10 Kolmapäev, 14. september 2011 Eesti Päevaleht Eesti Päevaleht Kolmapäev, 14. september 2011 11

Mõlemal pool Läänemerd, sama geoloogilise lubja-se kalju kõrgkohtadel, paikneb Eestis Saaremaa ja Rootsis Fårö, mis asub ülalpool Gotlandi saare põhjatippu.

Loodus on sarnane, aga mõned teised tingimused on erinevad. Näiteks pole Rootsi läbi elanud eelmise sajandi reostavat kom-munistlikku okupatsiooni. Vahe ei ole alati silmaga näha. Eri-nevus on inimeste mõttekäigus ja võimalustes tänu erinevatele kogemustele arendada hetke-olukorras oma elu ja tegevust.

Osalt seetõttu oli huvitav jälgida, mis tulemuseni jõua-vad Saaremaa pagarid koostöös Fårö saare pagariga “Sylvis döttrar”.

Eestist saabus Saaremaalt viis inimest Saarte koostöökogu ja Gotlandil elava Riina Nooda-pera kaudu. Riina töö Gotlandi saare arengu edendamiseks on toonud talle Gotlandi saare va-litsuse poolt kuldse auhinna. Praeguseks on ta tuntud mitte ainult meie eestlaste seltskon-nas, vaid tervel Gotlandi saa-rel ükskõik mis küsimusega tegemist on. Oma lõbusa tuju ja suurte oskustega on ta saa-re arengut edasi viinud mitme sammu võrra. Muuseas on Rii-na arendanud suhteid Saare-maa ja ka teiste Eesti saartega. Võime tema üle uhked olla.

Meie oodatud külalised as-tusid erksalt autost välja peale pikka sõitu Saaremalt Tallinna, Tallinnast laevaga Stockhol-mi, Stockholmist autoga mööda maanteed Nynäshamni ja sealt laevaga Visbysse, kust tuli veel sõita 75 km autoga Fårö saare-le. Ei olnud näha mingit väsi-must, vaid ainult head tuju ja suurt huvi selle vastu, mis neid ees ootab.

Eestist saabunudkülalised

Marju Müür Koplimäe Mahe Talust, mis koosneb oma 5 ha suurusest põllumaast ja 10 ha rendimaast. Kasvatatakse ta-tart, speltanisu ja maasikaid

– kõik orgaaniliselt. Talus on kiviveski, kus jahvatatakse oma vilja. Üle eesti müüakse ökopoo-dides tatra- ja speltanisujahu ning küpsiseid. Talus küpseta-takse leiba ka müügiks.

Talutöid tehakse oma pere-ga. Abikaasa töötab veel Oris-saare kiirabis kiirabitehnikuna. Neil on kolm last, poisid 16- ja 13-aastased ja tütar 8-aasta-ne. Koplimäe Mahe Talu on ka “Saare Mahe” liige ja on mär-gitud kaardil “Avatud mahe-talud”, mille võib leida “Saare Mahe” kodulehelt.

Tiia Alesmaa Saksa talu-poest. Vanematel on 20 ha põl-lumaad. Temal on sealsamas kohvik, kus müüb talupiima, küpsetatud pirukaid, väikeseid saiu. Talupiimast valmistab jäätist. Talus on suur viljakui-vati, kus ümbruskonna taluni-kud kuivatavad ja hoiavad oma loomasööta.

Mees töötab ehitusel ja neil on 3,5-aastane tütar. Talupoo-

di peab ta koos oma vennaga. Kaupluses on viis töölist. Tiia on varem töötanud Rootsis lap-sehoidjana ja oskab seetõttu rootsi keeles vestelda.

Triin Kivimaa Ohesaare Tuulikust, kus tal on ka õuekoh-vik “Telliste Tuba”. Külastajate-le pakutakse Sõrve poolsaarel, Torgu vallas, Ohesaare külas, vaid 100 m merest, elamusma-jutust Saarema iseloomulikus pukktuulikus. Õuekohvikus saab nautida kohvi, teed ning värskelt küpsetatud pirukaid ja kooke.

Alates 2008. aastast val-mistab Triin leiba enda tar-beks, kuid 2011. aasta algusest müüakse leivatooteid “Sõrve Triinu pagaritooted” nime all. Sügisel ja talvel tahetakse juu-rutada veel erinevaid tooteid, näiteks küpsiseid ning kondiit-ritooteid. Tegu on pereettevõt-tega. Talvisel ajal korraldatak-se kultuuriüritusi kohalikule kogukonnale ning lüüakse ak-

tiivselt kaasa ka ise kohalikus külaelus.

Aivo ja Malle Kanemägi Karja pagariärist on selle oma-nikud. Suurim pagariäri Saa-remaal, kus töötab 40 töölist. Küpsetatakse mitut sorti leiba ja müüakse neid üle terve Eesti.

Kahjuks tuli neil peale lü-hemat aega Gotlandil viibimist Eestisse tagasi sõita ja oma ette võtte tegevust jätkata. Aga enne ärasõitu said nende abil suuremad reisid Gotlandi saa-rel tehtud. Ka nemad võtsid lõbusa tuju ja suurte oskustega osa kõikidest kokkusaamistest kohalike meistritega.

“Sylvis döttrar”

Selle alustajad ja omanikud on kaks õde – Barbro Kalström ja Lisa Blochman. Kõrvalt oli näha, kuidas seltskond mõnu-salt kokku sobis ja jutt juba esimesest hetkest ingliskeeles voolas.

Esimese asjana pagariäris-se sisse astumisel võrreldi lei-va hindasid. Siin juba oli vahe näha. Kui üks leivapäts Ees-tis maksab Rootsi kroonides 10 SEK, siis oli selle hind siin poes 50 SEK. Oleks Karja pa-gariäril kliente Rootsis, oleks tema igal ajal valmis oma lei-basid siia vedama. Aga selleks on vaja suuremat sisseostu, kui väike maapagaripood suudab.

Külalised majutati ülemise-le pagaripoe korrusele ja esime-ne öö kuulsid Saaremaa paga-rid kõike seda, mida pagariäris öösiti ka kodumaal kuulda on. Näiteks taignasegamismasina mürinat. Seetõttu tuli magus uni.

Peagi toimus esimene välja-sõit, mille Riina Noodapera oli korraldanud ühte teise koha-likku kiviahjuga pagaripoodi. Seltskonnal oli suur huvi ki-viahju lähemalt uurida, aga aega oli natuke vähe, nii et siia tuleb tagasi tulla ja lähemalt vaadata, arvas Aivo Kanemä-gi Karja pagariärist. Kohaliku kiviahjuga pagariäri nimi on “Rute stenugnsbageri”, kus anti rikkalikult maitsta oma tooteid ja igaleühele leivakott veel kaa-sa. Saarlastel olid samuti oma leivad kingiks kaasas. Siis va-hetati omavahel tooteid ja rää-giti põhjalikumalt üleantud lei-bade eripärast.

Suurem väljasõit toimus kaks päeva hiljem. Hommiku-söögiks koguneti pagaripoe ülemisele korrusele, kus ootas enne pikka sõitu kõiki ees uhke hommikusöök. Hommiku söögi korraldasid Saaremaa pagari-naised. Päeva sihiks oli “Got-lands valskvarn/Labans kvarn” ja “Gutekorn”, mis koosneb ta-ludest, mis kasvatavad varaja-si viljasorte nagu näiteks spelt jms.

Autoga jõuti kohale pärast kahetunnist sõitu ja varsti käis juba loeng Sten Rosvalli poolt, kes on talumees ja tegeleb “Got-lands valskvarni” ettevõttes. Sa-muti pakuti maitsta rikkalikult oma tooteid ja tutvustati neid. Uudishimu oli suur, kui saadi lähemalt uurida kolmekordse veski tööd algusest lõpuni. Ma-

Saaremaa pagarite oskus arendab Fårö saare ettevõtet

sinad olid suuremalt osalt üsna vanad, aga töötasid ilma mingi-suguste vigadeta. Pakkimisma-sin oli ehitatud 1911. aastal ja toimib veel tänapäevalgi, kuna on mehhaaniline ja ei oma min-git digitaalset leiutist, mis võiks probleeme tekitada.

Härra Laban ostis veski 2006. aastal, kui see oli juba maha jäetud ja kokku varise-mas. Suure töö ja koostöö tu-lemusena mitmete talunikega, alustas veski jälle tööd. Koostöö käib ka SLUga, mis on Rootsi põllumajanduse ülikool. Vilja-sordid leiti mõnikord vanadest veskitest põrandalaudade va-helt ja metsikult kasvavatelt tukkadelt mõnest mahajäetud põlluäärest. SLU abil on neid seemneid paljundatud ja osalt Svalbardi viidud.

Mitmest sordist sai Sten Rosvall 100 seemet ja nüüd kasvavad huviäratavad vanad sordid kohalike talumeeste põldudel. Need on viljasordid, mis olid kasutusel juba 10 000 aastat tagasi ning seetõttu on vastupidavad ja tervislike oma-dustega.

Enne põldudele minekut said Saaremaa pagarid suure-pärased kingitused. Muuseas ka 100 kg jahu, mille osas pa-lus Sten Rosvall tagasisidet. Saarlased kinkisid samuti Sten

Rosvallile raamatu Saaremaast ja ka oma tooteid. Suhtlemine oli väga asjalik ja lõbus.

Kui kiviveskist edasi sõide-ti, selgus, et seal käimine võttis topelt niipalju aega, kui oli ette nähtud. Aga keegi ei olnud sel-lepeale pettunud.

Sellega väljasõit ei lõppe-nud. Sõideti edasi Gammelgar-ni poole, kus ees ootas üks hästi tuntud ja saarel austatud “Gu-tekorni” kaastegelane, nimelt Riina Noodapera. Ta oli kesk-aegses kostüümis, kuna sel päe-val toimus keskaegne laat koha-liku kiriku kõrval heinamaal. Siin veedeti paar väga lõbusat tundi ja Riina jagas veel kõigile kinke “Gutekorni” poolt.

Järsku valas taevast vihma kui oavarrest ja kõik ruttasid oma autodesse. Kui saarlased alustasid tagasisõitu Fårö poo-le, seisis Riina tee ääres vihma käes ja lehvitas rõõmsa naera-tusega nagu alati.

Järgmised päevad olid töö-päevad. Aga mitte ainult päe-vad, vaid ka ööd. Fårö paga-ripoes käib töö ööd ja päevad. Tooted ei tohi kunagi otsa saada ja ostjaid on kümme tundi päe-vas pidevalt sabas või tellimas endale küpsetisi õuekohvikus istumiseks.

Töö pandi käima niimoodi, et kolmest Saaremaa naispaga-

rist määrati kaks päevatöötaja-teks ja üks ööpagariks. Aga va-heldumisi – nii et kõik saaksid kõike proovida.

Juba esimesel tööpäeval ja ööl valmistasid saarlased Eesti moodi küpsiseid ja leiba. Paga-ripoes märgiti ära millised on Eesti moodi toodetud kaubad ja need osteti kohe ära.

Samuti läks Eesti moodi teh-tud haudleivaga. See meeldis hirmsasti Rootsi suvitajatele ja nimetati parimaks kaubaks pa-garipoes.

Nii oli muutunud Saaremaa naispagarite toode parimaks tooteks. See näitab selgelt, kui-das Eesti pagarid ja nende os-kused on küllaltki heal tasemel ja osalt isegi paremad võrreldes Rootsi pagaripoe omadega. See-pärast ei ole veel Rootsi pagari-poe tooted halvad, aga Eestist on neil kasulik saada nii oskusi kui teadmisi, mille üle kõik olid väga õnnelikud.

“Sylvis döttrar” on omamoo-di asutus. Õdedel, kellest kõige vanem on 40-aastane, on kokku üheksa last. Pagaripoes tööta-vad ka vennalapsed ning seal on koos kokku neli põlvkonda. Põ-himõtteliselt on kõik samast pe-rest ja suurem osa neist on alla 18-aastased. Tööd juhib näiteks 15-aastane tüdruk, 12-aasta-ne poiss peseb nõusid, 7-kuune

laps magab laos lastevoodis, ja-hukottide otsas istub vanaema jne.

Sellesse suurde perekonda sulasid Saaremaa naised just-kui oleksid nad pärit samast perest. Lisa ja Barbro olid oma Saaremaa kaastöölistest vai-mustunud ja nende vahel toi-musid töö ajal maru lõbusad jutuajamised.

Eestlased on veelkord näida-nud ennast töökate ja osavate-na. “Sylvis döttrar” pagaripoes on alates sellest sügiskuust müügil ka Eesti moodi küpsi-seid ja haudleibasid.

Vabal ajal, siis kui Rootsi töölised oma jalgu puhkasid ja telekat vaatasid, ruttasid Saa-remaa naispagarid randa sup-lema, metsa mustikale ja see-nele või lihtsalt nautima saare imeilusat loodust ja kohalikku elu. Kui sellest ei jätkunud, siis käidi vaatamas ka Visby linna ja kohtuti teiste eestlastega, kes külastasid Visby nädal aega kestvat keskaegset laata oma toodetega.

Saarlased jäävad meelde kui lahedad, rõõmsad ja väga töökad inimesed. Aga see pole veel kõik. “Sylvis döttrar” on Saaremaa pagarite külaskäi-gu tõttu arenenud ja oma taset tõstnud. Läbimüük ja klientide ootamatult suur huvi Saaremaa

pagarite leibade ja küpsiste vas-tu rõõmustab Fårö pagariõdesid Lisat ja Barbrot väga. Kindlasti sõidavad nad Saaremaale külla oma kolleege vaatama. Oma-vahel oli neil kõigil väga lõbus. Seetõttu tähistati ka Triin Ki-vimaa sünnipäeva grilliõhtuga pagaripoe õdede talu mereran-nas. Triinule meeldis, kuidas rand ja loodus olid sarnased sellele, mis ümbritseb tema talu Saaremaal.

Saarte elanikud leidsid palju ühist vaatamata erinevale kee-lele, kultuurile, vahemaale, olu-kordadele ja selle tulemustele, et Eesti on olnud okupatsiooni all.

Huvi, koostöö, suhtlemi-ne ja rõõmurikkad päevad on veelkord kinnitanud koostöö võimalusi ja rahvusvahelist suhtlemist. Jäljed ei jää ainult sõnadesse, suhtlemine jätkub inimeste vahel.

Kellel tekkis huvi, võite ühendust võtta:

Tiia Alesmaaga tiiaale@hot.ee; Marju Müüriga koplimaeta-lu@gmail.com; Triin Kivimaaga ohessaare@gmail.com ja kodu-lehekülg www.saaremaatuulik.ee; Aivo ja Malle Kanemägiga info@karjapagar.ee ja kodulehe-külg www.karjapagar.ee

PEETER UMBLIA

Hommikusöögiks koguneti pagaripoe ülemisele korrusele. spelt on üks veski toorainetest. tiia alesmaa tööhoos pagaripoes.

Viljasordid pärinesid vanadest veskitest põrandalaudade vahelt ja metsikult kasvavatelt tukkadelt mõnest mahajäetud põlluäärest. pildil triin kivimaa ja aivo kanemägi põllumehega vestlemas.

pagaripoe hubane välikohvik. saarlaste eesti moodi valmistatud küpsised ja leivad osteti kohe ära. eesti moodi tehtud haudleib nimetati parimaks kaubaks pagaripoes. (Fotod: peeter umblia)

“sylVis döttrar” pagaripoes on alates sellest sügiskuust müügil ka eesti moodi küpsiseid ja haudleibasid.

riina noodapera töö gotlandi saare arengu edendamiseks on toonud talle gotlandi saare valitsuse poolt kuldse auhinna.

saaremaa pagarid Visby keskaegset nädalat külastamas: aivo kanemägi, marju müür, triin kivi-maa, peeter umblia, malle kanemägi, tiia alesmaa.