)

Oskab kirjeldada oma

perekonda (pereliikmete ja

lähisugulaste nimed)

1. Kirjeldab oma kodu,

perekonda ja peretraditsioone

2. Mõistab, et pered võivad olla

erinevad

3. Jutustab oma vanavanematest

4. Teab inimese eluringi (sünd,

surm)

Kodu Tunneb maja osi, nimetab

neid (tuba, köök,

1.Vastab küsimustele oma 1. Kirjeldab oma kodu: korter, 1. Teab oma kodutänava nime 1. Teab kodust aadressi ja ühe

vannituba, WC) pereliikmete ja kodu kohta

2. Teab, millised on kodused

tööd

3.Oskab nimetada ruume oma

kodus

maja, talumaja

2. Nimetab kodu asukoha:

linnas, maal

3. Kirjeldab pereliikmete

koduseid tegevusi

2. Räägib kodustest tegevustest

ja nimetab kohustusi nende

hulgas

3.Nimetab kodu asukoha:

linnas, maal (linnaosa,

talunimi)

vanema telefoni nr.


kodukohta

Lasteaed,

kool

1. Oskab nimetada oma

rühma õpetajate ja

rühmakaaslaste nimesid


rühma nime

2. Suudab leida oma koha

rühmas (voodi, käterätt jms)

3. Teab rühmareegleid ning

käitub meelde tuletamisel

vastavalt

4. Nimetab rühmas olevaid

esemeid

5. Teab rühmakaaslaste

nimesid

1. Nimetab oma lasteaia nime


tegevusi ja mänge

3. Teab lasteaia töötajaid ja

nende tegevusi


lasteaeda

2. Oskab kirjeldada enda,

eakaaslaste ja täiskasvanute

tegevusi lasteaias

3. Teab, miks koolis peab

käima

1. Teab oma lasteaia nime ja kus

see asub (aadressi)

2. Nimetab erinevaid ameteid

lasteaias ja teab nende

vajalikkust

3. Räägib lasteaia

traditsioonidest

4. Kirjeldab lasteaia kodukorda,

rühmareegleid ning peab neist

kinni

5. Teab kooli kui õppimise kohta

6. Teab, mille poolest lasteaed

koolist erineb

47

Ametid,

elukutsed, tööd

1. Matkib täiskasvanu

eeskujul täiskasvanu

tegevusi, lihtsamaid

ameteid

2.Tunneb mõningaid

elukutseid: arst, autojuht,

kokk, juuksur

1. Matkib lihtsamaid ameteid

2. Asetab töövahendid

kokkulepitud kohta

1. Oskab nimetada erinevaid

ameteid

2. Teab tuntumate ametite

juurde kuuluvaid

töövahendeid

3. Põhjendab mängu või

töökoha korrastamise

põhimõtteid

4. Osaleb lasteaias

jõukohastes töödes

1. Oskab nimetada ja mängida

elukutseid, millega sageli

kokku puutub ( juuksur,

kohvikupidaja, arst)

2. Teab miks täiskasvanud tööl

käivad

3.Teab mis on raha ja kuidas

raha saadakse

1. Oskab nimetada pereliikmete

elukutseid ja ameteid

2. Teab ja oskab kirjeldada

erinevaid ameteid ja nende

vajalikkust

3. Mõistab töö ja vastutuse

tähtsust-kohustust

4. Soovib osaleda jõukohastes

kodutöödes

5. Oskab selgitada raha otstarvet

Kodumaa-

Eestimaa,

Teised rahvused

Eesti

naaberriigid

1. Leiab täiskasvanu

juhendamisel teiste

esemete seast Eesti lipu,

lille ja linnu

1.Tunneb Eesti

rahvussümboolikat: eesti lipp,

rahvuslind ja –lill

2. Laps suhtub sallivalt rühma

kaaslastesse, tegemata vahet

nahavärvi, koduse keele vms.

Põhjal

1. Teab oma rahvust ning

keelt


rahvusi oma rühmas ja

kodukohas

3. Teab, et erinevaid rahvusi

iseloomustavad erinevad

1. Nimetab eesti riigi sümboleid

(lipp, hümn, vapp, lind, lill)

2. Oskab nimetada sündmusi,

mille puhul heisatakse riigilipp


rahvusi

1. Oskab Eesti kaardil näidata

oma kodukohta

2. Teab vabariigi presidendi

nime

3. Oskab nimetada meie

naaberriikide nimesid (Läti,

Soome, Rootsi, Venemaa)

48

kombed, keel jms. 4. Teab erinevate kultuuride

traditsioone

4. Oskab nimetada teisi rahvusi

ja keeli

5 Oskab välja tuua erinevate

rahvuste kultuurilist eripära

Tähtpäevad,

pühad,

kombed

1. Teab mõnede

rahvakalendri tähtpäevade

tähendusi ja sisu-jõulud,

isadepäev, emadepäev,

vastlad, lihavõtted

1. Nimetab pühadega seotud

tegevusi (jõulud, vastlapäev,

munadepühad jne)

1. Kirjeldab tähtpäevi oma

peres

2. Oskab nimetada tuntumaid

rahvakalendri tähtpäevi ja

nendega seotud tegevusi

(vastlapäev, kadri- ja

mardipäev jne)

3.Teab, miks tähistame

emade-ja isadepäeva.

1. Teab olulisemaid

rahvakalendri tähtpäevi ja

nendega seotud kombeid

(mihklipäev, vastlapäev,

kevadpühad, jaanipäev)

1. Teab eesti rahva tähtpäevi,

traditsioone ning kombeid

(tarkusepäev, sõbrapäev,

emakeelepäev jne)

2. Oskab nimetada riiklikke pühi

ja nendega seotud traditsioone

3.Oskab kirjeldada tähtpäevade

tähistamist oma kodus-lasteaias

Väärtus-kasvatus 1. Kasutab mõisteid

„Tere“, „Head aega“,

„Palun“, „Tänan või

Aitäh“

1. Peab kinni rühmareeglitest

2. Kasutab viisakussõnu,

suhtub kaaslastesse

sõbralikult

3. Meelde tuletamisel tervitab,

jätab hüvasti, palub ja tänab

1. Teab mõistete „õige“ ja

„vale“ tähendust

2. Tunneb ja järgib

lauakombeid

3. Teab ja järgib üldtuntud

viisakusreegleid

1. Käitub üldtuntud

viisakusreegleid järgides ja

püüab hinnata oma käitumist

1. Oskab järgida

käitumisreegleid erinevates

olukordades

2. Vastutab oma tegude ja

käitumise eest

49

Sõprus,

abivalmidus

1. Mängib koos sõbraga,

jagab oma mänguasja

1. Nimetab enda sõprade

nimesid

2. Püüab haiget saanud sõpra

lohutada

3. Saab aru, kes on hea sõber

1.Nimetab küsimise korral

sõbra positiivseid omadusi

2.Oskab teistega arvestada,

andeks paluda, andeks anda

ning leppida

1. Oskab sõpra lohutada ja

abistada

2. Suhtleb sõbralikult ja pakub

abivajajale abi

3.Teeb koostööd ühise

eesmärgi saavutamise nimel

1. Oskab kirjeldada sõbraks

olemist ja sõber olla

1. Oskab kirjeldada tundeid, mis

tekivad tülitsedes ja leppides

Hoolivus,

turvalisus,

tähelepanelikkus

1.Loovutab mänguasja ja

palub andeks.

2. Näitab välja oma

tundeid

1.Laps suhtub sallivalt rühma

kaaslastesse, tegemata vahet

nahavärvi, koduse keele vms.

põhjal

2. Märkab kaaslast, jagab

temaga mänguasju

1. Märkab kaaslast ja oskab

teistega arvestada

2. Oskab väljendada oma

emotsioone (rõõm, mure,

kurbus)

1.Oskab väljendada oma

emotsioone teisi arvestavalt

2. Laps sekkub nähes

ebaõiglust


emotsioone ja tundeid erinevates

olukordades

2. Oskab kaasinimestega

tähelepanelikult käituda

Suhtumine

erinevustesse

1. Suhtleb teistest rahvustest

lastega

1. Oskab nimetada inimeste

erinevusi (rassiline, keeleline)

1. Teab erivajadustega inimesi

ning nende vajadusi ja

abivahendeid (nt ratastool,

prillid, kepp jm.)

2. Oskab kirjeldada inimeste

erinevusi (rassiline)

3. Oskab vajadusel põhjendada

oma ettepanekuid ja kuulab

1. Mõistab, et inimesed on

erinevad ning neil on erinevad

vajadused, arvamused

50

teiste selgitusi

TERVIS

Tervise

väärtustamine

Haigused

nende vältimine

1. Tunneb riietusesemeid

ja nimetab neid

2.Tunneb mõisteid märg ja

kuiv

1. Teab erineva ilma ja

aastaaja riietust

2. Riietub otstarbekalt, paneb

märjad riided meeldetuletusel

kuivama

3. Teab miks peab puhkama ja

magama

1. Nimetab tegevusi, mis on

tervisele kasulikud (tervislik

toit, uni, puhkus, kehaline

liikumine)

1. Omab algteadmisi

tervislikest eluviisidest

(toitumine, hügieen, liikumine)

2. Kirjeldab, mida tähendab

tema jaoks terve olemine

1. Oskab eristada igapäevaelus

tervisele kasulikku ja kahjulikku

2. Riietub vastavalt ilmale ning

aastaajale

3. Teab, mis on haigus

Hügieen 1. Peseb ja kuivatab

täiskasvanu abiga käsi ja

nägu

2. Tunneb nina pühkimise

vajadust

3. Riietub iseseisval

1. Oskab kasutada

tualettpaberit

2. Täidab meeldetuletusel

hügieeninõudeid (peseb käsi,

nuuskab nina jne)

1. Täidab iseseisvalt

hügieeninõudeid

2. Kasutab söögilauas salvrätti

3. Hoiab meeldetuletusel

puhta ja korras oma riided,

kapi ja mängukoha

1. Hoiab puhta ja korras oma

riided, kapi ja mängukoha

1. Järgib käte puhtuse hoidmist

igapäevaelus

2. Teab, kuidas õigesti kasutada

taskurätti, kammi ja käterätti

Hammaste tervis 1. Teab miks on hammaste

pesemine vajalik

1. Nimetab hammaste tervise

jaoks vajalikke tegevusi

1. Teab, kui sageli pesta

hambaid

1. Teab, miks tekib

hambakaaries, hambaaugud

51

(toitumine, pesemine) 2. Teab, kui sageli tuleb

külastada hambaarsti

3. Nimetab hammaste tervise

jaoks vajalikke tegevusi

(hammaste pesemine, tervislik

toitumine, hambaarsti

külastamine)

2. Järgib hammaste hooldamise

põhimõtteid igapäevaelus

Tervislik

toitumine

1.Osutab küsimisel

erinevatele toiduainetele.

