viljandi kutseõppekeskus | tuleviku nimel€¦ · web viewõpetusega taotletakse, et õpilane omab...
TRANSCRIPT
KINNITATUD17.02.2015
Direktori käskkirjaga nr .4.1- 1/2PÕHIÕPINGUTE RAKENDUSKAVAD
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD
1. Sissejuhatus palkmajaehitaja eriala õpingutesse
4 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS
puuduvad
MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ehitamise üldistes põhimõtetest, palkmajade ehitamisel kasutatavtest materjalidest ja töövahendistest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning oskab nõuetekohaselt anda esmaabi.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID1.1. omab ülevaadet
palkmajaehitaja kutsest, tööjõuturul õpitavatel kutsel nõutavatest kompetentsidest ja tööle rakendumise võimalustest
Leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest.
Leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid.
Iseloomustab palkmajaehitaja kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit.
Osaleb õppekäikudel palkmajade ehitamise ja puitkonstruktsioonide tööstusliku tootmisega tegelevatesse ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta.
1.2. selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid, omab ülevaadet palkmajade püstitamisel kasutatavatest piirde- ja kandetarinditest
Defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, asutusluba, energiatõhusus.
Selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele.
Nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest.
Nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid. Eristab näidiste põhjal puitmaterjale (saematerjal, höövel- ja liimpuit) ja nimetab nende
standardmõõte. Eristab näidiste põhjal puidupõhiseid materjale ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest
puitkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades materjali (plaadi) mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus).
Liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende äärkasutamisest tulenevaid ohte puitkonstruktsioonide ehitamisel.
Liigitab puitkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest.
Iseloomustab kasutades erinevaid teabeallikaid erinevaid puidukaitsevahendeid nende omadusi ja kasutusvõimalusi lähtuvalt normidest ja nõuetest.
Toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile.1.3. omab ülevaadet
puitsõrestikkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest (sh masinad ja mehhanismid)
liigitab kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri-, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel;
loetleb kutsetöö seisukohast vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles;
1.4. mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust palkmajade ehitamisel ja oskab anda esmaabi
koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest;
selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes;
nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel;
toob näiteid ehitustöödel kasutatavate kemikaalide ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega;
valdab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, ja sooritab neid vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi;
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist; selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel.
1.5. mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja nende rakendamise võimalusi palkmajade ehitamisel
selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jms);
iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest;
seostab hoone soojuskadu soojusfüüsika alaste teadmistega; selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususe alaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis,
standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, ligi nullenergia hoone) sisulist tähendust; iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid
tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne.);
iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel;
toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile; analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete
ekspluateerimisel.ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine, õppekäik
HINDAMINE ( MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )(Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul)
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID
1. Arutelu / vestlus /ekskurssioon/ kirjalik lühikokkuvõte teemadestOsalemine aruteludes järgnevate teemadega: õppekorraldusega seonduva info eriala kohta õpingutele eesmärgid edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalused eriala iseloomustus kutsestandardi alusel õppekäik ehitus-, remondiettevõtetesse kirjalik ülevaade kutsetöö eripärast ja õpitaval erialal töölerakendumise
võimaluste kohta
hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.1.
Kõik õpiväljundis 1.1. kirjeldatud oskused on omandatud ja
hinnatud tulemusega „Arvestatud“
2. Kirjalik teadmiste kontroll (mõisted, hoonete põhiosad ja neile esitatavad nõuded )
Mõistete tundmise eest (enda koostatud konspekti abil ) Selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone,
projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus
Ehitamise nõuded ja hoonete põhiosad :vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid.
hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.2.
Kõik õpiväljundis 1.2. kirjeldatud oskused on omandatud ja
hinnatud tulemusega „Arvestatud“
3. Teoreetiline teadmiste kontroll (käsitööriistade ja mehhanismide tundmine)
Grupitöö:probleemülesande lahendamine abimaterjalide kasutamisega. Etteantud tööülesande (näit. jätkutapi) teostamiseks vajalike
käsitööriistade ja mehhanismide valiminehinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.3.
Kõik õpiväljundis 1.3. kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“
4. Referaat ( tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused, ( ergonoomika)Iseseisev töö
Kõik õpiväljundis 1.4. kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“
koostab teabeallikate põhjal ülevaate osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest selgitab ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja
tööohutusnõudeid analüüsib riske töötaja tervisele sh töötamisel välistingimustes nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust toob näiteid kasutatavate kemikaalide ja teiste ainete tervistkahjustavast
mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisegaDemonstratsioon (grupitöö ergonoomilistest töövõtetest ) Demonstreerib erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-,
koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi ja sooritab neidPraktiline töö Kannatanule abi osutamine (õnnetusjuhtumi imitatsioon: haavad, luumurrud, teadvuse kaotus, abi kutsumine ) demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral
ehitustöödelhinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.4.
5. Arvutusülesanne (soojapidavus )Grupitööna, abimaterjale kasutades, mitmekihilise piirde soojapidavuse arvutamine
hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.5.
Kõik õpiväljundis 1.5. kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“
6. Juhtumi analüüs Probleemsele seinakonstruktsioonile võimaliku remondilahenduse
pakkumine Etteantud seinamaterjalide asetamine välisseina ristlõikes õigesse
järjekorda lähtuvalt niiskuserežiimist
hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.5.
Kõik õpiväljundis 1.5. kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“
7. Iseseisevad tööd: Tulemus „A“ arvestatud Vastavalt etteantud nõuetele
kirjalik kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse
pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne), väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon) toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest
tähtaegselt esitatud kirjalikud tööd ja suulised esitlused
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ
4 EKAP / 104 tundi sh. 27 tundi lõimitud võtmepädevusi
Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 60 tundi; praktiline töö 25 tundi; iseseisev töö 19 tundi;
LVP e - 27 tundi• Eesti keel / 6 tundiTerminoloogia tundmine ja kasutamine.• Matemaatika /eh. füüsika / 15 tundiMõõtühikute teisendamine, tööaja arvutamine, detailide arvu leidmine, materjali kulu, kaaluarvutused, • Kehaline kasvatus / 6 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, troppimismärguanded, lõõgastumisharjutused.
1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine võimalused Valitud eriala tutvustamine Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine
Iseseisev töö 5 tundi- teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel
2. Ehitamise alused Ehitusalased mõisted
Ehitise elutsükkel Ehitusprojekt Ehitamise etapid Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja
viimistlustööd Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.3. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded. Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt)
4. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid Materjalide omadusedMaterjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused).Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus).Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus, elastsus, haprus, löögitugevus). PuitmaterjalidPuidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused,Puidule esitatavad kvaliteedinõuded, puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala.Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala. Soojusisolatsioonimaterjalid.rullmaterjalid; villad; vahud nende omadused ja kasutusala Puidukaitsevahendid(õlid, lakid, peitsid, vahad jms) Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil KinnitusvahendidTüübel- ja naagelühendused.Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne), naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad.
Iseseisev töö 9 tundi- probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine (materjalide loetelu, hind, sobivus jne),
5. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid). Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve: Ekskavaatorid, buldooserid, skreeperid jne. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad, tõstukid. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses. Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga
käsitööriistad
6. Töötervishoid ja tööohutus. Töökeskkond.Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid.Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid.Tervisekontroll.Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus.Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine.Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras.Tööõnnetus ja kutsehaigus.Ergonoomia.Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt. Esmaabi.Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine.Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul.Esmaabi vahendid töökohal.
Iseseisev töö 3 tundi – väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon)
8. Energiatõhus ehitamineEhituse kvaliteetPiirete niiskusrežiim.Veeauru sadestumine.Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon.
Iseseisev töö 2 tundi- toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisestÕPPEMATERJALID Ehituskonstruktori käsiraamat III . Masso, T. Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid) Pärnamägi, H.
Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005); www.puumarket.ee
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
2. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
3 EKAP
Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus-
ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID2.1. Mõistab oma
vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis
kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise
võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus
-, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise
karjääriplaani2.2. Selgitab enda ja
ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes
teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest
leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti
kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja
nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
2.3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni
kliendirühmi, tooteid ja töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee
2.4. Saab aru oma õigustest ja kohustustest töökeskkonnas tegutsedes
loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna
tagamisel ja kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja
meetmed nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi
seoses tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma
tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse
ja puhkuse kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja
vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust
2.5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt tavapärastes suhtlemissituatsioonides sobivalt kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head tava kirjeldab ja järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid lahendab meeskonnatööna juhendi alusel tulemuslikult tööalaseid probleeme tavapärastes
töösituatsioonides kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tööalast suhtlemist mõjutavaid kultuuriliste erinevuste
aspekte väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove teenindussituatsioonis Loob head suhted klientidega ja on võimeline kohandama oma suhtlemisstiili erinevate olukordade
ja inimestega. Järgib hea klienditeeninduse põhimõtteid erivajaduste ja erineva kultuuritaustaga klientidega
suhtlemisel, pidades silmas ettevõtte väärtushoiakuid nii kõnes, kirjas kui teos. Väljendab oma välimusega (korrektne tööriietus jne) lugupidavat suhtumist klientidesse. Järgib kliendiga suhtlemisel konfidentsiaalsuse põhimõtteid, ei avalda kliendiga seotud infot
kolmandatele osapooltele. Suhtub kliendi varasse ja elukeskkonda lugupidavalt ja hoolivalt. Suhtub mõistvalt kriitikasse ja õpib sellest
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp ,iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMReferaat, projekt, testid, „A“(arvestatud) kui on õigeaegselt esitatud nõuetele vastavad iseseisvaid tööd, testid ja projekt.
