eelnõu 08.09.2014

MUINSUSKAITSESEADUS

1. peatükkÜLDSÄTTED

1. jaguSeaduse eesmärk ja kohaldamisala

§ 1. Seaduse eesmärk

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja neid ümbritseva kultuuriväärtusega keskkonna säilimine, et inimesed saaksid kultuurimälestistest osa nüüd ja tulevikus kogu nende mitmekesisuses.

(2) Mälestiste säilimine tagatakse kaitse korraldamisega, mis hõlmab mälestiste väljaselgitamise, kaitse, uurimise ja säilitamise meetmeid ning populariseerimist.

§ 2. Muinsuskaitse põhimõtted

(1) Muinsuskaitses lähtutakse mitmekülgse kultuuripärandi olemasolust, mille teadvustamine ja säilitamine hoiab riigi ja selle piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab mitmekesise ja kultuurimälu kandva elukeskkonna praegustele ja tulevastele põlvedele.

(2) Ajaloolises keskkonnas läbiviidavad muutused lähtuvad põhimõttest, et hoida kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisust ja tõsta selle kvaliteeti. Lisatav uus peab toetama varem loodud väärtusi.

(3) Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel mälestiste ja teiste kultuuriväärtuste kui avaliku hüvega ning teevad selleks omavahel koostööd.

§ 3. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse mälestiste ning kultuuriväärtusega leidude kaitse ja säilimise korraldusele.

(2) Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis ehitamisele kohaldatakse ehitusseadustikus sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(4) Mälestise ja ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtuse riigist väljaviimisele kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.

§ 4. Terminid

Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi termineid:

1

eelnõu 08.09.2014

1) konserveerimine on tegevus, millega tõkestatakse mälestise või selle osa edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid, arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse;

2) restaureerimine on tegevus, millega tagatakse mälestise või selle paikneva ehitise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral vähemväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele;

3) remontimine on tegevus mälestise seisundi korrashoidmiseks, millega ei muudeta mälestise ilmet ega detaile;

4) mälestise ilme muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise iseloomulikku väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse muutmine, detailide või konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või kinnikatmine, mälestisele objekti, sealhulgas teisaldatava objekti või ajutise ehitise, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme, teabekandja ning reklaami paigaldamine;

5) otsinguvahend on tehniline vahend või seade, välja arvatud navigatsioonivahend, mille abil on võimalik tuvastada käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asja asukohta.

2. jagu Mälestis

§ 5. Mälestis

Mälestis on käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või terviklik ehitiste kompleks (edaspidi kultuuriväärtusega asi), millel on ajalooline, arheoloogiline, etnoloogiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus.

§ 6. Mälestise liigid

(1) Mälestis on:

1) ajaloomälestis;2) arheoloogiamälestis;3) ehitismälestis;4) kunstimälestis;5) looduslik pühapaik;6) muinsuskaitseala;7) tehnikamälestis.

(2) Ajaloomälestis on poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ning kultuuritegelastega seotud asi või paik. Ajaloomälestised on olulised Eesti riigi või kohaliku identiteedi ning ajaloomälu kandjad, mis peegeldavad riigi ja

2

eelnõu 08.09.2014

ühiskonna arengut. Ajaloomälestiseks võivad olla kultuuriväärtusega monumendid ja mälestusmärgid, kalmistud, ajaloosündmustega seotud asjad ning paigad.

(3) Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säilmed, asjad ja muud jäljed, mis annavad eelkõige teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ja inimese suhete kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestiseks võivad olla muinas-, kesk- ja uusaegsed elupaigad, kultusekohad, matmispaigad, maaharimise ja tööndusega seotud kohad, muud inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, inimese poolt tehtud asjad või inimtegevust kirjeldavad elus ja eluta looduse jäänused nii maa peal, maa sees kui ka vee all, samuti nendega seostuv ümbrus.

(4) Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ja kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ning kultuuritegelastega seotud ehitised, teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud.

(5) Kunstimälestis on kunsti-, kultuuri-, usundi- või ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega asi, kollektsioon, asjade kogum või ehitisest eemaldatud osa. Kunstimälestised peegeldavad kunsti, käsitööoskuste ja esteetika arengut, kohalike traditsioonide ning kogukonnaga seotud protsesse. Kunstimälestiseks võivad olla kujutava või tarbekunsti teosed, kultuuriloolised, ajaloolised või etnograafilised asjad, sakraalesemed või sakraalkunsti teosed, kultuuriloolised ajaloolise väärtusega käsikirjad, trükised ning nende kogumid või kollektsioonid; muusikainstrumendid, ehitistest eemaldatud osad või monumentaalkunsti teosed.

(6) Looduslik pühapaik on rahvapärimuslik ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asi või paik. Looduslikud pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikuks pühapaigaks võivad olla pärimusliku väärtusega paigad, sh hiied, kivid, puud, allikad ja muud veekogud.

(7) Muinsuskaitseala on kultuuriväärtusega asula, selle osa või looduse ja inimese koosmõjul kujunenud terviklik ajalooline keskkond. Muinsuskaitseala on maa-alaline mälestis, mis võib koosneda ühest või mitmest ajalooperioodist pärit hoonetest, rajatistest ja muudest asjadest, mis koos kultuur- või loodusmaastiku struktuuri ja elementidega moodustavad terviku.

(8) Tehnikamälestis on ajaloolise, tehnilise, teadusliku, kultuuri- või sotsiaalse väärtusega asi, asjade kogum või kollektsioon. Tehnikamälestised kajastavad ühiskonnas toimunud protsesse ning on majandus- ja sotsiaalajaloo, industrialiseerimise ja esteetika arengu näited. Tehnikamälestiseks võivad olla teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad, seadmed ja tooted.

§ 7. Kaitsevöönd

(1) Mälestise kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, et tagada:

3

eelnõu 08.09.2014

1) mälestise säilimine sobivas keskkonnas, sealhulgas mälestist ümbritsevate kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine;2) mälestise vaadeldavus olulistelt vaatesuundadelt, sealhulgas kaugvaadete ja silueti nähtavus;3) mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

(2) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks.

(3) Kaitsevööndit ei kehtestata:1) ühe mälestise alal paiknevatele teistele mälestistele, kui mälestiseks tunnistamisel ei ole määratud teisiti;2) kalmistul paiknevale mälestisele.

(4) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.

(5) Mälestise kaitsevööndi ulatus on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui ei ole määratud kaitsevööndi väiksemat või suuremat ulatust.

§ 8. Veealune mälestis

(1) Veealune mälestis on sisevetes, territoriaalmeres ja majandusvööndis paiknev käesoleva seaduse paragrahvis 5 nimetatud asi või asjade kogum.

(2) Veealune mälestis, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, kuulub riigile.

(3) Riigile kuuluva veealuse mälestise valitseja on Kultuuriväärtuste Amet.

2. peatükkMÄLESTISEKS TUNNISTAMINE

1. jaguKaitse alla võtmine

§ 9. Riikliku kaitse eeldus

(1) Kultuuriväärtusega asja käesoleva seaduse alusel riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et see esindab Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa, samuti selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline või kunstiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus, arvestades, et kõik mälestised kokku peegeldaksid Eesti ajaloo olulisi poliitilisi, sotsiaalseid, asustusajaloolisi ja kultuurilisi protsesse.

(2) Mälestiseks tunnistamise kriteeriumid mälestise liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 10. Mälestiseks tunnistamise ettepanek4

eelnõu 08.09.2014

(1) Igaüks võib esitada ettepaneku kultuuriväärtusega asja mälestiseks tunnistamiseks.

(2) Ettepanek peab sisaldama kultuuriväärtusega asja:1) kirjeldust koos kaitse alla võtmise põhjendusega;2) aadressi ning võimalusel kaarti, millele on kantud asja asukoht või piir, või vallasasja asukoht;3) võimalusel fotosid ning muid asjakohaseid materjale.

(3) Ettepaneku põhjendatust hindab Kultuuriväärtuste Amet.

§ 11. Mälestiseks tunnistamise algatamine

(1) Kui kultuuriväärtusega asi vastab riikliku kaitse eeldustele ning kaitse alla võtmine on põhjendatud, algatab Kultuuriväärtuste Amet kaitse alla võtmise menetluse.

(2) Kultuuriväärtusega asula tunnistamine muinsuskaitsealaks vaadatakse läbi avatud menetluses, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(3) Kui on algatatud mälestiseks tunnistamise menetlus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis on seotud kaitse alla võtmise menetluse esemega ja võib seda mõjutada, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni kultuuriväärtusega asja kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

§ 12. Menetlusosaliste kaasamine

(1) Kultuuriväärtuste Amet saadab mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise teate kultuuriväärtusega asja omanikule, kavandatava kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja omanikule, asja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja vajadusel muule kaasatud isikule arvamuse avaldamiseks, andes arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja.

