Download - Teiste inimeste vaim
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
1/7
1
Teiste inimeste vaim
Svenand496
Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nus surema koos.
Charles Caleb Colton1
20. sajandi keskel tuseb fniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate
vaimufilosoofia.2 Elavaim ksimus tnapeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal3 on,
hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel
isikutel on vaim ja kuidas me seda teame?
Essees arutlen vaimu olemasolu tese teadmise4vimalikkusest teiste isikute eelkige
inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolelantud idee nelja, mitte tielikul mral igustatud, vimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus,
2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised
zombid.
Paljunemine ja intellekt
Enne teiste isikute vaimu testamist soovin snastada eelnevalt esimese isiku vaimu
eskistentsi, kellest edaspidi lhtun teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. ldiselt
ksitlen essees vaimu passiivse tegija thenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofilisest
lhtekohast relativismist, materialismi vastuvidetest keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest
seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu tondigamasinas, mis tnu vastuargumentidele ja nende edasi arendamise tulemusel on vaimu filosoofia
muutunud relativistlikuks.5 Materialism vidab eelkige vaimu mitte eksisteerimist dualismist
vabanemisel, muutes keha ja vaimu heks keskseks jagamatuks tervikuks, mida peaks tlgendama
kui mitte funktsionaalset lahususe vajadust. Sna vaimneon tegusna, mis mrgib intellektuaalset ja
meelelist vormistikku. (Meeleandme teooria kohaselt vaimnemrgib ainuksi meelele kuuluvat
vormi.6) Nimisnana thendabvaim isikulistvormi, mrsnanafsilise keha entiteedilist omadust,
andes meelelisele illusionistlikule vormile kehastsltumatueksistentsi aluse. Eelnenud kolme suunda
iseloomustab mitte mtiline arusaam vaimust, mis on vrreldav(teoreetilise maailmamistmise)
energia teadusliku terminiga vime teha td, mis on oma olemuselt elutamaailma osa ja on lbi
1Ingli se keelest : Body and mind, l ike man and wife, do not always agree to die together.
Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html2Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
3Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses.
Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimental_philosophy4Tene igustatult phjendtatud uskumus, mida tpsustan fil osoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arus aamise
/ mistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E
(2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.)5Mrkuseks: Duali stli s eisukohtoli ol emas j uba VanaKreeka fil osoofias. Relativimi a ll ksi tlen kahe subjekti
omavahelist suhtelisust. Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse , Tartu: Tartu likooli Kirjastus.Analysis, URL = http://plato.stanford.edu/entries/analysis/6Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
2/7
2
materiaalsete kehade rakendatav. Seega ei ole vajalik vaimu enese olemasolu tdemus, sest oleme
eksl ikult jreldanud vaimu eksistentsi vi mitte eksisteerimist inimarengust. Piisab iseendale vaimu
omistamisest vi mitte omistamisest:Cogito ergo sum7(Rene Descrates).
Jrgnevas arutelus kasutan lihtsustamise ja seoste paremaks vljatoomiseks trkithes
lhendeid. Vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna on isk L laps, kelle snastame
vastavalt eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi snastusele. L vaimu olemasolu kinnitab koheselt
E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. Olles kindlalt a
posteriori8 tpi teadminelbi sndimise empiirilise fakti , mis on kogemuslik. Sellest teadmisest
saab aga a priori9teadmine I isa, isiku enese sndimist ja paljunemist puudutava informatsiooni
alusel. (vt. Lisa, Joonis1) Siin kohal on vajalik snastada paljunemise kui termini thendus, et mista
jrgnevaid analoogial phinevaid epistemioloogilisi seoseid. Paljunemisena ksitlen kahte
funksionalismi doktriini10
mistes alginformatsiooni jagunemise viisi, kasutades lihtsustamise
eesmrgil bioloogia alaseid misteid: meioos/amitoos rakkude pooldumine, mitoos- suguline
paljunemine. Mlemad on ldiselt alginformatsiooni jagunemine ja (mber)jaotumine. (Vaimu kui
alginformatsiooni vormina olen tuletanud teadusfilosoofide ja teadvuseteadlaste uurimustde
11
najal, mis argumenteerivad teadvuse identsust keha kui terviku ja osa aju kui ksik organi,
neuronipopulatsioonide ja ksik neuronite / rakkude, suhtes.) Seega peab jrelikult toimuma
materiaalsetele andmetele toetudes kaasaarvatult vaimu jagunemine, vlistamata vaimu olemasolu
erinevatel olenditel vi kehadel, mis on vimelised jagunema sisemiselt vi vlispidiselt, niteks
tulnukatel ja robotitel.