1. Nimetab mõningaid

tervislikke toiduaineid

2. Kirjeldab toidu maitset

(magus, soolane jne)

3. Istub söögilauas rahulikult

ja sööb iseseisvalt

1. Nimetab toiduainete

rühmad (teraviljatooted, puu-

ja köögiviljad, liha-, kala-,

muna, toidurasvad), mida

tuleks süüa igapäevaselt

1.Teab toitainete ülesannet ja

toitumise vajalikkust

2. Tutvub toidupüramiidiga

1. Teab, millised tegevused

aitavad meid hoida tervena

2. Teab mis on vitamiine, milleks

nad on organismile vajalikud

3. Oskab nimetada, milliseid

toiduaineid on vaja süüa rohkem

ja milliseid vähem , et olla

tervem (tervisepüramiid)

Inimkeha

tundmine

1. Tunneb oma näo ja keha

osi (nimetab neid)

1. Näitab ja nimetab näo- ja

kehaosi

1. Oskab nimetada kehaosi ja

teab nende vajalikkust

1. Teab, mille poolest inimesed

sarnanevad ja erinevad

üksteisest

1. Teab nimetada inimese

meeleelundeid ja milleks nad

vajalikud on

2. Selgitab, mis on kopsude ja

52

2. Tutvub inimese

meeleelunditega

südame kõige olulisem ülesanne

3. Teab tüdruku ja poisi

erinevusi

Ohutus

Ohutu käitumine

1. Teab, miks

rühmaruumis jooksta ja

tõugelda ei tohi

2.Teab päästeteeninduse

masinaid ja milleks nad

vajalikud on

1. Nimetab rühmaruumis ja

õues valitsevaid ohte

2. Käitub trepil rahulikult, ei

jookse ega tõukle

3. Teab, et võõrastega ei tohi

kaasa minna

1. Nimetab kohti, esemeid,

mis võivad olla ohtlikud (nt

lahtine tuli, terariistad,

kemikaalid, elekter jne)

2. Nimetab tegevusi, mis

võivad olla ohtlikud (talvel

jääle minek, rattasõit kiivrita

jne)

3. Teab, et õnnetuse korral

tuleb pöörduda täiskasvanu

poole

4.Teab, et võõrastega ei tohi

kaasa minna

5. Teab häirekeskuse numbrit

1. Teab, et õnnetuse korral

tuleb pöörduda täiskasvanu

poole

2. Oskab näha ümbritsevaid

ohtusid liikluses, kodus ja

oskab neist hoiduda

3. Teab, mida peab rääkima,

helistades numbrile 112

4. Selgitab, miks võõrastega ei

tohi kaasa minna

1. Teab ja tunnetab ümbritsevaid

ohte

2. Teab, millised on turvalise

käitumise reeglid

3. Teab ja kirjeldab, kuidas

tegutseda ohuolukordades

4. Selgitab, kuidas käituda

eksinuna linnas/metsas

5. Kirjeldab võimalikke ohte

kodus, veekogul, liikluses jm

6. Teab mida teha ja kuidas anda

esmaabi õnnetuse korral

53

112

Looduskeskkond

Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

Kodukoha

loodus

1. Tunneb rõõmu looduses

ja õues viibimisest

2. Oskab näidata muru, lille,

puud

1. Oskab nimetada metsa,

muru, lille, puud.


kodukoha olulisemat veekogu

(jõgi, meri, järv).

1. Tunneb lasteaia õueala ja

lähiümbruse puid (kask, mänd,

kuusk) ja mõnda lille.

1. Nimetab oma kodukoha

loodusobjekte.

2. Nimetab lasteaia õueala ja

lähiümbruse puid, kirjeldab

nende muutumist vastavalt

aastaaegadele

3. Tunneb lähiümbruse õistaimi.

1. Oskab kirjeldada kodukoha

loodust.

2.Kirjeldab lasteaia ja

lähiümbruse puid, põõsaid,

õistaimi.

3.Kasutab üldmõisteid-lehtpuud,

okaspuud, mets

4. Oskab kirjeldada niitu, sood,

raba

Loomad 1. Oskab piltidelt nimetada

tuttavat loomi ja linde (koer,

kass, kana, karu, rebane, jt.)

2. Oskab nimetada looma

1. Tunneb ja näitab pildilt

koduloomi ja mõningaid

metsloomi.

1.Oskab nimetada tuttavaid

loomi ja kirjeldada nende

välimust ning öelda kus nad

elavad.

1. Tunneb ja kirjeldab kohalikke

kodu- ja metsloomi ning

linde;nende käitumist ja eluviisi.

2. Oskab nimetada mõningaid

1. Nimetab tuntumaid erineva

elupaiga ja –viisiga loomi ning

linde; kirjeldab nende välimust.

2. Teab loomade käitumise

54

kehaosi (pea, saba, jalad,

kõrvad, silmad)

3. Oskab matkida erinevate

loomade ja lindude

häälitsusi ja iseloomulikke

liikumisviise.

kalu ja kahepaikseid.

3. Tunneb ja kirjeldab mõningaid

võõramaa loomi ja linde; teab

nende käitumist ja eluviisi.

erinevusi eri aastaaegadel

(rändlinnud, talveuni, poegade

toitmine).

3. Oskab kasutada üldmõisteid

koduloomad-metsloomad

Putukad 1. Tunneb ära putuka:

lepatriinu, sipelgas

1 Oskab nimetada tuttavaid

putukaid (lepatriinu,

sipelgas, mesilane jt).

1. Teab putukate elupaiku;

mesilane ja mesitaru; sipelgas

ja sipelgapesa jne.


putukaid.

2. Teab tuntumate putukate

elupaiku.

3.Oskab kirjeldada tuntumate

putukate välimust ja eluviisi.

1.Teab, miks on putukad

vajalikud ja millist kahju nad

võivad teha

Taimed, seened 1.Tunneb mõningaid puu-,

juur-ja aedvilju

2.Oskab nimetada 1-2 liiki

puid (kask, kuusk)

4. Oskab nimetada

osutamise korras tuttavaid

lilli (mänguväljakul,

peenral)

1. Nimetab mõningaid

taimi (puid, lilli, vilju)

2. Oskab nimetada seeni

ning nimetab erinevaid

kasvukohti (aed, mets).

1. Oskab nimetada ning

kirjeldada tuttavaid puid, lilli,

puu- ja köögivilju.


seeni ja kirjeldada neid.

3. Nimetab 3-4 toataime, oskab

kirjeldada nende erinevusi

välimuses

1. Tunneb levinumaid kohalikke

taimi (puid, põõsaid, lilli,

söögitaimi).

2. Teab taimede arengut.

3. Teab taimede erinevaid

kasvukohti.

1.Oskab nimetada ning

kirjeldada aias ja metsas

kasvavaid taimi (marjad, seened,

puud, põõsad).

2. Oskab nimetada teravilju,

mida kasutatakse söögiks.

3. Teab seene ehitust.

55


söögiseeni ja mürgiseid seeni.

4. Nimetab erinevaid toataimi

Öö-päev 1. Oskab küsimise korral

iseloomustada ööd (pime) ja

päeva (valge)

1. Teab mõisteid hommik

ja õhtu.

1. Eristab ja nimetab päeva ja

ööd (päeva ja öö vaheldumise

iseloomustamine).

2. Teab päeva erinevaid osasid

1. Mõistab öö ja päeva

vaheldumise seaduspärasusi.

2. Teab ajamõisteid (aastaaeg,

aasta, kuu, nädal, päev).

1. Kirjeldab oma sõnadega

loodust ja inimesi erinevates

tsüklites: ööpäev, nädal,

aastaring.

Aastaajad 1.Oskab nimetada talvele ja

suvele iseloomulikke

nähtusi (talvel on külm,

sajab lund; suvel paistab

päike, on soe)

1. Oskab nimetada kõiki

aastaaegu.

2. Oskab aastaaja kohta

öelda mõne iseloomuliku

tunnuse.

3. Märkab ilmastiku

muutusi.

1. Oskab nimetada kõiki

aastaaegasid ja neid

iseloomustada.

1. Eristab aastaaegasid ja tea

nende õiget järjekorda.

2. Teab aastaaegadele

iseloomulikke töid ja tegevusi.

3. Oskab jälgida aastaringi

looduses (taimed, loomad,

linnud).

1. Oskab nimetada loomade ja

lindude iseloomulikke tegevusi

erinevatel aastaaegadel (pesa

ehitamine, poegade toitmine,

talveuni, lõunasse rändamine

jne).

Ilmastik Oskab märgata erinevaid

ilmastiku nähtusi ja loodust

( sajab vihma, lumi, paistab

päike, tuul puhub, lind

laulab)

Nimetab erinevaid

ilmastiku nähtusi.

Nimetab ilmastiku nähtusi ja

kirjeldab neid.

Teab ilmastikunähtuste seost

aastaaegadega.

Teab ilmastiku nähtuste mõju

loodusele ja inimesele.

56

Inimese mõju

loodusele,

Bioloogiline

mitmekesisus

1. Mõistab, et lilli ei tohi

niisama noppida ja puuoksi

murda.

1. Mõistab, et lilli

nopitakse vaasi

panemiseks.

2. Teab, miks puud ja mets

on meile vajalikud

1. Mõistab, et on vaja istutada

puid ja teisi taimi.

2. Teab kuidas saab inimene

talvel loomi abistada.

3. Mõistab, et on vaja kokku

hoida joogivett (hamba- ja

kätepesu).

4. Oskab hoida puhtust enda

ümber kodus ja looduses.

1. Mõistab hooliva ja säästliku

käitumise vajalikkust.

2. Teab, mida tema saab oma

igapäevase tegevusega

keskkonnale head teha.

3. Mõistab, et elektrit tuleb

kokku hoida (kustutab tuled toast

lahkudes jne).

1. Suhtub ümbritsevasse

keskkonda hoolivalt ja käitub

seda säästvalt.

2. Kirjeldab, millised on

inimtegevuse positiivsed ja

negatiivsed mõjud tema kodu

ümbruse loodusele.

3. Soovib osaleda looduse

korrastamises.

4. Selgitab valguse,

temperatuuri, vee, õhu ning

toitainete tähtsust taimedele,

loomadele, inimestele.

Tehiskeskkond

Teema 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6aastased 6-7 aastased

Ehitised 1. Tunneb ära oma 1. Tunneb ära oma lasteaia, 1. Kirjeldab kodumaja; maja 1. Teab ehitisi, mis ümbritsevad 1. Oskab kirjeldada vanaaja kodu

57

kodumaja ja lasteaia kodukoha koolimaja,

kaupluse.

osad ja nende otstarve, ruumid

ja nende sisustus.

2. Kirjeldab lasteaia ruume ning

õueala ning seal kasutatavaid

vahendeid.

tema igapäevast keskkonda.

2. Teab olulisemaid

teenindusasutusi ja nende

vajalikkust (kauplus, juuksur,

polikliinik, pank, apteek,

kinksepatöökoda,

kaubanduskeskus jpm).

3. Võrdleb eramaja ja

korrusmaja.

ja selle sisustust, teab nimetada

kõrvalhooneid ning nende

otstarvet.

2. Oskab nimetada maja ehituseks

vajalikke materjale (kivi, puit jm).

3. Teab nimetada kodukohale

olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski jm

Kodutehnika,

mööbel

virtuaalkeskkon

d

1. Oskab nimetada mõnda

mööblieset.

2. Teab kodutehnikat ja

milleks seda kasutatakse

(pliit, külmutuskapp,

televiisor, tolmuimeja jm)

3. Jälgib lühikest videot,

vaatleb õpetajaga koos

arvutist pilte

1. Nimetab mööbliesemeid.

2. Oskab nimetada kodus

kasutatavaid kodumasinaid

3. Oskab nimetada videos

nähtavaid tegelasi-tegevusi

1. Kirjeldab mööblit ja

kodumasinaid, elektroonikat ja

teab nende otstarvet.

2. Kasutab IKT vahendeid

heaperemehelikult

1. Teab erinevaid kodumasinaid,

otstarvet ja oskab mõningaid

neid ise ohutult kasutada.

2. Teab erinevaid materjale.

3. Võrdleb multifilmi/filmi ja

päris loomi/inimesi

4. Oskab integreerida

tehnoloogilisi vahendeid

õppetöös

1. Kirjeldab kodumasinaid ja

elektroonikat, teab nende otstarvet

ja nendega seotud ohte

(kirjeldused on täpsemad, võivad

lisanduda ka näiteks

põllutöömasinad).

2. Teab teabevahendeid (raadio,

teler, arvuti) ja mõõtvahendeid

(kaal, termomeeter) ja kuidas neid

kasutatakse.

3.Kujuneb oskus väljendada end

58

meediavahendite abil

4. Oskab integreerida

tehnoloogilisi vahendeid õppetöös

Jäätmed 1.Mõistab, et prahti ei tohi

maha visata vaid

prügikasti

1. Leiab loodusest prahti ja

toob selle kokkulepitud

kogumiskohta.

1. Kirjeldab kuidas prügi

sorditakse (paber, olme,

toidujäätmed).

1. Teab võimalusi asjade

säästlikust kasutamisest.

2. Teab prügi sorteerimise

vajalikkusest ja taaskasutamise

võimalustest.

1. Teab miks on vaja prügi

sorteerida (paber, plast, patareid).

2. Oskab kirjeldada asjade korduva

kasutamise võimalusi.

3. Mõistab asjade säästliku

kasutamise vajalikust (tarbetud

ostud, raiskamine).

LIIKLUS

Liiklusvahendid 1.Tunneb

liiklusvahendeid- autot,

rongi, bussi, lennukit,

laeva.


liiklusvahendeid

2. Tunneb ära sõidu- ja

veoauto, trolli, trammi,

paadi, helikopteri,

mootorratta pildilt ja õues.

1. Teab liiklusvahendite

erinevusi ja eriotstarbeliste

sõidukite tähtsuts ja ülesandeid.

2. Oskab ühissõidukis käituda

(valideerida piletit, väljumiseks

vajutada nuppu).

1. Tunneb traktorit, teerulli,

kombaini.

2. Kirjeldab erinevaid sõidukeid

ja nende otstarvet.

3. Teab kuidas käituda

ühissõidukisse sisenedes ja

väljudes.

1. Oskab nimetada ja kirjeldada

erineva töö tegemiseks vajalike

sõidukeid (prügiauto, kraana,

operatiivsõidukid jm).


transpordivahendeid

Valgusfoor 1. Teab milleks on 1. Teab liiklusreeglite 1. Teab valgufoori tulede 1. Tunneb jalakäijatele olulisi 1. Oskab kirjeldada oma teekonda

59

Tänava

ületamine

sõidutee

2. Teab, et inimesed

kõnnivad kõnniteel

3. Teab valgusfoori tulede

värve

vajalikkust

2. Teab ülekäigurada,

valgusfoori ja fooritulede

tähendust.

3. Teab liiklusmärkide

vajalikkust (aitavad ohutult

liigelda).

4. Liikleb tänaval koos

täiskasvanuga, tänaval ei

jookse ega mängi.

süttimise järjekorda ning nende

tähendust.

2. Teab kuidas sõiduteed

ületada jalgsi ja jalgrattaga.

3. Tunneb ära ülekäiguraja ja

ühistranspordi peatuse märgid

liiklusmärke.

2. Teab, kuidas ületada sõiduteed

reguleeritud ja reguleerimata

ülekäigukohas.

kodust lasteaeda.

2. Teab kuidas ületada ristmikku.

3. Teab liiklemise erinevusi linnas

ja maal.

4. teab kuidas liigelda, kui puudub

kõnnitee

Ohutus liikluses

Turvavarustus

Jalakäija

Ohutu

liiklemine

1.Teab põhireegleid

tänaval jalakäijana ja

transpordiga liigeldes

1. Teab, et jalgrattaga sõites

tuleb kanda kiivrit.

2. Teab helkuri kasutamise

vajalikkust.

1. Oskab selgitada, kus ja

kuidas helkurit kanda.

2. Oskab kirjeldada liiklemise

ohtusid erinevates

ilmastikuoludes.

1. Teab liikluseeskirja vajalikust.

2. Teab, kus ja kuidas võib

jalgrattaga sõita.

3. Teab turvavahendite

vajalikkust (turvavöö, turvatool).

1. Teab, kuhu kinnitada

helkurribad, helkur

2. Teab rulluiskude ja rulaga

sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja

küünarnukikaitsmed, ohutud

kohad

Kodukoha

loodus:

veekogud,

*Tunneb rõõmu looduses

(õues) viibimisest

*Oskab nimetada oma

kodukoha olulisemat veekogu

60

kodupaiga

metsja

koduloomad;

taimed, seened

ja putukad

*Oskab osutamise korral

nimetada metsa, muru,

lille, puud

(meri, jõgi, järv)

*Oskab nimetada tuntumaid

seeni ja

kirjeldada neid, mis kasvavad

kodukoha

metsas

61

KEEL JA KÕNE

Eesmärgid:

Laps...

1. tuleb toime igapäevases suhtluses;

2. kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

3. tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise

esmased oskused.

Sisu:

1. keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

2. suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

3. lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Õppe –ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldus:

1. lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last

õpetatakse eelkõige keelevahendeid ( uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste

omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

2. peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes ( mängimine, käelised tegevused,

liikumis-ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste

kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda, laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes

koos täiskasvanuga;

3. suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute

koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt

mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi ning lugemis –ja kirjutamisvalmiduse kujunemist

4. õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt)

seostatult mängude ja igapäevatoimingutega;

5. mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. ( nt nimekirjade

koostamine, joonistusele pealkirja kirjutamine, kaardi või kirja kirjutamine koos täiskasvanu abiga)


Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

Suhtlemine

Jutustamine

Kuulamine

kõnelemine

1. Kasutada kõnes

lihtsamaid nimi-, tegu-,

omadus- ja määrsõnu

2. Nimetab pildil ja enda

ümber olevaid esemeid ning

vastab küsimustele

mis(kes) see on?

3.Tunneb ära kuuldud

loomade, lindude jm.

häälitsusi ja kordab neid’

1. Oskab vastata lühilausetega

kirjanduspala, luuletuse,

muinasjutu sisuga seoses

olevatele küsimustele

2. Oskab kirjeldada pildil, õues

jms. nähtut lihtsamate

väljenditega

3. Oskab jutustada 2-3 osast

koosneva pildiseeria järgi

4. Suudab kuulata õpetaja

1. Oskab rääkida 2-4 sõnaliste

lausetega

2. Suudab kuulata esitatavat

kirjanduspala 10-15 minutit

3. Oskab vastata

kirjanduspalaga seotud

küsimustele

4. Oskab lühidalt jutustada

pildil nähtust

1. Oskab vastata kirjanduspala,

luuletuse või muinasjutuga

seoses olevatele küsimustele

mitmest sõnast koosneva

lausega

2. Teab peast mõningaid

vanasõnu, mõistatusi,

liisusalme

3. Jutustab pildiseeria järgi(4-5

pilti), öeldes iga pildi kohta

lause

1. Oskab kõneleda selgelt ja

ladusalt

2. Oskab reguleerida hääle

tugevust ja intonatsiooni

3. Mõistab avaldada arvamust

nähtu, kuuldu, loetu põhjal

4. Oskab avada luuletuste sisu

5. Mõistatab, koostab ja arvab

63

4.Oskab vastata küsimustele

kahesõnaliste lausetega

5.Saab aru lihtsamatest

korraldustest ja täidab neid

6. Oskab väljendada oma

soove

7.Oskab kuulata esitatavat

muinasjuttu või

kirjanduspala 5 minutit

esitlust teda katkestamata

5. Tahab ja oskab mängida

koos õpetajaga lühikesi

lavastusmänge

6. Oskab kasutada kõnes

erinevaid intonatsioone

7. Suudab reguleerida oma

hääle tugevust ja kõne tempot

5. Oskab lühikesi jutukesi

ümber jutustada

6. Oskab iseloomustada lihtsate

väljendite abil asjade, nähtuste

välimust, suurust ja otstarvet

7. Vastab Miks? Kuidas? Kus?

Küsimustele, esitab ise

analoogseid küsimusi

8. Oskab järjestada tuttava

pildiseeria(3-4pilti) ja kirjeldab

mõne lausega tegevust

9. Oskab osa võtta pikemast

vestlusest, kuulata kaaslase

kõnet

4. Räägib 2-3 lausega mõnest

hiljuti kogetud emotsionaalsest

kogemusest

5. Oskab nimetada teiste

rahvaste muinasjutte.

ära mõistatusi

6. Teab mõningaid vanasõnu

7. Oskab mängida kaaslastega

sõnamänge, tuletab lihtsaid

sõnatuletisi ja liitsõnu

8. Oskab selgitada sündmuste

vahelisi seoseid

9. Oskab järjestada tuttava

pildiseeria ning koostada selle

põhjal jutukese

10. Oskab nimetada teiste

rahvaste loominut.

64


Grammatika 1. Eristab mineviku ja oleviku

vorme

2. Suudab moodustada

omadussõna alg- ja keskvõrret

1. Kasutab õigesti olevikku ja

lihtminevikku

1. Kasutab kõnes õigeid aja ja

grammatilisi vorme

2. Oskab õigesti kasutada

laadivahelduslikke sõnu

1. Oskab kasutada kõnes õigeid

aja- ja grammatikavorme

2. Oskab eristada sõnas

lühikest ja pikka häälikut


Sõnavara 1. Oskab kasutada

lihtsamaid omadussõnu

1. Mõistab ja kasutab

mõningaid üldmõisteid

2. Mõistab ja kasutab oma

kõnes ase- ja arvsõnu

1.Kasutab kõnes mõningaid

liitsõnu (autotee, kelgumägi) ja

tuletisi (triibuline)

2. Kasutab kõnes mõningaid

antonüüme (paks-peenike)

1. Oskab kasutada kõnes

tuttavaid üldmõisteid

2. Oskab leida ja kasutada

mõningaid sünonüüme ja

antonüüme

1. Oskab kõnes kasutada

vastandsõnu ja

samatähenduslikke sõnu

65

3. Kasutab kõnes liiginimetusi

(kuusk, mänd-puud)


Hääldamine 1. Kordab järele üksikuid

häälikuid

1. Kordab järele üksikuid

häälikuid

1. Oskab hääldada õigesti

enamust emakeele

häälikutest, kõneleb selgelt

ja arusaadavalt

2. On omandanud oma

sõnavara piires õige häälik-

ja silbistruktuuri

3. Matkib täiskasvanu

eeskujul intonatsioone

1. Hääldab õigesti, selge

diktsiooniga erinevaid

liisusalme, vigurlauseid

2. Kuuleb sõnas häälikuid,

hääldab häälikuid õigesti,

nimetab häälikuid sõna alguses,

keskel, lõpus

3. Oskab eristada sõnas

täiskasvanu häälduse alusel

pikka ja lühikest häälikut

Oskab nimetada täis-ja

1. Oskab hääldada

mitmesilbilisi ja

häälikuühenditega sõnu ning

enamkasutatavaid võõrsõnu

2. Kuuleb ja nimetab kõiki

häälikuid sõnas õiges

järjekorras

66

kaashäälikuid, sulghäälikuid


Lugemine

kirjutamine

1. Oskab mängida

täiskasvanuga käemängu

2.Tunneb rõõmu mängust,

matkimisest jms.

