teritaja · 2015-03-12 · minu lemmik õppeaine kooli ajal oli inglise keel, kuna ma käisin...
Post on 19-Jun-2020
3 Views
Preview:
TRANSCRIPT
4
TERITAJA
Rõngu Keskkooli ajaleht
SELLES NUMBRIS:
Mihkel Raud käis külas
Lood koolikiusamisest
Mis on üldse koolikiusamine?
Kõvad spordimehed
Sõbrapäeva tähistamisest ♥
Huvitav neiu ehk lugu Tiinast
Poliitikute valimisdebatt
LEHE TOIMETUS:
Liisi Ernesaks 8.kl
Eneli Jüris 8. kl
Venno Uffert 8.kl
Joonas Laks 8.kl
Kaili Silland 9. kl
Agne Vaalmäe 9.kl
Mariin Tulf 9. kl
Ave Kuusma 11. kl
Maarja Luik 12. kl
Aleksander Tamm
kontakt: teritaja.leht@gmail.com
2
TOIMETAJA VEERG
Lühike veebruarikuu möödus
Rõngu koolis erakordselt sündmuste- ja
staariderohkelt. Kooli külastasid T. Lukas,
I. Gräzin, M. Raud ja paljud teised tuntud
nimed. Toimus karjääripäev, vastlapäeva
kukliorienteerumine, erinevad kohtumised,
sõbrapäevaüritused ja muud huvitavat.
Selles lehenumbris on fookuses
koolikiusamine ning loodame, et sellest
kirjutades aitame seda vähendada või ära
hoida. Kiusamine on nõrkuse ja
ebakindlusega kaasnev käitumine, millel ei
tohi 21. sajandi koolis kohta olla!
Esikaanel võite näha abituriente
vastlapäeval lustimas. Loodame, et 12-
ndike eksamiveerand möödub sama
lõbusas meeleolus.
Ja nagu ikka - oodatud on kõikide õpilaste
ning õpetajate kaastööd, mis saata lehe e-
mailile:
teritaja.leht@gmail.com
Head lugemisrõõmu!
Teritaja toimetus
Mihkel Raua külaskäik lõppes
suure selfie’tamisega
6. klassi Ingrid koos Mihkel Rauaga
selfie’t tegemas
19.veebruaril külastas Rõngu Keskkooli
värske riigikogulane ja multitalent Mihkel
Raud, kes rääkis koolirahvale oma elust,
tegemistest ja tulevikuplaanidest. Kuigi
enne valimisi käisid poliitikud usinasti
koolides valimispropagandat tegemas, siis
sellest oli see külaskäik õnneks vaba.
Õpilasi huvitasid kõige rohkem tema
saated ja nendeks ettevalmistumine. Pärast
esinemist järgnes pildistamisvoor – noored
soovisid muusikuga koos ühispilte ja
selfisid teha, milleks tuli isegi järjekorda
võtta. Teritaja agarad reporterid leidsid
hetke, et küsida härra Raualt mõned
koolialased küsimused.
Tere! Milline oli teie lemmik õppeaine
kooli ajal? Miks?
Minu lemmik õppeaine kooli ajal oli
inglise keel, kuna ma käisin inglise keele
süvaõppega koolis - Tallinna
Ühisgümnaasiumis. Seetõttu meeldis mulle
inglise keel väga. Mulle üldse keeled väga
meeldivad. Mulle meeldib inglise keel
erinevatel põhjustel juba lapsest peale.
Meil olid väga head inglise keele õpetajad.
Lisaks räägin ma üsna okeilt soome ja üsna
talutavalt vene keelt. Räägin ka natukene
itaalia keelt. Tõsi - itaalia keel läheb mul
üldiselt kogu aeg meelest ära. Neli-viis
aastat tagasi õppisin itaalia keelt Tallinna
keeltekoolis ning suhtlustasemel rääkisin
ma itaalia keelt päris hästi. Aga kui mulle
midagi öelda, siis läheb mul natuke aega.
