1
Inna Põld
Inna Põld 2014 1
EHTE raamatukogu kirjandus J.Alver, Reinberg, „Juhtimisarvestus“, Deebet 2002 L.Alver, J.Alver, „Finantsarvestus“, Deebet 2009 J.Tikk, „Finantsarvestus“, Tallinn 2009 Erinevate autorite ja materjalide põhjal koostatud
„Finantsanalüüs“, Külim 2000 A.Teearu, E. Krumm „ Ettevõtte finantsjuhtimine“,
Pegasus 2005 J.Rünkla, „Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused“ Käibemaksuseadus, tulumaksuseadus, äriseadustik -
www.riigiteataja.ee, www.easb.ee, www.seb.ee A. Teearu, J. Bõtskova, „Ärirahandus“, Tallinn, Coopres ja
Lybrand, 1997 Äripäeva finantsjuhtimise käsiraamat. Äripäeva
kirjastus.
Inna Põld 2014 2
2
Finantsraamatupidamine
Maksude arvestus
Kulude arvestus
Juhtimisarvestus
Finantsplaneerimine
Finantsanalüüs
Sisekontroll
Audiitorkontroll
Finants-
arvestus
Kulu-
arvestus
Juhtimis-
arvestus
Inna Põld 2014 3
Ühised jooned: ◦ Ettevõtte juhtimissüsteemi osad
◦ Käsitavad ettevõtte majandustegevust
◦ Tuginevad ühisele arvetuse infosüsteemile
◦ Seotud vastutuspõhisusega
◦ Infot kasutatakse otsuste langetamisel.
Inna Põld 2014 4
3
Tunnus Finantsarvestus Juhtimisarvestus
Eesmärk Varustada finantsseisundi ja äritulemus tulemusi iseloomustava infoga
Varustada planeerimise ja kontrolli teostamiseks vajaliku infoga
Info kasutajad Info välistarbijatele Info sisetarbijatele
Ajaline suunitlus Minevik Tulevik
Põhinõue infole Rangelt määratlev ja kontrollitav
Olulisus (objektiivsus ja kontrollitavus on sellega võrreldes teisejärguline)
Täpsus Täpsed, info monetaarne Info saamise kiirus suurema tähtsusega.
Objektid Organisatsioon on tulevik Organisatsioon või selle tegevuse lülid
Info esitamine Perioodiline, korrapärane Millal vajadus tekib
Reglementeeritus
On reglementeeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega
On reglementeeritud sise-eeskirjadega
Inna Põld 2014 5
Küsimus: mida näitab bilanss? Kuidas „lugeda“?
Võimalikud piirangud:
1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku turuväärtust
2. Mõnedele bilansikirjetele antakse ligikaudne hinnang
3. Mitmed ettevõtte väärtust iseloomustavad tegurid on bilansist välja jäetud, sest nende objektiivne hindamine rahas on keeruline
Inna Põld 2014 6
4
Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid.
Kasumiaruande skeeme on 2. Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades
Bilansi ja kasumiaruande seos – saadud kasum või kahjum kuulub kajastamisele bilansis. Seda siis mitte varade poolel ega ka kohustuste osas, vaid omakapitalis.
Inna Põld 2014 7
Rahavoogude aruanne - bilansi, kasumiaruande ja omakapitaliaruande kõrval üks neljast põhiaruandest, mis kuulub majandusaasta aruande koosseisu. Rahavoogude aruande koostamisel tuleb juhinduda raamatupidamise seaduse §19, RTJ 2 (punkt 30-38) ja IAS 7.
raha juurdevool – raha väljavool = raha muutus
Inna Põld 2014 8
5
(1)Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
(2) Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Inna Põld 2014 9
Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega
Majandusaasta aruanne Kasumijaotamise ettepanek
Audiitori järelotsus
Tegevusaruanne Raamatupidamise
aastaaruanne
Inna Põld 2014 10
6
Majandusaasta tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne.
Raamatupidamise aastaaruanne (financial statements)
Raamatupidamisbilanss
Rahakäibe aruanne
Aastaaruande lisad
Omakapitali muutmise aruanne
Kasumiaruanne
Inna Põld 2014 11
Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. (rmp.ee)
Inna Põld 2014 12
7
Finantsaruannete analüüs.
Dünaamika- ehk trendianalüüs – kajastab olulisemate näitajate muutumist (müügitulu, puhaskasum)
Suhtarvuanalüüs – võimaldab esile tuua finantsnäitajate seoseid ning teostada võrdlev analüüsi eri suundades ja eri tasemel.
