Väljaandja Ees Folkloorinõukoguj u u n i 2 o 1 6

Rahvusvaheline Pärimuspidu BALTICA on kolme Bal riigi ühisfes val, mis sai alguse 1987. aastal Leedus ning toimub kordamööda Ees s, Lä s ja Leedus. Bal cal on CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifes valide ja Rahvakuns Nõukogu) folkloorifes valide tunnustus ning on seeläbi osa ülemaailmsest folklooriliikumisest. Pärimuspidu juhindub UNESCO folkloorikaitse prioritee dest ja üh b riigi põhisuundadega rahvakultuuri arendamisel. BALTICA on riigifes val nii oma rahvuskultuurilise tähtsuse kui ka regionaalse aspek poolest. Fes valist võtavad osa kõikide maakondade folklooriharrastajad, vähemusrahvuste folkloorirühmad ja külalisrühmad paljudest välisriikidest. Suurele pärimuspeole eelnevad paikkondlikud eelpeod ja koolitused üle Ees maa.

B A L T I C A P O E B P Õ U E J A K O D U K Ü L A Õ U E !B A L T I C A P O E B P Õ U E J A K O D U K Ü L A Õ U E !Pärimuspidu Bal ca 2016 väärtustab rahvakalendri pärimust ning tuletab meelde pühade tähtsust nii inimese isiklikus elukalendris kui ka aastaringis, tõstes seekord tähelepanu keskmesse jaanipäeva ja jaanikombed. Pidutsetakse viisil, nagu seda on teinud meie esivanemad ammustel aegadel. Pühad aitavad puhata, rõõmustada, hendada kogukonna ja peresidemeid, taasluua iden tee ,

anda edasi traditsioone. Pärimuspidu Bal ca peab tähtsaks koduküla/õue jaanitulede traditsiooni ja jaaniaja pärimuslikult tähistamist, tuletadades meelde esivanemate suvise pööripäeva kombed ja tavad. Oluline on anda ka tänapäeval jaanipäevale kui tähtsaimale suvepühale sügavam ja pühalikum sisu.

Pühade pidamine ja pidu selle sees on koosloomine. BALTICA suunab tähelepanu koosloomisele ning ei soovi olla tarbimispidu. Peo motoks ei ole mi e meele lahutamine, vaid meelte kooshoidmine ja kokkukoondamine erinevate

ühistegevuste kaudu. Ka pühadeks valmistumine on oluline osa pühadest ja pühademeeleolust. BALTICA eesmärk on julgustada isetegemist ja oma kogukonna kasvatamist, et jaanipäev oleks kogukondlik, perekondlik, hubane püha, kus on laulu, tantsu, pillimängu ja kombetalitusi, mida peost osavõtjad ise teevad ja korraldavad.

Püha on see, mida tuleb teha ise, mida ei saa osta. Jaanilaupäeval lillede korjamine, lillepärgade ja vihtade tegemine, roogade valmistamine, jaanitule kaunistamine, saunas ja pühapaikades käimine, pidulikult riietumine. Traditsiooniliselt on levinud, et peole mindi oma toidukorviga. Püha meeleolu tekib siis, kui pidu on piisavalt kodune, kus inimesed võtavad ise ak ivselt tegevustest osa, austavad muusikuid ja muusikat, laulavad, tantsivad, mängivad mänge, teevad kombetalitusi. Päeval ja õhtul ei ole esinemisprogrammi, lava ja helivõimendust, eesmärk on mõnus koosolemine, mi e esinemine.