Keele aktiivne praktiline kasutus on
roostes ja kui sa ei ole kaua selles keeles
rääkinud, siis ununeb see ära. Aga tuleb
tavaliselt siis meelde, kui lähed vastavasse
keelekeskkonda.
Milline on teie kooliaja kõige eredam
mälestus?
Ma arvan, et minu kooliaja kõige eredam
mälestus oli see, kui ma käisin oma kooli
bändiga esinemas ja see on seniajani olnud
kõige ägedam kontsert minu elus. Ma olen
küll hiljem esinenud Tallinna lauluväljakul
umbes 50 000-le inimesele... Aga see ei ole
ikka võrreldav olnud minu kõige esimese
kontserdiga koolis. Seal oli võibolla sama
palju inimesi kui teid siin praegu on, aga
võibolla ka kaks korda rohkem. See
esimese esinemise tunne... see on
unustamatu! Mul on see siiamaani meeles.
Ma ei mäleta enam, kuidas oli mängida
esimesel Rock Summeril. Aga ma mäletan
seda, kuidas oli koolis mängida umbes
200-le koolikaaslasele. See võis olla 1983.
aastal – meie päris esimene kontsert. Jah,
see on minu kooliaja kõige eredam
mälestus.
3
Teritaja ajakirjanikud härra Raualt
intervjuud võtmas
Kuidas teie arvates vähendada
koolikiusamist? Äkki on teil mingi lugu
rääkida koolikiusamise kohta.
Kui mina koolis käisin, siis meie klassis oli
selline poiss, kes oli lastehalvatust
põdenud. Ta ema nägi kurja vaeva, et teda
meie kooli ja klassi saada. Meie, noored,
tajusime seda suure ebaõiglusena, sest
arvasime, et ta ei peaks meiega koos
õppima. Ja teda me siis kiusasime. Olen
selle peale hiljem palju mõelnud. See
kiusamine oli selline vaimne, aga see oli
ikkagi koolikiusamine. Peab ütlema, et ma
ei olnud selline aktiivne koolikiusaja, kes
käis togimas ja tögamas. Kui tuleb see
koolikiusamise küsimus, siis tuleb mul see
alati meelde. Tuleb öelda, et see ei ole okei
ja cool, vaid nõme ja seda ei tohi teha. Ja
kui see ei aita, siis helistage mulle!
Mida te muudaksite Eesti
haridussüsteemis?
Kõigepealt muudaksin
gümnaasiumihariduse kohustuslikuks.
Teine asi mida ma koolisüsteemis
muudaksin, on riigipoolne suhtumine
õpetajatesse. Õpetajatel pole sugugi kerge.
See, millega riik nende tööd hindab, on
palk. Aga see ei ole kõige olulisem. See,
kuidas riik õpetajatesse suhtub, on
ebaõiglane – riik peaks õpetajaid rohkem
austama ja seda ka kuidagi välja näitama.
Need on kõige olulisemad asjad, mida
haridussüsteemis muuta.
Eneli Jüris ja Liisi Ernesaks
Iga lausutud sõna jätab jälje ehk
lood koolikiusamistest
Vägivald võib olla nii vaimne kui füüsiline Foto:
Arno Mikkor
Toome lugejateni neli erinevat, kuid
iseloomulikku lugu, kus Rõngu kooli
õpilased või praegused õpetajad, kes
palusid anonüümsust, räägivad kunagi
läbielatud kiusamisest.
1. lugu – „Mind kiusati algklassides,
kuskil 3.-5. klassis. See oli üks jubedamaid
aegu mu elus. Teadmine, et sa ei meeldi
kellelegi ning et sul on ainult paar tõelist
sõpra, kes sulle raskel ajal selga ei keera,
oli valus. Mind kiusati, kuna olin suurem
kui teised õpilased. Olin lihtsalt paks.
Mulle heideti pidevalt ette, et kuidas ma
saan nii paks olla. Minu asju peideti ja
öeldi inetusi. Haiget tehti nii sõnade kui ka
tegudega. Ühte päeva mäletan eriti selgelt -
olin just koju jõudnud, üleriided seljast
võtnud, kui istusin köögilaua taha ning
lihtsalt hakkasin nutma. Üha nutsin ja
nutsin. Minu jaoks oli kiusamise juures
kõige uskumatum see, et kiusajateks olid
4
kaks tüdrukut. Kiusamine lõppes siis, kui
mu ema kooli tuli. Asjad räägiti selgeks
ning paugupealt narrimine ning asjade
peitmine lõppesid. Pärast seda vältisin
nende tüdrukutega suhtlemist ning
seepärast vahetasin ka kooli. Sellega oligi
minu kiusamine lõppenud.“
2. lugu – „Kiusamine algas siis, kui kooli
vahetasin. Läksin maakoolist linnakooli, 5-
ndasse klassi, kus kõik õpilased olid
probleemsed. Peamiselt tehti mulle haiget
sõnadega, kuid oli ka üks noormees, kes
mind kogu aeg patsist sikutas. Võib-olla oli
vaenamise põhjus selles, et tulin maalt,
kuid tõelist põhjust ma ei teagi. Koolis ma
sel ajal väga käia ei tahtnud, kuid pidin
paratamatult. Siiski oli mul klassis ka oma
seltskond, kellega koos toimetasime.
Kiusajateks olid nii poisid kui ka tüdrukud.
Plikad olid muidugi õelamad, nemad
ässitasid teisi rohkem üles. Kõige
ebamugavam olukord, mida mäletan, oli
see, kui ma pidin pikas koridoris
kiusajatest mööda kõndima. Võisin olla
kindel, et sealt tuleb raudselt mõni
halvustav kommentaar. Minu viis
kiusamisega hakkama saada oli see, et
lülitasin ennast lihtsalt välja. Emale
rääkisin ainult noormehest, kes mind
sikutamas käis. Muudest asjadest ei
rääkinud ma kellelegi, kuna ma ei
uskunud, et keegi saaks midagi teha.
Kiusamine lõppes alles 9. klassi teises
pooles, kuna siis tekkis kõigil lõpetajatel
eksamite ees oleva hirmu tõttu
ühtsustunne.“
3. lugu – „Minu tagakiusamine toimus
algklassis. Mind narriti minu kaalu tõttu.
Enda arvates ei olnud ma paks, kuid
kiusajad leiavad alati põhjuse. Enamasti
tehti mulle haiget sõnadega, kuid võeti või
peideti ära ka asju. Süüdlasteks olid minu
klassi paar poissi, kuid ka mõni tüdruk.
Muidugi oli mul ka sõpru, kes mulle toeks
olid, aga ma ei mäleta, et keegi oleks
kordagi minu eest välja astunud. Hoidsin
oma kannatusi pikalt enda teada, kuna ei
julgenud sel teemal eriti kellegagi suhelda.
Lõpuks rääkisin sellest siiski emale. Ema
läks kooli ja kohtus kõige suurema
kiusajaga, misjärel see poiss jättiski minu
kiusamise ning ka teised ei norinud mind
enam. Kokkuvõttes lõppes kõik kuskil paar
kuud pärast alustamist. Tundus, et poisid
said kuidagi suuremaks ja targemaks.“
4. lugu – „Kiusamine algas kohe esimesse
klassi minnes. Põhjuseks oli see, et olin
ülejäänutest märgatavalt erinev – olin
suurem kui teised. Enamasti oli tegu
vaimse vägivallaga, öeldi väga palju asju,
mis tegid haiget. Samas tuli ette olukordi,
kui teiste asju peideti minu kotti ning
valetati, et mina olin need varastanud.
Kiusajateks olid valdavalt klassikaaslased,
kuid oli ka teisi õpilasi, kellele jäi üks või
teine asi ette. Kui ma sellest rääkisin, ei
uskunud mind keegi, sest mind oli vaid
üks, kuid ülejäänud tegid kõik endast
oleneva, et mina süüdi jääksin. Tollel ajal
mul sõpru polnud ning keegi ei astunud
minu eest ka välja. Olen sellele väga palju
mõelnud, et see ei jääks mind kummitama
ega painama. Kiusamine lõppes alles
põhikooli lõpu poole. Arvan, et kiusamine
kestabki vaid sel ajal, kui n-ö mõistust veel
peas pole, ning sellest kasvatakse välja.