(2) Kui kaitse alla võtmise menetluse esemeks on kultuuriväärtusega asula tunnistamine mälestiseks muinsuskaitsealana, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning kohalikus või maakondlikus lehes.

(3) Teade peab sisaldama teavet kultuuriväärtusega asja kohta, mida soovitakse kaitse alla võtta, arvamuse esitamise tähtaega ning teavet kaitse alla võtmise menetluse edasise käigu kohta.

(4) Arvamuse esitamisel tuleb märkida selgelt väljendatud ettepanek koos põhjendustega, samuti teave kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusmenetluste või muude oluliste asjaolude kohta, mis võivad mõjutada kaitse alla võtmist.

(5) Kui pärast menetlusosaliste kaasamist selguvad asjaolud, mis tingivad asja kaitse alla võtmise menetluse lõpetamise, lõpetab menetluse Kultuuriväärtuste Amet. Menetluse

5

eelnõu 08.09.2014

lõpetamisest teavitatakse ettepaneku tegijat, kaasatud menetlusosalisi ning arvamuse andnud kohaliku omavalitsuse üksust. Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.

§ 13. Eksperdihinnang ja kaitse alla võtmise ettevalmistamine

(1) Kultuuriväärtuste Amet koostab pärast menetlusosaliste arvamuste saamist kultuuriväärtusega asja kohta eksperdihinnangu, kaasates vajadusel vastava ala eksperte.

(2) Eksperdihinnangus tehakse kindlaks asja kultuuriväärtus ning hinnatakse asja vastavust mälestiseks tunnistamise kriteeriumitele ja riikliku kaitse kehtestamise põhjendatust.

(3) Kui eksperdihinnangust lähtuvalt on kultuuriväärtusega asja riikliku kaitse alla võtmine põhjendatud, valmistab Kultuuriväärtuste Amet ette kultuuriväärtusega asja riikliku kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu.

(4) Kultuuriväärtuste Amet korraldab kultuuriväärtusega asja kohta koostatud eksperdihinnangu ja riikliku kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu tutvustamise menetlusosalistele andes piisava aja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

(5) Muinsuskaitsealaks tunnistamise korral avaldab Kultuuriväärtuste Amet teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning kohalikus või maakondlikus lehes eksperthinnangu ja kaitse alla võtmise õigusakti eelnõuga tutvumise aja, koha ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja kohta.

(6) Kui pärast menetlusosaliste ärakuulamist kultuuriväärtusega asja mälestiseks tunnistamise põhjendused olulises osas muutuvad, kaasatakse menetlusosalised uuesti käesoleva seaduse paragrahvis 12 sätestatud korras.

(7) Kui eksperdihinnangust selgub, et kultuuriväärtusega asja riikliku kaitse alla võtmine ei ole põhjendatud või pärast menetlusosaliste ärakuulamist selguvad asjaolud, mis tingivad asja kaitse alla võtmise menetluse lõpetamise, lõpetab menetluse Kultuuriväärtuste Amet.

(8) Kultuuriväärtuste Amet teavitab menetluse lõpetamisest menetlusosalisi, arvamuse andnud kohaliku omavalitsuse üksust ja ettepaneku tegijat. Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.

§ 14. Mälestiseks tunnistamine

(1) Kultuuriväärtusega asja tunnistab mälestiseks valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Mälestiseks tunnistamise õigusaktis märgitakse muuhulgas:1) mälestise nimetus, koosseis, asukoht ja maa-alalise objekti puhul selle piirid;2) mälestise kaitse alla võtmise põhjendus, liik või liigid;3) kaitsevööndi eesmärk ja ulatus, kui kaitsevöönd määratakse;4) leevendused, kui neid tehakse.

6

eelnõu 08.09.2014

(4) Lisaks käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule sätestatakse muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis muinsuskaitseala kaitse eesmärk ja selle tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas planeeringute koostamise põhimõtted ning ehitise püstitamise tingimused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

§ 15. Mälestiseks olemise lõpetamine

(1) Asja mälestiseks olemise võib lõpetada, kui see:1) on museaal muuseumiseaduse tähenduses;2) on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses;3) on teise mälestise lahutamatu osa;4) ei vasta mälestise kriteeriumitele;5) on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud;6) ei ole leitav või tuvastatav või on piisav alus arvata, et asi ei ole säilinud.

(2) Asja mälestiseks olemise lõpetamise menetlusele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud kultuuriväärtusega asja kaitse alla võtmise sätteid.

(3) Asja mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(4) Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

2. jagu

Ajutine kaitse

§ 16. Ajutise kaitse alla võtmine

(1) Kultuuriväärtusega asja võib võtta ajutise kaitse alla, et teha kindlaks selle mälestiseks tunnistamise vajadus.

(2) Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi võib mälestiseks tunnistamise menetluse ajal hävida või kaduda või asja kultuuriväärtust rikutakse.

(3) Ajutise kaitse alla võtmisel arvestatakse avalikku huvi ja puudutatud isikute huve.

(4) Ajutise kaitse alla võtmise otsustab Kultuuriväärtuste Ameti peadirektor käskkirjaga. Ajutise kaitse alla võtmise käskkiri jõustub allakirjutamisest.

7

eelnõu 08.09.2014

§ 17. Ajutise kaitse abinõud

(1) Ajutise kaitse alla võtmisel on ajutise kaitse alla võetud asja omanik või valdaja kohustatud tagama asja säilimise, hoiduma selle kahjustamisest ning lubama asja üle vaadata.

(2) Ajutise kaitse alla võtmisel võib seada kultuuriväärtusega asja omanikule tingimusi, mis tagavad kultuuriväärtusega asja säilimise ja kultuuriväärtuse kindlakstegemise.

(3) Ajutise kaitse alla võetud asjal on lubatud ehitada, muuta selle ilmet või omadusi või teostada muid töid Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul ja tingimustel.

§ 18. Ajutise kaitse tähtaeg

(1) Ajutise kaitse alla võib asja võtta kuni kuueks kuuks. Põhjendatud juhul võib ajutise kaitse tähtaega pikendada, kuid mitte kauem kui 12 kuuni.

(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulg peatub ajaks, mil haldusakti adressaadist sõltuvatel põhjustel on takistatud asja kultuuriväärtuse kindlakstegemine.

(3) Ajutise kaitse alla võtmine kehtib asja mälestiseks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui seadusega lubatud tähtaja lõpuni.

(4) Ajutise kaitse vajaduse äralangemisel ajutine kaitse lõpetatakse. Ajutise kaitse lõpetamise otsustab Kultuuriväärtuste Ameti peadirektor käskkirjaga. Ajutise kaitse lõpetamise käskkiri jõustub allakirjutamisest.

3. peatükkKAITSE KORRALDUS

1. jaguMälestise säilimine

§ 19. Säilitamiskohustus

(1) Mälestise omanik peab mälestist hooldama ja vajadusel remontima, et tagada mälestise säilimine.

(2) Mälestist võib kasutada kaasaja vajadustest lähtuvalt, kuid mitte viisil, mis võib ohustada selle säilimist.

(3) Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud.

§ 20. Nõustamine

Kultuuriväärtuste Amet nõustab mälestise omanikku mälestise hooldamise, remondi, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes ning võib anda selleks juhendeid.

8

eelnõu 08.09.2014

§ 21. Hooldusjuhend

(1) Hooldusjuhend on mälestise säilimise tagamiseks koostatud kasutamis-, korrashoiu- ja hooldamisnõuannete kogum, mis arvestab mälestise eripära. Hooldusjuhendi eesmärk on abistada mälestise omanikku mälestise säilitamiskohustuse täitmisel.

(2) Hooldusjuhendi koostab ja väljastab põhjendatud vajadusel Kultuuriväärtuste Amet.

§ 22. Teavitamis- ja talumiskohustus

(1) Mälestise omanik ja valdaja on kohustatud viivitamatult teavitama Kultuuriväärtuste Ametit:1) mälestist kahjustada võivatest ohtudest või mälestisel tekkinud kahjustusest;2) mälestise valduse tahtevastasest üleminekust;3) vallasasjast mälestise võõrandamisest, pärimisest või hoiuleandmisest.

(2) Mälestise omanik ja valdaja on kohustatud lubama Kultuuriväärtuste Ametil või tema volitatud isikul mälestist üle vaadata ning tutvuda selle seisukorraga.

