1

Inna Põld

Inna.pold@gmail.com

Inna Põld 2014 1

EHTE raamatukogu kirjandus J.Alver, Reinberg, „Juhtimisarvestus“, Deebet 2002 L.Alver, J.Alver, „Finantsarvestus“, Deebet 2009 J.Tikk, „Finantsarvestus“, Tallinn 2009 Erinevate autorite ja materjalide põhjal koostatud

„Finantsanalüüs“, Külim 2000 A.Teearu, E. Krumm „ Ettevõtte finantsjuhtimine“,

Pegasus 2005 J.Rünkla, „Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused“ Käibemaksuseadus, tulumaksuseadus, äriseadustik -

www.riigiteataja.ee, www.easb.ee, www.seb.ee A. Teearu, J. Bõtskova, „Ärirahandus“, Tallinn, Coopres ja

Lybrand, 1997 Äripäeva finantsjuhtimise käsiraamat. Äripäeva

kirjastus.

Inna Põld 2014 2

2

Finantsraamatupidamine

Maksude arvestus

Kulude arvestus

Juhtimisarvestus

Finantsplaneerimine

Finantsanalüüs

Sisekontroll

Audiitorkontroll

Finants-

arvestus

Kulu-

arvestus

Juhtimis-

arvestus

Inna Põld 2014 3

Ühised jooned: ◦ Ettevõtte juhtimissüsteemi osad

◦ Käsitavad ettevõtte majandustegevust

◦ Tuginevad ühisele arvetuse infosüsteemile

◦ Seotud vastutuspõhisusega

◦ Infot kasutatakse otsuste langetamisel.

Inna Põld 2014 4

3

Tunnus Finantsarvestus Juhtimisarvestus

Eesmärk Varustada finantsseisundi ja äritulemus tulemusi iseloomustava infoga

Varustada planeerimise ja kontrolli teostamiseks vajaliku infoga

Info kasutajad Info välistarbijatele Info sisetarbijatele

Ajaline suunitlus Minevik Tulevik

Põhinõue infole Rangelt määratlev ja kontrollitav

Olulisus (objektiivsus ja kontrollitavus on sellega võrreldes teisejärguline)

Täpsus Täpsed, info monetaarne Info saamise kiirus suurema tähtsusega.

Objektid Organisatsioon on tulevik Organisatsioon või selle tegevuse lülid

Info esitamine Perioodiline, korrapärane Millal vajadus tekib

Reglementeeritus

On reglementeeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega

On reglementeeritud sise-eeskirjadega

Inna Põld 2014 5

Küsimus: mida näitab bilanss? Kuidas „lugeda“?

Võimalikud piirangud:

1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku turuväärtust

2. Mõnedele bilansikirjetele antakse ligikaudne hinnang

3. Mitmed ettevõtte väärtust iseloomustavad tegurid on bilansist välja jäetud, sest nende objektiivne hindamine rahas on keeruline

Inna Põld 2014 6

4

Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid.

Kasumiaruande skeeme on 2. Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades

Bilansi ja kasumiaruande seos – saadud kasum või kahjum kuulub kajastamisele bilansis. Seda siis mitte varade poolel ega ka kohustuste osas, vaid omakapitalis.

Inna Põld 2014 7

Rahavoogude aruanne - bilansi, kasumiaruande ja omakapitaliaruande kõrval üks neljast põhiaruandest, mis kuulub majandusaasta aruande koosseisu. Rahavoogude aruande koostamisel tuleb juhinduda raamatupidamise seaduse §19, RTJ 2 (punkt 30-38) ja IAS 7.

raha juurdevool – raha väljavool = raha muutus

Inna Põld 2014 8

5

(1)Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.

(2) Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

Inna Põld 2014 9

Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega

Majandusaasta aruanne Kasumijaotamise ettepanek

Audiitori järelotsus

Tegevusaruanne Raamatupidamise

aastaaruanne

Inna Põld 2014 10

6

Majandusaasta tähtsaim osa on raamatupidamise aastaaruanne.

Raamatupidamise aastaaruanne (financial statements)

Raamatupidamisbilanss

Rahakäibe aruanne

Aastaaruande lisad

Omakapitali muutmise aruanne

Kasumiaruanne

Inna Põld 2014 11

Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. (rmp.ee)

Inna Põld 2014 12

7

Finantsaruannete analüüs.

Dünaamika- ehk trendianalüüs – kajastab olulisemate näitajate muutumist (müügitulu, puhaskasum)

Suhtarvuanalüüs – võimaldab esile tuua finantsnäitajate seoseid ning teostada võrdlev analüüsi eri suundades ja eri tasemel.

