Digiallkiri ja digiasjaajamine, IIDigiallkiri ja digiasjaajamine, II

Digiasjaajamine, digidokument, Digiasjaajamine, digidokument, digiarhiveerimine ja ID kaartdigiarhiveerimine ja ID kaart

Digiallkiri ja digiasjaajamine, IIDigiallkiri ja digiasjaajamine, II

Digiasjaajamine, digidokument, Digiasjaajamine, digidokument, digiarhiveerimine ja ID kaartdigiarhiveerimine ja ID kaart

Valdo Praust 

mois@mois.ee

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 19. oktoobril 2004   

Valdo Praust 

mois@mois.ee

arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor

Infoühiskonna harrastusfilosoof

Täienduskoolitus IT Kolledzis 19. oktoobril 2004   

Digidokumendi tõestusväärtus: Digidokumendi tõestusväärtus: tõsine probleemtõsine probleem

Digidokumendi tõestusväärtus: Digidokumendi tõestusväärtus: tõsine probleemtõsine probleem

Lähtekoht: Digitaalne andmekogum on arvutis üksnes bitijada ehk faili kujul, mis ei ole ühegi konkreetse andmekandjaga seotud. Nii dokumendi sisu kui ka ka allkirja saab mõlemat lihtsalt muuta

Lähtekoht: Digitaalne andmekogum on arvutis üksnes bitijada ehk faili kujul, mis ei ole ühegi konkreetse andmekandjaga seotud. Nii dokumendi sisu kui ka ka allkirja saab mõlemat lihtsalt muuta

Järeldus (karm reaalsus): digiteabe juures ei saa kasutada paberdokumentidest tuttavat (käsitsi kirjutatud) allkirja – puudub teabekandja ja seetõttu ei saa tagada allkirja autentsust (võltsimatust) ja seeläbi dokumendi tõestusväärtust

Digitaalne andmekogumDigitaalne andmekogumDigitaalne andmekogumDigitaalne andmekogum

Päästerõngas Päästerõngas –– digi digiallkiri allkiri Päästerõngas Päästerõngas –– digi digiallkiri allkiri

Digitaalsete teabekogumite juures on alternatiivne võimalus kasutada sellist allkirjalaadset (allkirja omadustega) mehhanismi, mis on seotud matemaatiliste seoste abil teabe (bittide) endaga, mitte selle kandjaga

Seda võtet nimetatakse digiallkirjaks ehk digisignatuuriks (digital signature), mis on maailmas laialt kasutusel tavaallkirja asendajana

DigiallkirDigiallkirja olemusja olemusDigiallkirDigiallkirja olemusja olemus

Digiallkirja loomisel kasutatakse matemaatilisi (krüptotehnikal põhinevaid) meetodeid, täpsemalt seotakse dokument kui bitijada loojaga nende kaudu

Digiallkiri (digital signature) on digidokumendile (digitaalkujul olevale andmekogumile) lisatav andmekogum, mille loob dokumendi allkirjastaja (signeerija) dokumendist ja tema ainuvalduses olevast privaatvõtmest (isiklikust võtmest) lähtudes

Digiallkiri (digital signature) on digidokumendile (digitaalkujul olevale andmekogumile) lisatav andmekogum, mille loob dokumendi allkirjastaja (signeerija) dokumendist ja tema ainuvalduses olevast privaatvõtmest (isiklikust võtmest) lähtudes

Digiallkirja üldpõhimõttedDigiallkirja üldpõhimõttedDigiallkirja üldpõhimõttedDigiallkirja üldpõhimõttedDigiallkirja korral on igal allkirja andjal kaks üksteisega seotud andmekogumit:

  

• privaatvõti (isiklik võti), mis on allkirja andmise vahend ja on allkirja andja ainuvalduses

• avalik võti, mis on allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib)

Nii digiallkirja andmine kui ka kontrollimine on teatud omadustega matemaatilised operatsioonid, mille eriomadused tagavad, et privaatvõtmega antud allkirja saab avaliku võtmega küll kontrollida, kuid avaliku võtmega allkirja anda ei saa

Nii digiallkirja andmine kui ka kontrollimine on teatud omadustega matemaatilised operatsioonid, mille eriomadused tagavad, et privaatvõtmega antud allkirja saab avaliku võtmega küll kontrollida, kuid avaliku võtmega allkirja anda ei saa

PrivaatPrivaatvõtvõti ja selle kasutaminei ja selle kasutaminePrivaatPrivaatvõtvõti ja selle kasutaminei ja selle kasutamine

