infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 eesti rahvusraamatukogus
Post on 12-Jan-2016
60 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?
27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus
Akadeemilise võrgu arengustrateegia
EENet, Mihkel Kraavmihkel@eenet.ee
EENet kui asutus
● Haridusministri poolt 1993 asutatud riigiasutus
● Üks suuremaid internetipakkujaid – 208 tuhat kasutajat 2002. aastal
● http://www.eenet.ee/● Kasutajale tasuta
sideteenused
Akadeemiliste võrkude kasutajad
● Ülikoolid,● Instituudid,● Arhiivid,● Raamatukogud,● Muuseumid,● Koolid
R&D jaoks vajalikud eriteenused
● Erivajadused spetsiifiliste teenuste järele on ennekõike R&D kogukonnal
● Näited projektidest– GRID– JIVE
Võrgu arengut mõjutavad tegurid
● Kanalite hinna pidev odavnemine on lakanud
● Riistvaratootjad on peatanud kiiremate seadmete tootmisse arendamise
ET juurdepääsukanalite hinnad
● Eesti Telefonile endale
– Vasepaari hind = 95kr kuus – telefoniteenuse hind
– ADSL-Kodu-ADSL: ADSL-juurdepääs = 345kr kuus - Internet (256/128kbps)
● Teistele
– Vasepaari hind = 660kr kuus (500m-6km)
– Juurdepääsu digikanal: kanali rent + liidese rent = 2118kr kuus (kiirus 256kbps)
Sidekanalite hinnad
● Juurdepääsukanalite hind Eesti Telefoni ja konkurentide jaoks on umbes 7-8 kordne
● Magistraalvõrgu hinnad erinevad kuni 4 korda
ET hind endale
ET hind teis-tele
Vasepaar
Juur-depääsuteenus
Magis-traalvõrk
Hindade sõltuvus pakkujate arvust
Suhteline ühenduste hind võrreldes pakkujate arvuga (DANTE)
Sidehindade probleemi lahendused
● Arvete lahtikirjutamine komponentide kaupa (telefoniteenus, Atlas Kodu-ADSL, etc)
● Piirata olulise turujõuga ettevõtete õigust kõiki erineva taseme teenusi osutada
Levinud vale nr 1
● Tallinnas on suuremad palgad, mistõttu tuleb ka riigisüsteemis maksta Tallinnas rohkem palka, kui mujal Eestis.
Levinud vale nr 2
● Eesti on arenenud nii kaugele, et enam ei ole mõtet hankida teenuseid komponent haaval. Kõike on hea osta ühelt pakkujalt.
Levinud vale nr 3
● Väiksema rahvusliku kogutoodangu suuruse tõttu inimese kohta on Eesti infoühiskonna arengus tekkimas mahajäämus.
Eesti
IT “lame” areng
● Eestis toimub infotehnoloogia kasutuse areng
● Eestis ei toimu infotehnoloogia arendamist
● Selline seis hakkab terve sektori arengut aja jooksul oluliselt pärssima
Lahendus lameduse vastu
● R&D finantseerimine GDP-st– Eestis praegu 0.7%– Eestis 2006 1.5%– Euroopas 2010 3%– Soomes 1999 3.4%– Rootsis 3.7%– Iisraelis 4%
● Miks mitte 3% juba 2006. aastaks?
EENeti ülesanded
● Osalemine rahvusvahelises koostöös GÉANT-i jms liinis
● Kvaliteetse magistraalvõrgu toimimise tagamine Eestis
● Osalemine IT-arendusprojektides koostöös Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja teiste Euroopa riikide sarnaste organisatsioonidega
● Sisuteenuste hulga ja kvaliteedi suurendamine
Kokkuvõtteks
● Eesti olukord on hea numbrites● Mitmel pool on näha ohu märke, mistõttu IT
areng ei pruugi tulevikus nii roosiliseks kujuneda● Rohkem tuleks jälgida regulatsioonide sisu ning
neist kinni pidamist eriti olulise turujõuga ettevõtete puhul
● Oluliselt tuleks suurendada R&D finantseerimist● Luua tuleks Eesti terviklik IT arengukava● On veel vara loorberitele puhkama heita
top related