Soovime kõigile ehedat ja pühalikku jaaniaega!Pärimuspidu Bal ca 2016 toimkond

2 2 . - 2 4 . j u u n i

R A H V U S V A H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A

T E A B E L E H TT E A B E L E H T

R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T J U U N I 2 O 1 6

P a i k k o n d l i k e p ä r i m u s p i d u d e p ä r l i dAasta jooksul enne suurt pärimuspidu toimusid kõigis Ees ajaloolistes paikkondades kohalikud eelpeod, kus selle kandi muusikud, tantsijad, jutuvestjad pidasid ühiselt pidu või tähistasid mõnda tähtpäeva (nt urbepäeva, jüripäeva, talisteid, suvisteid). Sel viisil esitle uhkustundega oma isiklikku ja paikkondlikku pärimust ning kantakse seda edasi. Pidusid külastasid folklooriasjatundjad, kes andsid kohalikele korraldajatele ja tegijatele tagasisidet, kaardistades maakonna hetkeseisu ja seades silma jäänud

suurepärased pärimuskultuuri esindajad teistele eeskujuks. Kokku pee üle 20 pärimuspeo Rapla-, Järva-, Valga-, Tartu-, Põlva-, Võru-, Viru-, Jõgeva-, Viljandi-, Lääne-, Pärnumaal, Tallinnas ja saartel. Lisaks toimusid Ees Folkloorinõukogu koolituskeskuse koolitused “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev”. Eelpidude osalejad saavad üle Ees omavahel kokku ja esitlevad end kõigile pidude külastajatele 2016. aasta jaaniajal.

F o l k l o o r i a s j a t u n d j a t e m õ t t e k i l l u d e e l p i d u d e l t

Rääma folklooripidu Pärnus, 20.02.2016Kiidan väga ingerisoomlaste e eastet. Erinevad põlvkonnad koos, tantsitakse täpselt oma vanusele ja eale kohaselt – noored lähevad hüpleval sammul, vanaemad oma jala astumise järgi ja pisikesed piigad, üldse ei seganud, et tantsusammud sassi läksid, nad olid nii tublid, et paari tuuriga tulid juba teiste tantsijatega kaasa. Vaat sellist vaatepil ootaks folklooripidudelt rohkem!Ülle Jantson, pärimusmuusik

Rääma folklooripidu

Seto ja Peipsivene talude avamine Ees Vabaõhumuuseumis, 23.05.2015Seekordne Suprjadki kontsert tõestas veelkord, et tegu on iga professionaalse folkloorikollek iviga, kes on suuteline heal tasemel esitama nii autentset folkloorset repertuaari, kui ka folkloori töötlusi, ja millest, vastavalt esinemise iseloomule, koostatakse eri programme – seekord siis Peipsi vene vanausuliste folkloorist ja kaasaegsest uusloomingust, mille teemaks oli Peipsiveere vene rahvakultuur.Igor Tõnurist, rahvamuusikateadlane

Suprjadki

X Taaderandi talisted Tartus, 26.-28.11.2015Väga hea võimalus lapsi võõrama ja keerulisema pärimuslaulu-mängu juurde juhatada on ka lihtsas arusaadava muinasjutuainelise loo lavastamine, kuhu vahele saab põimida tegevusega seostuvaid laule, mänge ja pillilugusid, nagu tegid näiteks Jauramid, Kaval käsi ja Maranajuur.Janika Oras, rahvaluule- ja muusikateadlane

F

R

Kris n Viljamaa

Taaderandi talisted

J U U N I 2 O 1 6 R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T

Vana-Vigala pärimuspäev Raplamaal, 1.08.2015Mulle isiklikult pakkus väga meeldiva üllatuse Juuru naiste väikekandleansambel. Nende naiste pillilood ja jutud olid kaasahaaravad. Kuulajana oli kanneldajate mängus ja ka verbaalses väljenduses tunda austust esitatava suhtes ning taustateadmisi, mida sageli ei kohta. Eraldi väärib kiitust naiste püüe luua ise kandlepalu vanas kandlemängu võtmes.Krista Sildoja, rahvamuusikaõpetaja

Vana-Vigala pärimuspäev

Järvamaa jõulufolk Paides, 6.12.2015Tunnustamist väärib ka üheskoos pärimustantsude tantsimine. Oli näha, et seda teh lus ja nakatava hooga, samas võinuks olla see plokk paremini läbi mõeldud, silmas pidades enam meie pärimuslikku tantsutraditsioone. Küla- ja kiigepidudel on õpitud tantse vaadates ja vanemate traditsiooni kandjatega tantsides. Selle läbi omandatakse õige tantsu hoiak, tunnetus, sammus k ja varieerimise printsiibid. Tunnustame Rakukese ansambli ülesastumist, mis oli lihtne, siiras ja ehe. Tore, et musitseeritakse perekonni koos ja antakse lastele juba varakult pärimusepisikut edasi.Mari Tammar, pärimusmuusik ja Ene Lukka-Jegikjan, pärimuskultuuriõpetaja

Järvamaa jõulufolk

Saarde pärimuspäev Kilingi-Nõmmel, 16.04.2016Surju Põhikooli õpilased esinesid Tiia Hermanni eestvedamisel eri julgelt. Eks eelmisel päeval toimunud ülesastumine Türi fes valil „Regilaul uues kuues“ ning seal saavutatud eripreemia tantsu, laulu ja pillimängu oskusliku ühendamise eest andis noortele folkloorihuvilistele jõudu ning indu veelgi juurde. Pärimuspäeva lõpetas lõõtsamänguansambel „Lõõtsavägilased“ Karksi-Nuiast. Nende pillimängu saatel oli hea laulda ja tantsu lüüa ning pillikõla kõrvus kodupoole sammuda.Grete Tammalu, rahvamuusikaõpetaja

Saarde pärimuspäev

Karjapoiss on kuningas Männituka lasteaias Audrus, 23.04.2016Armas oli vaadata, kuidas külmale ilmale vaatamata pisipõnnid emade-isade suunamisel või nendega koos tehes mänguringi astusid. Üks populaarsemaid kaasategemisi oli kindlas pulgatants – lisaks tantsuringi poistele an võimalus oma oskused e e näidata kõigil, kel pulk käest löödi. Lisaks Audru noortele naistele olid tantsulus näitamas ja kaasa tegemas ka Kajaka seltsi väärikad või Pärnu Kesklinna lasteaialapsed. Kokkuvõtvalt – mina olen tuleval aastal Audrus kohal! Ja kogukonnale – vedage oma naabrid ja naabrite naabrid kaasa sellisest võrratust päevast osa saama! Kindlas suured tänusõnad korraldajatele ja ka muusikutele - Peeter Joosep ees lõõtsal ja Anu Kuusk viiulil.Ülle Jantson, pärimusmuusik

Pärimuspidu Karjapoiss on kuningas

Järvama aa ja

Karjapoiss on kup sss23.04.20162 6Armas oli vaadata,aamApisipõnnid emade-isadnp iõmänguringi astusid. Ükoli kindlas pulgatantsvõimalus ooooma oskused e mmõlölllllllllllllllllll ödi. Lisaks Audru noorti snäitamas ja kaasa tegemas kaPärnu Kesklinna lasteaialapsed.su atuleval aastal Audrus kohal! Ja koanaabrid ja naabrite naabbrid kaasa sesiiaa iosa saama! Kindlas suured tänusõnss nnu õsmuusikutele - Peeter Joosep ees lõõtsas sõpÜlle Jantson, pärimusmuusikiiiu mp u ss

R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T J U U N I 2 O 1 6

Pärimuspidu Bal ca 2016 algab Mooste pärimuspäevaga 22. juunil. Sellel päeval muutub Mooste mõis tõeliseks pärimuskülaks, kuhu tulevad kokku üle Ees erinevad folkloorirühmad, rahvamuusika ansamblid, lauluseltsid, jutuvestjad ja pillimehed. Tegevusi jätkub kõikjale ja kõigile, oodatud on pered, lapselastest vanavanemateni. Pärimuspäev algab kell 11 Mooste Rahvamuusikakoolis näituse avamise ja päev kulmineerub Mooste Folgikojas kell 17 peetava Bal ca avapeo ja sellele järgneva simmaniga.

