EVKK IV SÜGISSEMINARTallinn, 6. november 2009
Genitiivi kasutusest eesti õppijakeeles
sõna inimene näitel
Pille Eslon
Miks inimene?
Sagedasemate nimisõnade väljatoomise protseduuri on kirjeldatud: Eslon 2008: 33–35 ja Eslon & Matsak 2009: 80
Alus: Eesti kirjakeele sagedussõnastiku tuhande
sagedasema sõna ja sõnavormi järjend Eesti vahekeele korpuse sõna- ja vormisageduse
statistika (http://evkk.tlu.ee)
Miks genitiiv?ICLFI (soome õppijakeele korpus) & EVKK
Miks genitiiv?Soome kirjakeel & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)
MIKS GENITIIV?EVKK & EKI tekstikorpus
Miks genitiiv?EVKK & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)
Grammatiliste käänete sagedus
Sm & ee õppijakee Sm & ee kirjakeel
1) plNOM, sgNOM 1) sgNOM, plNOM
2) plPART, plGEN**sm õppijakeeles märgatavalt sagedamad kui ee õppijakeeles
2) sgGEN, plGEN
3) sgPART, sgGEN 3) plPART, sgPART
Grammatiliste käänete sagedus
Eesti õppijakeel (EVKK) Eesti kirjakeel (TÜKK)
1) plNOM, sgNOM 1) plNOM, sgNOM
2) plPART, plGEN 2)sgGEN, plGEN
3) sgPART, sgGEN 3) plPART, sgPART
Eesti õppijakeel (EVKK) Eesti kirjakeel (EKI tekstikorpus)
1) plNOM, sgNOM 1) sgPART, plNOM
2) plPART, plGEN 2) sgNOM, sgGEN
3) sgPART, sgGEN 3) plPART, plGEN
IGAPÄEVANÄITEID
Vitali kohta rakendati lähenemise keeldu (Kanal 2: Reporter) ~ Vitali suhtes rakendati lähenemiskeeld; Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (Kanal 2: Reporter) ~ Noored lõpetavad siin gümnaasiumi; Ta mõistis vanema munga käitumist hukka (Vikerraadio: hommikupalvus) ~ Ta mõistis vanema munga käitumise hukka; Hispaania alistas Venemaa koondist 4 : 1 (ETV: Sport) ~ Hispaania alistas Venemaa koondise 4 : 1; Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonda (Vikerraadio, spordiuudised) ~ Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonna jne
Sagedasemate nimisõnade grammatiliste käänete kasutussagedus EKI tekstikorpuses
Käänded Inimene Sõna Elu Aeg
NOMsing 14% 15% 15% 25% NOMpl 17% 14% 1% 4% GENsing 11% 9% 13% 7%GENpl 9% 11% 0% 4% PARTsing 21% 10% 7% 27% PARTpl 10% 3% 0,4% 2%
Kasutuseelistused
Näiteid sagedasematest leksikaalsetest, leksikaalgrammatilistest ja morfosüntaktilistest konstruktsioonidest sõna inimene grammatiliste käänetega rikkalikke mustreid moodustavad tekstiloomes sageli kasutatud
konstuktsioonid, milles on valdvavaks nominatiiv genitiivi kasutus piirdub ainsusega partitiiviga on valdavalt kasutatud kvantorfraasi, TYKKis
kasutusmustreid rohkem kui EVKKs ja EKI tekstikorpuses
NÄITEID:
EVKK: sgNOM loogiline implikatsioon: kui inimene on (variandid: kui inimene tahab,
kogeb, elab, suhtleb) ~ et inimene peab ~ ja kui (et kui, sest kui) inimene
modaalkonstruktsioon: inimene peab olema (maksma, teadma) ~ inimene võib töötada; haritud (iga) inimene peab (saab, võib, tahab)
eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei saa (ei ole)
EKI teksatikorpus: sgNOM substantiivkonstruktsioon: inimene ja seadus ~ inimene ja loodus loogiline implikatsioon: kui inimene on ~ et inimene on eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei ole (ei saa)
Näiteid
TYKK: sgNOM et inimene ei, kui inimene ei, et inimene peab (on), kui inimene tahab
(on, ei), kui inimene ise, et iga inimene, kas inimene on see on inimene, ta on inimene, inimene on inimene, inimene on
inimesele ükski inimene ei, iga inimene on, ükski normaalne inimene üks inimene kes, selline inimene kes, ainus inimene kes hoopis teine inimene, ainult üks inimene, rohkem kui inimene inimene kes ei, inimene kes on inimene on nii, inimene on ikka et iga inimene, aga kui inimene
Näiteid
EVKK: plNOM jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon kõik
(need) inimesed on (hoidsid, tahavad); inimesed kes on (ei ole)
EKI tekstikorpus: plNOM lausekonstruktsioon need inimesed kes (kellele) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon et
inimesed on (ei ole) ~ et (ka) need inimesed; need inimesed on
Näiteid
TYKK: plNOMet inimesed ei, et inimesed on, et need inimesed, ja
inimesed onkõik inimesed kes, need inimesed kes inimesed ei ole, inimesed on nii, kõik inimesed on, on
kõik inimesed inimesed kes on, inimesed kes ei
Näiteid
EVKK: sgGEN jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon mõjutab (ei
mõjuta) inimese elu ~ inimese elu mõjutab et inimese elu noomenikonstruktsioon inimese elu kõige ~ ?inimese elu haridus