(3) Kui mälestise omanik annab mälestise või selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel üle teisele isikule, on ta kohustatud asja valduse saajat teavitama asja mälestiseks olemisest.

(4) Mälestise omanik on kohustatud lubama mälestisel läbi viia teaduslikku uuringut. Uuringu läbiviija on kohustatud taastama mälestisel kolme kuu jooksul uuringu eelsele seisundile võimalikult lähedase olukorra. Selle kohustuse täitmata jätmisel on mälestise omanikul õigus nõuda asja kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt seadusele.

§ 23. Mälestise taastamiskohustus

(1) Mälestise omanik on kohustatud taastama hävinud mälestise või selle osa ja rikutud mälestise või selle osa endise seisundi, kui see juhtumi asjaolusid arvestades on põhjendatud.

(2) Mälestise rikkumine seisneb eelkõige:1) mälestise kahjustamises, mille tõttu on mälestise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed elemendid või ilme muutunud või mälestise seisukord halvenenud;2) säilitamiskohustuse täitmata jätmises, mille tõttu on mälestise seisukord halvenenud.

(3) Mälestise taastamiskohustuse ja -ulatuse otsustab Kultuuriväärtuste Amet. Mälestiste taastamist korraldab mälestise omanik.

(4) Mälestise taastamisel lähtutakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud mälestisega seotud tööde tegemise korrast.

(5) Kui mälestise taastamine ei ole põhjendatud, korraldab Kultuuriväärtuste Amet vajadusel teabe talletamiseks mälestise säilinud osade ja kaitsevööndi uuringud. Uuringute teostamise kulud võib sisse nõuda mälestise omanikult või mälestist rikkunud isikult, ulatuses milles mälestise rikkumise või hävimise on põhjustanud mälestise omanik või muu isik.

9

eelnõu 08.09.2014

§ 24. Mälestise säilimise toetamine

(1) Mälestise hooldamiseks, remondiks, uuringuteks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks ning ehitusprojekti või tegevuskava koostamiseks võib riik maksta toetust. Toetuse andmise otsustab Kultuuriväärtuste Amet.

(2) Toetust võib taotleda mälestise omanik. Toetust ei saa taotleda riigiasutus, riigi äriühing, ja riigi asutatud sihtasutus.

(3) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:1) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;2) tal ei ole riiklikku ega kohalikku maksuvõlga või on maksuvõla tasumine ajatatud ja maksuvõlg on tasutud ajakava kohaselt;3) ta on kasutanud talle varem antud mälestisega seotud toetusi sihipäraselt.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:1) taotleja ei vasta toetuse saamise käesolevas seaduses või teistest õigusaktides sätestatud nõuetele;2) toetuse väljamaksmise aasta eelarves puuduvad vahendid toetuse maksmiseks;3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid;4) taotleja mõjutab taotluse menetlemist õigusvastasel viisil;5) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete vastavust toetuse saamise nõuetele;6) taotlejal on karistatus muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest.

(5) Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus:1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, mis omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel, 2) teostada kohapealset kontrolli, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või mälestisega ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones,3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks.

(6) Kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei ole kasutanud toetust sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, kuulub saadud toetus tagastamisele.

(7) Toetuse andmise alused ja toetatavad tegevused, taotlusele esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtaega, taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 25. Juurdepääs mälestisele

(1) Isik, kelle kinnisasjal mälestis paikneb või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, on kohustatud tagama juurdepääsu mälestiseni päikesetõusust päikeseloojanguni.

10

eelnõu 08.09.2014

(2) Mälestiseks olevasse hoonesse ja selle õuealale pääseb mälestise omaniku määratud ajal ja korras.

§ 26. Juurdepääs veealusele mälestisele

(1) Veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndis on sukeldumine lubatud Kultuuriväärtuste Ameti loal või ettevõtja juhendamisel, kelle majandustegevuseks on sukeldumisteenuse pakkumine käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning veealuse mälestise omaniku nõusolekul.

(2) Veealusele mälestisele sukeldumisel tuleb tagada mälestise puutumatus.

§ 27. Mälestise võõrandamine

(1) Mälestise, kinnisasja, kus paikneb mälestis või mälestise kaitsevööndis asuva kinnisasja või ehitise võõrandamisleping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sätet viitega mälestiseks tunnistamise otsusele, et tegemist on mälestise või seda sisaldava kinnisasjaga või mälestise kaitsevööndis asuva kinnisasja või ehitisega.

(2) Mälestise või kinnisasja, kus paikneb mälestis, võõrandamisel on riigil ostueesõigus, seejärel asukohajärgsel kohaliku omavalituse üksusel.

(3) Riigil ja kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole ostueesõigust, kui mälestis võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.

(4) Riigil ja kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole ostueesõigust, kui võõrandatav kinnisasi asub muinsuskaitsealal, välja arvatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluval alal ja muinsuskaitsealal asuv mälestis.

(5) Kultuuriväärtuste Ameti avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud ostueesõigusega. Ostueesõiguse kehtivus ei sõltu kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmisest.

(6) Notar on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Kultuuriväärtuste Ametile ja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

(7) Ostueesõigust teostab riigi nimel Kultuuriministeerium. Ostueesõigusega omandatava asja omandi üleandmise kulud kannab riik.

(8) Kinnisasjade, millel paikneb ehitismälestis või selle kaitsevöönd, võõrandamisel, on ehitismälestise omanikul ja kaitsevööndisse jääva kinnisasja omanikul riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse järel ostueesõigus. Ostueesõigust ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.

11

eelnõu 08.09.2014

(9) Vallasasjast mälestisi, mis koos moodustavad asjade kogumi, on lubatud üksikult võõrandada või pärandada või pärandi jagamisel jaotada ainult Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul.

§ 28. Mälestise sundvõõrandamine

(1) Kui mälestise omanik ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning mälestise säilimine on ohus ning teiste vahenditega ei ole võimalik mälestise säilimist tagada, võib riik mälestise või kinnisasja, millel mälestis paikneb, sundvõõrandada.

(2) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt.

2. jaguMälestisel, mälestise kaitsevööndis ja mälestisega seotud tööde tegemine

§ 29. Mälestisel ja mälestisega seotud tööde tegemine

(1) Mälestist ja mälestisel võib konserveerida, restaureerida, ehitada või muul viisil mälestise ilmet või omadusi muuta ainult Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul ning viisil, mis tagab mälestise säilimise.

(2) Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekut ei ole vaja mälestise remontimiseks ning tegevuste osas ja ulatuses, milles on tehtud leevendusi asja mälestiseks tunnistamise õigusaktis.

(3) Töid, mida ei teostata mälestisel või selle kaitsevööndis, kuid mis võivad mälestist ohustada, eelkõige ehitamine, mulla-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, vallasasjast mälestise hoiu- ja säilitustingimuste muutmine, võib teha ainult Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul ja tingimustel.

(4) Kultuuriväärtuste Amet ei anna tööde teostamiseks nõusolekut, kui tööde teostamine võib kahjustada mälestise või selle osade säilimist või seisundit või kaitse eesmärgi saavutamist.

(5) Kultuuriväärtuste Amet võib tööde teostamise nõusoleku andmisel seada kõrvaltingimusi, mille täitmisel tagatakse mälestise ja selle osade säilimine ning kaitsevööndi eesmärgi saavutamine.

§ 30. Mälestisel tööde tegemise üldnõuded

(1) Mälestistel töid kavandades ja tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks erinevate ajastute väärtuslikke kihistusi.

(2) Mälestist konserveerides, restaureerides ja ehitades ja selleks materjale ja töövõtteid valides kasutatakse eeskätt algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid.

(3) Mälestisel konserveerides, restaureerides ja ehitades tuleb järgida Kultuuriväärtuste Ametiga kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava ja asjatundlikkuse põhimõtet ning teostaja peab olema pädev.

12

eelnõu 08.09.2014

§ 31. Mälestise liigist tulenevad täiendavad nõuded

Lisaks käesoleva seaduse paragrahvis 29 sätestatule ei või ilma Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekuta:

1) teha haljastus-, raie-, kaeve- ja muid pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid arheoloogiamälestisel, looduslikus pühapaigas ja ehitismälestisest pargis, ajaloomälestisest lahingupaigas ja muinsuskaitsealal;3) rajada kõrghaljastust ja teha raietöid ajaloomälestisest kalmistul;4) ankurdada, traalida, teha süvendamistöid ja kaadata tahkeid aineid veealusel mälestisel;5) eemaldada vallasasjast mälestist kinnisasjast, mille juurde see kuulub.

