uurimuslike õppetsüklite kavandamine teadusõpetuses

Pollen, 2009 | Tlge ja tiendused Avastustee, 2010

1

UurimuslikeUurimuslikeUurimuslikeUurimuslike

ppetskliteppetskliteppetskliteppetsklite

kavandaminekavandaminekavandaminekavandamine

TeaduspetusesTeaduspetusesTeaduspetusesTeaduspetuses


2

SSSSSSSSiiiiiiiisssssssssssssssseeeeeeeejjjjjjjjuuuuuuuuhhhhhhhhaaaaaaaattttttttuuuuuuuussssssss

Varasematest osadest visite lugeda ldtutvustust suunatud avastuslikust lhenemisest loodusteaduste petamisele.

Loogiliselt jrgneb sellele ksimus: Kuidas neb see kik vlja mingis kindlas ppetskliks? Tasub thele panna, et

suunatud avastusppe (edaspidi ka lhendatult: SA) teematsklid ei ole tenoliselt ainsaks mooduseks, kuidas pilased loodusteadusi

1 pivad. Mningaid kontseptsioone vib tutvustada ka tekstiphisema vi temaatilise

lhenemise kaudu. Oluline on samas pilastele igal aastal vimaldada uurimuslike avastusppe tsklite kogemist, et

neil areneks vlja sgav arusaam thtsatest teaduslikest aluskontseptsioonidest, samuti sellest, mida thendab teaduse tegemine ja arusaamade lesehitamine vahetu kogemuse alusel.

Suunatud avastusppe teematsklil on mned olulised ldomadused.

See nuab pilastelt kaasatust teadusliku uurimise protsessi, kasutades objekte ja materjale.

See keskendub viksele hulgale alusideedele vi kontseptsioonidele.

See on suhteliselt pikk, vimaldades kontseptsioone arendada ja tpsustada kuni mitme ndala vltel.

ppetskkel vib sltuvalt sisust koosneda 1020 tunnist (sessioonist, lasteaias: alateemast vi tegevusest).

pikogemused jrgnevad ksteisele hoolikalt kavandatud jrjekorras. Iga uus kogemus on kavandatud eelmisele jtkuks ja jrgnevatele sissejuhatuseks.

Vaatamata erinevustele nanssides, peegeldavad kik suunatud avastusppe teematsklid teadusliku hariduse

phiprintsiipi, mille kohaselt ei piisa sellest, kui petada teaduse tulemusi. pilased peavad teadust ka ise tegema,

omades vimalusi vljendada oma ideid, tutvustada phjendusi, testida ennustusi ja olla rangelt haaratud teaduslikku uurimistsse. pilaste lbiviidav uurimus vib hlmata mitmesuguste meetodite rakendamist, sh otsene

eksperimenteerimine, objekti vi mudeli valmistamine, instrumentide kasutamine vaatluseks vi jdvustamiseks,

kirjalikel materjalidel phinev uuring ning esitluse koostamine erineva meedia abil.

Praeguseks on olemas palju ppetskleid, seda nii veebis kui ka trkitult, mis vastavad neile tunnustele (nt Polleni

veebileht www.pollen-europa.net, samuti prantsuskeelne http://www.lamap.fr/). Eestikeelsed Avastustee materjalid jrgivad samu phimtteid. Hulk teisi materjale kirjeldab ksikuid teaduslikke tegevusi vi tegevuste seeriaid mingi

teema kohta. Ehkki sellised materjalid vivad pakkuda hid ideid kasutamiseks mnes SA ppetsklis vi sobida

lhikesteks lisa-pitegevusteks, ei ole need siiski vrdsustatavad tervikliku SA tskliga, kuna neil puuduvad kik vi

mitmed eelkirjeldatud tunnused.

Leidub ka palju teemaphiseid, integreeritud ppetskleid, nagu niteks tskkel veest, husaastest vi tervisest. Need

paraku ei peegelda sageli eelmainitud tunnuseid. ldjuhul katavad need tsklid korraga paljusid teemaga seotud

kontseptsioone, kujutades endast pigem asjakohase teaduse demonstreerimist, pakkumata uurimisvimalusi pilastele endile. Niisugused ppetsklid aitavad pilastel tutvuda oluliste teemade ja vajaliku infoga, mis vib viia

edasi mne SA tsklini (teemani).

Jrgnevatelt leheklgedelt leiate mningaid juhtnre SA teematskli arendamiseks, kasutades ideede illustreerimiseks mugandusi kahest olemasolevast tsklist. Nende kahe ppetskli temaatika ja sisu on vga ldtuntud,

1 Siin ja edaspidi ei peeta loodusteaduste all silmas kitsalt loodusained. Looduspetus sobib aga parimaks niteks teadusmeetodi

petamise selgitamisel, mistttu ka tekstis seda sageli kasutatakse.


3

et oleks vimalik keskenduda tskli struktuurile ja kujundusele, sisusse takerdumata. Tismahus ppetskleid ei ole siin ra toodud, neid on vaid mnevrra kirjeldatud. Igale kirjeldusele jrgneb ks pikogemus, illustreerimaks juhiseid

konkreetse pikogemuse kavandamise kontekstis.

Tskli ja selle osade kirjeldamisel kasutatakse hulka termineid. Jrgnevatel leheklgedel kirjutame ppetsklist,

pikogemusest ja ppesessioonidest. ppetskli all on silmas peetud sgavuti minevat uuringut, mis puudutab mnda valitud kontseptsiooni ja kestab suhteliselt pikka aega. Avastusteel kasutame selles thenduses terminit

teema. ppetskkel koosneb pikogemustest, mis ldjuhul keskenduvad hele uuringule. pikogemus vib

hlmata kas he vi enam sessioone (tunde, pikordasid, alateemasid).

TTTTTTTTeeeeeeeeeeeeeeeemmmmmmmmaaaaaaaa kkkkkkkkaaaaaaaarrrrrrrrkkkkkkkkaaaaaaaassssssssssssssssiiiiiiii kkkkkkkkaaaaaaaavvvvvvvvaaaaaaaannnnnnnnddddddddaaaaaaaammmmmmmmiiiiiiiinnnnnnnneeeeeeee

ppetskli kavandamine vi kohandamine on keerukas protsess. Viis sammu, mida siin kirjeldame, moodustavad

loogilise rea. Samas on arendust tegelikkuses iteratiivne protsess, kus koostaja prdub sageli tagasi ka eelmiste

etappide juurde. Niteks, hakates valima pikogemusi, tuleb vib-olla le vaadata kontseptuaalse struktuuri vi tegevustiku osa, vi siis leidub ehk htkki parem lhtekoht. ppetskli tegevustiku levaatamine vib omakorda

mjutada hindamist. Uus lbivaatus vib aga viia otsuseni, et mingi pikogemus ei sobitu teistega ja tuleb vlja jtta.

SSiissuu vvaalliimmiinnee T alustuseks tuleb juurelda ppetskli phisisu le, silmas pidades pilasi, kellele tsklit kavandatakse. Vaagimist

vajavad siin jrgmised ksimused:

Millised nhtused ja teaduse aluskontseptsioonid peaksid olema ppetskli fookuses?

Millised on eeldatavad algsed ideed ja kogemused, millega pilased sisenevad ppetsklisse?

Millist arusaamise taset valitud kontseptsioonide osas me pilastelt tskli lpuks ootame? Millised on

vimalikud hindamisksimused ja lesanded, mida viksime kasutada, ja milliseid tulemusi me eeldaksime?

Millistele teadusliku uurimist ja/vi tehnoloogia kasutamise oskusi on kavas tskli abil edendada?

Milliseid teaduse-alaseid hoiakuid oleks tarvis tuvastada?

NNiitteedd kkaahheesstt ppppeettsskklliisstt

Kahe ppetskli kirjeldused, mida siin nidistena kasutame, algavad vastustega neile ksimustele. Me pakume

kirjelduse pikogemustest, loetelu phikontseptsioonidest ja sndmustiku diagrammi. Pange thele, et leidub vaid mni phikontseptsioon, mida tutvustatakse 5 alateema/pikogemuse (14 sessiooni/tunni) vltel ppetsklis

Seeme? Taim?. Teema keskendub seemne thtsusele taime elutsklis. Thelepanu pratakse seemne erinevate

osade arengule, idu idanemisele ja taime vrsumisele. Uuritakse ka kasvuks vajalikke tingimusi, ent fontosnteesi ja

vee lehtedesse liikumise temaatika jetakse edaspidiseks.

Teema Srava ninaga kloun tosina alateema kigus lbiviidava viie katse jooksul keskendutakse lihtsate vooluringide

omadustele ja toimimisele. Seejuures ei ksitleta keerukamaid vooluringe, mootoreid ega elektromagneteid. See

kitsam teema peegeldab pilaste sagedasi vrarusaamu ja vajab eksperimenteerimist, et saada eelnevaid kogemusi terve vooluringi mistmiseks.

ksnes vhese hulga mistetega lbi nii mitmete sessioonide tegeledes on pilastel piisavalt aega oma uuringuid

kavandada ja neid teostada. Nii on neil ka aega tegeleda tekkivate lisaksimuste ja tiendavate ideedega. Samuti on

neil vaja aega oma mtete vljendamiseks arutelude kigus ja kirjalike kokkuvtete tegemiseks. pilane pib kige paremini siis, kui ta on ise aru saanud, kuidas ta mtleb ja mida on selgeks saanud.


4

Olenevalt sellest, millist arusaamise taset sa pilastelt ootad, on kasulik eelnevalt lbi melda, mida sa

neilt alateema lpus loodad: mida nad peaksid olema vimelised oma snadega tlema vi mida tegema.

Alustades ppetskli kavandamist vi kohaldamist, vib olla rmiselt kasulik ja huvitav vikeste pilasgruppidega kneks tulevate nhtuse, vimalike teemade, ksimuste ja lesannete teemal aru

pidada. Mis tundub neis huvi ratavat? Millega nivad nad olevat tuttavad? See aitab sul kindlaks teha

eelteadmisi ja kogemusi, mis on neil vi teistel pilastel tenoliselt olemas tskliga alustades, samuti

selgitada vimalikke huvitavaid ja thendusrikkaid vrarusaamu.

Kik loodusteaduslikud teemad ja probleemid on kompleksset laadi ja neid saab vaadelda mitmest

erinevast aspektist. Niteks metsa kossteemi uurimine vib hlmata tutvumist elupaiga mistega ja

jtkuda erinevate organismide vajaduste ja vastastikuse sltuvuse, toiduahelate, populatsioonikontrolli, kohastumuste ja evolutsiooni temaatikaga. Seda loetelu viks veel pikalt jtkata. he vi paari keskse

miste vljavalimine on hdavajalik.

Selleski arendust etapis vid veel vaagida, mis laadi uuringuid pilased viksid teha, et vimaldada

neile teliselt uurimuslikku lhenemist.

KKoonntteekkssttii vvaalliimmiinnee Kui petatavad misted on mratletud, tuleb paika panna kontekst, milles neid uurima hakatakse. Niteks, ppetskkel kangist ja teistest lihtmehhanismidest viks

omada konteksti, mis seostub mne kohaliku ehitise vi Egiptuse pramiidide

rajamise vi mnguvljaku varustuse uurimisega. Mned nhtused on juba

loomupraselt huvipakkuvamad, vajamata tiendavat konteksti. Sellisteks viks pidada niteks vee omaduste vi inimkeha organssteemide uurimist. Kontekst vib

mjutada seda, kuivrd thendusrikas tundub ppetskkel pilasele. Ka mjutab

kontekst seda, milliseid seoseid ja rakendusi leiab pilane igapevaelu vi teiste ppevaldkondadega.

Konteksti vi teema valikul saab vlja tuua jrgmised kaalumisvrsed ksimused:

Kus pilaste igapeva-maailmas leiduvad mistete omandamiseks sobivad nhtused, objektid ja vajalikud

tvahendid?

