1Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 1 (394) 1. september 2009

Lk. 2Sambafestivalist ja ki-tarrilaagrist õppema-terjalideni! Lk. 7

KG Huvikool Inspira ringid uuel õppe- aastal Lk. 10

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel...

Inspira neidudekoor Neidis ootab oma ridadesse põne-vaid väljakutseid armastavaid noori lauljaid!

Repertuaari õpime kord nä-dalas teisipäeviti pärast kooli-tööd ning viimistleme laagrites. Teeme koostööd KG huvikoo-li Inspira solistide, Orissaare tütarlastekoori ning Saaremaa

Juht tänabTänud Laine Lehtole ja

Pilvi Karule ning kõigile õpi-lastele, kes osalesid ooperi-päevade raames Jaakko Ry-hänen meistriklassis.

Tiia Leppik, Huvikool Inspira direktriss

Teated

Lugupeetavad õppijad!

Meie kõik, kes me oleme seotud meie kooliga, oleme õppijad. Nii need, kes kooli-pingis istuvad, nii need, kes klassi ees seisavad, kui need, kes igal hommikul lapsi koo-li saadavad ja neid koolist koju ootavad. Õppimine on mõnus. Õppija maailm lä-heb iga päevaga avaramaks,

silmapiir nihkub kaugama-le ja taevaski tõuseb kõrge-male. Õppija on iga päevaga enam Inimene. Parem Ini-mene.

Õppimise tee pole kerge. Õppimise teel olijad vajavad tarku ja toetavaid kaasteelisi. Nii koolipingis istujate, klas-si ees seisjate kui kodus oo-

tajate hulgas. Minu soov al-gavaks aastaks on lihtne. Ma soovin kõigile meie õppija-tele palju tarku ja toetavaid kaasteelisi. Et meil oleks iga päevaga võimalus olla enam inimene. Parem Inimene.

Toomas Takkis, koolijuhataja

Liikleme targalt25. augustil istusid esi-

meste klasside õpetajad koo-lipingis ning kogusid tead-misi sellest, kuidas aidata väikesi liiklejaid.

Koolituse teemaks oli-gi “Väike ellujääja”. Õpeta-jad said ülevaate hetkeolu-korrast Eesti liikluses ning lahendasid palju praktilisi ülesandeid. Liigelge targalt ja tähelepanelikult!

Väikese liikleja meelespea:

Kooli minemiseks lähen kodust ära õigel ajal, et ei peaks ülepeakaela tormama.

Tänav ei ole mulle ega minu kaaslastele mänguko-haks.

Sõidutee ületan selleks ettnähtud kohas.

Enne sõiduteele astumist vaatan vasakule, siis pare-male ja veelkord vasakule – kui pole autosid lähenemas, ületan tee otse ja kiiresti.

Kui väljun bussist, lasen bussil ära sõita ja alles siis lä-hen üle sõidutee.

Jalgrattaga tohin sõi-ta alles siis, kui olen saanud kümneaastaseks ja mul on juhiluba.

Pimeda aja saabudes kin-nitan riietele helkuri.

Autos sõites kinnitan ala-ti turvavöö.

Olen teistele liikluses ees-kujuks.

Anu Rand, IC klassi õpetaja

Poistekooriga.Jõuludeks on plaanis har-

jutada kontserdiküpseks Piret Ripsi Missa ja kantaat “Hinge-demaa kellad”, kevadel osaleb Neidis Saaremaa Ooperipäeva-del Eino Tambergi 80. juubelile pühendatud autoriõhtul.

Koori esimene kokkusaa-mine toimub T. 22. septembril

kl.16.15 klassiruumis 203, uusi lauljaid ootan alates 15.45. Kon-takteeruda võib ka varem, ala-tes 2. septembrist mobiili 53 43 91 83 teel.

Rõõmsa kohtumiseni!

Laine Lehto, koori dirigent

Tänud KG Tugikesku-se juhatajale Maret Mar-tinsonile naiskonnaga as-jaliku sisekoolituse eest!

Toomas Takkis, koolijuhataja

Kõik, kõik on uus septembrikuus:-) Toredat kooliaastat, armas koolipere!

2 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Meenutusi suvest...6.-10. juuli

Sai teoks Kuressaare 9. Sambafestival, mil tantsuhu-vilised noored üle Eesti ko-gunesid kokku osalemaks 4-päevases tantsulaagris, tantsukontserdil ning rong-käigus. Sel aastal oli tantsu-laagris võimalus treenida järgmiste Eesti tipptreeneri-te juhendamisel: Anastassia Vassiljeva (bailatino), Kaarel Väli (street-jazz), Eva-Lena Raenok (contemporary jazz; klassikaline pilates), Külli-ki Lugna (cheerleaders and show), Kristin Pukka (teat-ritants), Eneli Rüütli (show-jazz), Katrin Krause (las-tetants). Nagu ka eelmisel kahel korral, mil Sambafesti-val KG Huvikool Inspira eest-vedamisel toimunud on, aitas ühisliikumist seada Monika Tuvi. Osalised veetsid Ku-ressaares tegusa nädala ning aitäh-sõnad selle eest kuu-luvad eelkõige Ingrid Kurg- järvele, kes seekord ürituse projektijuhi rolli täitis.

P.S. Olgu öeldud, et Ing-ridit võib sellest õppeaastast kohata meil sagedamini, ni-melt tantsuõpetajana! :)

27. juuli -2. august

Kolmandat aastat said meie koolis kokku ka kitarri-huvilised üle Eestimaa ning teoks sai Kuressaare Kitarri-laager. Tegemist oli 7-päe-vase õppelaagriga, mille raa-mes toimusid mitmekülgsed tegevused, mis aitasid kaasa noorte muusikute igakülgsele

arengule. Keskenduti peami-selt kitarriõppele, õpe seejuu-res toimus valdavalt grupi-tundidena. Osalejad jaotati vastavalt tasemele nelja erine-vasse gruppi ehk ansamblis-se. Laagris jagasid oma pilli-mängualaseid teadmisi laagri idee autor Tiit Paulus ja te-ma kunagine õpilane Andre Maaker ning lisaks neile vii-sid sel aastal grupitunde läbi ka Marek Talts, Karl Laane-kask ning Virgo Sillamaa. Li-saks grupitundidele toimusid ka üldised rütmikatunnid, mida viis läbi noor trummi-mängija Reigo Ahven.

Tänavu oli laagris 19 osa-lejat vanuses 11 kuni 40 aas-tat. Kitarri- ja rütmikatunde tehti 30 tundi või enamgi. Õhtuti toimusid GoSpas jäm-mid, kus viiel õhtul pakuti kokku 10 tundi muusikat. Jämmidel jämmisid lisaks laagri õpetajatele ka Hedvig

Hanson, Siim Aimla ja Avo Tamme! Ja eriti meeleoluka punkti pani laagrile tradit-siooniline pühapäevane lõ-pukontsert.

Lisaks veel:

Anti viimane lihv võim-lale ehk spordisaali reno-veerimise II etapp sisaldas endas ehitus-, rekonstrueeri-mis- ja remonttöödest võimla 30-aasta vanuse küttesüstee-mi ümberehitustöid. Lisaks paigaldati kehalise kasvatu-se tundideks ja treeninguteks vajalik uus püsiinventar, sh. korvpalli-, võrkpalli- ja võim-lemistarvikud. Töid aitas teostada Primus PR OÜ ning finantseerimiseks taotleti toe-tust Regionaalsete Investee-ringutoetuste Andmise Prog-rammist.

Renate Pihl, juhiabi

Teade õpilaspäeviku ja õp-pematerjalide maksmisest

Ka selleks õppeaastaks on kõigile meie kooli õpi-lastele tellitud oma koo-li õpilaspäevik (1.-9.kl.) või koolimärkmik (10.-12.kl.). Päevikusse on trükitud koo-li kontaktandmed, kooli laul, õpilaste sisekorraeeskirjad, leht õppetöölt puudumise põhjendamiseks, leht kohus-tusliku kirjanduse märkimi-seks jms. Nii päeviku kui ka märkmiku maksumuseks on 37 krooni.

Põhikooli õpilasele on ta-suta kasutamiseks õpikud, tööraamatud, töövihikud. Kahjuks ei kuulu sellesse ni-mistusse võõrkeeles kasuta-tavad testivihikud (4.-9.kl.) ja keemia perioodilisuse ta-belid (8.kl.).

Ootame lastevanematelt kooli päeviku-märkmiku ja eelnimetatud õppematerja-lide kaasrahastamist alljärg-nevalt:

2.-3. kl. õpilaspäevik 37.00 krooni

4.-7. ja 9. kl. õpilaspäe-vik 37 krooni + inglise kee-le testid 35 krooni. Summa 72 krooni.

8.kl. õpilaspäevik 37 krooni + inglise keele testid 35 krooni + keemia perioo-dilisuse tabelid 10 krooni. Summa 82 krooni.

10.-12. kl. koolimärkmik 37 krooni

Raha maksta hiljemalt 11. septembriks k.a. igal õpilasel oma klassijuhataja kätte.

Anu Saabas, õppealajuhataja

Teated

Segaansambel Sa:rlaine võtab vastu uusi liikmeid kõikidesse häälerühma-desse.

Vajalik elementaarne noodistlugemisoskus ja eel-nev kogemus ansamblilaulja-na. Huvilistel tulla muusika vaheruumi 102 alates kolma-päevast, 2.septembrist.

Laine Lehto, muusikaõpetaja

Meie KG, 1. september 2009

Klasside pildistamine au-las toimub järgnevalt:

2. sept. 10.-12. klass alates kell 12.00

4. sept 2.-9. klass alates kell 9.00

3Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Lauake, kata end ehk Söökla annab teadaSöökla sisekorrast

Söökla on avatud igal koolipäeval 8.30 – 16.00. Algklasside söögivahetun-niks ( 10.10 – 11.10 ) on söök-la reserveeritud, kuid ala-tes kella üheteistkümnest on kõigil soovijail võimalik os-ta sooja toitu. 5. – 12. klas-si õpilastele ei ole määratud kindlaid söögivahetunde, vaid õpilased valivad koos-töös klassijuhatajaga ja vas-tavalt tunniplaanile parima aja lõunatamiseks.

Magnetkaardist

Riigi poolt doteeritud toitlustamine põ hikooli õpi-lastele toimub sarnaselt eel-miste aastatega. Mis tä-hendab, et igal õpilasel on nimeline magnetkaart, mil-le esitamisel saab 13 krooni ulatuses süüa. Magnetkaar-di mitteesitamisel kehtib hinnakirjas märgitud hind! Kui arve ületab kaardil ole-vat rahasummat, tu leb lisaks maksta sularahas. Magnet-kaardi kaasas kand mine ja kassas esitamine on kohus-tuslik, kaart on seotud konk-reetse õpilasega ja seda ei ole lubatud anda kasutamiseks teisele isikule.

Kindlasti on õpilasi, kes va javad uut magnetkaarti. Sellisel juhul on vaja klas-sijuhatajale septembri esi-mese nädala jooksul sellest teada anda. Magnet kaart, mis osutus praagiks asenda-takse uuega tasuta, kui aga kaart on kaduma läi nud või lohaka hoidmise ta gajärjel kasutamiskõlbma tuks muu-tunud, tuleb uus kaart õpila-sel 20 krooni eest osta. Praa-giks osutunud kaart palun tagastada söökla kassasse.

Ka gümnasistidel on või-malus teha oma elu muga-vaks ja arveldada sööklas magnetkaardiga. Sel leks tu-leb kanda raha KG Sihtasu-tuse arveldusarve le vastava kuu 1. - 3. kuu päevani (sep-tembris ku ni 11.09). Ülekan-de summa suuruseks on ar-vestatud 500 krooni ehk

umbes 25 kroo ni päevas. Kaardilt raha ka sutamise päevalimiit ei ole piiratud ning raha jääki oma kaar-dil on igal õpilasel või malik alati kontrollida söök la kas-sas. Raha, mis on kaa rdile kantud, ei ole võimalik ta-gasi maksta ega kanda et-temaksuna järgmisesse õp-peaastasse, seetõttu on vaja jälgida, et raha jääk kaardil oleks õppeaasta lõppedes ära kasutatud. Magnetkaar-di tellimise soovist anda tea-da klassijuhatajale septemb-ri esimese nädala jooksul.

Raha kanda: KG Siht-asutus a/a 10220012766018, märgusõna: õpilase nimi ja klass.

Toiduraha toetusest

10. – 12. klassi õpilastel on võimalus saada Kures-saare Linnavalitsuselt kooli-toidu toetust.

Selleks esitab lapseva-nem koolile taotluse koos tõenditega pere sissetuleku-te kohta 14. septembriks ja kool edastab avaldused Ku-ressaare Linnavalitsuse sot-

siaalosakon nale. Avaldu-se blanketid ja täpsem info klassijuhatajatelt.

Pikapäevarühmast

Jätkub pikapäevarüh mas käivate laste toitlus tamine. Päeva teisel poolel (kell 14.30) on pika päeva koolis viibiva-tel algklassilastel võimalus süüa teine toidukord, mille mak sumuseks on 12 krooni. Söögikorrast äraüt lemised toimuvad samal päeval kella üheteist kümneks (erandiks haiges tumine vms) ning tasumi ne vastavalt esitatud arvele järgmise kuu 20. kuu-päevaks.

Raha kanda: KG Siht-asutus a/a 10220012766018, märgusõna: õpilase nimi ja kuu nimetus, mille eest toi-duraha makstakse.

Menüüst

13 krooni eest saab õpi-lane valida menüüst näi teks prae (13krooni), teise varian-dina saab valida su pi ja ma-gustoidu (8.- + 5.-). Õpilane, kes soovib suuremat praadi, peab arvestama hinnaga 15

– 27 krooni. Iga päev paku-me 2-4 erinevat toor salatit ja seda lisab igaüks täpselt nii palju, kui soovib.

Lõuna kõrvale pa-kume kõi gile Kuressaa-re Gümnaasiu mi õpilastele joogiks tasuta piima ja sid-runivett.

ühe päeva näidismenüü: Supp Rassolnik • 250g/350g 8.-/10.-Puder Hirsipuder • 100g/200g 3.-/6.-Praed (lisandid erinevad: • kartul, kartulipüree, riis, makaron või tatar, hauta-tud köögiviljad)Pikkpoiss 13.-/23.- • Maksakaste 13.-/19.-• Kalakotlet 13.-/23.-• Kartuli-lillkapsavorm 13.-• Makaron hakklihaga 13.-• Seašnitsel 27.-• Magustoidud• Assortiitarretis 7.-• Mannapuder kisselliga 5.-• Õunavorm piimaga 6.-•

Olete lahkesti oodatud !

Tiiu Smidt, söökla juhataja

Kohvik-söökla Noorus toimekas naiskond ootab teid maitsvaid toite mekkima!

Meie KG, 1. september 2009

4 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Üheshingamine MeresLaulu- ja tantsurahva jaoks oli see suvi taas eriline: toi-mus järjekordne vabariiklik laulu- ja tantsupidu, mis see-kord kandis ühist nime Ühes-hingamine.

Ka meie kooli gümnaa-siumirühm "Sõlesepad" osales suurpeol Tallinnas.

Tantsupidu "Meri" oli saarlastele veel eriti hinge-lähedane, sest merega on iga saarlane kuidagi seo-tud.

Tantsupeo proovipäe-vad olid küll pikad ja kuu-mad, kuid pidu ise oli või-mas ja hingeminev. Kui peo üldjuht Ülo Luht lubas maa-ilma parimat pidu, siis nii see ka oli. Pidu oli iga pisi-asjani väga hästi läbi mõel-dud ja paika pandud. Häs-tivalitud muusika ja väga hea lavastus andsid kokku super-tulemuse. Tantsija-te nö hümniks kujunes lu-gu "Tuulevaiksel ööl", mida juba proovipäevadel kaasa lauldi ning peopäevadel nii mõnelegi pisara silmanurka poetas.

Kiidusõnu tahan öel-da kõikidele "Sõleseppa-

dele", kes olid koos suu-repärane seltskond. Kõik olid alati täpselt proovides ja meiepärast ei pidanud ka peopäevadel muretse-ma. Oma rõõmsameelsuse-ga sattusid "Sõlesepad" nii mõnigi kord ka telekaame-ra ette. Aitäh Teile kõigi-le! Loodame, et meie vilist-lasd Kertu, Maris, Taavi ja Tiit jätkavad tantsimist ju-ba kõrgkoolide rühmades! Edu Teile!

Eriti uhke tunne oli sel aastal rongkäigus marssi-da, sest koos laulu- ja tant-surahvaga oli rongkäigus ka koolijuhataja Toomas Takkis.

Ja tantsijate märgusõ-na kasutades: HOMME JÄLLE!

Tantsurühma "Sõlesepad" juhendaja Merle Tustiti muljeid tantsupeost

Tantsupidu oli kindlasti selle suve parim üritus. See on midagi, mis jääb meel-de pikaks ajaks. Nüüd pea-aegu kaks kuud hiljem tule-vad tantsupeo emotsioonid elavalt meelde, kui kuul-

da kuskilt mõnda tantsu-peo lugu, eriti häid tundeid taastavad laulud, mille jär-gi sai ise tantsitud. Kogu seda pidu ei teinud meel-divaks mitte ainult hea kor-raldus, vaid ka seltskond. Kõiki tantsijaid valdas ül-dine positiivne meeleolu, kõik said kõigiga hästi lä-bi. Väsitavad olid ainult pi-kad palavad proovipäevad, kus osad tantsud ringi õpi-ti ning osadele viimne lihv anti, kuid ka need mõõdu-sid üsna lõbusalt oma rüh-ma seltsis.