§ 32. UNESCO maailmapärandi ala

Mälestisel, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, võib Kultuuriväärtuste Amet nõuda ehitise püstitamiseks arhitektuurikonkursi korraldamist.

§ 33. Mälestise kaitsevööndis tööde tegemise nõuded

(1) Mälestise kaitsevööndis ei või ilma Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekuta:1) püstitada ehitisi ja olemasolevaid ehitisi ümber ehitada ja laiendada, välja arvatud ehitamine siseruumides, muuta nende välisilmet või lammutada; 2) sulgeda mälestise vaadeldavust, sealhulgas kõrghaljastust rajades;3) teostada kaeve- ja muid pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid arheoloogiamälestise kaitsevööndis;4) ankurdada, traalida, teha süvendamistöid ja kaadata tahkeid aineid veealuse mälestise kaitsevööndis.

(2) Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekut ei ole vaja tegevuste osas ja selles ulatuses, milles on tehtud leevendusi asja mälestiseks tunnistamise õigusaktis.

§ 34. Tööde peatamine

Kui mälestisel, selle kaitsevööndis või muus paigas töid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Kultuuriväärtuste Ametile.

§ 35. Mälestise teisaldamine

(1) Kinnisasjal paikneva mälestise või veealuse mälestise võib teisaldada tema asukohast teise sobivasse asukohta, kui:1) mälestise säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ja selle säilimist muul viisil ei ole võimalik tagada;2) mälestise teisaldamise kaalub üles suur avalik huvi ning teisaldamisega tagatakse mälestise säilimine.

13

eelnõu 08.09.2014

(2) Mälestise teisaldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga mälestise omaniku taotlusel või valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekul ning Kultuuriväärtuste Ameti eksperdihinnangu alusel.

(3) Mälestise teisaldamise kavatsus saadetakse arvamuse avaldamiseks mälestise asukoha järgsele kohalikule omavalitsuse üksusele.

(4) Mälestise teisaldamise tingimused määrab Kultuuriväärtuste Amet muinsuskaitse eritingimuste ja tööde loaga.

(5) Mälestise teisaldamisega seotud kulud katab teisaldamisest huvitatud isik.

§ 36. Mälestise uuring

(1) Vajaduse korral tuleb mälestise omanikul enne tööde kavandamist või tööde käigus viia läbi mälestise uuring, et selgitada välja mälestise ja selle kultuuriväärtuslike osade seisukord ning tööde tegemiseks vajalikud muud andmed. Uuringute vajaduse ja ulatuse määrab Kultuuriväärtuste Amet.

(2) Mälestise uuringut võib läbi viia teaduslikel eesmärkidel.

(3) Mälestise uuring, mis võib kaasa tuua mälestise muutmise, võib teha ainult uuringuloa alusel.

(4) Uuring tuleb dokumenteerida ning uuringuaruanne tuleb üle anda Kultuuriväärtuste Ametile.

(5) Mälestise uuringute liigid ning uuringute teostamise ja dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 37. Uuringuluba

(1) Uuringuloa saamise taotlus esitatakse Kultuuriväärtuste Ametile.

(2) Uuringuloa taotluses esitatakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele:1) uuringu tegevuskava;2) uuringu teostaja andmed.

(3) Kultuuriväärtuste Amet kaasab menetlusse kinnisasja või mälestise omaniku, kelle asja suhtes uuringuluba taotletakse, kui ta ise ei ole taotluse esitaja.

(4) Kultuuriväärtuste Amet teeb otsuse uuringuloa andmise või andmata jätmise kohta 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

(5) Uuringuloa kõrvaltingimustena võib Kultuuriväärtuste Amet määrata:1) loa kehtivuse aja;2) uuringu aruande esitamise tähtaja;

14

eelnõu 08.09.2014

3) muud tingimused uuringu läbiviimisele.

(6) Kultuuriväärtuste Amet keeldub uuringuloa andmisest, kui:1) uuringu tegevuskava ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;2) uuringu teostaja pädevus ei ole tõendatud;3) uuringu läbiviimisega tekitatakse oht mälestisele või selle osa säilimisele;4) puudub mälestise omaniku nõusolek;5) uuringu teostajal on varem teostatud uuringute aruanne nõuetekohaselt esitamata.

§ 38. Muinsuskaitse eritingimused

(1) Muinsuskaitse eritingimused (edaspidi eritingimused) on nõutavad:1) mälestise või selle osa konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise ja ehitamise ehitusprojekti või tegevuskava koostamiseks;2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamiseks kui planeeringualal asub mälestis või selle kaitsevöönd.

(2) Eritingimused annab Kultuuriväärtuste Amet.

(3) Eritingimustega määratakse, kui see on asjakohane:1) mälestise konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded, pidades silmas mälestise kultuuriväärtusliku terviku, osade, tarindite ja detailide säilimist või seisundi parandamist või mälestise asukohas väljakujunenud keskkonda või selle seisundi parandamist, sealhulgas arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;2) ehitise püstitamise korral kõrgusepiirang, mahud ja hoonestuslaad, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;3) mälestisel või mälestise kaitsevööndis paiknevate kultuuriväärtuslike struktuurielementide ehitamise või muude tööde tegemise nõuded, pidades silmas mälestise säilimist sobivas keskkonnas või selle keskkonna seisundi parandamist;4) mälestisele avanevad olulised vaatesuunad;5) nõuded ehitusprojekti, planeeringu või tegevuskava dokumentatsioonile;6) vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia enne ehitusprojekti, planeeringu või tegevuskava koostamist või tööde teostamise ajal, ning nende ulatus;7) nõuded töö teostaja pädevusele.

(4) Kultuuriväärtuste Ametil on enne eritingimuste andmist õigus nõuda mälestise uuringu või planeeringualal asuvate kultuuriväärtuslike kinnisasjade uuringu tegemist või olemasoleva uuringu täpsustamist, kui ilma uuringu tulemusteta ei ole võimalik eritingimusi anda. Eritingimuste andmise menetlus peatub kuni nõutava uuringu tulemuste esitamiseni.

(5) Kui ehitusprojekti koostamine ehitusseadustiku alusel ei ole nõutav, võib Muinsuskaitseamet eritingimustes nõuda ehitusprojekti koostamist, kui see on põhjendatud mälestise säilimise tagamisega, ehitise või ehitamise keerukusega või ehitise arhitektuurilistest või muinsuskaitselistest lisatingimustest.

§ 39. Eritingimuste taotlemine

(1) Eritingimuste andmise taotlus esitatakse Kultuuriväärtuste Ametile.

15

eelnõu 08.09.2014

(2) Eritingimuste andmise taotluses esitatakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele konserveerimise, restaureerimise või ehitamise eesmärk ja ulatus ning muud vajalikud andmed.

(3) Taotluse lisana esitatakse kavandatavate tööde ajakava.

(4) Muinsuskaitseamet annab eritingimused või otsustab andmata jätmise 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest. Seda tähtaega võib pikendada 15 tööpäeva võrra, teavitades sellest taotlejat.

(5) Muinsuskaitseamet keeldub eritingimusi andmast, kui:1) kavandatavad muudatused ei taga mälestise või selle osade säilimist;2) ei ole läbiviidud eritingimuste andmiseks vajalikke uuringuid;3) eritingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad eritingimuste andmise otsustamist.

(6) Eritingimused kehtivad andmisest viis aastat.

(7) Kui sama taotluse esemega on antud uued eritingimused, muutuvad varem antud eritingimused kehtetuks.

(8) Kultuuriväärtuste Amet tunnistab eritingimused kehtetuks, kui eritingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid eritingimuste andmise otsustamist.

(9) Eritingimusi võib muuta, kui eritingimuste andmise aluseks olnud andmed või konserveerimisele, restaureerimisele või ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud.

§ 40. Ehitusprojekt

(1) Mälestisel võib konserveerida, restaureerida ja ehitada ehitusprojekti alusel, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku alusel või eritingimustega.

(2) Mälestise ehitusprojekt koostatakse Kultuuriväärtuste Ameti antud eritingimuste alusel.

(3) Mälestise ehitusprojektide koostamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41. Tegevuskava

(1) Tegevuskava koostatakse:1) uuringu läbiviimiseks;2) mälestise või selle osa restaureerimiseks, konserveerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui ehitusprojekt ei ole nõutav;3) vallasasjast mälestise konserveerimiseks ja restaureerimiseks;4) teisaldamiseks, kui ei ole nõutud ehitusprojekti käesoleva seaduse alusel.