• Avatud on kodukohvikud ja kohalikud e evõtjad pakuvad oma kaupa• Töötubades saab õppida laulumänge, tantse, käsitööd• Mooste mõisa erinevad põnevad kojad kutsuvad uudistama• Süüdatakse jaanituli• Jaaniõhtuks saab meisterdada sõira, lillepärgi, saunavihtasid ja palju muud• Päevapiltnik jäädvustab jaanilisi peorõivastes• Bal ca väliskülaliste ja Ees esindajate e easted

Ees pärimuskultuuri esindajad: Mooste Rahvamuusikakool, Kapell Lustpill, Võru muusikakooli ja loovuskooli kandleõpilased, jutuvestjad Helju Kalme ja Silvi Jansons, Märjamaa gümnaasium, Lüü-Türr, Naisrühm Tsõõr ja segarühm Kannel, Õie Sarv perega, leelokoor Madara´, Külli Valk, Võru Kandle kapell, Kõivokõsõ, Hõpõhelme´ ja Meremäe mehe´, Kadrina Kadrid, Ahja seltskonnatantsuklubi ja memmede rahvatantsurühm, rahvamuusikaansambel Jauram, MuusikMees, Väike Hellero, Tartu parmupilliak iv, Moisekatziq, Pilleriin naisrühm, seto laulukoor Helmekaala´, nasiansambel Rainka, seenioransambel Eluõied, Värten, ingerisoome folkloorirühm Röntyskä, Juks näitetrupp, Ilotsõõr, rahvatantsurühm Vormsi, rahvamuusikaansambel Siller.

Tänu kuulumisele rahvusvahelisse folkloorifes valide võrgus kku CIOFF on Bal cal õnnestunud aastate jooksul Ees sse tuua palju erinevate välisriikide folkloorirühmi ja kultuuride tutvustajaid. 90ndatel aastatel käis siin ka mitmeid külalisi eksoo listest ja kaugematest riikidest. Tänavu tulevad väliskülalised aga lähriikidest - Poolast, Venemaalt (Pihkva), Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Šveitsist, Soomest ning loomulikult ka Bal maadest Lä st ja Leedust.

Tegemist on kollek ividega, kes tunnevad oma piirkonna pärimuskultuuri vastu sügavat huvi ning elavad selle vaimus igapäevaselt: tantsides, lauldes ja mängides pillilugusid mi e ainult fes validel ja kontser del, vaid ka spontaanselt omavahelistel kokkusaamistel ja oma pere ning kogukonna keskel olles. Nii toovad nad ka Bal cale kaasa teadmisi enda kodukoha suviste pühade tähistamisest, traditsioonilisi maitseid ning rikkalikku käsitööd.

Gruusiast pärit ansambel CHVENEBUREBI on kodumaisele

Ka Taal

folgisõbrale juba tu av nimi, kuna mehed on külastanud Ees t mitmel korral ka varem. Vägeva gruusia meestelaulu kõrval, mille ansambli liikmed löövad lah igal võimalikul hetkel nii lava ees, lava taga kui ka lava peal, mängivad nad ka erinevaid rahvapille ning tantsivad gruusia rahvatantse.

ulngivad nad a

ruusia rahvataantse.

