Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?

27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus

Akadeemilise võrgu arengustrateegia

EENet, Mihkel Kraavmihkel@eenet.ee

EENet kui asutus

● Haridusministri poolt 1993 asutatud riigiasutus

● Üks suuremaid internetipakkujaid – 208 tuhat kasutajat 2002. aastal

● http://www.eenet.ee/● Kasutajale tasuta

sideteenused

Akadeemiliste võrkude kasutajad

● Ülikoolid,● Instituudid,● Arhiivid,● Raamatukogud,● Muuseumid,● Koolid

R&D jaoks vajalikud eriteenused

● Erivajadused spetsiifiliste teenuste järele on ennekõike R&D kogukonnal

● Näited projektidest– GRID– JIVE

Võrgu arengut mõjutavad tegurid

● Kanalite hinna pidev odavnemine on lakanud

● Riistvaratootjad on peatanud kiiremate seadmete tootmisse arendamise

ET juurdepääsukanalite hinnad

● Eesti Telefonile endale

– Vasepaari hind = 95kr kuus – telefoniteenuse hind

– ADSL-Kodu-ADSL: ADSL-juurdepääs = 345kr kuus - Internet (256/128kbps)

● Teistele

– Vasepaari hind = 660kr kuus (500m-6km)

– Juurdepääsu digikanal: kanali rent + liidese rent = 2118kr kuus (kiirus 256kbps)

Sidekanalite hinnad

● Juurdepääsukanalite hind Eesti Telefoni ja konkurentide jaoks on umbes 7-8 kordne

● Magistraalvõrgu hinnad erinevad kuni 4 korda

ET hind endale

ET hind teis-tele

Vasepaar

Juur-depääsuteenus

Magis-traalvõrk

Hindade sõltuvus pakkujate arvust

Suhteline ühenduste hind võrreldes pakkujate arvuga (DANTE)

Sidehindade probleemi lahendused

● Arvete lahtikirjutamine komponentide kaupa (telefoniteenus, Atlas Kodu-ADSL, etc)

● Piirata olulise turujõuga ettevõtete õigust kõiki erineva taseme teenusi osutada

Levinud vale nr 1

● Tallinnas on suuremad palgad, mistõttu tuleb ka riigisüsteemis maksta Tallinnas rohkem palka, kui mujal Eestis.

Levinud vale nr 2

● Eesti on arenenud nii kaugele, et enam ei ole mõtet hankida teenuseid komponent haaval. Kõike on hea osta ühelt pakkujalt.

Levinud vale nr 3

● Väiksema rahvusliku kogutoodangu suuruse tõttu inimese kohta on Eesti infoühiskonna arengus tekkimas mahajäämus.

Eesti

IT “lame” areng

● Eestis toimub infotehnoloogia kasutuse areng

● Eestis ei toimu infotehnoloogia arendamist

● Selline seis hakkab terve sektori arengut aja jooksul oluliselt pärssima

Lahendus lameduse vastu

● R&D finantseerimine GDP-st– Eestis praegu 0.7%– Eestis 2006 1.5%– Euroopas 2010 3%– Soomes 1999 3.4%– Rootsis 3.7%– Iisraelis 4%

● Miks mitte 3% juba 2006. aastaks?

EENeti ülesanded

● Osalemine rahvusvahelises koostöös GÉANT-i jms liinis

● Kvaliteetse magistraalvõrgu toimimise tagamine Eestis

● Osalemine IT-arendusprojektides koostöös Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja teiste Euroopa riikide sarnaste organisatsioonidega

● Sisuteenuste hulga ja kvaliteedi suurendamine

Kokkuvõtteks

● Eesti olukord on hea numbrites● Mitmel pool on näha ohu märke, mistõttu IT

areng ei pruugi tulevikus nii roosiliseks kujuneda● Rohkem tuleks jälgida regulatsioonide sisu ning

neist kinni pidamist eriti olulise turujõuga ettevõtete puhul

● Oluliselt tuleks suurendada R&D finantseerimist● Luua tuleks Eesti terviklik IT arengukava● On veel vara loorberitele puhkama heita