loomariigi illustreeritud entsüklopeedia
Post on 19-Mar-2016
245 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Sisukord
L o o m a d e e L u p a i g a d 8
e e L a j a L o o L i n e e L u 3 2
i m e t a j a d 7 4
L i n n u d 2 3 2
6
R o o m a j a d 338
K a h e p a i K s e d 3 9 6
K a L a d 4 2 2
s e L g R o o t u d 4 8 6
F a K t i d 5 5 2
7
50
Dinosauruste vaagnavööde
ee
La
ja
Lo
oL
in
e
eL
uD
in
os
au
ru
st
e
tu
tv
us
tu
s
Jäsemed paiknevad täielikult keha all.
Jäsemed on osaliselt keha all.Jäsemed asetsevad keha külgedel.
jäsemete paiknemine looma suhtes
Vaagnaluu on tahapoole kaldu, tehes ruumi seedeelundite suurele massile, tüüpiline neljajalgsetele herbivooridele.
EdmontosaurusVaagnavööde sarnaneb lindudevaagnavöötmele.
51
lindvaagnalised sisalvaagnalised Niudeluu toestab jalalihaseid.
Istmikuluu toestab
saba.
Reieluu
ehitusplaanidOlgugi et eelmisel lehel oleva dinosauruse vaagnavööde sarnaneb tänapäeva lindude omaga (kuulub rühma ornit-hishia – lindvaagnalised), pärinevad linnud hoopiski dinosaurustest, kelle vaagnavööde meenutab pigem sisalike oma (saurishia – sisalvaagnalised).
Häbemeluu (pubis) on kaldu ettepoole ja ulatub jalgade vahele. Vaagnaluud moodustavad jäiga kolmnurga, mis võimaldab loomal kiiremini joosta.
allosaurussisalvaagnaline dinosaurus
Niudeluu
Häbemeluu
Istmikuluu
Häbemeluu toestab jalgu.
Sääreluu
Pahk luu
im
et
aj
ad
Ki
sk
ja
li
se
d
124
Hundid, koerad ja rebased
Hundid suhtlevad omavahel ulgumise, urisemise ja ilmetega.
Huntide karjas valitseb range sotsiaalne
hierarhia.
Hundikutsikad jäävad oma sünnikarja juurde täiskasvanuks saamiseni.
hallhundi kari
Hallhunt Emane punarebane kutsikatega Võitlevad hüäänkoerad
Hundid on head jahimehed. Nad teevad oma karjaga saaklooma väsitamiseks
koostööd.
125
Hirmul
Rahulik
koera skelett
kodukoer
Abaluu
Pahkluu
Esikäpp
Kolju
Saba
Tagakäpp
Valmis rünnakuks
Ähvardav
Esijäse
Rinnakorv
VaagnaluuAlaselg
Alalõug
Allaheitlik
hundi saba
PRO
CY
ON
INA
E
AIL
UR
OPO
DIN
AE
TREM
AR
CTI
NA
E
UR
SIN
AE
URSIDAEPROCYONIDAE
AIL
UR
INA
E
PLIOTSEEN
PLEISTOTSEEN
MIOTSEEN
OLIGOTSEEN
2
5
24
34
TÄNAPÄEV
Milj
on
aas
tat
tag
asi
MEL
UR
SUS
HEL
AR
CTO
S
im
et
aj
ad
Ki
sk
ja
li
se
d
Karulasedkarude eVolutsioon
bambuskaruRanne on moondunud ja toimib lisasõrmena.
pruunkaruPikad küünised kaevamiseks.
karude talladkarude suurused esikäpa Võrdlus
130
kaeluskaru
huulkaru
päikesekaru
prillkaru
jääkaru
bambuskarubaribal
bambuskaru
baribal
pruunkaru
bambuskarupanda pesukaru prillkaru huulkaru päikesekaru baribal kaeluskaru jääkaru pruunkaru
Kõnnib tagajala täistallal
Pikad teravad küünised esijäsemel
Kõnnib tagajala varvastel
Lühikesed nürid küünised esijäsemel
131
pruunkaru
Abaluu RinnakorvKolju
Puus
Põlv
PahkluuKüünised
Esijäse
pruunkaru skelett
karu puu otsasNii pruunkarud kui ka baribalid on head ronijad. Baribalid võivad lausa puu otsa tukkuma ronida.
Alalõug Vaagnaluu
im
et
aj
ad
Ka
bj
ul
kõ
nd
ij
ad
182
Vana Maailma kaamellased
kaameli anatoomia
Kaks rida ripsmeid hoiab liiva silmadest eemal.
Paksud sidekoest padjandid ei lase jalgadel liiva sisse vajuda.
Väänlevad ninakanalid imavad vedeliku tagasi kehasse.
kaameli küür
Levila
Kaamelid toetuvad korraga ühe kehapoole jalgadele, see muudab
kõnnaku õõtsuvaks.