Milline kontekst vimaldab kaalukat uurimist, millega saaks sviti minna ja mille juurde alati tagasi prduda?

Mis on pilastele tenoliselt kaasahaarav ja/vi erilist huvi pakkuv?

Milliseid tvahendeid ja ressurse on vimalik kasutada?

Alalisvooluringe ksitleva teematskli juures tekib tehnoloogiline probleem kuidas panna klouni nina valgust

kiirgama? pilased viksid mistet uurides keskenduda probleemile, kuidas on vimalik liikuma panna vike

mnguasi, vi lihtsalt ksides: Kuidas saaksime me pirni sdata patarei ja juhtmete abil?. Probleem pstitatakse

kohe teema alguses ja pilased tulevad ppetskli lpus jreldusi tehes selle juurde tagasi.

Seemnete ja idanemise uurimiseks leidub samuti hulk misteid, mille hulgast valida. Seemnete teematsklis on selleks

valitud seemned, mida pilased leiavad oma lhimbrusest. Samuti viks sobivat konteksti pakkuda vikese kooliaia

kavandamine ja rajamine. Tskkel algab vliretkega ja ksimusega mis on seeme? Sellele jrgneb hilisemas osas teine ksimus mida vajab seeme idanemiseks? Lpuks esitatakse kolmas ksimus kuidas seeme kasvab?


5

Taas on pilasrhmadega rkides vimalik saada huvitavaid ideid, kui thele panna neil tekkivaid

ksimusi ja kuulata kogemustest, mida nad toovad oma igapevaelust.

Kui teemat siduda millegi parasjagu lhimbruses toimuvaga (silla ehitamine, teatava vilja kasvatamine)

vi kohalikus keskkonnas esinevaga (mererand, jgi), on tenosem, et pilased oskavad oma seniseid teadmisi siduda maailmaga, milles nad elavad, ja leiavad neile teadmistele ka rakendust.

SA rakendamine nuab ressursse, tvahendeid ja sageli ka tiendavaid inimesi. Sinu otsus konteksti

valikul vib osaliselt sltuda ka sellest, mis on saadaval, toetamaks svitsi mineva uurimise lbiviimist.

TTeeggeevvuussttiikkuu aarreennddaammiinnee Vga oluline on ideede ja kogemuste jrkjrguline, progresseeruv edasiminek lbi kogu ppetskli. Tsklit ei saa lihtsalt koostada suvalise komplekti teemakohaste tegevustena. pikogemused peavad ksteisele jrgnema hoolikalt

paikapandud jrjestuses, mis vimaldab pilastel konstrueerida kindlaid arusaamu. See ei thenda, nagu leiduks alati

vaid ks vimalik jrjestus vi ks parim jrjestus. Samuti ei thenda see, et petaja ei tohi kulutada aega pilaste poolt tstatatud ksimustele, mis vivad kerkida ppetskli kigus. Aga petajale, nagu ka pilasele peaks olema

selge, miks mingi pikogemus eelneb vi jrgneb teisele ning kuidas toimub arusaamade ja oskuste arendamine.

Kaalumist vrivad jrgmised ksimused:

Kuidas toimub mistete edasiarendamine?

Millised vivad olla pilaste vrarusaamad2?

Kuidas panna iga pikogemus tuginema eelmisele ja juhtima pilast jrgmiste juurde?

Mida sellist on meie hinnangul iga pikogemuse lpuks kogetud/mistetud, mis annab infot jrgmise tarvis?

Kuidas on mistmine pikogemuste edenedes svenenud?

NNiitteeiidd kkaahheesstt ppppeettsskklliisstt

Kumbki kahest nidistsklist sisaldab pilastele omases keeles esitatud vooskeemi [jrjestikuste tegevuste

skemaatiline kujutamine]. See ei pea tingimata olema sedalaadi loogiline jrjend, nagu selle konstrueeriksid teadlased. Sa mrkad, et keskmised tekstikastid ja nooled on kujutatud rohelisega. Need esitavad ppetskli peamiste ideede

arendamist. Sinised kastid ja nooled esitavad toetavaid ideid (vt skeemi 1 lk 18).

Jooniselt vib mrgata, et pikogemused on vlja toodud erinevates kastides rohkem kui hel korral. See on nii, kuna

mni idee vib tulla esile he pikogemuse kigus ja saada jrje teises. Niteks idandavad pilased seemnete tsklis seemneid mitmel korral, arendades nii jrkjrgult oma arusaamist idanemiseks vajalikest tingimustest. Samas on

seemne idanemiseks vajalikud tingimused kesksel kohal pikogemuses nr 3 [K 3], mis on skeemil roheliselt esitatud.

Klouni ppetsklis tstatatakse idee erinevate materjalide elektrijuhtivusest teise pikogemuse kigus, kui pilased

uurivad elektripirni sisemust, aga kesksele kohale tuseb see alles viiendal tunnil.

2 Vrarusaamade kohta on mitmeid uurimusi. Jrgnevad veebilehed esindavad kolme paljudest internetiallikatest,

mis pavad vastavat uurimistd kokku vtta.

http://www.eskimo.com/~billb/miscon/opphys.html, Laste vrarusaamad loodusteadustes, American Institute of Physics;

http://www.newyorkscienceteacher.com/sci/miscon/index.php, Loodusteaduste alased vrarusaamad, New York Science Teacher;

http://homepage.mac.com/vtalsma/misconcept.html, Laste ideed teadusest.


6

Alguses vib suunatud avastusppega tutvumisel abiks olla nidistsklite3 uurimine ja jreleproovimine.

Edaspidi saad juba kohandada vi tervikuna vlja arendada omaenda ppetskleid.

pilaste levinumate vrarusaamadega tutvumine vib aidata sndmustikku arendada, eriti just

toetavaid ideid silmas pidades.

Kord valminuna on tegevustikust palju abi kujundava hindamise strateegia vljaarendamisel kogu

ppetskli tarvis.

KKookkkkuuvvttvvaa hhiinnddaammiissee kkaavvaannddaammiinnee Arvestades, et oleme mranud oma tle selged eesmrgid (sh misted, oskused,

hoiakud, konteksti ja tegevustiku), on vga vajalik melda ka pilaste edusammude

hindamisele. Selles etapis kavandatud hindamine vib vajada hilisema arendusprotsessi kigus levaatamist, olles aga vga oluline juba arendust

varajases faasis, kuna nuab selget arusaamist sellest, mida on tpselt meldud

tskli phieesmrkide puhul ja millisel tasemel arusaamist pilastelt oodatakse.

Paljud kokkuvtvad hindamised sisaldavad nii kirjalikku kui ka soorituslikku komponenti. See vimaldab pilastele

omandatu demonstreerimist vhemalt kahel viisil, millest ks sltub keelelistest oskustest vhem. Lisaks vimaldab

hinnang vahetule sooritusele hinnata pilaste oskusi sageli palju paremini kui kirjalik t.

Kokkuvttev hindamine ei ole iseseisev vahend pilaste edusammude tuvastamiseks. Sellest saadav info lisatakse teabele, mida petaja ja pilased on kogunud pideva kujundava hindamise protsessi kigus. Sageli sisaldavad SA

tsklid ka eelhindamist, mis on sarnane vi identne kokkuvtva hindamisega, vimaldamaks petajal ja pilastel saada

levaate pingute edusammudest.

Hindamisvahendite arendamine on keerukas t ja kesolev pgus osa on meldud vaid teadlikkuse tstmiseks selles vallas. Juhime thelepanu asjaolule, et hindamisse puutuva vaagimine vib kaasa aidata ppetskli arendamisele vi

kohandamisele. Jrgnevalt on toodud mned abistavad ksimused ppetskli hindamise kavandamiseks.

Millised on ppetskli kesksed ideed, mida tuleks hinnata?

Millised on olulised oskused?

Millised ksimused ja lesanded aitavad pilastel nidata pigem arusaamist kui meeldejetut/phetuubitut?

Kuidas suudab lesanne vi ksimus eristada pilaste keeleoskusi ja arusaamist teadustest?

Kas lesanded vi ksimused vimaldavad pigem vastamist erinevatel arusaamise tasanditel kui lihtsalt ige/vale vastuse andmist?

Kas ksimused vi lesanded ksitlevad pikogemusi, mida on vimaldatud kigile pilastele?

Kuidas tulemusi analsitakse ja hinnatakse?


Kahes nidistsklis on kokkuvtvat hindamist kirjeldatud vaid pgusalt. Klouni tsklis konstrueerivad pilased esmalt ise vooluringi, et valgustada klouni nina, seejrel esitatakse neile vljakutse lita teise pirni abil ka klouni ks silm.

Kummalgi puhul tuleb neil ka kirjalikult selgitada, kuidas vooluringid ttavad. Seemnete tsklis palutakse pilastel

koostada vike poster, mis kirjeldab seemne arenemise erinevaid etappe idanemise kigus, sisaldades ka lhikesi

lauseid iga etapi olulisuse kohta. Lisaks palutakse neil paaristna kirjutada lhike kiri teisele klassile selle kohta, kuidas nood peaksid seemneid istutama, et need kasvaksid hsti, ja miks on erinevate juhtnride jrgimine vajalik.

3 Vaata Polleni veebilehelt www.pollen-europa.net sektsiooni Learning Units.


7

Sageli avastad, et pilased tlgendavad lesannet vi ksimust hoopis erinevalt sinu eeldatust. Seetttu on

vga kasulik pilastega vestelda ning katsetada hindamiseks kavandatavaid ksimusi ja lesandeid.

Soorituse hindamist saab teostada ppetskli lpus, kui pilased ttavad paarides vi vikestes rhmades,

aga annavad ka individuaalse panuse tekstide vi joonistuste kujul. Kui lesanne nuab individuaalset tlgendamist ja selgitamist, siis on sul vimalik rhmade vahel liikudes hinnata ka rhmaliikmete

individuaalset td.

Saadaval on ha enam materjale, mis on abiks pilaste arusaamise ja oskuste hindamisel. Leidub veebilehti,

mis pakuvad suurt valikut hindamistid, samas tuleb nendega olla ettevaatlik, kuna kvaliteet kigub vga tugevasti. Huvitavaid materjale on vljastanud projekt TIMSS (Trends in International Mathematics and

Science Study).

Hindamist kavandades on soovitav vastuste jaoks vlja ttada ka erinevate arusaamise tasemete mratlused.

QQppiikkooggeemmuussttee mmrraattlleemmiinnee Alles siis, kui kik laltoodu on saavutatud vi lbi analsitud (juhul, kui kohandate

olemasolevat ppetsklit), on kes aeg asuda mratlema individuaalsete

pikogemuste pilaste tegelike tegevuste spetsiifikat. pikogemus hlmab

tavaliselt enam kui he tunni (sessiooni), sltuvalt tegevuse sisust ja sessiooni kestvusest.

Mrava thtsusega on ppetskli alguspunkt. Olgu tegemist ksimuse vi

probleemiga, oluline on, et see plviks pilaste huvi ja juhataks sisse jrgnevad

tegevused. Lheb tarvis enamat kui kiire motivatsioonivte vi vlutrikk, kuna

sissejuhatuse kui kontrollpunkti juurde tuleb t edenedes korduvalt tagasi

prduda. Mningatel juhtudel vib uus asjaga seotud ksimus, vljakutse vi

probleem saada algatuseks ppetskli uuele osale.

Tegevusi valides vi kavandades tasub vaagida jrgnevaid ksimusi:

Mis haaraks ja motiveeriks pilasi?

Kuidas viks ppetskkel alata?

Millist tpi kogemused vimaldaksid pilastel teemat uurida nii iseseisvalt kui vimalik?

Kui palju pikogemusi viks vaja minna miste avamiseks?