Kahjuks näen enda ümber praegugi
sedasorti käitumist, kus põhikooli lapsed,
enamasti tüdrukud, nahaalselt teisi
kiusavad.“
Igal kiusamisel on oma tagajärg. Olgu see
siis enesekindluse vähenemine, kooli
vahetamine, enesetapp või midagi muud
traagilist.
Sina, selle artikli lugeja, mõtle selle
peale. Kui Sa näed kiusamist pealt, ürita
seda peatada. Või Sina, kes Sa ise
kiusaja oled, mõtle sellele, kas Sa
tahaksid, et ka Sulle nii tehakse nagu
Sina teed teistele. On ju ka vanasõna:
„Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et
sulle tehakse“.
Kaili Silland
5
Koolikiusamine, mis see on?
Koolikiusamine
Koolivägivald on olukord, kus mistahes
kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab,
väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat
isikut.
Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik.
See on korduv pahatahtlik käitumine.
Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja
füüsilist vägivalda, mis on seotud
koolisuhetega. See tähendab, et
koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii
õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga
seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi
alati toimuda vaid koolis või
kooliterritooriumil. See võib toimuda ka
kooliteel, huviringis, interneti või telefoni
teel.
Kiusamise liigid:
füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine
psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine
suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine
Tihtipeale kiusab kiusaja, sest tal on ka
enda mingeid probleeme. Näiteks
tähelepanu puudus, liiga madal või kõrge
enesehinnang, süütunde ja teiste tunnete
mõistmisvõime puudumine või lihtsalt
igavus.
Kiusamisega on väga raske tegeleda, sest
kiusaja võib eitada süüd; kiusaja võib
väita, et tegi hoopis nalja; kiusatu võib
alahinnata olukorra tõsidust; kiusaja võib
süüdistada ohvrit; kõrvalseisjate
mõistmatus asja tõsidusest; täiskasvanute
teadmatus, mida teha; kartus olukorda
sekkuda.
Vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad on
õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa,
kuid nad kardavad kiusamise ohvriks
langeda. 85% juhtudest näevad lapsed
pealt, kuidas üks laps teist kiusab.
Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse:
räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne);
teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele;
teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor)
pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes
helista lasteabitelefonile 116 111
Allikad:
http://lasteombudsman.ee/et/kiusamine
(22.01.15 kell 21.29)
http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,3
,0,0,1,0 (22.01.15 kell 21.35)
https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorel
e/koolivagivald/ (22.01.15 kell 21.39)
Mariin Tulf
KÕVAD SPORDIMEHED
Rõngu koolis, nagu ka paljudes teistes
koolides, on spordialadest kõige levinum
jalgpall. Seda mängitakse sageli igal vabal
hetkel. Levinud on ka korvpall, kuid seda
vähemal määral, sest jalgpalli vastu lihtsalt
ei saa. Kergejõustikuga tegelevad vähesed,
sest keegi ei viitsi või ei taha end sellega
siduda.
6
Saame tuttavaks kolme meie kooli tubli
õpilasega, kellele meeldib vabal ajal
aktiivselt sporti harrastada ning uurime,
mis neid selleks on innustanud.
Õhupüssist laskja Kaido Margus
Miks hakkasid tegelema laskmisega?
Eks paljudel meist ole väiksest peale olnud
huvi relvade ja püssidega ringi jooksmise
vastu, nii ka minul. Lasteaia-aegne sõber,
kes oli enne mind alustanud laskespordiga
tegelemisega, suunas ka mind selle ala
juurde, ja see tundus mullegi põnev.
Mis on sinu parimad tulemused?