Iseseisvad tööd referaat : enda valitud eriala
tulevikuväljavaadete ja karjäärivõimaluste kirjeldamine
Tulemus „A“ arvestatud Vastavalt etteantud nõuetele tähtaegselt esitatud kirjalikud tööd ja suulised esitlused
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh iseseisev töö 3 EKAP / 78 TUNDI
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 72 tundi iseseisev töö 6 tundi
1. Karjääri planeerimine - 8 tundi 1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud. Minapilt1.2. Õpioskused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde vormistamine (lõimitult
rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine.1.3. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas- ettevõttesse.
Tööandja ootused pottsepatööde valdkonna töötajale. Töö iseloom. Töökeskkond.1.4. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon.
2. Terviseõpetus - 10 tundi + iseseisev töö 4 tundi2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline- , vaimne ja sotsiaalne tervis.2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku võimalused.2.3. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete
väärtarvitamisega (liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid.
2.4. Lisa- ja saasteained toidus.2.5. Energiajoogid ja nende mõju tervisele.2.6. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism2.7. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine.2.8. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused.
Iseseisev töö 4 tundi – Igapäevastes toiduainetes erinevate E-ainete fikseerimine ja nendele otstarbe ja omaduse leidmine
3. Tööohutus ja töö tervishoid – 9 tundi 3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid.3.2. Tööohutuse alane instrueerimine.3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid
ja meetmeid nende vähendamiseks.3.4. Tuleoht.3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse
registreerimine.3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral.3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud betoneerija tervisele. Tervise
säilitamine töösituatsioonis.
4. Tööseadusandluse alused – 19 tundi 4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle kandideerimiseprotsess. Tööle
kandideerimiseks vajalikud dokumendid.4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid.4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused.4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid. Tööleping,
töövõtu- leping, käsundusleping. Katseaeg.4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust puudutavad
dokumendid. Puhkusetasu.
4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu.4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused.
5. Ettevõtlusprojekt - 19 tundi 5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start up.5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan. Lihtsustatud äriplaani
koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine.5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta
6. Karjääri planeerimine - 7 tundi + 2 tundi iseseisev töö6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna
arengutrendid ja tööjõu vajadus.6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused
ehitusvaldkonnas. Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks betoneerijana6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem.6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe.6.5. Täiendusõppe süsteem.6.6. Tööintervjuu.
Iseseisev töö 2 tundi – referaat : enda valitud eriala tulevikuväljavaadete ja karjäärivõimaluste kirjeldamine
ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid. Ettevõtlusõppe materjalid. Veebipõhised materjalid.
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD
(EKAP)
4. PUITLIIDETE VALMISTAMINE 10 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 EESMÄRK : õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate puidust kui ehitusmaterjalist, töötleb nõuetekohaselt puitu ja puidupõhiseid materjale ning valmistab puitliiteid järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus õppija arendab võõrkeeleoskust, füüsika-, matemaatika-, keemia- ja eesti keelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust ning algatusvõimet ja ettevõtlikkust.ÕpiväljundidÕppija:
4.1. kavandab tööprotsessi puitliidete valmistamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest
HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja puitliidete valmistamiseks vajaliku info lähtudes etteantud
tööülesandest (mõõtmed, asukoht,) ja planeerib tööaja; valib sobivad materjalid arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ; arvutab vajalike materjalide koguse , kasutab pindala, ruumala ja
protsentarvutuse eeskirju; valib sobilikud töövahendid, enne töö alustamist veendub töövahendite
korrasolekus ja ohutuses; korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid,
tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse;3.2. valmistab kvaliteedinõuetele vastavalt erinevaid palkmajade valmistamisel kasutatavaid puitliiteid, kasutades nõuetekohaselt käsitööriistu
valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette töökoha. rihib ja loodib juhendamisel karkassielemendid vastavalt nõuetele kasutades
vastavaid töövahendeid. valmistab kvaliteedinõudeid järgides lihtsamad puitliiteid, lähtudes etteantud
tööjoonisest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende
kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.3.3. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel
Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas
esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
3.4. järgib puitmaterjalide töötlemisel ja puitliidete valmistamisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid
kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.
3.5. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitliidete valmistamisel
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puitliidete valmistamisel;
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.
ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, arvutusülesanne, tunnikontrollpraktika
HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll (test / tunnikontroll) Nimetab puitkonstruktsioonide ehitamisel enimkasutatud
puidu liike ( kuusk, mänd lepp, tamm, kask, saar, haab) ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles
Kirjeldab puidu omadusi, puidu kahjustusi ja nende mõju puidu mehaanilistele omadustele. Eristab puidu putuk- ja seenkahjustusi
Nimetab puidupõhiseid plaatmaterjale ja kirjeldab lühidalt nende erinevaid valmistamistehnoloogiaidja sellest tulenevaid erinevusi ning kasutusalasid (PKP, PLP, MDF, OSB, vineer)
Eristab ja iseloomustab kasutuskohtadest lähtuvalt puidutöötlemise käsitööriistu ja elektrilisi ning mehhaanilisi tööriistu
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 3.1vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
2. Praktiline töö Puitkonstruktsiooni ehitamine (kasutades elektrilisi ja mehhaanilisi käsitööriistu) mis sisaldab alljärgnevaid puitliidete elemente: lihttappliiteid nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid nurgik, talaking, konsool, sarikaankur, posti jalg,
gerbertarind, naelutusplaat liimpuitraam liited terasdetailidega, jäik nurgasõlmJärgib etteantud tööjooniseid, ohutustehnikat ja tehnoloogilisi- ning kvaliteedinõudeid
Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 3.2 hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:.
3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid
töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid. sh ohutusjuhendeid
kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 3.3. – 3.4. kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju
4. Eneseanalüüs Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 3.5 vastavates
Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitliidete valmistamise õppimisel ja koostab kirjaliku kokkuvõtte.
hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
5. Iseseisevad tööd : Teabeallikaid kasutades esitluse ettevalmistamine puidu – ja
saematerjali liikide ning omaduste kohta Teabeallikaid kasutades plaatmaterjali nomenklatuuri
koostamine Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogilise järjekorra iseseisev
koostamine Puidulõikeriistade liigid ja tüübid. Käsitööriistad ja nende
hooldamine. Kirjalik töö. Puitseotiste, puitliidete ja tappide nimetused ja kasutus.
Kirjalik töö.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .
Kokkuvõtva hinde kujunemine . Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ
10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepädevusi 38 tundi
Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi; praktiline töö 130 tundi; praktika 60 tundi iseseisev töö 30 tundi;
LVP / 38 tundi Eesti keel / 4 tundi
Kirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles
Võõrkeel / 5 tundiVõõrkeelsed terminid
Matemaatika /7 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine,
Füüsika / 8 tundiPuidu füüsikalis-mehhaniliste omaduste tutvustamine
Keemia / 4 tundiPuidu keemiliste omaduste tutvustamine, liited metallosadega
Bioloogia / 4 tundiPuidu bioloogiliste omaduste mõju tema töödeldavusele ja tugevusele
Joonistamine / 6 tundiToorikute visandamine vabakäe joonisena
PUIDU EHITUS JA OMADUSED. PUIDUPÕHISED MATERJALID. Puutüve ehitus. Puidu struktuur, välimus. Ülevaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala. Puidu tugevus, ülevaade koormuste eri tüüpidest. Puidu omadused (tihedus ja
elastsus; soojusjuhtivus, niiskuspaisumine ja –kahanemine, akustilised omadused). Puidu niiskussisaldus ja kuivatamise meetodid. Kasvuvead. Puidu kahjustused (seenkahjustused, putukakahjustused, mehaanilised kahjustused).Puidukaitsevahendid. Ehituses kasutatava saematerjali liigitus: okaspuust ja lehtpuust materjalid, ümarpalk, pinnatud ümarpalk, pruss, poolpalk, servatud poolpalk, plangud, lauad (pind-, servatud, servamata lauad) ja liistud. Ehituses kasutatava saematerjali kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalid: vineer, puitlaast-ja puitkiudplaat (sh OBS- ja MDF plaadid). Liimpuit. Kombineeritud puitmaterjalid. Puitmaterjali transport, virnastamine ja ladustamine.
Iseseisev töö 1: Teabeallikaid kasutades esitluse ettevalmistamine puidu – ja saematerjali liikide ning omaduste kohta – 5 tundi
Iseseisev töö 2: Teabeallikaid kasutades plaatmaterjali nomenklatuuri koostamine – 5 tundi
PUITÜHENDUSTE VALMISTAMINE.TÖÖVAHENDID. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline
järjekord puidu käsitsitöötlemisel. Toorik, töötlemisvaru ja detail. Puidu märkimine ja mõõtmine. Tööde tehnoloogiline järjekord puidu käsitsitöötlemisel. toorik, töötlemisvaru, detail puidu
märkimine ja mõõtmine baaspinnad, nende määramise nõuded ja valik Baaspinnad, nende määramise nõuded ja valik.