Kuidas suunab kogemus pilaste thelepanu olulistele mistetele ja valgustab noid kige thusamalt?

Milliseid vahendeid lheb tarvis?


Iga nidistskliga kaasnevad pikogemuste lhikirjeldused. ramrkimist vrivad siinjuures mitmed asjaolud.

pikogemuste arv on sna vike ja he pikogemuse jaoks vajalike sessioonide arv varieerub hest (pikogemus 5

klouni ppetsklis) nelja-viieni (seemne teema esimeses pikogemuses). ldjuhul kulub enamiku pikogemuste realiseerimisele enam kui ks sessioon.

Mlema ppetskli kik pikogemused sisaldavad mrksa enamat kui pgusat lhitegevust, kujutades endast mnel

juhul tervet uurimisprotsessi etappi (nt kaasamine vi uuringu kavandamine ja lbiviimine; vt Teadusliku uurimuse

kava). Kaks pikogemust klouni tsklis ja ks seemne tsklis on kavandatud hindamiseks, aidates samas ka pilasi teemaga edasiliikumisel.

Mlemad ppetsklid algavad ksimuse vi probleemi ning kaasava tegevusega (kloun; vliretk).


8

Veebis, petajaraamatutes ja muudes ksiraamatutes leidub hulgaliselt materjale erinevate

ppetegevuste kohta. Neist vib selles etapis abi olla, kui sa otsid vga spetsiifilisi detaile, hid

materjale, kasulikke tvtteid, asju, mille suhtes ette vaadata jne.

pikogemusi kavandades ra unusta arvestada pilaste vimalike naiivsete kontseptsioonidega. Valdkondades, kus pilastel on tenoliselt vrarusaamad, vib olla kasulik kavandada mitmeid

erinevaid pikogemusi.

Kindlasti on tarvilik kik pikogemuste jaoks kavandatavad tegevused lbi katsetada. Isegi

raamatutes leiduvad tegevused vivad sisaldada varjatud probleeme ja asju, mis ei tta. Teised tegevused vivad algul tunduda sobivad, kuid osutuvad tegelikkuses pigem segadusttekitavateks kui

valgustavateks.

Iga pikogemuse puhul kaalu hoolikalt aega, mis kulub pilastel vastava uuringu ettevalmistamiseks, vrrelduna uurimiseks kuluva ajaga. Klouni teema on siin heaks niteks. Kui pilased joonistavad,

teevad vljalikeid ja kaunistavad klouni ngu, siis ei tegele nad sel ajal vljakutse enesega. Teisest

kljest vib klouni konstrueerimine samuti motiveerida ja entusiasmi ratada. Siin vib osutuda

otstarbekaks nod eelnevalt vlja ligata, jttes kaunistamise ja juhtmete paigaldamise pilaste teha.

ppetsklit luues vi kohandades vib olla abi arendusskeemi koostamisest, mille nidiseks on

klouni ppetskli lpus toodud osa Nidistskli arendamise skeemist.


9

TTTTTTTTeeeeeeeeaaaaaaaadddddddduuuuuuuussssssssppppee kkkkkkkkaaaaaaaavvvvvvvvaaaaaaaannnnnnnnddddddddaaaaaaaammmmmmmmiiiiiiiinnnnnnnneeeeeeee Alles siis, kui ppetskli ldstruktuuri osad on paigas, saab asuda koostama ksikuid pikogemusi. Leidub palju vimalusi pikogemuse pakkumiseks, kusjuures mistagi pole oluline niivrd pikogemuse esitlusviis, kuivrd selle

lbimeldud disain ja thelepanu pramine teatavatele uurimusliku t vtmeelementidele. See alapeatkk toob

vlja mned olulised elemendid ja pakub niteid mlemast nidisteemast, illustreerimaks nende elementide kaasamise vimalusi. Leidub ka muid nidistsklites hlmatavaid elemente nagu aeg, vahendid ja kasutatav snavara,

aga nendega on asjad hemttelisemad ja seetttu ei peatuta neil siin detailsemalt.

LLpppp-- jjaa vvaahhee--eeeessmmrrkkiiddee mmrraattlleemmiinnee On ilmne, et iga pikogemus peaks omama selget lppeesmrki (sageli on see hine mitmele jrjestikusele

pikogemusele) ja hulka spetsiifilisi eesmrke, mida ka pilastele tutvustatakse. Eesmrgid seostuvad nii pikogemuse

asukohaga tegevustiku skeemis kui ka uurimist etappidega. pikogemuse kavandamist aitab hlbustada ja suunata

lhikese hindamislesande koostamine, mis aitaks vlja selgitada, mida pilased viksid teada ja olla vimelised tegema pikogemuse lpuks. (Vaata hindamise peatkki allpool.)


Klouni tskkel. Nitena toodud ppetki Pirn on kaugel eemal ldeesmrgiks on arendada pilaste arusaama

terviklikust vooluringist. See miste on ppetsklis kesksel kohal ja sellega on juba tegeletud ka varasema ppet kigus, kui pirn oli alati kokkupuutes patareiga. Konkreetsed eesmrgid on suunatud sellele, kuidas koostada vooluring

nnda, et pirn ei puudutaks patareid, ja mida on sealjuures oluline teada.

Seemne tskkel. Lpetanud seemne uurimise, on 3. ppetki Mida seeme vajab idanemiseks? ldeesmrgiks teha

kindlaks seemne idanemiseks vajalikud tingimused. ppetkk hlmab kolme sessiooni (tundi), igaks neist oma spetsiifilisemate, teema arendamise ja uurimisoskuste lihvimisega seotud alaeesmrkidega.

Tegevustik puudutab juba ldeesmrki ja pikogemuste mratlemine peaks lhtuma paikapandud

eesmrkidest, samas vib olla phjendatud ka nende kohendamine, et sobitada neid tpsemalt

pikogemusega.

Mida tpsemad ja selgesnalisemad on eesmrgid, seda lihtsam on neid petamise ajal meeles pidada.

Peamised ksimused, mida ksida iga pikogemuse ja sessiooni kohta, on:

Kuidas toetub see pilase senisele arusaamisele?

Kuidas aitab see les ehitada soovitud arusaamist?

pikogemuse struktuuri arendamine

Kahtlemata on oluline teatava detailsusega kirjeldada pikogemuse ldist struktuuri ja iga sessiooni

kigus toimuvat. Siin vrib kaalumist hulk ksimusi.

Milline on pikogemuse tegevuste jrjekord vi lhike see?

Kuidas hendavad pilased pikogemuse raames tehtava t sellele eelnenuga? Millisel uurimuse

astmel nad parajasti asuvad?

Millised tegevused leiavad aset iga sessiooni kigus kelised td, diskussioon, kirjutamine,

lugemine jne?


10

Milliste uurimuse etappidega iga sessiooni kigus tegeletakse?

Kuidas toimub iga sessiooni ja pikogemuse kokkuvtmine diskussiooni, rhmaesitluse vi teksti

kirjutamise abil?

Iga sessiooni puhul arvesse vetav detailide hulk varieerub vga suurel mral. Tegevuse iga etapi

lhikirjeldused vivad sobida vga osavale SA petajale, kuid teistele vib neist vheks jda.


Seemne tsklis hlmab kolmas alateema kolm sessiooni. Vime nha, et teisele sessioonile, mille kigus pilased

kavandavad ja valmistavad ette eksperimendid, eelneb tegelikult seeria vaatlusi umbes he ndala vltel. Nii liiguvad

pilased diskussioonist (sessioonis 8) edasi uurimuse kavandamise ja ettevalmistamiseni ning andmete kogumiseni. Selles pikogemuses tegelevad pilased mitmete uuringu kavandamise ja lbiviimise etapi osadega (sessioonid 1 ja 2)

ja lpetavad lppjrelduste tegemise etapiga (sessioon 3).

Klouni tskli kolmas alateema on lhem. Siin ksitletav probleem tuleneb otseselt pilaste eelnevast tst, olles lahendatav he sessiooniga. See kulgeb probleemi snastamisest terve klassi osalusel planeerimise ja vimalike

lahenduste katsetamiseni paarides, misjrel jagatakse avastusi taas kogu klassiga, kinnistamaks tieliku vooluringi

mistet. Uurimuse terminites juavad pilased valmis lpp-uurimisega kavandamise ja lbiviimise faasis ning liiguvad

edasi lppjrelduste tegemise etapi juurde.

Vrib mrkimist, et mlema pikogemuse puhul tleb petaja mned avalaused, seostamaks uut pikogemust

varem tehtud tga, samuti tutvustab ta lpus lhidalt, millega hakatakse jrgmisena tegelema.

Ei leidu hte kindlat ideaalset tasakaalujaotust erinevate tegevuste vahel, aga diagrammi koostamine, nagu klouni

ppetskli nites, vib tuua ilmsiks tasakaalustamatuse niteks vahetu kogemuse ja selle reflekteerimise vahel.

Nii sessioonid pikogemuse raames kui ka pikogemused ppetskli koosseisus vastavad hele vi mitmele uurimuse etapile. Sessioon vib tervenisti keskenduda eksperimendile (uurimuse kavandamine ja lbiviimine). See vib ka

hlmata vaid jrelduste tegemist diskussiooni ja kirjutamise teel (lppjrelduste tegemine). pikogemusi kavandades

on kasulik arvestada vastava uurimuse etapi mjuga pilaste tegevusele.

KKuujjuunnddaavvaa hhiinnddaammiissee kkaavvaannddaammiinnee pikogemuse iga sessioon pakub vimalusi pilaste oskuste, phjenduste ja arusaamise hindamiseks. Mratlemine,

mida on vajalik ja vimalik hinnata, milliseid strateegiaid tasub selleks rakendada ja kuidas tuleks pilaste tegevusi dokumenteerida kik see kuulub nii pikogemuste kui ksiksessioonide kavandamise juurde. Hindamist suunavad

siinpuhul mistagi sessiooni ld- ja alaeesmrgid. Mningad hindamistegevused vivad olla suunatud rhmadele,

samas kui teised keskenduvad rohkem indiviididele eraldi. Hindamine vib phineda lihtsalt pilastele esitatavatel

mitteformaalsetel ksimustel, vaadeldaval kitumisel ja kuuldud kommentaaridel. Samas vib seda ka struktureerida, niteks uurida pilaste vihikuid vi ksida rhmalt kindlaid ksimusi. Lpetuseks, oluline on ka omada strateegiat

hindamisandmete jdvustamiseks. Vaagimist vajavad jrgmised ksimused:

Millised on sessiooni phi- ja alaeesmrgid?

Millistele neist on eriti oluline keskenduda?

Millises osas sessioonist kasutavad pilased kindlat oskust vi arendavad spetsiifilist arusaamist?

Millised ksimused viksid heita valgust pilaste mtlemisele ja arusaamisele?

Kuidas analsid ja kasutad kogutud andmeid?

Kuidas teevad seda pilased?


11


Klouni tskli kolmandas alateemas leidub kaks soovitavat kujundava hindamise kohta. Esimene toimub ajal, mil pilased kavandavad oma lahendusi ning on vimalik kia ringi ja hinnata informaalselt nende arusaamist tielikust

suletud vooluringist. Teine on sessiooni lpus, kui pilased arutavad oma lahendusi ning peaksid olema saavutanud

edu ld- ja alaeesmrkide titmisel.

Seemne tskkel: Iga sessioon sisaldab soovitusi, millele keskenduda hindamisel, nagu ka vimalikke ksimusi, mida tasub esitada sessiooni teatud hetkedel.

Kasuks tuleb alustamine seniste kogemuste levaatusest ja ksimisest, millal kige tenolisemalt tegeletakse eesmrkide titmisega. Seejrel viks keskenduda pilaste poolt tehtava t iseloomule, et mratleda, kus viks

nende arusaamine tenoliselt kige paremini avalduda, vib-olla niteks vihikutes? Diskussioonides? Rhmats?