Jalgadel olevad sarvainest mõhnad kaitsevad kaamelit kuumal liival lamades.
Ninasõõrmeid saab liivatormi ajal sulgeda.
Tokerjas karv
Naha kiht
Rasvkude, sidekude ja veresooned.
■ Baktrianid (dromedare vabas looduses ei ela)
Villalaadne karv
183
Kaamelite võiduajamine Araabias
baktrian e kaksküürkaamelCamelus bactrianus
baktrian
dromedar e üksküürkaamelCamelus dromedarius
dromedar
KeskAafrika tuareegid kaamelitega ratsutamas
Alžeeria nomaad kaameliga
Li
nn
ud
Pa
pa
go
il
is
ed
292
PapagoilisedViirpapagoimelopsittacus undulatusbudgerigar
Viker-siidikeeltrichoglossus haematodus
rainbow lorikeet
Levila
nümfkakaduunymphicus hollandicus
Cockatiel
■ Papagoilised
kraepapagoideroptyus accipitrinus
red-fan parrot
293
serami kakaduuCacatua moluccensis
salmon-crested cockatoo
mustkõht-nestepapagoilorius lory
black-capped lory
palepapagoiPsittrichas fulgidus
pesquet’s parrot
punarind-rosellaPlatycercus eximius
eastern rosella
Ro
om
aj
ad
Kr
ok
od
il
li
li
se
d
Krokodillilised
pesa ValVatesEmased krokodillid katavad oma pesad kõdunevate taimedega, mis hoiavad munad soojas, ning ei lahku enne kui pojad on koorunud.
poegi kandesEma kannab vastkoorunud alligaatoreid läheduses oleva tiigini oma suus. Ema kaitseb oma poegi kiskjate eest mitu nädalat.
354
krokodilliliste koljud
Oimuavaus
Silmakoobas Alalõua avaus
Välimised sõõrmed
kooruV krokodill
Välimised sõõrmed
Silmakoobas Oimuavaus
355
teravkoon krokodill
tõmmukaiman
gangese gaavial
krokodilliliste peakujukrokodilli liikumisViisid
Roomamine
Galoppimine
Kõndimine
tagajäseme Võrdlus
Sääreluu
Liigen dumise
joon
Pindluu
Kontsluu
Sääreluu
Pindluu
Kontsluu
krokodilli hammas
Ige
Järgmine hammas
Hambasomp
Dentiin
Hamba väljaulatuv osa
krokodilliline tüüpiline roomaja
hingamine Vee all
Suulae rippuv kurd takistab vee sattumist
hingetorru.
Hingamisteed
Hingetoru Hammas
Ninasõõrmed ulatuvad
veepinnale.
Ka
La
dL
uu
ka
la
d
Levila
kollauim-konnkalasanopus splendidussplendid toadfish
piraatahVenaphredoderus sayanuspirate perch
atlandi turskGadus morhuaatlantic cod
Tursalised ja merikuradilised
470
Madukalalased, konnkalalased ja merikuradilised Tursalised ja lõheahvenlased Madukalalased, konnkalalased, merikuradilised, tursalised, lõheahvenlased
471
lutslota lota
Circumpolar burbot
selts merikuradilisedGigantactis paxtoni
paxton’s whipnose angler
parasiitne eluIsased merikuradid on emastest väiksemad. Neil puuduvad hambad. Isased kinnituvad enamasti emaste kalade kehale ja elavad kui parasiidid.
Peibutis
Isane parasiit
Emane
Konnkala
Sargassokala
maskeeringMerepõhjas elavad merikuradid sulanduvad ümbritsevasse keskkonda. Nõnda on neil lihtsam saaki püüda. Konnkala aga suudab vahetada oma kehavärvust, muutes selle ümbritsevate korallidega sarnaseks.
se
Lg
Ro
ot
ud
Lü
li
ja
lg
se
d
512
Skorpionilised, lestad ja puugidkoibiksgk leiobunidaeHarvestman
hämmalanesgk solpugidaesolpugid
skorpionsgk Buthidaescorpion
puuksgk Ixodidae
hard tick
sametlestsgk trombidiidae
Velvet mite
513
mürgiastel saba otsasskorpioni ehitus
skorpionide kurameerimineOsad skorpionid haaravad üksteisel lõugkobijatest ja tantsivad ringiratast. Seejärel toimub paaritumine.
Lihaste kokkutõmbel vallandub mürk.
Lihased liigutavad astelt.
Mürgiastel
Lüliline saba
Pearindmik
Lülilised jalad
Tagakeha on jaotunud
12 lüliks.
Teine jäsemetepaar on muutunud suurteks lõugkobijateks.
Astel
Sõrg
Suu
top related