Inna Põld 2014 13

Aruandluse horisontaalanalüüs – aruandluse mitme perioodi näitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides.

Aruandluse vertikaalanalüüs – üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis.

Rahandussuhtarvude arvutamine – põhiline analüüsi meetod. Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. ◦ Küsimused:

Kuidas arvutada

Mida see suhtarv mõõdab

Millistes näitajates väljendatakse

Millest räägivad kõrged ja madalad väärtuse näitajad

Kuidas vastavat näitajat parandada

Inna Põld 2014 14

8

Suhtarvude puhul tuleb tähelepanu pöörata:

◦ Kas arvutamise metoodika on sama – kas suhtarvud on

võrreldavad

◦ Paljud ettevõtted tegelevad mitme tootmisharuga – näiteks kaubandus ja tootmine, teised mitte – neid ei saa võrrelda

◦ Erinevused raamatupidamise arvestuses

◦ Ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi sama, sisu teine)

Inna Põld 2014 15

Hinnatakse ettevõtte maksevõimet.

Maksevõime analüüs teostatakse bilansi alusel.

Võrreldakse käivevara lühiajaliste kohustustega.

Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil.

Jagunevad kahte rühma ◦ Lühiajalised likviidsuse näitajad

◦ Pikaajalised likviidsuse näitajad

Likviidsuse all mõistetakse rahasse konventeerimise võimalust.

Inna Põld 2014 16

9

Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (maksevõime üldine tase – Current Ratio):

Võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustusega.

Kriteeriumid: ◦ K > 1,6 hea maksevõime ◦ 1,20 – 1,59 rahuldav ◦ 0,90 – 1,19 mitterahuldav ◦ K < 0,9 nõrk

kohutused edlühiajalis

käibevara jakattekorda e võlgnevuseLühiajalin

Inna Põld 2014 17

Likviidsuskordaja, nimetatud ka happetestiks Acid Test, kiirmaksevõime – Current Ratio, määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid.

Likviidsed varad = käibevarad – varud Nimetatakse ka maksevõime kordajaks Kriteeriumid:

Suurem kui 0,9 hea 0,6 – 0,89 rahuldav 0,3 – 0,59 mitterahuldav Alla 0,3 nõrk

kohustused edlühiajalis

varadlikviidsed kordajaLikviidsus

Inna Põld 2014 18

10

Ei ole suhtarv, vaid rahaline näitaja

Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused

Saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohutusi ja omakapitali.

Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne

Maksevõimet saab iseloomustada ka arvutades mitme päeva ärikulud on kaetud likviidsete varadega. Likviidsed varad päevades = likviidsed varad / äritegevuse keskminekulu päevas

Inna Põld 2014 19

Varade kasutamise efektiivsuse analüüs ◦ Nõuete laekumise kiirus

◦ Koguvara käibekordaja

◦ Materiaalse põhivara käibekordaja

◦ Debitoorse võlgnevuse käibekordaja

◦ Raha laekumise välde päevades

Efektiivsussuhtarvud näitavad, kui tõhusalt on ettevõte kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel.

Iseloomustavad käibekordajad.

Inna Põld 2014 20

11

Nimetatakse ka debitoorse võlgnevuse käibekordajaks, lühiajalise võlgnevuse käibekordajaks.

Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise debitoorse võlgnevuse tasumine aruandeperioodil.

arved laekumataostjatelt

müügitulu iruslaekumiski Nõuete

Inna Põld 2014 21

Iseloomustab varade kasutamist tervikuna. Kasutatakse ka varade käibekordaja ehk tootlus.

◦ Varad keskmiselt = (eelnev aasta + uuritav aasta) /2

Mida kõrgem on näitaja, seda efektiivsem on varade kasutamine.

keskmiselt varad

müügitulu jakäibekorda Koguvara

Inna Põld 2014 22

12

Põhivarade käibekordaja näitab, kui efektiivselt kasutati ettevõtte põhivara müügitulu genereerimisel.

Põhivara käibekordajat mõjutavad põhivara maksumus, kasutamise aeg, amortisatsiooni arvestamise meetodid

usjääkmaksum keskmine põhivara

müügitulu jakäibekorda põhivara eMateriaals

Inna Põld 2014 23

Suhtarv iseloomustab mitu korda ettevõte varud aasta jooksul ringlevad ehk välja vahetuvad.

Kordaja erineb tegevusharuti

Keskmiseks väärtuseks on pakutud 6 – 7 korda.