3. Teab, kuhu pannakse

raamatud

4. Oskab vaadata raamatut

lehekülgede kaupa

1. Oskab peast öelda paar 4-8

realist luuletust

2. Oskab raamatut korralikult

asetada oma kohale

1.Tunneb ära ja nimetab

üksikuid tähti.

2. Kirjutab õigesti üksikuid

sõnu (nt. oma nimi)

1. Oskab leida tekstist lauset

ja lausest sõnad

2. Oskab kirjutada oma nime

3. Oskab jutustada tuttava

muinasjutu sisu

4. Oskab teha „oma raamatut

1. Tunneb ja kirjutab kõiki

joonistähti, kirjutab õigeid

tähekujusid

2. Oskab lugeda lihtsamaid

sõnu kokku

3. Oskab lahendada lihtsaid

lasteristsõnu,

4. Teab lause lõpumärke ja

nende tähendust

67

MATEMAATIKA

Eesmärgid:

Laps...

1. rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

2. järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;

3. tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma igapäevategevusi;

4. mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

5. mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

6. tunneb ja kirjeldada geomeetrilisi kujundeid;

7. näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Sisu:

1. hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;

2. suurused ja mõõtmine;

3. geomeetrilised kujundid.

Õppe –ja kasvatustöö kavandamine ja korraldus:

1. innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille

tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi ja sarnasusi ning oskab esemeid

järjestada, rühmitada ja loendada;

2. harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ning kasutama

vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

3. seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, ergutades sealjuures last

kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis -, nägemis -, haistmis –ja kompimisaistingut

4. suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama ( arvud, mõõtühikud, kujundite

nimetused jm);

5. toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ja erinevate tunnuste

ning omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu

68

Lapse arengu eeldatavad tulemused


Hulkade

moodustamine

võrdlemine

1. Suudab leida

geomeetrilisele kujundile

vastava kujundi

2. Moodustab hulki värvide

alusel (punane, kollane,

sinine)

3. Võrdleb ja eristab ringi ja

ruutu

4. Võrdleb esemete hulki

väljenditega rohkem või

vähem

1.Rühmitab geomeetrilisi

kujundeid värvuse ja suuruse

järgi

2.Moodustab hulki ühiste

tunnuste järgi

3.Leiab mittekuuluva eseme

hulgast

4.Võrdleb esemete hulki

väljenditega rohkem või

vähem

5.Tutvub värvidega punane,

oranz, lilla, must ja valge

1.Rühmitab geomeetrilisi

kujundeid ja moodustab hulki

ühise tunnuse järgi

2.Võrdleb esemeid

suurustunnuste järgi, järjestab

kasvavas ja kahanevas

järjekorras

3.Rühmitab esemeid, olendeid

kahe erineva tunnuse alusel

(poisid, tüdrukud)

4.Nimetab kõiki põhivärve,

musta, oranzi ja lillat

5.Tunneb värvi- vajundeid

(hele, tume)

6.Võrdsustab hulki äravõtmise

ja juurdepanemise teel

1. Rühmitab geomeetrilisi

kujundeid, moodustab ühiste

tunnuste järgi hulki

2. Kirjeldab geomeetriliste

kujundite erinevusi (nurkade

arv, suurus, värvus)

3. Võrdleb esemeid

suurustunnuste järgi,

järjestab esemeid kasvavas ja

kahanevas järjekorras

4. Nimetab põhivärve

värvivarjundiga (hele, tume)

5. Tunneb ja nimetab oranzi

ja lillat värvi

6. Võrdsustab hulki

äravõtmise ja

1.Rühmitab ja võrdleb

geomeetrilisi kujundeid ja

moodustab hulki

2.Võrdleb ja rühmitab ruumilisi

kujundeid (kera, kuup ja

nelitahukas)

3.Võrdleb esemeid suuruste

järgi, järjestab kasvavas ja

kahanevas järjekorras

4.Moodustab paare

5.Nimetab kõiki värve

värvivarjundiga (hele, tume)



7.Koostab ja lahendab

matemaatilisi jutukesi antud

69

7.Moodustab paare juurdepanemise teel

7. Lahendab matemaatilisi

jutukesi antud hulga järgi

hulga järgi

8.Teab mõisteid viimane ja

eelviimane

9.Kasutab esemete arvu

kirjeldamisel mõisteid üks,

mõni, kõik

10.Võrdleb hulki väljenditega

on suurem kui; on väiksem kui;

on võrdne


Loendamine

Arvud

Numbrid

Arvutamine

1.Puudutab ja loendab 1-3

eset

2. Paneb kokku 2-3 osalise

pildi

1.Loendab esemeid viie

piires, vastab küsimusele mitu

on?

1.Loendab esemeid kümne


on?

2.Tunneb numbreid ja järgarve

kümne piires

3.Kirjutab numbreid 1-5

4.Saab aru mõistest paar,

moodustab paare

1.Loendab esemeid kümne


on?


kümne piires


4.Moodustab paare

1.Loendab esemeid 12 piires,

vastab küsimusele mitu on?


12 piires

3.Leiab järgarvu abil eseme

asukoha reas


70

5.Leiab arvukaardilt õige

numbri

6.Lahendab ja koostab ise

matemaatilise jutukese kahe

etteantud hulga järgi

5.Leiab arvukaardilt õige

numbri (1-8)


matemaatilise jutukese arvuni 8

7.Moodustab paare

5.Moodustab paare


matemaatilise jutukese kahe

etteantud hulga järgi

7.Kasutab liites ja lahutades

vastavaid sümboleid: +; -; =

8.Loendab pilguga haarates

kuni 4 eset


Suurused 1.Teab mõisteid:

suur-väike;pikk-lühike;peal-

1.Näeb ja leiab esemete

erinevusi (suur – väike, pikk-

lühike, kõrge-madal jne)

1.Järjestab esemeid suuruse,

pikkuse, laiuse, kõrguse järgi

1.Järjestab esemeid suuruse,


1. Järjestab esemeid suuruse,


71

Järjestamine

mõõtmine

all;sees-väljas; ees-

taga;ümmargune-

kandiline;kõva-pehme, üks ja

palju

2.Asetab klotse üksteise peale

ja kõrvale

2.Kasutab mõisteid üks,

palju, võrdselt; suur, väike,

ühesuurune; pikk, lühike,

ühepikkune; kõrge, madal,

ühekõrgune; rohkem, vähem,

võrdselt; õhem, paksem,

võrdne

3.Teab ja kasutab mõisteid

kõige suurem, kõige väiksem

4.Võrdsustab hulki

äravõtmise ja

juurdepanemise teel

5.Teab mõistet raha

6.Mõõdab kokkulepitud

mõõtühikuga vahemaad ja

mahtu

2.Kasutab mõistet- väike,




võrdselt



4.Teab kasutuses olevaid

rahaühikuid

5.Mõõdab kokkulepitud


mahtu

2. Kasutab mõisteid: üks, palju,

võrdselt; suur, väike,




võrdselt; õhem, paksem,

3. Teab ja kasutab mõisteid

kõige suurem, kõige väiksem

4. Võrdsustab hulki äravõtmise

ja juurde panemise teel

5. Teab kasutuses olevaid

rahaühikuid (1, 2, 5, 10 EUR-i;

5, 10 senti)

6. Mõõdab kokkulepitud


mahtu

7. Teab pikkusmõõte cm, m,

km

8. Teab massimõõtu:

72

gramm, kilogramm

9. Teab mahumõõtu liiter

10. Oskab mõõta kaugusi ja

mahtu kokkulepitud

mõõtühikuga, väljendab

mõõtmistulemusi arvu abil


Geomeetrilised

kujundid

1.Teab kujundeid: ring, ruut,

kolmnurk

1.Teab mõistet ümmargune ja

kandiline

2.Eristab kolmnurka,

nelinurka, ringi

3.Moodustab geomeetrilistest

kujunditest mustreid

4.Tuvastab kompimise teel

nelinurka, kolmnurka ja ringi

1.Tunneb ruutu ja ristkülikut,

kirjeldab kujundite sarnasusi ja

erinevusi

2.Tunneb ringi ja kolmnurka,

kirjeldab neid

3.Leiab ümbritsevast

keskkonnast geomeetrilisi

kujundeid (ring, kolmnurk, ruut

ja ristkülik)

4.Moodustab geomeetrilistest


1.Tunneb ruutu, ristkülikut,

kolmnurka, ringi

2.Kirjeldab ruudu, ristküliku

erinevusi


keskkonnas geomeetrilisi

kujundeid (ruut, ristkülik,

kolmnurk, ring)

4.Kasutab mõisteid serv ja nurk


tuttavaid kujundeid

1.Tunneb ruutu, ristkülikut,

kolmnurka ringi ja ovaali,


erinevusi

2.Tunneb geomeetrilisi vorme

kera, kuup ja nelitahukas,


erinevusi


keskkonnast geomeetrilisi

kujundeid (ring, kolmnurk, ruut

73

5.Kasutab mõisteid serv ja nurk


nelinurka, kolmnurka ja ringi


kera ja kuup


kera ja kuup

ja ristkülik)

4. Moodustab geomeetrilistest


5. Tunneb geomeetrilisi vorme

kera ja kuup

6. Valmistab pinnalaotusi

kleepides kujunditest ruumilisi

mudeleid

6. Kasutab mõisteid serv ja

nurk


Orienteerumine

ajas,

ruumis,

paberil

1.Teeb vahet ööl ja päeval 1.Eristab ööpäeva osi:

hommik, lõuna, õhtu, öö

2.Tutvub ajamõistetega:

sügis, talv, kevad, suvi

1.Määrab vasakut ja paremat

poolt, orienteerub ruumis

vastavalt juhendamisele

2.Nimetab aastaaegu

1.Määrab vasakut ja

paremat poolt, orienteerub

ruumis vastavalt

juhendamisele

2.Tunneb ja nimetab

1.Teab vasakut ja paremat

poolt, orienteerub ruumis

vastavalt juhendamisele

2. Orienteerub tasapinnal

figuure ja kujundeid

74

3.Kasutab mõisteid: eile,

täna, homme; hommik,

õhtu

4.Eristab mõisteid: kõrge –

madal; raske – kerge;

suurem – väiksem; pikem –

lühem

5.Eristab mõisteid: ees,

taga, üleval, all, peal

2.Nimetab nädalapäevi

3.Kasutab mõisteid eile, täna,

homme

4.Kasutab mõisteid ja eristab

ööpäeva osi: hommik, lõuna,

õhtu, öö

5.Teab asenditunnuseid: peal –

all; üleval – all; ees – taga;

sees – peal; sees – kõrval

6.Eristab mõisteid: kõrge –

madal; raske – kerge; suurem –

väiksem; pikem - lühem

aastaaegu

3.Teab ja kasutab mõistet

lõuna, õhtu, öö

4.Teab asenditunnuseid peal

– all; üleval – all; ees – taga;


5.Teab asenditunnuseid peal

– all; üleval – all; ees – taga;


6.Teab nädalapäevade ja

kuude nimetusi

moodustades

3. Nimetab õiges järjekorras

aastaaegu

4. Teab ja nimetab õiges

järjekorras nädalapäevi

6.Teab ja kasutab mõisteid

hommik, lõuna, õhtu, öö

7.Teab õiges järjekorras kuude

nimetusi ja enda sünnipäeva

8.Tunneb kellaaega,

täis - ja pooltundides, kasutab

kellaaega päevakava

75

koostamisel

9.Teab mõisteid täistund,

veerand, pool ja kolmveerand

10. Teab ajaühikuid aasta, kuu,

nädal, päev, sekund, minut

76

KUNST

Eesmärgid:

Laps...

1. tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

2. kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

3. vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

4. kasutab õpitud voolimis-, joonistamis-ning maalimisvahendeid ja –võtteid;

5. kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

6. vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Sisu:

1. kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul,

2. kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;

3. tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

4. kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.


1. antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma

maailmanägemist;

2. suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlusel tehtud

tähelepanekuid;

3. kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

4. arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi,

otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;

5. julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning

ergutatakse lapse kujutlus –ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

77

6. viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevusi teiste valdkondade õppe –ja

kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid

materjale;

7. suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid

materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise

kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma

hinnangut.

78



Kujutamine ja

väljendamine

1. Tunneb rõõmu

kunstitegevuses osalemisest

2. Suunamisel annab

kritseldusele tuttavate inimeste,

esemete nähtuste nimed

3. Abistab täiskasvanut

erinevate liivast, lumest jne.

vormide moodustamisel

1. Osaleb aktiivselt

kunstitegevuses

2. Läheb üle kritseldamiselt

lihtsamate esemete ja

objektide kujutamisele.

3.Valib värve oma tunnetest

ja soovidest lähtuvalt.

4. Tunneb rõõmu erinevate

vormide loomisel (savist,

liivast, lumest).

1. Kujutab natuurist

inspireeritud objekte jne.

isikupäraste sümbolitega, mis

olemuselt täienevad ja

muutuvad keerukamaks.

2.Jutustab oma piltides nii

tuttavatest asjadest ja kogetud

sündmustest kui ka

fantaasiatest.

3. Valib mõtte teostamiseks

sobivaimana tunduvad

vahendid

1. Kujutab natuurist

inspireeritud objekte lisades

iseloomulikke detaile,

meeleolusid ja nähtusi,

arvestades vormi ning värvi

kasutades tervet paberipinda.

2.Väljendab ennast oma

tajudele ja kogemustele

tuginedes

3. Suudab olla oma tegemistes

sihipärasem ja püsivam

1. Kujutab inimest oluliste

kehaosadega, külgvaates ja

liikumises.

2. Kujutab sõidukeid eest ja

tagantvaates.

3. Kujutab maastikku

vastavalt aastaajale, ilmale,

ööpäevaosadele

4. Kujutab esemeid osaliselt

varjatult teiste esemete poolt

5. Kujutab kaugemal ja 79

lähemal asuvaid esemeid

erineval kõrgusel ja erinevas

suuruses

6. Kujutab pildi järgi teatud

muudatustega (Näiteks

muudab aastaaega).

Värvid 1.Leiab ümbritsevast

põhivärvid: kollase, punase,

sinise

2. Teab lisaks rohelist, musta,

valget

1. Oskab nimetada valget,

musta, pruuni, roosat.

1. Kasutab põhivärvidele

lisaks heledamaid ja

tumedamaid värvitoone

1. Oskab muuta värvide toone

erinevate värvide segamise

teel.

1. Teab erinevaid värvide

toone (sinakas rohelised,

telliskivipunased, beeži,

samblarohelist, sinepikollast,

sirelilillat).

Kujundamine 1.Oskab juhendamisel

kaunistada täppide, erinevate

templite ja joontega

tasapinnalisi esemeid

1. Kaunistab iseseisvalt

ruumilisi ja tasapinnalisi

esemeid (täppidega, joontega,

erinevate kujunditega).

1. Koostab elementidest lihtsa

kordusskeemiga mustririba

eseme äärise kaunistamiseks

2. Kujundab õpetajaga koos

tähtpäevakaardi sündmuse

meeleoluga sobivate

motiividega

1. Tajub mustri rütmi,

kujundite ja figuuride

kaunistamisel

2. Kujutab erinevaid rütmilisi

mustreid kaunistades

ruumilisi ja tasapinnalisi

esemeid.

1. Kaunistab kolmnurga ja

riskülikukujulist paberit.

2. Jätkab keerulisemat mustri

rütmi (erinevad jooned,

ringid, täpid, kaared,

poolringid, rõngad jne.)

3. Kujutab Eesti rahvuslikku

geomeetrilist ja

80

3. Valib kaunistusmotiivi ja

kannab juhendamisel šablooni

või templi abil selle

omavalitud kohale esemel

3. Võtab osa tähtpäevadega ja

pidudega seotud ruumide

kaunistamisest

taimemotiividest koosnevaid

ornamente

4. Kujutab ruudulisest ja

joonelisest paberist

väljalõigatud kujundeid kirja-

elementidega

(värvipliiatsitega).

Kunsti

vaatlemine,

vestlused kunstist

1. Vaatleb pilte, näidistöid,

raamatu illustratsioone; osutab

enda jaoks tähtsatele

objektidele, nähtustele ning

nimetab neid (auto, koer, päike)

1.Vaatleb ja tunneb huvi teiste

kunstitööde vastu

2. Soovib jutu kuulamisel

näha raamatu illustratsioone

1. Suunavate küsimuste abil

analüüsib ja annab tööle

hinnangu ning avaldab oma

arvamust

2. Külastab lasteaias

väljapandud laste tööde

näitust.

3. Suhtub heasoovlikult

kaaslaste töödesse

4.Jutustab küsimuste toel,

mida ta on oma töödest

kujutanud

1. Vaatleb omal algatusel

raamatuillustratsioone ja

kunstitöid ning esitab nende

kohta küsimusi ja avaldab

oma arvamust

2. Räägib mida ta on oma

töödes kujutanud, ning

nimetab, mis materjale ta on

oma töös kasutanud

1.Vaatleb erinevaid

kunstiteoseid

2. Koostab teose kohta jutu

(mis juhtus enne, mis juhtus

pärast).

3. Kasutab raamatu

illustratsioone, fotosid ja

kunstiteoseid (sh skulptuure)

oma töö lähtealusena, luues

oma vaba ja isikupärase

variandi

81


Joonistamine ja

maalimine

1. Oskab hoida käes rasvakriite,

pliiatsit, pintslit

2.Julgeb kasutada erinevaid

töövahendeid

3.Tunneb huvi kunstitegevuse

vastu

4.Oskab teha värviga

käe-,templi- ja pintslijäljendeid

5. Oskab tõmmata paberile

vertikaal-, horisontaaljooni ja

püüab järele joonistada ringi

6. Oskab pintslit loputada

7. Oskab kasutada pliiatseid,

rasvakriite joonistamisel

1. Oskab tõmmata jooni

erisuundades, erijämedusega

pideva katkemata liigutusega

2. Oskab vajutada pintslijälgi

pintsli küljega

3. Oskab joonistada

ümmargusi kinnisvorme

4. Oskab maalida kandilisi

kinnisvorme

5. Oskab maalida lühemaid

sirg- ja kaldjooni

6. Oskab kujutada tuttavatest

joontest ja vormidest

koosnevaid esemeid

7. Oskab pildipinda

otstarbekalt kasutada

1. Kasutada põhivärvidele

lisaks roosat, halli,

tumepunast, hele-ja tume

sinist

2. Tõmmata sirgeid ja

kaarjaid jooni mitmes suunas

3. Kujutada ovaalseid,

kandilisi ja ümarvorme

4. Töös kasutada kahte

erineva jämedusega pintslit

vastavalt vajadusele

5. Edasi anda tegelase

isikupära värvi ja vormi abil

6. Koostada mustrit ja

paigutada suletud pinnale-

tarbeesemele

7. Puhuda kõrrega värvi

1. Kujutada inimest ees-,

külg-ja tagantvaates.

2. Kujutada inimest

3. Kujutada linde ja loomi

erinevates asendites

4. Segada värve vajaliku

värvitooni saamiseks

5. Muuta tõmmatava joone

laiust-pintsliotsaga, minnes

üle pintsli küljele

6. Kujundada mustrit.

Sümmeetria- motiivide

kordumine. Lihtsamas

kompositsioonilised võtted

7. Kujutada süžeelises töös

liiklusvahendeid

8. Kasutada erinevaid

1.Ühtlaselt pindu värvida,

muutes pliiatsi või pintsli

suunda olenevalt kujutise

vormist

2. Reguleerida käesurvet

pliiatsile värvitooni vajaliku

intensiivsuse saavutamiseks

3.Kasutada vajalikke ja

sobivaid värvitoone

4. Kujutada esemeid näidise,

mälu, natuuri, sõnalise

kirjelduse järgi ja fantaasia

põhjal

5. Edasi anda inimese erinevaid

kehaasendeid ja liigutusi

6. Kujutada erinevaid sündmusi

ja tegevusi

82

8. Oskab nimetada põhivärve

9. Oskab pintslit ja pliiatsit

õigesti käsitleda

10. Oskab kujutada

loomafiguuri, andes edasi

peamisi kehaosi

11. Oskab kujutada natuurile

sarnaseid-lähedasi esemeid,

asju, inimesi (nt. peajalgseid)

12. Oskab kasutada lihtsamaid

tehnikaid (lehetrükk,

žvammitrükk, kuulitrükk)

12. Oskab kujutada inimese

nägu

paberil laiali

8. Linde ja loomi kujutada

9. Liiklusvahendit joonistada

10.Tüdruku ja poisi erinevusi

edasi anda pildil nende

välimuse ja riiete järgi.