NB! Seega tuleb privaatvõtit hoida väga hoolsalt, vältides selle volitamatut kasutamist

Reeglina hoitakse seda spetsiaalses riistvaraseadmes, nt kiipkaardis (chipcard) Nt Eesti ID kaart on kujundatud säärase seadmena

Igaüks, kel on olemas privaatvõti, saab sellega võtme omaniku nimel digiallkirju anda

Igaüks, kel on olemas privaatvõti, saab sellega võtme omaniku nimel digiallkirju anda

Digiallkirja infrastruktuur ehk PKIDigiallkirja infrastruktuur ehk PKIEt digiallkiri toimiks praktikas, peab veel olemas olema

• Sertifitseerimiskeskus ehk instants, kes seob püsivalt avaliku võtme isiku isikuandmetega

• Ajatempliteenuse osutaja, keda on vaja juhuks, kui privaatvõti väljub allkirja andja ainuvaldusest

• Kehtivuskinnituse teenus, mis väljastab digitaalkujul tõestuse, et digitaalallkirja aluseks olev võtmepaar oli allkirja andmise hetkel kehtiv ja korras 

Hetkel see kõik Eestis toimib koos toimiva riikliku regulatsiooniga ning digitaalallkirja andmise tarkvaraga (DigiDoc)

Hetkel see kõik Eestis toimib koos toimiva riikliku regulatsiooniga ning digitaalallkirja andmise tarkvaraga (DigiDoc)

DigiasjaajamiseDigiasjaajamise olemu olemuststDigiasjaajamiseDigiasjaajamise olemu olemustst

Digiasjaajamine teatud mõttes digiallkirja pealisehitus, mis kasutab viimast kui tööriista

Digiasjaajamine teatud mõttes digiallkirja pealisehitus, mis kasutab viimast kui tööriista

Olulised komponendid digiasjaajamises:

• digiallkirja kasutamine

• dokumendile märke (rekvisiidi) kandmise lahendamine digitaalkujul

• digiregistrite tervikluse (tõestusväärtuse) tagamine

• digidokumendi arhiveerimine oma eripäradega

Digiasjaajamine on asjaajamine, kus dokumendid ja registrid (andmebaasid) on traditsioonilise paberkuju asemel digikujul

Digiasjaajamine on asjaajamine, kus dokumendid ja registrid (andmebaasid) on traditsioonilise paberkuju asemel digikujul

Digiteavet ei saa viia Digiteavet ei saa viia kadudeta paberkujulekadudeta paberkujule

• Kui hüperteksti põhimõtetele lisanduvad multimeediumi põhimõtted (tekstile lisandub heli, pilt, video, käsustikud jm), ei saa neid paljusid üldse paberile viia

• Lisaks ei saa ka digiallkirja (tõestusväärtuse kadu tekitamata) paberile välja printida

Digiteabena esitatud hüperteksti (hüpermeediumi) viimisel paberkujule (nt väljaprintimisel) kaotab see palju oma omadustest:

Digiteave peab jääma kogu Digiteave peab jääma kogu oma elutsükli lõpuni oma elutsükli lõpuni

digitaalseksdigitaalseksJäreldus eelnevast: Digitaalsena tekkinud (ja tihti hüpermeediumina organiseeritud) teavet ei saa üldiselt ilma kadudeta paberkujule viia. Digi- ja paberandmed elavad kumbki oma, parallelset ja sõltumatut elu

Järeldus eelnevast: Digitaalsena tekkinud (ja tihti hüpermeediumina organiseeritud) teavet ei saa üldiselt ilma kadudeta paberkujule viia. Digi- ja paberandmed elavad kumbki oma, parallelset ja sõltumatut elu

Täpsemalt: digiteabe viimine paberile ja vastupidi vajab täiendvat korraldamist ja/või täiendavaid instantse

Digidokumendi tõestusväärtuse Digidokumendi tõestusväärtuse osas ei ole digiallkirjale osas ei ole digiallkirjale

alternatiivialternatiiviMitte ükski muu meetod ei võimalda digidokumentide tõestusväärtust usaldusväärselt säilitada, lubades andmeid samas kandjast lahutada

Just andmete kandjast lahutamine ehk võrgupõhine asjaajamine ehk nn e-teenused on see võti, mis on põhjustanud viimased 10aastat IT maailma võidukäiku

Just andmete kandjast lahutamine ehk võrgupõhine asjaajamine ehk nn e-teenused on see võti, mis on põhjustanud viimased 10aastat IT maailma võidukäiku