I isiku vaimu kinnitab nagu eelnevalt oli kirjutatud, tema ene se sndimine ja L isiku
sndimiseks vajalik lahksuguliste seksuaalakti intelliktuaalne mistmine (vt. Lisa, Joonis 1). Esseest
arusaamise teeb keeruliseks I vi E omavaheline suhe L-i, I vi E on samaaegselt L-i sndimise aluseks
ja olles ise ka L isik. (Igal sndinud, sh impotentsel inimesl on vanemad.) I ense sndimist vib
tlgendada kui vaimu olemasolu testust, kuid antud essees ksitlen esimese isikuna L-i. Teadminesellistest suhetest indiviidide vahel saab olla ainult ema poolselt ja suguvsas ema liinipidi a
posterioritpi teadmine, sest tegu on esimesena kirjeldatud L-i ja E vahelise seosega. Seega isa
poolne ja suguvsas isali ini pidi paljunemine thendabparatamatult empiiriliselt phjus-tagajrjest
arusaamist, milele omistan komplitseeritud a prioriteadmise, sest I ja L-i suhe phineb mtlemise
tdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades indivi idide seostel osalist muutumist a posteriorist nn
puhtaks teadmiseks ja vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe on looduslik fakt, millel puudub
a priorivi a posterioriteadmine, kinnitades seega eeleldud seoseid.
Kolmanda ehk K isiku vaimu omamise analoogia on ligilhedane I isku vaimu olemasoluga,
sest K on vrdne E ja I paljunemise komplitseeritud a prioriteadmisega, mis on kaudselt tuletatav
rakkude jagunemise bioloogilisest faktist. hiskondliku seose otsimisel toetab K isiku vaimu
eksistentsi argumendi K-i enese rakkude pooldumine, jrglaste saamine ja vanemate olemasolu.
Selline ldistus vhendab antud analoogia tugevust ja suurendab aprioorse teadmise seost. (vt. Lisa,
7Eesti keeles: Mtlen, jrelikult olen. Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite
filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lne mtlemises , Tallinn: Tallinn.
Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito_ergo_sum8Kogemusest l htuv vi tuginev teadmis evormi ni metus.
9Kogemuse eelne vi a inul t mis tusel tuginev teadmisevormi nimetus.
10Functional ism (philosophy of mind), URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind)
11Damasio, R. Antonio (1998): Investigation the biology of consciousness; The Royal Society; Varela J., Francisco
;Thompson, Evan; Rosch, Eleanor (1999): The embodied mind: cognitive science and human experience, MIT
Press; ja Aru, Jaan; Bachmann, Talis (2009): Thelepanu ja teadvus; Tallinn: Tnapev
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
3/7
3
Joonis 1) Jrelikult on igustatud, et kik suguluses olevad inimesed, L-ist lhtuvalt emapoolselt, on
vaimuga / teadvusega, kui ks suguvsa liikmetest essee esimese isku eelduse kohaselt Rene
Descratese kombel osutab iseenenese vaimule.
Intellikentsus ja paljunemine on lbi vaimu vastastikulises seoses, ks tuleneb teisest. Vaimu
osaliseks vliseks tunnuseks ja paljunemiseks tarvilik intellikentsus on katussna 12 erinevate
subjektide tarvis. Koondades peamiselt fsioloogilisi tingimusi (niteks nrvide olemasolu) ja
vaimseid entideete (niteks ksteise suhtes kontaktiseerumine, arusaamise ja mtlemise vime).
