BioloogiaIX klass

Hea õpilane!Bioloogia tähendab tõlkes eluteadust(kreeka keeles tähendab sõna bios elu jalogos teadust). See tähendab, et bioloogiduurivad kõike seda, mis on elus või on sedakunagi olnud – elusorganisme, nendeomavahelisi suhteid ja suhteidkeskkonnaga. See on esimene koolis õpitavõppeaine, mille nimetuses tuuakse väljasõna „teadus“. Teadus võimaldab vastataväga paljudele uudishimulike inimesteküsimustele. Ja uudishimulikud oleme meju kõik. Hea õpilane, bioloogia õppimine onjustkui rännak vastuste maailma. Käesolevõpik on seejuures abiliseks.

Läbi 7., 8. ja 9. klassi käsitletavateteemade on välja toodud suur hulk tavalisiküsimusi, mis meil kõigil ikka ja jälletekivad, kuid mille vastamisel sageli hädasollakse. Selle põhjuseks on tihti liignetähelepanu suunamine faktide õppimisele.Bioloogia eesmärgiks on aga pigemmõtlemisoskuste arendamine. Kui oled niitark, et õpid selgeks, kuidas küsimustelevastata, siis oskad lahendada ka keerulisiprobleeme, mida inimkond veel praegu eitunnegi.

Püüame koos bioloogiat õppides aru saada,millised protsessid eluslooduses toimuvad,kuidas need toimuvad, miks need toimuvadja kus need toimuvad. Õpime seda, kuidaslahendada probleeme ning viia läbiteaduslikku uurimistööd. Kasutame arvutiteväärtuslikku abi ja teeme praktilisi töid.Õppimise edukus sõltub aga eelkõigeSinust endast. Ole agar küsija ja vastusteotsija ning siis tunned ka rõõmu bioloogiaõppimisest ja avastad enese jaoks põnevamaailma, milles me elame.

Bioloogia võimaldab mõista ka seda, kuidastoimub õppimine. Lihtsalt öeldes onõppimine ühenduste loomine närvirakkudevahel.

Bioloogia aitab leida vastuseid paljudeleküsimustele.

Kuidas õppida bioloogiat?Sinu käes olev bioloogiaõpik on vaid üks abimees bioloogia õppimisel. Heade tulemustesaavutamiseks tuleb Sul endal palju küsida, mõelda, uurida ning ka ringi vaadata ja lugeda.Bioloogia õppematerjalid on kõikjal meie ümber, sest on ju bioloogia eesmärgiks uuridaelusolendeid, nende arengut ja omavahelisi suhteid ning seoseid eluta keskkonnaga. Seega hoiasilmad lahti ja Sa leiad pidevalt seoseid bioloogias õpitavaga oma igapäevasest elust. Bioloogiaõppimiseks hea uurimisobjekt oled Sa ise, aga ka Su sõbrad, koduteel kohatavad elusolendidning uudised internetis, raadios, televiisoris või ajalehes. Sa elad infoajastul, kus õppematerjaleon meeletul hulgal. Nii on kõige olulisem omandada oskus info kasutamiseks. Õpi küsima jamõtlema!

Igapäevaseks tööks oleme Sulle koostanudõpiku. See ei ole tavaline lugemik, vaid pigemkogumik tekstidest ja piltidest. Õppimise käigustuleb Sul neist tükikestest moodustada tervik.Iga peatükk võimaldab vastuse saada ühelesuurele huvitavale küsimusele. Kui oled teemaselgeks saanud, siis loe väikest kokkuvõtet ningtäida kordamisülesandeid. Ühe ülesandenavõiksid teema pealkirjaks oleva küsimuse esitadaka oma vanematele. Vaata, kas oskad õpituneilegi selgeks teha!

Iga tunni materjal on esitatud kahel leheküljel.Tunnid moodustavad peatüki, mille alguses onsissejuhatav lehekülg ning lõpus kokkuvõtekordamisülesannetega.

Lisaks õpikule aitab Sind bioloogia saladusteuurimisel töövihik. Töövihikust leiad esmaltülesande, mille täitmisel saad moodustadaterviku õpikus olevatest tekstidest ja joonistest,aga ka Sulle varem teadaolevast või muudestinfoallikatest leitust ja katsetega avastatust.Töövihikus on ka juhendid praktilisteks töödeksja arvuti kasutamiseks. Mitmed nendestvõimaldavad uurimuslikku õpet – see onõppimismeetod, mis jäljendab teadlaste tegevustuute seaduspärasuste avastamisel. Sinulvõimaldab see avastada eluslooduse protsessidetoimumise seaduspärasusi. Saad teada, kuidaserinevad mõjutegurid mõjutavad elusolendeid.Lisaks õppeülesannetele jakinnistamisülesannetele on töövihikus kaülesanded edasijõudnutele. Nende lahendamisejuurde tuleks asuda kui muu on selge.

Sinu õpiku kõik peatükid on sarnased, etõppimine oleks lihtsam. Õppimisel võiberistada kolme osa: uue teemaomandamine, kinnistamine ja kontrolliminening soovitused täiendavaks tööks.

Bioloogia on teadus. Teadustöö seisneb agaenamasti uurimises ja avastamises. Kuigi Sulon võimalik palju õppida ka sellest, mida teisedon avastanud, on väga oluliseks eesmärgiksõppida ka ise avastusi tegema. Nii võidedaspidi kogu bioloogiateadust edasiarendada. Avastuste tegemise oskusivõimaldab omandada uurimuslik õpe.Uurimuslik õpe on õppemeetod, kus läbihüpoteeside püstitamise ja katseteomandatakse iseenda jaoks arusaammaailmas toimuvate protsesside ja nähtustegaseonduvatest seaduspärasustest.

Tänapäeval on õppimisel, õpitu esitamisel ja hindamisel väga laialdased võimalused kasutadesinterneti avaraid võimalusi ning õpitarkvara. Rida bioloogia õppimiseks sobilikke materjale onleitavad aadressilt http://bio.edu.ee/. Lisaks sellele on aga Sul vaja õppida kasutama tekstitöötlus-,tabelarvutus- ja esitlusprogramme.

Loodusainetes on väga väärtuslikuks reaalsete andmete täpset kogumist võimaldavad mobiilseduurimisinstrumendid. Viimaste abil saab koguda erinevaid sensoreid kasutades infot näitekskeskkonna temperatuuri või süsihappegaasi- ja hapnikusisalduse kohta, et avastada nende teguriteomavahelisi seoseid.

Uurimuslik õpe koosneb erinevatestetappidest. Igal etapil on oma eesmärgid jatulemused.