Hädisest masskasutatavast Hädisest masskasutatavast alternatiivialternatiivist, Ist, I

• Terviklust (tõestusväärtust) kaitstakse organisatsiooniliste / füüsiliste meetmetega ja digiallkirja ei pruugita

• On kaasajal masskasutuses nn klient-server süsteemide korral, kus andmeid hoitakse servris ja lõppkasutajal on kindel ligipääsufunktsionaalsus

• Väikeses asutuses kasutatakse tihti ka töökohaavutitel

Põhimõtted:

Hädisest masskasutatavast Hädisest masskasutatavast alternatiivialternatiivist, IIst, II

Ülitõsised puudused:

• eeldab administraatori piiramatut usaldamist

• on vägagi tõrkealdis turvaaukude suhtes

• tekkinud tervikluskadu (andmete volitamatut muutmist) on väga raske avastada

Järeldus: ilma digiallkirjata digiasjaajamise variant ei sobi kohtades, kus see peab asendama paberdokumentide-põhist süsteemi ja/või kus tõestusväärtusnõuded on tähtsal kohal

Järeldus: ilma digiallkirjata digiasjaajamise variant ei sobi kohtades, kus see peab asendama paberdokumentide-põhist süsteemi ja/või kus tõestusväärtusnõuded on tähtsal kohal

Dokumendi originaali ja koopia Dokumendi originaali ja koopia probleemprobleem

Dokumendi originaali ja koopia Dokumendi originaali ja koopia probleemprobleem

Paberdokumentide põhises asjaajamises eristatakse dokumendi originaali ja koopiat. Digitaaldokumendil ei ole koopiaid, vaid on originaalid, mida on nii palju, mitmes koopias faili hoitakse

Paberdokumentide põhises asjaajamises eristatakse dokumendi originaali ja koopiat. Digitaaldokumendil ei ole koopiaid, vaid on originaalid, mida on nii palju, mitmes koopias faili hoitakse

Digitaaldokumendi originaal ja koopia on eristamatud (ümberkirjutatud arv ei ole eristatav algsest arvust)

Rekvisiidi kandmine Rekvisiidi kandmine digidokumendiledigidokumendile

Rekvisiidi kandmine Rekvisiidi kandmine digidokumendiledigidokumendile

Rekvisiidi (täiendava teabekogumi või märke) kandmisega digitaaldokumendile tekib alati uus dokument, mis nõuab selle varustamist uue digitaalallkirjaga (ja ka ajatempliga, kehtivuskinnitusega jm)

Rekvisiidi (täiendava teabekogumi või märke) kandmisega digitaaldokumendile tekib alati uus dokument, mis nõuab selle varustamist uue digitaalallkirjaga (ja ka ajatempliga, kehtivuskinnitusega jm)

Seepärast tuleb praeguse asjaajamise mõttes ühte dokumenti vaadelda digitaalasjaajamises mitmete dokumentide jadadena ja neid kõiki eristada

Digiarhiveerimine: üldised Digiarhiveerimine: üldised seaduspäradseaduspärad

Digiarhiveerimine: üldised Digiarhiveerimine: üldised seaduspäradseaduspärad

• Kui paberkandjal dokument arhiveeritakse peale aktiivse kasutuse lõppu, siis digidokument kohe peale loomist

• Digidokumendi arhiveerimine toimub alati digitaalselt: hüpermeediumkogumit ei saa kadudeta teisendada järjestatud tekstiks

• Arhiveeritud digidokumendi tõestusväärtuse tagab alati digitaalallkiri

• Massiline virtuaalne kaugarhiveerimine

Olulisim digibüroos: virtuaalse Olulisim digibüroos: virtuaalse lahknemine füüsilisestlahknemine füüsilisest

Dokumendi füüsiline hoiukoht hakkab reeglina erinema virtuaalsest hoidmiskohast

Tekivad võrgu vahendusel toimivad klient-server süsteemid (telepank, e-maksuamet jm)

Digiajastu büroo peamine ja olulisim omadus: seal, kus dokumenti koostatakse, loetakse, muudetakse või kasutatakse, ei pea ta asuma füüsiliselt: piisab kui need kaks paika on omavahel ühendatud sideliinidega

Digiajastu büroo peamine ja olulisim omadus: seal, kus dokumenti koostatakse, loetakse, muudetakse või kasutatakse, ei pea ta asuma füüsiliselt: piisab kui need kaks paika on omavahel ühendatud sideliinidega

Miks me peame digidokumente Miks me peame digidokumente hoidma kaugel? ,Ihoidma kaugel? ,I

  1. Dokumendi hoidmine (arhiveerimine) eeldab teatud turvanõudeid, et oleks tagatud nende säilimine (vee, tule, niiskuse, varguste, tehnilise rikke jm eest) Need nõuded on kallid ja ei ole (tulevikus) mõtet neid kõiki paljudes kohtades (kõikides kontoriruumides) täita.