Lõike viisid. saagimine hööveldamine peiteldamine lõikekvaliteeti mõjutavad tegurid. Ohutud töövõtted puidu lõikamisel ja käsitsi töötlemisel. Töö- ja isikukaitsevahendid puidu
käsitsitöötlemisel. Serv-, jätk- ja raamseotised (nurk-ja T seotised), nende erinevused, kasutusalad ja
valmistamine. Puitseotised, nende erinevused, kasutusalad ja valmistamine. servseotised sileservseotis
punnseotis jätkseotised raamseotised T- kujuline harktapp harktapiga nurk T-seotised kalasabaga T- seotised peidetud T- seotised kraadiga kastinurk seotis Nurkseotised Pool-poolega seotis pool- poolega ristseotis ehk ristlukk pool- poolega nurkseotis prossipulkade ristseotis viltune ristseotis ehk kaldnurk pool- poolega T- seotis ehk rööplukk pool - poolega kalasabaseotis ehk kalasabalukk. Tapid, nende kasutusalad ja valmistamine. Keeltapp: Läbiv keeltapp Läbiv kiilutatud keeltapp Kahe pikikeelega tapp Kahe keelega tapp Rööptapp Mitteläbiv keeltapp Mitteläbiv kiilutatud keeltapp Poolpeittapp ehk poolkeelega tapp Nuudiga raam keeltapp Valtsiga raami keeltapp Profiilraami keeltapp Mittetäisnurkne tappseotis/tappliides Kahepoolne nurkseotis/tappliides Lahtivõetav kiilseotis/tappliides Kalasabatapp Läbiv kalasabatapp Dekoratiivne läbiv kalasabatapp Eerungiga kalasabatapp Valtsiga kalasabatapp Poolpeidetud kalasabatapp ehk poolpeitkalasabatapp
Peidetud kalasabatapp ehk peitkalasabatapp Eerungiga peitkalasabatapp Kaldkalasabatapp Tüübel- ja naagelühendused. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne),
naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad. Profiildetailide seotiste valmistamine ja nende kasutusala. Tööoperatsioonide sooritamine erinevate elektrikäsitööriistadega (elektrikäsisaed, elektrikäsihöövlid, elektrikäsitrellid, elektrikäsifreesid, elektri-käsilihvijad) ja portatiivsete masinatega (höövelmasinad, paksusmasinad, saagpingid).
Naelliited Kruviliited Poltliited Naagelliited Tüübelliited Terasdetailidega puitliited (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, naelutusplaat, gerbertarind, haagid, hinged, ogaplaadid)
Puidu töötlemiseks kasutatavad töö- ja abivahendid. puidu käsitsitöötlemiseks vajaminevad käsitööriistad puidu masintöötlemiseks vajaminevad põhilised puidutöötlemispingid (höövelmasinad, paksusmasinad, saagpingid) elektrilised puidu käsitööriistad (elektrikäsisaed, elektrikäsihöövlid, elektrikäsitrellid, elektrikäsifreesid, elektrikäsilihvijad)
Puidu töötlemisel kasutatavad rakised tööohutusnõuded erinevate töövahendite kasutamisel Ergonoomilised töövõtted. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded puidu masintöötlemisel.
Iseseisev töö 3: Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogilise järjekorra iseseisev koostamine – 10tundi
Iseseisev töö 4: Puidulõikeriistade liigid ja tüübid. Käsitööriistad ja nende hooldamine. Kirjalik töö – 5 tundi
Iseseisev töö 5: Puitseotiste, puitliidete ja tappide nimetused ja kasutus. Kirjalik töö – 5 tundi
ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998;• Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;• Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; • Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; • Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; • Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; • Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus 1991;• Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005;• Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002.
Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)
Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 [27.12.2008]. (T1,T4);Ehitusinfo. Artikleid ja juhendeid materjalidest. http://www.ehitusinfo.ee [27.12.2008] (T1,T4).
• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969;• Ehitajate raamatukogu. Elamusisesed puidutööd.1. osa. Tallinn: OÜ Viplala, 2001; • Ehitajate raamatukogu. Elamu puitkarkassitööd. 1.-2 osa. Tallinn: OÜ Viplala 1998; • Ehitajate raamatukogu. Elamu puitkarkassitööd. Tallinn: Ehitame 2001; • Ehitaja raamatukogu. Elamusisesed puidutööd. Tallinn: Ehitame 2001;• Ehitaja raamatukogu. Siseuste paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001// lk 71-78;• Ehitaja raamatukogu. Vaheseinte ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 20-34;• Ehitaja raamatukogu. Vahelageda ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 79-91;
• Ehitaja raamatukogu. Põrandate ehitamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 93-108;• Ehitaja raamatukogu. Põrandad ja nende viimistlus. Tallinn: OÜ Viplala, 1999 // lk 123.
• Eurovent. http://www.eurovent.ee/index.php?id=78 [24.12.2008];• Rocwool. http://www.rockwool.ee/sw42069.asp [24.12.2008];• Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 27.12.2008] .
• Andersson, I. Koduõuede aiad ja väravad. Tallinn: Sinisukk 2004 (T2, T3, T4);• Thorstensen, D. Suur terrassiraamat. Tallinn: Varrak 2006 (T2, T3, T4);• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969 // lk 426-430 (T2, T3, T4);• Ehitaja raamatukogu. Sisetreppide paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 110-116 (T2).
Puuinfo http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10743ee/ [12.01.2009] (T2);Puuinfo http://www.puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Terrass.pdf [12.01.2009] (T3);Puuinfo http://www.puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Auto%20varjualune.pdf [12.01.2009] .
VILJANDI KUTSEKÕPPEKESKUSE PÕHIÕPINGUTE MOODULI RAKENDUSKAVA
SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur
ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
6. PALKMAJA PUITKARKASS-SEINTE EHITAMINE
10 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1; 3; EESMÄRK: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab töörühma liikmena nõuetekohaselt palkmaja puitkarkass-seinu, paigaldab vajaliku plaadistuse ja voodrilaudise, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeidÕpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, füüsika-, matemaatika-, eesti - ja võõrkeelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust.Õpiväljundid
6.1. kavandab töörühma liikmena tööprotsessi palkmaja puitkarkass-seinte ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud juhistest
HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab etteantud tööülesande põhjal välja vajaliku informatsiooni ja planeerib tööaja; hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning vajadusel nõuetekohaseid mõõtevahendeid
kasutades määrab aluspinna sobivuse ja vastavuse tööjoonisele. Valmistab juhendamise ette tööks vajalikud kinnitusvahendid ja vajadusel ajutised toed ja muud
abivahendid; koostab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes
pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete, vajalike kinnitusvahendite, ning tööaja arvutamise tulemustest;
korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, paigaldab töölava arvestades teiste töövõtjatega ja järgides tööohutusnõudeid;
valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust.6.3. ehitab tööülesandest lähtuvalt
seinakarkassid, paigaldab vajalikud sillused ja postid nii
ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ning käiguteede olemas. valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette aluspinna hüdroisolatsiooni paigaldamiseks
arvestades aluspinna seisukorda ning hüdroisolatsiooni esitatavad nõuded;
sise- kui väliskeskkonda rihib ja loodib juhendamisel karkassielemendid vastavalt nõuetele kasutades vastavaid töövahendeid. ehitab kvaliteedinõudeid järgides puidust seinakarkassi, lähtudes etteantud paigaldusjuhisest ja
tööülesandest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja
hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.6.5. paigaldab töörühma liikmena
nõuetekohaselt palkmaja puitkarkass-seintele lisasoojustuse, plaadistuse ja voodrilaudise
paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused
paigaldab tööjooniseid ja tootjapoolset paigaldusjuhendit järgides seinakarkassile soojustus- ja heliisolatsioonimaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks vajalikke töövahendeid
paigaldab tööjooniseid järgides karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid
6.7. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel
Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
6.9. järgib palkmaja puitkarkass-seinte ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab puitkarkass seina ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.
6.11. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust palkmaja puitkarkass-seinte ehitamisel
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut puitkarkass seina ehitamisel; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades
infotehnoloogiavahendeid.
ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine, praktika
HINDAMINE (MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID
1. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Tehnoloogilise kaardi koostamine
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 4.1 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
2. Praktiline töö 1Seina puitkarkassi ehitamine etteantud joonise järgi,järgides enda koostatud tehnoloogilist kaarti, valides vastavad materjalid, Valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali sobivust ja kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine). ). Arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust.Praktiline töö 2.Tööjooniste järgi isolatsioonimaterjalide ja plaadistuse paigaldamine seina. Hüdro-ja heliisolatsioon, alaside puud, tuuletõke, aurutõke jne. Töökoha ettevalmistamine, materjalide valik,enda koostatud tehnoloogilise kaardi järgimine, vastavate tööriistade kasutaminePraktiline töö 3.Ehitab kuivkrohvplaatidest mittekandva seina, järgides etteantud tööjooniseid,enda koostatud tehnoloogilist kaarti, valib vastavad materjalid ja tööriistad, valmistab ette töökoha .
Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 4. 1.- 4.3 ja 4.5.. vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud nõutud ülesanded:
3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid
töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib
töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 4.4.- 4.5 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju
juhendeid. sh ohutusjuhendeid kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt,
heaperemehelikult ja säästlikult järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja
töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
4. Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitkarkass-seinte ehitamise õppimisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 4.6 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
5. Iseseisevad tööd : Iseseisev tööde tehnologiakaardi koostamine etteantud
seinakarkassi joonise põhjal , selle ehitamiseks. Teabeallikaid kasutades seinakarkassi ühenduste kirjelduse ja
otstarbe seletuse koostamine. Kirjalik. Teabeallikaid kasutades, isolatsioonimaterjalide nomenklatuuri
koostamine ja nende kirjeldamine. Ohutusnõuded puitseina karkassi ja kuivkrohvplaadist vaheseina
ehitamisel. Kirjalik töö. Kokkuvõtte ja analüüsi koostamine oma toimetulekust
tööülesannetega.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ
10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepäduvusi 40 tundi
Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 49 tundi; praktiline töö 130 tundi; praktika 60 tundi iseseisev töö 21 tundi;
LVP / 40 tundi
Eesti keel / 4 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles
Võõrkeel / 5 tundiVõõrkeelsed terminid
Matemaatika / 7 tundiMõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine,
Füüsika / 20tundiAkustika, soojus-,tugevus- ja heliisolatsiooni arvutused
Kehaline kasvatus / 4 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused, lõõgastumisharjutused.
1. Oma töö ja töökoha korraldamine Karkassosade nimetused (alumine vöö, ülemine vöö, nurga- ja vahepostid, avatäidete postid.
