digipöörde kavandamine ja juhtimine kooli tasandil
TRANSCRIPT
Digipöörde kavandamine ja juhtimine kooli tasandilMart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja
Tartu koolijuhtide seminar 14.jaanuar 2015
Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad
Haridus on väärtustatud
Head baasteadmised
Sots-maj tausta väike mõju
Vähenenud väljalangevus
Edukas keelekümblus
Hariduse infosüsteem
Head õpitingimused kutse- ja kõrgkoolides
Aegunud õpikäsitus
Poiste väljalangevus
Õppimine on noorte jaoks
Jätkusuutmatu koolivõrk
Ebaatraktiivne õpetajakutse
Riigieksami-kesksus
Kehv ligipääs digitaristule
Puudulikud digipädevusedhttp://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
Digipööre hariduses: 1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine
Koolirõõmu kadumine
Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)
Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitav kool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)
Fullan 2013
Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa
Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:
KOOLTehnoloogia
Pedagoogika
Muutuste juhtimine
M.Fullan (2013) Stratosphere:Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge
21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest
High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö
Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid
Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel
Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid
Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine
10 Schools for the 21st Century
Haridus ja tehnoloogia
Vana ja uus pedagoogika
IKT kasutam
Didaktika,metoodika
Ainealased teadmised Aineteadmiste omandamine
Tulem: reprodutseeritudteadmised ja oskused
Vana
Uus
Tulem: sügav ja kestev mõistmine, elus rakendamine
Õpetaja Õpilane
Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos
Didaktika,metoodika
Loo ja rakenda teadmisiprobleemilahendusel
Kõikjaleulatuv tehnoloogia
(Fullan 2013)
Tehnoloogia ja õpikäsitus
Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest ja viisidest
Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979), reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine
Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen & Hakkarainen): Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe) Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe) Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)
Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivse ümberkirjeldamise kaudu
Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine
Õppijad
Teadmus-artefaktid
Praktikad
Väljendatud ja esitletud ideed
Õpi-kogukond
Artefaktide “autentne” kasutamine
Jagatud teadmusobjektid
Töö-vahendid
Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest
“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste rakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.
projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).
ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi ülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.
Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’
RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastme jooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.
Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust: Garage48 EAS innovatsiooniosakud
Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik
Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com
IKT põlvkonnavahetused
Poes
Kool
is ?
1:1 mudel arvutikasutuses 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti,
nutitelefon
Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)
Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott
Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele
Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras
Tuleviku klassiruum
Samsung Digipööre pilootkoolid
www.samsungdigipoore.ee
Tekib rida küsimusi
Aga eksamid, tasemetööd?
Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?
Puudub digitaalne õppevara?
Mis saab koolivahetuse puhul?
Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?
Kas õppimise asemel ei hakata mängima?
Kes ostab nutiseadmed õpilastele?
Kuidas mõõta digipöörde edenemist?
Dimensioonid Hügieenimõõdikud Kasvumõõdikud
Digitaristu kohandamine 1:1 mudelile
Toimiv võrk, digiseadmed, esitlusseaded, baastarkvara, digiturve, IKT-pädevused, IT-tugi, kasutajahaldus, info-süsteem (sh. jagamine)
Digipädevused (tase 3+), haridustehnoloog, IKT arengukava, eri platvormide katsetamine, süsteemi seire ja analüütika
Muutuv õpikäsitus ja pedagoogiline innovatsioon
Üle poole õpetajaist teeb esitlusi, jagab digitaalseid õppematerjale, kogub õpilastelt e-kodutöid
Uute meetodite/tehnikate katsetamine ja analüüs, õpilased õpetajana ja õppevara loojana, seire
Muutuste juhtimine kooli tasandil
Pidev teavitus, kriitiline mass asjaosalisi on teadlikud, kogemustevahetus, koolijuhil on adekvaatne ülevaade toimuvast
Eestvedamine, seire ja tõenduspõhine juhtimine, koostöö, motiveerimine, reeglid, õpivõrgustikud
Rühmatöö
Visandage idee Samsungi Digipöörde konkursi jaoks, mille raames: Kavandate koolis mingi kooliastme, valdkonna vms
lõikes 1:1 nutiseadmete süsteemset rakendamist õppetöös lähtudes uuest õpikäsitusest
Kavandate kolm prioriteetset tegevust digitaristu arendamiseks
Kavandate kolm prioriteetset tegevust muutuste juhtimiseks kooli tasandil
Mõned õigused kaitstud
See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajalt Brad Flickinger