Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,9 kuud 2014

Rahandusministeerium

28.10.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• ELis majandususaldus septembris halvenes • Eestis paranes kindlustunne teeninduses ja püsib kaubanduses, kuid halvenes

tööstuses, ehituses ja tarbijatel• II kvartalis kasvas Eesti majandus eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja aastaga

2,4% • Majanduskasvu toetasid enim kaubandus ja energeetika ning tehnikaalane

tegevus, kuid piirasid ehitus, veondus ja laondus• Palgatulu kasvutempo püsib kiire (septembris maksu- ja tolliameti andmetel

7,6%), kuid seda kiirendab töötajate registri kasutuselevõtmine alates juulist• Elanike tarbimisjulgus püsib kõrgel ning hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu• Elanike laenamisaktiivsus on endiselt madal, kuid kasvab tasapisi – lisaks

eluasemelaenudele on aastases võrdluses kasvama hakanud ka tarbimislaenude jääk

• Erasektori investeeringute kasv oli teises kvartalis aeglane ja valitsussektori investeeringud olid kerges languses

• Hinnalangus ulatus septembris 0,6%ni impordihindade alanemise (toit, kütus), elektri odavnemise ning tasuta kõrghariduse mõju tõttu

• Augustis vähenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 3% eelkõige väiksema tööpäevade arvu tõttu. Impordi langus oli suurem, mistõttu kaubavahetusbilanss paranes.

Lühikokkuvõte

Majanduskasv on ELi riikides ebaühtlane

Eurostat

Vene rubla on odavnenud 2014 aastal 15%, euro on odavnenud US dollari suhtes kevadisest tipust 10%

SA

Eesti majanduskasvu veab sisenõudlus

Majandususalduse langus Eestis ehk peatumas

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne on nõrgenenud ehituses ja teeninduses

COM

3 kuu keskmine

II kvartalis panustas kasvu enamik tegevusalasid

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Palgatulu kasv on kiire ja tarbimisjulgus püsib

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenude jäägi kasv kiireneb

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Tarbijahinnad langesid septembris võrreldes aasta-tagusega 0,6% kütuse ja elektri odavnemise tõttu

Kaupade eksport riikide lõikes – ekspordimahud Venemaale on languses

3 k keskmine, %

RIIGIEELARVE TULUD

Üheksa kuuga laekus tulusid 5,73 miljardit eurot (71,5% eelarvest)Laekumine kahanes 0,1% v.e.a

Maksulaekumised kasvasid 7,8%Eelarve 2014 (tuhat EUR)

9 kuud 2014 (tuhat EUR)

9 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 4 914 128 7,8% 74,2%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 4 077 074 7,6% 74,6%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 224 085 14,9% 67,7%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 253 828 1,6% 77,9%

Sotsiaalmaks 2 245 740 1 666 775 7,6% 74,2%

Raskeveokimaks 4 200 3 176 5,7% 75,6%

Käibemaks 1 672 900 1 266 985 8,7% 75,7%

Aktsiisid kokku 836 850 622 606 5,5% 74,4%

Alkoholiaktsiis 225 000 160 347 3,3% 71,3%

Tubakaaktsiis 175 400 136 068 9,2% 77,6%

Kütuseaktsiis 402 000 301 452 5,7% 75,0%

Pakendiaktsiis 250 59 -76,6% 23,7%

Elektriaktsiis 34 200 24 679 -1,2% 72,2%

Hasartmängumaks 22 000 17 331 7,8% 78,8%

Tollimaks 28 700 22 288 2,0% 77,7%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 837 054 8,6% 72,3%

Töötuskindlustusmakse 177 705 129 952 2,5% 73,1%

Kogumispensionimakse 137 800 81 672 22,3% 59,3%

KOV tulumaks 783 232 592 037 8,7% 75,6%

Maamaks 59 000 33 394 2,7% 56,6%

Mittemaksulisi tulusid on üheksa kuuga laekunud 810 miljonit eurot (58,1% eelarvest). Laekumine vähenes 30,5% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu.

RIIGIEELARVE KULUD

Kuludeks kasutati 9 kuuga 68,1% aastaks plaanitust

• 2014. aasta üheksa kuu jooksul suunati kuludeks 5,58 miljardit eurot ehk 1,1% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 68%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 9 kuuga kokku 908 mln eurot ehk 68,0% eelarvest (mullu 832 mln eurot, mis moodustas eelarvest 69,4%).

• Tööjõukuludeks kasutati 9 kuuga 491 mln eurot, mis moodustas eelarvest 73%.

• Majandamiskulusid kasutati 417 mln eurot, mis moodustas eelarvest 63%.

Peamised sotsiaalkulud 73% plaanitust• 2014. aasta üheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,36 mld eurot

ehk 73% plaanitust (alakulu 2,03 protsendipunkti (pp)), sealhulgas tuludest sõltuvate sotsiaalkulude (ravikindlustus, pensioni teine sammas) täitmine 918 mln eurot ehk 71,7%, alakulu 3,3 pp. Septembris kulus 260,3 mln eurot.

• Suuremad ülekulud ja nende põhjused:• Avalike teenistujate pensionide suurendused 5,4 pp prognoositust suurema

saajate arvu tõttu.• Esimese ning teise astme kohtute kohtunike pensionid 4,6 pp – augusti lisakulu oli

seotud kohtu otsusega.• Suuremad alakulud ja nende põhjused:• 1) prognoositust väiksem saajate arv :• - eripensionid: riigikontroll 7,2 pp, prokurörid 10,6 pp• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 4,9 pp

asendusteenistujate eest 19,2 pp ja ajateenijate eest 6,7 pp• 2) vanemahüvitis 3,8 pp – prognoositust väiksem saajate arv ja keskmine töötasu• 3) riigi kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 8,5 pp – teise sambaga

liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv);

• 4) vajaduspõhine peretoetus 36,9 pp – 2014. aasta alguses kasutati eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine;

• 5) töötutoetus 9,8 pp – prognoositust suurem tööhõive.

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 8,3%• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 181,5 mln eurot (8,3%).

• Kulude kasv protsentides ja kasvu põhjused:• 1) pensionide kulu kasvas 6,2% pensioniindeksi ning pensionide

tulumaksuvabastuse tõusu ja saajate arvu suurenemise tõttu• 2) ravikindluskulud kasvasid 7,3% suurema sotsiaalmaksu laekumise tõttu • 3) riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondidesse kasvasid 30,5% riigi

panuse ja liitujate arvu suurenemise ning keskmise palga tõusu tõttu • 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest

kasvas 11%; ajateenijate eest 4,8% ja asendusteenistujate eest 71,1% – sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär tõusis 290 eurolt 320 eurole ja saajate arv suurenes

• 6) vanemahüvitiste kulu kasvas 4,5% töötasu alamääraga seotud vanemahüvitise määra ja keskmise töötasu tõusu tõttu

• 7) universaalse peretoetuse kulu kasvas 2,3%, kuna juulis 2013 tõsteti lapsetoetus kolmanda ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmike sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse kohta

• 8) puuetega inimeste igakuulised toetuste kulu kasvas 2% saajate arvu suurenemise tõttu

• Kulude vähenemine protsentides ja vähenemise põhjused:• 1) töötutoetuse kulu vähenes 3,3% ja riigi poolt erijuhtudel makstav

sotsiaalmaks töötute eest vähenes 17,7% tööhõive kasvu tõttu• 2) vajaduspõhise peretoetuse kulu vähenes 49%, kasutati eelmise aasta

ettemaksu

Peamised sotsiaalkulud (9. kuu) I

9 kuud (mln eur) September (mln eur) Plaanitust

Ravikindlustus 662,4 68,9 73,8%Pensionikulu (I sammas) 1 132,2 130,5 74,4%Peretoetused 75,4 7,3 72,7%Vanemahüvitis 122 13,9 71,2%Puuetega inimeste igakuulised toetused 44 4,9 73,8%