11. Kujutada süzeelisi ja

maastiku pilte

tehnikaid

9. Kasutada töös lillat ja

oranži

7. Kasutada erinevaid

joonistusvahendeid ja tehnikat

8. Esemetevahelist

proportsiooni kujutada

9. Koostada tuttavatest

elementidest mitmesuguseid

kombinatsioone ja motiive

10.Töötada grupis. Kollektiivne

töö

11. Analüüsida tööd-töid


83

Voolimine 1. Tunneb huvi voolimise vastu

2. Püüab voolida piklikku ja

ümarat vormi aluse peal

3. Püüab vajutada

käsitööpulgaga täpimustrit

4. Tükeldab voolimismaterjali

1. Plastiliini või savi rullida

laual või käte vahel

2. Veeretada plastiliini keraks

laual või peopesade vahel

3. Kerakujulise kujundi

peopesade vahel kettaks

vajutada

4. Kette servade

üleskeeramisega kausikeseks

vormida

5. Kahest kuni kolmest

ühesuguse kujuga tuttavast

vormist lihtsamaid esemeid

voolida

6. Liita osad kokku

vajutamise teel

7.Keerata pikliku kujundi

rõngasse ja ühendada otsad

1.Lihtsamaid esemeid voolida

ja nendele iseloomulike

omadusi edasi anda

2.Pöidlaga süvendit vajutada

kerasse või silindrisse

3.Rullida silindrikujulist

plastiliini peopesade või

sõrmede vahel peenemaks

4.Nimetissõrme ja

pöidlaotsaga kujundi osa

pigistada

5.Kujutada lihtsamaid 2-4

osalisi esemeid liitmise teel

6.Algselt kujutada linde ja

loomi üksikute osade liitmise

teel

7.Inimfiguuri kujutada

detailide liitmise teel

8.Põhivormi küljest venitada

1.Siluda ühenduskohti ja kogu

pinda ning seda viimistlema

2.Voolida linde ja loomi

tervest savi või plastiliini

tükist

3.Edasi anda nende vormi ja

iseloomulikke tunnuseid

4.Voolingu pinda kaunistada

5.Iseseisvalt jagada savi või

plastiliini vajalikeks osadeks

6.Voolida inimest erinevates

asendites

7.Esemeid voolida-vormide

teisendamine

8.Reljeefset pilti plaadile teha

9.Õõnesvorme voolida

1.Natuuri järgi voolida

2.Tegevusi voolida

3.Esemeid ühest tükist voolida

4.Kasutada erinevaid

voolimismaterjale

5.Kaunistada reljeefse mustriga

ruumilisi esemeid

84

välja väiksemaid osi ja detaile

9.Voolida esemete gruppe


Kleepetöö

ja

meisterdamine

1. Julgeb kasutada liimi

2. Oskab rebida pehmest

paberist tükikesi

3. Oskab laduda lihtsamaid

detaile liimisele pinnale (kassile

silmad, seenele täpid jm)

1.Laduda erinevaid kujundeid

paberile.

2.Kasutada liimipintslit ja

lappi

3.Koostada mitme osalistest

kujunditest pilti

4.Detailide lisamisega

täiendada põhikujundit

5.Kääre õigesti käes hoida ja

nendega paberit lõigata

6.Paberist väikesi tükikesi

rebida.

1.Mustri koostamisel värvi ja

vormi kasutada

2.Kääridega sirgete lõigete

tegemist märgitud kohast.

3.Kääridega kontuuri järgi

lõigata

4.Paberist rebida ribasid

5.Mitmeosalisi esemeid

kleepida

6.Oskab kasutada liimipulka

7.Koostada ornamenti suletud

pinnal

1.Rebida paberist ümmargusi

vorme, ribasid ja väikesi

tükikesi

2.Kääridega kontuuri järgi

lõigata.

3.Ristküliku ning ruudu

teisendamine ovaaliks ja

ringiks nurkade ümardamise

teel

4.Kasutada dekoratiivseid

aplikatsioone

5.Osasid liita tervikuks õiges

järjekorras

1.Kontuuri järgi lõigata

2.Voltida täpselt ja korralikult

3.Kasutada erinevaid materjale

meisterdamises

4.Erinevaid lõikamistehnikaid

5.Saavutada värvuste kooskõla,

kompositsiooni arendamine

85

7.Plastiliiniga ühendada

loodusliku materjali

8.Kasutada loodusliku

materjali ja ühendada

9.Paberit pooleks voltida

6.Oskab punuda

Kasutada karpe, pudeleid jne.

materjale meisterdamises

86

MUUSIKA

Eesmärgid:

Laps:

1. tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

2. suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale; tunneb huvi muusika kuulamise vastu;

3. suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

4. suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

Sisu:

1. laulmine;

2. muusika kuulamine;

3. muusikalis-rütmiline liikumine;

4. pillimäng.


1. on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

2. kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning

väärtushinnanguid;

3. arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

4. kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe-ja kasvatustegevuse valdkondades; muusika on

igapäevaelu osa nii argi-kui ka pidulike sündmuste puhul;

5. seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud

ja tantsud;

6. muusikapalade (laulude, muusika kuulamise palade, tantsude ja mängude, pillilugude) valikul arvestatakse

laste huve ning ea-ja jõukohasust

87


Valdkond 1,5-3 aastased 3-4aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased

Laulmine 1. Keskendub kuulama

õpetaja poolt lauldavat laulu

2. Püüab kaasa laulda

üksikuid sõnu ja muusikalisi

fraase

3. Imiteerib erinevaid

hääletoone (loomad, linnud,

loodushääled ümbritsevast

keskkonnast)

1. Laulab koos õpetajaga ja

instrumendi saatel (alguses

üksikuid silpe, sõnu, lõike).

2. Alustab ja lõpetab laulu

õigeaegselt, suudab laulda

ühtses tempos, oskab kuulata

eel- ja vahemängu.

3. Laulab loomuliku pehme

häälega, vabalt (selge

diktsiooniga)

4. Tajub hääle liikumise

suunda.

1. Laulab vabalt, ilmekalt,

loomuliku häälega, selge

diktsiooniga.

2. Proovib laulda rütmiliselt

täpselt.

3. Väljendab lauldes erinevaid

iseloome (voolav, laulev, kerge,

hoogne, õrn).

4. Kuulab lauldes kaaslasi

(ansamblitunnetus, rühmaga

samas tempos).

1. Laulab vabalt, voolavalt,

selge diktsiooniga.

2. Laulab rahuldava

intonatsioonilise puhtusega.

3. Laulab vahelduvalt häälega

ja mõttes.

4. Omab ansamblitunnetust.

5. Proovib laulda üksinda,

julgeb olla eeslauljaks.

1. Kuulab ja juhib oma häält

teadlikult.

2. Laulab loomuliku

häälega, voolavalt, täpse

intonatsiooni ja selge

diktsiooniga.

3. Suudab teha tempo

muutusi ja dünaamilisi

muutusi.

4. Püüab õigesti fraseerida,

peab välja pausi ja ferma

5. Esitab laule soovi korral

üksi või ansamblis.

88


Muusikalis-

rütmiline

liikumine

1. Reageerib muusika

rütmile liikumisega (kõnnib,

jookse, hüppab), matkib

õpetajat

2. Sooritab koos õpetajaga

tantsuliigutusi: plaks,

lehvitus, sõrmevibutus,

põlveplaks, käte peitmine

selja taha, poolkükk,

keerutus, jalaga koputus

3. Liigub ringis kätest kinni

hoides (kõnd,jooks)

4. Kõnnib ja keerutab koos

paarilisega (käest kinni

hoides)

5. Liigub erinevate

vahenditega (pallid, rätid)

1. Liigub vastavalt muusika

iseloomule (loomad, linnud,

tööliigutused jne.).

2. Kasutab liikumisel

vahendeid (rätikud, pallid,

lindid jm.).

3. Moodustab ringi ja liigub

ringis, liigub läbisegi.

4. Oskab rõhksammu,

hüpelda, põlvest vetruda,

keerutada üksi ja kahekesi.

5. Sooritab tantsuliikumisi nii

parema kui vasaku käe ja

jalaga.

6. Sooritab tantsuliikumisi

paarilisega üheaegselt.

1. Liigub erinevates kujundites,

proovib hoida ühtlast vahet.

2. Oskab vahetada tegevust

muusika iseloomule vastavalt.

3. Oskab, kand- ja

varvasastakut, käärhüpet,

galoppi, paarilisega käevangus

keerutada, hüpaksamm,

liikumine ringi keskme poole ja

tagasi.

4. Proovib tantsulist

improviseerimist (kasutades

tuttavaid tantsuliigutusi).

1. Sooritab tantsuliigutusi

sujuvalt, järgib tempot ja rütmi.

2. Tajub 2-3 osalist meetrumi ja

selle rõhulist osa.

3. Liigub sünkroonselt koos

rühmaga.

3. Oskab hüpaksammu,

käärhüpet, galoppi, erinevaid

plakse.

4. Kasutab omaloomingulist

liikumist tantsudes ja laulude

ilmestamiseks.

1. Orienteerub ruumis.

Teab, mis on ring, paar,

viirg, kolonn.

Hoiab ühtlast vahet.

2. Oskab käärhüpet,

hüpaksammu, luisksammu,

kõrvalastesammu.

3. Jälgib muusika ja

liigutuste kooskõla.

4. Kasutab erinevaid

vahendeid: pallid, kepid,

rõngad jm.

5. Oskab hoida õiget

kehahoidu.

89


Muusika kuulamine 1. Kuulap õpetaja laulu

2. Tunneb rõõmu

kuulatavast laulust,

muusikapalast

3. Kuulab loodus- ja

olmehääli, vaikust

4. Eristab kiiret-aeglast,

vaikset-valju muusikat

1. Reageerib emotsionaalselt

muusika iseloomule

(plaksutab, patsutab, kõigutab

jne.)

2. Tunneb ära tuttava laulu

meloodia.

3. Eristab rõõmsat-kurba

muusikat.

4. Tajub erinevate

muusikainstrumentide

tämbrit.

1. Proovib iseloomustada

muusika meeleolu ja

dünaamikat (kontrasti

printsiibil).

2. Eristab kõrget ja madalat

registrit.

3. Tutvub mõistetega rahvalaul,

rahvatants, koor, orkester,

dirigent.

4. Tutvub rahvapillidega

(kannel, vilepill).

5. Tunneb kuulmise järgi ära

õpitud laule.

1. Kuulab muusikat huviga.

2. Oskab eakohaselt muusikat

iseloomustada.

3. Eristab erinevaid registreid,

tämbreid.

4. Tunneb ära marsimuusika,

laulu- ja tantsumuusika.

5. Teab mõisteid helilooja,

luuletaja, koor, orkester,

dirigent, ansambel.

6. Tunneb ära õpitud laulu,

hakkab kaasa laulma.

7.Väljendab kuuldut nt.

rütmilise liikumisega.

1. Kuulab muusikat

tähelepanelikult, oskab laulu

või muusikapala

iseloomustada eakohase

sõnavaraga (tempo,

dünaamika, meeleolu,

instrumendid jne.).

2. Proovib iseloomustada

meloodia liikumist (tõusev,

laskuv, paigalseisev jne.)

3. Teab mõisteid: hümn,

laulupidu, tantsupidu,

rahvamuusika, soolo, solist.

4. Tutvub mõne heliloojaga.

5. Tutvub mõne

orkestripilliga.

6. Tunneb ära lihtsamad

žanrid: valss, marss,

rahvalaul, hällilaul.

90


Pillimäng 1. Mängib õpetaja

ettenäitamisel kaasa

muusikapala kehapillil

(käteplaks, põlveplaks)

2.Tutvub maraks,

rütmimuna, kellukese,

triangli,

tamburiini,kuljustega

3. Mängib kaasa

muusikapalale marakaga,

rütmimunaga, kellukesega

1. Oskab mängida rütmipille

(marakas, tamburiin, kelluke,

kuljused) .

2. Mängib kaasa laulu või

muusikapala pulssi, rütmi.

3. Kasutab erinevaid kehapille

tegevuste ilmestamiseks.

1. Tutvub plaatpillidega, nende

mänguvõtetega (kellamäng,

metallofon, ksülofon).

2. Kasutab rütmipille laulude

eel-, vahe- ja järelmängudes.

3. Proovib mängida lihtsat

rütmiostinato saadet.

4. Eristab tuttavaid rütmipille

kuulmise järgi.

1. Oskab mängida kõlapulki,

trianglit, kastanjette, väikest

taldrikut, marakaid, tamburiini,

kõlatoru.