Kahju on, et osad meie rühmast enam meiega ei tantsi, aga see-eest on loo-tus neid kahe aasta pärast noorte tantsupeol jälle tant-simas kohata. Eks see rah-vatants ole selline asi, et kui korra sellega tegelema ha-kanud ning see meeldib, siis naljalt enam lõpetada ei taha.

Meil oli siiski Euroopa parim pidu!

Mikk Maasik, Sõleseppade tantsija

Rahvatantsuansambel Sõlesepad koos juhendaja Merle Tustiti ja koolijuhi Toomas Takkisega.

31. lennu tublid lõpetajadKuldmedal:

Karin Kilumets 12bSilvar Vahkal 12c

Hõbemedal:

Mari Pajussaar 12a Riinu Nurme 12aMaarja-Linda Põld 12dMaris Tustit 12eUrmo Saar 12eKertu Kaminskas 12e

Stipendiumid ja preemiadAasta gümnasist: Uku-

Rasmus Lind 12eHildegard Silvoneni sti-

pendium Urmo Saar’eleKusti Koka nimelise sti-

pendium Daile Kiil’ileKuressaare Gümnaasiumi

Lennukirjandi preemia Triinu Lomp’ile

Nimeline käekell koo-li tulemusliku esindami-se eest Rait Sagor’ile, Ak-sel Artus’ele, Maris Tustit’ile, Kristel Aaslaid’ile, Priit Paakspuu’le

Arensburger Wochenb-latti preemia parimale saksa keele tundjale Maarja-Linda Põld’ileParimad tulemused rii-gieksamitel:

Urmo Saar – eksamite keskmine 85,4

Karel Tasane – 83,3Kaisa Tooming – 82,7Kertu Kaminskas – 82,3Iiris Ülem – 82,3Maarja-Linda Põld – 82Markus Sepp – 82

Tulemused üle 90 punkti:Kaisa Tooming – kir-

jand 98, Karel Tasane – ma-temaatika 98, Maarja-Lin-da Põld – inglise keel 94, ühiskonnaõpetus 92, Mari Lõugas – kirjand 96, Markus Sepp- kirjand 93, inglise keel 91, Holger Part – inglise keel 94, Mari Pa-jussaar – ühiskonnaõpetus 92, Uku- Rasmus Lind – ma-temaatika 91, inglise keel 90, Urmo Saar – kirjand 91, Liisa Reinart – inglise keel 90, Indrek Kuris - inglise keel 90, Siim Seeman – ühiskonnaõpe-tus 90, Tiit Kommel – inglise keel 90XI klassi õpilased:

Geograafia: Alan Väli – 96, Karl Kristjan Raik - 94, Elisabet Arge - 93, Mare Kii-der - 91. Saksa keel: Heidi Tar-kus - 90.

Meie KG, 1. september 2009

5Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Saarlaste puutepunkt ooperipäevadega22. juunil kell 15.00 toi-

mus Kuressaare kultuu-rikeskuses meistriklass "Jaakko Ryhänen otsib uu-si ooperihääli Saaremaalt". Tegemist oli Soome oope-rikuulsuse lahtise laulu-tunni ja kontserdiga, kus osales 12 noort Saaremaa lauljat, enamik neist KG Hu-vikoolist Inspira : Anu Oks, Jaan-Eerik Aardam, Kärt Männa, Helena Pihlas, Lin-da Lapp, Hanna Martinson, Heldur Harry Põlda (õp.Pil-vi Karu); Keidi Saks, Marit Kiiker, Sass Pääsk ja Kristel Aaslaid (õp.Laine Lehto) ja Helina Eist (õp.Anne Kann).

Meistriklassi korralda-ja Arne Miku sõnul oli te-gemist ooperipäevade ühe

ettevõtmisega, kus otsi-ti puutepunkte Saaremaa ja saarlastega. “Ma palusin, et Saaremaa lauluõpetajad leiaks talvel oma kooridest ja esinejatest need lapsed, keda me võiksime tutvus-tada,” rääkis Mikk projekti sünniloost. “Kuna Ryhänen, tuntud lauluõpetaja ja hea sõber ning kolleeg sai siia esinema tulla, siis pakkusi-me teha sellise tutvumisse-minari, kus siis pärast näida-ta ka seda, kuidas ta on juba ühe laulja valmis teinud.” Selleks “üheks lauljaks” oli Estonia solist Priit Volmer, kes Ryhäse käe all seitse aas-tat õppinud. Mikk arvas, et õhkkond, kuidas Ryhänen suutis noored juba etteval-

mistustunnis krambist va-bastada, oli talle väga impo-neeriv. “Mul on heameel, et nii palju rahvast tuli vaata-ma. Homme ei ole veel üh-tegi Pavarottit ega Tebaldit näha, aga selle ürituse ees-

märk, et üks noor inimeste põlvkond teeks silmad lah-ti klassikalise ooperimuusi-ka suunas. Kui ka kõikidest ei tule ooperisoliste, aga mu-sikaalseid kammerlauljaid võib kindlasti tulla. See ei nõua suurt ooperivolüümi või hääletugevust,” avaldas Mikk, kelle arvates on ka see suur asi, kui mõnest noorest tuleb lihtsalt tõsine ja andu-nud muusikaarmastaja.

Ka Ryhänen polnud kii-tusega kitsi ning nagu tun-nistasid nii noored lauljad kui ka nende juhendajad, saavad nad maestrolt saa-dud näpunäiteid kasutada edaspidises töös.

Allikas „Oma Saar“ 24.07.09

Tulge laulma ja teie hääl kajab üle maa!

KG segakoor „Ave“ ootab oma ridadesse uusi lauljaid! Vahvate suviste laulupeomul-jetega on tore alustada uut hooaega ka praegustel laul-jatel!

Sel hooajal on tähtsaid te-gemisi: jõulude paiku sõida-me külla oma sõpruskoori-le Pärnust, veebruaris ootab vabariiklik koorikonkurss. Muidugi mahub aasta sis-se ka muud põnevat: laulu-laagrid koos „rebaste“ risti-

misega, jõulukontsert lossis, kevadkontsert jm. Varase-matel lumerohketel talvedel armastasime teha Kuut-semäele „allalaskmisreise“, katsetame ka sel talvel.

Möödunud lauluaasta-test rääkides ongi ehk kõige olulisem see, et oleme end välja laulnud kõigile laulupi-dudele, mis meie tegevusaja sisse on mahtunud. Oleme juurutanud mitmeid tradit-sioone, millest olulisemad

said juba ära nimetatud. Hu-vitavad on olnud ka sõidud Prantsusmaale ülemaailm-sesse noortelaagrisse.

Samuti oli põnev üritus osavõtt vabaõhumuusikalist „Kaua võib“, mis toodi lava-le 2006. a. suvel Viimsis.

Vabariiklikel konkurssi-del oleme saavutanud 1. ko-ha; kahel korral 2. koha ja viimati, 2008.a. koolisega-kooride konkursil hõbedip-lomi ning Klassikaraadio

eripreemia . Koori dirigent on Mai

Rand, häälepartiisid aitab õpetada Helle Rand. Proo-vid toimuvad esmaspäeviti, kellaaja valime teile sobiva.

Lauluhuviline 10.-12.klassi noor! Esimene kok-kusaamine on esmaspäeval, 7. septembril kl. 15.40 kooli aulas.

Mai Rand, dirigent

Meie KG, 1. september 2009

6 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Millest on tehtud KG 10ndikud?Vähkidest, juhtmetest, tä-barast olukorrast, gangs-teritest, sepapoistest ja musashist- just sellised grupinimed andsid endale suvekoolis värsked küm-nenda klassi õpilased.

Samal ajal kui Taritu ela-nikud arutlesid nüüdseks pea olematu bussiliikluse üle, kajas rahvamaja ümb-rus KG noorte vaimukatest etteastetest ning sportlikest tegevustest. Abiturienti-de valvsa pilgu all sai tra-ditsiooniline suvekool hoo sisse gruppide tutvusta-misega ning edasi koostati üheskoos laagri 10 käsku, mida pidi terve laagriaja järgima.

Sportliku tegevuse esi-mene ala oli köievedu ja nii mõnigi agar jõumees sai oma peopesad marraskile või püksipõlved mudaseks. Suhkrust nüüd küll tuleva-sed kümnendikud tehtud ei ole, sest vihmasabinast tea-tevõistluse ajal ei lasknud keegi ennast häirida.