Õpikus ei ole esitatud pikka teksti.Loodame, et Sulle meeldib toodudlühikeste mõtete läbitöötamine. Nii saad iseenda jaoks terviku moodustada. Selleks onkoostatud töövihiku iga peatüki esimeneülesanne. Ülesande täitmisel hoia lahtiõpik, mõtle teema pinginaabriga koos läbining arutage õpitavat ka kogu klassigaõpetaja juhendamisel. Olulisemad teemagaseonduvad mõisted on trükitud rasvaselt.Need moodustavad bioloogia mõisteteraudvara, milleta läbi ei saa. Vajaduselleiad mõistete selgitused õpiku lõpusolevast sõnastikust. Eraldi tähelepanu tulebpöörata joonistele ja tabelitele. Need onolulised infoallikad. Töövihiku abiga õpidneid ka ise koostama ning analüüsima.

Bioloogia õppimine peab toimuma erinevateõppematerjalide varal. Õpi selgeks, mida saadõpiku ja töövihiku erinevatest osadest, milleks onvaja praktilisi töid ja arvuteid ning ära unustaabilisi – kaasõpilasi, õpetajaid, vanemaid.

probleemi sõnastamine

uurimisküsimuse sõnastamine

hüpoteesi püstitamine

katse planeerimine

katse läbiviimine

tulemuste analüüs ja tõlgendamine

järelduste sõnastamine

probleemi lahendmaine

1. Kui kiiresti saab inimene joosta?Iga organism koosneb paljudest osadest, milleomavaheline koostöö teeb võimalikuks elu. Niimäärab ka maksimaalse jooksmiskiiruse mitteainult lihaste jõud, vaid ka luude ja liigestening kõigi erinevate elundkondade ehitus jatalitlus. Järgemööda avaneb Sul võimalustundma õppida kõigi elundkondade tööd jasellele vastavat ehitust. Alustame tugi- jaliikumiselundkonna ning naha uurimisega.

Selles peatükis otsid Sa vastuseid järgmisteleküsimustele:

• Mitut elundkonda on inimesel vaja?

• Kuidas hoida nahka noorena?

• Miks on meil lihaseid rohkem kui luid?

• Mille poolest erinevad treenitud ja treenimata inimesed?

• Kuidas trenni tehes tugevaks saada ja vigastusi vältida?

1.1. Mitut elundkonda on inimesel vaja?Ilmselt oled juba teadlik sellest, et looduses on praktiliselt iga asi mingi põhjusega. Nii oninimesel ka täpselt niipalju elundkondi kui eluks vajalik. Elundkonnaks nimetatakse sarnaseülesandega elundite süsteemi. Siit järeldades võib öelda, et erinevaid elundkondi on vajaniipalju, kui palju ülesandeid peab üks organism täitma. Varasemast teame, et organismilpeavad olema kõik eluavaldused. Nii on vaja elundkondi selleks, et tagada aine- jaenergiavahetus, reageerida ärritustele, kasvada ja areneda ning iseseisvalt paljuneda. Võiksarvata, et seega on vaja nelja elundkonda. Tegelikult eristatakse aga veelgi enam elundkondi,mis kõik töötavad omavahel koostöös. Järgnevalt õpid lähemalt tundma tugi- jaliikumiselundkonda, vereringet, seede-, erituse-, hingamis- ja sigimiselundkonda ningnärvisüsteemi, sisenõrenäärmete süsteemi ja meeleelundite mitmekesisust.

Aine- ja energiavahetusesvajalikud gaasilised ainedsaadakse ja eritatakse tänuhingamiselundkonna tööle.Organismis tekkinud tahkete jasuures osas ka vedelate jääkideeritamiseks on vajalikerituselundkond. Nii on kanende ülesandeks aine- jaenergiavahetuse tagamine.

Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud,nendevahelised ühendused ja luudele kinnituvad lihased.Üheskoos võimaldavad nad liikumist, mis on üks võimalikorganismi reaktsioon ärritusele. Samas aitab see täita omaülesandeid ka teistel elundkondadel.

Vereringe moodustavad veresooned jasüda. Nende peamine ülesanne ontagada aine- ja energiavahetus. Verikannab laiali toidu ja hingamisegasaadud ained ning viib kehast kogutudjäägid eritamiseks. Lisaks ainetele saabvere abil kanda ka energiat – soojustvastavalt vajadusele ühest kohast teise.

Seedeelundkond on sarnaselt vereringelevajalik aine- ja energiavahetusetagamiseks. Selle kaudu jõuavad toitainedinimorganismi ning väljutatakse toidugasaadud mittevajalikud jäägid.Seedeelundkonnas lõhutakse söödud toitpiisavalt väikesteks osadeks, et neid saaksveresoontes mööda keha laiali kanda.Saadud toitained on ehitusmaterjaliksorganismi kasvamisel.

Sigimiselundkond on peaaegu ainus, mille ülesanne onväga tihedalt seotud just ühe eluavaldusega – selleülesandeks on iseseisva paljunemise võimaldamine. Samason sigimiskäitumiseks vajalik energia või liikumine võimalikudvaid tänu teistele elundkondadele. Sigimiselundkonnaeripäraks on selle erinevus eri soost isenditel. Nii saab kasigimiselundkonna ehituse põhjal kõige lihtsamini määratasugu.

Kas said kõigest aru?• Selgita, kuidas on igal elundkonnal vaja probleemideta toimimiseks kõiki teisi elundkondi.

• Milliste eluavalduse tagamiseks on inimesel kõige rohkem elundkondi? Mis võiks olla selle põhjuseks?

• Meenuta, millised on organismide eluavaldused ja selgita, kuidas erinevad elundkonnad toetavad nende tagamist.

• Kas inimesel on mõni elundkond, mille töö häirumine ei ole hukatuslik? Põhjenda.

• Analüüsi kõrvalolevat skeemi. Selgita, millist seost näitavad kujutatud nooled.

Organismide reageerimist igasugustele mõjutajatele võimaldavadnärvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid. Meeleelundidkoguvad infot organismi ümber toimuvast. Meelelundid on tihedaltseotud närvisüsteemiga, kus saadud info liigub, tehakse vajalikudärritajale vastavad otsused ning saadetakse käsklused sobivaksreageerimiseks. Sisenõrenäärmed reguleerivad samuti organismitalitlust, kuid erinevalt närvisüsteemi tööst on nende mõju suhteliseltaeglane. Nii toimuvad kiired muutused organismis enamastinärvisüsteemi ja aeglased sisenõrenäärmete töö tulemusel.Närvisüsteem kasutab sisendina meeleelundeid, kuidsisenõrenäärmed kogutud andmeid organismi keemilisest koostisest.

tugi- ja liikumiselundkond

vereringe

seedeelundkond

erituselundkond

hingamiselundkond

sigimiselundkond

närvisüsteem

sisenõrenäärmed

meeleelundid

1.2. Kuidas hoida nahka noorena?Nahk on elund, mida ei paigutata ühe või teise elundkonna hulka. See oleks ka keeruline, sesttal on niivõrd palju erinevaid ülesandeid ja elundkonna moodustavad sarnase ülesandegaelundid. Nahk on iseloomulik kõigile selgroogsetele loomadele, kuid sõltuvalt rühmast on seekaetud erinevate katetega – kaladel ja roomajatel soomustega, lindudel sulgedega ningimetajatel karvadega, kuid kahepaiksetel on jäänud täiesti paljaks. Ka juuksed ning küüned võiküünised on moodustunud nahast. Just naha ülesannetest ja kaetusest tulenevalt vananeb kanahk kiiremini või aeglasemalt. Lisaks sellele sõltub naha elu palju ka nahatüübist – milline onnaha värv, kas nahk on normaalne, kuiv või rasune. Järgnevalt tutvudki inimese naha ehituse jaülesannetega ning sellele tuginevalt peaksid oskama vastata pealkirjas esitatud küsimusele.