Inna Põld 2014 13
Aruandluse horisontaalanalüüs – aruandluse mitme perioodi näitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides.
Aruandluse vertikaalanalüüs – üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis.
Rahandussuhtarvude arvutamine – põhiline analüüsi meetod. Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. ◦ Küsimused:
Kuidas arvutada
Mida see suhtarv mõõdab
Millistes näitajates väljendatakse
Millest räägivad kõrged ja madalad väärtuse näitajad
Kuidas vastavat näitajat parandada
Inna Põld 2014 14
8
Suhtarvude puhul tuleb tähelepanu pöörata:
◦ Kas arvutamise metoodika on sama – kas suhtarvud on
võrreldavad
◦ Paljud ettevõtted tegelevad mitme tootmisharuga – näiteks kaubandus ja tootmine, teised mitte – neid ei saa võrrelda
◦ Erinevused raamatupidamise arvestuses
◦ Ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi sama, sisu teine)
Inna Põld 2014 15
Hinnatakse ettevõtte maksevõimet.
Maksevõime analüüs teostatakse bilansi alusel.
Võrreldakse käivevara lühiajaliste kohustustega.
Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil.
Jagunevad kahte rühma ◦ Lühiajalised likviidsuse näitajad
◦ Pikaajalised likviidsuse näitajad
Likviidsuse all mõistetakse rahasse konventeerimise võimalust.
Inna Põld 2014 16
9
Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (maksevõime üldine tase – Current Ratio):
Võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustusega.
Kriteeriumid: ◦ K > 1,6 hea maksevõime ◦ 1,20 – 1,59 rahuldav ◦ 0,90 – 1,19 mitterahuldav ◦ K < 0,9 nõrk
kohutused edlühiajalis
käibevara jakattekorda e võlgnevuseLühiajalin
Inna Põld 2014 17
Likviidsuskordaja, nimetatud ka happetestiks Acid Test, kiirmaksevõime – Current Ratio, määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid.
Likviidsed varad = käibevarad – varud Nimetatakse ka maksevõime kordajaks Kriteeriumid:
Suurem kui 0,9 hea 0,6 – 0,89 rahuldav 0,3 – 0,59 mitterahuldav Alla 0,3 nõrk
kohustused edlühiajalis
varadlikviidsed kordajaLikviidsus
Inna Põld 2014 18
10
Ei ole suhtarv, vaid rahaline näitaja
Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohutusi ja omakapitali.
Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne
Maksevõimet saab iseloomustada ka arvutades mitme päeva ärikulud on kaetud likviidsete varadega. Likviidsed varad päevades = likviidsed varad / äritegevuse keskminekulu päevas
Inna Põld 2014 19
Varade kasutamise efektiivsuse analüüs ◦ Nõuete laekumise kiirus
◦ Koguvara käibekordaja
◦ Materiaalse põhivara käibekordaja
◦ Debitoorse võlgnevuse käibekordaja
◦ Raha laekumise välde päevades
Efektiivsussuhtarvud näitavad, kui tõhusalt on ettevõte kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel.
Iseloomustavad käibekordajad.
Inna Põld 2014 20
11
Nimetatakse ka debitoorse võlgnevuse käibekordajaks, lühiajalise võlgnevuse käibekordajaks.
Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise debitoorse võlgnevuse tasumine aruandeperioodil.
arved laekumataostjatelt
müügitulu iruslaekumiski Nõuete
Inna Põld 2014 21
Iseloomustab varade kasutamist tervikuna. Kasutatakse ka varade käibekordaja ehk tootlus.
◦ Varad keskmiselt = (eelnev aasta + uuritav aasta) /2
Mida kõrgem on näitaja, seda efektiivsem on varade kasutamine.
keskmiselt varad
müügitulu jakäibekorda Koguvara
Inna Põld 2014 22
12
Põhivarade käibekordaja näitab, kui efektiivselt kasutati ettevõtte põhivara müügitulu genereerimisel.
Põhivara käibekordajat mõjutavad põhivara maksumus, kasutamise aeg, amortisatsiooni arvestamise meetodid
usjääkmaksum keskmine põhivara
müügitulu jakäibekorda põhivara eMateriaals
Inna Põld 2014 23
Suhtarv iseloomustab mitu korda ettevõte varud aasta jooksul ringlevad ehk välja vahetuvad.
Kordaja erineb tegevusharuti
Keskmiseks väärtuseks on pakutud 6 – 7 korda.
Kõrge väärtus viitab varude efektiivsele kasutamisele müügitulu genereerimisel, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid tootmisvarudesse.
keskmiselt varud
müügitulu rusringluskii Varude
Inna Põld 2014 24
13
Ülevaade ettevõte kapitali sisemisest struktuurist ja pikaajalisest maksevõimest.
Mida rohkem on kohustusi, seda rohkem tuleb raha maksta intresside ja laenu põhisumma tagasi maksmiseks.
Kapitali struktuuri suhtarvude analüüsi nimetatakse ka finantsvõimenduse analüüsiks. ◦ Võlakordaja ◦ Soliidsuskordaja ◦ Kohustuste ja omakapitali suhe ◦ Intresside kattekordaja ◦ Omakapitali kordaja ◦ Varade tulukus
Inna Põld 2014 25
Näitajat nimetatakse ka kohustuste osatähtsuseks ja üldiseks võlasuhteks.
Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest on finantseeritud laenatud vahenditega.
Kõrge võlakordaja näitab , et ettevõtte varasid
finantseerivad kreeditorid, mitte omanikud. Normaalne on 40 – 60%
passiva
kokku kohustused aVõlakordaj
Inna Põld 2014 26
14
Võõrkapitali ja omakapitali suhe näitab, mitu korda on kohutused suuremad omakapitalist.
Eriti vaatavad seda näitajat laenuandjad – suhe kajastab võlausaldajate riskimäära.
Mida suurem on võõrkapitali osakaal seda suurem on pikaajalise maksevõimetuse risk.
omakapital
kohustused suhe iomakapital ja Kohustuste
Inna Põld 2014 27
Näitajat nimetatakse ka finantsvõimenduse kordajaks.
Finantsvõimendus võimendab varade tulusust omakapitali tulususeks.
Omakapitali kordaja näitab mitu korda on ettevõte varade allikad suuremad omakapitalist.
Kaubanduses loetakse normaalseks riskiks 4 ja ülikõrgeks riskis kordaja väärtust 8.
omakapital keskmine
vara kordaja iOmakapital
Inna Põld 2014 28
15
Ettevõtte põhieesmärgi – omanike jõukuse suurendamise – saavutamisele aitab kaasa kasumi kasv.
Tasuvus ehk rentaablus ehk kasumi tootlus.
Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust analüüsitakse.
Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid ja millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujundamist.
Mida kõrgemad on rentaablusenäitajad, seda parem.
Inna Põld 2014 29
Tuntakse ROA ( Rate of Return on Assets)
Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
ROA näitab juhtimise tõhusust.
Varade tasuvust saab tõsta tulude ja kulude vahe suurendamisega või varade käibesageduse kiirendamise kaudu.
keskmiselt varad
100 x puhaskasum tulukusVarade
Inna Põld 2014 30
16
Ehk kasumitootlus ROE ( Return on Equity)
Olulisem kasumitootluse näitaja. Kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust.
See valem kehtib juhul, kui ettevõtte on emiteerinud eelisaktsiad.
Varade rentaablus peab olema kõrgem kui intressimäär.
omakapital keskmine
100 x endideelisdivid -puhaskasum rentaablus iOmakapital
Inna Põld 2014 31
USA majandusteadlane Altman ◦ Pankrotikordaja arvutamise valemid.
Altmani Z-seisu võrrand (pankrotiohu määramine):
Kus ◦ X1 = puhaskäibekapital/varad ◦ X2 = eelmiste aastate jaotamata kasum/ varad ◦ X3 = ärikasum/varad ◦ X4 = omakapital/koguvõlgnevus
Z > 2,6 finantsseisukord on hea Z < 1,1 suur pankrotioht Z = 1,1 - 2,6 finantsseisukord on ebastabiilne
,4321 05,172,626,356,6 xxxxZ
Inna Põld 2014 32
17
Altmani pankrotikordaja (Kp)
Kus ◦ X1 = puhaskäibekapital/varad ◦ X2= eelmiste aastate jaotamata kasum/varad ◦ X3= ärikasum/varad ◦ X4= aktsiate turuväärtus/koguvõlgnevus ◦ X5= netokäive/varad
Kui Kp < 1,81 suur pankrotioht Kui Kp > 2,99 pankroti pärast pole vaja muretseda kui Kp = 1,81 – 2,675 prognoosi raskusi Kui Kp = 2,67 – 2,99 prognoosi edu
,54321 999,06,03,34,12,1 xxxxxpK
Inna Põld 2014 33
Majanduskeskkonnas kasvava konkurentsi tingimustes on ettevõtte juhtkonnale järjest enam vajalik tõhusa, analüütilise informatsiooni kättesaadavus: ◦ strateegilised eesmärgipüstitused ja üldsuund ette anda
ning detsentraliseeritud otsused soovitavale eesmärgile suunata (suunamisfunktsioon);
◦ konkurentsile orienteeritud, kuid samas realistlikud eesmärgid ette anda ja ettevõtet sellel kursil hoida (juhtimis- ja kontrollifunktsioon);
◦ hälvete puhul kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid langetada (reguleerimisfunktsioon).
