EVKK IV SÜGISSEMINARTallinn, 6. november 2009

Genitiivi kasutusest eesti õppijakeeles

sõna inimene näitel

Pille Eslon

pille.eslon@tlu.ee

Miks inimene?

Sagedasemate nimisõnade väljatoomise protseduuri on kirjeldatud: Eslon 2008: 33–35 ja Eslon & Matsak 2009: 80

Alus: Eesti kirjakeele sagedussõnastiku tuhande

sagedasema sõna ja sõnavormi järjend Eesti vahekeele korpuse sõna- ja vormisageduse

statistika (http://evkk.tlu.ee)

Miks genitiiv?ICLFI (soome õppijakeele korpus) & EVKK

Miks genitiiv?Soome kirjakeel & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)

MIKS GENITIIV?EVKK & EKI tekstikorpus

Miks genitiiv?EVKK & TYKK (Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpuse tasakaalustatud osa ilukirjanduslikud & teadustekstid)

Grammatiliste käänete sagedus

Sm & ee õppijakee Sm & ee kirjakeel

1) plNOM, sgNOM 1) sgNOM, plNOM

2) plPART, plGEN**sm õppijakeeles märgatavalt sagedamad kui ee õppijakeeles

2) sgGEN, plGEN

3) sgPART, sgGEN 3) plPART, sgPART

Grammatiliste käänete sagedus

Eesti õppijakeel (EVKK) Eesti kirjakeel (TÜKK)

1) plNOM, sgNOM 1) plNOM, sgNOM

2) plPART, plGEN 2)sgGEN, plGEN

3) sgPART, sgGEN 3) plPART, sgPART

Eesti õppijakeel (EVKK) Eesti kirjakeel (EKI tekstikorpus)

1) plNOM, sgNOM 1) sgPART, plNOM

2) plPART, plGEN 2) sgNOM, sgGEN

3) sgPART, sgGEN 3) plPART, plGEN

IGAPÄEVANÄITEID

Vitali kohta rakendati lähenemise keeldu (Kanal 2: Reporter) ~ Vitali suhtes rakendati lähenemiskeeld; Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (Kanal 2: Reporter) ~ Noored lõpetavad siin gümnaasiumi; Ta mõistis vanema munga käitumist hukka (Vikerraadio: hommikupalvus) ~ Ta mõistis vanema munga käitumise hukka; Hispaania alistas Venemaa koondist 4 : 1 (ETV: Sport) ~ Hispaania alistas Venemaa koondise 4 : 1; Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonda (Vikerraadio, spordiuudised) ~ Rakvere meeskond on võitnud Valga meeskonna jne

Sagedasemate nimisõnade grammatiliste käänete kasutussagedus EKI tekstikorpuses

Käänded Inimene Sõna Elu Aeg

NOMsing 14% 15% 15% 25% NOMpl 17% 14% 1% 4% GENsing 11% 9% 13% 7%GENpl 9% 11% 0% 4% PARTsing 21% 10% 7% 27% PARTpl 10% 3% 0,4% 2%

Kasutuseelistused

Näiteid sagedasematest leksikaalsetest, leksikaalgrammatilistest ja morfosüntaktilistest konstruktsioonidest sõna inimene grammatiliste käänetega rikkalikke mustreid moodustavad tekstiloomes sageli kasutatud

konstuktsioonid, milles on valdvavaks nominatiiv genitiivi kasutus piirdub ainsusega partitiiviga on valdavalt kasutatud kvantorfraasi, TYKKis

kasutusmustreid rohkem kui EVKKs ja EKI tekstikorpuses

NÄITEID:

EVKK: sgNOM loogiline implikatsioon: kui inimene on (variandid: kui inimene tahab,

kogeb, elab, suhtleb) ~ et inimene peab ~ ja kui (et kui, sest kui) inimene

modaalkonstruktsioon: inimene peab olema (maksma, teadma) ~ inimene võib töötada; haritud (iga) inimene peab (saab, võib, tahab)

eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei saa (ei ole)

EKI teksatikorpus: sgNOM substantiivkonstruktsioon: inimene ja seadus ~ inimene ja loodus loogiline implikatsioon: kui inimene on ~ et inimene on eitust sisaldav (modaal)konstruktsioon: inimene ei ole (ei saa)

Näiteid

TYKK: sgNOM et inimene ei, kui inimene ei, et inimene peab (on), kui inimene tahab

(on, ei), kui inimene ise, et iga inimene, kas inimene on see on inimene, ta on inimene, inimene on inimene, inimene on

inimesele ükski inimene ei, iga inimene on, ükski normaalne inimene üks inimene kes, selline inimene kes, ainus inimene kes hoopis teine inimene, ainult üks inimene, rohkem kui inimene inimene kes ei, inimene kes on inimene on nii, inimene on ikka et iga inimene, aga kui inimene

Näiteid

EVKK: plNOM jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon kõik

(need) inimesed on (hoidsid, tahavad); inimesed kes on (ei ole)

EKI tekstikorpus: plNOM lausekonstruktsioon need inimesed kes (kellele) jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon et

inimesed on (ei ole) ~ et (ka) need inimesed; need inimesed on

Näiteid

TYKK: plNOMet inimesed ei, et inimesed on, et need inimesed, ja

inimesed onkõik inimesed kes, need inimesed kes inimesed ei ole, inimesed on nii, kõik inimesed on, on

kõik inimesed inimesed kes on, inimesed kes ei

Näiteid

EVKK: sgGEN jaatav (eitav) verbikeskne lausekonstruktsioon mõjutab (ei

mõjuta) inimese elu ~ inimese elu mõjutab et inimese elu noomenikonstruktsioon inimese elu kõige ~ ?inimese elu haridus