Inimese nahal eristatakse kolme kihti:marrasknahk, pärisnahk ja alusnahk.Pealmine marrasknahk saab väliskeskkonnastkõige enam mõjutatud ja vahetub väljaumbes kuu vältel. Marrasknahk annab kakehale värvuse. Pärisnahk täidab kõige enamülesandeid, sest sisaldab hulganisti veresooni,närvirakke, rasu- ja higinäärmeid, kuid sellespaiknevad veel karvad ja nende püstitamiseksvajalikud lihased. Alusnaha eripäraks on suurrasvasisaldus, kuid seal on ka paljuveresooni.

Nahas asuvate erinevate retseptorite abiltajub inimene puudutusi, valu, sooja ja külma.Retseptor närviraku osa, mis võtab vastuärritusi ja saadab neid edasi närvisüsteemiosadesse, kus tehakse otsus selle kohta kuidasärritusele reageerida. Retseptorite hulk onnaha piirkonniti erinev – kõige suurem on neidhuultel ja sõrmeotstel ning vähem seljal.

Nahk kaitseb teisi kudesid väliskeskkonnasttuleneva vee, temperatuurikõikumiste,ultraviolettkiirguse, kahjulike ainete, vigastusteja elusolendite eest. Esmase kaitse annabmarrasknaha pindmine sarvkiht, mis koosneblamedatest tihedalt üksteise kõrvale asetunudsurnud rakkudest. Omamoodi tõkkemoodustab aga ka alusnahas paiknevrasvkude. Naistel on seda palju enam kuimeestel ja nii on nende keha rohkem kaitstud.

Naha kohta ei saa öelda, et see oleks erituselund, kuid sellepinnale eritub siiski pidevalt rasu ja higi. Nii kaotab inimeneosa oma veest ja selles lahustunud sooladest. Samas on rasueritumise peamine eesmärk hoida nahk niiskena. Niiske nahkon elastne ning paremini kaitstud murenemise jakehavõõraste ainete, vee või elusolendite eest. Rasu on veidihappeline ja selline keskkond ei ole sobilik bakteritearenemiseks. Higistamine on aga veel üks mehhanism kehatemperatuuri reguleerimiseks – naha pinnale eritatud higiaurustumiseks kulub palju energiat, mis võetakse nahasoojusest. Nii jahtub inimese keha.

Kas said kõigest aru?• Selgita, kuidas toimivad naha erinevad osad kaitseülesannete täitmisel.

• Millest tuleneb erinevus nahas olevate retseptorite hulgas keha eri piirkondades?

• Milles seisnevad naha aktiivsed ja passiivsed meetodid kaitsmisel ja temperatuuri reguleerimisel?

• Millised vedelikud erituvad nahast ja miks on nende eritumine vajalik?

• Millised on reeglid, mida peab arvestama päevitamisel?

• Mida tuleks teha selleks, et kaitsta oma naha tervist?

Naha noorena hoidmiseks on vaja väärtustada tervislikkeeluviise. Sõltuvalt naha värvusest oleme rohkem võivähem kaitstud ultraviolettkiirguse eest – tume nahkrohkem ja hele vähem. Kuigi Päikese käes viibimine onvajalik selleks, et nahk saaks toota vitamiini D võibpäevitamine olla ka ohtlik soodustades nahavähi teket.Väga heleda ja tedretähnidega naha puhul on päevitaminekõige ohtlikum, kuid mustanahalised on normaalsekiirgustaseme suhtes peaaegu mittetundlikud. Nahahooldusvajadus sõltub ka sellest, kas inimesel on kuiv,normaalne või rasune nahk.

Lisaks temperatuuri tajumisele võimaldab nahkseda inimesel ka reguleerida. Selleks on aktiivneja passiivne võimalus. Rasvarikas kude soojenebja jahtub aeglaselt ning suudab seetõttu hoidakeha sisemiste osade temperatuuriväliskeskkonnast erineva. Nahas on paljuveresooni, mille laienedes liigub nahast läbipalju ja ahenedes vähe verd. Veri kannab liigsetsoojust keha pinnale ja võimaldab vajaduseljahutada keha teisi osi. Omamoodi katsetemperatuuri tõsta on külmavärinad – lihasedhakkavad tööle ja toodavad soojust. Ka karvadeturriminemine aitab püsivat temperatuuri hoida,sest sel juhul jääb nende vahele rohkem õhku,mis on halb soojusjuht.

1.3. Miks on meil lihaseid rohkem kui luid?

Inimese ja kõigi selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkondkoosneb luudest, nendevahelistest ühendustest ja lihastest.Üheskoos täidavad need erinevaid ülesandeid tagades koguorganismi toestamise ja liikumisvõime. Samas on tugi- jaliikumiselundkond oluline ka teiste elundkondade elundite kaitselning aine- ja energiavahetuse tagamisel. Teatud luudes küpsevadvererakud ning lihased toodavad suure osa organismisoojusenergiast. Meie tahtele vastavalt saame tänu tugi- jaliikumiselundkonnale põgeneda ohtude eest või hankida toitu.Samas tegutsevad lihased ka meie tahtest sõltumata. Tänu sellistelelihastele liigub toit seedeelundkonnas, veri vereringes või toimubsünnitustegevus. Seega on tugi- ja liikumiselundkonnal paljutähtsaid ülesandeid, mis üheskoos tagavad organismi elutegevuse.

Inimese luud erinevad oma ehituse poolest tingitunaülesannetest. Koljuluud on laiad ja lamedad pakkudeskaitset peaajule. Puusaluu ning ristluu tugev ja lameehitus võimaldavad istmikule toetamist, aga ka kõhuõõnekaitset. Rinnakorv pakub kaitset südamele ja kopsudele.Pikad ja seest õõnsad jäsemete toruluud on sobivadliikumise võimaldamiseks. Samas valmivad nende õõnsusepaiknevas luuüdis ka uued vererakud.