2. Mängib rütmipillidel

lihtsamaid saateid lauludele,

muusikapaladele, salmidele.

3. Mängib pilliansamblis.

Omab ansamblitunnetust

(alustamine, lõpetamine, ühtne

tempo).

1. Eristab tämbri järgi

rütmi- ja plaatpille, teab

pillide nimetusi

(mänguvõtteid).

2. Suudab mängida

plaatpillil kaheastmelise

saate või vahemängu

laulule.

3. Proovib improviseerida

rütmisaatel keha- või

rütmipillil.

4. Mängib lastepillidel

pilliansamblis.

91

LIIKUMINE

Eesmärgid:

1. tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;

2. suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

3. tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

4. mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

5. järgib esmaseid hügieeni-ja ohutusnõudeid.

Sisu:

1. kehalise kasvatuse alased teadmised; ohutus, enesekontroll ja hügieen;

2. põhiliikumised;

3. liikumismängud;

4. erinevad spordialad;

5. tants ja rütmika.

Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine:

1. arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised

liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel

kordamisel;

2. rikastatakse lapse liikumis-ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit,

suusatamine, uisutamine, ujumine jms;

3.peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste

harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

4. suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone

kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;

5. mitmekesistatakse põhiliikumiste, kordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika

(täpsus, näo-ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

92

Liikumisõpetuse spetsiifiliseks vahendiks on kehalised harjutused:

PÕHILIIKUMISED.

Kõndimine, jooksmine, hüppamine, hüplemine, ronimine, roomamine, veeremine (ülessirutatult),

nende mitmesugused variandid ja kombinatsioonid, sooritamine erinevates tingimustes ja lülitamine

liikumismängudesse jne. Tähelepanu õigele kehahoiule istumisel, seismisel, liikumisel, õiget rühti

kindlustavate lihasrühmade (õlavööde, kõhu-ja seljalihased) tugevdamine.

PÕHILIIGUTUSED-ASENDID.

Seismine (mitmesugused seisud), istumine (mitmesugused isteasendid), lamangud (selili, kõhuli,

külili), jäsemete ja/või kere tõstmine, langetamine, kõverdamine, sirutamine, painutamine,

kallutamine, pööramine, ringitamine, vibutamine jms. Liigutuste-asendite õppimist-harjutamist

võimaldavad peamiselt üldarendavad võimlemisharjutused, neid saab aga ka lülitada

liikumismängudesse või sooritada liikumisel.

VAHENDITE KÄSITSEMINE:

Vahendite käsitsemine. Viskamine, heitmine, veeretamine, püüdmine, vedamine, kandmine,

lükkamine, löömine käe ja jalaga jms.

Lisaks traditsioonilistele vahenditele (pall, rõngas) saab kasutada ka mitmesuguseid mänguasju ja

looduslikke vahendeid. Vahendite käsitsemise võib ühendada üldarendavate harjutuste või

liikumismängudega, kombineerida liikumisviisidega. Mängida võiks sportmängude iseloomulike

elementidega mänge: palli löömine jalaga (jalgpall), viskamine korvi (korvpall), sulg-või

lauatennisepalli löömine hokikepiga jne. Tähelepanu õigete tööliigutuste kujunemisele esemete

tõstmisel-kandmisel, pliiatsi, pintsli jm hoidmisel, samuti pöia- (vältida lampjalgsust), labakäe ja

sõrmede lihaste tugevdamisele.

TASAKAALU, REAKTSIOONIVÕIMET, RÜTMITUNNET, RUUMIS ORIENTEERUMISE

OSKUST ARENDAVAD LIIKUMISED.

93

Liikumine erineva tempoga (kiiresti, aeglaselt jne) või jõuastmega (kergelt, jõuliselt jne). Erinevate

liikumiste-liigutuste seostamine ning kohandamine vastavalt tingimustele (liikumine tasasel või

ebatasasel pinnal, vastu -või allatuult jne).

LIIKUMIS-JA LIIKLEMISOHUTUS.

Õpitakse, kus ja kuidas liikuda-mängida (ronida, rippuda, alla hüpata, kelgutada, sõita jalgrattaga jne), kuidas

käituda tänaval, veekoguääres (suvel, talvel), metsas ja mujal. Mida teha enda või kaaslase ohtu sattumisel

(raske kukkumine, eksimine, uppumisoht jms).

SPORTLIK-RAKENDUSLIKUD LIIKUMISVIISID.

Sõitmine jalg-ja tõukerattaga, hüplemine hoonööri ja hüpitsaga, liikumine suuskadel, uiskudel ja vees.

Suusatamist, uisutamist ning ujumist ettevalmistavad harjutused.

94


Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7aastased

Liikumisalased

teadmised

1. Suhtub positiivselt

kehalisse tegevusse

2. Liigub õpetaja

juhendamisel ohutult

1.Jälgib harjutuste

sooritamisel liigutuste

tempot ja koordinatsiooni.

2.Osaleb ühismängudes ja

arvestab rühmakaaslasi

aktiivses tegevuses.

1. Sooritab harjutusi

õpetaja korralduste ja

sõnaliste seletuse järgi

2. Jälgib meelde tuletamise

korral hügieeninõudeid

3. Teab spordivahendite

nimetusi.

4. Õpitud tegevustes

kasutab ohutuid

liikumisviise.

1.Teab spordivahendite

nimetusi ning kasutab

erinevaid spordivahendeid

(nt topispalli) ohutult,

sobival viisil ja kohas.

2.Liikudes ja mängides

peab kinni üldistest

ohutusreeglitest.

3. Talub kaotust

võistlusmängudes

1. Nimetab erinevaid

spordialasid ja mõne Eesti

tuntuma sportlase.

2. Keskendub sihipärasele

kehalisele tegevusele

3. Liikudes ja mängides

peab kinni üldistest

ohutusreeglitest ( valides

sobivad paigad ja

vahendid).

95

4.Mõistab hügieeni nõuete

olulisust.

4. Peseb ennast pärast

aktiivset kehalist tegevust.

Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7aastased

Põhiliikumised 1. Sooritab põhiliikumisi

2. Säilitab liikudes

tasakaalu nii

tasakaalupingil kui ka

vähendatud pinnal

3. Säilitab kõndides ja

joostes sihi

4. Hüpitab käes palli ning

1.Sooritab põhiliikumisi

õpetaja ettenäitamise järgi.

2. Teeb koordinatsiooni,

tasakaalu ja osavust

arendavaid harjutusi

1. Kasutab põhiliikumisi

aktiivses tegevuses ja

mängudes

2.Sooritab staatilist

tasakaalu nõudvaid

harjutusi.


väikevahenditega.

1.Omab vilumusi

põhiliigutuste sooritamisel.

2.Ronib varbseinal

vahelduva sammuga ning

täidab lisaülesandeid.

3.Hüpplemisharjutustes

tõukab äratõukel

energiliselt ja maandub

pehmelt.

1. Sooritab põhiliikumisi

pingevabalt, nii et

liigutused on

koordineeritud ja

rütmilised

2. Säilitab liikudes ja paigal

olles tasakaalu.

3.Kasutab harjutusi tehes

mõlemat kätt korraga,

täpsust nõudvas tegevuses

kasutab domineerivat kätt.96

järgib selle suunda


Liikumismängud 1. Osaleb koos juhendajaga

liikumismängudes

2.Mängib matkiva sisuga 1-

2 reegliga kõnni-ja

jooksumänge

3. Mängib iseseisvalt

aktiivselt liikumisega

mänge

1.Osaleb 2-4 reegliga

liikumismängudes

2. Pingutab end

rühmategevustes ühise

eesmärgi nimel.

1.Osaleb jõukohastes

teatevõistlustes.

2.Järgib mängus

mängureegleid ja oskab

täita juhtmängija rolli

3. Tunnistab nii enda kui ka

vastasmeeskonna edu.

1.Käitub võistlusmängudes

reeglitekohaselt.

2.Käsitleb mängu- ja

spordivahendeid

loovmängus

1. Austab ja peab kinni

mängureeglitest ning

põhimõtetest.

2. Osaleb võistlustel ja

kombineeritud

teatevõistlustel.

3. Mängib sportlike

elementidega mänge

(jalgpall, korvpall.)

3. Organiseerib ise

97

liikumismänge.


Spordialad:

võimlemine


ettenäitamisel ühtlases

tempos koos õpetaja ja

kaaslastega

2. Teeb võimlemisharjutusi

eri asenditest ja erinevate

vahenditega

3.Teeb painduvust ja kiirust

arendavaid harjutusi

1.Moodustab õpetaja

kaasabil rivi, ringi või

grupi.

2. Sooritab juhendamisel

kuni neljast harjutusest

koosnevat kombinatsiooni.

1.Sooritab tasakaalu,

painduvust ja osavust

arendavaid harjutusi.

2.Teeb vahenditega

eakohaseid harjutusi

tehniliselt õigesti.

3.Valitseb oma liigutusi

koordinatsiooni ja tasakaalu

nõudvaid harjutusi tehes.

1.Valitseb harjutusi tehes

oma liigutusi ja kehahoidu.

2. Säilitab dünaamilistes

harjutustes tasakaalu.

1. Sooritab painduvust,

kiirust, vastupidavust ja

jõudu arendavaid tegevusi.

2. Liigub vabalt ruumis,

tänaval ja maastikul.

3. Orienteerub

mänguväljakul ning

sooritab kujundliikumisi,

olles kolonnis esimene.


Kelgutamine 1. Veab tühja kelku 1.Sõidab kelguga 1.Kelgutab mäest alla, 1.Veab üksi, kahekesi, 1.Osaleb kelgutamise 98

2. Istub kelgul ja hoiab

tasakaalu mäest laskudes

iseseisvalt nõlvakust alla

2. Veab kaaslast kelgul.

täites eriülesandeid (nt

haarab esemeid).

Veab üksi, kahekesi kelgul

kaaslast.

kolmekesi kelgul kaaslast.

2.Sõidab kahekesi kelgul

mäest alla.

võistlustel

Valdkond 1,5-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aasatsed

Tants

rütmika

1. Sooritab juhendaja abil

liikumist muusika järgi

1.Sooritab õpetaja

juhendamisel liigutusi

muusika järgi erinevas

tempos.

2. Kõnnib, jookseb ja

hüpleb rütmiliselt muusika

järgi.

1.Sooritab imiteerivaid

liigutusi muusika järgi

2. Liigub vastavalt muusika

tempole (kiiremini,

aeglasemalt).

1.Kohandab oma liigutusi

etteantud rütmiga.

2.Kohandab lihtsamaid

tantsusamme üksi ja

rühmas tantsides.).

1.Kasutab liikudes loovalt

vahendeid (linte, rätikuid)

2.Sooritab rütmiliikumist

ühel ajal kaaslastega.

3. Väljendab liikumise

kaudu emotsioone.

99

EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

ÕPIEESMÄRGIL LAPS:

tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;

soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;

tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.

ÕPSISU

Kuulamine

kõnelemine

Eesti kultuuri tutvustamine

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUST KAVANDADES NING KORRALDADES:

peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist

suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);

100

pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse

miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke

vahendeid;

suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luues selleks

lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik

jm);

korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste

tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, vaatlemise jm-ga;

vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas

või kodus (emakeeles);

valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ette- ja ühislugemiseks;

pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, korrates

sõna või fraasi korrektsena.