Samas on neid vaja reeglina mitmes

eri paigas kasutada

Miks me peame digidokumente Miks me peame digidokumente hoidma kaugel? ,IIhoidma kaugel? ,II

  2. Kui me säilitame digidokumenti korraga mitmes eri kohas (digidokument on piiramatult kopeeritav), siis hävib dokument alles siis, kui hävib viimane eksemplar (nt kui kolmest arvutist kahes on ta hävinud)

Kui need arvutid on võrgus, siis on dokument võrgu vahendusel alles siis muutunud kättesaamatuks, kui viimane arvutitest on rivist välja langenud

KaugarhiveerimisteenusKaugarhiveerimisteenus

Kõik märgid näitavad, et tulevikus tekivad spetsiaalsed teenusepakkujad firmad, kelle serverisse saab dokumente salvestada, kust neid saab üle võrgu luua, vaadata, muuta, kopeerida jne. Firma omakorda hoiab andmeid mitmes erinevas paigas, et vältida nende hävimist

Kõik märgid näitavad, et tulevikus tekivad spetsiaalsed teenusepakkujad firmad, kelle serverisse saab dokumente salvestada, kust neid saab üle võrgu luua, vaadata, muuta, kopeerida jne. Firma omakorda hoiab andmeid mitmes erinevas paigas, et vältida nende hävimist

Kui dokumentide säilimine on asutuse/firma/organisatsiooni jaoks ülioluline, tellib ta teenuse mitmelt selliselt firmalt korraga

Kaugbüroo visioon, IKaugbüroo visioon, I

1. Dokumentidega saab teha tööd (luua, vaadata, muuta, otsida, hävitada...) kõikjal, kus on olemas ühendus võrguga (Interneti või selle järeltulijaga)

2. Dokumendid on füüsiliselt salvestatud paralleelselt mitmes arhiiviserveris, mis paiknevad eri (maailma) paigus nii üksteise kui ka kasutuskoha suhtes. Tekib nn dokumentide majutusteenus

Kaugbüroo visioon, IIKaugbüroo visioon, II

3. Järjest enam koosolekuid hakkab toimuma virtuaalselt, üle videokonverentsisüsteemide (hädavariant – jututoa või IRC funktsionaalsus)

4. Dokumendid on võltsimise kaitseks varustatud looja digitaalallkirja ning ajatempliga Selle tagamiseks on loodud toimiv sertifitseerimise infrastruktuur (PKI)

Kaugbüroo visioon, IIIKaugbüroo visioon, III5. Füüsilised bürooruumid kaovad aja

jooksul sootuks ära või hakkavad sarnanema puhkeasutustega (köök, elutuba, saun jne). Reaalsed kokkusaamised hakkavad järjest enam toimima looduskaunites kohtades, üüripindadel jm

Vahetu, silmast-silma suhtlusfaktor ei kao kusagile, vaid teiseneb

NB! Inimene on sotsiaalne olend, kes vajab teist inimest!

Vahetu, silmast-silma suhtlusfaktor ei kao kusagile, vaid teiseneb

NB! Inimene on sotsiaalne olend, kes vajab teist inimest!

Kaugbüroo visioon, IVKaugbüroo visioon, IV

6. Personaalne töökoht hakkab meenutama näiteks paberimappi, mille üks külg on lahti tehes arvuti kuvar ja teine klaviatuur

Selline seade hakkab asendama kaasaja (personaal)arvutit ,mobiiltelefoni, märkmikku, raadiot, telerit jms seadmeid

Selline seade hakkab asendama kaasaja (personaal)arvutit ,mobiiltelefoni, märkmikku, raadiot, telerit jms seadmeid

Võrgus on see eetri, kaabli või satelliidi kaudu

Kui vaja, võib pildi suurelt seinale näidata

Kaugbüroo visioon, VKaugbüroo visioon, V

7. Ligipääs andmetele endile (loomiseks, muutmiseks, vaatamiseks, kustutamiseks jne) toimub end süsteemis teatud osas autentides