Parimaks tulemuseks on kindlasti Eesti
Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud
laskevõistlustel meeskondade arvestuses
võidetud kolmas koht ja samal üritusel
individuaalselt saavutatud 9. koht, kui ma
ei eksi.
Kas kavatsed ka edaspidi laskespordiga
tegelemisega jätkata?
Kindlasti. Nüüd on see saanud juba pigem
haiguseks kui hobiks - ma tunnen, et ilma
selleta ei saa. Treenimisega üritan jõuda
järjest ikka kõrgematele kohtadele.
Jalgpallur Robin Paring
Miks hakkasid tegelema jalgpalliga?
Vabal ajal on mulle alati meeldinud
jalgpalli mängida. Meie kehalise kasvatuse
õpetaja Kristjan Moorast kutsus mind ka
treeningutesse ja sealt arenes asi edasi.
Mis on sinu parimad tulemused?
Minu jaoks on kõige suuremaks
saavutuseks Gothia Cupi võit Rootsis.
Gothia Cup on nimelt maailma suurim
turniir, kus sel korral osales 101
võistkonda. Teiseks võiks nimetada Eesti
meistriks tulemist saalijalgpallis, kus
ühtlasi olin ka võistkonna kapten.
Robin (II reas paremalt teine) trennikaaslastega
Kas kavatsed ka edaspidi jalgpalliga
jätkata?
Kindlasti jätkan ja olen jalgpalliga seoses
seadnud endale ka suuremad eesmärgid.
Pikamaajooksja Heiko Viksi
Miks sulle maratoni joosta meeldib?
Minu jaoks on jooksmine väga mõnus. Kui
oled juba tund aega jooksnud, tekib kehas
imelik tunne, nagu hõljuksid.
Mis on sinu parimad tulemused?
Olen osalenud mitmel maratonil, kus
jooksen 10 km ära ligikaudu 55 minutiga.
Kohad on tavaliselt alates
kahetuhandendast jooksjast umbes kolme
saja ringis.
Kas kavatsed ka edaspidi
pikamaajooksmisega jätkata?
Hobi korras jooksen kindlasti edasi, kuid
vaevalt niimoodi, et kuskile nüüd midagi
võitma minna.
Joonas Laks
7
Kartulisalat kõhtu ja
südamepoolikut otsima!
13. veebruaril tähistas meie kool
sõbrapäeva. Põhikorraldajaks oli 10.
klass.
Õpilastel ja õpetajatel oli võimalik kaasa
lüüa erinevates tegevustes. Koolimaja
uksel jagati sisenejatele „poolikuid
südameid”, igaühe peal oli üks number,
mis aitas leida teise poole südamest. Kui
kaks poolt teineteist leidsid, võisid nad
marssida keemia klassi maiustuste järele.
Nooremale ja vanemale vanusegrupile
korraldati viktoriin. Iga klass oli esindatud
kolmeliikmelise võistkonnaga. Sööklaski
nägid õpilased muudatust - tavalise prae
asemel pakuti erakordselt maitsvat
kartulisalatit ja sõbrapäeva šokolaadi.
Õpilaste hääletuse tulemusena selgusid
selle aasta sõbralikum õpetaja ja
sõbralikumad õpilased. Nendeks on:
vene keele õpetaja Eha Pluk õpetajate
arvestuses ning Liis Aumann 3. klassist,
Kösta-Villem Tatar 5. klassist, Miina Mägi
ja Lauri Külv 7. klassist, Dajana Juškin 10.
klassist ja Simson Reimand 11. klassist
õpilaste arvestuses.
Tõelised sõbrad on me kõrval siis, kui meil
midagi korda läheb. Nad toetavad meid,
rõõmustavad meie võitude üle... (katke
Paulo Coelho mõttest)
Liisi Ernesaks
Mitte kõik õpilased ei armasta
hommikul kaua magada ehk lugu
hommikuinimese Tiinaga
Tiina Laineste talvemiljöös Erakogu
Teritaja ajakirjanik küsitles aktiivset 11.
klassi õpilast Tiina Lainestet ja uuris
noorelt neiult, kuidas tal läheb ja
millega ta tegeleb.
Millega tegeled vabal ajal Rõngu
Keskkoolis?
Rõngu koolis ma käin kunstiringis.
Ja miks?
Minu meelest me teeme seal päris
huvitavaid asju. Näiteks praegu just
lõpetasime seinamaali tegemise,
joonistasime koridori seinale. Tegime ka
grafiti pihustiga oma näo paberile, mis oli
päris põnev. Oleme päris vingeid asju
teinud. Siis ma käin veel kergejõustiku
trennis, sest mulle väga meeldib sport ja
meil on väga hea treener Kalev Külv.
Kas muudaksid midagi koolielus?
Mida?
Viimasel ajal on hästi palju muutusi läbi
viidud koolielus ja ma tunnengi, et päris
selline põnev ja mitmekesine. Ma arvan, et
ma jätkaks samas vaimus ja ostaks koolile
kohvimasina.
Millise tujuga ärkad hommikul? Kas on
rääkida mõni seik, kui oled hommikul
sisse maganud?
Ma olen viimasel ajal hommikuinimeseks
hakanud. Mulle väga meeldivad
8
hommikud. Ma ärkan rõõmsa tujuga, sest
usun, et just hommikul sa sead õige tooni
oma päevale. Ja kui sul läheb hommik
hästi, siis läheb päev ka. Ja kui hommik
läheb halvasti, pole päev ka väga tore. Ma
mäletan, kui ükskord mul oli sõbranna
külas ja me magasime sisse ja pea oli laiali
otsas. Ja kui me olime juba 700 meetri
kaugusel kodust, siis ma avastasin, et ma
pole oma koolikotti kaasa võtnud. See oli
alguses väga jube, pärast oli muidugi
naljakas.
Kuidas peaks iga õpilane suhtuma
kooliaega?
Kooliaeg on selline raske, kuid vahel ka
tore aeg. Ma arvan, et peaksime siiski
kõigest, mis me teeme, võtma viimast ja
tegema seda 100% hästi. Mina arvan, et
peaks tundma huvi iga asju vastu, mida sa
õpid, mida sulle õpetatakse ja mida sul on
võimalus õppida. Kasvõi proovid, sest
mina ka ei suudaks mingite logaritmide või
siinusteoreemide vastu huvi tunda, aga kui
ma pean seda tegema, siis miks mitte teha
seda täieliku pühendumisega. Ja me
peaksime meeles pidama, et koolis
käimine on meile suur privileeg, mitte
kohustus. Mitte kõik maailma rahvad ei saa
kooliskäimist endale lubada.
Milliseid omadusi hindad kõige rohkem
hea õpetaja juures?
Hea õpetaja juures hindan kõige rohkem
seda, et ta on paindlik, ta mõistab õpilasi ja
kui on tõesti raske päev selja taga, siis ta
arvestab seda tunni läbiviimisel ja on
leebem. Iga õpetaja peaks tegema tunni
põnevaks ja huvitavaks, kuid siiski edasi
andma kõik selle, mida õppekava ette
näeb. Samas peaks temaga nalja saama ja
iga õpilane peaks tundma ennast tema
tunnist vabalt. Õpilane ei peaks kartma
välja öelda seda, mis ta mõtleb. Õpilasel
peab olema kindlus, et õpetaja ei tee teda
maha.
Ave Kuusma
„Ma oleks võinud kogu selle
debati kodus olla, aga viimaseks
20 minutiks oleks popkorni tarvis
olnud.“
Tipp-poliitikud Rõngu koolis väitlemas Erakogu
19. veebruari õhtul toimus koolis
valimiseelne poliitiline debatt. Esialgu
rahumeelse sündmusena alanud
valimislubaduste jagamine lõppes
dramaatilise sõnasõjaga.
Kohal viibinute poliitikute seas olid
muuhulgas ka Igor Gräzin, Tanel Talve,
Urbo Vaarmann ja Aivar Kokk.
Pärast avasõnu anti iga erakonna esindajale
võimalus öelda, miks peaks rahvas just
neid valima. Vastused sellele olid
poliitikutele kohaselt üpriski ümmargused
ja emotsionaalsed. Esimese
teemaküsimusega puudutati haldusreformi.
Küsiti, et mida see vastavale erakonnale
tähendab ja mis on selle miinusteks.
Otseselt ei sõnastanud keegi haldusreformi
lahti, kuid seda nähti võimalusena teiste
erakondade töö kritiseerimiseks.
Ootamatult võeti vaatluse alla hoopis
riigikogu liikmete arv ja efektiivsus – kas
meil on ikka vaja 101 riigikogu liiget?
Ligi pooled väitlejatest soovisid Riigikogu
vähendamist 71 liikmeliseks. Samas
näiteks Keskerakond käis välja seisukoha,
et Riigikogusse peaks kuuluma 150 liiget,
aga nende palk peaks olema poole
väiksem.
Haldusreformi teemale järgnes meile
südamelähedasem teema -
maagümnaasiumide tulevik. Valdav
enamus pooldas totaalset
9
maagümnaasiumide toetamist ja
säilitamist, kuid Tanel Talve huulilt oli
kuulda hoopis loogikat, mis väitis, et väike
laps peaks käima koolis kodu lähedal, kuid
vanem gümnasist võib juba kaugemale
reisida.
Hilisemates teemades puudutati ka
inimeste väljarännet ja tööjõu
puudulikkust. Kuid tõsisem emotsioonide
näitamine algas alles küsimusest Venemaa
ohtlikkuse teemal. Pole üllatus, et
Keskerakond ei näinud idanaabris ohtu ja
pooldas pigem koostööd nendega.
Vabaerakonna seisukoht hõlmas
tsiviilkaitse süvendamist ja selge meele
hoidmist ajaloost õppides.
Sotsiaaldemokraatide arvamus oli sarnane,
pooldades patriootlikkuse süvendamist
rahva seas. Samas mainisid nad ka, et
Eestil pole sõjaväge otseselt tarvis, kuna:
„Arvutihäkker võib olla kasulikum kui
kümme tanki.“
Viimaseks 20 minutiks anti rahvale
võimalus vabalt poliitikute käest küsimusi
küsida. Need kütsid üles hulganisti
intriige. Eriliselt tundlikuks kujunes
küsimus kooseluseaduse kohta, mil Urbo
Vaarmanni huulilt tulid sõnad: „Homod ei
peaks nii palju ringi lehvitama“ ja Gräzin
tõusis püsti karjudes: „Just! Just!“ publiku
suunas, kui öeldi, et see seadus on mõttetu.
Sotsid esitasid samuti oma seisukoha, et
kooseluseadus on suur pseudoprobleem ja
lisasid: „Meil on vaesuses elavad lapsed ja
me räägime siin mingist homoabielust!“
Kaks tundi hiljem, pärast debati lõppu,
jätkusid elavad arutelud veel üle poole
tunni, enne kui rahvas hakkas viimaks
laiali valguma.
Maarja Luik
Tulevased sündmused
14.03 Tartumaa koolinoorte
TEATRIPÄEV. Sellel aastal juba
12. korda meie kooli korraldada
olev festival, kus osalevad
Tartumaa koolide teatritrupid.
Konkureeritakse kolmes
vanuseastmes: põhikooli noorem
aste, põhikooli vanem aste ja
gümnaasium. Iga vanuseastme
parim näitetrupp saab võimaluse
osaleda vabariiklikul teatrifestivalil.
Võõrkeeltepäev 31. märts
Kohtumine sõpruskooliga Norras
13.-17. aprill
12. klassi lõpukell 22. aprill
Jüriööjooks 23. aprill
Emadepäeva kontsert 7. mai
9. klassi lõpukell 26.mai
Tänuõhtu 27. mai
Matkapäev 1. juuni
Veerandilõpu mälumäng 2. juuni
Põhikooli ja gümnaasiumi
lõpuaktus 19. juuni
top related