16

eelnõu 08.09.2014

(2) Tegevuskava sisaldab töö eesmärki ja teostamise ajakava, mälestise seisundi kirjeldust, vajalike uuringute loetelu või tööde kava, tööde metoodikat, kasutatavate materjalide kirjeldust, illustreerivat materjali ning vajadusel tehnilisi jooniseid.

(3) Tegevuskava koostab uuringu läbiviimiseks või töö teostamiseks pädev isik.

§ 42. Tööde luba

(1) Tööde luba annab õiguse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1, §-des 31, 33 ja 35 sätestatud tööde tegemiseks mälestisel ja selle kaitsevööndis.

(2) Tööde luba kinnistul, millel paikneb mälestis, maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks või käeoleva seaduse §-des 31 ja 33 sätestatud tööde tegemiseks ei ole vaja taotleda juhul, kui Kultuuriväärtuste Amet on andnud kooskõlastuse sellekohase detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või muu haldusakti menetluses.

(3) Tööde loa taotlus, ehitusprojekt või tegevuskava ja muud seonduvad dokumendid esitatakse Kultuuriväärtuste Ametile.

(4) Tööde loa taotluses märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele:1) mälestise andmed;2) kavandatava töö kirjeldus; 3) kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava andmed;4) kavandatava töö alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamise aeg;5) töö teostaja isiku andmed – isiku nimi, isiku- või äriregistrikood, kontaktandmed.

§ 43. Tööde loa andmine

(1) Kultuuriväärtuste Amet annab tööde loa või keeldub loa andmisest 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Esimeses lauses nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 20 tööpäeva võrra, kui otsustamiseks on vaja lisateavet või esitatud teavet tuleb täiendavalt kontrollida. Tähtaja pikendamisest, selle põhjustest ja uuest tähtajast teatatakse taotlejale kirjalikult.

(2) Tööde loa kõrvaltingimistena võib eelkõige sätestada:1) muinsuskaitselise järelevalve teostamise ning järelevalve teostaja nime ja kontaktandmed,2) lisatingimused konserveerimisele, restaureerimisele ja ehitamisele või muudele töödele ja uuringud, kui see on vajalik.

(3) Kultuuriväärtuste Amet keeldub töö loa andmisest, kui:1) kavandatav töö ei vasta käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 2) ehitusprojekti või tegevuskava ei ole koostanud pädev isik;3) ehitusprojekt või tegevuskava ei vasta eritingimustele või uuringu tulemustele;4) tööde teostaja pädevus ei ole tõendatud.

17

eelnõu 08.09.2014

(4) Tööde luba antakse taotluses esitatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Tööde luba võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra.

(5) Kultuuriväärtuste Amet tunnistab loa kehtetuks tööde teostaja rikub mälestist või tööde loaga kehtestatud tingimusi.

§ 44. Tööde aruanne

(1) Mälestise konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine tuleb dokumenteerida tööde aruandes.

(2) Töö teostaja koostab tehtud töö kohta aruande, milles esitatakse:1) tehtud töö kokkuvõtlik kirjeldus;2) ülevaade kasutatud töömeetoditest, -võtetest ja materjalidest;3) töö käigus tehtud ekspertiisiaktid ja uuringute tulemused koos vajalike jooniste ja fotodega;4) töö käigus avatud mälestise osade fotod koos selgitava teksti ja asukohta fikseerivate joonistega, vajadusel mõõdistusjoonised;5) Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava muudatused ja neid kajastavad teostusjoonised.

(3) Töö teostaja annab Kultuuriväärtuste Ametile tööde aruande üle hiljemalt kolme kuu jooksul pärast töö üleandmist.

§ 45. Muinsuskaitseline järelevalve

(1) Muinsuskaitse nõuetele vastav konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine ning kaevetööd ja muud tööd mälestisel tagatakse asjatundliku muinsuskaitselise järelevalvega.

(2) Muinsuskaitselise järelevalve ülesanded on:1) hinnata tehtava töö vastavust ehitusprojektile või tegevuskavale, tööde loa tingimustele ning muinsuskaitse nõuetele,2) nõustada mälestise omanikku ja töö teostajat töö käigus sobiva metoodika, töövõtete ja materjalide kasutamisel, ehitusprojektis või tegevuskavas tehtavate muudatuste või uuringute või ekspertiiside osas, kui need mõjutavad mälestise või selle osa säilimist,3) arheoloogiamälestisel või selle kaitsevööndis võimaliku arheoloogilise kultuurkihi, ehituskonstruktsioonide või kultuuriväärtusega leidude tuvastamine ja fikseerimine või põhjalikumate arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamine.

(3) Muinsuskaitselist järelevalve teostamise vajaduse määrab Kultuuriväärtuste Amet tulenevalt tööde iseloomust ja ulatusest tööde loaga.

(4) Muinsuskaitselist järelevalvet teostab Kultuuriväärtuste Amet.

(5) Muinsuskaitselise järelevalve tegemine ei välista ega piira mälestise omaniku ning töövõtja vastutust tsiviilõigusliku lepingu alusel.

18

eelnõu 08.09.2014

(6) Mälestise omanik või valdaja tagab muinsuskaitselise järelevalve teostaja ligipääsu mälestisele ja võimaluse tutvuda muinsuskaitselise järelevalve tegemiseks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooniga.

3. jaguEttevõtja kohustused

§ 46. Ettevõtja kohustused

(1) Ettevõtja, kes teostab töid mälestisel, peab olema pädev tagamaks tööde asjatundliku teostamise ja mälestiste säilimise vastavalt seadustest tulenevatele põhimõtetele ja nõuetele.

(2) Ettevõtja on pädev, kui tema vastutaval spetsialistil on töö eripärale vastav kvalifikatsioon, mida tõendab kutseseaduse kohane tegevusalale vastav kutse. Ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses.

(3) Kui ettevõtja tegutseb konserveerimise või restaureerimise tegevusalal, mis ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist, võib ta tegutseda ilma vastutava spetsialistita, kui tööd tegeva töötaja kvalifikatsioon on tõendatud vastavalt käesolevale seadusele. Ettevõtja võib tegutseda tema töötajate pädevuse ulatuses.

§ 47. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Ettevõtja kvalifikatsioon peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel:1) mälestise ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti ja tegevuskava tegemine;2) mälestise uuringu tegevuskava ja uuringu tegemine,3) UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise ja mälestise, välja arvatud muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine.

(2) Kui tegevusalale vastavat kutset ei ole välja antud, võib töid teostav pädev vastutav spetsialist oma kvalifikatsiooni tõendada ka:1) tegevusala liigile vastava ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalase kõrghariduse ning2) töökogemusega, kui ta on vastaval tegevusalal tegutsenud pidevalt vähemalt neli viimast aastat või läbinud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse.

(3) Kultuuriväärtuste Amet võib otsustada, et käeoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusalal tegutsemisel ei ole vaja tõendada käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud nõuet.

(4) Käeoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav määrusega.

§ 48. Täienduskoolitus

19

eelnõu 08.09.2014

Käeoleva seaduse § 47 lõike 2 punktis 2 nimetatud täienduskoolitust võivad läbi viia täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvis 2 nimetatud asutused ja isikud. Täienduskoolituse õppekava kooskõlastatakse Kultuuriväärtuste Ametiga.

§ 49. Vastutav spetsialist

(1) Vastutav spetsialist on isik, kes teostab, kontrollib või juhib oma pädevusega seonduval tegevusalal töid ja vastutab selle eest.

(2) Vastutav spetsialist täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale nõutava hoolsusega, sealhulgas ei või vastutav spetsialist samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja vastutava spetsialistina või olla üheaegselt vastutav mitme objekti eest, kui sellega seonduv töökoormus ei võimaldaks tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

(3) Vastutaval spetsialistil peab olema tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised ning tegevusalale vastav kvalifikatsioon.

§ 50. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab majandustegevuse registrisse esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:1) mälestise konserveerimine, restaureerimine, välja arvatud käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud ettevõtja; 2) mälestise ehitusprojekti koostamine;3) mälestise uuringute tegemine.

(2) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ettevõtjaga õigussuhtes oleva vastutava spetsialisti kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.

(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos vastutava spetsialisti kinnitusega Kultuuriväärtuste Ametile, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.

(5) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Kultuuriväärtuste Ametile, kes kannab kinnituse majandustegevuse registrisse.

(6) Vastutava spetsialisti ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on vastutaval spetsialistil õigus kinnitusest loobuda. Kui kinnitusest loobunud vastutav spetsialist on vastava tegevusala alaliigi ettevõtja ainus vastutav spetsialist, loetakse, ettevõtjal ei ole sellel tegevusala alaliigi teatamiskohustus täidetud.

20

eelnõu 08.09.2014

(7) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Kultuuriväärtuste Ametile, kes kannab kinnitusest loobumise majandustegevuse registrisse.

4. peatükkKULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

1.jaguKultuuriväärtusega leid

§ 51. Kultuuriväärtusega leid

(1) Kultuuriväärtusega leid on maasse, maa pinnale, veekogusse või selle põhjasetetesse, ehitisse või teise vallasasja peitunud või peidetud ajaloolise, arheoloogilise, kunstilise või muu teadusliku või kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

(2) Leiu kultuuriväärtuse tuvastab Kultuuriväärtuste Amet, kaasates vajadusel vastava ala eksperte.

(3) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti või kelle valduses see on. Kultuuriväärtusega leidu ei saa heauskselt omandada.

(4) Kultuuriväärtusega leiu suhtes ei kohaldata asjaõigusseaduse paragrahvi 103.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja puhul peab:1) leidja või valdaja lubama asja kultuuriväärtuse tuvastamist;2) isik, kelle kinnisasjast asi leitakse, lubama asja väljakaevamist. Kultuuriväärtuste Amet on kohustatud taastama kinnistul kolme kuu jooksul väljakaevamise eelsele seisundile võimalikult lähedase olukorra. Selle kohustuse täitmata jätmisel on kinnistu omanikul õigus nõuda kinnistu kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt seadusele.

(6) Kultuuriväärtusega leiu ja leiukohta võib võtta ajutise kaitse alla käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras.

§ 52. Kultuuriväärtusliku asja leidja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Kultuuriväärtuste Ametile.

(2) Leitud asi tuleb kuni Kultuuriväärtuste Ametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul või juhul, kui tekib oht asja säilimisele.

(3) Leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

21

eelnõu 08.09.2014

§ 53. Õigus leiuautasule

(1) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud asja, välja arvatud vee-, õhu- ja muu sõiduki vraki leidjale, võib riik maksta leiuautasu.

(2) Leiuautasu ja selle suuruse määrab Kultuuriväärtuste Amet. Leiuautasu ja selle suuruse määramisel võetakse arvesse leitud asja ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, samuti asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.

(3) Kultuuriväärtusega leiu võib Kultuuriväärtuste Amet tasuta võõrandada leidjale.

(4) Leiuautasu ei maksta:1) leidja kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve;2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul;3) leidja on rikkunud käesoleva seaduse paragrahvis 52 nimetatud kohustusi;4) leid on leitud mälestiselt või selle kaitsevööndist.

(5) Leiuautasu saaja isikuandmed tunnistatakse asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

(6) Leiuautasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 54. Kultuuriväärtusega leidude säilitamine

(1) Kultuuriväärtuste Amet peab arvestust kultuuriväärtusega leidude üle ja määrab leidude hoiustamise koha.

(2) Kultuuriväärtusega leide säilitavaks asutuseks saab olla:1) muuseum;2) arheoloogia rahvuskollektsiooni säilitav teadus- ja arendusasutus;3) Kultuuriväärtuste Amet.

(3) Kultuuriväärtusega leidude säilitavale asutusele üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2.jaguKultuuriväärtusega asja otsimine otsinguvahendiga

§ 55. Kultuuriväärtusega asja otsimine otsinguvahendiga

(1) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud asja otsimine otsinguvahendiga on lubatud ainult kultuuriväärtusega asja otsimise loa (edaspidi otsinguluba) alusel.

(2) Otsinguluba ei anna õigust kultuuriväärtusega asja otsimiseks mälestisel ja selle kaitsevööndis.

22

eelnõu 08.09.2014

(3) Otsinguluba on õigus saada füüsilisel isikul, kes on vähemalt 18-aastane ja läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus ära tunda kultuuriväärtusega asi ja mitte kahjustada leidu või leiukohta.

(4) Käeoleva § lõikes 3 nimetatud koolitust võivad läbi viia täiskasvanute koolituse seaduse § 2 nimetatud asutused ja isikud. Koolituse õppekava kooskõlastatakse Kultuuriväärtuste Ametiga.

(5) Otsinguloa annab Kultuuriväärtuste Amet.

(6) Otsinguluba antakse viieks aastaks.

(7) Otsinguloa saaja teavitab otsingust Muinsuskaitseametit enne otsingule minekut.

(8) Otsinguloa saaja on kohustatud esitama Kultuuriväärtuste Ametile otsinguaruande kuu aja jooksul pärast otsingut. Aruandes esitatakse andmed otsinguvahendiga läbi viidud otsingute aja, koha ja leitud esemete kohta.

§ 56. Otsinguloa taotlemine, andmine ja sellest keeldumine

(1) Otsinguloa saamiseks esitatakse Kultuuriväärtuste Ametile taotlus, milles märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele taotleja isikukood, elukoha aadress, kontaktandmed ning andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.

(3) Kultuuriväärtuste Amet annab otsinguloa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(4) Kultuuriväärtuste Amet keeldub otsinguloa andmisest, kui:1) loa taotleja ei ole läbinud käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 sätestatud koolitust;2) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;3) loa taotlejal on karistatus muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest või tema suhtes on algatatud menetlus muinsuskaitse seaduse nõuete rikkumise kohta;4) loa taotlejal on esitamata käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud aruanne.

§ 57. Otsinguloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kultuuriväärtuste Amet peatab otsinguloa kehtivuse, kui: 1) loa saanud isiku suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus muinsuskaitseseaduse nõuete rikkumise kohta või2) loa saanud isikul on esitamata käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud aruanne.

(2) Otsinguluba peatatakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude äralangemiseni.

(3) Kultuuriväärtuste Amet tunnistab otsinguloa kehtetuks, kui:

23

eelnõu 08.09.2014

1) loa taotlemisel on esitatud teadlikult valeandmeid;2) loa saaja ei täida käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid kultuuriväärtusega asja otsimisele otsingvahendiga ning kultuuriväärtusliku asja leidjale;3) loa saajal on karistatus käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest.

5. PEATÜKKSukeldumine veealusele mälestisele

§ 58. Sukeldumine veealusele mälestisele

(1) Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda sukeldumisloa alusel või ettevõtja, kelle majandustegevuseks on sukeldumisteenuse osutamine, järelevalve all.

(2) Veealusele mälestisele sukeldumiseks peab olema veealuse mälestise või kinnisasja, millel paikneb veealune mälestis, omaniku nõusolek.

§ 59. Sukeldumisluba

(1) Sukeldumisluba on õigus saada füüsilisel isikul, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud mälestisele sukeldumise koolituse.

(2) Sukeldumisloa annab Kultuuriväärtuste Amet.

(3) Sukeldumisluba antakse 5 aastaks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitust võivad läbi viia täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvis 2 nimetatud asutused ja isikud. Koolituse õppekava tuleb kooskõlastada Kultuuriväärtuste Ametiga.

§ 60. Sukeldumisloa taotlemine, andmine ja sellest keeldumine

(1) Sukeldumisloa saamiseks esitatakse Kultuuriväärtuste Ametile taotlus, milles märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmete taotleja isikukood, elukoha aadress ja kontaktandmed ning andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse paragrahv 59 lõikes 1 nimetatud koolituse läbimist tõendav dokument.

(3) Kultuuriväärtuste Amet annab sukeldumisloa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(4) Kultuuriväärtuste Amet keeldub sukeldumisloa andmisest, kui:1) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse paragrahv 59 lõikes 1 nimetatud nõuetele;2) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;3) loa taotlejal on karistus muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest või tema suhtes on algatatud muinsuskaitseseaduse nõuete rikkumise menetlus.

24

eelnõu 08.09.2014

§ 61. Sukeldumisloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kultuuriväärtuste Amet peatab sukeldumisloa kehtivuse kui:1) loa saanud isiku suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus muinsuskaitseseaduse nõuete rikkumise kohta või;2) loa saanud isik ei ole teavitanud sukeldumisest veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 63.

(2) Sukeldumisluba peatatakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude äralangemiseni.

(3)Kultuuriväärtuste Amet tunnistab sukeldumisloa kehtetuks, kui:1) loa taotlemisel on esitatud teadlikult valeandmeid;2) loa saanud isik ei täida käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid veealusele mälestisele sukeldumise osas;3) loa saajal on karistatus käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest.

§ 62. Nõuded ettevõtjale

(1) Ettevõtjal on lubatud tegutseda sukeldumisteenuse pakkujana veealusele mälestisele, kui tal on õigussuhe pädeva isikuga (vastutav spetsialist).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutav spetsialist on pädev, kui tal on rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents ning ta on läbinud käesoleva seaduse paragrahv 57 lõikes 1 nimetatud koolituse.

(3) Ettevõtja, kes pakub sukeldumisteenust veealusele mälestisele, peab majandustegevuse registrisse esitama sellekohase teate käesoleva seaduse paragrahv 50 sätestatud korras.

§ 63. Sukeldumisest teavitamine

(1) Sukeldumisest veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse teavitab sukeldumise teenuse osutaja või sukeldumisloa saanud isik Kultuuriväärtuste Ametit nii viie päeva jooksul enne sukeldumist ja viie päeva jooksul pärast sukeldumist.

(2) Sukeldumisest teavitamisel esitatakse järgmine teave:1) sukeldumisloa number või ettevõtja nimi;2) veealuse mälestise andmekogu number, nimetus ja asukoht.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, esitatakse enne sukeldumist järgmine teave:1) sukeldumise planeeritud ajavahemik 24 tunni täpsusega;2) sukeldumisel kasutatava ujuvvahendi number.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, esitatakse pärast sukeldumist järgmine teave:1) sukeldumise tegelik ajavahemik;

25

eelnõu 08.09.2014

2) veealuse mälestise ja selle kaitsevööndi seisund, eelkõige kõik sukeldumisel ilmnenud rikkumised veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis;

(6) Sukeldumise korraldamise teenuse osutaja teatab pärast sukeldumist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule sukeldumisele kaasa võetud inimeste arvu sukeldumiste kaupa.

6. PEATÜKKMUINUSKAITSEALASE TEGEVUSE KORRALDUS

1. jaguMuinsuskaitse korraldajad

§ 64. Muinsuskaitse korraldaja

Muinsuskaitse alase tegevuse korraldajad on vastavalt pädevusele Kultuuriministeerium ja Kultuuriväärtuste Amet.

§ 65. Muinsuskaitse Nõukogu

(1) Muinsuskaitse Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad.

(2) Muinsuskaitse Nõukogu arutab muinsuskaitse seisukohalt olulisi küsimusi ning annab nende kohta arvamusi ja teeb ettepanekuid.

(3) Muinsuskaitse Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks. Liikmele võib nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.

(4) Muinsuskaitse Nõukogu töökorra ning liikme tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 66. Eksperdinõukogu

(1) Kultuuriväärtuste Ameti peadirektor võib moodustada vastavalt vajadusel eksperdinõukogusid, kuhu kuuluvad vastava ala eksperdid.

(2) Eksperdinõukogu ülesandeks on anda eksperdiarvamusi ja teha ettepanekuid Kultuuriväärtuste Ameti töövaldkonda puutuvates küsimustes. Eksperdinõukogu liikmele võib nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.

(3) Eksperdinõukogu töökorra ning liikme tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab Kultuuriväärtuste Ameti peadirektor käskkirjaga.

§ 67. Kohaliku omavalituse üksus ja teised haldusorganid

26

eelnõu 08.09.2014

Kohaliku omavalitsuse üksus ja teised haldusorganid arvestavad oma ülesannete täitmisel mälestiseks tunnistatud kultuuriväärtustega ning esitavad Kultuuriväärtuste Ametile vajadusel kooskõlastamiseks haldusaktide eelnõud, mille ese on seotud mälestisega.

§ 68. Haldusülesande täitmiseks volitamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada halduslepinguga kohaliku omavalitsuse üksust täitma riigi nimel käesolevas seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud Kultuuriväärtuste Ameti haldusülesandeid ning teostama riikliku järelevalvet riigi nimel korrakaitseorganina vastava kohaliku omavalituse üksuse territooriumil. Käesoleva paragrahvi esimeses lauses nimetatud ülesandeid võib üle anda täielikult või osaliselt.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada halduslepinguga muuseumit muuseumiseaduse tähenduses või teadus- ja arendusasutust täitma riigi nimel muinsuskaitselise järelevalve ülesandeid.

(3) Haldusjärelevalvet volitatud haldusülesannete täitmise üle teostab Kultuuriväärtuste Amet.

2. jagu Mälestiste andmekogu ja mälestise tähistamine

§ 69. Mälestiste andmekogu

(1) Mälestiste andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on riikliku kaitse alla võetud kultuuriväärtuste ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamine.

(2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Andmekogu sisaldab: 1) mälestise andmed;2) mälestise asukoha andmed;3) mälestise omaniku andmed;4) mälestise uuringute andmed5) andmed mälestisega seotud taotluste, hooldusjuhendite, eritingimuste, ehitusprojektide, tegevuskavade, lubade ja aruannete kohta;6) riikliku või haldusjärelevalve andmed;7) andmed ajutise kaitse allavõetud kultuuriväärtusega asja kohta;8) kultuuriväärtusliku asja tuvastamise andmed;9) kultuuriväärtusega leidude ja leiukohtade andmed;10) väljastatud otsingulubade ja sukeldumislubadega seotud andmed .

(4) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.

(5) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriväärtuste Amet. Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

27

eelnõu 08.09.2014

(6) Andmekogu andmed on avalikud, välja arvatud mälestise omaniku andmed, täidetud ettekirjutusega seotud andmed ning avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 p 7 alusel asutusesiseks kasutamiseks tunnistatud teave mälestise kohta.

§ 70. Mälestise tähistamine

(1) Kinnisasjal paiknevaid mälestisi tähistatakse ning vallasasjadest mälestisi ja veealuseid mälestisi võib tähistada vastava tähisega.

(2) Mälestiste tähistamist korraldab Kultuuriväärtuste Amet.

(3) Mälestiste tähistamise korra ja tähise kujutise kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6. PEATÜKKJÄRELEVALVE

§ 71. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Kultuuriväärtuste Amet (edaspidi korrakaitseorgan).

§ 72. Riikliku järelevalve meetmed ja sunniraha määr

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.

§ 73. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan peatada igasuguse töö või tegevuse, mis võib ohustada mälestist, arheoloogist kultuurkihti või kultuuriväärtusega leidu ning määrata vajadusel täiendavad uuringud või tingimused tööde teostamisele eesmärgiga hoida ära mälestise, arheoloogilise kultuurkihi või kultuuriväärtusega leiu kahjustamine.

(2) Korrakaitseorgan võib piirata juurdepääsu mälestisele, kui vaba juurdepääs võib ohustada mälestise säilimist.

§ 74. Haldusjärelevalve teostamine

28

eelnõu 08.09.2014

Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Kultuuriväärtuste Amet Vabariigi Valitsuse seaduses ja halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

7. PEATÜKKVASTUTUS

§ 75. Mälestise tähise rikkumine või eemaldamine

(1) Mälestise tähise rikkumise või eemaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistav.

§ 76. Kultuuriväärtusega leiuga seotud nõuete rikkumine

(1) Kultuuriväärtusega leiust mitteteatamise eest, samuti kultuuriväärtusega leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti kultuuriväärtusega leiu, selle osa või arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistav.

§ 77. Mälestise ja mälestise kaitsevööndis tööde teostamise nõuete rikkumine

(1) Mälestise ja mälestise kaitsevööndis tööde teostamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistav.

§ 78. Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumine

(1) Kultuuriväärtuste Ameti loata veealusele mälestisele sukeldumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

29

eelnõu 08.09.2014

§ 79. Loata otsinguvahendi kasutamine

Kultuuriväärtuste Ameti väljastatud otsinguloata kultuuriväärtusega asja otsimise eesmärgiga otsinguvahendi kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 80. Mälestisel ja selle kaitsevööndis otsinguvahendiga otsimise keelu rikkumine

Mälestisel ja selle kaitsevööndis otsinguvahendiga otsimise keelu rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 81. Otsinguvahendi konfiskeerimine

(1) Kultuuriväärtuste Amet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud väärteo vahetuks objektiks olnud otsinguvahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel konfiskeeritud otsinguvahendi hoidmise, võõrandamise ja hävitamiseks üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 82. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kultuuriväärtuste Amet.

8. peatükkRAKENDUSSÄTTED

1.jaguÜleminekusätted

§ 83. Muinsuskaitseala põhimääruste kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima kuni Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud muinsuskaitseala kaitse alla võtmise õigusakti.

(2) Kui põhimääruse osa on vastuolus muinsuskaitseseadusega kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

§ 84. Mälestise liigid

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist mälestiseks tunnistatud mälestise liigid korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

(2) Vajaduse korral määrab mälestisele uue liigi Kultuuriväärtuste Amet.