Ehitusprojekti lugemine ja sellest oma tööks vajaliku info leidmine (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)
Etteantud tööjoonise lugemine Puidust seina konstruktsiooni ehitamiseks kasutatavad materjalid (prussid, puidust
talakonstruktsioonid, liimpuit jms.) Sobiva materjali valik ,lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt selle
kvaliteeti ja sobivust (oksad, praod, poomkant, kuju muutused) Lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, selle ehitamiseks vajalike tööriistade valik.
2. Tööde tehnoloogiline järjekord ja tehnoloogiakaardi vormistamine Mõõtmine, märkimine Järkamine vekseldamine Vajalike sisselõigete tegemine Paigaldamine
3.Seinakarkassi ühendused . Tappühendused Naelühendused Poltühendused Tüübelühendused Naagelühendused Plaatühendused Kombineeritud ühendused
Iseseisev töö 1 : Tehnologiakaardi koostamine etteantud seinakarkassi joonise põhjal selle ehitamiseks – 10tundi
Seinakarkassi ehitamine – 80 tundi + iseseisev töö 10tundi3. Alusvöö paigaldamine 4. Kruvikinnitussamm 5. Nurgapostide paigaldamine 6. Sõrestikpostide paigaldussamm vastavalt kasutatavale soojusisolatsiooni materjalile 7. Sõrestikpostide paigaldamine 8. Ülemise vöö paigaldamine 9. Ukse- ja aknaavade valmistamine 10. Ühenduskohtade tihendamine 11. Seinakarkassi teljesuunaline jäigastamine
12. Puitsilluste paigaldamine 13. Terassilluste paigaldamine 14. Puitpostide paigaldamine nii sise- ,kui ka väliskeskkonda 15. Seina elementide montaaž vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele.
Iseseisev töö 2 - Teabeallikaid kasutades seinakarkassi ühenduste kirjelduse ja otstarbe seletuse koostamine. Kirjalik – 4 tundi
1. Isolatsioonimaterjali paigaldus Hüdroisolatsiooni ja alasidepuu paigaldus vundamendile Soojustus – ja isolatsioonimaterjali paigaldus elementide liitekohtadesse. Tuuletõkkematerjali paigaldamine seinakarkassile Soojustusmaterjali paigaldamine seina karkassile Õhu- ja aurutõkke paigaldamine Puidupõhistest materjalidest plaadistuse paigaldamine seina karkassile.
Iseseisev töö 3 - Teabeallikaid kasutades, isolatsioonimaterjalide nomenklatuuri koostamine ja nende kirjeldamine – 3 tundi
2. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine Puidupõhise karkassi ehitamine Metallprofiilkarkassi ehitamine (alumine-, ülemine vöö, nurgapostid, vahepostid, akna- ja
uksepostid) Postide paigaldamise samm Kruvide kinnitamise samm ja asukohad nii postide kinnitamisel-ühendamisel kui ka plaatide
kinnitamisel. Kuivkrohvplaatide paigaldamine Liitekohtade tihendamine
3. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded puidust seinakonstruktsioonide valmistamisel –
10tundi – iseseisev töö 10tundi Töökoha ohutu korraldus ja töövahendite korrashoiu kontrollimine vajalike tõusuteede, redelite, piirete ja töölavade paigaldus lähtuvalt töö eripärast ja
tööohutusnõudeid jälgides töö eripärast lähtuvalt vajalikud isikukaitsevahendid ergonoomiliselt õiged ja ohutud töövõtted nõuded töötsooni korrashoiule töötsooni eesmärgipärane kasutamine
Iseseisev töö 4 - Ohutusnõuded puitseina karkassi ja kuivkrohvplaadist vaheseina ehitamisel. Kirjalik töö – 2 tundi
4. Oma tegevuse analüüs – analüüs koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetuleku kohta hinnang oma tegevusele kokkuvõtte koostamine analüüsi tulemustest ja vormistamine
. Iseseisev töö 5 – Kokkuvõtte ja analüüsi koostamine omatoimetulekust puitkarkass-seinte ehitamisel – 2 tundi
ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998; Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa
Kutsehariduskeskus 2002; Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus
1991; Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste
parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
8. PALKSEINTE EHITAMINE 10 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul nr. 1 ja 3EESMÄRK : õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab töörühma liikmena juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest või moodulitest palkseinu ja paigaldab neisse avatäiteid, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeidÕpingute käigus õppija arendab võõrkeeleoskust, füüsika-, matemaatika-, keemia- ja eesti keelealaseid pädevusi ning sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi sh õppimisoskust ning algatusvõimet ja ettevõtlikkust.ÕpiväljundidÕppija:
8.1. kavandab tööprotsessi ja korraldab töölõigu piires nõuetekohaselt oma töökoha palkseinte ehitamiseks
HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja etteantud tööülesande põhjal materjalide koguse, vajaliku
informatsiooni (mõõtmed, kasutatavad materjalid, ) ja planeerib tööaja; koostab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise
tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete, vajalike kinnitusvahendite, ning tööaja arvutamise tulemustest;
korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad
töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest8.3. paigaldab ja fikseerib töörühma liikmena
vundamendile esimese palgirea, järgides etteantud projektdokumentatsiooni
paigaldab hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea, järgides projekti ja paigaldusjuhendit ning kasutades selleks õigeid töövahendeid ja võtteid
8.4. paigaldab ja fikseerib töörühma liikmena palkdetailid ja tihendusmaterjalid lähtudes etteantud juhistest arvestades palkseina vajumist
kinnitab esimese palgirea vundamendile vastavalt etteantud juhistele, järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit
paigaldab ja fikseerib palkdetailid ja tihendusmaterjali vastavalt etteantud juhistele, järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit
jäigastab seinad, paigaldab konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavad detailid vastavalt etteantud juhistele ning järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit
8.5. paigaldab lisasoojustuse palkseinale Osaleb lisaroovitise paigaldamisel, arvestades etteantud juhiseid Paigaldab puitkonstruktsioonile sise- ja välisvoodrilauad järgides
tööülesandes etteantud kvaliteedinõudeid
8.6. valmistab ja paigaldab vastavalt tööjoonistele ajutised avatäited, aknad ja uksed, arvestades avatäidete paigaldusnõudeid ja palkseina vajumist
Kavandab meeskonnaliikmena tööprotsessi avatäidete paigaldamiseks, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud ehitusprojektist
Paigaldab puitkonstruktsioonile avatäidete kinnitamiseks vajamineva konstruktsiooni järgides tööülesandes etteantud kvaliteedinõudeid
Valmistab ja paigaldab ajutised avatäited, aknad ja uksed järgides tööjooniseid ja arvestades palkseina vajumist
8.7. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses
töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut
reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
8.8. järgib palkmaja ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;
rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;
sooritab kutsetöö spetsiifikat arvestavalt sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja
võimlemisharjutusi; kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja
muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid;8.9. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust
palkseinte ehitamisel järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;
rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;
sooritab kutsetöö spetsiifikat arvestavalt sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi;
kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid;
ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, teoreetiliste teadmiste kontroll, arvutusülesanne,
praktikaHINDAMINE (MITTEERISTAV)
Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll (test / tunnikontroll)Etteantud praktilise töö planeerimisülesanne: koostab tööplaani mis sisaldab põhjendatud põhi ja abimaterjalide valikut, nende koguste ning tööaja kulu arvutust lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevaid
palkmaja põhi- ja abimaterjalid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid . Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides energiatõhusa ehituse põhimõtteid
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 5.1vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
2. Praktilised tööd: Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on omandanud kõik õpiväljundi 5.2- 5.5
paigaldab hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea Kinnitab esimese palgirea vundamendile Paigaldab ja fikseerib palkdetailid ja tihendusmaterjalid Jäigastab seinad, paigaldab vajumist ühtlustavad detailid ja
pingutid Paigaldab ajutised avatäited
hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:
3. Praktika Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab palkseinte ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid
töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid. sh ohutusjuhendeid
kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites5.1 – 5.8 kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju
4. EneseanalüüsAnalüüsib koos juhendajaga enda tegevust palkseinte ehitamise õppimisel ja koostab kirjaliku kokkuvõtte.
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 5.8 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
5. Iseseisevad tööd : palkseinte ehitamisel kasutatavate töövahendite ja
materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine ning nende fikseerimine tööplaanis
teostatud tööde fikseerimine töökavas, troppimismärguannete harjutamine.
analüüsib tööplaaniss planeeritud ja saavutatud õpiväljundit ning selleks kulunud tööaega ning kasutatud töövõtteid
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .
Kokkuvõtva hinde kujunemine Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ
10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud
Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 40 tundi; praktiline töö 134 tundi; praktika 60 tundi
võtmepädevusi 27 tundi iseseisev töö 26 tundi;
LVP / 27 tundi Eesti keel / 6 tundiTerminoloogia tundmine ja kasutamine. Matemaatika /eh. füüsika / 15 tundiMõõtühikute teisendamine, tööaja arvutamine, detailide arvu leidmine, materjali kulu, Kehaline kasvatus / 6 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, troppimismärguanded, lõõgastumisharjutused.