Luud sisaldavad mineraalaineid ja orgaanilisiaineid. Esimesed on soolad, mis tagavadvajaliku jäikuse ja kõvaduse ning teisedeelkõige valgud ja rasvad, mille ülesandeks onelastsuse ja painduvuse suurendamine.Vananemisega väheneb luudes orgaanilisteainete osakaal ning seetõttu võivad ka luudkergemini murduda. Luude pinda katabluuümbris, mis toodab luude kasvamiseks,surnud rakkude asendamiseks või vigastusteparandamiseks uusi rakke. Suured toruluud onseest õõnsad, sest nii on need tugevamad jakergemad.

Luud on omavahel ühendatud jäigalt,painduvalt või liikuvalt. Jäik ühendus on vajaliktugeva kaitse moodustamiseks, liikuv ühendusaga keha liigutamiseks. Liikuvaid luudevahelisiühendusi nimetatakse liigesteks. Liigeseõõneson vedelik, mis takistab kõhrega kaetudluuotstel üksteise vastu hõõrdumist ningvõimaldab seetõttu luude sagedast liikumistüksteise suhtes. Sõltuvalt liigesest saavad luudliikuda erineval määral – keraliigestes igassuunas, plokkliigestes ühes suunas jasilinderliigestes vaid pöörduda üksteise suhtes.

Kõigi lihaste ühiseks tunnuseks on võimekokku tõmbuda. Selleks antakse neile käsklusnärvisüsteemi poolt. Skeletilihased kinnituvadenamasti ühest otsast ühe ja teisest teise luukülge. Kinnitumiseks on neil väga tugevadtõmmet taluvad kõõlused. Kui lihas kokkutõmbub, siis liigub üks luu teise poole.Plokkliigestega seonduvad lihased töötavadtavaliselt paarikaupa – luu ühel küljel olev lihasvõimaldab luid üksteise suhtes kõverdada jateisel küljel olev lihas sirutada. Keraliigeste abilsaab teha liigutusi enamates suundades ja niipeab olema ka rohkem lihaseid, sest iga lihasvõimaldab liikumist vaid ühes suunas. Midakeerulisemaid liigutusi on vaja teha, sedarohkem peab olema ka lihaseid. Nii on inimeselpalju erinevaid väikseid lihaseid näiteks näos.Tänu neile saame väljendada mitmesuguseidemotsioone.

Kas said kõigest aru?• Tugi- ja liikumiselundkonna peamisteks ülesanneteks on toestada organismi ja võimaldada liikumist. Lisaks sellele on sel aga ka teistele elundkondadele omaseid ülesandeid. Milliseid?

• Selgita, kuidas on liikumine võimalik tänu nii lihaste, luude kui ka liigeste olemasolule ning on see peaaegu võimatu neist ühtede puudumisel.

• Kuidas saab rühmitada luid, kuidas lihaseid ja kuidas liigeseid? Selgita, miks iga tüüp on inimesele vajalik.

• Miks vanuse kasvades suureneb risk murda luid ning muutub aeglasemaks luumurdude paranemine?

Luudest ja liigestest üksi ei piisaliikumiseks. On vaja ka lihaseid, mispanevad luud üksteise suhtes liikuma.Luude liikumist võimaldavad inimesetahtele alluvad vöötlihased. Lisaks selleleon meil olemas tahtele mittealluvadsüdamelihased ja silelihased.Südamelihased moodustavad peamiseosa südamest ja panevad liikuma vere.Silelihased katavad erinevate siseelunditeseinu aidates näiteks kaasa vereliikumisele soontes või toidu javäljaheidete liikumisele soolestikus.

1.4. Mille poolest erinevad treenitud ja treenimata inimesed?Ilmselt oleme kõik tundnud mõnikord lihaste väsimust või koguni valu. Sageli on need tingitudlihaste ülekoormusest. Ülekoormus on aga suhteline – mida enam on inimene treenitud, sedasuuremat koormust ja pikemat aega talutakse. Selle põhjuseks on organismi kohaneminekoormusega. Treenimise tulemusel kohanevad tugi- ja liikumiselundkonna osad lihased, luud,liigesed ja kõõlused, kuid ka nende elutegevuseks vajalikke tingimusi loovad elundid nagunäiteks süda ja kopsud. Inimese koormustaluvuse määrab neist kõige nõrgem lüli.

Iga vöötlihas koosneb paljudest rakkudest, midanimetatakse iseloomuliku välimuse tõttuvöötlihaskiududeks. Lihasrakud on pikad ja peenikesedning seetõttu ka mitme rakutuumaga. Kiud onühendatud kimpudesse. Vöötlihaskiududele sarnased onka südamelihaskiud, kuid need on harunenud.Silelihased koosnevad oluliselt lühematest ja ühetuumaga rakkudest. Sõltumata raku tüübist on kõigislihasrakkudes erilised valgud, mis on võimelisednärvierutuse tulemusel kokku tõmbuma ja seejärel taaslõtvuma. Tänu neile valkudele toimuvadki liigutused.

Lihasrakkude hulk inimesel elu jooksul ei suurene, kuid muutuda võivad nende mõõtmed. Lihastetreenimisel suureneb nendes olevate kokkutõmbumist võimaldavate valkude hulk ning vähesekoormuse korral viimaste hulk jällegi väheneb. Nii on treenitud inimesel jämedamad lihased jatreenimata või ka kaua haigevoodis olnud inimesel peenemad. Treeningu tulemusel võib lihasteläbimõõt suureneda kuni 45%. Mida suurem on aga lihas, seda tugevamalt või kauem suudab seetöötada.

Lihased ei koosne ainultlihasrakkudest. Viimastetöötamiseks on vaja paljuenergiat ning seetõttu onsõltuvalt treenitusest erinev kalihastes olevate veresoonte hulk.Mida rohkem on veresooni, sedaenam hapnikku ja toitaineid saabtransportida lihastesse ning sedatõhusam on jääkaineteminemaviimine. Kui hapnikku onpiisavalt, siis saadakse eelkõigeglükoosi lagundamisel suurkogus energiat ning jääkidenavabanevad süsihappegaas javesi. Kui hapnikku on vähe, siisglükoos täielikult ei lagune,energiat saadakse oluliseltvähem ning jääkainena tekkivpiimhape võib tekitada valumitmeks päevaks.

luud

kõõlused

lihased

närvirakud

lihaskiududekimp

veresooned

lihasrakudehk -kiud

kokkutõmbuvadvalgud

Muutuvad koormuste mõjul jämedamaks ja tihedamaks.

Muutuvad koormuste mõjul paremini pinget taluvaks.

Treeningu mõjul jämenevad eelkõige valkude hulgasuurenemise tõttu.

Treeningu mõjul annavad lihasrakkudele täpsemaid korraldusi.Treeningu mõjul hulk suureneb ja seeläbi paraneb lihaste ainevahetus.

Treeningu mõjul avalduvad muutused tugi- jaliikumiselundkonna kõigis osades, kuid kõige enam lihastes.

Treeningul on oluline mõju kanärvisüsteemile. Närvisüsteemi ülesandekson jagada lihasrakkudele korraldusikokkutõmbumiseks. Treeningu tulemuseltehakse seda tõhusamalt tagadesoptimaalse arvu lihasrakkudekokkutõmbumise ja lõdvestumise ningliigutuste täpsuse. Samas muudabnärvisüsteem ka teiste elundkondade töödnii, et sportlikud tulemused oleksidparemad. Näiteks pannakse aktiivselttööle temperatuuri reguleerimisemehhanismid, et vältida lihaste tööltekkiva soojuse tõttu ülekuumenemist võiaeglustatakse seedeelundkonna tegevust,et selle arvelt vabastada ressursse teisteleelundkondadele.

Kas said kõigest aru?• Millised elundid ja kuidas arenevad tegelemisel pikamaajooksuga? Selgita, kuidas iga elundi areng võimaldab saavutada jooksus paremaid tulemusi.

• Millest koosnevad lihased ning millised muutused ilmnevad neis osades pikaajalise treeningu tegemisel?

• Mida vajavad lihased töötamiseks ja kust nad vajaliku saavad?

• Jooksusprinter, ujuja, korvpallur, murdmaasuusataja ja tõstja on kõik sportlased, kes teevad heade tulemuste nimel palju trenni. Ometi areneb nende organism erinevalt. Miks ja kuidas?

Lihaste paremaks varustamiseks hapnikugakohanevad treenimisel ka hingamiselundkondja süda. Kestvusalade sportlastel võivadkopsude ja südame maksimaalne mahtsuureneda mittesportlastega võrreldes kunikaks korda. Nii suudetakse verd kiireminirikastada hapnikuga ja transportida lihastesse.Kui tavainimesel võib kopsudest minutis sisseja välja käia ligikaudu 100 liitrit õhku, siisvastupidavusala sportlasel 200 liitrit.Samamoodi võib süda pumbata ühel inimesel18 ja teisel 35 liitrit verd minutis.

Lisaks lihastele mõjutab treening vähemalt määral ka teiste tugi- ja liikumiselundkonna osadeehitust ja talitlust. Pikaajalise treeningu tulemusel võivad luud muutuda jämedamaks jatihedamaks. Nii talutakse suuremaid koormusi. Samuti muutuvad vastupidavamaks sidemedja liigesed.

Heal sportvõimlejal on lisaks hästi arenenudtugi- ja liikumiselundkonnale väga tähtis roll kanärvisüsteemi arengul.

1.5. Kuidas trenni tehes tugevaks saada ja vigastusi vältida?Treenides suurenevad küll lihased, paraneb nende ainevahetus, muutub tõhusmaks südame tööja hingamine, koormusi taluvamaks luud, sidemed ja liigsed, kuid kõigel sellel on omad piirid.Iga inimene võib oma pärilikest tunnustest lähtuvalt saavutada teatud tasemel treenituse. Headepärilike eelduste korral võib juba väikese vaevaga saavutada paremaid tulemusi kui mõni teineinimene rohkete järjepidevate treeningutega. Nii on vaja igal inimesel ennast hästi tunda, sestvõimeid arvestamata võib end treeninguga üle koormata. Ülekoormuse tulemusel võivad agakergesti tekkida vigastused või kujuneda rasked haigused. Seega tuleb end treenida targalt.

Treeninguga saavutatav töövõimekus on üldjuhulseda suurem, mida intensiivsem ja pikem ontreening. Kui treenimata inimene alustabharjutustega, siis alguses kasvab tema võimekuskiiresti, kuid järgemööda hakkab võimete arengpidurduma kuni jõutakse lõpuks oma saavutustepiirini. Viimane on määratud pärilikult ning seegasõltub võistlustulemus väga palju inimese eeldustest.

Kui inimene on jõudnud oma saavutuste piirini,siis edasine treening võimaldab seal püsida.Treeningkoormuse vähenemisel langevad katulemused. Nii on treeningul väga olulinepüsivus ja regulaarsus. On leitud, et kiirestiomandatud treenitus läheb ka kiiresti kaduma.Seega on mõistlik treeningute intensiivsuse japikkuse suurendamine tasapisi. Liiga järskmuutus võib kaasa tuua vigastused võisüdamelihase haigestumise ülekoormuse tõttu.

Treeninguid tehes on iga inimene tundnud väsimust.Väsimus on oluline organismi kaitsemehhanism. Seetakistab ressursside ülemäärast kasutamist ja seegaeluks vajalike ülesannete täitmist. Kui väsimust eitekiks või väsimuse korral puhkust ei lubataks, siis eiole peagi piisavalt toitaineid või hapnikku selleks, ettagada näiteks närvisüsteemi, südame jahingamiselundkonna tööd ning inimene võib surra.Nii tuleb ka trenni tehes jälgida hoolega keha pooltantavaid märguandeid ja neile vastavalt reageerida.Õigel ajal tuleb puhata, treening lõpetada, juua,süüa. Pikaajalise treeningu puhul on vajalik katreenigu vältel varude taastamine. Esmalt vajataksetäiendust vee ja soolade, aga järgnevalt ka energiatandvate toitainete osas. Seetõttu tarbivad sportlasedsageli jooki aga mõnikord ka sööki isegi treeninguvältel. Sõltuvalt treeningust tuleb aga muuta ka omaigapäevaseid toitumisharjumusi – saadav jakulutatav energiahulk peavad olema tasakaalus.

Väsimisel või ületreenimisel ohustavad meidenam ka mitmed vigastused, sest tegevustetäpsus väheneb. Nii võivad veidi valestliigutusest tingituna tekkida luumurrud, liigestenihestused ja lihaste venitused või rebendid.Nii lahtise kui ka kinnise luumurru korralvõivad saada vigastusi kõik ümbritsevadelundid – lihased, veresooned, närvid jt.Nihestuse puhul liigub luu liigesest välja jaseega ei saa enam liiges normaalselt töötada.Probleemi lahendamiseks on vajalik arstiabi.

Kas said kõigest aru?• Millised on kõige olulisemad reeglid, mida peaksid arvestama, kui sa pole varem eriti sporti teinud ja hakkad regulaarselt trennis käima?

• Mis vahe võiks olla tervisspordil ja võistlusspordil? Mis on ühe ja teise eesmärgiks ning kuidas need mõjutavad organismi arengut ja vigastuste ohtu?

• Millest oleneb võistlusspordi tegemisel tulemus?

• Millised ohud kaasnevad ületreeningu või liigse väsimusega?

• Nimeta peamised sportimisel tekkida võivate vigastuste tüübid ja selgita, millist abi nende korral peaks andma koheselt juba enne arsti juurde pöördumist.