Kõrge väärtus viitab varude efektiivsele kasutamisele müügitulu genereerimisel, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid tootmisvarudesse.

keskmiselt varud

müügitulu rusringluskii Varude

Inna Põld 2014 24

13

Ülevaade ettevõte kapitali sisemisest struktuurist ja pikaajalisest maksevõimest.

Mida rohkem on kohustusi, seda rohkem tuleb raha maksta intresside ja laenu põhisumma tagasi maksmiseks.

Kapitali struktuuri suhtarvude analüüsi nimetatakse ka finantsvõimenduse analüüsiks. ◦ Võlakordaja ◦ Soliidsuskordaja ◦ Kohustuste ja omakapitali suhe ◦ Intresside kattekordaja ◦ Omakapitali kordaja ◦ Varade tulukus

Inna Põld 2014 25

Näitajat nimetatakse ka kohustuste osatähtsuseks ja üldiseks võlasuhteks.

Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest on finantseeritud laenatud vahenditega.

Kõrge võlakordaja näitab , et ettevõtte varasid

finantseerivad kreeditorid, mitte omanikud. Normaalne on 40 – 60%

passiva

kokku kohustused aVõlakordaj

Inna Põld 2014 26

14

Võõrkapitali ja omakapitali suhe näitab, mitu korda on kohutused suuremad omakapitalist.

Eriti vaatavad seda näitajat laenuandjad – suhe kajastab võlausaldajate riskimäära.

Mida suurem on võõrkapitali osakaal seda suurem on pikaajalise maksevõimetuse risk.

omakapital

kohustused suhe iomakapital ja Kohustuste

Inna Põld 2014 27

Näitajat nimetatakse ka finantsvõimenduse kordajaks.

Finantsvõimendus võimendab varade tulusust omakapitali tulususeks.

Omakapitali kordaja näitab mitu korda on ettevõte varade allikad suuremad omakapitalist.

Kaubanduses loetakse normaalseks riskiks 4 ja ülikõrgeks riskis kordaja väärtust 8.

omakapital keskmine

vara kordaja iOmakapital

Inna Põld 2014 28

15

Ettevõtte põhieesmärgi – omanike jõukuse suurendamise – saavutamisele aitab kaasa kasumi kasv.

Tasuvus ehk rentaablus ehk kasumi tootlus.

Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust analüüsitakse.

Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid ja millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujundamist.

Mida kõrgemad on rentaablusenäitajad, seda parem.

Inna Põld 2014 29

Tuntakse ROA ( Rate of Return on Assets)

Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.

ROA näitab juhtimise tõhusust.

Varade tasuvust saab tõsta tulude ja kulude vahe suurendamisega või varade käibesageduse kiirendamise kaudu.

keskmiselt varad

100 x puhaskasum tulukusVarade

Inna Põld 2014 30

16

Ehk kasumitootlus ROE ( Return on Equity)

Olulisem kasumitootluse näitaja. Kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust.

See valem kehtib juhul, kui ettevõtte on emiteerinud eelisaktsiad.

Varade rentaablus peab olema kõrgem kui intressimäär.

omakapital keskmine

100 x endideelisdivid -puhaskasum rentaablus iOmakapital

Inna Põld 2014 31

USA majandusteadlane Altman ◦ Pankrotikordaja arvutamise valemid.

Altmani Z-seisu võrrand (pankrotiohu määramine):

Kus ◦ X1 = puhaskäibekapital/varad ◦ X2 = eelmiste aastate jaotamata kasum/ varad ◦ X3 = ärikasum/varad ◦ X4 = omakapital/koguvõlgnevus

Z > 2,6 finantsseisukord on hea Z < 1,1 suur pankrotioht Z = 1,1 - 2,6 finantsseisukord on ebastabiilne

,4321 05,172,626,356,6 xxxxZ

Inna Põld 2014 32

17

Altmani pankrotikordaja (Kp)

Kus ◦ X1 = puhaskäibekapital/varad ◦ X2= eelmiste aastate jaotamata kasum/varad ◦ X3= ärikasum/varad ◦ X4= aktsiate turuväärtus/koguvõlgnevus ◦ X5= netokäive/varad

Kui Kp < 1,81 suur pankrotioht Kui Kp > 2,99 pankroti pärast pole vaja muretseda kui Kp = 1,81 – 2,675 prognoosi raskusi Kui Kp = 2,67 – 2,99 prognoosi edu

,54321 999,06,03,34,12,1 xxxxxpK

Inna Põld 2014 33

Majanduskeskkonnas kasvava konkurentsi tingimustes on ettevõtte juhtkonnale järjest enam vajalik tõhusa, analüütilise informatsiooni kättesaadavus: ◦ strateegilised eesmärgipüstitused ja üldsuund ette anda

ning detsentraliseeritud otsused soovitavale eesmärgile suunata (suunamisfunktsioon);

◦ konkurentsile orienteeritud, kuid samas realistlikud eesmärgid ette anda ja ettevõtet sellel kursil hoida (juhtimis- ja kontrollifunktsioon);

◦ hälvete puhul kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid langetada (reguleerimisfunktsioon).