1. Materjalid ja töövahendid. 1.1. Tööstuslikult valmistatud palkmaja elemendid, nende liigitus,markeerimine, otstarve ja omadused1.2. Tööstuslikult valmistatud palkmajapaigaldamine lähtuvalt energiatõhusa ehitamise põhimõtetest1.3. Nõuded palkdetailide ladustamisele1.4. Tihendusmaterjalid, kinnitusdetailid ja lisatarvikud1.5. Konstruktsioonide hüdroisolatsioonmaterjalid, nende paigaldamise nõuded1.6. Palkmaja elementide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende hooldamine1.7. Töö planeerimine ehitusplatsil
Iseseisev töö 6 tundi- palkseinte ehitamisel kasutatavate töövahendite ja materjalide nimetuste ning markeeringute leidmine ning nende fikseerimine tööplaanis
2. Palkseinte paigaldamise tehnoloogia. 2.1. Oma töökoha korraldamine ja tööks ettevalmistumime. Tööplaani koostamine. Tööprojektilt praktiliseks tööks vajaliku informatsiooni leidmine2.2. Materjali ettevalmistamine ja ladustamine2.3. Märketööde tegemine
2.4. Hüdroisolatsiooni paigaldus2.5. Esimese palgirea paigaldus vundamendile2.6. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded palkseinte paigaldamisel. Ajutiste piirete ja käiguteede paigaldamine2.7. Palkdetailide fikseerimine ja tihendamine seinas. Seinte jäigastamine.2.8. Troppimistööde teostamine
Iseseisev töö 16 tundi – teostatud tööde fikseerimine töökavas, troppimismärguannete harjutamine.
3. Analüüs 3.1. Analüüsib seminaril koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega tööstuslikult valmistatud palseinte ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte
Iseseisev töö 4 tundi – analüüsib tööplaaniss planeeritud ja saavutatud õpiväljundit ning selleks kulunud tööaega ning kasutatud töövõtteid
ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998;• Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;• Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/3_ehitamine.php?id=54 [27.12.2008]. (T1,T4);• Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969;• Ehitajate raamatukogu. Elamusisesed puidutööd.1. osa. Tallinn: OÜ Viplala, 2001; • Veski, A. Individuaalelamute ehitamine. Tallinn: Valgus 1969 // lk 426-430 (T2, T3, T4);• Ehitaja raamatukogu. Sisetreppide paigaldamine. Tallinn: Ehitame 2001 // lk 110-116 (T2).
Puuinfo http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10743ee/ [12.01.2009] (T2);
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVA
SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur
ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
6. 7. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE
10 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 ja 3
Eesmärk: taotletakse, et õpilane: omandaks aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi; omandab harjumuse teadlikut ja regulaarset harrastada kehakultuuri ja enda valitud spordiala ning käsitleb seda kui osa ühiskonna kultuurist; omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, esmaabi- ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).
Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕpiväljundidÕppija:6.1. kavandab töörühma liikmena
tööprotsessi katusekonstruktsioonide ehitamiseks oma töölõigu piires, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud ehitusprojektist
HindamiskriteeriumidÕppija: selgitab välja etteantud ehitusprojekti põhjal katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed
(konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist
nende korrasolekus ja ohutuses teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd kasutades asjakohaseid
mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid lähtudes etteantud tööjoonisest ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse
arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku
materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust6.2. ehitab töörühma
liikmena juhendamisel erinevaid katusekonstruktsioone,
monteerib juhendamisel katusesõrestikud järgides tööjooniseid ja kasutades vajalikke töövahendeid valmistab meeskonnaliikmena juhendamisel ette puidust detailid (sarikad, liimpuittalad) ja koostab
nendest naelplaatliidetega katusesõrestiku järgides tootejooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades vajalikke töövahendeid
ehitab meeskonnaliikmena juhendamisel pärlini ja pennsarikatega katusekonstruktsiooni järgides tööjooniseid
ehitab meeskonnaliikmena juhendamisel lamekatuse puitkonstruktsiooni järgides tööjooniseid ehitab meeskonnatööna räästasõlmed järgides tööjooniseid ja arvestades erinevate
katusekonstruktsiooni tüüpidega vormistab juhendamisel vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, ventilatsioonitorud) katusele järgides
tööjooniseid ja arvestades tuleohutusnõuetega
6.3. paigaldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides katusekonstruktsioonile aluskatte, tuulutusliistud, roovitise ja laudise ning ehitab räästad, järgides tööjooniseid ja etteantud juhiseid
paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile soojustus- ja heliisolatsiooni- ning auru- ja tuuletõkkematerjalid järgides tööjooniseid ja materjalide tootjapoolseid paigaldusjuhendeid
paigaldab tööjooniseid ja paigaldusjuhendeid järgides konstruktsioonile erinevatest puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid
paigaldab meeskonnatööna katusele aluskatte lähtudes kattematerjali paigaldamise juhendist ning tuulutusliistud, roovitise ja/või laudise järgides tööjooniseid, kasutades selleks vajalikke töövahendeid
6.4. kinnistab õppekeskkonnas omandatut reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel
Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
6.5. järgib katusekonstruktsioonide ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid
kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
6.6. analüüsib koos juhendajaga enda analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega katusekonstruktsioonide
tegevust erinevate katusekonstruktsioonide ehitamisel
ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades
infotehnoloogiavahendeidÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine
HINDAMINE (MITTEERISTAV „A“ / „MA“ )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll.
Õpilane loetleb ja kirjeldab katusekonstruktsiooni elemente. Tunneb materjali ja hindab visuaalselt nende kvaliteeti. Skitseerib tüüpseid katusekonstruktsioonide lahendusi.Teostab vajaminevad mõõdistused ja märketööd ning sooritab etteantud tööülesande põhjal materjali koguse arvutamise.
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 6.1 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
2. Praktilised tööd .Ehitab tööjooniseid ja juhendmaterjale järgides erinevaid katusekonstruktsioone (naelplaatliidetega sõrestik, pärlinitega ja pennsarikatega katusesõrestik, lamekatusekonstruktsioon) ja paigaldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides neile isolatsiooni materjalid ning plaadistuse valides vastavad materjalid, kasutades õigeid töövõtteid ja tööriistu.Ehitab räästad ja katuse läbiviigud, järgides tööjooniseid
Õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.2 ja 6.3 ning 6.5 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused ja sooritanud ülesanded:
3. PraktikaÕpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas
rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid. sh ohutusjuhendeid
kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt,
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 6.1. – 6.6. kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju
heaperemehelikult ja säästlikult järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja
töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
4. Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut katusekonstruktsioonide ehiamise õppimisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundile 6.6 vastavates hindamiskriteeriumides kirjeldatud oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
5. Iseseisevad tööd : Katuste tüübid ja liigitamine. Erinevused põhiliste
katusekonstruktsioonide vahel. Iseseisev kokkuvõtte koostamine oma tööülesannete analüüsist.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ
10 EKAP / 260 tundi sh. lõimitud võtmepädevusi 21 tundi
Mooduli õppemaht 260 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 50 tundi; praktiline töö 240 tundi; praktika 60 tundi iseseisev töö 15 tundi;
LVP / 21 tundi
Eesti keel / 2 tundiKirjalike tööde vormistamine vastavalt VYKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes
korrektses eesti keeles Võõrkeel / 5 tundi
Võõrkeelsed terminid Matemaatika / 6 tundi
Mõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, Kehaline kasvatus / 8 tundiErgonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused, lõõgastumisharjutused.
1.Kaldkatuste tüübid 1.1.Viilkatus1.2.Kelpkatus1.3.Neeluga viilkatus1.4.Pultkatus1.5.Teised katuste tüübid
2.Katusekonstruktsioonide elemendid 2.1. Penn, sarikas, pärlin, post, aluspuu.
3.Lähteandmete lugemine ehitusprojektilt katusekonstruktsioonide ehitamiseks 3.1. Konstruktsiooni mõõtmed.3.2. Asukoht3.3. Kasutatavad materjalid
4.Lamekatusekonstruktsioonid4.1.Parapet ja räästad4.2.Läbiviigud (äravoolu avad, tuulutustorud)4.3.Ülespöörded
4.4.Lamekatusekonstruktsiooni võrdlus viilkatuse- ja vahelaekonstruktsiooniga.
Iseseisev töö : Katuste tüübid ja liigitamine. Erinevused põhiliste katusekonstruktsioonide vahel – 10tundi
5, Mõõdistused, märketööd, mõõtmismeetodid ja mõõtmisriistad
6.Töökoha ja töövahendite ettevalmistus. Tööriistad. Tööohutusnõuded 6.1.Elektrilised- ja käsitööriistad ning nende korrashoid.6.2.Töökaitsevahendid6.3.Ergonoomilised töövõtted ja tööohutusnõuded katuse töödel.
7.Katuse aluskatte ja isolatsioonimaterjali paigaldamine 7.1.Roovitus7.2.Tuulutusliistud7.3.Tuule- ja aurutõke7.4.Soojustus7.5. Laudis
8. Katuseräästad, katuse läbiviigud 8.1.Tuulekastid.8.2.Luugid.8.3.Katuseaknad.
Iseseisev töö 3: Kokkuvõtte koostamineja analüüs enda toimetulekust katusekonstruktsioonide ehitamisel – 5tundi
ÕPPEMATERJALID Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; • Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006;
• Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus 1991; • Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; • Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; • Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002. Ots, M-M. Lamekatusetööde käsiraamat. Tallinn: Pakett 1999; • Ehitajate raamatukogu. Väikeelamu katusekattetööd. Tallinn: Viplala 1998; • Samuel G. Kivikatused. Tallinn: Eesti Ehituinseneride Liit 1994 (T1,T2,T3); • Antell,O. Katusekivi. Kivikatus. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet. Stockholm : Central Board of National Antiquities 1997 (T5); • Jonsson, G. Lisinski, J. Plekk-katus, soovitusi tootmiseks, paigaldamiseks ja hoolduseks. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, 2005 Saku: Rebellis (T5);
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
8. 9. PUITRÕDUDE JA -TERRASSIDE EHITAMINE
4 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb töörühma liikmena nõuetekohaselt palkmaja puitterrasside ja rõdude ehitamisel, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1 kavandab töörühma liikmena oma töölõigu piires tööprotsessi palkmaja puitterrassi
selgitab välja terrasside ja rõdude ehitamiseks vajaliku info lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht,) ja planeerib tööaja;
ja rõdu ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud juhistest
valib sobivad materjalid arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ; arvutab vajalike materjalide koguse , kasutab pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju; valib sobilikud töövahendid, enne töö alustamist veendub töövahendite korrasolekus ja
ohutuses; korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha
korrashoiu ja puhtuse;7.3 osaleb töörühma liikmena palkmaja
puit-terrassi ja rõdu ehitamisel, järgides etteantud ehitusprojekti
valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette töökoha. paigaldab kvaliteedinõudeid järgides alustalad, põrandalaudise ning piirded lähtudes
etteantud tööjoonisest; korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja
hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast7.5 kinnistab õppekeskkonnas omandatut
reaalses töökeskkonnas kogenud töötaja juhendamisel
Õpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas
esitab nõuetele vastva dokumentatsiooni
7.7 järgib palkmaja puit-terrassi ja rõdupiirete ehitamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab valmistamisel ja paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.
