Aju verejooksud

Nailja IdrissovaHambaarst, 3.kursus

2012

Willise ring: eesmine tserebraalne arter,eesmine ühendav arter, sisemine karotiidarter,tagumine tserebraalne arter, tagumine ühendav arter Lisaks basilaarne arter ja keskmised tserebraalsed arterid Seega olemas eesmine ja tagumine tsirkulatsioon Tähtsus: kui üks Willise ringi osadest kahjustub

(blokaadvõi stenoos), verevool teistes veresoontes

kompenseerib seda ning aitab vältida isheemia tunnuseid

Paiknemine> subarahnoidaalses ruumis

Aju arteriaalne verevarustus

Aju verevarustuse eest vastutavad> 2 vertebraalset ja 2 sisemist karotiidarterit

Sisemised karotiidarterid pärinevad ühisest karotiidarterist, mis jaguneb sisemiseks ja välimiseks karotiidarteriks kaela piirkonnas (vasak ühine karotiidarter algab aordikaarest ning parem algab brachiocephaalsest tüvest)

Vere äravoolu eest vastutavad venae jugulares Venoossed siinused – kollektorid, mis saavad verd

sisemistest ja välimistest peaaju veenidest

Seda moodustavad 2 vertebraalset ning basilaarne arter

Varustavad hapnikurikka verega Willise ringi tagumist osa

Kahest vertebraalsest arterist moodustub basilaarne arter ponsi jamedulla oblongata liitumiskohas

Vertebro-basilaarne süsteem

Kreeka sõnast meninx ehk membraan

Kokku on 3 kihti: dura mater, arachnoid mater ja pia mater

Ajukelmete funktsioon: KNS kaitsmine

Ajukelmed

Dura mater (ld. kõva ema; meninx fibrosa) – tihke membraan, mis on kõige lähemal koljule

Koosneb kahest kihist:1)Periosti kiht2)Sisemine meningeaalne kihtViimane kiht sisaldab suuri veresooni, mis lähevad üle kapillaarideks pia ma-teris

Dura mater

Dura mater – kotike, mis ümbritseb arachnoid materit

Dura mater koosneb tihedast fibroossest koest Dura mater ümbritseb ja toetab suuri venoosseid

kanaleid (duraalseid siinuseid e. venoosseid siinuseid), mis viivad verd ajust südamesse

Falx cerebri: eraldab aju poolkerasid (os frontale frontaalsest harjast ja crista gallist ning jookseb kuni occipitaalse protuberantsiani

Tentorium cerebelli: separeerib occipitaalseid sagaraid cerebellumist

Falx cerebelli: separeerib tserebellaarseid poolkerasid

Diaphragma sellae: katab hüpofüüsi ja sella turcicat

Dura mater

Dura mater

1) Hematoom – lokaliseerunud verekogum väljaspool veresoont 2) Hemangioom – healoomuline endoteelirakkude tuumor (vaskulaarsed anomaaliad)3) Hemorraagia – verejooks ehk verekaotus tsirkulatoorsest süsteemist

Tee vahet!

Peatrauma (sagedaseim) Kõrge vererõhk (pika aja jooksul tekib

veresoonte seinte nõrgenemine) Vere või verejooksu häired (hemofiilia,

sirprakuline aneemia) Aneurüsm Veresoonte anormaalsused Amüloidne angiopaatia Ajutuumorid Maksahaigused

Miks verejooksud üldse tekkivad ?

Veri ärritab ajukudet ja põhjustab turset Hematoomi tekkega suureneb rõhk

ajukoele – toimub veresoonte kompressioon (väheneb verevool) ning toimub neuronite hävimine

Kuidas vältida verejooksu: ravida kõrget vererõhku, mitte suitsetada, mitte ülepingutada ravimitega, sõita autoga tähelepanelikult ja turvavöö olgu kinnitatud, jalgrattaga sõites – kiiver, ettevaatust warfariiniga, olemasolevate aneurüsmide kirurgiline ravi

Miks verejooksud ohtlikud on ja kuidas neid minimiseerida?