Seoses sellega nitan, et inimesel on paratamatult paraleelselt seotud intell ikentsus ja paljunemise
vime. Tnapevased nn arenenud arvutite ja robotite tarkvara operatsioonissteem (sh
programmid) on filosoofide poolt vetud kasutusele kui vaim, mis vimaldab riistvara kasutamist,
seega tielikult mehitamata tstuses vajame eelnevalt arvutite / robotite programeerimist tarkvara
ja riistvara kasutamiseks, mis toob vlja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. Piisavalt krge tarkvara
arengu tulemusena kaob aga eelnimetatud tugev biheivioristlik13
dualismi vajadus. See thendab, et
robotid on saavutanud inimesele sarnase (vi vrdse) intellikentsuse, lubades paljunemist ehk toota
enese koopiaid. Siit ilmneb samuti ksitletud L, E, I j a K iskute vaimu teadmiste a prioriparaleelsussarnase problemaatilise intellikentsuse ja paljunemise vahel. Selleks, et paljuneda on vajalik piisavalt
krgelt arenenud intellekti, mis viitab antud essees testatud terminoloogia kohaselt kirjeldatud
vaimule.
levaatlikult viks elda, et seosed perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide samaaegsuse
tttu relatiivsed.A posterioritpi komplitseeritud teadmised ilmnevad ainult emaliinipidi ja a priori
tpi teadmised isaliini vi kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt on lbi osalise biheiviorismi seotud
vaimu ja paljunemisega. Seega piisavalt arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja ldiselt
seonduv teiste vaimu a prioriteadmine.
VastuargumendidKigepealtarutlen esitatud teesi vimalikkevastuargumente ja nende lahendeid. Eraldi toon
vlja indiviidide analoogilised, teiste bioloogiliste olendite, tehisintellekti ja p-zombi ehk filosoofilise
zombi vaimu teadmise vastuargumendid.
Analoogilisus
Teiste inimeste vaimu olemasolu uskumuse tesus sltub antudtemaatika ksitlemisel
analoogiast ja ainuksi selle tugevusest. Antud essee kige nrgemaks analoogiliseks seoseks on I ja K
isiku vaheline paljunemise a prioritedmise vorm, koos suguvsa ja inimkonna paljunemise vahelise
seosega. Jrgnevad intellikentsuse analoogiate induktsiooni probleemid.
I ja K isiku analoogia nrkus seisneb tugevas aprioorses seoses, mis ei taga empiirilistpaljunemist kui fakti, viidates paljunemise vimatusele vi alternatiivsusele nn katseklaasi
paljunemisele. Antud argumenti nrgestab empiirline fakt, et iga tiskasvanu oli / on ka laps. K
vahelise paljunemise alase teadmise muutumine tugevalt komlitseeritud a prioriks, muudab vaimu
teadmise seoste analoogia hierarhiliseks. Antud juhul tekib piiratud neljaastmeline ssteem. Esimese
astme moodustab vaimule osutav indiviid, essees on selleks L. Teise astme moodustavad seejrel
tema perekond ja ema-isa suguvsad. Eelviimasel astmel on kolmandad isikud ehk lejnud
hiskond. Vi imase astme moodustavad ajutiselt isikud, kelle paljunemise teadmist me ei tea, niteks
12
Kasutusel vastava termini iseloomustamiseks, mis koondab teatud snade hulka.13 Doktriin, mis mrab vliste tunnuste, peamiselt kitumise jrgi vaimu olemasolu (vi selle seisundeid).
Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
4/7
4
tulnukad. Antud seost ei ole vimalik muuta kehtetuks vi paremini kehtivamaks, sest paljunemine
on loodusteaduslik fakt.
Teaduslike paljunemise alaste faktide kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste
vljatoomisel induktsiooni probleem14, mis on seejrel statistilises seoses osaliselt vliselt mratava
intel likentsusega, viidates tinglikult essee phiosas mainitud vaimu olemasolule. See mjutab L, E, I ja
K iskute seoseid ebastabiilse vaimu teadmisevormi suunas. Nagu eelnevalt mainitud, on tegu
loodusteadusliku faktiga. Seega ei ole teadmine teiste vaimude olemasolu kohta objektiivne.
Kokkuvtvalt analoogia valdkonnas essee phiteesi mjutavad kriitiliselt: 1) intellikentsuse
osaline mdetavus, 2) indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu olemasolu teadmistevormi
hierarhia ja 4) induktsiooni probleem. Sltuvalt kasutuses olevast filosoofil isest metoloogiast on
tielikult mberlkatavad neist esimene ja viimane vastuargument.
Teised bioloogilised entideedid
Essee peamiseks eesmrgikson testada vaimu olemasolu vimalikkust teistel inimestel.