7.9 analüüsib koos juhendajaga enda tegevust etteantud tööülesannete täitmisel
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades
infotehnoloogiavahendeid
ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamineHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –
mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontrollEtteantud praktilise töö planeerimisülesanne:
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 7.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused
Sisaldab põhjendatud töövahendite ja materjalide valikut, nende koguste ning tööaja kulu arvutust lähtudes energiatõhusa ehitamise põhimõtetest
2. Praktilised tööd.: Alustalade paigaldamine. Põrandalaudise paigaldamine. Piirete paigaldamine.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 7.1- 7.2. ja 7.4. .vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused
3. PraktikaÕpilane rakendab ja analüüsib koostöös juhendajaga õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskonnas rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid. sh ohutusjuhendeid
kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpilane on demonstreerinud reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel õpiväljundites 7.1. – 7.5. kirjeldatud tööülesandeid ja täitnud kooli praktikakorralduse eeskirju
4. Iseseisev tööAnalüüs
Iseseisev kokkuvõtte koostamine oma tööülesannete analüüsist
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad kirjalikud tööd .
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A) Õpilane on läbinud mooduli kui on saavutanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud
positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
4 EKAP / 104 TUNDI
Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 52 tundi praktika 40 tundi iseseisev töö 6 tundi
1. Lähteandmed puitrajatiste ehitamiseks ehitusprojekti lugemine ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)
2. Töövahendite valik ja töökoha korraldamine: nõuetekohaselt oma töökoha korraldamine töö- ja abivahendite valik, nende korrasolek ja ohutus tööks vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine asjakohaste mõõteriistade ja mõõtmismeetodite kasutamine nõuetekohane mõõtmistäpsus puitrajatise ehitamiseks sobiliku materjalid valik (kvaliteet) tööks vajaliku materjali koguse arvutamine pindala, ruumala ja protsentarvutuse tegemine tulemuse tõesuse hindamine
3. Puitrajatiste valmistamine: töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või –plaadistuse töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed
kandelatid
töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid
4. Töötervishoid puitrajatiste valmistamisel puidust välisrajatiste ehitamisel ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamine nõuetekohaste isikukaitsevahendite kasutamine töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö
kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgmine inimeste ja keskkonnaga arvestamine töötsooni eesmärgipärane kasutamine töötsooni korrashoid töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendite, sh ohutusjuhendite järgimine
5. Töötulemuste hindamine ( iseseisev töö 6 tundi ) erinevate tööülesannetega toimetuleku analüüs puitaia ja –terrassi ehitamisel arendamist vajavate aspektide hindamine kokkuvõtte koostamine analüüsi tulemustest
ÕPPEMATERJALID Meier, P. Puidu füüsikalised omadused : praktikumi juhend. Tallinn: TTÜ Kirjastus 1998; Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus
2002; Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemin. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002; Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa
Kutsehariduskeskus 2002; Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006; Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006; Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti
Metsatööstus 1991; Kuusik, U. Elektrilised käsitööriistad. Põltsamaa: Vali Press 2005; Noll, T. Puitühenduste piibel täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk 2007; Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste
parandamiseks. Tallinn: TTÜ Kirjastus 2002.
Kõrbe, A. Puidulõikeriistade teritamine. Maakodu 5/2000, lk 9-10. (T2)
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
10. 11. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS (valik )
3,0 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid 1 Eesmärk: taotletakse, et õpilane: omandaks aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi; omandab harjumuse teadlikut ja regulaarset harrastada kehakultuuri ja enda valitud spordiala ning käsitleb seda kui osa ühiskonna kultuurist; omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, esmaabi- ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).
Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, suhtluspädevust, ettevõtlikkuspädevust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID
Õpilane8.1. hindab objektiivselt oma kehalisi
võimeid, füüsilist vormi ja omab valmisolekut neid arendada
8.2. tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt enda üldkehalise arendamisega, kasutades selleks sobivaid vahendeid ning meetodeid
Õpilane: hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi
seoseid seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva
treeningkava nende saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi
järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju
8.3. arendab sportliku ühistegevuse (pallimängud, rahvaspordiüritused jne) kaudu meeskonnatööoskust ja distsipliini
8.4. õpib aktsepteerima inimestevahelisi erinevusi ja arvestama nendega erinevates suhtlussituatsioonides
8.5. arendab kutsetööks vajalikke tahteomadusi (kohanemisvõime, koostööoskus, väljendusoskus, jms)
arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada gapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi
arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja
otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke
rühi-,koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi
arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini
järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi
ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamineHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ –
mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDAktiivne loeng koos praktiliste harjutustega: Õpilane osaleb aktiivses loengus, selgitades erinevaid tehnikaid (nt
kaugushüpe), võistlusmäärustikku (nt võrkpall) jne. Õpilane sooritab tunnis erinevaid virgutus- ja venitusharjutusi ja
algatab arutelu nende vajalikkusest.
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 8.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused
1. Füüsilised harjutused 1.- 11. Õpilane: Sooritab üldkehalise testi II ( kõikide testis olevate harjutuste
võimetekohaselt sooritamine )
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on sooritanud kõik füüsilised harjutused vastavalt etteantud nõuetele.
2. Iseseisev töö Iseseisva treeningukava koostamine ja treeningupäeviku täitmine Iseseisev treening
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on vastavalt individuaalsetele võimetele teostanud kõik iseseisvad tööd ja järginud ning täitnud treeningpäevikut.
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
3 EKAP / 78 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 10 tundi
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 6 tundi praktiline töö 60 tundi iseseisev töö 12 tundi
LVP 10 tundi
Matemaatika / 4 tundiArvutuste kasutamine kehaliste harjutuste hindamisel. Aja mõõtmine.
Võõrkeel / 2 tundiPallimängude terminid võõrkeeles
Infotehnoloogia / 4 tundiInfotehnoloogiliste seadmetega spurditulemuste jälgimine ja mõõtmine.
KEHALINE KASVATUS:
1. Teoreetilised teadmised 1.1. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile;1.2. Hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid
puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel; organismi karastamine, riietus, spordivigastused;1.3. Kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil; tervisesprdiga tegelemise tähtsus
tulevastele emadele; sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, sagedus).
2. Võimlemine 2.1. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits
võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused; virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnatantsud ja
2.2. Raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.
3. Kergejõustik 3.1. Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;
4. Üldkehaline ettevalmistus 4.1. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus, jõud,
painduvus, osavus, kiirus);4.2. Jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja
koordinatsiooniharjutused; kaitseväe kehalise kasvatuse testid.