Inna Põld 2014 34

18

Sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast koosneb kuluarvestus järgnevatest tegevustest:

1. Kulude kajastamine ja aruandlus

2.Kulude mõõtmine ja hindamine

3. Kulude juhtimine

4. Kulude analüüs

Inna Põld 2014 35

Üldised eesmärgid: ◦ materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise

rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine; ◦ kulude planeerimine; ◦ kuludega seotud normatiivide määratlemine; ◦ kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll

Kuluarvestuse spetsiifilised eesmärgid: ◦ toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine; ◦ materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; ◦ juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine ◦ ettevõtte-siseste tulemusüksuste tegevustulemuste

kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine

Inna Põld 2014 36

19

Kulu – cost, expense – mistahes majandusressursi loovutamine

Kuluobjekt – igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus.

“Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks”

Inna Põld 2014 37

Tootmisettevõtte kulud

Tootmiskulud Mittetootmiskulud

Põhikulud Tootmise lisa-kulud

Turundus-kulud

Üld-ja halduskulud

Finantseerimiskulud

Inna Põld 2014 38

20

Kontrollitavad ehk mõjutatav kulu

Mittekontrollitavad ehk mittemõjutatavad kulud

Olulised ehk relevantsed kulud

Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud

Inna Põld 2014 39

Ilmutatud kulud ehk nähtavad kulud - dokumenteeritud kulud, mis kajastuvad raamatupidamises

Ilmutamata kulud ehk peitkulud – seotud ettevõtte omanduses olevate väärtuste kulutamisega, mida ei kajasta raamatupidamine.

Inna Põld 2014 40

21

Loobumiskulu ehk alternatiivkulu – tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele

Diferentsiaalkulu – alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes.

Marginaal ehk piirkulu- ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu

Keskmine kulu – kogukulude jagamisel valmistatud toodangu ühikute arvuga

Inna Põld 2014 41

Kasumilävi – selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (kõik kulud on kaetud tuludega) ja ei ole kasumit ega kahjumit (nn nullkasum)

Piirkasum – mida saab arvutada nii kogusummas (müügitulu ja muutuvkulude vahena) kui ka kaubaühiku (müügihinna ja muutuvkulude vahena) kohta.

Piirkasum ei ole brutokasum!

Inna Põld 2014 42

22

Müügitulu Muutuvkulud

Piirkasum Püsivkulud

Tegevuskasum -kulum

Ärikasum +finantstulud -finantstulud

Kasum enne maksustamist -tulumaks

Puhaskasum

Inna Põld 2014 43

“If You don´t know where You are going, You will probably end up somewhere else.” Dr. Laurence J. Peter

Kulude-maht-kasum analüüs ehk KMK analüüs – kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu/tootmismahu kasumi omavahelisest seosest.

Analüüsi teostamisel eeldatakse:

◦ Tegemist on ainult üht liiki kaubaga või konstantse müügistruktuuriga

◦ Kulud on liigitatud püsiv- või/ja muutuvkuludeks

◦ Hinnad ei muutu

◦ Tehnoloogia, tootmisviis ja-efektiivsus ei muutu

Inna Põld 2014 44

23

milline müügimaht on vajalik tasakaalu (kulude katte) saavutamiseks;

milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks;

millist kasumit võib loota teatud müügi tasemel;

kuidas mõjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja maht kasumit;

kuidas muutused kauba struktuuris mõjutavad tasakaalu, soovitud kasumit ja kasumi potentsiaali

Inna Põld 2014 45

On kolm lähenemisviisi KMK analüüsi teostamiseks: 1. Väljendada kulu, tegevusmahu ja

kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu

2. Tugineda piirkasumi mõistetest lähtuvatele matemaatilistele valemitele

3. Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt.

Inna Põld 2014 46

24

http://www.krediidiinfo.ee/files/pankrotid2012.pdf

http://www.audiitorkogu.ee/docs/2013uurimistoonelenarep.pdf

http://brokerman.ee/wp-content/uploads/2013/09/RP.02_2006.pdf

Inna Põld 2014 47

Inna Põld 2014

Tänan!

48