Ka Valgevenest pärit GUDA, Ukrainast pärit ROZHANYTSIA ning Venemaalt Pihkvast pärit UGRADA on kogunud

Chveneburebi Gruusiast

P Ä R I M U S P I D U B A L T I C A V Õ Õ R U S T A B K Ü L A L I S I K A V Ä L I S R I I K I D E S TV Õ Õ R U S T A B K Ü L A L I S I K A V Ä L I S R I I K I D E S T

J U U N I 2 O 1 6 R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T

Kui jaaniõhtud külaplatsidel peetud, siis Pärimuspidu Bal ca kutsub kokku Põhja-Ees sse Vanamõisa Vabaõhukeskusesse jaanipäeval 24. juunil. Bal ca pererahvas ootab külla folkloorikollek ive, ansambleid, lauluseltse ja pillimehi, et üheskoos laulda ja jaanitule ümber tantsida. Kõik teised huvilised saavad samu kaasa lüüa ja nau da pärimuspidu jaanipühal. Sissepääs peole on prii, kuid ühisele peolauale on oodatud pärimuslikule jaaniajale sobilik toit, eri kodune küpse s.

• Ühislaulmisel saavad kõik koos jaaniaja laule laulda • Tantsuplatsil veavad folkloorirühmad eest eri kandi tantse • Lauluplatsilt kostab pärimusmuusika ja regilaulud • Mänguplatsil toimuvad ringmängud ja tegevused lastele • Lõkkeplatsil süüdatakse jaanituli ja pühitsetakse tule maagilisust • Kõik külalised on palutud ühise pika söögilaua äärde• Bal ca väliskülaliste ja Ees esindajate e easted

Ees pärimuskultuuri esindajad: Leigarid, Leigarite lauljad, kandleansambel LiUli, Tallinna Võru Seltsi folklooriansambel LIISO, vokaalansambel Karuohakas, Rannapõngerjad, Kiitsharakad, Kaasike, Pärimuslaulu seltsing, Kullero, Mummot, Nõmme pillikoor, Lustpill, LÜÜ- TÜRR, liivlaste rühm Kandla, lätlaste rühm Delve, vähemusrahvuste folkloorirühmad Bõliina, Suprjadki, Žurba ja teised.

Soomes tegutseva tantsuteatri HÄMY noortest õpetajatest ja eestvedajatest koosnev ansambel toob Bal ca pärimuspeole põhjanaabrite kiired polkad, pidulikud ja traditsioonilised kadrillid ning kauni pärimusmuusika. Lisaks tutvustavad HÄMY liikmed ka Soome mitmehäälset rahvalaulutraditsiooni ja erinevaid suvise pööripäeva kombeid.

Šveitsi LES ANCIENS DE LA FARANDOLE toob Bal cale unikaalse alpi sarvede mängutraditsiooni koos

Rozhanytsia Ukrainast

traditsioonilise lipuviskamisega. Lisaks tutvustavad peamiselt abielupaaridest koosneva ansambli naispere liikmed imemaitsvat Šveitsi traditsioonilist maiustust, mida valmistatakse fes vali külaliste silme all otse elaval tulel küpsetades.

laialdaselt tuntust nii oma kodumaal kui ka väljaspool. Tegemist on ansamblitega, kelle repertuaar põhineb lisaks arhiivimaterjalidele ka grupi liikmete tehtud etnoloogilistel ekspeditsioonidel oma kodukandi külades, kus nad on kogunud, lindistanud ja uurinud vanemate külaelanike käest kohalikke traditsioone, kombeid ja tavasid. Lisaks väliekspeditsioonidega tegelemisele ühendab neid kollek ive ka repertuaari laiapõhjalisus: rituaalsed rahvalaulud, pärimustantsud, rahvamuusika erinevatel pillidel, vanad käsitöövõ ed. Kõik kolm kollek ivi veavad eest ja tähistavad ak ivselt erinevaid aastaringi tähtpäevi ja pühasid oma kogukonnas ning viivad läbi temaa lisi õpitubasid ja töötubasid. Neid iseloomustab op mism, püüdlikkus ja kirglikkus, et üheskoos luua kauneid, erilisi ja traditsioonilisi esinemisi ja kombetalitusi.

rjadki,

amisega. Lisaks tutvustavadLkoosneva ansambli naispereko av n li

traditsioonilist maiustust, midatda o iste silme all otse elaval tulelas lt e

LES

ANCI

ENS

DE LA

FA

RAND

OLE

Sve

itsist

järgneb...

R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T J U U N I 2 O 1 6

Ansambel ISTEBNA on hoolimata oma nooruslikest liikmetest üks vanimaid ja tunnustatumaid folkloorirühmi Poolas. Sarnaselt Valgevene, Ukraina ja Pihkva kollek ividega on ka ISTEBNA repertuaar väga mitmekesine ja lai, ulatudes vanadest karjaselauludest mägielanike keelpillimuusikani ning piirkonna traditsiooniliste rahvatantsude tantsimisest ja õpetamistest erinevate rituaalsete kombetalituste läbiviimiseni kogukonnas.

Naabrerriikide Lä ja Leedu pärimuskultuuri toovad Bal cale kolm suurejoonelist folkloorirühma. Etnomusikoloogidest ja pärimusmuusikutest koosnev ansambel VISI tutvustab leedukate rikkalikku arhailiste rahvalaulude pärandit. Iecava linnast Lä maalt pärit nooruslik ja energiast pakatav folkloorirühm TARKŠKI toob Bal cale oma ringmängud, pillimuusika, kaasahaaravad rahvatantsud ja rahvalaulud ning viieliikmeline Riiast pärit ansambel VILCENES tutvustab sügavu lä mitmehäälset rahvalaulutraditsiooni, kohalikke jaanipäeva pidamise kombeid ning samu traditsioonilist toidukultuuri ja käsitööd.

Istebna Poolast

P ä r i m u s p i d u B a l t i c a v õ õ r u s t a b k ü l a l i s i k a vä l i s r i i k i d e s tjärg...

Tark ki Lätist

Jaanipäev (ka suured päevad, suvine päevapesa, leedupäev, jaanik) on kesksuve püha. Käes on aasta pikimad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Kohe-kohe käänab päev ja valge aeg hakkab jõulude poole lühenema. Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end tervise ja hea väega. Jaanituli on koosloomine. Kaasake sellesse varakult oma pereliikmed, sõbrad ja kogukond. Otsige üles ja julgustage tule ääres esinema koduküla pillimehi ja eestlauljaid.

Pühademeeleolu loomine algab kodus. Varuge-valmistage pühadetoidud, mille hulgas on aukohal juust, sõir, kodujuust, kama, jogurt, jää s ja muud piimaroad. Pühadetoidud on ka munad, kodused saiad, leivad ja pirukad ning rannas kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali. Esivanemad on pidanud tuld kui sellist pühaks, kuid eri püha on jaanituli. Tehke tulekoht aegsas korda. Tulepuud seadke kokku alles mõned päevad varem, et linnud sinna pesa ei teeks. Tulle pange üksnes puid, oksi, kände jm taimset ollust. Et lõket oleks hõlpsam süüdata, seadke selle sisse peentest puudest,

Ahto Kaasik

laastudest ja kasetohust hakatus. Tulekoha võib ümbritseda maasse pistetud kaseokstega. Kaskedega ehitakse samu kiik.

Koristage enne tulele minekut toad ja peske põrandad. Tooge tuppa kased ja lilled, samu eh ge nendega oma sõiduk. Põimige saunavihta 9 liiki lilli ja käige saunas. Pange selga pidurõivad, kui on siis rahvarõivad. See on ju aasta tähtsaim püha. Võtke korvides ja kaunites nõudes kaasa pidusöögid-joogid, toitude alla valge lina ning istumise alla tekk. Ja tule jaoks peab igaüks kaasa viima kasvõi ühe raokese. Tule süütamine on sündmus. Vanas on piduõhtu hakatuseks läidetud ridva otsas väike tõrvapü , ehk kutsesõnn, mis annab kogunemiseks märku. Minge tulele võimalikult pikk maa jalgsi. Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks jaanilõkke süüdata vanem lugupeetud inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng ja laul.

Vana tava on käia kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele jaanikahja ehk andi, natuke igast söögist ja joogist. Toidu jagamine tulega pühitseb pidusöögi ja -õhtu. Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake

P ü h i t s e m e j a a n i k u tr õ õ m s a l t j a m õ n u s a l tr õ õ m s a l t j a m õ n u s a l t

ge selga n ju aasta tähtsaim t it ät

es nõudes kaasa pidusöögid-põinnna ninn ng istumise alla tekk. Ja a ki kg

viima kasvõi ühe raokese. Tule ueaaas on piduõhtu hakatuseks s kd õprvapü , ehk kutsesõnn, mis k õMinge tulele võimalikult pikk t k

aolt kohal, võiks jaanilõkke a kene. See on pidulik hetk, eul.

ripäeva ümber tule, et äpasumist on perenaised mm

atuke igast söögisst ja tgb pidusöögi ja -õhtu. ss

üle tule ja hõisake

ge

J U U N I 2 O 1 6 R A H V U S VA H E L I S E P Ä R I M U S P E O B A L T I C A T E A B E L E H T H T

julges , sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige. Nau ge selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu. Otsige tule- ehk jaaniusse ning minge lähimale allikale silmi pesema. Enne koitu peske end rohule langenud kastega. See muudab kauniks ja kaitseb haiguste eest.

Mida teame jaanipäeva pärimusest? Teeme tuld, koha toome koju kaski või kaseoksi, teeme enne jaani saunavihtasid ja korjame ravimtaimi, oleme kuulnud sõnajalaõiest ja jaaniussidest. Viimaseid nii mõnedki ka näinud. Mida veel? Kas jaaniaja pärimuses on ka paikkondlikke erisusi? Kui on, siis milliseid ja kust nende kohta teadmist saab? Need on küsimused, millele keskendub praegu Ees Folkloorinõukogu.

Jaaniaja pärimus on rikkalik, aga mida kasutame sellest täna oma jaaniõhtul! Looduse ilu, jõu ja täiuslikkuse abil taotletakse endale ja oma perele head tervist ja elujõudu. Haljaste kaskede toomine nii nelipühadeks kui jaanipäevaks viitab muistsele suve vastuvõtule. Eriliselt tervistavaks peetakse kõike enne jaanipäeva õitsvat ja kasvavat. Saunavihad teh ja tehakse ka nüüd enne jaani.

Tule ümber piste maasse noored kased ringikujuliselt. Ringi diameeter oli umbes 20 meetrit. Ühes otsas oli jaanituli. (Hargla)

Jaaniõhtul tõmma vihust üks oks välja ja vaada leh . Oli lehtede arv paaris, oli kosja ja pulmi oodata. (Nõo)

Aga eri usu jaanikaste tervistavasse mõjusse. See jaanikastega näo pesemise komme pole ka tänapäeval päris võõras. Rahvusvahelise levikuga on inimsaatuse ennustamine sõnajalaõie abil. Tahe teada saada oma tulevase mehe või naise kohta kätkes mitmesuguseid ennustamisviise. Levinum ennustamise viis on tulevase ennustamine lillepärja (7 või 9 liiki taimedest) padja või pea alla panemisega jaanilaupäeva öösel.

Jaanilaup öösel korjata 9 seltsi lilli ja need kella 12 ajal pärjaks punuda, pähe panna ja magama heita. Siis näed öösel oma peigu. (Laiuse)

Üldlevinud oli väga mitmekesine karja- ja põllunõidus, mida sooritasid peremehed ja -naised enamas üksi ja salaja. Põllundusalased pärimused räägivad maagilistest menetlustest hea saagiõnne tagamiseks: korja võõralt põllult rukkipäid ja viidi neid oma aita või põllule, palmitse viljakõrsi, et teiste viljajätku endale saada. Jaanipäevaga seostub palju muistendeid - sõnajalaõie leidmise lood, maapõu oma rikkustega, rahatuled. Eestlaste levinum raha leidmise viis on läbi unkaaugu vaatamine. Kiikumine on püsinud tänaseni. Kiigel lauldakse mitmesuguseid laule. Jaanilaupäeva õhtaks teh kiiged. Pärast tantsimist läksid tüdrukud ja poisid kiigele ja iga tüdruk, kes kiigele tah s minna, pidi kiigetegijale andeid viima - kindad, paelad, jaanipäeva hommiku paar kirjut muna. Kiigel lauldi hommikuni. (Ambla).