§ 85. Mälestiste andmekogu korrastamine30

eelnõu 08.09.2014

Mälestiste andmekogu andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

§ 86. Kaitsekohustuse teatis

Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kaitsekohustuse teatises mälestise kitsendustes tehtud leevendused, mälestise kaitsevööndi kitsendustes tehtud leevendused, mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu ning vallasmälestise säilitamise tingimused jäävad kehtima, kuni neid ei muudeta käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 87. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud tööde loa taotluse menetlemine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud mälestisel, muinsuskaitsealal ning nende kaitsevööndis tööde loa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse kohaselt.

(2) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud mälestisel, muinsuskaitsealal ning nende kaitsevööndis töö loa taotluse tegevuse kohta, mille puhul ei ole käesoleva seaduse kohaselt töö luba või nõusolek nõutav, lõpetab pädev asutus töö loa menetluse.

§ 88. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa ja sukeldumisloa taotlus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse kohaselt.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud kultuuriväärtusega asja otsimise luba kehtib selles märgitud tähtaja lõpuni.

§ 89. Kultuuriväärtusega leiu leiuautasu

Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud leiuautasu määramine menetletakse lõpuni menetluse algatamise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel.

§ 90. Enne käesoleva seaduse jõustumist muinsuskaitseseaduses sätestatud koolitust korraldanud isiku tegevusõigus

Enne käesoleva seaduse jõustumist muinsuskaitseseaduses sätestatud koolitust korraldanud isik peab oma tegevuse viima kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud nõuetega 2017. aasta 1. jaanuariks.

§ 91. Uuringu luba

Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud uuringu loa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel.

§ 92. Eritingimused

31

eelnõu 08.09.2014

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud eritingimused, mida ei ole kooskõlastamiseks esitatud, võib Kultuuriväärtuste Ametile kooskõlastamiseks esitada kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Enne käeoleva seaduse jõustumist või käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal kooskõlastamiseks esitatud eritingimused menetletakse lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitse seaduse alusel.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kooskõlastatud või Muinsuskaitseameti koostatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kooskõlastatud eritingimused kehtivad määratud ajani. Eritingimuste kehtivuse tähtaega ei pikendata.

§ 93. Muinsuskaitseline järelevalve

Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimise ja restaureerimise muinsuskaitselisele järelevalvele kohaldatakse enne käeoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseadust.

§ 94. Tegevusload

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks ning nende teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud nõuetega, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 60 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.

2. jaguSeaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 95. Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmineEuroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse § 4 lõikes 1, § 5 lõigetes 1, 2 ja 3, § 51, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 9 lõikes 3, § 10 lõikes 4 ning § 11 lõigetes 2, 4 ja 5 asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet” sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet” vastavas käändes.

§ 96. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõikesse 11 lisatakse punkt 20 järgmises sõnastuses:„20) muinsuskaitseseaduse § 86 lõike 2 alusel sõlmitud haldusleping.“

§ 97. Keskkonnaregistri seadus

32

eelnõu 08.09.2014

Keskkonnaregistri seaduse § 9 lõige 1 punktis 15 asendatakse sõna „kinnismälestised“ sõnaga „kultuurimälestised“.

§ 98. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 4 lõikes 1, § 6 lõikes 1, 7 lõigetes 1, 4 ja 5, §-s 8, § 9 lõikes 2, §-s 11, § 12-s § 13 lõikes 1, §-s 14, § 16 lõigetes 2 ja 3, § 17 lõigetes 1 ja 2, § 18 punktis 1, § 21 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 23 lõikes 2 asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet” sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet” vastavas käändes.

§ 99. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõike 3 punkti 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„kultuurimälestisel või selle kaitsevööndis – valdkonna eest vastutava ministri nõusolek;“;

2) paragrahvi 33 lõige 1 punkti 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„valdkonna eest vastutavalt ministrilt, kui kaevandamisluba taotletakse kultuurimälestisele või selle kaitsevööndisse;“;

§ 100. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmine

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(4) Mälestise kaitsevööndi maad võib omandada Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekul. Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab Kultuuriväärtuste Amet kooskõlas muinsuskaitseseadusega ja arvestades kehtestatud kaitserežiimi.“.

§ 101. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduse § 20 lõikes 12 asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“.

§ 102 . Muinsuskaitseseaduse kehtetuks tunnistamine

Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) tunnistatakse kehtetuks.

§ 103. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 3 lõikes 2, § 15 lõikes 3, § 21 lg 1, §-s 22 ja § 23 lõikes 1 asendatakse sõna „Kultuuriministeerium“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 lõikes 2, § 15 lõikes 6 ja § 21 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“ vastavas käändes;

3) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

33

eelnõu 08.09.2014

„14. Hoiule võetud mälestise tagastamineMuuseumisse hoiule võetud vallasasjast mälestise õigustatud isikule tagastamisest teatab muuseumide andmekoguga liitunud muuseum Kultuuriväärtuste Ametile.“.

§ 104. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahv 49 lõikes 2 ja 7. peatüki 2. jao pealkirjas asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“ vastavas käändes;

2) paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-dega 1111 ja 1112 järgmises sõnastuses:„§ 1111 Muinsuskaitseseaduses sätestatud sukeldumisloa andmise taotluse läbivaatamineMuinsuskaitseseaduses sätestatud sukeldumisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ???? eurot.§ 1112 Muinsuskaitseseaduses sätestatud kultuuriväärtusega asja otsime loa andmise taotluse läbivaatamineMuinsuskaitseseaduses sätestatud kultuuriväärtusega asja otsime loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ???? eurot.“.

§ 105. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahv 8 lõige 10 ja § 9 lõige 91 tunnistatakse kehtetuks.2) paragrahv 16 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„9) koostöös Kultuuriväärtuste Ametiga, kui planeeritaval maa-alal asub mälestis või selle kaitsevöönd;“

3) paragrahv 161 lõikes 2 ja § 17 lõige 2 punktis 6 asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“ vastavas käändes.

§ 106. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine

Sõjahaudade kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahv 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„ (1) Kui sõjahaud on tunnistatud mälestiseks või see asub mälestisel, kohaldatakse sõjahauale mälestise kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

34

eelnõu 08.09.2014

(2) Kui käesoleva seaduse § 8 või § 9 lõike 4 alusel kuuluvad ümbermatmisele säilmed, mis on maetud mälestiseks tunnistatud haudadesse või mälestisele, ei ole nende mälestiseks olek või mälestisel asumine takistuseks säilmete ümbermatmisele. (3) Kui käesoleva seaduse § 8 või § 9 lõike 4 alusel kuuluvad ümbermatmisele säilmed, mis on maetud mälestiseks tunnistatud haudadesse või mälestisele, kohaldatakse ümbermatmiseks vajalikele töödele muinsuskaitseseadusest tulenevaid ja vastava mälestise suhtes kehtivaid kitsendusi järgmiste erisustega:1) ümbermatmisega ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde tegemiseks ei ole vaja Kultuuriväärtuste Ameti nõusolekut;2) ümbermatmisega ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde tegemisest teavitatakse Kultuuriväärtuste Ameti ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil töid tehakse, seitse päeva ette;3) Kultuuriväärtuste Ametit ja kohalikku omavalitsust, mille territooriumil töid tehakse, teavitatakse kirjalikult ümbermatmise ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde lõpetamisest seitsme päeva jooksul tööde lõpetamisest arvates.2) paragrahv 14 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja aluseks on Kultuuriväärtuste Ameti teatis ja ümbermatmistöid teinud isiku aruanne ümbermatmise ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde lõpetamise kohta mälestisel. Muinsuskaitseseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud Kultuuriväärtuste Ameti eksperdihinnangu nõuet ei kohaldata. (3) Kultuuriväärtuste Amet esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise Kultuuriministeeriumile kümne päeva jooksul pärast seda, kui Kultuuriväärtuste Amet on saanud käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 3 nimetatud teate ümbermatmise ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde lõpetamise kohta. Enne Kultuuriministeeriumi teavitamist kontrollib Kultuuriväärtuste Amet mälestise asukohas, kas säilmed on välja kaevatud ning hauamonument või -tähis teisaldatud.“.

§ 107 . Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(1) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, sporditöö, lõimumise ja kultuuriväärtuste kaitse korraldamine ning kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Kultuuriväärtuste Amet.“

§ 108. Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 227 lõikes 2 asendatakse sõna „Muinsuskaitseamet“ sõnadega „Kultuuriväärtuste Amet“.

3.jaguSeaduse jõustumine

§ 109. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

35