Temperatuuri muutu-sele vaatamata jäädvusta-

ti läbi fotoaparaadi ajalooli-si hetki etteantud teemadel ning peale põõsastes turni-mist sai teada õppealajuha-taja Maidu Variku muhedat juttu kuulates elutähtsaid fakte KG-st ja oma saatu-sest

Õhtune programm on alati olnud kõige põne-vam ning seda ka seekord ja vaieldamatult läbi aega-de parimaks showks võib pidada selleaastast Miss ja Mister Taritu valimisi. Õhus oli tunda elektrit, võ-lu ja kirge- nii õhtujuhtide Tavita ja Oliveri vahel kui ka eksootiliste kaunitaride ja nende “mehelike” kaas-laste vahel.

Uskumatu andekus, us-kumatu loovus ja improvi-satsioon, seda kõike pak-kusid 6 paari erinevates voorudes ning pealtvaata-jad said kätte peaagu aas-ta annuse huumorit ja kind-lasti tunnavad nad veel pikka aega naerulihase kõ-ditavat valu oma kõhus.

Pärjatud sai siiski vaid üks paar ning Kätu ja Bob

viisid koju oma esimese missi- ja misteritiitli. Kõiki tegevusi märgistasid hool-sasti klassijuhatajad ning punktitabel aina kasvas ku-ni võistkond “Juhtmed” võistluse kinni pani.

Siinkohal on sobilik märkida, et klassijuhatajad töötasid välja MASU aeg-se nimekokkuhoiurežiimi ning nüüdsest saavad nad kasutada ametlikel paberi-tel ning kirjavahetuses järg-misi sümboleid - V(loe: Mai), ∟ (loe: Nurk), E4(loe Eneli)ja K& (loe: Kaja).

Õhtuhämaruses laul-di karaoket ning püstitati telke ja öörahu saabus pla-neeritust hiljem, sest va-ja oli silma peal hoida maja ümbruses luusivatel kodu-tutel. Lähimal vaatlusel sel-gus siiski, et tegu on meie kooli õpilastega, kes tulid ka noorpõlve meenutama, aga seletamatutel põhjus-tel haihtusid nad peale oma isiku tuvastamist ning kui ufod neid ära ei viinud, siis kohtume nendega 1. sep-tembril kindlasti.

Hommikul oli korral-dustiimi abiturientidest jä-rele jäänud vaid käputäis (vist ka ufod mängus), aga sellegipoolest jätkus alles-jäänudel julgust maha pi-dada konverents “Õpila-ne õpilasele”, mille käigus anti noorematele näpunäi-teid ning nõkse efektiivseks spikerdamiseks, tutvusta-ti õpetajaid ning nende eri-meetodeid ning palju muud põnevat, mida teavad ainult asjaosalised.

Klassidevaheline ajurün-nak teemal “Hea idee kooli-ellu” tõi kaasa huvitavaid ideid ning mõtteid, aga sel-lest kõigest juba edaspidi ja kindlasti veendute nen-de ideede headuses, kui 34. lend KG peal maid vallutab ja ehk selgub ka see, millest nad ometi tehtud on????

Tahan tänada kõiki kes suvekoolis käisid, loodan, et saite unustamatu elamu-se ning meeldejääva kooli-aasta alguse.

An4, noorsootöötaja

Meie kooli maskott ootab põnevaid lahendusiAidake kaasa mõelda

ja pakkuge välja oma ideid kooli maskoti loomisel. Meie elu põnevamaks muutmiseks tuli spordiosa-konnal ja KG Tervisel tore mõte, luua meie oma kooli maskott. Maskott võiks olla lapsesõbralik ja meile oluli-si põhiväärtuseid edasi kan-dev tegelaskuju. Tegu peaks olema positiivset energiat andva sõbraliku olendiga. Kindlasti oleks maskott tore külaline meie koo-li üritustel,võistlustel, kuid pakkuge julgesti ideid, kus maskott võiks veel osaleda.

Konkursi tingimused

Ideekavand peaks ole-ma teostatud kujul, mis an-naks võimaluse kasutada loodud kuju /tegelast eri-

nevate lahenduste valmis-tamiseks ( miniskulptuu-rid, kujunduselemendina erinevatel sümboolikaga reklaammaterjalidel jms.) Maskott peaks olema posi-tiivse/humoorika iseloomu ja olemisega;

Konkursile esitatud mas-koti kavand peab olema ka reaalselt teostatav. Maskot-ti peab saama teostada nii mänguasjana kui ka inim-suuruses.

Tehnika ja materjali va-lik võib olla vaba, soovitus-likud on naturaalsed ja loo-duslähedased materjalid eeldusega, et eset on võima-lik teostada, et ta oleks il-mastikukindel.

Nõuded vormistamisele

Konkursitöö tuleb esita-

da eskiisina, võimalusel lisa-da foto või vähendatud for-maadis tegelik kuju. Tööle lisada omapoolne legend või iseloomustus maskoti kohta

Konkursile võib esitada ühe maskoti või maskottide grupi (2 või rohkem ükstei-sega seotud maskotti). Võist-lustööde arv ühe osaleja või osalejate grupi kohta ei ole piiratud.

Konkursil osaleja esitab konkursile märksõnaga va-rustatud A4 formaadis töö-joonise ning kinnise ümbri-ku autori(te) nime, klassi ja kontaktandmetega. Joonis-te juurde võib lisada ka juba toodetud maskoti näidise. Kasuks tuleb maskoti lugu ehk vastava maskoti valiku põhjendus.

Konkursile esitatud mas-

kotil (maskottidel) peab ole-ma nimi. Žüriile jääb õigus autori poolt pakutud nime mitte kasutada või kasutada mõne teise osaleja poolt pa-kutud nime. Viimasel juhul pälvib äramärkimise ka ni-me autor. Žüriile jääb õigus maskottide grupist välja va-lida ka ainult üks maskott.

Parimat tööd tunnusta-takse auhinnaga.

Konkursi tähtaeg ja tööde esitamise koht

Tööd palume esitada hil-jemalt 2. novembriks 2009.a. spordiosakonna ruumi 024.

Sealt saab ka lisainfot.

Sirje Metsküll, terviseõpetaja

Meie KG, 1. september 2009

7Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Igale õpilasele huviring

Ameerika psühholoog A. H. Maslow’ baastarvete hie-rarhia järgi määravad käitu-mise iseloomu lapsepõlves ja noorukieas põhiliselt kuu-lumis-ja austamistarbed.

Huviringidesse kuulumi-ne ja täisväärtuslikuks liik-meks olemine suurendab laste eneseaustust ja tõstab tegutsemisefektiivsust. Läbi ringitegevuse areneb lapse saavutusvajadus, mis seos-tub püsivuse, püüdlusega välja paista, otsuste lange-tamise ja enesetäiustamise-ga. Need vajadused anna-vad impulsse, mis võivad panna õpilased väärtustama koostööd ja häid õpitulemu-si ning on oluliseks suuna-jaks valikute tegemisel tule-vases elus. Järjepidevale ja kohusetundlikule ringis osa-lejale saab varakult selgeks, et parima tulemuseni jõuab vaid sihikindlalt omale võe-tud ülesannete ja eesmärki-dega tegelemine.

KG Huvikool Inspira pa-

kub mitmekülgset võimalust laste vabaaja sisustamisel, tuleb olla vaid ise aktiiv-ne ja sihikindel. 2009/2010 õppeaastal on suurenenud valik tantsuringide ja pil-liõppe osas. Värskelt üli-kooli lõpetanud, kuid ju-ba mitmeid aastaid Pärnus tantsuõpetajana töötanud Ingrid Kurgjärv hakkab ju-hendama Inspira põhikooli ja gümnaasiumi tantsutrup-pe. Lisaks jätkab ta ka Ku-ressaare Sambafestivali pro-jektijuhina. Pilliõppes saab nüüd oma oskusi arendada kitarri (erinevad tasemed ja ka täiskasvanutele), trummi või rahvapille õppides. Suu-repärane võimalus on nüüd ka noortele, kes sooviksid bändis mängida, oleme leid-nud juhendajad ja oma soo-vist tuleb meile vaid märku anda.

Jätkuvalt pakume ringite-gevust ka väikelastele, seda siis muusika ja tantsu vald-konnas ning jätkab ka täis-

kasvanute kõhutantsuring. Avatud ringide lasteva-

nemate koosolek kolmapäe-val 2.septembril kell 18.00 Kuressaare Gümnaasiumi aulas. Kohapeal võimalik kohtuda ringijuhtidega, rin-gidesse registreeruda ja täita avaldused ja lepingud.

Ootame rohket osavõttu!

2009/2010 avatud ringide valik:

Lasteaialaste tantsuring – juhendaja L.Ojasaar

Aeroobika 6.- 12. klass – juhendaja L.Ojasaar

Tantsuring 1.- 2. klass – juhendaja K.Aaslaid

Tantsuring 3.- 4. klass – juhendaja K.Aaslaid

Tantsuring 5. - 9. klass – juhendaja I.Kurgjärv

Tantsuring 10.-12. klass – juhendaja I.Kurgjärv

Kõhutants täiskasvanuile – juhendaja Ader

Info ja registreerimine tantsuringidesse:

3-aastaste muusikaring -

juhendaja H.Rand4-aastaste muusikaring -

juhendaja H.Rand 5-aastaste muusikaring -

juhendaja P.Karu6.-7. aastaste muusika-

ring - juhendaja P.KaruSaaremaa Poistekoor -

juhendaja V.LehtoSaaremaa Neidudekoor

Neidis – juhendaja L.LehtoKandleõpe täiskasvanui-

le – juhendaja M.AardamTorupilliõpe – juhendaja

M.AardamTrummiõpe – juhendaja

P.ArgeKitarriõpe – juhendajad

K.Käo, H.LiivNoortebändid – juhenda-

jad K.Käo, P.ArgeInfo ja registreerimine

muusikavaldkonna ringi-desse: lehto@oesel.edu.ee

Inspira uksed on kõigile avatud, häid ringivalikuid!

Tiia Leppik, KG Huvikool Inspira direktor

Fotod: Kerttu Saar

Meie KG, 1. september 2009

8 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Olemise koda: maa, puu ja taeva loodKui Kuressaare Gümna-

siumi klassiõpetajad läbi vih-mamärja 12 .augusti hommi-ku Valgamaale Taagepera lossi jõudsid, oli Eesti Ema-keeleõpetajate Seltsi III su-vekool kohe-kohe algamas.Salapärase lossiga tutvumi-seks polnud mahti, sest juba kuulutasid korraldajad Sirje Nootre ja Krista Mägi 3-päe-vase koolituse üldnimetuse-ga "Olemise koda: maa,puu ja taeva lood" avatuks.

Maailm kui märk

Avaloengus "Pärimus-muusika märgid tänapäe-va kultuuris" rõhutas Ingrid Rüütel vanima pärimus-muusika märgina Eestis re-gilaulu

Mare Kõiva loengus räägiti eestlasele olulisest kohatundest,mis on seotud kindla geograafilise paigaga.Kõneleja peatus eraldi müü-tidel kividest,rända- vatest järvedest,puudest;haldjapärimustel,mis tänini säilinud teadaolevate tabude ja nor-midega. Pärast kohvipau-si sai kuulata Kadri Viirese loengut soomeugrilaste ehe-te motiividest ning Igor Tõ-nuristi rahvarõivaste märgi-lisest tähendusest. I päeva pärastlõunastes lugudes peatus Mall Hiiemäe loodu-se märkidel, eriti puude tä-hendusel eestlaste jaoks läbi aegade. Järgnes Ahto Kaasi-

ku loeng looduslikest püha-paikadest-üksimälestistest ja pärand - maastikest. Päeva lõpetas Andres Kuperjanov looga taeva märkidest ning nende tähendustest muinas-aegadest alates. Pärast õh-tusööki jätkus kogemuste töötuba arutelude ja arva-mustega kuuldust.Kahjuks segasid ilmaolud öiseid tae-vavaatlusi, tähesadu jäi see-kord nägemata.

Maailm kui lugu

II päeva teemat alus-tas Aare Kasemets arutelu-ga "Kas eestlane tunneb oma kultuuri?" Kõlama jäi mõte, et eestlaste ainus põhikul-tuur on maa-ja talurahva-kultuur ning meil on rikkai-mad pärimuskultuurikogud, mis vajaksid rohkem tutvus-tamist, eriti koolinoorte hul-gas. Pärast kohvipausi ootas lossiõuel Mikk Sarv, et viia läbi õuesõppetund loodu-sest tulevate lugude ning re-gilauludega. Päev jätkus Aili Paju looga "Kui taimed rää-giksid". Ravimtaimede tund-mine ja nendega ravitsemise oskus on meie pärandkul-tuuri oluline osa, mida kaas-aja inimesed enam ei mäleta ega oska piisavalt hinnata.Seepärast soovitas kõneleja otsida rohkem abi loodusest kui apteegist ning suhtu-da taimedesse lugupidavalt, nagu seda oskasid meie esi-

vanemad. Pärastlõuna oli pühendatud muinasjututee-madele. Imeline muinasju-tuvestja Piret Päär soovitas kõigil tallele panna lühe-maid ja pikemaid muinas-lugusid igaks elujuhtumiks-kasvatusvahendina lastele ning hingetoeks igaühele ses kiirustavas maailmas

Päev jätkus Andero Uusbergi loenguga lugu-de mõistmise psühholoo-giast ning Mare Kõiva lugu-dega maagiast ja nõidusest, palvetest, loitsudest, usundi-lisest kõnest meie rahvapäri-muses. Õhtupoolikul arutle-ti väärtuskasvatusest lugude kaudu, vahetati kogemusi ja nauditi õhtut lossipargis.Taagepera lossi külalislah-ke perenaine tutvustas los-si ajalugu ning selle omani-ke elusaatust.

Maailm kui laul

Kolmanda koolituspäeva varahommikul võtsime ette retke lossitorni. Päev algas Virve Tuubeli loenguga pä-rimuskultuuri õpetamisest ning rakendamisest muu-seumi ja kooli koostöös.

Kõneleja rõhutas, et ko-gu Euroopa ja sealhulgas ka Eesti on nagu üks suur muu-seum, kui vaataja vaid oskab märgata ning saab teavet selle kohta, mida ta vaatab.Virve Tuubel jagas ka prak-tilisi töövõtteid ja ülesan-

deid koolitundides kasuta-miseks. Järgnesid mõnusad ja lustlikud õpitoad Viljandi Kultuuriakadeemia juhen-dajate eestvedamisel. Cät-lin Jago pillitoas tutvusta-ti vilepilli, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Parmupillist sai nii mõnigi ka ise hääle kät-te. Regilaulutoas õpetas Koi-du Ahk setu laulude näitel ise lugu jätkama, regilau-lud kõlasid vanas uhkes los-sisaalis võimsalt ning panid mõtlema eestlaste visaduse-le - rasketest aegadest hoo-limata oleme suutnud säili-tada oma kultuuripärandit.Vahva oli Silver Sepa õpeta-tud labajalavalss, selle viis ja rütm kumisesid veel kodu-teelgi kõrvus

Rühmatööde tulemuse-na said kirja parimad ideed, kuidas nähtut-kuuldut koo-lis kasutada. Käes oligi lah-kumislõuna. Toredad hinge-kosutavad tarkustandvad mõnusad suvepäevad olid. Kummardus kõnepidajai-le, kiitus korraldajaile, tä-nud toetajaile, jõudu jätka-jaile! Suvekoolis käisid Reet Välisson, Sirje Mehik ja alla-kirjutanu.

Jääme järgmist suvekooli ootama mõnes põnevas Ees-timaa paigas!

Ruth Jasmin, klassiõpetaja

Kirjanduspäevadel sel aastal juubel - 15!Juba veidi enam kui kahe kuu pärast jõuab kätte kooliaasta üks enim oo-datud sündmusi- meie kooli kirjanduspäevad, mille raames ülekoolili-ne kirjandusviktoriin, põ-hikooli teatriõhtu ja Suur Teatriõhtu taas uute küsi-muste, põnevate teemade, mitmekülgsete lavastuste-ga ellu astuvad.

Juubelile kohaselt on sel aastal ka üllatusi. Kõigepealt mahuvad meie kolm põhi-üritust ühe üldteema alla “Saarlaseks olemine on saa-

tus” - ehk saareelaniku elu, kodu, loodus ja meri, kõik, mis annab meile saarla-se identiteedi ja liidab meid märkamatult. Teadlikult ei ole me piiritlenud saarlu-se teemat vaid Saare- ja Mu-humaaga, et teemat mitme-külgsemalt avada, anname osalejaile võimaluse tutvuda saarluse olemusega Euroopa piires.

Kirjanduspäevade ava-löögi annab põhikooli teat-riõhtu 12. novembril, 17. 11 järgneb ülekooliline kirjan-dusviktoriin, mis kesken-

dub sel aastal saarekirjani-kest juubilaride loomingule ja seekord on kavas võistle-ma kutsuda ka naaberkooli-de võistkondi. Gümnasistid astuvad lavalaudadele 19. novembril ja juubelipäeva-de lõpetuseks on esmakord-selt kavas26. novembril koo-li aulas toimuv teatrigala, kus põhikooli ja gümnaasiu-mi pärjatud teatritrupid las-tevanematele, linnarahvale ja külalistele üles astuvad

Kooli kodulehel ja ees-ti keele stendil (3. korrusel, ruumi 302 ja 303 vahel) on

septembri teisest nädalast alates kõigi kirjanduspäeva-de põhiürituste juhendid, et ettevalmistusaeg oleks pii-savalt pikk jõudmaks valida repertuaari, tegemaks põne-vaid proove ja loomulikult valmistumaks kirjandusvik-toriiniks.