Vimalike esitatavate ksimuste eelnev kirjapanek aitab klassiruumi saginas hoida thelepanu phieesmrkidel.

KKuuiiddaass oottssuussttaaddaa ggrruuppppiiddeessssee jjaaoottaammiinnee pilaste rhmitamiseks on palju vimalusi ja vastavaid otsuseid mjutab tugevasti reaalne olukord: pilaste arv

klassis, nende koostoskused, vanuseaste jne. Siiski on rida kaalutlusi, mis seostuvad otseselt pikogemuse sisu ja sellele vastava uurimuse etapiga. Need mjutavad otsustamist, millal peaksid pilased ttama individuaalselt, millal

paaridena, vikeste rhmadena vi hiselt kogu klassiga. Pea silmas jrgmist:

Millised on pilaste kogemused koos ttamisel?

Kui hsti suudavad pilased individuaalset ttada?

Kui suur rhm toimiks kige paremini spetsiifiliste materjalidega ttades?

Kui palju ruumi on vaja vimaldada?

NNiitteedd kkaahheesstt ppppeettsskklliisstt

Klouni tsklis teevad pilased oma praktilise t paaridena. Et vooluringide kokkupanek nuab sageli rohkem kui ht ktepaari (ldiselt ka mitte enam kui kahte), siis tagab paarist kigi pilaste kaasalmise. Eesmrkide tutvustamine

ja arutelu toimuvad klassis hiselt.

Seemne tsklis tegelevad pilased uurimusega neljastes rhmades. Selles ts hlmab katse ettevalmistamine

mitmeid erinevaid lesandeid, pakkudes osalemisvimaluse kigile. Andmed kogutakse individuaalselt looduspetuse vihikusse (vi vastavatele tlehtedele), aga pilasi innustatakse ka nende le kaaslastega arutlema.

Tenoliselt tuleb sul rhmitamise le otsustades arvestada ka muude faktoritega, nagu niteks

kasutada olevate materjalide kogus, tegutsemiseks vaba ruumi suurus, aga ka pilaste

koostoskuste tase.

Tasub kaaluda rhmaliikmetele spetsiifiliste rollide andmist, aitamaks neil oma td organiseerida.


12

DDiisskkuussssiioooonniiddee jjaa kkssiittlleemmiissee kkaavvaannddaammiinnee Alateema igasse tundi tuleb kavandada aeg, mil pilased saaksid omavahel arutleda ja oma t tulemuse le videlda.

Sltuvalt sessioonist ja uurimuse etapist vib vestlus aset leida paaride vi rhmade vahel vi kogu klassi osalusel. Ka

vestluse aeg vib rhma puhul varieeruda mnest minutist pideva vestluseni, samuti vib kogu klassis toimuv debatt olla erineva pikkusega. Klassiarutelude puhul on eriti olulisel kohal petaja esitatavad ksimused ja kommentaarid.

Siinjuures tasub arvesse vtta jrgmisi ksimusi:

Millal on vajalik hine arutelu?

Mida peavad pilased tegema/kuidas valmistuma diskussiooniks?

Millised ksimused rgitavad viljakat vestlust?

Milline peaks olema lpetus?


Nii klouni kui ka seemne idanemise teemadel vib leida kiki kolme tpi vestlusi. Siin tasub vlja tuua kolm olulist asjaolu.

Esiteks, iga klassi hisarutelu eesmrk on selgesti snastatud.

Teiseks, vlja on toodud spetsiifilised ksimused. Tegevuse kigus tuleb petajal spontaanselt vastata pilaste paljudele jooksvatele ksimustele, seetttu aitab suunavate vtmeksimuste eelnev ettevalmistamine tagada, et need

ikka ksitud saavad.

Kolmandaks, lhidalt on kirjeldatud iga sessiooni kokkuvtteid. Neid on mnikord tarvis muuta, juhul kui ppet peaks lppema teises kohas, samas aga on kokkuvte liiga suure thtsusega, et see kavandamata jtta.

Klassi hisarutelusid on kige keerulisem lbi viia. Arvatavasti ei organiseeri sa neid igal tunnil, vaid pigem

kavandad neid hoolikalt nnda, et need toimuksid ppetskli sellistes punktides, kus omaksid pilastele kige

suuremat vrtust (niteks alguses, uurimuse kavandamisel ja jrelduste tegemisel).

Ksimusi koostades on arvatavasti kasu sellest, kui proovid neile esmalt ise vastata, et nha, kui avatud ja produktiivsed need viksid olla. Sarnaselt nidistundides toodule vid ka ise vlja melda pigem mitmeid

ksimusi heainsa asemel, kuna ka parimad ksimused vivad vahel osutuda ebathusateks.

Oma mtete jagamine erineb tunduvalt arutamisest mingil teemal. pilased eelistavad sageli oma t ja ideede jagamist (tutvustamist) nende le arutlemisele. Samas on keerukas kuulata kikide tiimide aruandeid.

Vib-olla tasub lbi melda, kuidas otstarbekalt korraldada rhmades tehtu jagamist diskussiooni eel. Niteks

sobiks selleks posterite lespanek, hisdiagramm vi tabel, kuhu kik rhmad oma andmed lisavad. Sellisel

viisil toimides saab hisarutelu keskenduda t kigus tstatunud ksimustele ja vimalikele jreldustele, selmet liialt aega kulutada ksikasjalike andmete jagamisele.

KKoonnssppeekktteeeerriimmiissee kkaavvaannddaammiinnee Nagu arutelu, nii vtab ka vihikusse kirjutamine oma aja. Lihtne on elda, et pilastel tuleks asju les kirjutada, aga nii

petaja kui ka pilaste jaoks on oluline selgelt paika panna, mida ja kuidas pilased peaksid vihikusse konspekteerima.

See ei vlista tiendavat kirjutamist, vaid mratleb lihtsalt hdavajaliku, mis peaks kirja saama. Iga sessiooni

kirjeldusse tuleks ka lisada kirjutamistegevused, mis on pilastele ette nhtud. Arvestada tasub jrgmisi ksimusi:

Millise uurimuse etapini on pilased judnud? Milline on sealjuures kirjutamise thendus?


13

Kas pilastel on olemas vastavad oskused?

Kas kirjalik t on ikka suunatud teadusele ja mitte vaid kirjutamisoskusele?

Kas kirjutamine toimub individuaalselt vi hiselt rhmana?


Mlemas tunni nidiskonspektis on ra mrgitud, millal rhutada pilastele kirjalike mrkmete tegemise vajalikkust ning tpsustatatud kirjutamise iseloomu.

Kui pilased on parajasti uurimistga hivatud, vib olla raske neid paluda tegevust pooleli jtma, et oma tegevust jdvustada. Ilmselt on tehtu kirjapanekuks kasulikum pilaste tegevusse kavandadagi

kindlad pausid.

Tasub kaaluda pilastele andmete jdvustamiseks struktuuride etteandmist. Oluline on nende le arutleda, aga pilased ei peaks liialt aega kulutama diagrammide ja graafikute jaoks joonte vedamisele.

Kaalutle hoolikalt, kus ja millal ootad korrektse grammatika, tislausete jne kasutamist, et pilasi mitte

eksitada andmete kogumisel ega levaatamisel.

Paljud petajad tiendavad omandatud olulise snavara nimistut pidevalt kogu ppetskli jooksul.

Jrgnevates osades on konreetsed nidis-tunnikavad kahe eespool mainitud teema kohta.

Jrgneb kokkuvte.


14

SSSSSSSSeeeeeeeeeeeeeeeemmmmmmmmeeeeeeee???????? TTTTTTTTaaaaaaaaiiiiiiiimmmmmmmm????????

Vanusaste: 7Vanusaste: 7Vanusaste: 7Vanusaste: 78888----aastasedaastasedaastasedaastased


15

VVaannuusseeaassttee:: 77......88 aa

Teema/ppetskkel/ppetkk: SEEME? TAIM? See on valdavalt kirjeldav teema

4, milles pilased keskenduvad rohelise taime elutskli esimestele jrkudele. Nad

uurivad seemet ennast, idanemise etappe ja idanemiseks vajalikke tingimusi, samuti teevad philisi jreldusi roheliste

taimede varase arengu kohta. Kolme tunni/alateema/pikogemuse kigus idandavad pilased erinevaid seemneid.

Nad vaatlevad ja jdvustavad seda protsessi perioodi vltel, mis hlmab hest ndalast 10 pevani. hes alateemas alanud vaatlused vivad siinjuures kattuda jrgmiste jooksul toimuvatega.

AAllaatteeeemmaa 11:: KKaass sseeee oonn iikkkkaa sseeeemmee?? SSeessssiioooonniidd 11 jjaa 22:: AAllggsseettee iiddeeeeddee jjaaggaammiinnee jjaa hhiinnddaammiinnee ((kkaaaassaammiinnee))

Esimese sessiooniga5 algab ppetskkel, mis vimaldab hinnata pilaste ldisi eelteadmisi ja

esialgseid teadmisi seemnete kohta. Sltuvalt ajaressursist ja koolimbruse keskkonna eriprast

vib petaja korraldada pilastele loodusretke, et koguda nidiseid objektidest, mis tunduvad

olevat seemned, vi siis jagada neile eelnevalt ettevalmistatud nidiste komplektid. pilastel palutakse neljastes rhmades vaadelda hte vi mitut seemet, need vihikusse joonistada ja panna

ka kirja oma ideed sellest, mis on seeme.

SSeessssiioooonn 33:: MMaatteerrjjaallii ssoorrtteeeerriimmiinnee jjaa uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee ((kkaaaassaammiinnee))

Sessiooni ette valmistades kindlustab petaja, et iga nidiste komplekt sisaldaks nii seemneid kui ka mitteseemneid.

pilastel palutakse need sorteerida, esmalt suvalisel meeleprasel viisil ja seejrel kahte rhma, seemneteks ja mitte-seemneteks. pilased arutlevad, kuidas nad saaksid vlja selgitada, kas miski asi on seeme vi mitte, ja kavandavad

oma uurimist.

SSeessssiioooonn 44:: UUuurriimmiinnee iiddaanndduussaalluussttee aabbiill

((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

pilaste rhmad paigaldavad idandamisalustele nidiseid seemnete ja seemneid meenutavate

esemete (mitte-seemnete) rhmadest. Nad kirjeldavad oma tegevust looduspetuse vihikutes6,

ise otsustades, milliseid andmeid ja kuidas sinna kirja panna.

SSeessssiioooonn 55:: MMuuuuttuussttee vvaaaattlleemmiinnee jjaa ttllggeennddaammiinnee ((tteeaadduussuuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

Selles sessioonis toimub idandamisalustel toimuvate muutuste vaatlemine ja jdvustamine ning seejrgne andmete

tlgendamine, mis sisuliselt thendab teadusuurimuse kavandamist ja lbiviimist. pilaste rhmad vaatlevad

seemnekandikuid umbes 10 peva jooksul, mrkides oma vaatlused ja arutlused vihikutesse. Prast seda, kui toimunud on kllaldased muutused, naasevad nad esialgse ksimuse juurde ja teevad oma andmetest jreldused,

mistes, et:

seemned muutuvad ja hakkavad kasvama;

kahest sarnasest seemnest vrsub kaks hesuguse vlimusega idandit;

vliselt seemneid meenutavad objektid, mis kasvama ei hakka, ei ole ilmselt seemned.

4 T phineb ppetsklil, mis on avaldatud veebiaadressil http://www.pollen-europa.net/?page=Prj0nqpx9f8%3D

5 Sessioonina peetakse silmas he alateema piires toimuvaid pitegevusi. Niteks kooliastmes vib selleks olla ks vi mitu

ppetundi, lasteaias pev vi ndal, olenevalt alateema sisust.