Peamised sotsiaalkulud (9. kuu) II

9 kuud (mln eur) September (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 61,4 6,5 71,3%

Töötutoetus 6,6 0,59 65,2%

II sammas 259,4 27,7 66,6%

Investeeringud

Investeeringuteks suunati septembri lõpuks 312 miljonit eurot ehk 45 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Tagasihoidlik eelarve täitmine tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste uue perioodi 2014–2020 rakendamine on käivitunud planeeritust aeglasemalt. Tõenäoliselt ei suudeta plaanitud mahus investeeringuid teostada ning vahendeid jääb kasutamata.

Välistoetuste väljamaksed olid 30.09.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad rahandusministeeriumi (73,7%), sotsiaalministeeriumi (64,8%) ning justiitsministeeriumi valitsemisalas (62,0%). (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

30.09.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (81,9%) ning maaelu ja kalanduse välistoetused (70,5%) (2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel on väljamakseid tehtud 43,4% 2014. aastaks planeeritust

• Välistoetusi koos ettemaksetega maksti seisuga 30.09.14 43,4% plaanitust ehk 390,6 mln eurot. Seda on 134,5 mln eurot vähem kui aasta varem, sh 2007.–2013. aasta struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvel 133,5 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu programmiperioodi lõpuaastatega. Väljamakseid uue, 2014.–2020. aasta programmiperioodi vahenditest 30.09.2014 seisuga tehtud ei olnud.

• Struktuuritoetuste (programmiperioodi 2007–2013) arvel on seisuga 30.09.14 tehtud väljamakseid 257,9 mln eurot, ehk 51,32% planeeritust (2013. aastal 391,4 mln eurot). Lõpetatud on 13 533 ja töös 1180 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmiperioodi 2007–2013) on välja makstud 97,6 mln eurot, ehk 76% planeeritust (2013. aastal 106,6 mln eurot), seejuures oli kalanduse rakenduskava vahendite väljamaksete täitmine 79,6%.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,7%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 7,2 mln eurot ehk 44,4% planeeritust.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,5 mln eurot ehk 81,9% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 8,1 mln eurot, ehk 65,3% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.09.14 seisuga projekte heaks kiidetud 99,1% ja toetusi välja makstud 91,8% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 mld eurot).

• Mõne struktuuritoetuste meetmete elluviimise väljamaksetempot, hetkeseisu ja prognoosi arvestades on tõenäoline, et muutusi tegemata jääks Euroopa Liidu vahendeid 2015. aasta lõpuks kasutamata. Arvestades rakenduskavade eesmärke ja indikaatorite sihttasemete täitmist, kulukohustuste ja väljamaksete hetkeseisu ja prognoose, ning lähtudes riigi eelarvestrateegia ja valitsuse tegevusprogrammi prioriteetidest, otsustati valitsuskabineti 12.06.2014 ning 10.07.2014 nõupidamisel välistoetused ümbersuunata prioriteetsete suundade vahel.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas on augustikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 99,9% ja väljamakseid tehtud 94,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 mln eurot).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 30.06.2014 seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud MAK toetuste väljamaksete tempolt kuue liikmesriigi seas, kes on 95% tasemeni jõudnud. Pärast 95% Euroopa Liit meile enam vahemakseid ei tee, vaid ainult programmi sulgemise lõppmakse.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodil

• Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel heaks kiidetud projekte 92,6% ja toetusi välja makstud 72,4% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 mln eurot).

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009– 2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 24,8% perioodiks määratud vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi–Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 73,9% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 mln euro).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 71,0% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 mln eurot).

Haigekassa

Haigekassa 8 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 11,3 mln eurot.

Tulusid on laekunud 591,3 mln eurot ehk 65,5% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on eelarves kavandatust 3,8 miljonit väiksem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 40,4 mln eurot ehk 7,3%.

Kulusid on tehtud 600,7 mln eurot ehk 66,3% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 50,4 mln eurot ehk 9,2%.

Haigekassa Tervishoiuteenuste kulud olid 434,4 mln eurot ehk 65,7% eelarvest, sh

eriarstiabi 345,5 mln, üldarstiabi 55,1 mln, õendusabi 15,9 mln, hambaravi 13,2 mln ja haiguste ennetamise kulud 4,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste kaheksa kuu eelarve on alatäidetud 2,1 mln eurot.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 71,6 mln eurot ehk 74,3% eelarvest. Kulud ületavad 8 kuu eelarvet 4,4 mln euro võrra. Jätkuvalt on planeeritust suurem nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Kõige rohkem on ületatud sünnitushüvitiste eelarve.

Ravimite hüvitiste kulud on 71,4 mln eurot ehk 64,9% eelarvest. Hüvitatavate retseptide arv ja retsepti keskmine maksumus on osutunud võrreldes eelarves planeerituga väiksemaks. Ravimihüvitiste 8 kuu eelarve on alatäidetud 979 tuh eurot.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 5,3 mln eurot ehk 59,1% aasta eelarvest. Tegevuskulude eelarve on 8 kuuga alatäidetud 558 tuh euro võrra.

Töötukassa

(Kuised tulemid 2011-2014)

• 2014. aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 52,7 mln eurot ehk 96,1% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014.a tulem 18,9 mln eurot (55,9%) suurem.

• Käeoleva aasta kaheksa kuu tulud on 131,5 mln eurot ehk 65,3% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 7,2 mln eurot (5,8%) suurem.

Töötukassa 2014. a kaheksa kuu kulu on 78,8 mln eurot ehk 53,8% eelarvest. Võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga on kulu 11,7 mln eurot (12,9%) väiksem.

Kulude suurenemine võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest

• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 9,9%, (70,7% eelarvest, ülekulu 4,1 pp) ja maksejõuetuse korral 13% (eelarvest 52,2%), tööjõukulud 10,7% (60,2% eelarvest).

• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on kasvanud saajate arv 163 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1467 eurolt 1544 eurole.

• Kuigi keskmine hüvitis on vähenenud 2114 eurolt 2015 eurole, suureneb hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 156 isiku võrra.

Kulude vähenemine võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 8,8% (55,8% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 18,9% (61,2% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 37,7% (38% eelarvest), töötutoetus 2,6% (57,3% eelarvest), majandamis- ja muud kulud 11,7% (63,2% eelarvest).

• 2014. a kaheksa kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 310 eurolt 335 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 4535 isiku võrra.

• 2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10 489 isikule vähem.

Eelmise aastaga samasse suurusjärku jääb töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 0,5% (60,2% eelarvest).

Töötukassa

TÖÖHÕIVE• 2014. aasta augusti lõpus oli registreeritud töötuid 25 224 isikut

ehk 1 243 töötut (4,7%) vähem kui eelmisel kuul ja 8 070 töötut (24,2%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli augusti lõpus 4%, 2013. aastal samal ajal 5,2%.

• Uusi töötuid registreeriti kaheksa kuuga 40 223 isikut, mis on 5 156 (1,1%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 466 (9,9%) töötut on registreeritud vähem võrreldes eelmise kuuga.

• Töötuna arveloleku lõpetasid kaheksa kuuga 49 561 isikut, 2013. aastal samal ajal 52 439 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus septembri lõpuks 1,61 miljardi euroni

• 2014. aasta septembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,61 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,24 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 196 mln euro võrra ehk 13,9 protsenti.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014.Augusti lõpus oli ülejääk 0,23% SKPst (45 mln eurot)