Seda saab teha (eri turvarasemetel):• parooliga• esemega (kiipkaart, võti)• esemega + parooliga (kiipkaart, nt ID-kaart)• biomeetrilise tuvastusvahendiga (sõrmejälg,

silma vikerkest, peakolju kuju)• universaalse meetodiga (mitu eeltoodut)

Digitaalarhiveerimise teoreetilised Digitaalarhiveerimise teoreetilised põhiprobleemidpõhiprobleemid

Digitaalarhiveerimise teoreetilised Digitaalarhiveerimise teoreetilised põhiprobleemidpõhiprobleemid

... ehk nende eripärad paberdokumentide arhiveerimise probleemidest:

• andmekandja säilivuse probleem

• vormingu probleem

• tervikluse ehk tõestusväärtuse probleem

Vaid esimene probleem sarnaneb osaliselt paberdokumentide arhiveerimise probleemidega: kaks viimast on uudsed ja vajavad uudseid lahendusi uudsete metoodikatega

Vaid esimene probleem sarnaneb osaliselt paberdokumentide arhiveerimise probleemidega: kaks viimast on uudsed ja vajavad uudseid lahendusi uudsete metoodikatega

Andmekandja säilivuse Andmekandja säilivuse probleem, Iprobleem, I

Andmekandja säilivuse Andmekandja säilivuse probleem, Iprobleem, I

Me peame valima digitaalandmete talletamiseks sellise andmekandja, et ta ei muudaks aastatega (vastavalt vajadusele ka aastakümnete ja sadadega) oma füüsikalisi omadusi, nii et andmed oleksid sellelt pikka aega loetavad

Lisaks peame tagama, et aastate (või aastakümnete- ja sadade) pärast leidub arhiivis vähemalt üks tehniline seade, mis on võimeline seda andmekandjat lugema

Lisaks peame tagama, et aastate (või aastakümnete- ja sadade) pärast leidub arhiivis vähemalt üks tehniline seade, mis on võimeline seda andmekandjat lugema

Andmekandja säilivuse Andmekandja säilivuse probleem, IIprobleem, II

Andmekandja säilivuse Andmekandja säilivuse probleem, IIprobleem, II

Täiendav probleem: me ei tea, kuidas käituvad pikkade aastatega uudsed andmekandjad laborikatsetega ei saa seda testida ja teoreetiliselt on võimalik vaid asja ligikaudselt hinnata – 10 aastat tagasi polnud praeguse tehnoloogiaga andmekandjaid olemas

Täiendav probleem: me ei tea, kuidas käituvad pikkade aastatega uudsed andmekandjad laborikatsetega ei saa seda testida ja teoreetiliselt on võimalik vaid asja ligikaudselt hinnata – 10 aastat tagasi polnud praeguse tehnoloogiaga andmekandjaid olemas

Negatiivsed näited:• CD plastpõhi muutub ajapikku

läbipaistamtuks• magnetkandja demagneetub • magnetlint muutub rabedaks

Lahendused andmekandja Lahendused andmekandja säilivuse probleemilesäilivuse probleemile

Lahendused andmekandja Lahendused andmekandja säilivuse probleemilesäilivuse probleemile

Kuid õnneks on ta pseudoprobleem, mida ei saa küll ületada, kust saab aga ümber minna: digitaalteabe saab ümber kirjutada uuele kandjale

• Tehniliste seadmete ja nende olemasoluga pole probleemi (maailmas on olemas kõikide seni valmistatud seadmete töötavad prototüübid)

• Andmekandja füüsiline vananemine on väga tõsine probleem (keegi ei saa iial teadma kindlal uute materjalide käitumist pika aja jooksul)

Säilitada eset (säilikut) vs Säilitada eset (säilikut) vs säilitada selle andmeid?säilitada selle andmeid?

Säilitada eset (säilikut) vs Säilitada eset (säilikut) vs säilitada selle andmeid?säilitada selle andmeid?