Jälgige reklaami, eesti keele õpetajad on alati nõus abistama ja nõu andma!

Muudame koos 15. kir-jandupäevad juubeli vääri-liseks!

Marit Tarkin, eesti keele osakonna juhataja

Meie KG, 1. september 2009

9Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Digitaalsete õppematerjalide võistlus Sotsiaalteaduste osakond algatab uuel õppeaastal uuelaadse õpilasvõistlu-se digitaalsete materjalide koostamiseks.

Läbi aasta tutvustatakse VI korruse sotsiaalteadus-te stendidel õpilastele erine-vaid teemasid – eluolu Afga-nistanis, kodanikupäeva tähtsus, inimsusevastased kuriteod, Tartu rahu, märt-siküüditamine, moekunst ja selle areng, Euroopa päev.

Nendelsamadel teema-del kutsume üles ka õpilasi koostama digitaalseid õppe-materjale – õpilane valib ni-metatute hulgast meelepä-rase teema ning vormistab teemat tutvustava õppema-terjali omale meelepärases digitaalses vormis. Stendi-de juurde pannakse iga tee-ma puhul ka mõned näpu-näited, milliseid valdkondi või märksõnu ühe või teise teema juures loodavas õp-

pematerjalis käsitleda võiks. Lubatud on kõikvõimalikud digitaalsed väljundid – võib koostada slaidiesitlusi, luua blogisid, võib teha fotovaat-lusi/albumeid või filmilõi-ke, miks mitte ka koostada uurimistöö, valik on vaba. Õpilastööde valmimise täht-ajaks on aprill - seega on ae-ga praktiliselt terve õppe-aasta vältel leida omale (IV korruse infostendide abiga) meelepärane teema ning va-

lida sellele sobiv digitaalse väljundi vorm, milles teemat lahata. Materjali võib koosta-da üksi või ka mitmekesi, ka siinosas piirangud puudu-vad. Parimad õppematerja-lid saavad auhinnatud ning tutvustatud sotsiaalteaduste ainenädala raames aprillis. Ideederohket osavõttu!

Madli-Maria Naulainen, Sotsiaalteaduste osakonna

juhataja,

Õpetajate seminar jätkabEelneval õppeaastal sai Kuressaare Gümnaasiu-mis teoks üks kena idee. Hakkasid toimuma sise-koolitused Õpetajate se-minari nime all.

Sisekoolituste mõte suu-res organisatsioonis on see, et hinnatakse olemasolevaid ressursse ning kasutatakse ära oma inimeste häid ko-gemusi ja teadmisi - kolleeg

koolitab kolleegi, jagab oma häid kogemusi teistega. Eel-misel õppeaastal toimus kes-keltläbi üks koolitus kuus. Mitmed õpetajad täiendasid end arvutialaselt, koos kuu-lati projektide kirjutamise võimalustest, raamatupida-mise alustest, algatati vest-lusringei üldteemadel jne. Kokku osales erinevatel sise-koolitustel umbes sadakond

õpetajat. Õpetajate seminar jätkab

sa sel õppeaastal. Juba au-gustis toimus Tugikeskuse poolt korraldatud meeleolu-kas koolituspäev, lisaks on tulemas septembris uue töö-seadusega seonduv infotund ning sel õppeaastal saame juba ka koostada veidi kau-gemaleulatuva kava, et õpe-tajad omale meelepäraseid

teemasid välja valida saaks ning sisekoolitustel osale-da võiks. Oodatud on kõik huvitavad mõtted teemade osas, millest rohkem teada tahaks ning ka teiselt poolt – mida ise teistega jagada soo-viks. Loodan, et tuleb edu-kas sisekoolituste aasta.

Madli-Maria Naulainen, Õpetajate seminari

koordinaator

MM-kergejõustikus - Berliin 2009Selle suve eredamad mä-

lestused on kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt Berliinis. Nimelt sai kaasa elada meeste kettaheite kva-lifikatsioonivõistlustele ja fi-naalile. Tulemused on aja-kirjandus ilusasti ära toonud. Nendel ma ei peatu. Küll ta-haks mõne reaga kirjutada, mis mul silma hakkas.

Kettaheite eelvõistluste hommikul toimusid ka mees-te 200m eeljooksud. Imemees Usein Bolt lõpetas oma eel-jooksu nii, et finišijoonel ta peaaegu seisis, tulemus ikka-gi 20.70. Hilisem maailmare-kord 19.19 oli selle eeljook-su loogiline jätk. Endine meie kooli poiss Marek Niit tegi südi jooksu ja sai ka eeljook-sust edasi. Jooksust oli aga selgelt näha, et lõpp kanges-tus ja jooks ei sujunud kõige paremini. Vigastuse tõttu ta ka edasisest jooksust loobus. Hiljem telekast sama jooksu vaadates ei paistnud jooksu lõpuosa kangestumine üld-

segi silma. Usun, et Mare-ki õiged jooksud on alles ees. Ootan huviga järgmise aasta Euroopa meistrivõistlusi.

Meeste kettaheite tutvus-tamisel kasutasid sakslased uut formaati. Võistlejad otsiti tutvustamiseks üles oma te-gevuselt. Neid ei rivistatud. Kvalifikatsioonis olid teistest kindlalt paremad Kanter ja Harting. Nemad jätsid kõige kindlama mulje. Oli ka tea-da, et Malachowski on olnud vigastatud ja kaks nädalat ei ole heita saanud. Eelvõistlus-te katsete põhjal otsis kindlust ka Alekna. Nii Malachows-ki kui Alekna kasutasid mõ-lemad kolm katset eelvõistlu-sel. Kuidas lõppes finaal, on ilmselt asjahuvilistel kõigil teada. Kuidas võtsid 60 000 pealtvaatajat vastu oma me-he võidu seda on raske sõna-dega kirjeldada. Selleks tuleb kohal olla. Hõbeda ja pronksi võitmine on sellise võidu juu-res sel momendil väike lohu-tus. Hõbeda ja pronksi võidu

suurus jõuab kohale tõenäo-liselt hiljem. Suurvõistluste medalitel puudub hind, neil on väärtus. Selle nimel tasub pingutada ja treenida ja seda mehed teavad.

Omaette elamuse jättis

1936.a valminud 70 000 pealt-vaatajat mahutav olümpia-staadion koos olümpiabassei-niga.

Endel Tustit, kehalise kasvatuse õpetaja

Pildile jäid Berliini olümpiastaadioni basseini taustal Malle ja Indrek Tustit.

Meie KG, 1. september 2009

10 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kõik mahuvad peole, sest kõik peavad mahtuma peole ...

...Just selline parafraas ühend-kooride kantaadi “Maailma avastamine“ tekstist väljen-dab kõige paremini meie ela-musi XXV üldlaulupeol, ajava-hemikus 3. – 5. juuli Tallinnas.

Nimelt meie kooril õnnes-tus pääseda üldlaulupeole, mille teemaks oli sel aastal ÜhesHin-gamine.

Asusime teele 3. juuli vara-hommikul, tegime Virtsus bus-sivahetuse, Tallinnasse jõudes läksime kohe 32. keskkooli, mis oli meie ööbimispaik, panime as-jad ruttu ära ja kiirustasime lau-luväljakule proovidesse. Sinna jõudes hakkas meile suureks ül-latuseks selgest taevast vihma sadama. Enamik rahvast oli riie-tanud ennast võimalikult suvi-selt ... oli päris mõnus plätude-ga mööda sopalompe kõmpida. Õnneks ei kestnud vihm kaua, kui laulma läksime oli vihm järe-le jäänud.

Lastekooride proovi lõppe-des läksime osalejatele mõeldud välisööklasse sööma, kust saime tasuta supi ja magustoidu. Kõige parem söök oli pühapäeval, siis oli magusaks suutäieks mõeldud jäätis.

Kuna proovide vahepeal tek-kis palju vaba aega, siis otsusta-sid paljud minna kesklinna, et vaadata, mis toimub Viru kesku-ses, Kaubamajas jne.... Pärast lin-naskäiku tõttasime uuesti laulu-väljakule, et laulda ühendkoori laule ja mängida läbi pühapäe-vane II kontsert.

Seejärel hakkasime liikuma ööbimiskohta. Kuna massid, mis liikusid kõik linna poole, olid bussid ja trollid täiesti ummista-nud, kasutati hääletamisteenu-seid, trügiti ühistranspordi pea-le, mindi jala. Maitse asi. Kooli jõuti enam-vähem keskööks, mis

tähendas, et ka meie õhtusöök oli väga hiline. Öörahu oli meil 1 öösel. Kuigi tavaliselt laagrites ei taheta sellest kinni pidada, oli seekord hoopis teisiti, sest päev väsitas meid kõiki hirmsasti ära.

Laupäeval, 4. juulil oli rong-käigu päev. Rongkäik oli vägev. Kuigi see oli kolm tundi jaluta-mist, ei tundunud see üldse nii pikk. Väga kihvt oli see, kuidas pealtvaatajad hüüdsid meile iga-sugu positiivseid asju, nt. elagu punased põlvikud ja elagu saare-piigad jne.... Tore oli ka see, kui Anu Välba küsis meilt küsimu-si. Kodustelt kuulsime, et meid oli telekas päris mitmeid kordi näidatud. Uhked olime selle üle, et meie kooli lauljatega marssis koos ka koolijuht Toomas Tak-kis, kes kandis Püha rahvarii-deid.

Ühendkooride laulmine I kontserdi ajal oli võimas, aga va-likkoore me kuulama ei jäänud, sest üritasime võimalikult kiires-ti bussipeatusesse jõuda, et esi-teks pääseda rahvasumast ja tei-seks pääseda vihma eest, mida kallas nagu oavarrest.

Tüüpiliselt lauluväljaku bus-sipeatuses me löögile ei pää-senud ja jälle tulid kasutusele kõikvõimalikud huvitavad lii-kumisviisid kooli poole. Eriti roosiliselt ei läinud nendel, kes jõudsid Estonia eest minevale viimasele trollile, sest uute trol-lide põhjad läksid katki ning pal-jud pidid sellepärast päris pika maa kooli jalutama või sugula-sed appi kutsuma.

Pühapäeval, 5. juulil oli II laulupeo kontsert, kus astusid üles ka lastekoorid eraldi ning hiljem ühendkooride II blokk. Alles nüüd kui me laval olime, tuli aukartus peale, vaadates lau-lukaare alt seda rahvamassi. Vä-

ga võimas tunne oli ja väike pisar tuli õnnest silma, kui „Ta lendab mesipuu poole“ kordamisele tu-li. Vahva oli ka see, kui ühend-kooride laulud said otsa ja haka-ti algatama ise laule nt. „Kungla rahvas“.

Kahju oli muidugi sellest, et pidime ruttu ära tulema, et jälle-gi praamile jõuda. Aga eks kõik hea saab kunagi otsa, täpselt na-gu ka seekord. Pärast pikka päe-va olid kõik muidugi väsinud, aga samas nii elevil laulupeost.

Kõik need kolm päeva olid ülitoredad. Kindlasti sooviksid paljud, et laulupidu kestaks veel edasi, aga kahjuks seda ei juh-tu. Kuid selline tahtmine saab tähendada vaid seda, et tuleb hakata valmistuma kahe aasta pärast toimuvaks Noorte laulu-peoks. Loodame mahtuda ka tu-levastele laulupidudele.

Laura Oolup 8A, Vocaliisa laulja

Tütarlastekoor Vocaliisa tä-nab õpetaja Raili Kaubit, kes ai-tas meil laulupeoks ilusaid kleite teha. Dirigendid tänavad laul-jaid. Kogu õppeaasta vältel olid tüdrukud kohusetundlikud ja aktiivsed osalised laulupeoprot-sessis. Lisaks andsime ühiskont-serte ja võõrustasime kolme koo-ri: lastekoor Lõuna-Aafrikast, Lasteekraani Laulustuudio las-tekoor, Rapla Laulustuudio las-tekoor.

Ka sellel hooajal on plaanis mitmeid huvitavaid üritusi ja nagu igal sügisel, ootame koori uusi põhikooliealisi tüdrukuid. Esimene proov toimub 3. sep-tembril aulas.

Helle Rand, Pilvi Karu, koori dirigendid

KG sõpruskool Afganis-tanis

Sel õppeaastal viiak-se läbi Eesti-Afganista-ni sõpruskoolide projekt. Üle Eesti osaleb selles kümme kooli, Kuressaa-re Gümnaasiumil on au olla üks nendest.

Afganistanist on kah-juks viimane meelde-jääv uudis paraku seotud meie kaotatud sõduri-tega ja eluolu seal on-gi kahjuks väga keeruli-ne ja raske. Aga kuidas elavad sealsed õpilased ning millised on nen-de elu- ning koolitingi-mused, sellest ei pruugi meie õpilased just kuigi palju teada. Meie sõprus-kooliks saab olema üks Afganistani kool ning meie õpilased saavad su-helda sealsete õpilastega – õppida selle kohta, kui-das on elada sõjast räsi-tud ühiskonnas, millised on sealsed koolid, mida seal õpitakse, mida õpi-lased sealsest elust arva-vad jne. Kõik õpilased, keda see teema ja sõp-ruskooli õpilastega suht-lemine huvitada võiks, andke palun endast mär-ku (madlimaria@oesel.edu.ee, märksõna Afga-nistani projekt), et saaksi-me teid kaasata projekti-töösse ning mõelda koos, kuidas sealsete õpilaste-ga koostööd arendada.

Sõpruskoolide projek-ti nimel,

Madli-Maria Naulainen, projekti koordinaator

LühidaltMeie KG, 1. september 2009

Meie KG lähitulevikustMeie KG ilmub I õppe-

perioodil paberkandjal ja lehe saavad kõik õpilased, kui peres mitu meie koolis õppivat õpilast, siis võtab lehe noorim. Kaastöid oo-tame iga nädala reedeks. Toredat kooliaastat!

Marit Tarkin, Meie KG peatoimetaja

11Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Tugikeskus Kuressaare Gümnaasiumis: tugispetsialistid-tugiteenusedLooduses ringi vaadates on juba mõnda aega märke sellest, et kooli algus ei ole enam kaugel. Nii ka teine hooaeg Kuressaare Güm-naasiumi tugikeskuses.

Uue kooliaasta algus oligi juba töine. Nimelt viisid tugi-keskuse spetsialistid 26. au-gustil läbi 3tunnise sisekoo-lituse oma kooli õpetajatele. Külalisesinejana oli õpiabi- ja nõustamiskeskusest kohal Katrin Perova, kes tutvustas õpetajatele abisaamisvõima-lusi ja töökorraldust hiljuti loodud maakonna nõustamis-keskuses. Tugikeskus andis ülevaate oma töögruppide töödest- tegemistest möödu-nud õppeaastal. Peale teoree-tilist osa järgnesid praktili-sed tegevused töögruppides. Grupitöödest kokkuvõtteid tehes võis tõdeda , et koos-töö annab häid tulemusi. Tä-nud kõigile osavõtjatele, kes meiega samal lainel mõtlesid ja tegutsesid ning koolitus-päeva kordaminekule kaasa aitasid.

Väike tagasivaade tugikes-kuse eelmise õppeaasta te-gemistest ja veidike ka uu-test plaanidest.

Uuel õppeaastal jätkavad meie osakonnas ikka spetsia-listidena Kaja Puck pühho-loog, Katrin Keso- Vares ka-plan, Leelo Laus logopeed ja Maret Martinson sotsiaal-pedagoog. Meie spetsialistid on alati valmis aitama-toeta-ma kõiki abivajajaid. Rohkem infot spetsialistide kohta on võimlik leida kooli kodulehe-küljelt.

Pikast päevast

Tugikeskuse tugiteenus-tena saavad õpilased ka sel aastal I kooliastmes kasuta-da pikapäevateenust. Koos-töös huvikooli Inspiraga on võimalik sellel õppeaastal pi-kapäevarühma õpilastel väi-kese tasu eest osaleda alates oktoobrist ka ringitöös.

4.-6.kl. õpilastel on endi-selt võimalik igal koolipäeval

peale tunde iseseisvalt tegel-da järgmiseks päevaks antud koduste õppeülesannetega, saada õpetajatelt abi kodu-tööde tegemisel, vajadusel konsultatsiooni, kui mida-gi sellel päeval tundides õpi-tust on jäänud arusaamatuks ja teha ära tegemata kodutöö õpetaja juhendamisel õpiabi rühmas. See töörühm on oma vajalikkuse õpilaste hulgas igati tõestanud. Eelmisel õp-peaastal sai õpiabi rühmast abi 158 päeval 941 õpilast.

ÕNN-e toast

Maja kolmandal korru-sel on väike tuba, mida nime-tatakse meie koolis ÕNN-e toaks. Kas seal ka õpilane õn-nelikuks saab? Kindlasti! Seal saab rahutu õpilane, kes keel-dub tunnis kaasa töötamast, segab kaasõpilaste ja õpetaja tööd -maha rahuneda ja oma tunnitööd iseseisvalt jätkata. Õpilasi toetab seal sõbralik ÕNNe toa perenaine-õpetaja abi Ilse Au.

AB-Koolist

Nagu igal täiskasvanul-gi on uus algus raske, nii ka väikesel inimesel, keda oo-tab ees kooliminek. Et aga see oleks tulevasele koolilapse-le kergem ja vähem pingeid tekitav, siis sel sügisel alus-tab juba kaheteistkümnendat sügist AB-kool, mis annabki võimaluse koolieelikul suju-valt koolimiljöösse sisse ela-da. Millal kõik täpselt algab ja kuidas sinna osavõtuks re-gistreerida, see info edasta-takse septembri keskpaigas kooli koduleheküljel. Sama-aegselt kui lapsed koolitun-nis õpivad, on lapsevanemad AB-kooli lastevanemate koo-lis ja kuulavad tähelepaneli-kut õpetussõnu ja näpunäi-teid laste kasvatusteemadel meie kooli psühholoogilt Ka-ja Puckilt. Tagasiside küsitlu-ses võib olulisena välja tuua selle, et vanemad on jäänud koolitustundidega väga ra-hule ning on pannud vane-maid mõtlema oma seniste

kasvatusmeetodite üle.Eelmisel aastal osales AB

kooli 64 koolieelikut, kellest 55 jätkasid õpinguid meie koolis.

Ümarlauast

Ümarlaud tekitabki ette-kujutuse, et on ümar laud, mille ümber mahub palju ini-mesi. Meie koolis aga on Õpi-lasabi ümarlaud, mille ümber saavad kord nädalas kokku oma ala spetsialistid. Seal on õpilastel võimalik saada vaja-likku tuge ja abi oma kasva-miseks, arenemiseks, koolis-käimiseks. Õpilaste vanemad aga toetust oma laste kas-vamise ja õppimisega seo-tud küsimuste lahendamisel ning õpetajadki saavad tuge oma töös. Õpilasabi Ümar-laua poole võivad ja saavad pöörduda kõik inimesed, kes märkavad, et õpilane on hä-das ja vajab toetust-abi. Eel-misel õppeaastal istuti ümar-lauas koos 25 korral ja arutati 87 õpilase abistamisvõimalu-si koolis ja väljaspool kooli. Koolisiseselt on võimalik pal-ju koostöös ära teha, kuid on ka olukordi, kus abi tuleb ot-sida koolist väljaspool. Meie

head koostööpartnerid on kohaliku omavalitsuse laste-kaitsespetsialist, haridusnõu-nik, noorsoopolitseinik, laste hoolekandekomisjon, õpiabi- ja nõustamiskeskus, alaea-liste komisjon, nõustamisko-misjon jpt.

Oluline info

Vajaliku info leiate sep-tembri esimestel nädalatel kooli koduleheküljelt.

Kuulake, rääkige, hoo-lige, austage üksteist. Tu-gikeskuse spetsialistidega saate alati ühendust isik-likult koolis või kirjuta-te meie e-maili aadressil: tugi@lists.oesel.ee

Tugikeskuse pere soovib kõigile head uue õppeaasta algust!

Maret Martinson, Tugikeskuse juhataja

Meie KG, 1. september 2009

12 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 1. september 2009

Kuressaare Gümnaasiumkodulehekülg: http://www.oesel.ee/kg

e-post: kool@oesel.edu.ee

Peatoimetaja Marit Tarkin (Marit.Tarkin@oesel.edu.ee)Toimetaja Kersti Kirs

Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Küljendaja/kujundaja Gert Lutter (gL@oesel.edu.ee)Toimetaja Madli-Maria Naulainen

Korrektuur eesti keele osakond

Õpilased, keda tunnustati 2008/2009 õppeaastal väga hea õppeedukuse eest kiituskirjaga

1A: Sander Berens, Peeter Kaju, Marcus Kask, Jan Robin Lauk, Grete Neilinn, Kendra Rand, Mariann Rehesaar, Karl Sirel, Gretten Vaga, Jan-Erik Vahter, 1B: Katarina Bortnikov, Mathias Iilane, Maike Kadaja, Jaanis Kannik, Märten Lehto, Tregetter Ling, Raul Mets, Laura Nook, Sten Prei, Merilyn Tenno, Eliisa Täht, 1C: Sandra Aav, Rahel Kirs, Natali Koppel, Karen Lopp, Merilin Mälk, Gerly Ots, Kevin Pärn, Kristiine Saart, Getriin Teär, Timmo Toll, Margarete Trumm, Joonas Õispuu, 2A: Brenda Brant, Lisanna Himmist, Kerstin Tang, Aleksander Tõru, Maksim Losnikov, Laes Oskar Raun, 2B: Karl Jõgi, Joosep Laus, Lisette Mildret Rang, Kristel Sild, Carola Truumeel, 3A: Kristin Kask, Sven Mihkel Lember, Patrick Lomp, Agnes Paju, Karl-Romet Uljas, Mona Schiff, 3B: Kadi Riin Kanemägi, Kristjan Mäeots, Kateriine Püüa, Merlin Sepp, Mari Tiitson, Karl Jakob Toplaan, 4A: Grete Kaal, Isabell Kasesalu, Karolin Kärm, Merit Lehtsalu, Sander Tiits, 4B: Caroly Käspre, Anna-Maria Lest, Greete Paaskivi, Ingrid Pruunlep, Kristiina Takkis, Roosi-Ann Tõlgu, 5A: Lisete Jõema, Mairi Kaseorg, Diana Kasesalu, Cäroly Kirs, Deelia Kuusnõmm, Kristina Liiv, Eliis Mets, Sander Tamm, 5B: Marie Erlenbach, Gert Tammel, 6A: Karl-Martin Lember, Reimo Link, Krislin Soon, 6B: Annaliis Lehto 7A: Anneli Antsmaa, Riin Nõukas, Laura Oolup, Grete Paia, Brenda Rauniste, Vahur Varris, Birgit Verbitski, 8A: Kristiina Avik, Eliise Kõiv, Kristiin Mets, Riin Oeselg, Sten Pirn, Johanna Sepp, Steven Sullakatko, Ulvar Vahter, Jargo Varik, Kristi Reinfeldt, 8B: Kaisa Silluste, 9A: Linda Lapp, 9B: Livia Matt, Anet Oll, Loore Paist, Mari-Liis Sepp, Marlen Väli, 11B: Alan Väli.

22. ja 23. juulil Saaremaa Oo-peripäevade raames lavale jõudnud Puccini ooperi „Tu-randot“ etendustes oli abijõu-dudena kaasatud ka ligi kaks-kümmend noort saarlast.

Viimaste ülesandeks oli kehastada miimidena (loe: teksti ja vokaalita osatäitjad) Turandot´i toatüdrukuid ja Pekingi linnarahvast. Või-malus piiluda ooperi telgi-tagustesse ning panna end proovile täiesti tundmatus olukorras pakkus asjaosa-listele arvatavasti nii rõõmu kui ka pinget, kahtlemata andis aga kordumatu lava-kogemuse kogu eluks. Aitäh teile!

Vaata lisaks pildigale-riid aadressil : http://fotoal-bum.ee/photos/susliku/sets/817337

Surfajate suvistest edu-sammudest...

Sel suvel on Saaremaa Surfiklubi oma põhivõist-leja John Kajuga (12B) osa-lenud viiel rahvusvahelisel ja kolmel kodusel võist-lusel Formula klassis. On osaletud 3 korral Balti kari-kavõistlustel Leedus, Lätis ja Soomes. Tähtsaimatest tiitlivõistlustest juuniori-de MM-il Hispaanias, kus üldkokkuvõttes saavuta-tud kuues koht ei andnud võimalust tuule vaibumi-se tõttu realiseerida ette-valmistust, ehk sõidud just hakkasid minema, tuli ka üks võit, aga siis otsutas tuulevana puhkama min-na. Punkti-paari kaugusele jäid 4-5 koht.

Poolas täiskasvanu-te EM-il klappis kõik päris hästi, kuid meestega koos startides on ikka see häda, et nad kipuvad juuniore oma suuremate purjedega katma. Ka sellel võistlusel sai tuul liiga vara otsa, kuid selleks ajaks oli Johnil juba hõbemedali koht väljasõi-detud. See on ka esimene Eesti juunioride hõbemedal, kõrgeim koht, mis seni saa-vutatud Formula klassi pur-jelauasõidus.

Läinud nädalavahetu-sel krooniti John Kaju juba viiendat korda Saare Maa-konna meistriks. See on juba lausa igav, aga kon-kurentidel tuleb selle sta-tistika muutmiseks veel kõvasti pingutada ja mant-lipärijat ei paista lähiajal tekkivat. Tubli teise koha saavutas -17 a vanusegru-pis Jane Kaju 8A klassist.

Sügisel on veel veed soojad ja Saaremaa Surfi-klubi võtab 3-4 noort alga-jate gruppi. Info keka õpsi Johannes Kaju käest.

Johannes Kaju, treener

Lühidalt