Miks peame suvepüha – jaanipäeva ja miks just tule tegemisega? Sel pühal ei tee tuld sugugi kõik rahvad, kes peavad suvepüha. Teada olevad ja kä esaadavad põhjendused on põnevalt erinevad. Ühine on püüd tule puhastava toime abil vabaneda kõigest halvast, sh kurjadest jõududest. Mida suurem tuli ja kõrgemas kohas – seda parem! Sama mõju on veel ja õhul – nendega kokkupuutel tõrju halb eemale nii inimestest kui loomadest ja põldudelt.

Mõned inimesed öeldakse kartvat, et neid talusid, kust inimesed ei lähe jaanitulele, tulekahju ähvardab. Jaanitulel käimine öeldakse käijatele jõudu ja rammu andvat. (Nõo)

Ene Lukka-Jegikjan

skede toe kasstsele ssviitab muisiukõike enepeetakse ks

d teh ja tet aSaunavihadn

r piste maastp tepTule ümberbeeter oli umbmi me tRingi diameHargla) jaanituli. (H

tõmma vihust Jaaniõhtulõv paaris, oli kosja vlehtede arv

usu jaanikastetsnAga eri ega näo pesemise kggjaanikastea

päris võõras. Rahvusvahelisevpäris võõennustamine sõnajalaõie abil. tulevase mehe või naise kohte ot vennustamisviise. Levinum ennusa ue nennustamine lillepärja (7 või 9 liiki tääee ialla panemisega jaanilaupäeva öösel ä

ajal äed

j a a n i p ä e v m ü r a va b a k s -u n i s t u s l o o d u s k e s k s e s t p ü h a s tu n i s t u s l o o d u s k e s k s e s t p ü h a s t

P ä r i m u s p i d u B a l t i c a 2 o 1 6 k u t s u b o s a l e m a k õ i g e

k a u n i m a t e l j a a n i p i d u d e l !

T o e t a j a d :

P ä r i m u s l i k u d j a a n i õ h t u d E e s t i m a a l

Pärimuspidu Bal ca soovis leida need kogukonda ja pärimust hoidvad tegijad ja kohad, kes tahavad ise kaasa lüüa, anda oma panus Bal ca toimumisele Ees s ning tõsta uhkusega esile oma paikkonda. Tänu ak ivsetele külavanematele,

kultuuritöötajatele, folkloorirühmadele jõuab tänavu Bal ca pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, õuedele, mägedele ja parkidesse.

Ja kui uhked nimed - Undva, Keava, Juula, Juba, Kurla, Pääsna, Kääpa, Lüllemäe, Vandjala, Üdruma, Allikukivi, Salevere Salumägi, Emmaste, Käsukonna, Kuijõe,

Rääma, Tsirguliina, Tuhalaane ja nõnda edasi. Kõik Ees maakonnad on esindatud ja kokku andis meile endast teada 36

eriilmelist jaanipidu.

Leidke veebist Pärimuspidu Bal ca jaaniõhtute kaart!

w w w . b a l t i c a . e ePärimuspidu Bal ca 2016 toimkond:

Krista SildojaKa Taal

Ene Lukka-JegikjanLeaanne Barbo

Birgi a TintsMerje Müürsepp-Kuntu

Kris n ViljamaaSiim Sarv

Vabatahtlikud pidude korraldajad üle Ees maa