Digitaalteabe üks oluline omadus (eripära paberdokumentidest) ta ei ole püsivalt seotud kandjaga ehk on piiramatult kadudeta kopeeritav

Vastuseis püüdele säilitada digitaaldokumenti püsivast kandjast eraldatult (nt perioodiliselt kettalt kettale ümberkirjutamise teel on psühholoogiline, mitte tehniline

Vastuseis püüdele säilitada digitaaldokumenti püsivast kandjast eraldatult (nt perioodiliselt kettalt kettale ümberkirjutamise teel on psühholoogiline, mitte tehniline

Paberdokumendi säilitamine = paberilehe säilitamine

Digidokumendi säilitamine = bitijada säilitamine

Võimalus säilitada dubleeritultVõimalus säilitada dubleeritultVõimalus säilitada dubleeritultVõimalus säilitada dubleeritultKuna digitaalandmetel (dokumentidel) ei ole originaali ega koopiaid (st kopeerimisel tekkivad failid on sama head kui originaalid, võime töökindluse huvides arhiveerida ta mitmes eksemplaris. See on järjekordne võimalus, mida paberdokumentide korral eiole

Dubleerimine ehk säilitamine mitmes eksemplaris võimaldab saavutada linaarsete kulutuste kasvuga eksponentsiaalset töökindluse kasvu. Its seda masspruugitakse (varundamine, peegelserverid jms

Dubleerimine ehk säilitamine mitmes eksemplaris võimaldab saavutada linaarsete kulutuste kasvuga eksponentsiaalset töökindluse kasvu. Its seda masspruugitakse (varundamine, peegelserverid jms

Võimalus kuumarhiveeridaVõimalus kuumarhiveeridaVõimalus kuumarhiveeridaVõimalus kuumarhiveeridaSuure tõenäosusega on tuleviku digitaalarhiiv üks netipõhine teenus, kus andmed ei tolmne kandjatele salvestatult riiulitel, vaid on kantud serverite kõvaketastele, kus soovijad saavad neid Interneti vahendusel kasutada

Suure tõenäosusega on tuleviku digitaalarhiiv üks netipõhine teenus, kus andmed ei tolmne kandjatele salvestatult riiulitel, vaid on kantud serverite kõvaketastele, kus soovijad saavad neid Interneti vahendusel kasutada

Põhjused:

• Jooksvas kasutuses olevad andmed saadaval serveris netipõhiselt (tekib nn virtuaalkontor)

• Digitaalandmete arhiveerimine toimub mitte aktiivse kasutuse lõpul, vaid selle alguses

• Arvutustehnika (sh kettamahud) kasvavad tempoge pooleteise aastaga 2 korda (nn Moore’i reegel)

Andmete vormingu probleemAndmete vormingu probleemAndmete vormingu probleemAndmete vormingu probleemProbleem: peame tagama, et meie infovormingut (RTF, DOC, HTML, MP3, GIF) suudetakse lugeda aastakümnete ja sadade pärast

Probleem: peame tagama, et meie infovormingut (RTF, DOC, HTML, MP3, GIF) suudetakse lugeda aastakümnete ja sadade pärast

Ka see probleem on lahendatav, kuna

• Inimene suudab kaasajal lugeda kõiki muistsete tsivilisatsioonide kirju, kui see oskus pole vahepeal mingite kataklüsmide tõttu ära kadunud

• Arvutite jõudlus kasvab tempoga pooleteise aastaga kaks korda ja ei ole tehniline probleem säilitada uues tarkvaras vanade vormingute loetavus

Tõestusväärtuse probleem, ITõestusväärtuse probleem, ITõestusväärtuse probleem, ITõestusväärtuse probleem, I

Digidokumendi (digiallkirja) erinevus paberdokumendist: kui paberdokumendil põhineb tõestusväärtus dokumendi füüsilistel omadustel, siis digitaalteave korral põhineb ta sellel, et teatud (matemaatilisi) operatsioone ei saa praktikas hetkel sooritada vähema kui miljonite aastatega

Digidokumendi (digiallkirja) erinevus paberdokumendist: kui paberdokumendil põhineb tõestusväärtus dokumendi füüsilistel omadustel, siis digitaalteave korral põhineb ta sellel, et teatud (matemaatilisi) operatsioone ei saa praktikas hetkel sooritada vähema kui miljonite aastatega

Matemaatika ja infotehnoloogia arenevad aga meeletu kiirusega edasi ja homme võib olukord olla teistsugune...

