tööturu Ülevaade 2/2014

TÖÖTURU ÜLEVAADE2/2014

Orsolya Soosaar Natalja Viilmann

Liina Malk

Esitluse teemad

• Tööealine elanikkond• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus• Hõive • Taustinfo: meeste ja naiste hõive erinevus• Tööpuudus ja vakantsid• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu• Taustinfo: reservatsioonipalga kujunemine

2

Tööealisi oli eelmisel aastal 0,9% vähem kui aasta varem

• Kahanemisest andis 1/5 negatiivne rändesaldo ja 4/5 loomulik rahvastiku muutus

• Tööealiseks (15aastaseks) saab sel aastal üks väiksemaid sünnikohorte, kuid ülikooli lõpetavad laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed – kvalifitseeritud tööjõu juurdevool pole veel kahanenud, kuid hakkab kahanema peagi

Rändesaldo paranes võrreldes 2012. aastaga tänu tagasirände suurenemisele

Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal 1 protsendipunkt madalam kui aasta varem

• Mitte-eestlaste osalemise määr langes, eestlaste oma aga tõusis• Naiste osalemise määr langes rohkem kui meeste oma

Tööjõu-uuringu järgi hõive esimesel poolaastal kahanes – tööturg kohaneb kesise majanduskasvuga

Hõive määr jäi ligikaudu eelmise aasta tasemeleEttevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitavad väikest hõive kasvu

Kohanemisele viitab ka töötundide kahanemineühe hõivatu kohta

• Töötundide vähendamine on ka varem olnud oluline kohanemise viis

Hõive struktuuris on viimase üheksa aasta jooksul suurenenud meeste osakaal

• Meeste hõive on olnud majandustsükli suhtes palju tundlikum• Nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemine ja hõive määr on

samal ajal kasvanud

Rahvastiku vananemine peegeldub hõivatu keskmise vanuse tõusus

Keskmise töötaja haridustase tõuseb, sest tööturule sisenejad on kõrgemalt haritud kui väljujad

• Kõrgharidusega töötajate hõive on üle majandustsükli kõikunud kõige vähem

Taustinfo 1: Meeste ja naiste tööhõive erinevused

• Meeste ja naiste tööhõive määr erines eelmisel aastal 8 protsendipunkti• Osaajaga (vabatahtlikult või vaeghõivatuna) töötas 14% naistest ja vaid 6% meestest• Naiste tööstaaž on meeste omast keskmiselt lühem ja sagedamate katkestustega,

palgad ja pensionid madalamad

Töötuse määr oli teises kvartalis väiksema aktiivsuse tõttu kõigest 6,9%

• Pikaajaliste töötute osakaal on sel aastal kasvanud • Registreeritud töötuse määr oli 4% – need on inimesed, kelleni jõuavad

aktiivsed tööturumeetmed. Üks oluline põhjus, miks töötud ei pöördu töötukassa poole, on see, et neil pole õigust hüvitisele ega abirahale

Palgakasv aeglustus teises kvartalis 4,8%ni

• Tunnipalga kasv esimesel poolaastal ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes

Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus

• Kui eelmisel aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 8,6%, siis selle aasta esimesel poolel 7,7%

Tabel 1. Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2014. aasta I poolaastal haridustaseme ja soo lõikes Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus

644 495 609 5,9% 4,1% 6,1%

II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus

758 581 687 3,4% 10,3% 6,9%

III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus

921 694 785 14,9% -0,4% 7,2%

Kokku 765 617 702 7,1% 7,0% 7,7%

Taustinfo 2: Töötute reservatsioonipalka mõjutavad tegurid

• Reservatsioonipalk vanuse kasvades tõuseb

• Naiste reservatsioonipalk on meeste omast keskeltläbi 24% madalam

• Positiivne seos haridusega: kolmanda taseme haridusega töötute reservatsioonipalk on 7,2% kõrgem kui esimese taseme haridusega töötutel

• Reservatsioonipalk on ligikaudu 6% madalam eelmiselt töökohalt mittevabatahtlikult lahkunutel

• Mida kõrgem on leibkonna sissetuleku tase, seda kõrgem on reservatsioonipalk

• Mida kõrgem on töötuse määr regioonis, seda madalam on töötute reservatsioonipalk

• Negatiivne seos töötuse kestusega: mida pikem on töötuse kestus, seda madalam on reservatsioonipalk

Sõltuv muutuja Reservatsioonipalk St. hälve

Vanus 0.035*** 0.005

Naine -0.240*** 0.017

II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus

0.008 0.019

III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus

0.072*** 0.028

Mitte-eestlane -0.001 0.020

Abielus, kooselus -0.002 0.019

Laste arv 0.010 0.010

Mittevabatahtlik töötus -0.059*** 0.017

Leibkonna sissetulekute tase 0.039*** 0.008

Töötuse kestus -0.005*** 0.001

Keskmine kuutöötasu regioonis 0.119 0.110

Regionaalne tööpuuduse määr -0.013*** 0.004

Märkus: Analüüs hõlmas 2895 vaatlust ja mudelit hinnati kahesammulise vähimruutude meetodil. *** tähistab üheprotsendist olulisustasandit.

Palgakasv oli kiirem palgajaotuse madalamas osas• Vähenenud on nende inimeste osakaal, kelle töine tulu jääb kuus alla 40% mediaanist, mis oli

selle aasta esimese seitsme kuu keskmisena 760 eurot • Alla miinimumpalga ehk 355 euro jäi kuus keskmiselt 14% palgaväljamaksetest

Eesti tööjõu maksukiil eelmisel aastal veidi vähenes

• Eesti tööjõu maksukoormus on madalam kui näiteks Saksamaal ja Soomes, kuid kõrgem kui Ameerika Ühendriikides

• Keskmist palka teeniva ja üksi elava töötaja maksukiil oli eelmisel aastal 39,9%

Nominaalse tööjõu ühikukulu kasvu tipp jäi selle aasta esimesse kvartalisse ja ulatus 8,8%ni

Tööjõukulude osakaal SKPs on Eestis veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt

• Sõltub majanduse struktuurist – mida suurem on teenindussektori osakaal, seda suurem on ka tööjõu osa

SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv vähendas kasumit

• Pikema aja jooksul sunnib tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta madalama kasumlikkusega ettevõtteid turult lahkuma• Teenindussektoris kandub palgakasv edasi hindadesse

Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid

Eesti on sisenenud väheneva tööjõupakkumise ajastusse. Lähiaastate tõsisteks väljakutseteks on struktuurse tööpuuduse vähendamine ning pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete inimeste konkurentsivõime parandamine tööturul

Palgakulud on hakanud kesisema majanduskasvuga kohanema. Tasakaalukama arengu saavutamiseks peaks kohanemine olema veelgi ulatuslikum

Ebakindlalt kasvava välisnõudluse ja väheneva tööjõuressursi tingimustes on üha olulisem konkurentsivõime. Võtmesõnaks on tõhusus. Lisandväärtust saab kasvatada üleilmsetes tootmise väärtusahelates ülespoole liikudes

Täname tähelepanu eest!