Seegaon tegelikult ksimus nagu eespool eldud, suunatud lbi refleksiooni iseenesele, niteks L
indiviidile. Tekib probleem paljunemise ja intelligentsuse vahelises seoses. Kas kik bioloogilised
olelusvormid omavad vaimu kui suudavad paljuneda?
Liikide vahelise vaimu eksistentsi tesus ja selle teadmine koos vastava vormiga seisneb
eelkige intelligentsuse mistmises, mis mber mtestades thendab enamasti liikidesisest
paljunemise juurde kuuluvat l isaomadust. Seega on igal olemasoleval li igil vastavalt fsioloogiale
arenenud teatav intel ligentsus ning vaim on seega li igi sees tervikuna a prioriteadmisevorm15
, millest
annab tunnistust teistest olelusvormidest rkides pooldumine ehk lihtsaim paljunemise vorm.
Inimeste ja teiste li ikide olenditeja tema vanemate seos saab tulenevalt essee phiteesi ana loogiast
komplitseeritud a prioriteadmise kauduvaimu olemasoluks erinevatel loomadel, sh tulnukatel,
algelistel rakkudel, taimedel ja bakteritel: niteks lvidel ja piimhappebakteritel. Siit jreldus,piisavalt arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja teiste vaimu teadmine.
Bioloogiliste entiteetide vaimu teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest
kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, olles hteaegu liikide sisene ja vaheline kontseptsioon,
mis testab intellikentsuse ja paljunemise vastuargumendi vrust.
Tehisintellekt
Hetkel reaalselt olemasoleva tehnika saavutustest ei piisa objektiivseks vaimu olemasolu
esseeliseks arutluseks, kuid hpoteetiliselt on vimalik ja on ennustatud 16 et arvutid saavutavad
inimesega vrdvrse intellekti. Pstitan uue olulise ksimuse: kas intellekt thendab tingimata
paljunemist ja sellest tulenevalt vaimu eksistentsi teadmist robotitel / arvutitel?
Bioloogi listest organismidest lhtudes on indiviidi esimeseks huviks peale energia vajaduse
rahuldamise DNA kui alginformatsiooni silitamine, mis on tinglikult seotud indiviidi keha silimisega
ehk eluajaga. Nn surematuse korral vib osutuda paljunemine kasutuks17, kuid laienemise eesmrgil
14Lihtsustatult eldes statis tika igustatuse probleeb. Problem ofinduction, URL =
http://en.wikipedia.org/wiki/Problem_of_induction15
Liigi sees tervikuna olev apr ioorne teadmine on niteks kontakt, mis on suhtlemis e aluseks, vastupidisel juhul
ei toimuks mitte mingit kommunikatsi ooni. Keelefil osoofi liselt ki rjutades eesti keeles maja, mtleme teatavat
ehitist vi hoonet, kirj utadesjaapani keeles maja - (h ldus : le) on eesti keeles thendusetu ehk ol les eesti
keele sees a posteriori teadmiseks.16
Artifi cial intelligence, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence#Perception 17Geeniteaduse jrgi on pal junemine kasulik , sest surematus thendab igavesti poolduvaid ra kke (mitoosi), mis
si sul iselt thendab DNA vigas tustess e suremist.
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
5/7
5
kasulikuks. Tehisintellekti puhul vib thendada paljunemine eelkige intellektiks tarvilike uute
koopiate ehitamist, mis saab olla inimesele sarnaselt komplitseeritud a prioriteadmine, sest
tegemist on empiirilise hpoteesiga.Niteks filmis Mina, robot(2004)NS-5, ulmelise tehisintellekti
aju seisnes nanorobotite kogumis ja energia olemasolul suutis tehisintellekt ennast kopeerida vi
taasluua.18
Vastuargumendi vrust tugevdab selles osas mitteorgaaniline robotite paljunemine,
arvestadades sellist arenguvimalust koos liinitootmise vimalustega, vlistades nii paljunemise ja nn
tehnoloogilise intellekti dualismi.
Tarkvara kui robotite vaimu baastingimus ei ole paratamatult seotud fsilise kehaga
riistvaraga. (Inimesega vrreldestuleb seejrelkrvalksimuseks, kas aju ksik organina on vaimuga
/ teadvusega tarvilike tingimustega identne. Osade teadlaste ja filosoofide arvates on vaimu
alalhoiuks vajalik terve keha olemasolu.19
) Inimesel on essee phiteesi kohaselt intellekti piisava
arengu juures vimalik paljuneda, sest on lbi vaimu eksistentsi hendatud. Alles inimese sarnased
robotid on vimelised paljunema siis, kui tarkvara ja riistvara on paralleelne vi sidus.
(Paraleelseks saab nimetada riistvara ja tarkvara lahknevusel phinevat arvutissteemi, ja sidusaks
niteks nanorobotitel ehk osadel phinevat robootika ssteemi.) Ilma tarkvara piisava arenguta ei olevimalik opereerida automaatseid mehitamata tootmisseadmed ja sellega seonduvat riistvara.
Jrelikult suudab luua krgelt arenenud tehisinte llekt heaegselt fsilisi kui tarkvaralisi enese
koopiaid. Nitena sobib tuua siin Sati filmist The Matrix (1999)20, kes oli interaktiivse tarkvara
programmi Kamala ttar.
Teise isiku vaimu teadmise mistmiseks tuleb arusaada, roboti te omavahelist vaimu
komplitseeritud a prioriteadmise kommunikatsioonist ja allumis ssteemidest lhtuvalt vib nende
teadmine olla nii kogemusel phenv kui aprioorne. Viimase teostamiseks on vajalik ainult traadita
interneti olemasolu, mis tagab vahetu sidepidamise vimaluse , muutudes seega inimesele
sarnasemaks liigisisese informatsiooni osas rohkem kui teised bioloogilised entiteedid.
Tehisintellekti ksitledes kujuneb induktsiooni probleem sisemiseks ja vlimiseks. Esimeneneist on robotite omavaheline vaimu teadmine. Olenemata vahetust kommunikatsioonist, esineb
inimese sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel informatsioonil phinev kommunikatsioon, mis
muudab teadmiste aprioorsuse eespool eldult komplitseerituks, seega eelnev kinnitab phiteesi L,
E, I ja K isikute vaimu seoste igsust.
P-zombid
Kasutan elus ja surnud inimese vaimu eksistentsi ja teise isiku vaimu teadmise analsimiseks
hpoteetilist olendit filosoofilist zombit. Fi losoofiline zombi ehk p-zombit eristab mtoloogilisest
versioonist peale ajalooliste seoste ainult teadvuse seisundite, taju, kvaalide ja tunnetuse teatav
puudulikus.21Jrgnevas arutelus vaatlen zombi probleemi kahest vaatenurgast.Esimesena vaatan p-zombit kui teadvuse seisunditeta, tajuta, kvaalideta ja tunnetuseta ja
kigi inimesele iseloomulike tunnustega. Olendi paljunemise (meioosi ja mitoosi) teadmine on seega
tuletatav inimsesele iseloomulikest tunnustest, olles osaliselt biheivioristlikuks tunnuseks. Antud
18Tpsustuseks: NS-5 tootmist ja tegevustjuhtis filmi jrgi tehisintellektide hierarhias kregim robootika vorm, nimega Vicki, mis
ei muuda antudjuhul nite ldmtet. Film originaal nimega I, robot (2004) phineb maailmakuulsa ulmekirjaniku Isaac Asimovi roboti
raamatute seerial. I,robot ( f ilm), URL =http://en.wikipedia.org/wiki/I,_Robot_(film)#Similarities_with_the_book; Isaac Asimov's RobotSeries , URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Asimov's_Robot_Series19
Varela J., Francisco ;Thompson, Evan; Rosch, Eleanor (1999): The embodied mind: cognitive science and
human experience, MIT ja Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.20List of programs and machines in the Matrixseries, URL =
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programs_and_machines_in_the_Matrix_series21
Zombies, URL = http://plato.stanford.edu/entries/zombies/ ja http://philpapers.org/
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
6/7
6
jreldus lheb osaliselt kokku intellekti, paljunemise ja vaimu olemasolu vahelise seosega. Essee
phiosastin esile I ja L vahelise komplitseeritud a prioriteadmisevormi, mis vlistab doktriinide
lahkheli ja vimaldab surnudja elusa inimese vaimu teadmise omamist.
P-zombi teooria surnud inimese lhtekohast (ehk elav surnu), vlistab lbi surnud oleku
biheivioristliku doktriini osalise aksepteerimise ja seega essee peamised seosed vaimu olmasolust.