~ *inimese elu tema (?teema) ~ *inimese elu ma (?maal)

EKI tekstikorpus: sgGEN kvantorfraas üle 200 (5000, 300, tuhande, saja) inimese

Näiteid

TYKK: sgGEN inimese ja jumala, inimese oma näo inimese elu on kahe inimese vahel see on inimese inimeste hulka kes jumal lõi inimese

Näiteid

EVKK: sgPART kvantorfraas ainult (umbes) kuus (sada) inimest; ning kaheksa

(üksteist) inimest, kaheksa (kuus) inimest 32-st; üksteist inimest kirjutasid

EKI tekstikorpus: sgPART kvantorfraas ligi (veel, umbes) 200 (kolm, 800) inimest; hukkus

kolm (kaheksa, kuus, viis, üksteist) inimest

TYKK: sgPART Ei olnud sagedasemate konstruktsioonide hulgas

Näiteid

EVKK: plPART kvantorfraas väga (nii) palju inimesi

EKI tekstikorpus: plPART lausekonstruktsioon inimesi kellel on ~ inimesi kes ei; neid inimesi kes;

on inimesi kes

TYKK: plPART kvantorfraas nii palju inimesi, väga palju inimesi, kui palju inimesi, palju

inimesi kes lausekonstruktsioon inimesi kes olid, inimesi kes on, inimesi kes ei lausekonstruktsioon leidub inimesi kes, on inimesi kes neid inimesi kes

Vormiagedus vs kasutuseelistused Võtmesõ-na

Sagedus EKI korpuses

Eelistused

Sagedus EVKKs

Eelistused

Inimene PARTsingNOMplNOMsingGENsingGENpl

NOMsingNOMplGENsingPARTsingPARTpl

NOMsingNOMplGENplPARTsingPARTplGENsing

NOMsingNOMplGENsingPARTsing GENplPARTpl

Vormisagedus vs kasutuseelistusedSõna NOMsing

NOMplGENplPARTsingGENsing

NOMsing GENsingGENpl

NOMplKOMplGENplNOMsingKOMsing

NOMsingGENplPARTsing

Elu INESsingELATsingNOMsingGENsingALLATsingTERMsing

NOMsing INESsingNOMsingGENsingPARTsingELATsing

NOMsingGENsingPARTsing

Aeg PARTsingNOMsingADESsingGENsingNOMplGENpl

NOMsing PARTsing

ADESsingPARTsingNOMsingGENsing

ADESsingGENpl PARTsing NOMsingGENsing

Paradigmaatika vs süntagmaatika

Käändeparadigmas 28 vormiAktiivselt kasutatakse niisuguseid

konstruktsioone, milles sobivad nominatiivi ja partitiivi vormid nominatiivi üldistumine keelekasutuses genitiiviga konstruktsioone on tunduvalt vähem, esindatud

konstruktsioonid, milles sgGEN sgPART ei tulnud esile kirjakeeles eelistatud konstruktsioonides

Näiteid sgGEN kasutusest EVKKssubstantiivkonstruktsioonid: eluviis, areng, arenemisega, arutlused,

asjad, elu, elukaaslane, elus, elust, eneseusku, seisundist, hävitamist, impressioon, iseloom, iseloomu, sotsiaalne taust, kindlustunnet, kodu, kohus (on aidata), kuju, kujuga, kujukesi, kujutlusega, kultuuritasendist, käitumise, kultuur, käitumisega, leiutis, mahategemist, matused, mõistus, mõtlemist, mälus, nimi, oma asi, pea, perekonnanimi, püüd, silmadele, siluett, suhtlemine, südames, tahtmine, teadmist, kultuuriline, sisemine maailm, tervis, tervist, toitumist, traditsioonidega, tuju, tunnistus, töötamist, vaba aja veetmist, vara, välimus, õnnetust jne

kaasõnafraas: jaoks, järgi, kaupa, kohta, kõrval, pärast, ümber, ümbruses

Seletuseks

Nominatiivi eelistamine ja genitiivi taandumine keelekasutuses sagedastest konstruktsioonidest – loomulik ja seega tüpoloogiliselt omane nähtus

On osa universaalsest grammatisatsiooniprotsessist: keelesisesest ja keelekontaktidest tulenevast (vt Heine, Kuteva 2008), KUID Seal, kus puuduvad eeldused keelesisesteks muutusteks,

puudub ka reaalne võimalus keeltevahelistest seostest tulenevateks muutusteks (vt Grünthal 2003)

Seletuseks

Valter Tauli on soovitanud keelekorraldajatel järgida elavat keelekasutust ning kallutada grammatiliste käänete valik nominatiivi kasuks (Tauli 1968: 63)

Grammatiliste käänete hajusus viib nende funktsionaalse potentsiaali avardumise ning käändeparadigma lühenemiseni

Muutused verbide semantikas, subjekti asetamine fookusesse, lause sõnajärje ja laueseliikmete semantiliste rollide muutumine - hakkavad varieeruma valentsimustrid (vt Haspelmath, Müller-Bardey 2001)

Kirjandust

Grünthal, R. 2003. Finnic adpositions and cases in change. Helsinki (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 244).

Haspelmath, M., Müller-Bardey, T. 2001. Valence change.

http://email.eva.mpg.de/~haspelmt/2005val.pdf, 12.08.2008. Heine, B., Kuteva, T. 2008. Constraints on contact-induced linguistic

change. – Journal of language contact – THEMA series 2. Language contact and the dynamics of language: Theory and implications, 57-89. http://www.jlc-journal.org, 8.07.2008.

Tauli, V. 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm.