sõdurilehtsõdurilehtFOTO: MARK GRIMITLIHT

NR 11 (387) KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013 ISSN 1736-3411

432

Esmakordselt Kevadtormil osalev merevägi harjutas dessanti

Kaitseväe suurõppust külastas Eesti president ja peaminister

Teavituskeskusest võrsuvad rindeoperaatorid, -fotograafi d ja -reporterid

sti Tv-f

Kevadtormi üldjuhi maaväe ülema kolonel Artur Tiganiku sõnul täitis õppus kõik ees-

märgid. Ta tänas õppuse piirkonnas elavaid inimesi ning õppuse läbivii-misele kaasa aidanud omavalitsusi ja ettevõtteid ning kinnitas, et Eesti on jälle natukene kindlamalt kaitstud.

„Õppuse plaanimine ja elluviimine ei olnud kerge ning mitte alati ei suju-nud kõik laitmatult, kuid olen kin-del, et ülemad, kes vahetult juhtisid üksusi maastikul, 1. jalaväebrigaadi ülem, kes juhtis lahingutegevust oma vastutusalal ja mina koos staabiga

saime sellel õppusel hindamatud kogemused,” ütles kolonel Tiganik. „Õppus on jõudnud kvalitatiivselt uuele tasemele – esimest korda võtsid sellest osa kõik väeliigid, samuti võib Kevadtormi nüüd juba pidada rah-vusvaheliseks õppuseks, sest kohal olid kuue liitlasriigi kaitseväelased.”

Päev pärast Kevadtormi ametlikku lõppu toimus Kuusalu staadionil pidulik rivistus, millel osalesid kõik 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuulunud üksused. Kõnega esinenud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas õppusel osalenud ja staadionil üles rivistunud üksuseid. Ta kinnitas ajateenijatele, et Kevadtormi lõpuga on intensiivseim periood ajateenija väljaõppest lõppenud.

Suurim Kevadtorm„Selle aasta Kevadtorm oli kõige suu-rem õppuse 11aastase ajaloo jooksul, sest seal osales kõrghetkel 5100 kait-

seväelast reservist ja tegevteenistu-sest ning sõbralikest riikidest,” ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juha-taja tõstis esile ka liitlasvägede suurt osatähtsust õppusel – kokku osales Kevadtormil üle 400 NATO ja meie partnerriigi sõjaväelase. Muuhulgas tegutsesid õppusel Eesti õhutõrju-jad üheskoos Belgia kolleegidega. „Me tõestasime, et Eesti ajateenija ja temast kokku pandud üksus on võimeline tegutsema rahvusvaheliselt koos liitlastega.”

Kindralmajor Terrase sõnul tegi selle õppuse eriliseks ka küber-hügieeni esiplaanile toomine Kevad-tormi raames. „Meie küberkaitse-liitlased tekitasid meie staapidele proovi kive ja õpetasid meid aru saama maailma uutest ohtudest,” sõnas kindralmajor Terras.

Tänavusel Kevadtormil osales ka üle tuhande reservväelase, kellest suur hulk kuulus Kaitseliitu. Kindralmajor

Terrase sõnul tõestasid reservväela-sed, et nemadki pole aja jooksul ühtegi õpitud oskust unustanud ning avaldas lootust, et ka praegustel ajateenijatel püsivad sõdu-r i t a r k u s e d hästi meeles. „Ma soovin teid kõiki näha ikka ja jälle Eesti kaitseväe hulgas, sest te olete üks osa meie suurest ühisest kaitseväest, kelle üks ja ainuke ülesanne on kaitsta Eesti riiki koos liitlastega,” ütles kindral-major Terras ajateenijatele.

Positiivsed muljedViru jalaväepataljoni tankitõrjekom-panii ülema leitnant Vladimir Kolo-tõgini sõnul oli Kevadtormil tegevust väga palju. „Täitsime jalaväe ülesan-deid ja infiltreerusime vastase taga-

lasse,” sõnas leitnant Kolotõgin. Oma kompanii tegevusega jäi ta väga rahule ning ütles, et nendega võib julgelt sõtta minna. Samuti tõstis leitnant

Kolotõgin esile vastase tegevust, mis oli profes-sionaalne ja tänu aktiivsele luurele hoidis ka tagalas pinget üleval.

Päikesepaisteli-sel päeval toimu-

nud üritust külastasid ka mitu koha-likku elanikku, kes jäid nähtuga väga rahule. Kaitseliitlase vormi kandnud Andrese sõnul on õppus aastate jook-sul palju arenenud. Staadioni lähedal elav Peeter ütles aga, et rivistuse külas-tamata jätmine olnuks patt. „Ajatee-nistuses peab ikka ära käima ja seal sirgub poisist mees,” sõnas rõõmsa-meelne härra.SL

„Kevadtormil osales kõrg-

hetkel 5100 kaitseväelast

reservist ja tegevteenistusest

ning sõbralikest riikidest.”

ENDEX - ENDEX - ENDEX

nti

24. mai keskpäeval jõu-

dis Kevadtormil osalevate

üksusteni teade, mis tähistas

kolm nädalat kestnud suur-

õppuse ametlikku lõppu.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: kapral Mathias VäärsiReporter: kapral Martin AltrajaFotograaf: kapral Mark Grimitliht

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, 15007 Tallinntel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, 15007 Tal linntel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

kommentaar

Vabalt, rivitult!Nüüd on see hetk kätte jõudnud. Lähipäevil lõpeb tuhandetel noor-meestel ja tütarlastel ajateenistus ning kätte jõuab aeg, mil peame naasma tsiviilellu ühes selle võlude ja valudega. Siinkohal ei maksa unus-tada, et kauaoodatud vabadus ehk individuaalne sõltumatus toob para-tamatult kaasa teistsugused kohus-tused – olgu selleks pingeline töö või oma pere eest hoolitsemine.

Hea kaasvõitleja, enne pääsla väravate poole sööstmist (või katmist) leia endale see aeg, et otsida üles instruktor, rühmaülem, kompaniivee-bel või mõni muu kaadrikaitseväe-lane, kes on sind nende 8 või 11 kuu jooksul juhendanud ja tänu kellele on sinust saanud reservväelane, kelle üle meie riik võib uhkust tunda. Need inimesed on näinud päevast päeva vaeva, et koolitada välja uus põlvkond mehi ja naisi, kes on motiveeritud Eestit kaitsma ning kes ei karda oma kodumaa eest vajadusel välja astuda. Sedavõrd vastutusrikka töö tegemise eest tuleb meil tänulik olla.

Nagu ütles peaminister Andrus Ansip Sõdurilehele antud intervjuus, on ajateenistus kõigest ühe etapi lõpp. Meid ootab ees veel mitu õppekogunemist, mis kuuluvad reservväelase kohustuste hulka. Seni aga hoidke au sees neid väärtusi, mis olete kaitseväes omandanud, ning näidake, kuidas ajateenistus on teid muutnud paremaks inimeseks.

See leht, mida sa käes hoiad, on ka Sõdurilehe kollektiivi jaoks viimane. Tegevtoimetajana tänan reporterite, fotograafide, operaatorite ja küljendaja nimel kõiki kaitseväelasi kui ka tsiviil-isikuid, kellega meil on olnud rõõm koos töötada. Suurima tänu edastan aga ajateenijatele, ilma kelleta polnuks Sõdurilehe tegemine olnud võimalik.

KRISTJANTERASE kapral

KT

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Veel tund aega enne dessandi algust oli meri Ihasalu lahel rahulik, peaaegu peegelsile.

Hommikupäike soojendas üksikuid randa kogunenud kaitseväelasi ning vaid nende kohalolek andis mõista, et kohe hakkab juhtuma midagi eris-kummalist.

Seejärel ilmusid silmapiirile üks-haaval laevad, kokku seitse tükki. Randa, dessandia la le hakkas kogu-nema tsivilisti-dest pealtvaa-tajaid, kes kõik ootasid saabuvat dessanti. Mõne aja pärast võis kau-gusest aimata kiirete mootorpaa-tide siluette ning täpselt kell 11, nii nagu plaanitud oligi, jõudsid paadid punase poiga markeeritud jalastumis-joonele ning mereväelased asusid läbi jaheda vee kalda poole sumpama.

Jõudnud piisavalt madalasse vette, liikusid sõdurid edasi üksi-üksi ning kaldale jõudes kindlustasid silla pea. Samal ajal olid kiirpaadid juba teel laevadele, et peale võtta järgmine laine dessantväelasi. Kui kaldale jõu-dis ka teine laine mereväelasi, ühineti Scoutspataljoni võitlejatega, et alus-tada vastutegevust maaväele. Kokku

maabus dessandi käigus ligi 70 mere-väe sadamakaitsekompanii ajateeni-jat ja reservväelast.

Edukas maabumineSellisel kujul varjamata maabumist kasutatakse üldjuhul olukorras, kus eelüksused on maabumisala ehk ranna eelnevalt julgestanud. Mängu stsenaariumi järgi oli Scoutspatal-joni rühm juba õhudessandina maa-bunud, et kindlustada sillapea ja et põhidessantüksus saaks maale tulla. Seetõttu jäi ära Teise maailmasõja filmidest tuttavate Normandia-stsee-nide taaslavastus ning rannal mingit tulevahetust paraku ei toimunud.

Sellele vaatamata oli rannale kogunenud kümneid inimesi, kes kõik haruldase sündmuse vastu huvi tundsid. Nagu publikule suunatud

kaitseväe üritus-tel tavaks, pakuti pärast dessandi vaatamist rah-vale ka sõduri-suppi.

M e r e v ä e staabi- ja ranna-kaitseohvitser

major Silver Sepp rääkis, et kogu maabumisharjutuse mõte oligi anda ajateenijatele võimalus harjutada dessanditõrjet. „Siin me teemegi neile reaalset dessanditõrje materjali, me mängime vastast ja maaväe üksused saavad harjutada dessanditõrjet, nad näevad, kuidas dessant toimub,” ütles major Sepp.

Tema sõnul tehakse selliseid maa-bumisharjutusi igal aastal, kuid mitte nii suures mastaabis. Enamasti on sellistel maabumisharjutustel vastane kõigest virtuaalne, nüüd aga on vas-taspoolel tõelised sõdurid. „Seekord on ka reaalne vastane ning see annab

dessantüksuse ülemale just eriti hea tunde, mis see dessant üldse on,” ütles major Sepp.

Koostöö toimibMaabumisharjutus oli ka hea näide laiapõhjalisest riigikaitsest, kus tee-vad koostööd kahe valitsemisala laevastikud. Nimelt osales dessandil kokku viis laeva – mereväe laevad Tasuja, Ugandi ja Sakala ning polit-sei- ja piirivalveameti laevad Pikker ja Kati. Lisaks julgestasid maabu-mist mereväe laevad Ristna mere-

poolselt suunalt ja Lood rannapool-selt suunalt.

Merevägi osaleb käesoleval aastal suurõppusel Kevadtorm esmakord-selt. Kokku osaleb õppusel mereväe koosseisus ligi pooltuhat tegev- ja reservmereväelast. Nende seas on nii merel kui ka maal paiknevad üksu-sed – merel peamiselt laevad, tuukrid ja kõrgema sõjakooli kadetid, maal sadamakaitsekompanii, kontakt- ja koostööohvitserid ning sidegrupp.Martin Altraja

Esmakordselt Kevadtormil osalev merevägi harjutas dessanti

Kuigi maabumisharjutust

ehk dessanti korraldavad

mereväelased igal aastal,

pole nad seda varem teinud

Kevadtormil reaalse vasta-

sega – nüüd said nad selleks

võimaluse.

Kiirpaatidelt külma vette hüpanud dessantväelased suutsid ka vees liikudes säilitada formatsiooni.

FOTOD: ARDI HALLISMAA

tsitaat

„Pikaajaline plaanimine ning ressursside mõistlik

jagamine iseseisvakaitse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise vahel

on eeskujuks teisteleriikidele,”

ütles NATO arendusväejuhatuse

ülem kindral Jean-Paul Palomeros

Eesti kaitseväe kohta.

Dessandil võitlesid õlg õla kõrval ajateenijad ja reservväelased.

Kokku maabus dessandi

käigus ligi 70 mereväe

sadamakaitsekompanii

ajateenijat ja reservväelast.

sõdurilehtsõdurilehtKOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Harju- ja Raplamaal toimu-vat Kaitseväe suurõppust Kevadtorm 2013 külastas

17. mail Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminis-ter Andrus Ansip. President kohtus õppusel elukutseliste kaitseväelas-tega Scoutspataljonist ja ka nende Läti, Leedu ja Briti relvavendadega. Nii presidendi kui ka peaministri võtsid vastu kaitseväe juhataja kind-ralmajor Riho Terras ja maaväe ülem kolonel Artur Tiganik, kes and-sid neile ülevaate õppuse senisest käigust. Peaministri visiidi lõpetas külaskäik keskpolügoonil koostege-vusharjutust läbi viiva 1. jalaväebri-gaadi staapi.

President: vabadus eeldab vastutust

Hiljuti avaldatud uuringu kohaselt on eestlaste toetus kaitseväele ja Kaitseliidule väga suur, kuid kodanike teadmised riigikaitsest on üpris väikesed. Kuidas Teie arvates seda olukorda saaks parandada?Ma usun, et eriti Kaitseliidu ja teiste jõustruktuuride kaudu tuleks ini-mestele hakata rohkem väljaõpet korraldama. Tsiviilisikutele tuleks seletada, kuidas käituda ja mida meeles pidada siis, kui peaks kriisi-olukord tekkima.

Viimasel ajal on märgatavalt tõusnud nii venekeelse elanikkonna toetus kaitseväele kui ka soov kaitsta Eestit. Mida selline areng teie meelest tähendab?Normaalsust. Inimesed on võtnud Eesti vabariigi omaks ja tunneta-vad, kui vajalik on seda saavutatud vabadust kaitsta. Vabadus ei ole nii-sama õigus vinguda, vaid vabadus

eeldab ka vastutust ja valmisolekut seda kaitsta siis, kui ta peaks ohtu sattuma.

Milliste oskustega on Eesti suuteline tõstma NATO üldist kaitsevõimet? Milline peab olema ja võiks olla Eesti roll NATOs?NATO on võtnud minu meelest väga mõistliku kursi – nii-öelda tark kaitse, kus igaüks teeb seda, mida ta kõige paremini oskab ja milleks ta on või-meline. Selgelt üks Eesti tugevusi, mis on alati nii olnud, kuna eestla-sed on kõvad sõjamehed olnud, on erioperatsioonid – nende puhul olen kuulnud ainult siiraid kiidusõnu eri-üksuste kohta. Teisalt hakkavad tule-vased konfliktid sisaldama ja kätkema endas väga suurt küberosa ja Eesti on küberkaitse küsimustes päris hea olnud ning pälvinud suurt tunnustust. Loomulikult ka need valdkonnad, kus oleme spetsialiseerunud juba kaua aega – demineerijate töö.

Kas Eesti peaks ka edaspidi kriisikolletes koos liitlastega osalema?Absoluutselt. Kuidas muidu saada seda kogemust, kuidas käituda konf-

liktiolukorras. Meenutame kas või raamatus „Nimed marmortahvlil”, kuidas need uljad koolipoisid põge-nesid, kui nad esimest korda tule alla sattusid. Ilma selle kogemuseta, et olla päris kriisiolukorras, ei saa me kindlad olla, et inimene oskab adek-vaatselt reageerida.

Peaminister: riigikaitsega tuleb tegeleda kogu aeg

Kuidas on Eesti kaitsevõimekus muutunud nende aastate jooksul, mil Te olete olnud peaminister?Muidugi on kaitsevõime nende kaheksa aasta jooksul märgatavalt tugevnenud. Ma olen väga uhke Eesti korras riigirahanduse üle, ma olen uhke selle üle, et meil on Euroopa Liidu kõige väiksem valitsussektori võlakoormus, kuid kõige uhkem olen ma selle üle, et oleme riigikaitse suut-nud korras hoida, et me vaatamata ülemaailmsele finantskriisile panus-tame riigikaitsesse ja panustame nii, nagu oleme lubanud, ehk 2% oma sisemajanduse kogutoodangust.

See kaks protsenti pole mitte ainult lubadusest kinni pidamine, aga ka see on oluline, sest ega ühel väikesel riigil oma partneritele väga palju ena-mat peale usalduse anda polegi. Need kaks protsenti on vajalik meile endile. Teised on saanud sada aastat oma riigi kaitsevõimet üles ehitada. Meil on seda aega olnud ainult kaksküm-mend aastat ja seega on meie puhul see kaks protsenti hädavajadus. Olgu veelkord öeldud, et riigi kaitsmise küsimused ei ole mingid luksuse küsi-mused, millega võib tegeleda headel aegadel, kuid millega ei pea tegelema halbadel aegadel. Nende küsimustega tuleb tegeleda iga päev, kui see una-russe jätta, võib juhtuda väga palju paha.

Peaministrina olete korduvalt külastanud Kevadtormi, mis teeb selle õppuse Teie hinnangul eriliseks?Minu jaoks on see juba üheksas Kevad-torm. Kevadtorm on Eesti kaitse-väelaste jaoks väga oluline õppus. Erinevad üksused saavad siin kokku harjutada. Kokku saavad harjutada reservväelased, Kaitseliit osaleb ja see Kevadtorm on mõnes mõttes eriline, kuna esimest korda lööb kaasa ka merevägi. Kokkuharjutamise mõttes on see hädavajalik. Mul on hea meel,

et sellest õppusest võtavad osa ka meie partnerid – britid, poolakad oma lennukitega, ameeriklased, leedulased ja loomulikult lätlased. Lätlased on juba traditsioonilised Kevadtormil osalejad ja see annab Kevadtormile ka rahvusvahelise mõõtme, kui partne-rid nendel õppustel osalevad. Samuti osalevad nendel õppustel belglased, kes on juba vanad Kevadtormil käijad.

Uue kaitseväeteenistuse seadusega saavad ka naised võimaluse läbida ajateenistuse. Kuidas selline muutus ühiskonnas peegeldub?Ilmselt on see demokraatliku maa-ilma suundumus, et kaitseväetee-nistuses osalevad ka naised. Kui ma kunagi esimest korda 2005. aastal käisin Iraagis Bagdadis, siis võib-olla et tohutu arvu helikopterite ja Hummerite kõrval valmistas väga suure üllatuse ka see, et iga teine sõjaväelase vormis inimene Bag dadi tänavatel oli naisterahvas. Täna-päeva sõjapidamine on muutunud järjest enam tehniliseks, kõik sead-med, mida kasutatakse, nõuavad kõrget professionaalsust ja füüsiline võimekus ei ole enam sedavõrd olu-line, nagu see oli sada aastat tagasi. Seega saavad naised kaitseväe üles-annetega väga hästi hakkama, nad on teretulnud meie partnerite väge-desse, nad on teretulnud ka Eesti kaitseväkke.

Milline on Teie sõnum nendele reservväelastele, kelle jaoks on see esimene õppekogunemine, ja ajateenijatele, kellele Kevadtorm märgib ajateenistuse lõppu?Ma usun, et need, kellele need õppu-sed on ühe etapi läbimiseks või ka lõpuks, tunnetavad, et tegelikult see nüüd lõpp küll ei ole, sest etteval-mistus kulgeb riigi kaitsemiseks ka järgmise kolmekümne aasta jooksul nendele inimestele, kes praegu siin ühe etapi lõpetavad. Ma olen veen-dunud, et praegu teenistuses olevad kaitseväelased saavad aru sellest, et riigil võib neid vaja minna ka järg-miste aastakümnete jooksul ja ma usun, et need inimesed on ka valmis oma panust Eesti riigikaitse tugevda-miseks järgmise paarikümne aasta jooksul andma.Kristjan Terase

Kaitseväe suurõppust külastas Eesti president ja peaminister

President Toomas Hendrik Ilves kohtus ajateenijatega ning tutvus sõdurieluga lähemalt.

Sõdurilehe reporter kapral

Kristjan Terase intervjueeris

Eesti vabariigi presidenti ja

peaministrit.

FOTO: TÕNU NOORITS

uudised

USA Euroopa erivägede ülem on eestlastega rahulEelmisel nädalal Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide Euroopa eri-vägede ülem kindralmajor Michael S. Repass kinnitas, et USA alluvuses tee-niv Eesti eriüksus ei ole küll arvuliselt suur, kuid omab koos liitlastega mõju arvestatavas osas Afganistanist.

„Eriüksused on võimalus väheste inimestega saata korda suuri tegusid,” ütles kindralmajor Repass. „Oleme eestlastega nüüdseks nii kaua koos tegutsenud, et enam pole vahet eri rahvuste vahel. Üksus, kuhu teie eriväelased kuuluvad, töötab enam kui tuhande Afganistani julgeolekujõudude esindajaga üheksas provintsis, see on arvestatav mõju.”

Kaitseväe erioperatsioonide üksus teenib alates möödunud aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Amee-rika Ühendriikide erivägede alluvuses. Nende ülesanne on toetada Afga-nistani julgeolekujõudude väljaõpet. „Aitame luua lahendusi koostöös teiste riikidega, arvestades toetatava riigi tingimusi,” ütles kindralmajor Repass. Lisaks eestlastele toetavad koos Amee-rika Ühendriikide eriväelastega Afganis-tani julgeolekujõude Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Soome eriväelased.SL

Lahingukool korraldas aastapäeva puhul lahtiste uste päevaEelmisel nädalal tähistas kaitseväe ühendatud õppeastutuste lahingukool oma 93. aastapäeva lahtiste uste päevaga, kus kaitseväelased tutvusta-sid kooli õppimisvõimalusi ja kaitseväe varustust.

„Huvi meie lahtiste uste päeva vastu on suur. Oleme ette valmistanud auto-, relvastuse- ja varustusenäituse. Seni on kõige atraktiivsemaks osutu-nud jalaväetransportöör Bandvagn, mille sõidu vastu tundsid erakordset huvi kõige nooremad. Keskkoolinoor-tele tutvustasime kaitseväe karjääri- ja õppimisvõimalusi,” ütles lahingukooli ülem major Madis Nõmme.

20. mail 1920. aastal pandi sõja-ministri päevakäsuga nr 321 alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loe-takse allohvitseride kooli sünnipäevaks ning samal kuupäeval tähistatakse ka lahingukooli aastapäeva. Kaitseväe lahingukool taasasutati 1992. aastal Meegomäel. 2010. aasta 1. augustil ühines kaitseväe Võru lahingukool kaitse väe ühendatud õppeasutustega.SL

Kaitseväe juhataja toetab naiste ajateenistust„Naistele antud võimalus minna ajateenistusse on igati loomulik. See laiendab meie riigikaitse kandepinda ja motiveerib kohustuslikku ajateenis-tusse kutsutavaid noormehi,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras eelmisel nädalal naisajateenija-tega kohtudes.

Kaitseväe juhataja kohtus Kevad-tormi inspekteerides suurõppusel osa-levate naisajateenijatega: nooremseer-santide Triin Väisaneni, Jane Reiljani ja Kärt Praksiga, kes kõik läbivad ajatee-nistust Kuperjanovi jalaväepataljonis. Neist viimane, praegu miinipildujapata-reis teeniv nooremseersant Kärt Praks soovib asuda juba hilissuvel õppima maaväe ohvitseriks kõrgemas sõjakoo-lis. „Ohvitseri elukutse on mu ammune valik,” ütles Raplamaalt pärit Praks.

Praegu on kaitseväes ajatee-nistust läbimas neli naist, kes kõik osalesid ka Kevadtormil. Käesoleva aasta 1. aprillil kehtima hakanud uus k aitseväeteenistuse seadus võimaldab naistel võtta vabatahtlikult kaitseväeko-hustuse ja läbida ajateenistust ja reserv-teenistust meestega samadel alustel.SLEnim uhkust tunneb peaminister Eesti korras riigikaitse üle.

FOTO: MATHIAS VÄÄRSI

sõdurilehtsõdurileht4 KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Võib-olla on mõni Sõdurilehe lugeja huvi tundnud, milline on Sõdurilehe meeskonna tegevus

Kevadtormi ajal ning mida teevad need mehed tulevikus, näiteks reserv-õppekogunemistel või mis on üleüldse nende meeste sõjaaja ülesanne. Vas-tus on lihtne – tehakse sama, mida ajateenistuseski, ehk Sõdurilehest, või täpsemalt öeldes kaitseväe teavitus-keskusest võrsuvad tulevased rindere-porterid, -operaatorid ja -fotograafid.

Siiani on Sõdurileht kajastanud kogu õppuse tegevust, sealhulgas lahinguid Kevadtormil, neutraalsena, ehk siniseid linte kandes. Sel aastal katsetati esma-kordselt, kuidas saab teavituskeskuse tiim hakkama lahingüksuse koosseisus ja reaalses lahingutegevuses.

Selleks lähetati üks meeskond (reporter, fotograaf, operaator) kor-raga viieks päevaks Kevadtormi teisel nädalal Eesti parimate – Scoutspatal-joni C-jalaväekompanii juurde. Sidu-sime endale külge kollased, ajatee-nijate jaoks vastast tähistavad lindid ning lahingutegevus võis alata.

Kuna teavituskeskuse meeste tee-nistusrelv on püstolkuulipilduja Carl Gustav m/45, millele kaitseväes pauk-moona ei leidu, ei saanud me siiski päris otseses lahingutegevuses osaleda. Erinevatel rännakutel ja liikumisel vas-tase alasse sammusime meie jao koos-seisus küll, aga teistest pisut tagapool. Kui aga lahinguks läks, toodi operaator

ja fotograaf ettepoole, et nad saaksid võimalikult häid kaadreid otse rindelt.

Abivalmid sõduridEsimesel kohtumisel „skautidega” hirmutasid need mehed meid oma tõsise oleku ja umbusuga meie suh-tes pisut ära. Hiljem selgus, et pole nad nii kurjad midagi, mõnigi neist osales alles eelmisel aastal Kevad-tormil ajateenijana. Kokkuvõttes suhtuti meisse igati hästi ja vägagi mõistvalt. Kui kellelgi meist midagi vaja oli või kui mõni probleem tek-kis, leidus alati läheduses mõni abi-valmis Scoutspataljoni võitleja.

Esimene päev Scoutspataljoni juu-res kohe kõvemat lahingutegevust meile ei toonud, sest ka „skaudid” ise olid alles Paldiskist õppuse alasse jõudnud. Samal ajal kui nemad olid ametis administratiivsete tegevustega nagu soomukite tankimine, maskee-rimine ning muu selline, tutvustati meile C-kompanii võtmetegelasi ning põgusalt Pasi soomukit. Seejärel mas-keerisime meiegi maskeerimisvõrgu ja okstega oma Mercedes-Benz GD.

Järgmine päev tõi endaga kaasa juba pisut lahingutegevust. Olime allutatud teise rühma koosseisu, mille kanda jäi peamine rünnaku tegevus.

Soomukid sõitsid hommikul ööbi-mispaigast umbes 15 kilomeetri kau-gusele ning edasi liiguti jalgsi. Lii-kumistempo oli mõneti harjumatult aeglane, aga see on mõistetav, sest lii-guti ju ikkagi vastase alas. Juba varsti leidis aset esimene kontakt vastasega. Soomukite ja enda varustust vedava GDga kohtusime alles õhtul. Umbes selliselt möödusid kõik meie päevad.

Põnev kogemusKuigi algul hoiatati, et Scoutspatal-joni võitlejate juures viibides ei saa me ülemäära palju magada, saime seda siiski normi piires teha. Selgus

ka see, et füüsise poolest jaksab tea-vitusmeeskond „skautidega” sammu pidada küll. Liikumistempo ei olnud eriti kiire ning päevas liiguti jalgsi harva üle kümne kilomeetri ning seda lahingvarustuses, ilma seljakotita.

Tundub, et ka „skaudid” jäid meiega rahule või vähemalt ei öelnud nad meie kohta ühtegi halba sõna. Nagu nad ise ütlesid, et seni kui me neile jalgu ei jää ja ise endaga hak-kama saame, pole neil meie tegevuse vastu midagi.Martin Altraja

Reservi mineku kuupäev

jõuab kõigile järjest lähe-

male, nii ka Sõdurilehe

meeskonnale. Seetõttu oleks

sobilik tutvustada veidi

meie tööd Kevadtormil.

Teavituskeskusest võrsuvad rinde-operaatorid, -fotograafi d ja -reporterid

Scoutspataljoni võitlejad ei lasknud end Teavituskeskuse videomeeste tegevusest häirida ning säilitasid professionaalsuse igas olukorras.

FOTO: SVEN-ERIK MÄNDMAA

Kokku osaleb Kevadtormil sel aastal kolm Scoutspataljoni kompaniid, kelle ülesanne on

vägagi vastutusrikas – nende soori-tusest sõltub, kui hea kogemuse ja oskustega lähevad reservi Kevadtor-mil osalevad ajateenijad.

Seda eesmärki teadvustas ka Scoutspataljoni C-kompanii ülem kapten Viljar Laaneste, kuid ta lisas, et peale selle on õppus ka Scouts-pataljoni võitlejatele oluline. „Selle eesmärgi varjus proovime harjutada oma drille ja tegevusi, mida oleme eelnevatel kuudel teinud,” ütles kap-ten Laaneste.

Kapten Laaneste sõnul on Kevad-torm Scoutspataljoni võitlejatele tähtis ka selle poolest, et see õppus võimaldab erinevatel Scoutspatal-joni kompaniidel kokku harjutada ja situatsioone läbi mängida. Tema sõnul on seetõttu Kevadtorm üks aasta olulisemaid õppuseid, teine või-

malus kompaniide vaheliseks kokku-töötamiseks avaneb sügiseti Lätis toi-muval õppusel Teraskilp.

Ajateenijate kõikuv taseOma vastase ehk ajateenijate kohta rääkis C-kompaniiülema abi leitnant Joel Päeva Kevadtormi teisel nädalal pärast ajateenijate rühmaga peetud lahingut, et vastane oli siis veel pisut liiga pelglik. „Mina arvan, et nii vara-kult ei ole mõtet veel eemalduda. Võib tunduvalt kauem vastu pidada ja meie jaoks olukorda raskemaks teha,” ütles

leitnant Päeva.Järgmisel päeval pärast pikka võit-

lust ajateenijatega kaevikutes kom-menteeris ajateenijate tegevust C-kom-panii esimese rühma ülem leitnant Priit Värno. „Nad pidasid kaevikutes tublisti vastu ja hea oli, et nad sealt ära ei jooks-nud. Enda ülesande sinised sellega kindlasti täitsid. Küll kaotustega, aga täitsid,” kommenteeris leitnant Värno ajateenijate tegevust.

Oma vastase ehk ajateenijate tege-vuse Kevadtormil võttis aga kokku kompaniiülem kapten Laaneste.

„Reserv on ju lähedal ja võib-olla mõeldakse juba suvistele rannailma-dele, aga teisest küljest on ka väga võitlusvõimelisi üksuseid, kellega on professionaalses mõttes kohe rõõm kohtuda. Kui tuleb ikka vastu jagu, kus jaoülem saab aru, mida ta tahab teha, mehed on motiveeritud, siis tegelikult see annab kohe lahingupil-dis tunda,” ütles kapten Laaneste.

Suur loominguline vabadusTeatavasti on Kevadtormi stsenaa-riumisse sisse kirjutatud, et ajatee-

nijate pool peab võitma. See aga ei vähenda Scoutspataljoni võitlejate jaoks õppuse kasutegurit. Kapten Laa-neste sõnul ei mõjuta kõrgem tasand tegevust taktikalisel, rohujuure tasan-dil. „Me saame proovida kattetuld ja ründegrupi liikumist õigesti läbi män-gida. Me võime liikuda ükskõik kust, seda ette ei dikteerita,” sõnas kapten Laaneste. Tema hinnangul on Kevad-tormil tegutsemine seetõttu vähemalt jalaväekompanii tasandil võrdlemisi loominguline tegevus.

Paljud arvavad, et Scoutspataljoni võitleja elu on lihtne, tullakse soomu-kiga kohale, peetakse kiire lahing ja sõidetakse soomukiga minema. Tege-likult viiakse operatsioon ikkagi ellu jalgsi tegutsedes, soomuki eesmärk on pigem võitlejaid transportida kui tuletoetust pakkuda. Palju on selliseid kohti, kuhu soomukiga ei pääse ning Kevadtormilgi oli näha pioneeride tublit tööd tankitõrjekraavide rajami-sel, mis soomukite liikumist tunduvalt raskendasid.

Pärast Kevadtormi „skaudid” pikalt puhata ei saa. Viis päeva on nad oma väeosas Paldiskis ning see-järel lähevad nad 15päevasele rahvus-vahelisele õppusele Saber Strike, mis toimub Lätis.Martin Altraja

Scoutspataljon mängib

Kevadtormil ajateenijatele

vastast ja kuigi õppus on

mõeldud eelkõige aja-

teenijatele, on see oluline

ka „skautide” jaoks.

Motiveeritud ajateenijad pakuvad Scoutspataljonile väljakutset

Liikumistempo rünnakule liikudes oli suhteliselt aeglane, sest liiguti vastase alas.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

sõdurilehtsõdurileht5KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Neinar Seli, Toomas Luman ja Viljar Jaamu on avaliku elu tegelased, keda teavad paljud.

Neid mehi ühendab see, et nad on kõik seotud ettevõtluse ja poliitikaga ning seeläbi kuidagi aidanud Eesti elu paremaks muuta. Paljud aga ei tea, et peale selle ühendab neid veel üks mitte vähem oluline fakt – nad kõik on reservohvitserid.

Majandustegelane ja poliitik, mereväe reservleitnant Viljar Jaamu sõnas, et reserv-väelased teevad K e v a d t o r m i l seda, mida nad kõige paremini oskavad, ehk siis sätivad suh-teid erasektori, maaomanike ja avalikkusega.

Täpsemalt tegelevad nad tsiviil-militaarkoostöö ehk CIMICu töögru-pis kaitseväe ja tsiviilelanike vahelise suhtluse korraldamisega. Peamiselt seisneb nende töö pisemate problee-mide lahendamises, näiteks kui mõni kaitseväelane on kellegi eravaldusest läbi läinud ja kellegi lillepeenrale astunud, tuleb omanikega arutada, kuidas kahju kompenseerida. Kui

aga kaitsevägi soovib kellegi eramaal õppust läbi viia, on samuti CIMIC õige üksus selle korraldamiseks.

Kevadtorm kui motivatsioonipakettPaljud tunnevad kindlasti huvi, kui-das nii kõrgetel ametikohtadel olevad mehed leiavad aega Kevadtormile tulemiseks. Eesti kaubandus-tööstus-koja juhatuse esimees major Toomas Luman sõnas, et Kevadtormil osale-miseks tuleb aega lihtsalt leida. „Ega seda aega kunagi üle ei jää ja juurde ei teki, nii et see on juba üheksas aasta, kui on jõuga aega võetud ja jõuga tul-dud,” ütles major Luman.

Eesti olümpiakomitee presidendi major Neinar Seli sõnul ei ole Kevad-tormi plaanimine oma graafikusse keeruline, sest on teada, et see iga

aasta maikuus toi-mub. Neinar Seli ütles, et ta võtab Kevadtormi enda jaoks kui motivat-sioonipaketti – ta lihtsalt naudib sel-lel õppusel osale-mist. „Hea on olla kevadeti värskes

õhus, vaadata, kuidas loodus ärkab, aga teisalt, ega sellist aega Eesti-maaga tuttavaks saada ka muidu ei leiaks,” ütles major Seli.

Major Seli arvates peaks iga terve ja sportlik Eesti mees leidma aega reservväelase või kaitseliitlasena Kevadtormil osalemiseks. Tema sõnul kohustab reservohvitseriks ole-mine endas distsipliini ja kohusetun-

net kasvatama ning need omadused kanduvad edasi ka tsiviilellu.

Eeskujuks ajateenijateleReservohvitseriks olemisega on need mehed kindlasti paljudele mehepoega-dele eeskujuks. Seda põhjust tõi eraldi eesmärgina välja ka major Toomas Luman. „Noortel inimestel on ju raske kuulata, et ajateenistus on tähtis, kui rääkijad ise sellesse ükskõikselt suh-tuvad. Keegi arvamusliidritest peab ju ka selle tööga tegelema ja eeskuju näi-

tama,” rääkis major Luman.Oma valdkonna ehk majanduse

spetsialistina avaldas major Luman lootust, et kaitsevägi võiks tarbida rohkem Eestis toodetud tooteid ja teenuseid. „Kaitsevägi on ju üks väga suur toodete ja teenuste tarbija ja kindlasti on siin ka kõvasti võimalusi läbi arutada ja läbi rääkida, milliseid Eestimaal toodetud tooteid või tee-nuseid kaitsevägi võiks oluliselt suu-remas mahus tarbida, kui ta praegu teeb,” sõnas ta.

Major Neinar Seli ütles, et spordi ja kaitsejõudude seos on väga oluline ja selleski valdkonnas saab koostööd veelgi suurendada, kuigi see on tema sõnul juba praegu väga heas seisus. „Olümpiakomitee presidendina on mul hea meel, et Eesti laskurliidu presidendi ameti võttis vastu kait-seväe juhataja Riho Terras ja see innukus, millega ta seda ametit on alustanud, võimaldab loota peatselt ka häid tulemusi,” ütles major Seli.Martin Altraja

Reservohvitseriks olemisega on major Neinar Seli eeskujuks paljudele Eesti meestele.

Avaliku elu tegelased naudivad reservohvitseridena KevadtormiMitu tuntud ettevõtjat ja po-

liitikut leiavad oma tihedast

graafi kust aega, et Kevad-

tormile tulla ja siin midagi

ka korda saata.

FOTO: MADIS VELTMAN

Ajal, mil Sõdurileht vahipatal-jonis ajateenistuse läbinud ja õppusel tagalaüksusesse kuu-

lunud noormeestega vestles, oli suu-rem osa Kevadtormist nende jaoks juba möödas. Samas ei saanud näha kellegi silmis suurt koduigatsust ning seda kinnitasid reservväelased isegi. Kevadtormil rühmavanema posit-sioonil olnud nooremseersant Martin Aare sõnul annab õppekogunemisel osalemine võimaluse unustada vii-vuks oma argielu mured. „Mulle meel-dib see, et saan internetist ja kõigest muust kolmeks nädalaks eemale, siin saab vaim puhata,” kinnitas ta.

Nooremseersant Aare läbis aja-teenistuse aastatel 1998-1999 vahi-pataljoni A-kompaniis. Tema sõnul on vahepealsete aastate jooksul väljaõpe

ja tehnika olulisel määral muutunud, alustades üksikvõitleja varustuse ning lõpetades jalaväetaktikaga. „Kui käisin oma ajateenistuse ajal Võru lahingu-koolis väljaõpet saamas, siis selle puhul veetsime ühe nädala metsalaagris ning omandasime partisanisõjaks vajalikke teadmisi. Midagi sellist pole ma siin veel näinud,” meenutas nooremseer-

sant Aare 14 aasta taguseid aegu.Samuti oma elu esimesel õppeko-

gunemisel osalenud reamees Kermo Jõgar oli Kevadtormi kutsest esiti päris üllatunud, kuna ajateenistus lõppes temal alles möödunud aastal. Autojuhi ametis olev Jõgar on näh-tuga aga rahul. „Saime ühel päeval relvast lasta ja järgmisel harjutasime

kolonnis sõitmist,” meenutas reamees Jõgar Kevadtormi tegemisi. Silma-nähtav erinevus on tema sõnul jaoüle-mate puudumine suurõppusel – nii pidavat elu natuke kergem olema.

Ajateenistus on auasiOmamoodi põnevaks teeb Kevad-tormi kohtumine ammuste sõprade ja ülematega. Reamees Jõgar koh-tus Jägala linnakus viie endise rüh-makaaslasega, nooremseersant Aare tundis ära endise instruktori, kellest oli aastatega major saanud. Elukut-selise kaitseväelase ameti peale pole samuti endine vahipataljoni ajateenija autoremondilukksepp reamees Tauri Tartes veel aga mõelnud. Kevadtormil on reamees Tartese põhitöö olnud masinapargi eest hoolitseda. „Rikki on läinud generaatorid ja mõnel autol ka starter – õppustel juhtub selliseid asju ikka,” leidis ta.

Reservarmeel põhinevast riigikait-sest arvavad kõik mehed hästi. Kuigi reamees Jõgar tunnistab, et ajateenis-tuse ajal polnud see veel niivõrd selge, on tagantjärele mõeldes vajadus suure ja võimeka reservarmee järele ene-sest mõistetav. „See on õige, sest kui ükskord peaks niisugune vajadus tek-kima, on meil väljaõppe saanud sõdu-rid olemas,” sõnas reamees Jõgar.

Ajakirjaniku ja videooperaato-

rina leiba teeniv nooremseersant Aare leiab, et iga eesti mehe kohus on oma kodu kaitsta. „Öelgu teised mida tahes, tegelikult suudame oma riiki kaitsta küll ja lisaks on meil suur seljatagune,” sõnas ta. „See, et Eesti on vaba maa, on üldse suur asi,” arvas nooremseersant Aare ning andis sel-gelt mõista, et ootab juba pikisilmi järgmist õppekogunemist, kus saab uusi oskusi juurde õppida ja vanu taas meelde tuletada.

Nooremseersant Aare sõnul on kogu õhkkond ja suhtumine reserv-väelastesse Kevadtormil ajateenistu-sest pisut erinev. Tema sõnul peabki ajateenistus olema distsiplineeriv, kuid õppekogunemisel on korra hoid-mine osalejatel juba omandatud. „Siin vaadatakse, et mehed tulevad kohale, misjärel antakse neile vajalikud õpe-tused ja viiakse asjadega kurssi.”

Reamees Jõgar on ajateenistu-sele siiani tänulik, kuna see kogemus muutis tema elu. „Tänu kaitseväele sain ma omale autojuhiloa. Praegu töötan ma samas firmas, kus enne ajateenistustki, kuid labidamehe ase-mel juhin autot,” ütles ta. Nõnda on õppekogunemine meeldiv vaheldus igapäevaelule ning ühtlasi annab see võimaluse oma vilumust keerulistes olukordades tõsta.Kristjan Terase

Kaitseväe suurõppuse

Kevadtorm ajal leidis aset

reservõppekogunemine,

mille osalejad olid nii värs-

kelt ajateenistuse lõpetanud

noored kui ka mehed, kel

lõppes tegevteenistus juba

aastaid tagasi.

Nooremseersant Martin Aarele on õppekogunemine puhkuse eest.

Elu esimesel õppekogunemisel osalenud reserv-väelased hindavad saadud kogemust kõrgelt

FOTO: EERO SALMANN

Major Seli arvates peaks

iga terve ja sportlik Eesti

mees leidma aega reserv-

väelase või kaitseliitlasena

Kevadtormil osalemiseks.

sõdurilehtsõdurileht6 KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

2

1

3

425. mai hommikul rivistas Kuusalu staadionil maaväe ülem kolonel Artur Tiganik üles 1. jalaväebrigaadi. Seejärel astus ülesrivistatud sõdu-rite ette kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes tänas oma

kõnes suurõppusel osalenud ajateenijaid.

21. mail oli õppuse Kevadtorm päeva sündmuseks linnalahing Loksa linnas, mille käigus sattusid mereväe laevadel dessandi tei-nud üksused vastasega lahingkontakti. Linnas võis näha esinemas

kaitseväe orkestrit ning pärast sai linna keskväljakul külastada kaitseväe tehnika näitust ja sadamas mereväe laevu Sakala, Tasuja ja Ristna. Päeva sündmusi oli jälgima tulnud enam kui 400 huvilist, kelle seas oli ka riigi-kogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon.

Poola mereväe dessantlaevad Lublin ja Poznan toimetasid Paldiski Lõu-nasadamasse juunis Eestis korraldatava õppuse Saber Strike jaoks 100 tonni tehnikat, varustust ja relvastust NATO Kirdekorpuse staabi jaoks,

mis hakkab õppuse Saber Strike ajal paiknema Tapa sõjaväelinnakus. Koos 17 sõidukiga saabus Eestisse 50 Poola ja Saksa kaitseväelast.

Õppuse Kevadtorm traditsioonilisele joonistusvõistlusele „Eesti kaitse-vägi õppusel” laekus tänavu Harju- ja Lääne-Virumaa kooliõpilastelt 483 joonistust 21 koolist, sellest 120 pilti joonistasid Kehra gümnaasiumi

õpilased. Pildil Kehra gümnaasiumi 5.b klassi õpilase Christyn Ly Andreseni võidutöö 4.–6. klassi vanuserühmas.

2

3

4

1

Mai kuu teine pool pildisFOTO: MARK GRIMITLIHT

FOTO: ARDI HALLISMAA FOTO: MARK GRIMITLIHT

FOTO: CHRISTYN LY ANDRESEN

sõdurilehtsõdurileht7KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Eesti metsades võitlemine on brittidele korralik proovikivi

Sel aastal osaleb Kevadtormil Eesti üksuste kõrval ka hulga-liselt liitlasvägede üksusi. Esin-

datud on Läti, Leedu, Poola ja Belgia sõjajõud. Üks suuremaid Kevadtormil osalevaid liitlasvägede üksuseid on aga Briti Duke of Lancasteri brigaadi kergejalaväekompanii.

See, et britid üldse Kevadtormil osaleda said, oli üks kokkusattumuste jada. Eestlased on brittidega Afga-nistanis juba aastaid koos-tööd teinud ning seetõttu uuris kaitseväe juhataja kind-ralmajor Riho Terras, kas mõni Ühendkuningriigi üksus oleks huvitatud Kevadtormil osalemisest. Esialgne vastus oli eitav, sest plaa-niti Afganistani operatsioon. Viimasel hetkel muutus aga Afganistani mine-vate sõdurite arv, mistõttu brittidel tekkis piisavalt sõdureid, et Kevadtor-mil osaleda.

Briti sõdureid külastanud brigaadi-kindral Peter Rafferty oli võimaluse eest Kevadtormil osaleda korraldaja-

tele äärmiselt tänulik. „Nii lühikese etteteatamisajaga pidid mõlemad pooled oma plaanides sisse viima kii-red muudatused. Selline plaani muut-mine nõuab palju tööd, et kõik osa-lejad saaksid harjutamiseks võrdselt võimalusi,” ütles brigaadikindral Raf-ferty, ja lisas: „Tuleb tunnustada tööd, mida tegid Briti kaitseministeeriumi inimesed, Eesti kaitseministeeriumi inimesed ja eelkõige pataljoniülemad, kes tegid sellise õppuse võimalikuks.”

Eksootilised Eesti metsadBritte vaimustas eelkõige siinne maas-tik. Briti sõdurite sõnul on metsa ka nende kodusaarel, kuid seda on siiski üsna vähe. „Briti sõdurid on väga õnnelikud nende tingimuste üle, mis siin on,” ütles brigaadikindral Raf-ferty. „Meie väed on viimase kümne aasta jooksul keskendunud eelkõige

Iraagi ja Afga-nistani operat-sioonidele ning seetõttu on võitlemine tin-gimustes, mida meie kutsume FIWAF (fight in

woods and forests), mida Eesti met-sad pakuvad, jäänud tagaplaanile. See on midagi, mida me varem tegime, kuid viimase kümne aasta jooksul pole selleks eriti aega jäänud,” rääkis brigaadikindral Rafferty.

Brigaadikindralile sekundee-ris samuti Briti sõdureid külasta-nud Suurbritannia suursaadik Chris Holtby. „Sõduritega rääkides sain ma aru, et nad tõesti naudivad siin olemist,

kuna see on üsna erinev sellest, mida nad tavaliselt teevad. Nende jaoks on see proovikivi, meil Suubritannias ei ole sellist keskkonda,” ütles ta.

Kuigi britid hindavad metsavõit-luse kogemust, mida nad Kevadtormilt saavad, tunnistas brigaadikindral, et nende kompanii osaleb Kevadtormil siiski vaid toetava üksusena. „Meie sõduritele on rõhutatud, et nende üles-anne siin õppusel on toetada ajateeni-jate väljaõpet ja saada sellest seda, mis neile vajalik on, et ennast õigustada. Oluline on, et meie kolleegid kaitse-

väest saaksid parima võimaliku välja-õppe, kuna see on nende õppus,” sõnas brigaadikindral Rafferty.

Hüppelaud tulevaseks koostööksBrittide Kevadtormil osalemise teine oluline põhjus peale metsavõitluse kogemuse on rahvusvaheline koos-töö. Brigaadikindral Rafferty sõnas, et õppusele on kogunenud mitme maa sõjajõud ning kui inimesed koos töötavad ja üksteist tundma õpivad, võib tekkida võimalusi ühis-

õppusteks ka tulevikus.Eesti Scoutspataljoni allüksused

on neljal rotatsioonil tegutsenud koos Duke of Lancasteri brigaadi võitle-jatega Helmandi provintsis Afga-nistanis. Brigaadikindral Rafferty, kes varem teenis Duke of Lancas-teri brigaadis, koordineerib praegu Ühendkuningriigi kaitseministee-riumis logistika ja toetusega seotud programme. Ta on Eestit külastanud Ühendkuningriigi ja Eesti ühisõp-puste tõttu 2005. ja 2006. aastal.Martin Altraja

Kevadtormil osalevat briti

jalaväekompaniid külasta-

nud brigaadikindral sõnas, et

õppus pakub briti sõduritele

võimalust unustusse vajunud

metsavõitluse oskust lihvida.

Kevadtormil osalevad britid nautisid väljakutset, mida Eesti metsad neile pakkusid.

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles, et koostöö liit-lastega on sujunud suure-

päraselt. "See on meile tõestanud, et see, mida Eesti õhuvägi on aastaid harjutanud ja teinud, ühildub kõik NATOga." Pädevus ja oskus NATO operatsioone juhtida on saavutatud tänu õhuväes kasutusel olevatele väikese hoolduskuluga lennuvahen-ditele nagu An-2, L-39 Albatros ja R-44 Robinson.

Käsud e-kirjagaKevadtormilt maaväe komponendilt saadavate lahinglendude tellimuste alusel toodab Eesti õhuväe juhtimis-keskus (AOC – air operations centre)

standardsed lahingkäsud (ATO – air tasking order), mis jagatakse laiali liitlaste üksusele. Kui Ämaris paik-neva Poola üksusega saab silmast silma infot vahetada, siis Šiauliais

paiknevale Prantsuse üksusele saade-takse käsud e-posti teel.

Lennutegevust õppuse piirkonnas juhivad Eesti õhuväe sihitajad Ämari juhtimiskeskusest. Sihtmärkide alal

maa peal töötab koos maaväe üksus-tega Eesti õhuväe tuletoetusjuht, kes sides lennukiga juhib imiteeritud tuld lennukilt maapealse sihtmärgini. Kogu selle keerulise protsessi tõrge-teta töötamine näitab NATO koostöö-võimet ja standardsete protseduuride kasutamise tähtsust.

NATO Baltimaade õhuturbemis-sioonil osaleva Prantsuse üksuse ülem ja piloot kolonelleitnant Vinot Prefontaine sõnas, et võimaluse kor-ral osalevad nad alati Kevadtormi-sugustel õppustel. „Ämari lennubaas on väga kena, maapealne toetus on tasemel ja me saame koos eestlastega harjutada,” ütles kolonelleitnant Pre-fontaine. Prantsuse ja Poola üksuste ülesanne Kevadtormil on pakkuda õppusel osalevatele maaväe üksustele õhutuletoetust.

Õhuväe ülema kolonel Tarieni sõnul on ta saanud maaväelt ka positiiv-set tagasisidet õhuväe osaluse kohta. „Tänu meie lendamistele on ajateeni-jatel, õhutõrjujatel ja ka Scoutspataljo-nil palju realistlikum lahingutunnetus. See õhudimensioon annab lahingust hoopis teistsuguse pildi.”

Õhuväe ülem soovis rõhutada ka lennundusega seotud ametkondade vastutulelikkust suurõppuse korral-damisel. „Meie lennuamet ja Len-

nuliiklusteenistuse AS on väga täna-päevaselt mõtlevad, vastutulelikud ja paindlikud. See, et me oleme saanud sellise õhuruumi korralduse õppu-seks paika panna, ei juhtuks igas rii-gis,” sõnas kolonel Tarien.

Ämari kogub populaarsustÕppus Kevadtorm 2013 ei jää Eesti õhuväele ja Ämari lennubaasile vii-maseks suuremaks õppuseks sel aas-tal. Juuni alguses toimuv Saber Strike 2013 toob Ämari lennubaasi neli Ameerika Ühendriikide ründelen-nukit A-10 Thunderbolt ning õppusi on plaanis ka sügiseks. „Ämari on muutumas ootamatult populaarseks. Me teadsime, et kui lennuvälja val-mis ehitame, siis tahavad liitlased siia harjutama tulla, aga et väli nii kiiresti on populaarseks muutunud, see on meilegi üllatus,” ütles kolonel Tarien.

Esmakordselt osalevad Kevadtor-mil liitlasvägede õhuväed. Esinda-tud on Poola õhuvägi kolme Su-22 ründe lennukiga ja Prantsusmaa õhuvägi kahe Mirage F-1 hävitajaga. Varasematel aastatel on Kevadtormil osalenud Eesti õhuväe reaktiivõppe-lennukid L-39, transpordilennukid An-2 ja helikopterid R-44.Martin Altraja

Kuna Eesti õhuvägi on juba

aastaid õppinud, harjutanud

ja kasutanud oma lendude

plaanimisel ning õhuoperat-

sioonide juhtimisel NATO

standardprotseduure, oli

liitlaste lennuvahendite liitu-

mine kiire ning tõrgeteta.

Esmakordselt Kevadtormil osalevad liitlaste lennukid loovad realistliku lahingupildi

Nalja nabani: õhuväe demopäeval võis tutvuda Su-22 kokpitiga.

„Oluline on, et meie kolleegid

kaitseväest saaksid parima

võimaliku väljaõppe, kuna

see on nende õppus.”

FOTO: MARK GRIMITLIHT

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autor Helin Tikerpuu

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida

Sõdurilehe LED-taskulamp!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 5. juunini

Ristsõna number 114 õigelahendussõna oli SIGNALIST

Õnnelik võitja on seersant Jüri Bakohff KVÜÕA Kõrgemast Sõjakoolist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

8 KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Huvi korral saada oma elulookirjeldus ja põhjendus, miks just SINA peaksid valitud saama, aadressile sodurileht@mil.ee

Sõdurilehe reporteriks on oodatud jaanuaris teenistust alustanud

terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograa d,

kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

TOIMETUS OTSIBMEEDIASÕDUREID

Lisaks meie oma ajateenijatele, reservväelastele, Scoutspatal-jonile ja Kaitseliidule osalesid

lõppenud Kevadtormil ka mitu liit-lasriiki. Võib-olla kõige häälekamalt andsid oma kohalolekust teada Äma-ris paiknenud poola lennuväelased, kelle kasutada olid ründelennukid, mis tekitasid ärevust neis, kes pole niisuguse taevast kostuva kõuemüri-naga varem kokku puutunud.

Vanuse poolest on Suhhoi Su-22 vaikselt keskikka tüüriv õhusõiduk, kuid sellest hoolimata on 1970. aastal ilmavalgust näinud lennuk kasutu-sel nii Euroopas kui ka Lähis-Idas. Kui mitte sõjas, siis õppusel vastase etendamiseks sobib Suhhoi igal juhul väga hästi.

Tegelikult oleks Su-22 puhul õigem kasutada tema originaalnime Su-17. Põhjus peitub selles, et Su-17 on Nõukogude Liidu tarbeks loodud algupärane mudel. Kõik lennukid, mis eksporditi välisriikidesse, said aga nimeks kas Su-20 või Su-22.

Lennuki ajaloolise välimuse üle pole midagi imestada, kuna Su-17 eelkäijaks oli sama tootja vanema põlvkonna ründelennuk Su-7B. Uue lennuki esimene prototüüp valmiski vana lennuki raamile. Selle eesmärk oli katsetada muutuva nurgaga tiibu, mis pidid parandama lennuvahendi omadusi õhkutõusul ja maandumisel ning võimaldama seeläbi kasutada lühemaid lennuradasid. Uus kompo-nent tõestas end õige pea, kuna kat-selendude käigus kogutud materjali põhjal selgus, et nii õhkutõusu- kui ka maandumiskiirus olid märgatavalt kahanenud.

Esimene tootmisküps Su-17 tõu-sis õhku 1969. aasta 1. juulil ja seda piloteeris katselendur E. K. Kukušev. Tema käsutuses olnud lennuvahend erines prototüübist kaasaegsema kok-piti, erinevate lennupindade, kütuse-paagi ja parda-aparatuuri poolest.

Kiire kasutuselevõttMuutuva tiivaga teraslinnu ajajärk sai alguse 1970. aastal, mil Nõukogude Liit tungis Afganistani. Merepinnast kõrgel asunud lennurajad ja kuum kõrbekliima olid uuele lennukile suu-reks proovikiviks ning kuumuse ja liivaterade tõttu esines sageli rikkeid juhtimissõlmedes. Harvad polnud

ka maandumisel lõhkenud rehvid ja kõrgest temperatuurist tulenenud põlengud pidurisüsteemis.

Keerulistele tingimustele pidas väga hästi vastu aga lennuki AL-21F mootor, mis tuli toime nii õhus lend-leva liiva kui ka liivast saastunud kütusega. Paraku sai peagi selgeks, et suur lennukiirus ja keskmisest vilet-sam juhitavus ei sobi aga mägistesse tingimustesse. Probleemile ei toonud leevendust ka uuendatud mudelid Su-17M3 ja Su-17M4, mis olid maa-pealsetele õhutõrjeüksustele võrdle-misi kerge saak.

Ajutisest madalseisust väljus Suh-hoi uue lisavarustuse kasutuselevõ-tuga. Signaalraketid, mis ohu korral automaatselt välja tulistati, tõrjusid edukalt MANPADS-tüüpi juhitavaid rakette. Suurenenud lennukõrguse tõttu kadusid Su-17 relvastusest peagi raketid, mis asendati pommi-dega. Tehtud muudatuste ja teistsu-guse taktika kasutamise tulemusel kaotas Nõukogude Liit 1985. aastal vaid ühe Su-17 lennuki. Kuna Su-17 lendab 3500 kuni 4000 m kõrgusel, on arusaadav, miks võis mootorite võimast mürinat kohati ka Kevad-tormil kuulda, kuid lennukit ennast kuskil justkui näha polnud.Kristjan Terase

Muudetava tiivanoolsusega

Su-22 suudab oma eelkäijaist

oluliselt väiksema kiirusega

õhku tõusta ja maanduda.

Suhhoi Su-22: suur edasi -minek Nõukogude Liidule

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kõuemürinat meenutava mootori häälega Su-22 pani Kevadtormil nii mõnegi õhutõrjuja võimed proovile.

otabni

"Kas ma ei öelnud sulle, et pane tähele, "Kas ma ei öelnud sulle, et pane tähele, millal kütusenäidik "Tühi" peale läheb ja millal kütusenäidik "Tühi" peale läheb ja

punane tuli põlema hakkab?"punane tuli põlema hakkab?"

"Ütlesite ja ma panin ka tähele. "Ütlesite ja ma panin ka tähele. Lamp süttis kell 16.12"Lamp süttis kell 16.12"