EESTI KEELE ÕPETAMINE MITTE-EESTI KODUKEELEGA LAPSELE EESTI

ÕPPEKEELEGA RÜHMAS

Õpetaja valmisolek õpetada muust keele- ja kultuurirühmast pärit last

Õpetaja teadmised keele õpetamise metoodikatest ning konkreetse lapse kultuuritaustast,

rahvuslikust eripärast ja traditsioonidest

Õpetajad kavandavad rühma tegevuskavas rühma eripärast, aasta õppe- eesmärkidest ning

nädalateemadest tulenevalt sihipärase õppetegevuse (individuaalne tegevus, sõnavaratöö

jms)

101

Õpetaja roll mitte-eesti kodukeelega lapsele tegevuste sisu ja tähenduse mõistetavaks

tegemisel - eesti keelt õpitakse kogu rühmaga plaanitud õppe- ja igapäevategevuste käigus

Õpetaja tutvustab lapsele uut sõnavara enne uue nädalateema tutvustamist. Lisaks sellele

tegeldakse mitte-eesti kodukeelega lastega 2–3-liikmelistes rühmades (kui ühes rühmas käib

rohkem kui üks niisugune laps), vajaduse korral ka indi viduaalselt.

102

Lapse arengu eeldatavad tulemused

Üldteema Esimene poolaasta Teine poolaasta Järgnev periood (kuni

kooliminekuni)

Kuulamine 1. Tunneb huvi eesti keele vastu.

2. Kuulab ja tajub eesti keele kõla.

3. Reageerib tegevustes kasutatavatele

lihtsamatele korraldustele.

4. Tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja

väljendid tuttavas kontekstis ning mõistab

neid.

1. Reageerib adekvaatselt eesti keeles

antud korraldustele.

2. Kuulab eestikeelset ettelugemist või

jutustamist ja tunneb kuuldu pildil ära.

3. Kuulab ning suudab jälgida ja meeles

pidada täiskasvanu eestikeelset seletust.

4. Mõistab esitatud küsimusi.

5. Tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid

ning mõistab neid.

6. Kuulab ja mõistab kõnet, mis on

vahetult seotud suhtlussituatsiooniga.

1. Mõistab etteloetud või

jutustatud eakohase

eestikeelse teksti põhisisu.

2. Tunneb ära uued õpitud

sõnad, mõisted ja väljendid

ning mõistab neid.

3. Saab aru baassõnavara

ulatuses.

Kõnelemine 1.Tunneb lihtsamaid viisakusväljendeid.

2. Näitab üles huvi esemete ja tegevuste

1. Kasutab elementaarseid

viisakusväljendeid erinevates

1.Räägib õpitud sõnavara

piires endast ja oma perest

ning vestleb endale olulistel

103

eestikeelsete nimetuste vastu.

3. Kordab järele õpitud sõnu ning kasutab

neid tuttavate esemete, tegevuste ja omaduste

nimetamiseks.

4. Näitab üles huvi suhtlemise vastu ning

vajaduse korral loob kontakti täiskasvanute

ja teiste lastega.

suhtlussituatsioonides.

2. Oskab koostada lihtsamaid fraase ja

lauseid.

3. Kõneleb õpitud sõnavara piires ning

suudab algatada ja lõpetada vestlust.

4. Kasutab lihtsaid fraase ja lihtlauseid.

5. Oskab vastata küsimustele õpitud

sõnavara piires.

teemadel.

2. Teab peast mõnda

eestikeelset luuletust ja laulu.

3. Vastab küsimustele ja

oskab ise esitada lihtsamaid

küsimusi.

4. Osaleb õppes aktiivselt.

5. Valdab aktiivselt

baassõnavara rutiintegevuste

ja läbivõetud teemade

ulatuses.

6. Suhtleb iga päev

eakaaslaste ja

täiskasvanutega eesti keeles

ning osaleb aktiivselt

mitmesugustes tegevustes ja

mängudes.

Hääldamine Hääldab järele kuuldud sõnu. Hääldab õpitud sõnu õigesti. Hääldab uusi õpitud sõnu

104

õigesti.

Eesti kultuuri

tutvustamine

1. Tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu.

2. Teab ja oskab nimetada, mis riigis ta elab.

3. Tunneb huvi Eestis tähistatavate

rahvakalendri tähtpäevade vastu.

1. Oskab Eesti rahvussümbolitest

nimetada ning kirjeldada Eesti lippu,

rahvuslille ja rahvuslindu.

2. Oskab nimetada mõnd Eestis

tähistatavat riiklikku ja rahvuslikku

tähtpäeva.

Vt valdkondade „Keel ja

kõne” ning „Mina ja

keskkond” eeldatavaid

tulemusi.

105

LISA 3

LAPSE LAPSE MAPP MINA TEEN JA OSKAN

Sisaldab:

• Tiitelleht

• Lühike kokkuvõte kohanemisest

• Tutvumisküsitlus lapsevanematele

• Käejäljend

• Mänguvaatlus

• Kaalumine-mõõtmine

• Logopeedi arvamus

• Lapse arenguhindamine, kokkuvõtte leht

• Lapse toredad ütlemised

• Perepilt lapse seletustega, kes on pildil

• Veel lapse töid

• Intervjuud

106

MINA …………………………………………………………………………

(Lapse nimi)

TULIN VEERISE LASTEAEDA……………………..………………..

107

MINA ………………………………………………………..

(Lapse nimi)

TULIN VEERISE LASTEAEDA……………………….…..

108

Minu vanus on ………………………………………………………………………………….

Minu peresse kuuluvad …………………………………………………………………………

Oskan eriti hästi ………………………………………………………………………………...

Minust saab suurena …………………………………………………………………………….

Kohanemine lasteaiaga

………………………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………………………

………

MÄNGU VAATLUS

Nimi…………………………………….

Lapse vanus…………………………

Kuupäev:……………………………….

Mängu kirjeldus: (koht, kirjeldus, mida õpetaja näeb jne)…………….......................................

Kaaslased:………………………………………………………………………………………

Vahendid:………………………………………………………………………………………

Õpetaja nimi…………………………………………………..

109

MINU PIKKUS JA KAAL

2017/2018 2018/2019

Sügis Kevad Sügis Kevad

Pikkus

2017/2018 2018/2019

Sügis Kevad Sügis Kevad

Kaal

KÕNE UURING

VANUS KUUPÄEV LOGOPEEDI ARVAMUS

110

INTERVJUU 3-4a.

Lapse nimi

Lapse vanus

Kuupäev

• Mis on sinu nimi …………………………………………………………………..

• Kas sa oled poiss või tüdruk? …………………………………………………………..

• Mitme aastane sa oled? …………………………………………………………………

• Kes sinu kodus veel elab? ………………………………………………………………

• Kes on sulle kallis? Miks?

• Mida sulle meeldib kõige rohkem teha? ……………………………………………..

• Mis sulle lasteaias meeldib? ……………………………………………………………

• Sinu lemmik mänguasi on ……………………………………………………………..

• Sinu lemmiktoit on…………………………………………………………………….

• Kas sul on sõpra? Kes ta on? ………………………………………………………….

• Kelleks tahad kasvades saada? ………………………………………………………..

Õpetaja ………………………………….

INTERVJUU – 4-5A.

KELLELE SA OLED TÄHTIS?

111

Lapse nimi

Lapse vanus

Kuupäev

Kellele sa oled tähtis? Miks?

Mida sulle meeldib lasteaias teha?

Kes on lasteaias sinu sõbrad?

Kas sulle meeldib kiitust saada? Kes sind kiidab? Mille eest

Kas sulle meeldib teisi aidata? Kuidas sa seda teed?

Kas sinuga kodus riieldakse? Miks?

Kui sind lööb mängukaaslane, kuidas sina reageerid?

Mida sa lasteaias ei taha teha, aga pead?

Mida sa teed, kui sõber mängib sinu mänguasjaga?

Kui sul palutakse joonistada üks pilt, mida sina joonistad?

Õpetaja:…………….

INTERVJUU 5-6a.

JÕULUD

Lapse nimi

Lapse vanus

112

Kuupäev

Mis on jõulud? Kirjelda!

Kuidas sina valmistud jõuludeks?

Mis on sinu arvates parim jõulukink?

Mida sa arvad, kui sa ei saa kingitusi?

Kas kingitusi on üldse vaja? Miks?

Kas sa annetaksid/annaksid oma mittevajalikke riideid ja mänguasju neile lastele, kellel neid

pole? Miks?

Õpetaja

INTERVJUU 6-7 a.

MIDA OSKAD HÄSTI?

Lapse nimi

Lapse vanus

Kuupäev

Räägi, mis on sinus head, mida oskad hästi teha, milles oled tubli?

Milline inimene on sulle tähtis? Iseloomusta?

Kellega sa jagad oma muret? Mida sa teed murega?

Kas sa tahad kogu aeg esimene olla? Või lepid ka teise, kolmanda jne. kohaga?

Milline tegevus (tund) on sinule kõige raskem? Miks? Kas sa teed edasi heameelega või

vastumeelselt?

113

Milline tegevus sulle kõige rohkem meeldib? Miks?

Kas sa tahad kooli minna? Kas sinu arvates oled sa kooliks valmis ehk kooliküps?

Õpetaja……….

114

LISA 4

KOOLIVALMIDUSKAART

Tallinna Veerise Lasteaed 05.20… nr …. / ….

Nimi:

Sünniaeg (isikukood):

Õppekeel: eesti keel

Kodune keel(ed):

Lasteasutuses käidud aeg:

1. Tunnetus- ja õpioskused, huvid ja motivatsioon:

2. Sotsiaalsed ja mänguoskused, emotsionaalne seisund, käitumine:

3. Eneseteenindus

4. Üld- ja peenmotoorika

115

5. Eeloskused emakeeles ja matemaatikas, kõne areng

6. Kokkuvõte lapse koolivalmidusest

Lapse arengu tugevad küljed Arendamist vajavad küljed, soovitused

Arvamus koolivalmiduse kohta:

Õpetajad:

Direktor:

Lapsevanem:

116

LISA 5

PEREVESTLUSE TULEMUSED

KOKKUVÕTE SISALDAB:

o Lapse arengu eeldatavate tulemuste tabeli tutvustamine ( sõim)

o Arengu jälgimise mängu tulemuste tutvustamine (aiarühmad)

o Lapse rahulolu ankeedi tulemuste tutvustamine

o Arengumapi tutvustamine

o Lapsevanema arvamus lapse kohta vestluse põhjal

o Lapsevanema ettepanekud/ootused lasteaiale

o Õpetaja märkused ja tähelepanekud

Lapse nimi

PEREVESTLUSE KOKKUVÕTE

Vestlus toimus …………………………………………………………………………………..

Kuupäev

Vestluses osalesid: lapsevanem …………………………………………………………….......

õpetaja(d) …. ………………………………………………………………

Lapsele meeldib ja saab hästi hakkama :………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………...

Tähelepanu tuleks pöörata:………………………………………………………………….......

117

Õpetaja………………………………… Lapsevanem……………………………………..

Õpetaja ……………………………………….

118

· web viewtallinna veerise lasteaia õppekava aluseks on vabariigi valitsuse 29.mai 2008.a....

Documents