Inna Põld 2014 34
18
Sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast koosneb kuluarvestus järgnevatest tegevustest:
1. Kulude kajastamine ja aruandlus
2.Kulude mõõtmine ja hindamine
3. Kulude juhtimine
4. Kulude analüüs
Inna Põld 2014 35
Üldised eesmärgid: ◦ materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise
rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine; ◦ kulude planeerimine; ◦ kuludega seotud normatiivide määratlemine; ◦ kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll
Kuluarvestuse spetsiifilised eesmärgid: ◦ toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine; ◦ materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; ◦ juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine ◦ ettevõtte-siseste tulemusüksuste tegevustulemuste
kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine
Inna Põld 2014 36
19
Kulu – cost, expense – mistahes majandusressursi loovutamine
Kuluobjekt – igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus.
“Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks”
Inna Põld 2014 37
Tootmisettevõtte kulud
Tootmiskulud Mittetootmiskulud
Põhikulud Tootmise lisa-kulud
Turundus-kulud
Üld-ja halduskulud
Finantseerimiskulud
Inna Põld 2014 38
20
Kontrollitavad ehk mõjutatav kulu
Mittekontrollitavad ehk mittemõjutatavad kulud
Olulised ehk relevantsed kulud
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
Inna Põld 2014 39
Ilmutatud kulud ehk nähtavad kulud - dokumenteeritud kulud, mis kajastuvad raamatupidamises
Ilmutamata kulud ehk peitkulud – seotud ettevõtte omanduses olevate väärtuste kulutamisega, mida ei kajasta raamatupidamine.
Inna Põld 2014 40
21
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu – tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele
Diferentsiaalkulu – alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes.
Marginaal ehk piirkulu- ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu
Keskmine kulu – kogukulude jagamisel valmistatud toodangu ühikute arvuga
Inna Põld 2014 41
Kasumilävi – selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (kõik kulud on kaetud tuludega) ja ei ole kasumit ega kahjumit (nn nullkasum)
Piirkasum – mida saab arvutada nii kogusummas (müügitulu ja muutuvkulude vahena) kui ka kaubaühiku (müügihinna ja muutuvkulude vahena) kohta.
Piirkasum ei ole brutokasum!
Inna Põld 2014 42
22
Müügitulu Muutuvkulud
Piirkasum Püsivkulud
Tegevuskasum -kulum
Ärikasum +finantstulud -finantstulud
Kasum enne maksustamist -tulumaks
Puhaskasum
Inna Põld 2014 43
“If You don´t know where You are going, You will probably end up somewhere else.” Dr. Laurence J. Peter
Kulude-maht-kasum analüüs ehk KMK analüüs – kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu/tootmismahu kasumi omavahelisest seosest.
Analüüsi teostamisel eeldatakse:
◦ Tegemist on ainult üht liiki kaubaga või konstantse müügistruktuuriga
◦ Kulud on liigitatud püsiv- või/ja muutuvkuludeks
◦ Hinnad ei muutu
◦ Tehnoloogia, tootmisviis ja-efektiivsus ei muutu
Inna Põld 2014 44
23
milline müügimaht on vajalik tasakaalu (kulude katte) saavutamiseks;
milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks;
millist kasumit võib loota teatud müügi tasemel;
kuidas mõjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja maht kasumit;
kuidas muutused kauba struktuuris mõjutavad tasakaalu, soovitud kasumit ja kasumi potentsiaali
Inna Põld 2014 45
On kolm lähenemisviisi KMK analüüsi teostamiseks: 1. Väljendada kulu, tegevusmahu ja
kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu
2. Tugineda piirkasumi mõistetest lähtuvatele matemaatilistele valemitele
3. Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt.
Inna Põld 2014 46
24
http://www.krediidiinfo.ee/files/pankrotid2012.pdf
http://www.audiitorkogu.ee/docs/2013uurimistoonelenarep.pdf
http://brokerman.ee/wp-content/uploads/2013/09/RP.02_2006.pdf
Inna Põld 2014 47
Inna Põld 2014
Tänan!
48