6 Looduspetuse tvihiku asemel oleme soovitanud kasutada kidetavaid ja teisaldatavaid tlehti.


16

AAllaatteeeemmaa 22:: MMiiss oonn sseeeemmnnee sseeeess?? SSeessssiioooonn 66:: EEeelltteeaaddmmiissttee jjaaggaammiinnee ((kkaaaassaammiinnee))

Sessioon algatab ppetskli uue faasi ja pakub ka algse hindamise vimalust. Olles vaadelnud seemnete vliseid

tunnuseid ja jreldanud, et seemned on kasvavad ja arenevad asjad, juavad pilased ksimuseni, mis on seemne

sees. Nad jagavad ideid hises klassiarutelus ja kirjutavad need les oma vihikutesse.

SSeessssiioooonn 77:: SSeeeemmnnee aannaattoooommiiaa ((uuuurriinngguu kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee,, llppppjjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee))

pilased likavad erinevaid seemneid lahti ja vaatlevad rhmades nende sisemust suurendusklaasi abil. Nad joonistavad nhtu vihikusse, pannes kirja ka oma muud thelepanekud ning mtted. Klassiarutelus juavad pilased

jreldusele, et kigis vaadeldud seemnetes leiduvad teatud hised phielemendid idu, toiduvarud ja kaitsev kate.

Seejrel tehakse kindel eristus seemnete ja mitte-seemnete vahel.

AAllaatteeeemmaa 33:: MMiiddaa sseeeemmee iiddaanneemmiisseekkss vvaajjaabb?? SSeessssiioooonn 88:: UUuurriinngguu kkaavvaannddaammiinnee

Olles lpetanud oma uuringud seemne vlimuse ja ehituse osas, on pilastel nd aeg hakata tegelema ksimusega,

mida vajavad seemned idanemiseks. See sessioon vimaldab saada levaate laste eelteadmistest. pilased vivad arutada ja vihikusse kirja panna oma ideid taimede ldiste vajaduste kohta ning melda, mida seemned edukaks

idanemiseks vajavad. pilastel soovitatakse oma vihikutest le vaadata varasemad lesthendused hiljutistest

katsetest idandamisalustega (vt sessioonid 3, 4 ja 5). Neil tuleb arutleda taime vimalike vajaduste le ja valida neist ks edasiseks uuringuks.

SSeessssiioooonn 99:: TTaaiimmee hhee pphhiivvaajjaadduussee uuuurriimmiinnee ((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

Jrgmised sessioonid ksitlevad veevajadust (mistagi vib siinkohal uurida taime teisi vajadusi). pilased tpsustavad

uurimisksimust: Kas seeme vajab kasvamiseks vett vi mitte?, arutlevad vimalike katsekavade le, lepivad kokku

protseduuris (sh kontrollimine) ja otsustavad, millised rhmad mida tegema hakkavad. Nad rakendavad oma plaane, panevad he ndala jooksul vihikuisse kirja vaatlustulemusi ja neist tulenevaid jreldusi.

SSeessssiioooonn 1100:: AAnnddmmeettee aannaallssiimmiinnee jjaa jjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee

((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee,, llppppjjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee))

pilased vaatavad rhmades tehtud t le, analsivad oma andmeid, teevad jreldusi ja kirjutavad oma mtted

vihikutesse. hisarutelus juavad nad jreldusele, et seeme vajab idanemiseks vett, mille puudumisel see ei idane.

AAllaatteeeemmaa 44:: KKuuiiddaass sseeeemmnneedd iiddaanneevvaadd?? SSeessssiioooonn 1111:: IIddaanneemmiissee uuuurriimmiinnee ((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

pilased on ninud idusid kasvamas, arutanud ja uurinud idanemiseks olulisi phivajadusi. Selle pikogemuse kigus

seavad nad taaskord sisse idandamisalused, et hoolikalt vaadelda, kuidas seeme les rkab ja idaneb. Sessioon algab

aruteluga, mille kigus on vimalik tutvuda pilaste eelteadmistega. Seejrel kavandavad pilased, kuidas idandamisaluseid les seada ja andmeid jdvustada. Nad panevad oma plaanid ja ennustused kirja vihikutesse.

SSeessssiioooonn 1122:: AAnnddmmeettee aannaallssiimmiinnee jjaa jjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee

((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee,, llppppjjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee))

pilased jdvustavad oma vaatlustulemusi regulaarselt kogu aja vltel, mis kulub idanditel lehtede kasvatamiseks.

Toimuvat vaadeldes, fikseerides ja omavahel arutades avastavad nad, et seemnes vaadeldud taime osad ilmuvad

kindlas jrjestuses. Klass juab hiselt jreldusele, et kigil on kindlalt mratletud lesanded: esimesena areneb vlja


17

juur, mis kasvab allapoole ja hakkab imama vett, seejrel asub lespoole kasvama vars, lpuks seemne kaks7 poolt

(idulehed), mis toimivad idu arenedes toiduvaruna. Esimeste teliste lehtede ilmudes kukuvad idulehed kljest.

AAllaatteeeemmaa 55:: KKookkkkuuvvtttteedd SSeessssiioooonniidd 1133 jjaa 1144:: HHiinnddaammiinnee

pilastel palutakse joonistada ja pealkirjastada idu vrsumise etapid kuni esimeste lehtede tekkeni ja kirjeldada iga

etapi thtsust. Kui nad on valmis judnud, asuvad nad tle rhmades, et koostada juhend teise klassi jaoks.

Illustratsioon Eesti Pevalehest (21.09.2007)

Illustratsioonid veebiavarustest

7 Seesugune tulemus tekib vaid kaheidulehelise taime (nt hernes, uba, kress) seemne uurimisel. heidulehelistel (teraviljad,

liilialised) on vaid ks iduleht.


18

Seeme? Taim?Seeme? Taim?Seeme? Taim?Seeme? Taim? EEeessmmrrkk:: pilased saavad aru seemne rollist taime kasvamisel ja arengus. Nad tutvuvad taime elutskli esimeste etappidega. ppetskli phimisted:

Paljudel taimedel on seemned, millest kasvavad uued taimed.

Kik seemned on teatud mttes sarnased ja teatud mttes erinevad.

Sobivates tingimustes areneb seemnes olev embro iduks.

Embro ja idu erinevatel osadel on erinevad lesanded.

MMiisstteekkaaaarrtt

AAllaatteeeemmaa 33:: MMiiddaa vvaajjaabb sseeeemmee iiddaanneemmiisseekkss?? pilased on uurinud seemet ennast. Nad on kogunud vljast seemneid ja uurinud hoolikalt nii nende vliseid kui ka

sisemisi struktuure ja omadusi. Jrgmise alateema/tunni jooksul uurivad nad idanemist mida on selleks vaja ja

millised on taime arengu etapid.


19

SSeessssiioooonn 88:: EEeelltteeaaddmmiisstteellee ttuuggiinneeddeess

Olles lpetanud seemne uurimise, asuvad pilased nd ksimuse juurde, mida vajab seeme idanemiseks. Nad rgivad ja kirjutavad sellest, millised on nende meelest taimede vajadused ja mida vajab seeme edukaks idanemiseks.

Nad arutlevad enda koostatud nimekirjade le ja mratlevad he edasiseks uurimiseks. Sessioon tidab htlasi

eelteadmiste hindamise lesannet.

petaja palub pilastel avada vihikud, mrkida uuele lehekljele kuupev ja kirjutada jrgmisel teemal: Mida vajab

sinu meelest iga seeme selleks, et kasvama hakata?

Ta meenutab pilastele, et need vaataksid le oma sissekanded sessioonidest 3...5, et nha, mida nad siis arvasid ja

kas viks olla abi tolleaegsete uuringute kohta tehtud mrkmetest.

pilased tahavad tenoliselt uurida paljusid neist faktoritest. Sltuvalt olemasolevast ajaressursist ja konkreetsest pilaste rhmast vid otsustada, et erinevad rhmad hakkavad uurima erinevaid ksimusi, lasta klassis hiselt ks ksimus vlja valida vi siis see ise valida. Uurimisksimuse leidmise protsess on

pilaste jaoks oluline. See suunab neid mtlema ja rkima sellest, mida on vimalik vaadelda ja klassiruumis teoks

teha. Jrgnevalt on esitatud nide he faktori uurimisest.

pilased kirjeldavad ja arutavad oma ideid idanemiseks oluliste phivajaduste kohta

pilased pakuvad vlja loetelu vimalikest phivajadustest, mida uurida.

Vahendid: tlehed, pimapid

Uus snavara: idanemine, muld

Kasutades pilaste poolt

vestluses eldut ja vihikuisse kirjapandut, jdvusta

jrgmised andmed:

milline on enamiku pilaste arusaam taimede

phivajadustest

Mis nib klassile vi ksikutele

pilastele segadust valmistavat?

Hindamisandmete levaatamise phjal vid otsustada kas liikuda kiiresti

edasi jrgmise sessiooni juurde vi siis kulutada veidi enam aega

arutlemiseks vimalike faktorite le.

Mne minuti prast asub klass hiselt arutama ksimusi:

Mida vajavad seemned meie arvates idanemiseks?

Miks me nii arvame?

pilased loovad posteri klassi poolt pakutud nimekirjaga ja arutlevad,

miks viks iga komponent selles nimekirjas oluline olla, vaadates htlasi

le kik andmed oma vihikutest, mis vivad asjaga seonduda.

pilased arutavad ksimusi:

Milliseid mjureid oleks meil vimalik klassis uurida?

Millistest oleme me kige rohkem huvitatud?

Vibolla ei tohiks neid liiga sgavale

istutada

Vibolla tuleks need panna valguse

ktte

kki ei tohiks neile valada liiga palju

vett

Ehk ei tohiks neile liiga tugevasti

vajutada


20

Kas pilased omavad ldistatud teadmisi taimede vajadustest kasvamisel? Kas pilased teevad vahet asjadel, mida saab testida ja mida mitte?

Sessioon lpeb mjurite nimekirja kiire levaatamisega ning faktori(te) levaatamisega, mida hakatakse uurima.

pilastel palutakse melda ksimuse le: Kuidas saame kindlaks teha, kas see tegur on oluline?. Seda hakatakse

arutama jrgmisel sessioonil.

SSeessssiioooonn 99.. hhee pphhiivvaajjaadduussee uuuurriimmiinnee

Jrgmised sessioonid tegelevad he phivajaduse veega. pilased tpsustavad ksimuse: Kas seeme vajab

kasvamiseks vett vi mitte?. Arutatakse vimalikke eksperimendi kavasid ja lepitakse kokku tkorralduses (sealhulgas kontrollimises). pilased rakendavad oma plaanid ellu, jdvustades vaatlusandmed ja vahetud jreldused

iga pev looduspetuse vihikutesse kokku umbes ndala jooksul,

Koos klassiga vaadatakse le nimekiri ja vesteldakse vljavalitud mjuritest, antud juhul veest. Arutatakse ksimust:

Mida me tahame vlja selgitada?.

Tpsustatakse uurimisksimusi ja lepitakse neis kokku: Kas seeme kasvab vi mitte, kui sellele lisada veidi vett?, Kas

seeme kasvab vi mitte, kui sellele ldse vett ei lisata?

hes klassiruumis puhkes pilaste vahel arutelu algses nimekirjas olnud lause snastuse

le: Vibolla ei peaks seemnetele lisama liiga palju vett. Mned pilased arvasid, et mitte liiga palju ei

thenda suurt hulka. Teised tlesid: Me ei tea, kui palju on mitte liiga palju!. Mttevahetus jtkus ja viimaks pakuti vlja idee: Me ei peaks rkima liiga rohkest veest, vaid parajast hulgast veest." Sedalaadi

diskussioon suunab pilasi oma uurimusest selgemalt mtlema.

petaja selgitab pilastele nende kasutuses olevaid vahendeid.

pilased tpsustavad ksimust, mida nad uurima hakkavad, ning teevad ennustusi

pilased kavandavad eksperimendi (lisades ka kontrollimise)

pilased seavad katse les, kogudes vaatlusandmeid ja tekkivaid ideid oma vihikutesse.