Zombi teooria aga ei snasta antud juhul surnud olemise kriteeriumit eraldiseisvana , vaid on
tuletatav hest p-zombisid ksitletlevast alamliigist - hingeta zombist, mis vib thendada sh vaimu
puudumist.22
Seega ei igustaldisel juhul antud lhenemine essees esitatud teesi vrust, sest
peamiselt tegelevad zombi probleemiga teised doktriinid, mis vlistavad surnuks olemise kriteeriumi
kui elu vimalikkuse vastandina.23 Seega on vimaik ainult elusatel inimestel vaimu alalhoidmine.
Zombiteooria vastuargument on hpoteetiline vimalus falifitseerida paljunemise, intellekti
ja vaimu vaheline seos, mille aktsepteerimine on vimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi
arvestamisel.
***
Essee esimesel poolel arutlesin paljunemise ja intel lekti vahelistest seostest ja essee teisel
poolel teesi nelja vimal ike vastuargumentide vruse le: 1)analoogilisus, 2)teised bioloogilised
entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofili sed zombid.
Enne teiste isikute vaimu testamist snastasin eelnevalt esimese isiku vaimu eskistentsi,
kellest edaspidi lhtusin teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. Essees ksitlen vaimu
passiivse tegija thenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofil isest lhtekohast relativismist,
materialismi vastuvidetest keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest seosest, mille tttu ei ole vajalik
vaimu enese olemasolu tdemus, sest oleme ekslikult jreldanud vaimu eksistentsi vi mitte
eksisteerimist inimarengu tulemusel. Piisab iseendale vaimu omistamisest vi mitte omistamisest:Cogito ergo sum(Rene Descrates) 24.
levaatlikult vib elda, et seosed perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide samaaegsuse
tttu relatiivsed.A posterioritpi kompli tseeritud teadmised ilmnevad ainult emaliinipidi ja a priori
tpi teadmised isaliini vi kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt on vaimu fsikalistliku identsuse
tttu, keha vi mne muu organismi osaga, osaliselt biheivioristlikus seoses vaimuga ja see lbi
paratamatult seotud ka paljunemisega. Seega piisavalt arenenud intel lektiga kaasneb paljunemine ja
ldiselt seonduv teiste vaimu a prioriteadmine.
Vatuargumentidest analoogia valdkonnas mjutavad phiteesi kriitiliselt: 1) intel likentsuse
osaline mdetavus, 2) indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu olemasolu teadmistevormi
hierarhia ja 4) induktsiooni probleem. Teise vastuargumendi jreldusel bioloogiliste entiteetide
vaimu teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, olles
hteaegu liikide sisene ja vaheline kontseptsioon, mis testab intellikentsuse ja paljunemise
vastuargumendi vrust. Eelviimase, tehisintellekti vastuseisu ksitledes kujuneb induktsiooni
probleem sisemiseks ja vlimiseks: Esimene neist on robotite omavaheline vaimu teadmine.
22Phil osophical zombie, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophical_zombie
23Peamiselt tegelevad p-zombi probleemiga fsikal ism ja funksi onalism, seades eeldus eks reaal selt
vimalikuse.24
Eesti keeles: Mtlen, jrelikult olen. Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lne mtlemises , Tallinn: Tallinn.
Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito_ergo_sum
-
8/8/2019 Teiste inimeste vaim
7/7
7
Olenemata vahetust kommunikatsioonist, esineb inimese sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel
informatsioonil phinev kommunikatsioon, mis muudab teadmiste aprioorsuse eespool eldult
komplitseerituks, seega eelnev kinnitab phiteesi L, E, I ja K isikute vaimu seoste igsust. Viimane,
zombiteooria vastuargument on hpoteetiline vimalus falifitseerida paljunemise, intellekti ja
vaimu vaheline seos, mille aksepteerimine on vimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi
arvestamisel.
Kokkuvttes on teiste inimeste vaimu teadmine vimalik lhtudes paljunemise ja intellekti
vahelistest suhetest peamiselt elavatel inimestel ja teistel olelusvormidel.
Lisa
Joonis 1: Viirutatud alal, lapse (L) ja ema (E) a posterioritpi seos.
Must-valge ruutudega ala, lapse (L) a prioritpi seos ema (E), isa (I) ja kolmand
isikuga (K).
E
I
L
K