Tõestusväärtuse probleem, IITõestusväärtuse probleem, IITõestusväärtuse probleem, IITõestusväärtuse probleem, II

Probleem: digitaalallkirja aluseks olevad matemaatilised operatsioonid on piisavalt turvalised küll hetkel, kuid matemaatika ja arvutustehnika kiire areng ei taga pikaajalist (nt aastakümnetete pikkust) turvalisust

Probleem: digitaalallkirja aluseks olevad matemaatilised operatsioonid on piisavalt turvalised küll hetkel, kuid matemaatika ja arvutustehnika kiire areng ei taga pikaajalist (nt aastakümnetete pikkust) turvalisust

Reaalne on, et paarikümne aasta pärast on kaasajal headele tavadele vastav digitaalallkiri praktikas murtav, st lisaks privaatvõtmele kui allkirja andmise vahendile saab digitaalallkirja hakata andma ka avaliku võtmega, mida teab igaüks, kes antud allkirja kontrollida tahab

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, Iprobleemile, I

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, Iprobleemile, I

Lahendus: teatud perioodi (nt kümne aasta) tagant tuleks arhiveeritud digitaalsäilikud varustada täiendava digitaalallkirjaga, milleks peab olema usaldatav kolmas osapool. Selle usaldatava kolmanda osapoole võib nii siduda digitaalallkirja infrastruktuuriga kui ka võib selleks olla mingi eraldiseisev instants

Lahendus: teatud perioodi (nt kümne aasta) tagant tuleks arhiveeritud digitaalsäilikud varustada täiendava digitaalallkirjaga, milleks peab olema usaldatav kolmas osapool. Selle usaldatava kolmanda osapoole võib nii siduda digitaalallkirja infrastruktuuriga kui ka võib selleks olla mingi eraldiseisev instants

Suure tõenäosusega võib selleks saada nt arhiiv (või tema mantlipärija) ning seda hakatakse tulevikus pidama umbes samalaadseks tüüptegevuseks nagu kaasajal räbaldunud dokumentide lappimist

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, IIprobleemile, II

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, IIprobleemile, II

Selline ülesertifitseerimine oleks omamoodi tõend a la “mina nägin seda dokumenti sellisena ning väidan ja tõestan oma (digitaal)allkirjaga, et ta selline oli”

See variant toimib, kui

• Dokumendi originaali (aegunud matemaatikaga digitaalallkirjaga) hoitakse paigas, kus ta on muutmiste eest muude meetoditega kaitstud

• On loodud teatud valideerimine ehk võrdlusmoment tulevikuks

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, IIIprobleemile, III

Lahendus tõestusväärtuse Lahendus tõestusväärtuse probleemile, IIIprobleemile, III

Säärast ülesertifitseerimist võib hakata kasutama ka olemasolevate paberdokumentide digitaliseerimiseks, kui selleks tekib vajadus

Muul viisil ei ole võimalik paberdokumenti digitaliseerida, et säiliks tema tõestusväärtus: tõestusväärtuse tagamise mehhanismid on selleks kardinaalselt erinevad

Arvatavasti osa arhiivide mantlipärijaid hakkavad kaugemas tulevikus sellele spetsialiseeruma

Arvatavasti osa arhiivide mantlipärijaid hakkavad kaugemas tulevikus sellele spetsialiseeruma

Tõestusväärtuse probleemi Tõestusväärtuse probleemi lahendamise alternatiivvariantlahendamise alternatiivvariant

Tõestusväärtuse probleemi Tõestusväärtuse probleemi lahendamise alternatiivvariantlahendamise alternatiivvariant• Perioodilist ülesigneerimist on vaja juhul, kui me ei

säilita kandjat, vaid neil olevaid andmeid, mida aeg-ajalt kirjutatakse ühelt kandjalt teisele.Sellega langeb automaatselt ära andmekandja säilivuse probleem

• On olemas ka teine alternatiiv: säilitada andmed koos kandjaga, nii et andmed oleksid kandjaga püsivalt seotud ja neid ei saa seal muuta (masstoodanguna valmistatud CD, DVD jm).

Sel korral ei ole pikaajalist tõestusväärtust (terviklust) vaja kaitsta digitaalallkirja juures kasutatavate matemaatiliste meetoditega, ja me pääseme perioodilisest ülesigneerimisest. Siis ”tuleb tagasi” aga andmekandja säilivuse probleem, mida muidu ei esine

Sel korral ei ole pikaajalist tõestusväärtust (terviklust) vaja kaitsta digitaalallkirja juures kasutatavate matemaatiliste meetoditega, ja me pääseme perioodilisest ülesigneerimisest. Siis ”tuleb tagasi” aga andmekandja säilivuse probleem, mida muidu ei esine

Praktilised lahendused: teooriaPraktilised lahendused: teooriaErinevalt digiallkirjastamise tarkvarast on praktikasse rakendatut arhiveerimises seni veel vähe. Need kujunevad tõenäoliselt koos heade tavade ja rahvusvaheliselt kinnistunud standarditega välja lähiaastail