Epiduraalne hematoom

Ladina keeles „epi+duraalne“ = dura materi peal Verejooks kolju ja dura materi vahel, mitte ajukoes

Põhjustatud arterite seinte rebestusest Verejooks võib tekkida ka seljaajus

Hematoom tekib trauma tõttu ning intrakraniaalses ruumis kogunev veri suurendab rõhku ja surub ajule peale

Hematoom võib avaldada mõju intrakraniaalsetele struktuuridele (n.occulomotorius): fikseerunud ning dilateerunud pupill kahjustuse kohal

Epiduraalne e. extraduraalne hemorraagia

Tugev peavalu ( aju nihutamine, verevarustuse vähenemine, võib tekkida ajukoe purustamine vastu koljut)

Jäsemete nõrkus kahjustuse poolel, nägemisvälja häirumine (surve tagumisele tserebraalsele arterile)

Respiratoorne arrest aju herniatsiooni tõttu Võib tekkida ajutüve kompressioon: teadvuse kadu,

ebanormaalne pupillide reaksioon valgusele, ebanormaalne asend

Epiduraalne hemorraagia:sümptomid

Kehaosa või organi protrusioon defekti või naturaalse ava kaudu ümbritsevasse membraani, lihasesse, luusse

Herniad

Traumaatiline (kõige sagedasem) – löök pea

piirkonda Pterioni regioon väga nõrk (selle all

keskmine meningeaalne arter) Ainult 20%-30% hematoomidest tekkivad

väljaspool os temporalet Aju võib kahjustuda kolju teravate äärte

poolt, pidevalt liikudes mööda neid

Epiduraalne hemorraagia: põhjused

Kirurgiliselt eemaldada veremass (trepanatsiooni või kraniotoomia käigus) ning vähendada intrakraniaalset rõhku

Trepanatsioon - koljusse augu puurimine

Epiduraalne hemorraagia:ravi

Verejooks dura materi ja arachnoid materi vahel Põhjustatud veenide seinte rebestusest, mis läbivad

subduraalset ruumi Ägedad hematoomid eluohtlikud; kroonilised vähem

ohtlikud Kuna see on venoosne verejooks, on ta aeglasem kui

epiduraalne hemorraagia (veenides rõhk väiksem) Sümptomiteks: anamneesis peavigastus,

teadvusekadu, kõneraskused, ärritatavus, tuimus, ataksia, isiksusemuutused

Ataksia – koordinatsiooni puudus lihasliigutuste üle. Närvisüsteemi teatud osade (cerebellum) düsfunktsioon, mis reguleerivad liigutusi.

Subduraalne hemorraagia

Subduraalne hemorraagia: põhjused ja riskifaktorid

Klassikaline leid raputatud beebi sündroomiga patsientidel

Riskifaktorid: liiga vana või liiga noor vanus. Vanusega toimub ajukoe vähenemine, seega subduraalse ruumi suurenemine. Vastsündinud omavad samuti laiemat subduraalset ruumi, mis teeb neid väga vastuvõtlikeks peatraumadele.

Tavaliselt esineb vanematel patsientidel ning alkohoolikutel, kellel esineb tserebraalset atroofiat. Tserebraalne atroofia suurendab ruumi, mida ühendus-veenid peavad läbima kahe meningeaalse kihi vahel, seega suurendades tõenäosust, et suure jõu tõttu toimub veresoone rebestus.

Antikoagulandid, eriti aspiriin ja warfariin – CSF rõhu langus, mis tekitab madalat rõhku duras ja seega võivad veresooned rebeneda.

Mõnikord võib tekkida ka arachnoid materi rebestus ning toimub vere ja CSF levik intrakraniaalsesse ruumi. Tulemuseks: rõhu tõus kraniaalses ruumis

Ravi: väikse hematoomi korral sisestatakse kateeter ning läbi koljus tehtud ava imetakse hematoom välja

Suuremad hematoomid – kraniotoomia, kus kirurg avab dura, eemaldab verehüübet ja kontrollib üle veritsemiskohad

Postoperatiivsed tüsistused: korduvad verejooksud, infektsioon, intrakraniaalne rõhk suureneb

Subduraalne hemorraagia

Mõnikord loetakse arachnoid materit ja pia materit kui ühtset struktuuri: leptomeninx ehk õhuke kiht.

Dura mater on pachymeninx – paks kiht

Subarahnoidaalses ruumis tsirkuleerib CSF (modifitseeritud vereplasma), mida produtseeritakse choroid plexuste poolt

Arachnoid mater

Verejooks arachnoid materi ja pia materi vahel Põhjuseks tserebraalse aneurüsmi ruptuur

(Circle of Willis) või peatrauma. Kui veresoon rebeneb, veri täidab kiiresti aju ümbritsevat ruumi

Aneurüsm – arteri või veeni seina nõrkus, mille tõttu toimub selle seina lokaalne dilatatsioon

Hematoomi sümptomiteks on tugev peavalu (tunne justkui keegi lööks vastu pead), teadvuse kadu, oksendamine, tõmblused, kaela jäikus

Pupilli dilatatsioon ning pupillaarse valgusrefleksi kadu, mille põhjuseks on aju herniatsioon intrakraniaalse rõhu tõusu tõttu

Subarahnoidaalne hemorraagia

Vasospasm, mis võib omakorda põhjustada isheemilist ajukahjustust

Vererõhu kõikumised ehk fluktuatsioonid, elektrolüütide häired, pneumoonia, südame dekompensatsioon

Raviks Ca-blokaatorid (nimodipiin), bensodia-

sepiinid ärevuse raviks, antiemeetilised ravimid,

põie kateeter, veenide tromboosi vältiminekompressioonisukkadega

Komplikatsioonid pärast subarahnoidaalset

hemorraagiat

Intrakraniaalne ehk intra-aksiaalne hemorraagia, mis tekib ajukoes

Extra-aksiaalsed hemorraagiad: epiduraalne, subduraalne, subarachnoidaalne – mis kõik küll tekivad kolju sees, kuid väljaspool ajukudet

Võib olla põhjustatud ajutrauma poolt, võib tekkida spontaanne hemorraagiline rabandus

Hemorraagiaid on kahte tüüpi: intraparenhümaalne ja intraventrikulaarne

Intratserebraalne hemorraagia

Verejooks aju parenhüümis Sellega kaasub turse ning intrakraniaalse

rõhu tõus võib tuua kaasa herniatsiooni sündroomi

Mittetraumaatilise verejooksu etioloogia: hüpertensiivne veresoonte kahjustus, arteriovenoosne malformatsioon, reperfusioonikahjustus, sirprakuline aneemia

Intraparenhümaalne hemorraagia

Verejooks ventrikulaarsesse süsteemi, kus produtseeritakse CSF, mis tsirkuleerib subarahnoidaalses ruumis

Peamiselt imikutel (eriti enneagsetel ja väikese kaaluga): tsellulaarsete struktuuride perfusiooni muutused. Verevoolu vähesus resulteerub rakkude surmas ja veresoonte purunemises

Enamasti tekivad 72 tunni pärast, kui laps ilmale tuleb

Intraventrikulaarne hemorraagia

Aju verejookud

Tänan kuulamast!

http://www.strokecenter.org/patients/about-stroke/subarachnoid-hemorrhage/

http://usd316.k12.ks.us/projectfolder/valerie/frame.html

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BD%D1%81%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82

http://emedicine.medscape.com/article/1163977-overview

http://health.nytimes.com/health/guides/disease/intracerebral-hemorrhage/overview.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhage-

bleeding-causes-symptoms-treatments

Kasutatud kirjandus