~ *inimese elu tema (?teema) ~ *inimese elu ma (?maal)
EKI tekstikorpus: sgGEN kvantorfraas üle 200 (5000, 300, tuhande, saja) inimese
Näiteid
TYKK: sgGEN inimese ja jumala, inimese oma näo inimese elu on kahe inimese vahel see on inimese inimeste hulka kes jumal lõi inimese
Näiteid
EVKK: sgPART kvantorfraas ainult (umbes) kuus (sada) inimest; ning kaheksa
(üksteist) inimest, kaheksa (kuus) inimest 32-st; üksteist inimest kirjutasid
EKI tekstikorpus: sgPART kvantorfraas ligi (veel, umbes) 200 (kolm, 800) inimest; hukkus
kolm (kaheksa, kuus, viis, üksteist) inimest
TYKK: sgPART Ei olnud sagedasemate konstruktsioonide hulgas
Näiteid
EVKK: plPART kvantorfraas väga (nii) palju inimesi
EKI tekstikorpus: plPART lausekonstruktsioon inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes;
on inimesi kes
TYKK: plPART kvantorfraas nii palju inimesi, väga palju inimesi, kui palju inimesi, palju
inimesi kes lausekonstruktsioon inimesi kes olid, inimesi kes on, inimesi kes ei lausekonstruktsioon leidub inimesi kes, on inimesi kes neid inimesi kes
Vormiagedus vs kasutuseelistused Võtmesõ-na
Sagedus EKI korpuses
Eelistused
Sagedus EVKKs
Eelistused
Inimene PARTsingNOMplNOMsingGENsingGENpl
NOMsingNOMplGENsingPARTsingPARTpl
NOMsingNOMplGENplPARTsingPARTplGENsing
NOMsingNOMplGENsingPARTsing GENplPARTpl
Vormisagedus vs kasutuseelistusedSõna NOMsing
NOMplGENplPARTsingGENsing
NOMsing GENsingGENpl
NOMplKOMplGENplNOMsingKOMsing
NOMsingGENplPARTsing
Elu INESsingELATsingNOMsingGENsingALLATsingTERMsing
NOMsing INESsingNOMsingGENsingPARTsingELATsing
NOMsingGENsingPARTsing
Aeg PARTsingNOMsingADESsingGENsingNOMplGENpl
NOMsing PARTsing
ADESsingPARTsingNOMsingGENsing
ADESsingGENpl PARTsing NOMsingGENsing
Paradigmaatika vs süntagmaatika
Käändeparadigmas 28 vormiAktiivselt kasutatakse niisuguseid
konstruktsioone, milles sobivad nominatiivi ja partitiivi vormid nominatiivi üldistumine keelekasutuses genitiiviga konstruktsioone on tunduvalt vähem, esindatud
konstruktsioonid, milles sgGEN sgPART ei tulnud esile kirjakeeles eelistatud konstruktsioonides
Näiteid sgGEN kasutusest EVKKssubstantiivkonstruktsioonid: eluviis, areng, arenemisega, arutlused,
asjad, elu, elukaaslane, elus, elust, eneseusku, seisundist, hävitamist, impressioon, iseloom, iseloomu, sotsiaalne taust, kindlustunnet, kodu, kohus (on aidata), kuju, kujuga, kujukesi, kujutlusega, kultuuritasendist, käitumise, kultuur, käitumisega, leiutis, mahategemist, matused, mõistus, mõtlemist, mälus, nimi, oma asi, pea, perekonnanimi, püüd, silmadele, siluett, suhtlemine, südames, tahtmine, teadmist, kultuuriline, sisemine maailm, tervis, tervist, toitumist, traditsioonidega, tuju, tunnistus, töötamist, vaba aja veetmist, vara, välimus, õnnetust jne
kaasõnafraas: jaoks, järgi, kaupa, kohta, kõrval, pärast, ümber, ümbruses
Seletuseks
Nominatiivi eelistamine ja genitiivi taandumine keelekasutuses sagedastest konstruktsioonidest – loomulik ja seega tüpoloogiliselt omane nähtus
On osa universaalsest grammatisatsiooniprotsessist: keelesisesest ja keelekontaktidest tulenevast (vt Heine, Kuteva 2008), KUID Seal, kus puuduvad eeldused keelesisesteks muutusteks,
puudub ka reaalne võimalus keeltevahelistest seostest tulenevateks muutusteks (vt Grünthal 2003)
Seletuseks
Valter Tauli on soovitanud keelekorraldajatel järgida elavat keelekasutust ning kallutada grammatiliste käänete valik nominatiivi kasuks (Tauli 1968: 63)
Grammatiliste käänete hajusus viib nende funktsionaalse potentsiaali avardumise ning käändeparadigma lühenemiseni
Muutused verbide semantikas, subjekti asetamine fookusesse, lause sõnajärje ja laueseliikmete semantiliste rollide muutumine - hakkavad varieeruma valentsimustrid (vt Haspelmath, Müller-Bardey 2001)
Kirjandust
Grünthal, R. 2003. Finnic adpositions and cases in change. Helsinki (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 244).
Haspelmath, M., Müller-Bardey, T. 2001. Valence change.
http://email.eva.mpg.de/~haspelmt/2005val.pdf, 12.08.2008. Heine, B., Kuteva, T. 2008. Constraints on contact-induced linguistic
change. – Journal of language contact – THEMA series 2. Language contact and the dynamics of language: Theory and implications, 57-89. http://www.jlc-journal.org, 8.07.2008.
Tauli, V. 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm.