Autorid:Uku VarblaneKerly EspenbergUrmas VarblaneTõnu Roolaht (toimetaja)

Tartu Ülikooli Kirjastus2011, 354 lk.

Raamatu saamislugu

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusRAKE koos majandusteaduskonnaga konkureeris EAS-i konkursil masinatööstuse sektoriuuringu läbiviimiseks. Uuring toimus 2010 sügisest kuni 2011 suveni.Töö tulemuste põhjal koostati kollektiivne monograafia, milles püütakse kaardistada Eesti masinatööstuse hetkeolukord ja arenguväljavaated.Toimetajatöö tegi vanemteadur Tõnu Roolaht.

Eesti masinatööstuse sektoriuuring

Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eesmärk: kaardistada Eesti masinatööstuse peamised

protsessinäitajad, tuumikkompetentsid ja võimekus ning pakkuda lahendusi sektori konkurentsivõime arendamiseks

Ajavahemik: september 2010 – juuli 2011 Masinatööstus laiemas tähenduses - lisaks metalli- ja

metallitoodete ning masinate ja seadmete tootmisele ka elektroonika- ning transpordivahendite tööstus.

Uuringu raames viidi läbi 100 intervjuud, lisaks veebipõhine ankeetküsitlus (kokku 143 vastust, sh intervjuude omad)

Neli teemapõhist fookusgrupiarutelu (haridus, koostöö, riigi roll, tulevikuväljavaated)

StruktuurSissejuhatus1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime3. Masinatööstusettevõtete sisetegurite seisund4. Eesti masinatööstus kui eksportsektor5. Uuendused ja koostöösuhete areng Eesti masinatööstuses6. Eesti masinatööstuse arengu tugiraamistik7. Eesti masinatööstuse toimetulek majanduslangusega8. Masinatööstuse globaalsed arengutrendid ja Eesti

masinatööstuse eelised9. Eesti masinatööstuse arengusuunad10. Soovitused Eesti masinatööstuse konkurentsipositsiooni

parandamiseksKokkuvõte

Masinatööstuse roll erinevates riikides - lisandväärtus

Masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevast tööstusest (%)

20 1724

29

42 4551 50 51

48

58

18 2230

32

46

5253 56 53 55

60

2026

31

3947

52 53 5456 58 60

0

10

20

30

40

50

60

70

2001 2005 2008

Eestis II kv.2011 – 36.8%

Harude struktuur – lisandväärtuse tase ja hõive osakaal

• Mõneti struktuurne probleem? - Eestis on väga suur osakaal ühel valdkonnal (metalltooted), milles pikas plaanis tootlikkust oluliselt suurendada on keeruline

Masinatööstuse allharude osakaal kogu masinatööstuse hõivest (%)

Lisandväärtus ühe hõivatu kohta masinatööstuse allharudes (tuh. EUR)

Võrdlev hinnang Eesti masinatööstuse konkurentsipositsioonile - kokkuvõte

• Masinatööstuse tähtsus Eestis võrreldes teiste riikidega nii loodud lisandväärtuse kui tööhõive seisukohalt suhteliselt väike

• Masinatööstuse struktuur juhtriikidest erinev• Eestis suhteliselt suurem hõive osakaal harudes, mille

lisandväärtus masinatööstuse juhtriikides madal – struktuurne probleem?

• Struktuurimuutuste panus tootlikkuse kasvu olnud siiani väga väike

Ettevõtete jagunemine suuruse järgi

• Masinatööstus on väga killustunud – palju mikroettevõtteid

41

49

57

59

64

71

77

78

88

18

11

14

10

14

11

11

11

6

18

17

18

12

11

10

8

8

4

7

8

9

9

11

4

2

2

1

16

16

2

10

4

2

2

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

mootorsõidukid, haagised

elektriseadmed

mujal liigitamata masinad ja seadmed

arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed

metallitootmine

kogu masinatööstus

metalltooted

muud transpordivahendid

kogu majandus

1-9 10-19 20-49 50-99 100 ja enam

Masinatööstuse ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi 2011 aasta 1. kvartalis (%).

 KOKKU

Metalli-tootmine

Metalltooted

elektroonika elektriseadmedmuud

masinad ja seadmed

mootor-sõidukid, haagised

muud transpordi-vahendid

2005 28 33 18 65 48 25 95 132009 21 16 13 50 67 26 55 9

2011 I kv 20 17 11 55 59 21 78 7

Masinatööstuse ettevõtete keskmine suurus mõõdetuna töötajate arvu alusel

• Hetkeülesanne – lisandväärtuse kasvatamine läbi teadmusmahukama allhanketöö suurendamise ja omatoodangu osakaalu kasvatamise

• Tulevase edu jaoks oluline, kuivõrd suudetakse väärtustada koostööd nii ettevõtete kui ka toetavate struktuuride vahel ning kuidas suudetakse ette näha ja kaasa minna suuremate globaalsete trendidega

• Riigi tugisüsteemide arendamine, et pakkuda ettevõtetele tuge teadus-arendustegevuse valdkonnas

Mõned järeldused

Innovatsioon

• Uuendusi on tehtud ka majanduskriisi ajalProtsessiinnovatsioonid viimasel

3 aastal

Uute toodete turuletoomine viimasel 3 aastal

54

20

20

46

80

80

0% 20% 40% 60% 80% 100%

uued tootmisprotsessid

uued ostujuhtimisprotsessid

uued tootmise abitegevused

jah ei

Innovatsiooni takistavad tegurid

6

9

14

17

20

26

34

35

34

11

29

34

34

31

26

30

39

19

41

32

35

30

23

23

21

61

16

17

11

12

18

12

0% 10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%

vajaduse puudumine

välisomaniku vähene huvi

tehnoloogilise informatsiooni puudumine

võimalike koostööpartnerite puudumine

uuendusprojektide madal tulusus

ebakindel või puuduv nõudlus uute toodete järgi

finantseerimisvõimaluste puudumine

vajalike oskustega töötajate puudumine

väga oluline pigem oluline pigem väheoluline pole üldse oluline

(N=124)

Tulemused – teadus-arendustegevus

• Suur osa ettevõtetest ei tegele teadus-arendustegevusega.

Põhjuseid on mitmeid:

- ei nähta vajadust (allhankele orienteeritud ettevõtetes)

- pole võimekust (väiksematel ettevõtetel)

• Tootearendus on paljuski kliendikeskne, vähestel ettevõtetel on olemas tootearenduse plaan

• Kõrgharidussüsteemis motivatsioonisüsteem ei suuna teadlasi koostööle ettevõtetega

Teadusasutustega koostööd takistavad tegurid (%)

10

17

26

27

40

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

TAde soovimatus koostööd teha

keerukus kontakti leidmisel

info puudus

TAde tegevusel puudub ettevõttes rakendus

puudub ettevõttepoolne vajadus

(N=143)

• „Lasime TTÜ-s ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis katsetusi läbi viia, kuid need on olnud ühekordsed, lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Pikaajalist koostööd ei ole tehtud, pigem on see ühekordne tellimine.“ (Metalltoodete tootmisettevõtte tootmisjuht)

• „Meil on olnud tahtmist kaasata ülikoole ja sellest ei ole midagi välja tulnud. /.../ Me oleme oma jõududega hakkama saanud, oma inseneridega ja mida me siis arvutada ja visualiseerida/simuleerida ei oska, seal me oleme lihtsalt läinud selle riski peale, et tuleb katsetustega välja, katsetused lähevad selle võrra kallimaks, kahjuks läheb see raha Eestist välja.“ (Elektrijaotus- ja juhtimisseadmete tootmisettevõte juhataja)

• „Oleme teinud koostööd TTÜ-ga, otsisime tehnilistele probleemidele lahendusi, probleemid on nii spetsiifilised, et endal ei ole kompetentsi, teadmisi, tehnoloogiat. /.../ Konsultatsiooniettevõtetega oleme teinud koostööd kvaliteedisüsteemide juurutamisel, personali otsimisel. /../ Kõiki kompetentse ei saa (Eesti) riigist kätte, tuleb mujalt sisse osta, oleme Soomega koostööd teinud.“ (Väliskontserni kuuluva elektroonikaseadmete tootmisettevõtte juhataja)

Muud väljakutsed

• Strateegilise arenguvisiooni nõrkus nii ettevõtete kui sektori kui terviku tasandil

• Ühendavate katusorganisatsioonide nõrkus

• Regionaalne majanduspoliitika (riigipoolsete partnerite nõrkus regioonides)

• Kuidas muutub sektori positsioon väärtusahelas tulevikus?

Masinatööstust mõjutavad trendid

Paindlik tootmine (adaptive manufacturing) ja masskohandumine (mass customization)

• Põhiolemus:– kiire reageerimine turuvajaduste muutumisele– suutlikkus toota väikepartiisid masstootmise

võimalusi ja eeliseid kasutades• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:

– tootmise paindlikkuse osas on valmisolek rahuldav kuni hea

– teadmised globaalsetest tarbijatest ja tarbijasegmentidest on pigem nõrgad

Teadmuspõhine innovaatiline tootmine (knowledge-based innovative production)

• Põhiolemus:– erinevate teadusvaldkondade alusuuringute,

tehnoloogia ja organisatsioonilise teadmuse ühendamine innovaatiliste toodete tootmiseks

• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:– ettevõtete teadus- ja arendustegevuse baas on ebapiisav– side Eesti teadus- ja arendusasutustega ei ole piisav– ettevõtted ei osale üle-Euroopalistes arendustegevuse

projektides – üldine informeeritus globaalsetest suundumustest on

tagasihoidlik

Kaasnevate teenuste osatähtsuse suurenemine

• Põhiolemus:– toodetega kaasnevate teenustega seotud tulu

osatähtsuse suurenemine

– tehnoloogiaga seotud teenuste väljatöötamine

• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:– koostöö ettevõtete vahel nõrk

– võimekus ja valmisolek kasutada koostööks IT-lahendusi suhteliselt hea

– IT lahenduste pakkujate valmisolek mõõdukas