5. Iseseisev töö - 12tundi5.1. Iseseisev treening. 5.2. Soojendusharjutuste kava koostamine.5.3. Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku täitmine
ÕPPEMATERJALID Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism. Jalak, R.2006. Tervise treening J. Loko. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika (2004) http://www.terviseinfo.ee http://www.fitness.ee
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
9. EHITUSMÕÕDISTAMINE(valik)
3,0 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Sissejuhatus erialasse“ ja „Ehitusjoonestamine“MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teostab pottsepatöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid
kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse.Õpingute käigus arendab õppija emekeeleoskust, matemaatikaoskust, geograafiaoskust ja infotehnoloogilist pädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. omab ülevaadet mõõdistamisel ja
märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ja -vahenditest
selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne- ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust
teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus
valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)
9.2. teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu
kannab töötades meeskonnas juhendamisel üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke juhindudes etteantud tööjoonisest, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja
mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse märgib töötades meeskonnas juhendamisel aluspinnale raketise asukohad,
kihilatile avade asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse
kontrollib töötades meeskonnas juhendamisel raketise elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid
mõõtmestab etteantud ruumi kasutades asjakohaseid tööriistu hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid arvestades nende kasutus- ja
hooldusjuhendeid kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult
9.3. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte
ÕPPEMEETODID Loeng, infootsing, arutelu, ülesannete lahendamine ,meeskonnatöö, praktiline töö, vestlus, juhtumi analüüs
HINDAMINE ( MITTEERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll
õpilane kirjeldab geodeesia-alaseid mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti;
õpilane teisendab etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutuste teostamiseks kasutab abimaterjale
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 8.1 vastavad hindamiskriteeriumid
2. Praktiline ülesanne 1 - hoone vundamendi gabariitmõõtmete mahamärkimine märkevaiade, ekkeri ja mõõdulindi abil ning juhendaja abiga
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 8.2 vastavad hindamiskriteeriumid
Praktiline ülesanne 2 - nihiku ja nooniuse kautusoskuse demonstreerimine
ning detaili mõõtmestamine iseseisvalt
Praktiline ülesanne 3 - optilise nivelliiri kasutusoskuste demonstreeimine ning kõrguskasvude analüüs, liitmine ja kahe teineteisest kaugel asuva punkti kõrguskasvu summa leidmine vähemalt kolme jaama asetusega
Praktiline ülesanne 4 - ruumi kubatuuri leidmine kahel erineval lasermõõdistamise meetodil
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega - „A“ (arvestatud)
TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :3,0 EKAP / 78 tundi s.h 13 tundi lõimitud võtmepädevusi
Mooduli õppemaht 78 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 27 tundi praktiline töö 51 tundi
LVP 13 tundi Matemaatika / 6 tundi
Mõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, aritmeetilise keskmise leidmine, arv- ja joonmõõtkavad, mahuarvutused, ümardamine, pöördellipsoid
Geograafia / 2 tundiMaa kuju, nullnivoo, geoid, koordinaatteljed, pikkus ja laiuskraadid, absoluutne ja suhteline kõrgus,
Infotehnoloogia / 5 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks
1. Geodeesia alused 14 tundi Geodeesia mõiste ja tähtsus Kartograafilised projektsioonid Topograafiline plaan ja kaart Plaanide leppemärgid
Mõõtkava ja mõõtmed Mõõdusuhe ja joonmõõt Reeperid ja kõrgusmärgid Kaardikirjad Mõõdistamisel kasutatavad mõõteriistad ja märkimisseadmed
2. Mõõdistamise tehnoloogia 47 tundi Mõõtmise ja märkimise reeglid ning põhimõtted Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel Horisontaal ja vertikaalmõõtmine ning kõrguste ülekandmiste meetodid Mahamärkimise praktiktiline töö (grupitöö ) Hoone mahamärkimine kasutades mõõdulinti Pythagorase teoreemi täisnurksuse kontrollimiseks Mahamärkimiste tulemuste analüüs Kontrollmõõdistamise praktiktiline töö (grupitöö ) Ehitusdetailide kontrollmõõdistamine nihikuga Mõõdistusandmete analüüs Nivelleerimise praktiktiline töö (grupitöö ) Optilise nivelliiri tundmaõppimine. Lihtnivelleerimine, kõrguste ülekandmine Liitnivelleerimine Nivelleerimisandmete analüüs
3. Ehitustarindite lasermõõdistamise praktiktiline töö - 6 tundi Ruumi kubatuuri määramine laserkaugusmõõdikuga kahel erineval meetodil: kohapealt ja
liikudes seinalt seinale Tulemuste analüüs
ÕPPEMATERJALID Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Nivelleerimine. (T1) Jõgi, A., Ajaots, E.[http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009
Kaardiraamat õppevahend kaitseväe ajateenijatele. Raid, T. Tallinn: Infotrükk, 1999. TrükisedGeodeesia. I osa 1. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1) Geodeesia. I osa 2. raamat Topograafia. Randjärv, J. Tartu: Halo Kirjastus, 2006. (T1)Ehitusgeodeesia. Kala, V. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2008.Nivelleerimine:geodeesia. I osa. Ranne, R. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001 (T2)Insenerigeodeesia õppepraktika juhend. Randlepp, A. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1991Trassi mõõtmine, arvutamine ja profiili koostamine:geodeesia laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid. Randjärv, J. Tartu: Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1985.Metoodilised juhised geodeetilisteks töödeks ehituses. 1.osa, Geodeetilised tööd ehituse ettevalmistusperioodil. Tallinn: Eesti NSV Ehituskomitee Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut, 1989.Väikeelamu vundamenditööd. Ehitaja raamatukogu. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2004. (T2) Ehitaja käsiraamat 2003/2004. Tallinn: Ehitaja, 2004. (T2)Perioodikaväljaanded, artiklidMõõtevahendid ja -meetodid Eesti ehitusprotsessis. O. Sammal. Ehituskaar, 07/2002Internetipõhised materjalid:Jõgi, A., Ajaots, E. Nivelleerimine. [http://217.159.152.36/moodle/course/category.php?id=11] 6.02.2009
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „PALKMAJAEHITAJA“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
10. EHITUSJOONESTAMINE (valik) 3 EKAP NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudeta
MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija lahendab graafiliselt küttesüsteemide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. omab ülevaadet tehniliste jooniste
koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest
võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest,
toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal,
toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest, defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted:
ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavahelisi seoseid;
10.2. visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise arvestades etteantud mõõtkava
iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil, järgides kirjakeele norme,
visandab iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lähtuvalt tööülesandest,
mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud mõõtkava,
joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate järgides mõõtkava,
mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt,
vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms);
10.3. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed
tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad,
selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest,
selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest,
nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale,
10.4. analüüsib enda tegevust ehituskonstruktsioonide nõuetekohasel visandamisel ja etteantud jooniste lugemisel
analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesande täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel,
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid;
ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, probleemi lahendamine, harjutsülesanded HINDAMINE (MITTEERISTAV )
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUM
1. Praktiline ülesanne „Normkiri“ (A4); ( reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 10.1 – 10.4. vastavad hindamiskriteeriumidÜlesande lahenduses hinnatakse kirja vastavust standardinõuetele
2. Praktiline ülesanne (töölehed 2xA3) .
3. Praktiline ülesanne ( „Klots I“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik,
4. Praktiline ülesanne( „Klots II“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon
5. Praktiline ülesanne ( „Vaated ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine
6. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ ). Õpilane lahendab etteantud ülesande kasutades järgnevat: detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui õpiväljundites 10.1 ja 10.3 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
Praktilistes ülesannetes:• Hinnatakse etteantud ülesannete lahendi õigsust• Hinnatakse vaadete vastavust projektsiooni nõuetele, mõõdistamise õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust• Hinnatakse kujutiste õigsust, kasutatud joonte liikide õigsust.• Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust• Hinnatakse vaadete ja kujutiste õigsust.• Hinnatakse lõike kujutamise õigsust/ vastavust etteantud ülesandele.• Hinnatakse ristlõigete kujunemise ja vormistamise õigsust.• Hinnatakse eskiisi vastavust näidismudelile, eskiisi mõõdistamist, esiisi alusel tööjoonise koostamist.• Hinnatakse keerme parameetrite arvutuste õigsust, graafilise töö vastavust nõuetele.• Hinnatakse vastavust (tingmärgid, joonte tüübid, mõõtmestamise reeglistik, mõõtkavad jne ) nõuetele.• Hinnatakse ruumi eskiisi koostamise õigsust, ruumi mõõdistamise õigsust (mõõtahelate koostamine ).
7. Praktiline ülesanne( „Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“).
8. Praktiline ülesanne( „Lõiked“ ). Õpilane töötab välja maketi alusel detaili eskiisi ja koostab selle alusel detaili tööjoonise
9. Praktiline ülesanne( „Võll – ristlõiked ).
10. Praktiline ülesanne( „Alus (Äärik))“. (detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel detaili tööjoonise koostamine )
11. Praktiline ülesanne( „Poltliited“ ).
12. Praktiline ülesanne( „Laagripukk“ ). Hinnatakse joonise ja tükitabeli vastavust kehtivatele nõuetele.
13. Praktiline ülesanne( „Väikemaja“ ). Õpilane tuletab etteantud tööjooniselt reaalse elamu vaated (fassaad ja vaade teljelt )
14. Praktiline ülesanne( „Ruumi eskiis-plaani koostamine“ ).
1. Kirjalik kokkuvõteIseseisev töö. Kokkuvõtte vastab VIKK „Kirjalike
Tulemus „A“ (arvestatud ) kui kõik õpiväljundites 10.4 kirjeldatud vastavad oskused on omandatud vähemalt lävendi tasemel
tööde vormistamise juhendi“ nõuetele ning on väljendub korrektses eesti keeles.
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „A“ (arvestatud )
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD.3 EKAP / 78 tundi
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 22 tundi praktiline töö 56 tundi
1. Üldjoonestamine, ehitusjoonestamise alused 20 tundi 1.1. joonestamine kui õppeaine – seosed teiste õppeainetega;
lühiülevaade joonestamise ajaloost; joonestusvahendid ja joonestusvahendite valikukriteeriumid; käsi- ja masinjoonestamise võrdlus (eelised, puudused, arengusuunad);
1.2. joonis – põhimõisted, klassifikatsioon; joonistele esitatavad üldnõuded (formaadid, kasutatavad joontetüübid
(liigiti ja kasutusvaldkonniti), nõuded raamjoonele ja raamjoone elemendid, tsentreerimismärgid, eritüübilised kirjanurgad ja nende kasutamine, kirjanurkade täitmise reeglistik, graafilised dokumendid ja tekstdokumendid), tükitabelid (spetsifikatsioonid),
teemakohased harjutusülesanded (joonte tüübid – töölehe 2xA4); harjutusülesanne „Joonise lugemine I“ – etteantud alusjoonise põhjal
joonise lugemine joonteliikide ja kasutusvaldkonna järgi (tööleht A4); praktiline töö nr. 1 „Põhiformaadi ettevalmistamine“ (A4 – raamjoon,
kirjanurk, tsentreerimismärgid);1.3. normkiri – üldnõuded, normkirja parameetrid;
harjutusülesanne „Kirjanurk“ (reeglitekohane kirjanurga täitmine – vastavalt näidisele tööleht A4),
1.4. mõõtkava – põhimõiste, klassifikatsioon, erimõõtkavade kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);
1.5. geomeetrilised konstruktsioonid,
valikuliselt 22 geomeetrilist konstruktsiooni (sirglõigu poolitamine, nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge konstrueerimine läbi etteantud punkti, võrdhaarse kolmnurga konstrueerimine, kolmnurga sise(ümber)ringjooone konstrueerimine, korrapäraste kõõlhulknurkade konstrueerimine (kolm-, viis-, kuus- ja kaheksanurk), silindri kaksvaate ja külgpinnalaotuse konstrueerimine, koonuse kaksvaate ja täispinnalaotuse konstrueerimine, sirglõigu jaotamine n-võrdseks osaks, täisnirga jaotamine kolmeks võrdseks osaks, sujuvühendid, ellipsi konstrueerimine, ovaalide konstrueerimine)
1.6. mõõtmestamine – mõõtmestamiselemendid (põhimõisted), masinaehituslike jooniste mõõtmestamise põhireeglistik, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA4);
1.7. kujumärgid, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA4), harjutusülesanne „Joonise lugemine II“ (joonte liigid ja nende
kasutusvaldkonnad, kirjanurk – kohustuslikud väljad ja vastavasiuline informatsioon tööleht A4);
1.8. projektsiooniline joonestamine - projektsiooni mõiste, projektsioonide klassifikatsioon ja kasutusvaldkonnad, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);
1.9. vaated – peavaated ja lisavaated, vaadete vahelised seosed, mituvaade ja mituvaate konstrueerimise põhireeglistik, kolm(kaks)vaate joonestamise reeglistik, kolmanda vaate tuletamine detaili kaksvaate põhjal, vaadete mõõtmestamise reeglistik, teemakohased harjutusülesanded (punkt ruumis ja punkti kolmvaade,
sirglõik ruumis ja sirglõigu kolmvaade, tasapind ruumis ja tasapinna kolmvaade töölehed 3xA4);
(detaili kolmvaate tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – ristisomeetria ja kabinetprojektsioon – töölehed 2xA3), (detaili maketi alusel peavaadete tuletamine, vaadete mõõtmestamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – 2xA4);
1.10. lisavaated – kujunemine, otstarve ja tähistamine joonistel, etteantud detaili peavaadete tuletamine, detaili lisavaadete tuletamine,
detaili ruumiliste kujutiste tuletamine – tööleht A3, Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püstprisma“ (vastavalt ülesande
variandile kolmvaate tuletamine, detaili külgpinnalaotuse tuletamine, detaili isomeetrilise (ruumilise) kujutise tuletamine – tööleht A3),
Kaldpinnaga lõigatud kuusnurkne püramiid“ (detaili kolmvaate tuletamine, detaili ruumilise kujutise tuletamine – tööleht A3),
harjutusülesanne „Joonise lugemine III“ (mõõtude analüüs, kujutiste analüüs, mõõtmestamine, joonte tüübid – töölehed 3xA4).
2. Ehitusjoonestamine 60 tundi 2.1. lõiked – mõiste, klassifikatsioon, lõigete kujunemine ja tähistamine joonistel,
materjalide tähistamine, harjutusülesanne „Viirutused (tööleht A4),
2.2. eskiis – mõiste, üldnõuded eskiisile, eskiisi koostamine reeglistik, (Äärik)“ – detaili maketi alusel eskiisi väljatöötamine, eskiisi alusel
detaili tööjoonise koostamine (2xA4);2.3. liited (kinnisliited, lahtivõetavad liited) – kasutusvaldkonnad, eripärad ja
kujutamine joonistel; keermesliited – põhimõisted, keermete klassifikatsioon, keermete
kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4), keevisliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja keeviliidete
kujutamine joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4); kiilliited – klassifikatsioon, kasutusvaldkonnad ja liite kujutamine
joonistel, teemakohased harjutusülesanded (töölehed 2xA4);
2.4. detaili (kooste)tööjoonised – üldnõuded, eripärad, detailide positsioneerimine ja tükitabeli täitmise reeglistik,
2.5. ehitusprojektdokumentatsiooni koosseis, ehitusprojekteerimistööde põhietapid, üldnõuded ehitusjoonistele, ehitusjoonistel kasutatavad mõõtkavad,
2.6. ehitusjooniste mõõtmestamise põhireeglid (plaanid, vaated, lõiked, konstruktsioonid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 4xA3);
2.7. ehitusjoonestamises kasutavad leppemärgid (üldehituslikud leppemärgid -materjalid, seadmed, lõõrid, kinnitusvahendid), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 6xA4) ;
2.8. ehitise plaan (põhiplaan) – üldnõuded plaanidele, plaanide klassifikatsioon ja nende otstarve, plaani kujunemine, plaanide koostamisel kasutatavad joonte tüübid ja leppemärgid, plaanide pealkirjastamine, plaanide mõõdistamine, hoone plaani koostamise põhietapid, reaalse elamu põhiplaani koostamine (tööjoonis M1:50, A3, leht 1/6
näidise alusel) jooniste vastavust kehtivatele nõuetele 2.9. vaated – üldnõuded ehituslikele vaadetele, vaadete kujunemine, vaadete
pealkirjastamine, vaadete koostamisel kasutatavad lihtsustused, vaadete mõõtmestamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 2 – reaalse elamu vaadete
tuletamine (fassaad ja vaade teljelt – tööjoonis M1:50, A3, leht 2/6 näidise alusel),
2.10. lõiked – kujunemine, lõigete mõõdistamine, lõigete tähistamine, lõigete koostamisel kasutatavad lihtsustused, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ leht 3 – reaalse elamu lõike tuletamine
(tööjoonis M1:50, A3, M1:50, näidise alusel);2.11. ehituskonstruktsioonide (sõlmede) joonised – kujunemine,
mõõdistamine, kasutatavad lihtsustused ja mõõtkavad, pealkirjastamine, praktiline töö nr. 14 „Väikemaja“ lehed 4 … 6 (erinevate
konstruktsioonide (sõlmede) joonised nt. sein, katuseserv, trepp, vundamendi element (tööjoonised, M1:5 (M1:10, M1:20), A3, lehed 4/6,5/6 ja 6/6, vastavasisuliste näidisjooniste alusel);
2.12. eskiisid ehitusjoonestamises – eskiiside otstarve, vormistamise üldnõuded, eskiisi koostamise põhietapid, ruumi (objekti) mõõdistamine, mõõtahelate koostamine,
2.13. ehituslike tööjooniste analüüs (mõõtahelad, kasutatavad materjalid,
asukohad, jne), teemakohased harjutusülesanded (töölehed 3xA3).
ÕPPEMATERJALID „Tehniline joonis“. Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. Õppeotstarbeline käsiraamat; Tallinn Valgus 1996,
„Tehnilise joonestamine“. Asi, U. Õpik, kirjastus ARGO 2009, „Tehniline joonestamine“, Asi, U. töövihik, kirjastus ARGO 2009, „Ehitusjoonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2010, „Hoone tehnovõrkude joonestamine“, Asi, U. kirjastus ARGO 2011 „Ehitusgraafika“, Vainlo, E. Tallinn TTK 2005, „Elamu“, metoodiline juhend, Kask, M. ja Loitvee, M. TTÜ Insenerigraafika
keskus 2005; „Ehituskonstruktori käsiraamat“, Hartšuk, V,, Mägi,R., Neidtre, L. ja
Rohusaar, J. Tallinn kirjastus EHITAME 2012, „Mehaanikainseneri käsiraamat“. Fiscer, U., Gomeringer, R.,Kilgus, R. jt TTÜ
kirjastus 2012, „AutoCAD“ Türn, L. kirjastus EHITAME Tallinn 2006,
http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
11. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik)
3 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles
Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. mõistab võõrkeelseid
kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast
terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal
11.2. kasutab palkmajaehituse alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise
õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone lähtudes palkmajaehituse tööde
tehnoloogiast ja nimetab võõrkeeles enamlevinud palkmaja ehitusel kasutatavaid materjale ja töövahendeid
11.3. hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest
leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid
11.4. selgitab troppimistöödel ja esmaabi andmisel kehtivaid nõudeid,
leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot troppimistööde ja esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid
ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhenditTulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.1 vastavad hindamiskriteeriumid
2. Praktiline harjutustöö 1: Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik
õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde Praktiline harjutustöö 2:õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeeldePraktiline harjutustöö 3:koostab võõrkeelse hinnapakkumise
õpiväljunditele 11.2 vastavad hindamiskriteeriumid
3. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.2 ja 11.3. vastavad hindamiskriteeriumid
4. Kokkuvõtte tegemine:õpilane kirjeldab kuuldud erialase võõrkeelse kõne põhilist sisu
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.3 vastavad hindamiskriteeriumid
5. Praktiline harjutustöö:Troppimismärguannete tundmine võõrkeeles
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.3 vastavad hindamiskriteeriumid
6. Praktiline harjutustöö:Võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 11.3 vastavad hindamiskriteeriumid
Iseseisev töö:võõrkeese CV koostamine
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava iseseisva kirjaliku töö
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
3 EKAP / 78 TUNDI sh. lõimitud võtmepädevusi 21 tundi
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 37 tundi praktiline töö 29 tundi iseseisev töö 12 tundi
LVP 21 tundi
• Matemaatika / 6 tundiMõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, , mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, vesitsementsuhte arvutamine.• Võõrkeel / 9 tundi
Töötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi- rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Võõrkeelsed rollimängud Tööle kandideerimine ja dokumentide vormistamine võõrkeelses keskkonnas• Infotehnoloogia / 6 tundiKirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Võimalik osaline E- õppe kasutamine teoreetilise informatsiooni leidmiseks
1. Erialased mõisted.1.1. Erialaga seotud mõisted ja terminid. 1.2. Ehitusmaterjalide liigitus, 1.3. Ehitamise etapid, 1.4. Tööde tehnoloogiline järjekord. 1.5. Telefonivestlus. 1.6. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise nõuded.1.7. Majandusterminid. 1.8. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.1.9. Troppimistööd
Iseseisev töö 12 tundi – võõrkeese CV koostamine
2. Enamkasutatavad töövahendid. 2.1. Töövahendite nimetused krohvimistöödel.2.2. Käsitööriistad2.3. Elektrilised töövahendid
3. Kasutusjuhendid.3.1. Seadmete kasutusjuhendid. 3.2. Materjalide kasutusjuhendid. 3.3. Hooldusjuhendid.
ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid