2009 oktoober ivo mägi ivoätwebmediadotee · praktiline töö moodustage 3-liikmelised grupid iga...

2009 oktoober2009 oktoober

Ivo Mägi

ivo ät webmedia dot ee

Kes ma selline olen� Kümme aastat tarkvaratööstuses

� Erinevad rollid, hetkel AS Webmedia tarkvara arendusjuht

� Kuus aastat Java SE/EE arendust� Kuus aastat Java SE/EE arendust

� Osalenud kokku 13 erineva ärirakenduse meisterdamisel

� Osakoormusega lektor TÜ-s aastast 2002

Selle loengu eripära� Senised loengud on käsitlenud tarkvara tootmist ühe

konkreetse projekti kontekstis� Käsitletud on ühte konkreetset distsipliini (testimine,

projektijuhtimine, etc)projektijuhtimine, etc)� Antud vaade on peamiselt teostajakeskne

� Nüüd teeme kõike tagurpidi� Räägime kõikidest projektidest korraga� Vaatame probleeme interdistsiplinaarselt� Vaade on pigem tellijakeskne

Millest räägime?� Miks see teid üldse huvitama peaks?

� Mis üldse on ärirakendused?

� Tellimisprotsess

Arenduskeskkond� Arenduskeskkond

� Infrastruktuur

� Süsteemi arhitektuur

� Infoarhitektuur

“Enteprise architecture”

Tundub midagi suurt ja võimast?võimast?

Tundub et selle eest peaks palju raha maksma?

Enteprise applications� Enterprise ei ole midagi muud kui sünonüüm

Company – le.

� Ehk siis tõlgime: enterprise applications – rakendused mis on loodud ettevõtetele nende äri toetamiseksmis on loodud ettevõtetele nende äri toetamiseks

� Loodetavasti enamik maagiast kadus ...

Näited� On ärirakendused

� Elektrooniline haiguslugu

� Ettevõtte palgamaksesüsteem

� Elektrooniline tuludeklaratsioon� Elektrooniline tuludeklaratsioon

� Ei ole ärirakendused� Tekstieditor

� Arvutimäng

� Operatsioonisüsteem

� Kompilaator

Lisame natuke maagiat tagasi� Tarkvaratootjad lisavad oma tootele tihti “Enterprise

Edition” prefiksi või sufiksi rõhutamaks et just see tooteversioon sisaldab kõiki võimalikke featuure� Kontrolli järele kas sul ikka on kõiki neid vidinaid � Kontrolli järele kas sul ikka on kõiki neid vidinaid

tegelikult vaja?

� Ettevõtted kes toodavad tarkvara näiteks pankadele, või telekomidele kutsuvad tihti oma tooteid “Enterprise something”� Nad teevad seda rõhutamaks et see mis valmib on SUUR

Suured rahad suured süsteemid*� Eestis on ca 50 000 ettevõtet

� 90% neist saavad hakkama lihtsa Exceliga

� 9% vajavad ERPi ning CRMi ning ehk midagi ärispetsiifilist mida saab lihtsalt skriptidaärispetsiifilist mida saab lihtsalt skriptida

� Ülejäänud (1%) vajaksid ärispetsiifilisi lahendusi, kuid 90% neist ei saa seda kas endale lubada või ei ole nad piisavalt innovatiivsed

� Ja olemegi jõudnud 0,1% ettevõteteni (50 ettevõtet!) kes moodustavad Eestis “enterprise” klassi turu tellides regulaarselt erinevaid lahendusi

Erinevaid lahendusi ja regulaarselt?� Tarkvaraarendusega seotud osa eelarvest on vähemalt

2 000 000 krooni

� Kes need ettevõtted siis on?� Pangad: Swedbank, SEB, Sampo, ...� Pangad: Swedbank, SEB, Sampo, ...

� Kindlustused: ERGO, IF, Salva, ...

� Telekomid: EMT, Elion, Tele 2, Elisa

� Riik: ministeeriumid ja ametid

� Tervishoid: TÜ kliinikum, PERH, ...

� Ülejäänud: Eesti Energia, Tallink, ...

Kuidas nad neid lahendusi teevad?� Teevad ise?

� Tellivad osaliselt selleks spetsialiseerunud ettevõtetelt?

� Tellivad täielikult sellele spetsialiseerunud ettevõtetelt?ettevõtetelt?

Ja kes need spetsialiseerunud ettevõtted on?� Webmedia,

� Helmes,

� Tietoenator,

Logica, � Logica,

� Proekspert,

� Mebius,

� Fujitsu,

� ...

Mis siis üldse üle jääb?� Tootearendused

� Skype, Playtech

� ... aga ka Raintree, Medisoft, ...

� Ülikoolide töörühmad� Ülikoolide töörühmad

� Startupid� ASI kapital

� Business angels

Ehk siis kokkuvõtteks:� Teil on väga suur tõenäosus sattuda töötama

ärirakendustega

� Kui te juba ärirakendustega töötama satute siis tõenäoliselt on (vähemalt finantsiliselt) huvitavam tõenäoliselt on (vähemalt finantsiliselt) huvitavam töötada suurte rakendustega� Eelarve 500 000kr versus 5 000 000 kr.

Äriarhitektuur� Käsitleme ühe ettevõtte erinevaid infosüsteeme ja

nende probleeme

� Vaatleme probleeme suurettevõtete kontekstis� Väikestel ettevõtetel on vähe süsteeme � Väikestel ettevõtetel on vähe süsteeme

� Väikeste ettevõtete probleemid on väikesed

Vaade tootmisettevõtte ärile tarkvara seisukohast:

Tarnijad Ladu TootmineFTP RMI

Raamatupidamine

Tellijad

Müük ODBCAruandlus / andmeanalüüs

Ja tegelikult:Tarnija 1

Ladu Tootmine

Tarnija 2

Raamatupidamine

Tellija 1

Müük

Tarnija 2

Tarnija 3

Tellija 2

Ärirakenduste spetsiifika� On palju andmeid

� Andmeid säilitatakse “igavesti”

� Operatsioone sooritatakse samaaegselt

Eksisteerib palju kasutajaliidese ekraane� Eksisteerib palju kasutajaliidese ekraane

� On integreeritud teiste ärirakendustega

Andmed� Tänapäeval praktiliselt igas ärirakenduses

opereeritakse andmetega� Klient, Arve, Aadress, Tellimus, Makse, ...

� Andmeid võib säilitada erinevates asukohtades� Andmeid võib säilitada erinevates asukohtades� LDAP, O-O baas, RDMBS, failisüsteem, ...

� 99+ % äriandmestikust hoitakse tänasel päeval relatsioonilises andmebaasis� Aga kas peaks? Alternatiivid?

Suuremad tootjad� Oracle

� IBM

� Microsoft

Sybase� Sybase

� MySQL

� Postgres

Baas ja arhitektuur� Ära käsitle baasi ainult andmehoidlana

� Eksisteerib arhitekte kelle jaoks on oluline disainida lahendus nii et see oleks andmebaasist sõltumatu

� Mida sellega võidetakse ja mida kaotatakse?

� Kasuta konkreetse tootja poolt pakutavaid võimalusi� Kasuta konkreetse tootja poolt pakutavaid võimalusi� Stored procedures

� Triggers

� Indexes

� Materialized views

� ...

� ... Aga loomulikult ainult siis kui sulle seda vaja on.

Milliseid operatsioone teha baasitasandil?� Operatsioonid andmehulkadega

� Mida suurem päring seda kindlamini on tegu baasioperatsiooniga

� Mida keerulisem päring seda kindlamini on tegu � Mida keerulisem päring seda kindlamini on tegu baasioperatsiooniga

� Äriloogika?

� Mida mitte teha baasis?� Kasutajaliidese loome

� Süsteemiintegratsioon

� Äriloogika?



� Operatsioone sooritatakse samaaegselt



Andmete säilitamine� Andmete “igavesti” säilitamine annab suurepärased

võimalused andmeanalüüsiks

� Miks andmeanalüüsi äris vaja on?

� Milliseid vaateid äri andmetele soovib� Milliseid vaateid äri andmetele soovib� Kas need vaated on dünaamilised või staatilised?

� Kui palju äri esindajad ise suudavad andmetega opereerida?

Andmete säilitamine� Kas säilitada operatiivbaasis või ladustada eraldi?

� Kas ladustamisel andmeid töödeldakse?

� Kes andmeid laost kasutama hakkab? Kas üldse kasutatakse või tõstetakse ainult jalust ära?kasutatakse või tõstetakse ainult jalust ära?



� Operatsioone teostatakse samaaegselt



Concurrency:good� Lõimede sünkroniseerimine on keeruline

� Õnneks on ärirakenduste arendajate elu lihtsam� Rakenduse töötamisel mitmes lõimes saab usaldada

rakendusserverite ja virtuaalmasinate lõimede haldustrakendusserverite ja virtuaalmasinate lõimede haldust

� Andmete samaaegsel muutmisel saab usaldada transaktsioone

Concurrency: bad� Offline concurrency

� Business transactions versus system transactions

� Locking

� Optimistic� Optimistic

� Pessimistic

� Deadlocks

Kasutajaliidesed� Täna on popp teha ärirakenduste kasutajaliidesed

veebipõhistena� Loomulikult eksisteerib ja ka täna tehakse rich client

rakendusirakendusi

� Ärirakendustega aga soovitakse teha asju milleks veeb algselt mõeldud pole

� Tulemuseks on DHTML, AJAX ja muu maagiaga kokku kleebitud rakendused

Kasutajaliidesed: eesmärk� Teenuste pakkumine� Informatsiooni kuvamine� Lõppkasutaja suhtluse töötlus� Ehk siis, me kasutajaliideses EI

Suhtle andmekihiga� Suhtle andmekihiga� Vii läbi süsteemiintegratsiooni� Algata transaktsioone� Autoriseeri operatsioonidele ligipääse� ...

� VAID� Pakume infot ning töötleme serveeritud info põhjal kasutajalt

saadetud sündmusi.

Veebipõhised kasutajaliidesed: Java maailm� MVC

� AJAX

� Web 2.0

Struts

� JSF

� JSP

� XSL(T)

Velocity� Struts

� Spring MVC

� DOJO

� Scipt.aculo.us

� Stripes

� Wicket

� Velocity

� Tapestry

� Javascript

� XHTML

� DOM

� JSON

Milleks ärirakendusi üldse integreerida?

Integratsiooni tüübid� Jagatud andmed.

� Remote procedure calls

� Messaging

Mashups� Mashups

Jagatud andmed� Andmemudeli kasutus mitme rakenduse poolt

� +� Relatsioonilised andmebaasid on väga levinud

Joine ja filtreid saab rakendada otse andmebaasis kus see � Joine ja filtreid saab rakendada otse andmebaasis kus see on kõige efektiivsem

� Lihtne

� -� Erinev arusaam andmestruktuuridest erinevates

rakendustes

� Probleemid lukustusega

Jagatud andmed: millal kasutada� Eesti andmemahtude puhul saab pea kõigi ettevõtete

majasisese integratsiooni teostada jagatud andmetega� Erandid juhul kui allstruktuurid (müük, ladu,

tootmine) defineeerivad samu mõisteid väga erinevalt.tootmine) defineeerivad samu mõisteid väga erinevalt.

� Ettevõtetevahelisel integratsioonil ebasoovitav

RPC� Ärioperatsioonide kasutus mitme rakenduse poolt

� Maksa arve� Leia klient� Peata isiku volitus� Peata isiku volitus

� Märkate erinevust – ei kasutata andmeid vaid mingit tüüpi ärioperatsiooni

� Teenusorienteeritud arhitektuuri alustala

� Kas stored procedure kasutus on RPC üle JDBC/ODBC/... on RPC või jagatud andmed?

RPC: Millal kasutada?� Ettevõttesiseks integratsiooniks juhul kui

� Andmemudelid on erinevad

� Andmestruktuurid/andmestik on väga suur

� Ei ole majanduslikult põhjendatud samale � Ei ole majanduslikult põhjendatud samale andmestruktuurile kolimine� Ettevõtete ühinemine, ülevõtmine

� Ettevõtetevaheliseks integratsiooniks� Kui messaging ei sobi

RPC: tehnoloogia� CORBA

� RMI

� RMI-IIOP

Web Services� Web Services

� DCOM

Messaging� Asünkroonne teadete edastus: vahendaja abil

eraldatakse teineteisest saatja ja vastuvõtja. � Saatja ei pea teadma midagi vastuvõtja(te)st

� Vastuvõtja ei pea teadma midagi saatja(te)st� Vastuvõtja ei pea teadma midagi saatja(te)st

� Saatja ja vastuvõtja ei pea olema samal ajahetkel operatiivsed

Messaging� Kaks põhimõtteliselt lahenduse tüüpi

� Queue: point-to-point

� Topic: publish-subscribe

Messaging: tehnoloogia� Java: JMS implementatsioonid

� MS: MSMQ

� EAI: BEA Aqualogic products, IBM MQ, ...

Integratsioon: mashups� Rakendus mis kombineerib andmed eri allikatest

kokku view kihis� Näide: Google Maps+Craigslist

� Näide: Google Maps+Flickr� Näide: Google Maps+Flickr

� Näide: maa-ameti korteritehingute statistika + city24

� Peamine erinevus portaalist: portaalis kombineeritakse andmed serveris

Mashups: millal kasutada� Kui view on disainitud taastasutavate widgetite abil

� Kui äriväärtus seisneb just vaate tasemel kombineerimises

Integratsioon: x-tee� Kes teavad mis on x-tee ja mis sellest kasu on?

� X-tee teenuste näiteid� Ettevõtte andmete küsimine registrikoodi järgi

Kontroll kas isik on ettevõtte volitatud esindaja� Kontroll kas isik on ettevõtte volitatud esindaja

� Isikule kuuluvate sõidukite päring

� Isiku elukoha päring

� Kontroll kas isikul on kehtiv kindlustus haigekassast

� ...

Integratsioon: näited� Võlamenetlusprotsess

� Jõustruktuuride infokasutus

� Kindlustuskompanii poliiside koostamine

Tellimine: kes neid süsteeme loob ja haldab?� Majasisene IT?

� Tänapäeval järjest rohkem outsource mudel� Miks?

� Mis mahus teenust väljast osta?� Mis mahus teenust väljast osta?� Kõik?� Arendus?� Hooldus?

� Millist teadmist kindlasti ei tohi oma ettevõttest ära lasta:� Ärikompetents� Kontroll infrastruktuuri üle� Integratsioon süsteemide vahel

Mida võib väljast tellida?*� Arendusteenust

� Süsteemianalüüsi

� Projektijuhtimist (osaliselt)

Testimist (osaliselt)� Testimist (osaliselt)

Mida väljast tellides tuleb fikseerida?� Arenduskeskkond

� Infrastruktuur

� Süsteemi arhitektuur

Infoarhitektuur� Infoarhitektuur

� Ehk siis – meie tänase loengu sisu

Arenduskeskkond� Versioonihaldus

� Tööülesannete haldus

� Ehitamine

Dokumentide haldusvahendid� Dokumentide haldusvahendid

� Integratsioonivahendid

� Protsess ja selle haldusvahendid

� Tarnete teostamise kord

Infrastruktuur� Andmebaas(-baasid)� Programmeerimiskeel(-keeled)� Rakendusserver (-serverid)� Kliendikeskkond (OS, brauser)� Kliendikeskkond (OS, brauser)� Paketeeritud rakendused (ERP, CRM, CMS, BPM, ESB)� Andmeteenused (autentimine, audit, kliendiinfo)� Integratsiooniprotokollid� Muu: Fail-over + load-balancing, SSL tugi, ID-kaardi

infrastruktuur, pangalingid, M-ID, x-tee tugi, puhverdamine, monitooring, ...

Süsteemiarhitektuur� Ärirakendustes võime eristada nelja eri liiki

rakenduste arhitektuuri:� Desktop-rakenduse arhitektuur

� Veebirakenduse arhitektuur� Veebirakenduse arhitektuur

� Sõnumiedastuse arhitektuur

� Batching protsesside arhitektuur

Süsteemiarhitektuur: veebirakendus� Tugevalt mõjutatud infrastruktuurist. Näide baseerub

Eestis levinud Java EE platvormil*

Mille alusel valikuid teha?� Tehniline

� Efektiivsed toodangukeskkonnas

� Produktiivsed arenduses

� Õpikõver� Õpikõver

� Äriline� Tööjõu saadavus ja hind

� Time – to – market

� TCO

Infoarhitektuur� Kust milliseid andmeid kasutada?

� Milliste reeglite alusel kasutada?

� NäitedKasutaja ja organisatsiooni info: LDAP/AD� Kasutaja ja organisatsiooni info: LDAP/AD

� Isikud: party patterni järgi realiseeritud baas.Kasutatakse üle ODBC/JDBC päringute

� Arved/Maksed: MS Dynamics AX/SAP/Oracle EBS. Kasutus üle stored procedure

� Tooted: omaloodud lahendus, kasutus üle RMI

Miks sellele tähelepanu pöörata?� Tüüpjuhtumid:

� Ettevõttel on igas rakenduses oma tabel “KASUTAJA”Miks see halb on?� Miks see halb on?

� Erinevad rakendused defineerivad erinevalt mõiste “TOODE”� Miks see halb on?

Arhitektuur kui protsess� Väga lihtne on äriarhitektil toota 500lk dokumente ja

käskida selle järgi toimida� Paraku see ei tööta, sest inimesed:

� ei loe seda materjali läbi� ei saa loetust aru� ei saa loetu eesmärkidest aru� kardavad muutusi� on mingi valdkonna / tehnoloogia idealistid� ...

� Kõik eelkirjeldatu toob kaasa selle et inimesed kas teadmatult või teadlikult töötavad arhitektuurile vastu

Arhitektuur kui protsess� Arhitekt ei saa olla “valgete kinnastega”

� Või õigemini saab küll – maailmas on päris palju “arhitekte” kelle relvastuses on ainult Powerpoindislaidid ja Wordi dokumendid

� Nemad on esimesed kes praeguses majandussituatsioonis lahti lastakse

� Tuleb omada kontakti reaalsusega� Töövahenditeks on ikkagi ka IDE, andmebaasiklient,

shelli skriptid, etc.� Tuleb pidevalt jälgida mida arendusest tulemina

tarnitakse ning kontrollida selle sobivust suurde pilti

Arhitektuur kui protsess� Peaaegu alati on lähtepositsioonis midagi mis

“ideaalsesse” arhitektuuri ei sobi� Väga harva saab alustada tühjalt lehelt – tüüpiliselt on

teil olemas juba kümneid rakendusiteil olemas juba kümneid rakendusi

� Pole kasu ainult ideaalse maailma kirjeldamisest, tuleb kirjeldada ka viis sinna jõudmiseks

Arhitektuuri seos äriga� Arhitekt peab ärist aru saama

� Arhitekt peab suutma ärile põhjendada mingi muudatuse kasulikkust äri seisukohast

� Kujutage end ise ette CEO/VC/kantsleri seisukohast � Kujutage end ise ette CEO/VC/kantsleri seisukohast kui teile öeldakse:

“Migreerime kõik OC4J 9 JDK 1.4 instantsid WLS 10 JDK 6.0 peale ning juurutame paralleelselt SSO teenuse.

Maksma läheb see umbes 5-10MEEK ning valmis saab loodetavasti 2010 lõpuks”

Kokkuvõte� Kui te olete äriarhitektuuri eest vastutav*, siis seadke

raamid mille piires on lubatud süsteemidel valikuid teha, sh:� Tellimisprotsess ja arendusvahendid� Tellimisprotsess ja arendusvahendid

� Infrastruktuur

� Süsteemiarhitektuur

� Infoarhitektuur

� Tehke plaan kuidas olemasolev pilt nendesse raamidesse sobituda

� Ja hakake tegema, samm sammu haaval ...

Praktiline töö� Moodustage 3-liikmelised grupid

� Iga grupp võtab eest laualt kaks lehte paberit ja kirjutab igale lehele meeskonnaliikmete nimed

� Samalt laualt saate ka lähteülesande kirjelduse� Samalt laualt saate ka lähteülesande kirjelduse

� Aega 2 minutit

Rühmad moodustatud

Ülesanne� Oled värskelt palgatud CIO Sparks AS –

nimelises ettevõttes. Sulle allub 15 spetsialisti, kes seniseid süsteeme hallanud on.

� Juhatus on sulle esimesel koosolekul � Juhatus on sulle esimesel koosolekul kirjeldanud erinevaid probleeme. Sinu ülesanne on pakkuda lahendused.

� Lisaks oodatakse sult ka tegevuskava mustandit ning eelarvet.

2009 oktoober ivo mägi ivoätwebmediadotee · praktiline töö moodustage 3-liikmelised grupid iga...

Documents