liitsõna või mitte?

Liitsõna või mitte?

Maie Torim

Kose Gümnaasium

Liitsõna põhitunnused:

• uus, eriline tähendus;

• käänamisel muutub tavaliselt vaid viimane osa – põhisõna kui tähenduse kandja (lõvilõug, lõvilõua, lõvilõuga, lõvilõuasse; lõvilõuad).

Täpsemalt liitsõna koostisest

• liitsõna põhi-tähenduse annab edasi põhisõna:

puutüvi• täpsustav, täiendav

sõnaosa selle ees on täiendsõna:puutüvikasetüvikuusetüvi

Põhiosa järgi on liitsõnad • liitnimisõnad: jääzoo, liitomadussõnad: mitmevärviline• liitmäärsõnad: erkpunaselt, liitarvsõnad: kolmsada,• liitasesõnad: seesama, ühendtegusõnad: ülehindama

Käändsõnade täiendsõnad esinevad peamiselt kolmes vormis:

• põõsastaim – nimetavas käändes

• marjapõõsas – ainsuse omastavas

• karusmari, karusmarjad (sõnast “karune”) -

lühenenud tüvega

ja

väga harva mitmuse omastavas - naistepuna

Liitnimisõnades näitab omastavaline täiendsõna

põhisõna liiki või laadi:

• metsaäär• puuladvad• kõrrepõld• põhupall• kerakuju

Liitomadussõnade kirjutamisel tuleb arvestada pärisnimelist täiendsõna

Võrdle:

Pirita-lähedane kirik

(sidekriipsuga)• jõeäärne pühakoda• teravatipuline torn• laiavõralised puud

NB!

suvise Pirita äärne koolitund

Sidekriipsu kasutamine on vajalik ilma pärisnimetagi:

• puu- ja kiviskulptuurid(ärajäetud sõna asemel)

• aeg-ajalt(määrsõna tüvekorduse puhul)

• rull-lukk, kuu-uurija(lugemise hõlbustamiseks)

• lik-lõpuline, U-kujuline(sõnaosad, sümbolid)

NB!aastast aastassetunnist tundi

Arvude ja omadussõnade liitmisel on lubatud

sidekriipsuta kokkukirjutamine:

3haruline puu,50aastane õunarenettNB!1-leheküljeline tekst11-lapseline pere

(1 ja l sarnasuse pärast)

Tegusõnadest moodustatud teo- ja tegijanimed vajavad eristamist

• pesupesemine (mis?)• pesupesija (kes?)

kinda parandaminekinnaste puhastaminetöökinnaste pesijalabakute kuduja

mille?

Millal tuleb sõnad lahku jätta?

• Kui täiendsõnal on omakorda täiend:

õrna pesu pesemine, valge karu käpp

Millal peab tingimata kokku kirjutama? Meenuta esimest liitsõna tunnust!

koerailm, karutükk, karuteene, koera- ja karukäpad, kassikäpad ja karukellad

Iga nimisõna omaette,s.o lahkujätmine:

• ainsuse omastavas olev täiendsõna näitab kuulumist –

mannekeeni esinemisrõivad

• mitmuse omastavas olev täiendsõna tavaliselt

ei liitu –

mannekeenide asend, nende välimus, kardinate varjus, käte hoiak

Tähelepanu sisulisele tähendusele – kas ikka tekib eriline mõiste?

• vaestemaja

• võõrastemaja

• lasteaed

• meestekingad

• naistejuuksur

• metsaderikas

• kaheksateistkümneaastane

Kontrolli nimisõna ees täiendiks olevaid sõnaliike

Omadus-, arv- ja asesõnad tavaliselt järgneva nimisõnaga liitu ei tekita, sest vastavad omaette küsimustele missugune? missugused? mitu? mitmes?

sammaldunud kivimürakad, varakevadine rohelus, suured kivid, viis maakivi, esimene kivi, need kivid

Muutumatud sõnad on enamasti iseseisvad:

• kaassõna esineb koos nimisõnaga, kirjutatakse sellest lahku: seinte peal, uste kohal, maja juures

• määrsõna kuulub tegusõna juurde, kirjutatake sellest lahku: on üles riputatud

• tu-lõpulised määrsõnad on iseseisvad:

tohutu kõrge – kui kõrge?

Isegi muutumatu sõnaga koos tekib vahel uus mõiste, seega liitsõna:

• siiapoole, siinpool, siitpoolt

• sinnapoole, sealpool, sealtpoolt

• allkirjastamata leping• ülesvõetud (koristatud -

millised?) kartulid

NB! taskusse (kuhu? - nimisõna) pistetud käed, vaatab vokiratta poole

Kohanimed liitsõnaks,

• kui täiendsõnaks on üksi kohanimena mittekasutatav sõna – Munamägi,

• kui täiendsõna ei käändu – kalastas Mustjõel, mitte aga Mustal merel,

• kui põhisõnaks on “maa” – Hiiumaa, erandiks juhtum, kui täiendsõnal on täiend – Franz Josephi maa;

• Nn topeltkohanimed ja ilmakaarega seotud kohanimed esitatakse sidekriipsuga – Kose-Risti, Lõuna-Harjumaa, Kesk-Eesti

Kokkuvõte

• Igal sõnal kindel tähendus – liitsõna ei teki:

venna raamat, kuldne uks, raamatu sisu

• Liitsõna on tervik, piltlik, sisaldab uut või koguni erinevat sisu, annab liigi:

seapraad, kassikontsert, pildiraamat, kinkeraamat; aknakardin, uksekardin, meeskoor, sinimustvalge