Wolfgang Amadeus Mozart

1756-1791

• Imelaps; lääne muusikaloo üks säravamaid andeid; geniaalne improviseerija – ülivõrretest ei pääse!

• Erakordsed võimed: haruldane kuulmine; fenomenaalne muusikaline mälu; pulbitsev fantaasia ja väljendustung.

• Isa Leopold Mozart – väljapaistev muusik; “Põhjalik viiulikool” (1756)

• Esimene õpetaja oli isa, kes korraldas ka esinemisi ja loomingu avaldamist

• Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis

• 1761 pani isa kirja tema esimesed klaveripalad

• 8-aastasena esimene sümfoonia• Samal aastal algavad esinemised, kus

esitletakse imelapsena• Suurem osa lapsepõlvest möödus mööda

Euroopat reisides (kaasas ka õde Maria Anna)

Pariis, London, Viin, Itaalia1763-1773

• Reisides kohtub paljude kuulsate muusikutega, kellel oluline mõju Mozarti varasele loomingule (Johann Christian Bach)

• Esinemise paigad ja publik olid küll suursugused ja väärikad, kuid reisimine väga vaevarikas ning kurnav, eriti lastele.

(haigused ja ära jäänud lapsepõlv – nõrk tervis ja varane surm)

• Pole teada, et Mozart oleks kunagi koolis käinud, vanemad õpetasid

• 12 – aastasena esimene ooper “Teeseldud lihtsameelsus”

• 1769 tööle õukonnakapellis, kuigi peamiselt reisis

• Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli

• Itaalias esitleti juba kui kõrge mainega heliloojat

Salzburg 1773-1781

• Salzburgis vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske iseloomuga, “valgustatud despoot”

• Ei võimaldatud enam reisida

• Vastuolulised suhted

• Pidi alluma õukonna reglemendile; kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukondliku teenistuse konflikt

• 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid)

• Stiilimurrang loomingus (“tormi ja tungi liikumine”)

• Dramaatilised jooned; jõulised karakterid; isikupärane väljenduslaad

• Esimene moll helilaadis sümfoonia (nr 25 g-moll)

• Kuigi reisimine keelati, tegi ta seda ikka.

• 1777 konflikt süveneb

• Reisis koos emaga Mannheimi, kus suurepärane muusikaelu; soovis seal tööd, aga ei võetud; solvus; esimene suurem armumine (Aloysia Weber)

• 1778 Pariis – pole oodatud edu.

• Kaotused: 3. juuli 1778 ema surm – hingeliselt Mozartile väga raske; pettumine armastuses

• Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha

• Loomingusse tõsisemad küpse kunstniku poeetilisust ja süvenenud tõsidust.

• Tagasipöördumine Salzburgi raske

Viin (1781-1791)

• Lahkus piiskopi teenistusesi ning temast sai vabakunstnik Viinis

• Klaveritunnid; kontserdid; salongiesinemised

• Abiellus Constanze Weberiga 1782

• Missa, kus arvatavasti soprani soolod mõeldud naisele

• Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast

• 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim.

• Hinnatud klaverivirtuoosina

• Sel aja kirjutas oma parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid (!)

• Keskendus ooperile (“Teatridirektor”; “Figaro pulm”)

• 1787 suri isa Leopold Mozart (pidasid tihedat kirjavahetust – oluline allikmaterjal)

• Kuulsus küll haripunktis, kuid ei saavuta Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike Seltsi liikmeks)

• 1787 nimetati siiski keisrelikuks kammermuusikuks, kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek

• Tuntus kogu Euroopas, aga see ei tähendanud tellimusi

• Elu lõpuaastad majanduslikult ebakindlad

• Constanze tervisereisid; teenrid; tõld; polnud hea majandaja

• 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost

(ooperid “Tituse halastus”, “Võluflööt” ning Reekviem)

• Mozart suri 5. detsembril 1791

täpset haigust ei teata tänini.

Maeti vaestehauda – miks?- ei teata.

Looming

• Mitmekülgne helilooja

• Ühtekokku komponeeris üle 600 teose

Orkestrimuusika:

ligi 50 sümfooniat

Esimesed meelelahutusliku iseloomuga, hilisemad tõsisemad; suurem koosseis

Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa

• Instrumentaalkontserdid

Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile.

Kammermuusika:

Sonaadid klaverile, viiulile

Keelpillikvartetid

Keelpillikvintetid jm

Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus

“Väike öömuusika” I osa (1787)

• Reekviem (1791)

• Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks (mees oli omamoodi petis – avaldas teiste töid oma nime all)

• Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr.

• Reekviem d-moll

Mozarti ooperid

• Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal

• Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks

• Muusika jäi peamiseks väljendusvahendiks – poeesia olgu muusika “tütar”

• Ooperite geniaalsus peitub muusikalistes karakterites: mitmetahulised tegelased

• 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit:

“Figaro pulm” (1786); opera buffa

“Don Giovanni” (1787)

“Võluflööt” (1791); tellija ja libretist Emanuel Schikaneder

Lugu täis vabamüürlaste sümboolikat

Vastandatud valelik ja despootlik Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik

(Prints Tamino, Pamina, Pagageno)

• Selles ooperis ühendas Mozart kõigi oma aja ooperitüüpide omadused ning ka draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid; teos on geniaalne kunstiline tervik

• “Võluflööti” peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese- eluideaali.