Igat häid saavutusi ihkavat sportlastohustab ületreenimine. Sel juhul hakkavadtulemused langema hoolimata tugevasttreeningust. Siit järeldub, et treening peabolema õige intensiivsuse ja kestusega. Eiole nii, et mida tugevamate koormustegaja kauem trenni teha, seda paremad ontulemused. Õige treeningplaan tulebkoostada lähtudes inimese eripäradest.Siin tuleb arvestada ka näiteks seda, etmurdeeas kasvavad inimorganismi luud jalihased kiiresti, kuid süda, kopsud jateised siseorganid ei ole veel piisavaltarenenud suurte koormuste talumiseks.

Lihaste venituste või rebendite puhul ontegemist lihasrakkude kahjustustega, milleparanemiseks on vaja eelkõige aega jarahu. Kõigi nende vigastuste puhul onesmalt vajalik vigastatud koha võimalikultvähene liigutamine ning jahutaminenäiteks külmakoti, vee või jääga.Jahutamine aitab ahendada veresooni,mistõttu voolab vigastuse tõttu purunenudveresoontest välja vähem verd ja vigastusparaneb kiiremini.

2.1. Miks on meil vaja kahte vereringet?Vereringel on organismis üks keskseid rolle aine- ja energiavahetuse tagamisel. Vere abiltransporditakse nii seede- kui ka hingamiselundkonna kaudu organismi jõudnud ained kehaslaiali ning kogutakse kokku nende elundkondade ja erituselundkonna kaudu eritatavad jäägid.Lisaks sellele jõuavad verega keha kõigisse piirkondadesse organismis toodetud ained, näiteksantikehad ja hormoonid. Energiavahetuse tagamisel on vereringe ülesandeks ülekuumenemiseohu korral viia kehapinnale kehasisene liigne soojus või jahtumise puhul takistada niigi vähesesoojuse kaotust. Nende ülesannete täitmisel eristatakse südant, suurt ja väikest vereringet ningerinevaid veresooni – artereid, veene ja kapillaare.

Inimesel ning kõigil imetajatel ja kalindudel on suletud vereringe, millesvõib eristada südant ning suurt javäikest vereringet. Mõlemadvereringed algavad südamest suurtearteritega, mis muutuvad harunedesjärjest peenemateks kuni asenduvadõhukeseseinaliste kapillaaridega.Kapillaarid ühinevad taassuuremateks veresoonteksmoodustades lõpuks veenid, missuubuvad taas südamesse.Süda on vereringe keskne elund,mille ülesandeks on vere rütmilinepumpamine kogu kehasse. Imetajateja lindude süda koosneb neljast osast– kahest kojast ja kahest vatsakesest.Kojad on vere kogunemise kohad.Paremasse kotta tuleb veri kogukehast ja vasakusse kopsudest.Kojaseintes on lihased, mispumpavad vere vatsakestesse.Vatsakesed on tugevad lihaselisedsüdame osad. Parem vatsakepumpab kehast südamesse tulnudvere kopsudesse ja vasak vatsakekopsudest tulnud vere kogu kehasse.Kokkuvõttes on südamel kolm tööetappi: kodade kokkutõmme,vatsakeste kokkutõmme ja lõtvumine.

Südame ja kopsude vahel liigub veri väikeses vereringes ning südame ja ülejäänud keha vahelsuures vereringes.

Väikese vereringe ülesandeks on tagada organismi gaasivahetus väliskeskkonnaga – kehastkogutud hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri annab kopsudes ära suure osasüsihappegaasist kui jääkainest ning saab sissehingatud õhust juurde hapnikku.

Suure vereringe ülesanne on viia rakkude elutegevuseks vajalik hapnik kehas laiali ning kogudakokku rakkudes tekkinud süsihappegaas. Lisaks sellele toimub suures vereringes toitaineteimendumine seedeelundkonnas, jääkainete eritamine erituselundkonnas ning sinna nõristuvadhormoonid sisenõrenäärmetes. Verre jõudnud aineid transpordivad ühtviisi nii suur kui ka väikevereringe.

Inimese hapnikurikast verd nimetataksearteriaalseks ja hapnikuvaest verdvenoosseks vereks. Vere hapnikurikkusestsõltub ka selle värvus – helepunane veri onhapnikurikas ja tume sinakas verihapnikuvaene. Siinkohal on oluline tähelepanna, et suures vereringes voolabarterites arteriaalne ja veenides venoosneveri, aga väikeses vereringes vastupidi –südamest kopsudesse viivates arteritesvoolab hapnikuvaene venoosne veri jasüdamesse tulevates veenides hapnikurikasarteriaalne veri.

Kas said kõigest aru?• Millisteks osadeks võib jaotada vereringe ja mis on iga osa ülesanded?

• Kus lõpevad arterid ja algavad kapillaarid ning kus lõpevad kapillaarid ja algavad veenid? Kas arterid on ühenduses veenidega?

• Miks on südame vasak pool inimestel reeglina suurem paremast?

• Millised ülesanded on verel ja milline roll on nende täitmisel erinevatel vereringe osadel?

• Milliste ainete vahetuses väliskeskkonnaga osaleb väike vereringe ja milliste ainete vahetuses suur vereringe?

• Millest tuleneb erinevat tüüpi veresoontele iseloomulik välimus?

Inimesel eristatakse kolme tüüpiveresooni – artereid, veene jakapillaare. Arterid saavad algusesüdamest ja peavad seetõttu olemavastupidavad südame löökidesttekkivale suurele rõhule. Nii on needsuhteliselt paksu seinaga. Veenid onveresooned, mis toovad vere tagasisüdamesse. Kuivõrd tagasipöördumiselon vere rõhk madal, siis on veenideseinad oluliselt õhemad. Kapillaaridestoimub ainete vahetus vere javäliskeskkonna või kudede vahel. Seesaab toimuda ainult läbi veresoonteseinte ning seetõttu peavad kapillaaridolema väga õhukese seinaga ning veripeab neis liikuma suhteliselt aeglaselt.

2.2. Mis on veres peidus?Ehkki esmapilgul näib veri ühtlase punase massina ning valgusmikroskoobiga vaadeldeskihakkavad silma üksnes lapikud ümmargused punased rakud on verel tegelikult palju erinevaidkoostisosi, millest igaühel ka oma roll. Laias laastus võib vere koostisosad jagada rakkudeks,vereplasmaks ja lahustunud aineteks. Vererakkude põhiliike on kolm: punased ja valgedvererakud ning vereliistakud. Vereplasma on vedelik, milles voolamise tulemusel rakud liiguvad.Samas on plasma ka lahusti mitmetele ainetele nagu näiteks süsihappegaasile ja toitainetele.Erinevalt teistest ainetest on suurem hapnikust aga hoopis seotud punaste vererakkudega.