Materjalid: seemned, mahutid (neis peab leiduma kaks

idandussvendit, millest ht

hoitakse niiskena ja teist kuivana),

sildid, muld

Lhtuvalt oma vaatlustest

eksperimendi kava kohta kiva

diskussiooni ja katsete lesseadmise ajal, pane thele, mil

mral mistavad pilased

kontrollimise vajalikkust ja kas nad jtavad kik muud tingimused

peale vee samadeks.

pilaste vihikuid uurides pane

thele detaile ja jdvustuste tpsust, samuti huvitavaid mtteid

seemnete ja idanemise kohta.

Soovitav on valida katsetamiseks kahte vi kolme erinevat tpi seemned. See

vimaldab pilastel mrgata, et idanemiseks vajalikud tingimused on hised erinevatele

seemnetele. Mned seemned (nt uba, nisu, hernes) vib vtta kontrollseemneteks,

mida kasutavad kik, et tagada tulemuste vrreldavus. lejnud seemned vivad pilased valida oma kollektsioonidest.


21

petaja liigub t vltel gruppide vahel, kommenteerides ja esitades ksimusi, tagamaks, et kik

rhmad saaksid valmis toimiva tplaani ja suudaksid selles saavutada piisava tpsuse (milliseid seemneid ja kui palju kasutada, kui sageli ja millises koguses lisada vett jne).

Nide pilase vihikust, mis nitab eksperimendi plaani

See on minu rhma eksperiment 7. mrtsil aastal 2000

Ma panin vee sisse.

Vesi on sisse pandud, taim peaks kasvama.

Ma ei pannud vett sisse.

Vett sisse ei pandud, midagi ei tohiks kasvada.

petaja palub rhmadel, kelle eksperimendid olid kavandatud erinevalt, neid klassile tutvustada ja koos klassiga

arutada. Kui pilased ise ksimusi ei tstata, siis vivad abiks olla jrgmised ksimused:

"Kuidas saate olla kindlad, et teie tulemused on phjustatud just veest?"

"Milles seisneb erinevus selle ja tolle rhma plaanide vahel?"

"Kas teie meelest toimivad mlemad plaanid?"

"Kas teie arvates on meil prast vimalik tulemusi vrrelda? Miks? / Miks mitte?

petaja palub hel rhmal esitada oma ennustused. Ta ksib seejrel klassilt ka neist erinevaid ennustusi ja suunab

pilased vitlema (Miks te arvate, et see igeks osutub?").

Uus snavara:

muutuja

kontroll(grupp)

seemik [idand, tuse]

Mida teavad pilased katse

lesseadmisest?

Mille jtavad nad thelepanuta?

pilased kogunevad rhmadeks, et ttada vlja oma ennustused ja katseplaan. Nad kirjutavad ennustused ja plaani vihikutesse.

Rhmad hinevad taas suureks grupiks, et arutada erinevaid plaane:

"Kuidas te oma katsed les seate?"

"Mida on teie meelest vaja, et sellest viks saada hea eksperiment?"

"Mida on teie arvates oluline vaadelda ja les mrkida?"

Kui tarvis, vaatavad rhmad nd oma plaanid vihikutes le, neid selgitades ja

joonistele peakirju lisades. hiselt vaadatakse ka le oma ennustused ja vaagitakse

phjusi, miks need viksid kehtida. Rhmas otsustatakse, kuidas igaks hakkab

vaatlustulemusi kirja panema.


22

Ksimus hindamiseks: Mil mral phinevad pilaste ennustused nende kogemustel?

Seejrel tutvustab petaja pilastele nende td jrgneva ndala jooksul: praktilised tegevused, vaatlused ja andmete

lesmrkimine. Ta meenutab neile katseplaanist kinnipidamise olulisust ja rhutab, et iga andmete lesthendus

peaks olema selge, ksikasjalik ja sobivatel puhkudel ka arvandmeid sisaldav, samuti varustatud kuupevaga.

Ksimus hindamiseks: Kas pilased panevad oma seemneid uurides kirja olulised andmed?

SSeessssiioooonn 1100.. AAnnddmmeettee aannaallss jjaa jjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee

Kui tulemused on selgunud, vaatavad rhmad tehtud t le, analsivad oma andmeid, teevad jreldused ja

kirjutavad oma mtted vihikuisse. Klassi hisarutelus jutakse jreldusele, mis phineb kogutud tenditel: seemned vajavad idanemiseks vett, veeta need ei idane.

Kas pilased kasutavad vihikutesse kogutud andmeid?

Kui tpne on nende phjendamine ksimustele vastates?

pilased vaatavad oma andmed le, teevad esialgse snteesi ja jrelduse.

pilased tutvustavad oma ideid klassile

pilased kaitsevad oma tulemusi ja vaidlustavad teiste rhmade omi.

pilased saavutavad arusaamise, et seemned vajavad vett idanemiseks, arenemiseks ja kasvamiseks.

Vahendid: Tlehed vi vihikud

Eelnevalt lesseatud eksperimendid

Uus snavara: tend, jreldus

Jlgides rhmades toimuvaid arutelusid, jdvusta:

kuidas pilased kasutavad oma vihikutes olevaid andmeid

kas nad suudavad psida esitatud ksimuse juures

kui hsti nad oma ideid kaitsevad.

petaja kutsub pilasi les oma katsetulemusi analsima. Ta meenutab neile, et

igal rhmaliikmel on oma vihikus kirjas andmed ja ideed teostatud uurimuse kohta. Rhmadel tuleb koos ttada, et arendada vlja vited ja leida neid kinnitav

testusmaterjal. Nad peavad hiselt mtlema, kuidas oma tulemusi selgitada.

petaja palub neil silmas pidada ksimusi: "Mida saate elda oma seemnete veevajaduse kohta? Milliseid tendeid teil on? Mis paneb teid arvama, et see on

ige?"

pilased ttavad rhmades, et valmistada ette rhma tulemuste esitlust vikesel

posteril, samal ajal uurides ksikult vljapakutud ideid rhmaliikmete vihikutest

(vaata nidet allpool). Nad teevad jreldusi saadud katsetulemuste phjal, panevad

need kirja ja pstitavad oma postri.

Kui kik postrid on leval, palub petaja klassil ringi liikuda ja kiki neid uurida. Ta

vib ksida: "Mille poolest need sarnanevad? Mille poolest erinevad? Millega viks

selgitada mingeid erinevusi?".


23

Nide pilase vihikulehest, mis tutvustab katse kava

Siin on minu rhma katse tulemus esmaspeval, 13. mrtsil 2000

Veega on taim kasvanud. Veeta ei ole taim kasvanud.

Klass tuleb kokku ja petaja palub pilastel arutada, milliseid jreldusi on vimalik

teha prast kigi postrite levaatamist. Ksimused vivad olla niteks sellised:

Milliseid mustreid (hisjooni) te nete? Mida vivad need mustrid

thendada?

Kas teie meelest toetab kogu teie tendusmaterjal meie ksimuse puhul

ht kindlat jreldust? Mis paneb teid nii arvama?

Mida viksime veel teha, kui tendusmaterjal ei oleks selge?

Kui tendusmaterjal on piisav, suunab petaja arutelu lppjrelduse poole, et

seemned vajavad idanemiseks vett, kuna sektorites, kuhu vett ei lisatud, ei

idanenud kski seeme, ja vastupidiselt, veega kastetud sektorites ilmusid idandid.

Kuidas pilased oma ideid kaitsevad?

Millisel mral on nende jreldus phjendatud?

Mned kastetud seemned ei pruugi idaneda. See vajab arutamist. Phjusi vib olla mitmeid, aga on oluline, et pilased mistaksid, et neil on tendid, toetamaks videt, et kski seeme ei idane veeta ja paljud idanevad veega, kuigi mitte kik.

petaja (vi pilane) esitab seejrel kokkuvtliku lppjrelduse, mis kirjutatakse

ka tahvlile ja vihikutesse. Samuti fikseeritakse tstatunud ksimused.

petaja lpetab sessiooni, rkides pilastele, et nd asuvad nad lhemalt

uurima, mis juhtub seemnega alates hetkest, kui sellele on tagatud kik idanemiseks vajalikud tingimused.


24

SSSSSSSSrrrrrrrraaaaaaaavvvvvvvvaaaaaaaa nnnnnnnniiiiiiiinnnnnnnnaaaaaaaaggggggggaaaaaaaa kkkkkkkklllllllloooooooouuuuuuuunnnnnnnn

Vanus: 7 Vanus: 7 Vanus: 7 Vanus: 7 8 a8 a8 a8 a


25

VVaannuuss:: 77--88 aa

Teema/ppetskkel/ppetkk: Srava ninaga kloun ppetskkel tutvustab phikontseptsiooni lihtsast vooluringist kui pidevast teest, mida mda liigub elekter. pilased

ttavad patarei, pirni ja elektrijuhtmetega, testides erinevate materjalide elektrijuhtivust. Nad rakendavad

omandatud teadmisi, kavandades vooluahela, mille abil llitavad klouni ninaks olevat elektripirni sisse ja vlja.

Arvestades elektri loomust, ei vaatle pilased seda otseselt: nad vaatlevad selle toimet. Nad vivad olla tuttavad

selliste terminitega nagu elekter, elektrivool, pinge ja energia, ilmselt neist veel sisuliselt aru saamata. Antud ppetkk

ei ksitle ei elektrialaseid termineid ega elektri loomust, selle eesmrgiks on jtkata tieliku vi suletud vooluringi idee

arendamist.

AAllaatteeeemmaa 11:: EEeelltteeaaddmmiisseedd SSeessssiioooonn 11:: AAllggnnee hhiinnddaammiinnee

Esimene selleteemaline kohtumine on kavandatud eelteadmiste uurimisna. Siin teeb petaja kindlaks, milliseid kogemusi ja arusaamu omavad pilased elektri kohta ning kuidas nad mistavad vooluringi vajalikkust. See esimene

tund annab ka aluse vi lhtepunkti ppetskli lpuks toimuvaks hindamiseks.

SSeessssiioooonn 22:: KKaaaassaammiinnee

petaja nitab klassile klouni ngu, millel on ninaks plev elektripirn. Ta ei nita selle taga

paiknevat vooluringi, mis pirni stab. pilastel palutakse kujutleda, kuidas see ttab, ja see les joonistada, samuti oma mtted vihikusse kirja panna. Seejrel ksib petaja, milliseid vahendeid

oleks neil vaja, et pirn sarnasel viisil sdata, pilaste erinevad vastused pannakse tahvlile kirja.

AAllaatteeeemmaa 22:: PPiirrnnii ssttaammiinnee SSeessssiioooonn 33:: ((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

petaja toob klassi materjalid, mida pilased eelmisel tunnil oma katseks planeerisid. Ta

jagab pilased paaridesse ja palub neil uuesti le vaadata eelmisel korral tehtud

joonistused, neid soovi korral mber teha ja oma ideid katsetada. Saadud tulemusi jagatakse kaaslastega, vajadusel valitakse katsetamiseks uusi vahendeid, lpuks juavad

kik oma pirni stamiseni.

SSeessssiioooonn 44:: ((uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee))

petaja palub pilastel pda pirni sdata vimalikult paljudel erinevatel viisidel, kasutades vaid patareid, juhet ja

pirni. pilased katsetavad erinevaid vimalusi ja joonistavad oma vihikutesse skemaatiliselt les, mis ttab ja mis mitte. Neljastes rhmades arutlevad pilased, mis tundub olevat thtis, et pirn plema saada.

Seejrel tutvustab petaja hglambi osade nimetusi ja pilased uurivad pirni, millelt on klaas eemaldatud. Kogu

klassiga arutatakse, kuidas elekter liigub patarei helt kontaktilt pirni kaudu teisele kontaktile, moodustades tervikliku

vooluringi.


26

AAllaatteeeemmaa 33:: PPiirrnn oonn kkaauuggeell eeeemmaall SSeessssiioooonn:: uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee,, llppppjjrreelldduussttee tteeggeemmiinnee

Osutades klounile, ksib petaja pilastelt, kuidas oleks vimalik koostada ssteem nii, et patarei asetseb laual ja pirn

on klouni nina krgusel. Rhmades arutavad pilased probleemi le, pakuvad vlja ideid ja kirjutavad les

phjendused, miks need ideed viksid toimida. Sellega valmis, asuvad nad oma plaane katsetama, kasutades selleks patareid, pirni ja erineva pikkusega juhtmeid. Viimaks vaadatakse klassiarutelus le ja kinnistatakse arusaam

terviklikust (suletud) vooluringist.

AAllaatteeeemmaa 44:: VVaallgguussee ssiissssee-- jjaa vvlljjaalllliittaammiinnee SSeessssiioooonn:: kkaaaassaammiinnee,, uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee

petaja toob taas vlja klouni, sel korral tolle nina sisse ja vlja llitades. Ta ksib: Kuidas see kib? pilased

arutlevad, joonistavad ja katsetavad mehhanismi selle teostamiseks llitit. Selle t tarvis varustab petaja pilased vajalike vahenditega nagu patarei- ja pirnihoidikud, arutledes koos pilastega, kuidas elekter neid lbib. Seejrel

valmistavad pilased omaenda llitid ja petaja palub neil lliti osadena katsetada erinevaid objekte, saavutamaks

vooluringi sulgemist ja avamist. Selle kigus tutvustatakse elektrijuhi ja mittejuhi (isolaatori) misteid, samuti ideed, et terviklikku vooluringi saab koostada mitmesuguste erinevate objektide ja materjalide abil. Sessioon lpeb rhma-

aruteluga lliti tegemise vimalustest ning esialgsetest ideedest juhtide ja mittejuhtide kohta.

AAllaatteeeemmaa 55:: JJuuhhiidd jjaa mmiitttteejjuuhhiidd SSeessssiioooonn:: uuuurriimmuussee kkaavvaannddaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee

Jtkuna eelmisele sessioonile palub petaja lastel katsetada kahe erineva materjaliga hega, mis ttab, ja teisega, mis ei tta parandada katkist

(avatud) vooluringi. pilased proovivad jrele rea erinevaid vimalikke hendajaid,

mratledes need juhtideks vi mittejuhtideks. Sessioon lpeb rhmaaruteluga

juhtide ja mittejuhtide olemusest ning nende lesannetest vooluringis.


27

AAllaatteeeemmaa 66:: KKookkkkuuvvtttteedd SSeessssiioooonn 11.. LLpppphhiinnddaammiinnee

Rhmadena ttades otsustavad pilased, kuidas konstrueerida omaenda pirnininaga kloun ja lliti selle sisse-

vljallitamiseks. Esmalt joonistavad nad kavandid vihikuisse (tlehtedele), lisades phjenduse, miks peaks vastav

skeem toimima, seejrel pannakse kokku kloun.

SSeessssiioooonn 22.. JJrreelldduussttee tteeggeemmiinnee

Viimasel sessioonil palub petaja pilastel lisada oma klouni nkku ka teine pirn, nii et sdata saaks ka klouni silma. Lliti peab heaegselt llitama nii nina kui silma. Siingi kirjutavad pilased oma vihikuisse phjendused, miks nende

vljapakutud vooluringid ttavad. Koos eelmisega pakub see t infot pilaste arusaamisest tervikliku vooluringi ja

selle koostamise osas.

Foto veebipoe lehelt http://www.gadgetgrid.com/


28

Srava ninaga klounSrava ninaga klounSrava ninaga klounSrava ninaga kloun

EEeessmmrrkk:: pilastel areneb esmane arusaamine lihtsast vooluringist, samuti juhtidest ja isolaatoritest.

PPhhiitteeaaddmmiisseedd::

Lihtne suletud vooluring, milles elekter kulgeb, on pidev tee, mis on koostatud elektrit juhtivatest

materjalidest ja sisaldab patareid.

Mned materjalid juhivad elektrit ja neid saab kasutada ttava vooluringi kokkupanemiseks. Teised

materjalid elektrit ei juhi ega sobi seega vooluringi koostamiseks.

MMiisstteekkaaaarrtt

Skeemil thistab K pikogemust ehk alateemat vi tundi (ppimiseks meldud ajahikut).


29

AAllaatteeeemmaa 33:: PPaattaarreeiisstt eeeemmaall ppaaiikknneevvaa ppiirrnnii ssttaammiinnee Aeg: 45 minutit

MMiiddaa mmee nndd tteeaammee??

DDiiddaakkttiilliissii kkoommmmeennttaaaarree

petaja-poolne ksimuste esitamine on vga suure thtsusega. Nidisksimused, mille esitamist tasuks kaaluda, on lisatud jrgmistes osades.

On oluline veenduda, et pilaste jreldused toetuksid tendusmaterjalile. Niteks vivad pilased arvata, et juhtme

pikkusel pole mingit mju. Kui nad selle idee esitavad, siis on thtis elda, et selles olukorras puuduvad neil tendid

niisuguse mju kohta. Samas oleks pilastel tarvilik eksperimenteerida ka tunduvalt suuremate kaugustega.

Selleks ajaks on pilased eeldatavalt suutelised panema pirni sttima, olles ka vlja selgitanud toimivad ja mittetoimivad vimalused. Samuti on nad vimelised

joonistama ligikaudseid diagramme vastavatest vooluringidest.

Samuti on pilased uurinud ja katsetanud ideed, et elektri jaoks on tarvis luua

tee, kasutades metallilisi materjale. Selleks suunas neid t pirniga. Nad hakkavad mistma ideed terviklikust (suletud) vooluringist kui suletud

hendusteest, lbi mille elektrivool saab liikuda.

Vahendid:

ks pirn igale pilasele

ks patarei iga pilaste paari kohta

Kast juhtmetega (mitu erineva

pikkusega juhet igale tiimile)

Selle sessiooni kigus ei kasutata patarei- ega pirnihoidikuid, vimaldades pilastel nha vooluringi vga selgesti. Neid vahendeid kasutatakse jrgmisel sessioonil.

LLhhiikkiirrjjeelldduuss

Seni on pirni sdatud, rakendades otsest kontakti pirni, he patarei terminali ja juhtme vahel, mis on omakorda henduses teise terminaliga. See tund keskendub

probleemile, kuidas koostada vooluring, stamaks pirni, mis ei asu patarei lhedal.

Sealjuures on pirn asetatud laua hte ja patarei teise otsa (vahekaugusega vhemalt 40 cm).

petaja esitab probleemi ja pilased pavad selle lahendada. Nad kavandavad,

kuidas seda teha, koostades asjakohased joonised. Kui need on valmis ja

phjendustega varustatud, katsetatakse ideid praktikas.

Sessiooni lpus mtlevad pilased erinevate leitud lahenduste le, korrates le ka

tervikliku (suletud) vooluringi osad ja olulisuse.

Ohutus

pilastele on oluline meelde

tuletada, et elektrialaseid katseid ei tohiks kunagi sooritada kodus,

samuti mitte teistsuguste

materjalide ja vooluallikatega,

nagu niteks seinakontakt vi teistsugused patareid/akud.

pilased lahendavad patareist eemal asuva pirni stamise probleemi

pilased hendavad patarei, kaks vi enam juhet ja pirni, moodustades

suletud vooluringi ja pannes pirni sttima.

pilased pakuvad selgitusi katkematu jada olulisusest, sobilikest materjalidest ja vajalikest tingimustest.


30

EEtttteevvaallmmiissttuuss

Iga pilaste paari jaoks paneb petaja valmis kasti he patarei ja he pirniga. Eraldi karpi paigutab ta hulga erinevat vrvi ja mitmesuguse pikkusega juhtmeid, mille otsad on paljaks vetud. Soovitav on kasutada peenemaid juhtmeid,

mida on lihtsam ksitseda. pilased otsustavad, milliseid juhtmeid neil vaja lheb.

Vihik: kuigi ttatakse rhmades, kasutavad mlemad pilased

oma (looduspetuse) vihikuid vi

tlehti kogu sessiooni vltel. Nad joonistavad vihikusse oma

esialgsed kavandid, ideed, mis ei

ttanud, samuti lplikud, toimivad kavandid. Joonised

varustatakse selgitustega, miks vooluringid ttasid vi mitte.

petaja juhatab sessiooni sisse kogu klassiga, paludes pilastel kirjeldada,

kuidas nad stasid pirni eelmistel sessioonidel.

petaja demonstreerib jlle klouni, nitamata selle tagakljel olevat vooluringi,

ja kirjeldab probleemi. Pirn ei saa puudutada patareid, kuna asub krgel klouni nos, sellal kui patarei paikneb klouni aluse kljes.

Mnedel pilastel palutakse soovitada lahendusi, mille petaja tahvlile kirjutab.

Sessiooni phiosa

LLaahheenndduussee kkaavvaannddaammiinnee

Kahestes rhmades arutlevad pilased probleemi lahenduste le. Mlemad

teevad joonistusi oma vihikutesse, pannes kirja ka selgitused, miks nende

meelest joonisel kujutatud vooluring peaks ttama. Selgitused vivad olla samad vi ka erinevad.

LLaahheenndduussttee kkaattsseettaammiinnee

Kui pilased on oma ideid paaris arutanud ja need les joonistanud, vtab ks

neist kaks patareid, kaks pirni ja karbi juhtmetega.

Kui kaks kavandit erinevad, siis ttavad pilased koos, et esmalt kokku panna esimene ja seejrel teine seadistus. Rhmade vahel liikudes vib petaja esitada

jrgmisi ksimusi:

Mis juhtub, kui kasutate erinevat vrvi juhtmeid?

Milliseid erinevusi te mrkasite, kui kasutasite mitut lhikest vi hte

pikka juhet?

Mis juhtuks, kui muudaksite juhtmete hendamise jrjekorda?

Kui vooluring ei tta, soovitab petaja pilastel melda, milles viks seisneda probleem ja kuidas saaks seda lahendada. Sealjuures ei maksaks sekkuda liiga

vara, vimaldamaks pilastel leida omaenda lahendused. Abistavad ksimused

viksid olla niteks:

Kuidas olete selle kokku pannud? Miks te arvate, et see peaks

toimima?

Kus viks teie meelest olla probleem?

Kuidas saaksite oma vooluringi le kontrollida?

petaja liigub ringi ttavate

paaride vahel, jlgides:

kuidas saavad pilased aru

terviklikust vooluringist;

kas nad mainivad pidevat,

suletud vooluteed.

Kindlusta, et pilased joonistaksid les ka mittettanud vooluringid

ja nitaksid ra, kuidas nad neid

parandasid. Vigade

kindlakstegemine ei arenda ksnes tehnoloogia-alaseid oskusi,

vaid suunab pilasi ka mtlema,

kuidas ja millest kib kokku ttav vooluring.


31

Kui pilased jvad htta, vib petaja viidata mningatele vimalikele probleemidele, ksides sarnaseid ksimusi, nagu:

Kas te olete kontrollinud pirni? Miks vib see thtis olla?

Kas olete kontrollinud kiki hendusi? Mis peavad omavahel kokku puutuma?

Kuidas saate veenduda, et kik juhtmed puutuvad omavahel kokku?

Enne tiimide hisarutelu tehtud t le palub petaja lastel vihikutesse joonistada ja selgitustega varustada toiminud

ja mittetoiminud hendused.

TTuulleemmuussttee jjaaggaammiinnee

Kui kik rhmad (vi enamus neist) on tulnud toime patareist eemal asuva

pirni stamisega, palub petaja hel tiimil kirjeldada oma lahendust ja

nidata oma skeemi. Ta ksib lejnud rhmadelt, kas nood toimisid samal

viisil. hel tiimil palub ta kirjeldada terviklikku vooluringi, mis kaasneb pakutud lahendusega.

petaja jtkab seda protsessi, ksides tiimidelt erinevaid lahendusi, kuni kiki edukaid strateegiaid on kogu klassile tutvustatud. Sealjuures ksib ta:

Kuidas kulgeb see voolutee alates patareist ja seejrel tagasi patarei

juurde? Nita seda.

Millised on nende vooluringide mravava thtsusega kohad?

Millised on olulised hendused, mis teil teha tuli?

Seejrel palub petaja kirjeldada ka vooluringe, mis ei ttanud, ja klass

arutleb ebannestumiste phjuste le:

Millised probleemid teil ts ette tulid? Kuidas te neist le saite?

Kuidas neid probleeme edaspidi vltida?

petaja jtkab rhma-aruteluga, suunates pilasi nende tle tuginevate jrelduste poole:

Kuidas lahendasime me patareist eemal asuva pirni stamise

probleemi?

Mida on oluline teha, et sdata pirn, sltumata sellest, kas pirn

puudutab patareid vi mitte?

Mis olid mravad asjaolud tervikliku vooluringi koostamisel?

Kuidas juhendaksite kedagi teist selle tegemisel?

petaja palub lastel jrgmise sessiooni eel melda sellest, kuidas nad teeksid

seadeldise, mille abil pirni sisse ja vlja llitada, ilma et oleks vaja ht

hendustest lahti vtta.

Kas pilased vljendavad

arusaamist pidevast, suletud

vooluteest kui ttava vooluringi eeltingimusest?

Jrgmistel sessioonidel

valmistavad pilased lliti ning

mtlevad elektrijuhtide ja

isolaatorite omaduste le. Sealjuures on oluline meenutada

selle sessiooni kigus hangitud

kogemusi ja jreldusi oma

vooluringidest ja sellest, mis juhtub, kui need pole korralikult

hendatud.

Lpetuseks palub petaja lastel kirjutada vihikusse omaenda vastused ksimusele: Mida on tarvis teha, et sdata

pirn patarei abil, sltumata sellest, kas pirn puudutab patareid vi mitte?


32


33

KKKKKKKKooooooookkkkkkkkkkkkkkkkuuuuuuuuvvvvvvvvtttttttteeeeeeee

TTeerrmmiinniidd jjaa ddeeffiinniittssiioooonniidd

ppetskkel: mne valitud kontseptsiooni terviklik uurimine pikema aja vltel; teema

pikogemus: ldjuhul keskendatud hele uurimusele; alateema

Sessioon: tund koolis, pitegevus lasteaias

SSAA tteeeemmaattsskklliittee oommaadduusseedd

Kaasavad pilased teaduslikku uurimisprotsessi, kasutades objekte ja materjale.

Keskenduvad vikesele arvule phiideedele vi kontseptsioonidele.

Kestavad mitu ndalat ja hlmavad sltuvalt sisust 10...20 pisessiooni.

Omavad hoolikalt kavandatud kontseptuaalset progressiooni tegevusliini, mille puhul on iga

pikogemus meldud jtkuks eelmisele ja sissejuhatuseks jrgmisele.

ppppeettsskkllii llddssttrruukkttuuuurrii kkaavvaannddaammiinnee

SSaammmm 11:: ssiissuu

Mratle ppetskli phisisu, arvestades pilastega, kellele seda kavandad.

Millised on nhtused ja olulised teaduslikud kontseptsioonid, millele peaksid pilased keskenduma?

Millised on tenolised algsed ideed ja kogemused, millega pilased ppetsklit alustavad?

Millise arusaamise mra saavutamist pilastelt eeldad valitud kontseptsioonide osas?

Milliseid hindamisviise sobiks kasutada ja milliseid tulemusi vib oodata?

Milliseid teadusliku uurimuse ja/vi tehnoloogia-alaseid oskusi on kavas edendada?

Milliseid teaduse-alaseid hoiakuid tuleks selgitada?

SSaammmm 22:: kkoonntteekksstt

Pane paika kontekst, milles sisu uuritakse, ja tegevuste lhtekoht.

Kus kohtavad pilased igapevaselt nhtusi, objekte ja materjale, mille kaudu viks kontseptsioonidele lheneda?

Milline kontekst vimaldaks korralikku, svitsi ja pikema aja vltel toimuvat uurimist?

Mis viks pilasi kaasa haarata ja/vi neile eriti huvitav olla?

Millised materjalid ja ressursid on kttesaadavad?

SSuuuunnaattuudd aavvaassttuussppppee tteeeemmaattsskklliittee eetttteevvaallmmiissttaammiinnee jjaa llbbiivviiiimmiinnee


34

SSaammmm 33:: tteeggeevvuusslliiiinn

Kontseptuaalse see kavandamine. Kontseptsioonid ja kogemused peavad ksteisele jrgnema hoolikalt kavandatud

jrjekorras, mis on organiseeritud sobival viisil, vimaldamaks pilastel les ehitada soovitavat arusaama.

Milline on ppimise progressioon (jrgnevus) iga kontseptsiooni omandamisel?

Milliseid valearusaamu vib pilastel esineda?

Kuidas on iga pikogemus rajatud eelmisele ja kuidas juhatab see pilased jrgmiste kogemusteni?

Mida on iga pikogemuse lpuks eeldatavalt kogetud/mistetud sellist, mis aitab mista jrgmist kogemust?

Kuidas on arusaamine svenenud pikogemuste edenedes?

SSaammmm 44:: hhiinnddaammiinnee ppppeettsskkllii llppuuss

Mratle ppetskli kokkuvtva hindamise iseloom, keskendudes omandatud kontseptsioonidest arusaamise

tasemele, oskustele, mida pilased suudavad rakendada, samuti vimekusele kasutada teadmisi ja oskusi uutes

olukordades.

Millised on ppetskli phiideed, mida tuleks hinnata?

Millised ksimused vi lesanded vimaldavad pilastel demonstreerida pigem oma arusaamist , mitte

niivrd meeldejnud faktiteadmisi?

Kui edukalt eristab lesanne vi ksimus pilaste keeleoskust loodusteaduslikest arusaamadest?

Kas lesanded vi ksimused vimaldavad pigem vastamist erinevatel arusaamise tasanditel kui lihtsaid ige/vale vastuseid?

Kas ksimused vi lesanded seonduvad kigile pilastele kttesaadavate kogemustega?

Kuidas tulemusi analsitakse ja hinnatakse?

SSaammmm 55:: ppiikkooggeemmuusseedd

Mratle pikogemused asjad, mida pilased tegelikult teevad.

Ksimused:

Mis suudaks pilasi kaasa haarata ja motiveerida?

Kuidas viks ppetskkel alata?

Mis tpi kogemused vimaldavad pilastele maksimaalselt iseseisvat uurimist?

Kui palju pikogemusi vib olla tarvis kontseptsiooniga tegelemiseks?

Kuidas suudab pikogemus suunata pilaste thelepanu olulistele kontseptsioonidele ja neid valgustada

kige thusamal viisil?

Milliseid vahendeid lheb vaja?


35

ppiikkooggeemmuussttee ((ttuunnddiiddee)) kkaavvaannddaammiinnee

SSaammmm 11:: ssiihhiidd jjaa eeeessmmrrggiidd

Pane paika ldised ja konkreetsed eesmrgid, arvestades pikogemuse asukohaga sees ja ksil oleva teadusliku

uurimuse etapiga.

SSaammmm 22:: ppiikkooggeemmuussee ssttrruukkttuuuurr

Arenda detailselt vlja pikogemuse ldstruktuur ja igal sessioonil toimuv.

Milline on tegevuste jrgnevus vi see pikogemuse puhul?

Kuidas seostavad pilased pikogemuse kigus tehtavat varem toimunuga?

Milliste teadusliku uurimuse osadega tegeletakse iga sessiooni kigus?

Millised tegevused leiavad aset iga tunni raames keline t, arutelu, kirjutamine, lugemine jne?

Kuidas toimub sessiooni vi pikogemuse lpetamine arutelu, rhmaesitluse vi kirjutamise kaudu?

SSaammmm 33:: kkuujjuunnddaavv hhiinnddaammiinnee

Fikseeri iga sessiooni jaoks vimalused pilaste oskuste, phjendusviiside ja arusaamade hindamiseks.

Millised on sessiooni ldised ja spetsiifilised eesmrgid?

Millistele neist on eriti oluline keskenduda?

Millises sessiooni osas kasutavad pilased mingit kindlat oskust vi arusaama?

Millised ksimused viksid aidata mista pilaste mtlemisviisi ja arusaamist?


36

Kuidas kasutad kogutud andmeid? Kuidas saavad neist kasu pilased?

SSaammmm 44:: ppiillaassttee rrhhmmiittaammiinnee

Mratle, millal ttavad pilased hekaupa, paarides, vikestes rhmades vi kogu klassiga, arvestades kohalikku konteksti, samuti pikogemuse sisu ja vastavat uurimuse etappi.

SSaammmm 55:: aarruutteelluu jjaa kkssiimmuusseedd

Lisa iga sessiooni kavandades sellele ka aeg diskussiooniks. Sltuvalt sessioonist vib vestlus toimuda paarides, rhmades vi ka kogu klassi osalusel. Tta vlja vimalikud ksimused, mille abil diskussiooni suunata.

Millal on oluline vtta ette arutelu kogu klassiga?

Mida vajavad pilased, et olla valmis aruteluks?

Millised ksimused vivad aidata kaasa viljakale arutelule?

Millist tpi lpetus viks arutelul olla?

SSaammmm 66:: kkiirrjjuuttaammiinnee vvii mmuuuull mmooeell jjddvvuussttaammiinnee

Mratle, millal ja kuidas jdvustavad pilased thelepanekuid oma vihikutesse vi tlehtedele iga sessiooni kigus.

Mis laadi kirjutamislesandeid pilased tidavad?

Millises uurimise jrgus nad asuvad?

Kas kirjutamine toimub individuaalselt vi rhmas?


37

PPuubblliikkaattssiioooonniidd

Duschl, Richard, Schweingruber, Heidi, Shouse, Andrew. eds. Taking Science to School: Learning and Teaching

Science in Grades K8. Washington, DC: The National Academies Press, 2007.

Harlen, Wynne. Primary Science: Taking the Plunge - 2nd edition. Heinemann, UK, 2001, 160 pp.

Harlen, Wynne. Enseigner les sciences : comment faire ? - Collection La main la pte, Le Pommier Eds, 2004,

220 pp.

Johnson, David & Johnson, Robert. Learning Together and Alone. Edina, MN. Interaction Book Company, 1999.

Kagan, Stephen. Cooperative Learning. Kagan Publishing, 1993.

Konicek, Richard and Watson, Bruce. (1990). Teaching for Conceptual Change: Confronting Childrens

Experience. Phi Delta Kappan, May, 1990, pp 680-685.

VVeeeebbiilleehheedd

http://www.lamap.fr

http://www.pollen-europa.net

http://www.eskimo.com/~billb/miscon/opphys.html Childrens Misconceptions in Science, American Institute of Physics.

http://www.newyorkscienceteacher.com/sci/miscon/index.php Science Misconceptions, New York.

http://homepage.mac.com/vtalsma/misconcept.html Childrens Ideas in Science, Science Teacher.

uurimuslike õppetsüklite kavandamine teadusõpetuses

Documents