Peamiseks eelduseks on digitaalallkirja rakendamine ja sellega varustatud dokumente masspruukimine nii, et dokument on kõikides elutsükli faasides digitaalkujul ja teda ei saagi kadudeta paberkujule viia

Otsest praktilist eeskuju pole meil selles võtta, kuna muu maailm on Eestiga võrreldes arengus sama kaugel

Praktilised lahendused: praktikaPraktilised lahendused: praktika

• Ülesigneerimisoht ei hakka ”kollitama” enne 10-20 aastat

• Kui tekib tulevikus kuumarhiveerimisvajadus, saab tagantjärgi lahendada

• HTML, PDF, DOC, RTF jne on ka lähitulevikus loetavad vormingud

Soovitus: arhiveerida CDdele, kasutades korralikku toorikut. Kõrgendatud käideldavusnõude korral võiks teha kahes eksemplaris eri firma toorikutele ja hoida eri kohtades

Soovitus: arhiveerida CDdele, kasutades korralikku toorikut. Kõrgendatud käideldavusnõude korral võiks teha kahes eksemplaris eri firma toorikutele ja hoida eri kohtades

Paberilt digisse ja vastupidi?Paberilt digisse ja vastupidi?

Paber digi. Saab skaneerida, tulemus kas pildina, PDF failina või OCR-tuvastatud tektina. Reeglina peab olema varustatud skaneerija digiallkirjaga, kellel teatud kohustused ja vastutus

Digi paber. Kui ei ole hüpertekst ja ei ole multimeedium (v.a. pildid/skeemid), saab tihti välja trükkida. Tuleb reeglina varustada väljatrükkida omakäelise allkirjaga, kellel teatud kohustused ja vastutus

Üldpõhimõte: vajab teatud instantse ja korraldatud tööd ja on teatud nüanssidega isegi võimalik

Üldpõhimõte: vajab teatud instantse ja korraldatud tööd ja on teatud nüanssidega isegi võimalik

ID kaardi projekt: olemusID kaardi projekt: olemusID kaardi projekt: olemusID kaardi projekt: olemusID kaart on:• turvaline digitaalallkirja andmise vahend,

sisaldades võtme genereerimise, privaatvõtme säiltamise ja krüpteerimise funktsioone

• turvaline isiku autentimisvahend kõikides klient-server süsteemides

• Eesti siseriiklik isikutunnistus

Praegu on välja jagatud üle 500 tuhande ID kaardi

ID kaardi kasutamine eeldab kiipkaardilugejat (chip car reader), mis uuematel arvutitel on tihti sisse ehitatud)

ID kaartID kaartID kaartID kaart

ID kaart: miks autentimiseks?, IID kaart: miks autentimiseks?, I

Seda saab teha peamiselt neljal viisil• esemelise volitustõendiga (võti, kiipkaart jms)

• kasutajale ainuteada oleva parooli (password) sisestamisega

• biomeetriliste volitustõenditega

• kombineeritud metoodikaga

Reeglina peab kasutaja end infosüsteemis autentima, et süsteem saaks üheselt veenduda selle kasutajas.

ID kaart: miks autentimiseks?, IIID kaart: miks autentimiseks?, II

Säärane kombineeritud meetod ei ole• varastatav• replikeeritav

On aga• mugav kasutada• ründetarkvarakindel

Konkurentsitult on turvalisim autentimismeetod kombineertitud, kus krüpto-põhisele esemele lisandub parool. ID kaart on hetkel ainus säärane seade

Vaid ese on varastatav, vaid parool varastatav ja replikeeritav, biomeetria replikeeritav

Kus ei sobi ID kaarti kasutadaKus ei sobi ID kaarti kasutada??Kus ei sobi ID kaarti kasutadaKus ei sobi ID kaarti kasutada??

Nendes paikades on mõistlik:• kasutada spetsiaalsed seadet + parooli (mis

vatrastamise korral ei võimalda ”pahalasel” muud teha

• kasutada mingit muud kombineeritud autentimisviisi

• kasutada esemelist, teadmuslikke või biomeetrilisi autentimisvahendeid

Üldreegel: ei sobi kasutamiseks avalikes paikades, kus PIN-koodi mahavaatamine juhuslike isikute poolt ei ole välistatud

Edasised küsimused palun aadressil

mois@mois.ee

Käesoleva ettekande materjalid (MS PowerPoint 2000 vormingus) on saadaval veebis aadressil

http://www.itcollege.ee/~valdo/taiend/plokk3-2.ppt

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!