Punased vererakud on vere peaminekoostisosa vereplasma kõrval. Nadmoodustavad umbes neljandiku kõigistinimese kehas olevatest rakkudest(kuupmillimeetris veres on neid umbes 4-6miljonit). Need on väiksed rakud, miskaotavad valmides oma tuuma. Seega polepunased vererakud paljunemisvõimelised jasurevad juba mõne kuuga. Punastevererakkude ülesandeks on hapnikutransportimine. Selleks sisaldavad nad valkunimega hemoglobiin. See on võimelinesiduma endaga hapnikku, et sedaveresoontes ühest kohast teise viia. Midarohkem on veres hemoglobiini, seda enamsuudetakse hapnikku transportida. Valgeid vererakke on punastest oluliselt vähem

(kuupmillimeetris 4000-11000). Nendeülesandeks on organismi kaitseülesandetäitmine. Valged vererakud suudavad ära tundaja seejärel hävitada võõrkehasid – baktereid,seeni, kehavõõraid valke jms. Valgetelvererakkudel on ka eriline võime minnaveresoontest välja erinevate kudede rakkudevahele, et seal peituvaid võõrkehi hävitada.Valgeid vererakke ründab ohtlik viirus HIV.Kuivõrd valged vererakud kaitsevad meid kahaigustekitajate eest, siis väheneb HIV viirusepaljunemisel tasapisi inimese vastupanuvõimehaigustele – immuunsus nõrgeneb.

Vereliistakud on teistest vererakkudest oluliseltväiksemad ja seetõttu ka neid mikroskoobistavaliselt ei leia. Nende ülesandeks on tagadavere hüübimine. Kui veresoont vigastada, siiskogunevad vereliistakud vigastatud kohta jamoodustavad üheskoos trombi, mis ei lase verelsoontest välja voolata. Edasi põhjustavad nadvereplasmas olevate valkude poolt niitjavõrgustiku tekkimist, mis tagab vere lõplikuhüübimise.

Kõikide vererakkude tekkiminetoimub punases luuüdis.Vastsündinul võib punastluuüdi leida pea kõigi luudesisemuses, kuid vanusekasvades jääb see alles vaidlamedates luudes – selgroolülides, puusaluudes,abaluudes, koljuluudes jarinnakorvi luudes. Verrejõuavad küpsed rakud läbiluude sisemuses looklevateveresoonte seinte. Verevähikorral on tegemist haigusega,mil tekivad häired luurakkudemoodustumisel. See on raskehaigus, mille korral on vajalikaeg-ajalt surnud vererakkudeasendamine uutega, sestorganism ise uusi ei tooda.

Kas said kõigest aru?• Millest koosneb veri ja mis on iga osa ülesanded?

• Ilmselt oled kuulnud, et suusatajatel mõõdetakse enne võistlusi hemoglobiini taset ja liiga kõrge taseme korral neist võistlema ei lubata. Kas kõrge hemoglobiini tase on suusaspordis kasulik või kahjulik ja miks võiks olla kehtestatud selline piirnorm?

• Kirjelda verejooksu peatumise mehhanismi. Millest oleneb see, kui kiiresti verejooks peatub?

• Selgita, kuidas toimub vererakkude uuenemine.

• Võrdle vererakke – millised on nende ehituslikud ja talitluslikud sarnasused ja erinevused.

Vereplasma koosneb peamiselt veest, milleson lahustunud palju erinevaid aineid: näitekssuhkrud, valgud, hormoonid, antikehad,vitamiinid, mineraalid, aga ka jääkainedsüsihappegaas. Suhkrud on energiarikkadühendid, mida kasutatakse rakkudeenergiaallikana. Valgud võivad olla erinevatesignaalide jagamise ülesandega nagu onnäiteks antikehad ja valgulised hormoonid.Osa valke moodustab kiude, mille abil toimubvere hüübimine. Vereplasma täidab kapeamist rolli rakkude elutegevuse jääkainesüsihappegaasi transpordil.

Kuidas õppida bioloogiat?Sinu käes olev bioloogiaõpik on vaid üks abimees bioloogia õppimisel. Heade tulemustesaavutamiseks tuleb Sul endal palju küsida, mõelda, uurida ning ka ringi vaadata ja lugeda.Bioloogia õppematerjalid on kõikjal meie ümber, sest on ju bioloogia eesmärgiks uuridaelusolendeid, nende arengut ja omavahelisi suhteid ning seoseid eluta keskkonnaga. Seega hoiasilmad lahti ja Sa leiad pidevalt seoseid bioloogias õpitavaga oma igapäevasest elust. Bioloogiaõppimiseks hea uurimisobjekt oled Sa ise, aga ka Su sõbrad, koduteel kohatavad elusolendidning uudised internetis, raadios, televiisoris või ajalehes. Sa elad infoajastul, kus õppematerjaleon meeletul hulgal. Nii on kõige olulisem omandada oskus info kasutamiseks. Õpi küsima jamõtlema!

Igapäevaseks tööks oleme Sulle koostanudõpiku. See ei ole tavaline lugemik, vaid pigemkogumik tekstidest ja piltidest. Õppimise käigustuleb Sul neist tükikestest moodustada tervik.Iga peatükk võimaldab vastuse saada ühelesuurele huvitavale küsimusele. Kui oled teemaselgeks saanud, siis loe väikest kokkuvõtet ningtäida kordamisülesandeid. Ühe ülesandenavõiksid teema pealkirjaks oleva küsimuse esitadaka oma vanematele. Vaata, kas oskad õpituneilegi selgeks teha!

Iga tunni materjal on esitatud kahel leheküljel.Tunnid moodustavad peatüki, mille alguses onsissejuhatav lehekülg ning lõpus kokkuvõtekordamisülesannetega.

Lisaks õpikule aitab Sind bioloogia saladusteuurimisel töövihik. Töövihikust leiad esmaltülesande, mille täitmisel saad moodustadaterviku õpikus olevatest tekstidest ja joonistest,aga ka Sulle varem teadaolevast või muudestinfoallikatest leitust ja katsetega avastatust.Töövihikus on ka juhendid praktilisteks töödeksja arvuti kasutamiseks. Mitmed nendestvõimaldavad uurimuslikku õpet – see onõppimismeetod, mis jäljendab teadlaste tegevustuute seaduspärasuste avastamisel. Sinulvõimaldab see avastada eluslooduse protsessidetoimumise seaduspärasusi. Saad teada, kuidaserinevad mõjutegurid mõjutavad elusolendeid.Lisaks õppeülesannetele jakinnistamisülesannetele on töövihikus kaülesanded edasijõudnutele. Nende lahendamisejuurde tuleks asuda kui muu on selge.

Sinu õpiku kõik peatükid on sarnased, etõppimine oleks lihtsam. Õppimisel võiberistada kolme osa: uue teemaomandamine, kinnistamine ja kontrolliminening soovitused täiendavaks tööks.

6.1. Milleks on meil vaja aju?Inimese ja kõigi teistegi selgroogsete loomade elutegevust reguleeritakse peamiselt kahel viisil:närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete abil. Närvisüsteem võimaldab kiiret reageerimist nii organismiseest kui ka väljastpoolt tulnud ärritustele. Närvisüsteemis eristatakse kesknärvisüsteemi japiirdenärvisüsteemi. Mõlemad need koosnevad arvukatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemimoodustavad pea- ja seljaaju ning piirdenärvisüsteemi kõik ülejäänud närvirakud, mis paiknevadkogu kehas laiali.

Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Peaaju paikneb kaitstult koljuluude vahel ja seljaajuselgroolülide õõnsuses. Üheskoos juhivad nad koguorganismi tegevust.

Kesknärvisüsteemi närvirakkude ülesandeks onpiirdenärvisüsteemist tulev info vastu võtta, tervikukssiduda ja koordineerida infole vastavaid tegevusi.Piirdenärvisüsteem võtab väliskeskkonnast, aga kaorganismi seest info vastu ja suunab kesknärvisüsteemining viib kesknärvisüsteemist tulnud käsklused vajalikessekohtadesse. Nii pannakse tööle näiteks lihased võihakatakse rääkima.

Peeajus eristatakse suuraju, väikeaju, piklikajuvaheaju ja keskaju. Suuraju pindmist kihtinimetatakse ajukooreks. Ajukoore pindalamäärab üldiselt ka organismi närvisüsteemiarengutaseme. Nii on imetajatel see hästikurruline – sel viisil saab koljuõõnde paigutadasuurema pindalaga ajukoore. Suuraju onselleks, et mõelda, kõneleda, maitseid ja lõhnutunda, kuulda, näha, puudutusi tajuda jatahtlikke liigutusi teha. Väikeaju reguleeriblihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikajuülesandeks on hingamise ja südame tegevusetagamine. Vaheaju reguleerib ainevahetust,paljunemist ja kehatemperatuuri. Keskaju tagablihaste pingeseisundi.

Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja kehavahel. Selle kaudu jõuavad käsklused liikumisekslihastesse. Osa liigutusi toimub neile mõtlemata.Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. Seljuhul tuleb info ärritusest möödapiirdenärvisüsteemi seljaajju ning seal liigubkäsklus peaaju läbimata otse lihastesse.

Kas said kõigest aru?

• Millistest osadest koosneb närvisüsteem ja mis on iga osa ülesanded?

• Mille poolest sarnanevad ja erinevad kesk- ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem?

• Mis kaitseb kesknärvisüsteemi ja miks on seda vaja nii väga kaitsta?

• Mis võib juhtub inimesega, kelle selgroovigastuse tõttu saab vigastatud ka seljaaju?

• Miks ei tohi selgroo kaelaosa murru kahtluse korral inimest üldse liigutada?

• Millist rolli omavad närvisüsteemi erinevad osas selleks, et inimene saaks aru näljast ja hakkaks sööma ning toitained jõuaksid lihastesse? Selgita põhjalikult iga etapi regulatsiooni.

Piirdenärvisüsteemi rakud moodustavad üheskoos närve. Närvid ulatuvad kõigisse elunditesse,et seal infot koguda ja sinna käsklusi jagada. Seejuures eristatakse kehalist ehk somaatilist javegetatiivset närvisüsteemi. Esimene juhib tahtele alluvaid tegevusi võimaldavaid skeletilihaseid.Teine on tahtele allumatuteks tegevusteks korralduste andmiseks. Nii näiteks aitab vegetatiivnenärvisüsteem tagada seedeelundkonna või erituselundkonna regulaarset tööd.

6.2. Kuidas minnakse närvi?Närvirakkude töö ja eriti koostöö on inimese jaoks pikka aega olnud üheks suureks mõistatuseks.Närvirakke on sadu miljardeid ja igaühel neist on sadu omavahelisi ühendusi. See tähendab, etrakud moodustavad ühe suure võrgustiku, milles nad saavad omavahel “suhelda”. Ühednärvirakud võtavad infot vastu (piirdenärvisüsteemi kuuluvad), teised töötlevad ja annavadkorraldusi (kesknärvisüsteemi kuuluvad) ja kolmandad viivad käsklused tegutsemiseks vajalikkukohta (taas piirdenärvisüsteemi rakud). Närvisüsteem tervikuna on aga õppimisvõimeline –teatud infole vastavalt suudetakse õppimise tulemusena korduvalt sarnasel viisil vastata.

Närvirakk koosneb kolmest peamisestosast: rakukehast, neuriidist ja rohketestdendriitidest. Dendriidid on infovastuvõtmiseks kas organismi välis- võisisekeskkonnast või ka teisteltnärvirakkudelt. Neuriit on infoedasiandmiseks kas teisele närvirakule võimuudele rakkudele, mis peavad vastavaltkäsklusele reageerima.

Närvirakud ei puutu siiski üksteisegapäriselt kokku. Kaks rakku on eraldatudväikese vahega, milles liiguvadnärviimpulsi ülekandmiseks vajalikudained. Nende ainete ja seeläbi kanärviimpulsi liikumist mõjutavadmitmesugused ravimid kas ergutavalt võitakistavalt. Närviimpulsside ülekannettakistava toimega on valuvaigistid jauinutid nagu näiteks morfiin. Ergutavatoimega on näiteks kofeiin jaenergiajookidest tuntud tauriin, aga kaohtlik narkootikum kokaiin.

Info liigub närvisüsteemis elektrilistesignaalidena suure kiirusega (100 m/s).Nii saab organism kiiresti reageeridavälisärritajatele ja end kaitsta. Organismireageerimist välisärritajale nimetatakserefleksiks. Ärritaja toimel tekibnärvilõpmetes (retseptorites) erutus, mislevib mööda toomanärvikesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju.Sealt liigub erutus viimanärvi pidi kindlaorgani vastavatesse piirkondadesse(näiteks lihastesse). Viimased reageerivaderutuse toimele, mis lihaste puhulväljendub kokkutõmbumises. Erutuseteekonda mööda toomanärvikesknärvisüsteemi ja sealt edasi möödaviimanärvi organisse nimetatakserefleksikaareks.

Kas said kõigest aru?• Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on iga osa ülesanded?

• Kuidas toimib mälu ja millised protsessid võivad selle tööd takistada?

• Närvirakud inimese eluajal ei paljune ning nende kahjustamine võib lõppeda rakkude hävimisega. Millised tegevused võivad närvirakke ohtlikult kahjustada?

• Kuidas liiguvad signaalid närvisüsteemis?

• Mida nimetatakse refleksiks, kuidas reflekse rühmitatakse?

• Vaata üleval olevat joonist ja selgita refleksi toimimist.

• Too näiteid tingitud ja tingimatutest refleksidest. Kuidas Sa saad aru, et tegu on ühe või teisega?

• Millest võib olla tingitud inimeste närvilisus? Miks ühed inimesed lähevad keremini “närvi” kui teised. Püüa vastata lähtudes bioloogiateadmistest.

Refleksid jagatakse tingimatuteks ja tingituteks. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehkpärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju.Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevadpeaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju.