teiste inimeste vaim

8/8/2019 Teiste inimeste vaim

1/7

1

Teiste inimeste vaim

Svenand496

Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nus surema koos.

Charles Caleb Colton1

20. sajandi keskel tuseb fniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate

vaimufilosoofia.2 Elavaim ksimus tnapeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal3 on,

hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel

isikutel on vaim ja kuidas me seda teame?

Essees arutlen vaimu olemasolu tese teadmise4vimalikkusest teiste isikute eelkige

inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolelantud idee nelja, mitte tielikul mral igustatud, vimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus,

2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised

zombid.

Paljunemine ja intellekt

Enne teiste isikute vaimu testamist soovin snastada eelnevalt esimese isiku vaimu

eskistentsi, kellest edaspidi lhtun teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. ldiselt

ksitlen essees vaimu passiivse tegija thenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofilisest

lhtekohast relativismist, materialismi vastuvidetest keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest

seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu tondigamasinas, mis tnu vastuargumentidele ja nende edasi arendamise tulemusel on vaimu filosoofia

muutunud relativistlikuks.5 Materialism vidab eelkige vaimu mitte eksisteerimist dualismist

vabanemisel, muutes keha ja vaimu heks keskseks jagamatuks tervikuks, mida peaks tlgendama

kui mitte funktsionaalset lahususe vajadust. Sna vaimneon tegusna, mis mrgib intellektuaalset ja

meelelist vormistikku. (Meeleandme teooria kohaselt vaimnemrgib ainuksi meelele kuuluvat

vormi.6) Nimisnana thendabvaim isikulistvormi, mrsnanafsilise keha entiteedilist omadust,

andes meelelisele illusionistlikule vormile kehastsltumatueksistentsi aluse. Eelnenud kolme suunda

iseloomustab mitte mtiline arusaam vaimust, mis on vrreldav(teoreetilise maailmamistmise)

energia teadusliku terminiga vime teha td, mis on oma olemuselt elutamaailma osa ja on lbi

1Ingli se keelest : Body and mind, l ike man and wife, do not always agree to die together.

Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html2Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.

3Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses.

Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimental_philosophy4Tene igustatult phjendtatud uskumus, mida tpsustan fil osoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arus aamise

/ mistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E

(2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.)5Mrkuseks: Duali stli s eisukohtoli ol emas j uba VanaKreeka fil osoofias. Relativimi a ll ksi tlen kahe subjekti

omavahelist suhtelisust. Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse , Tartu: Tartu likooli Kirjastus.Analysis, URL = http://plato.stanford.edu/entries/analysis/6Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.


2/7

2

materiaalsete kehade rakendatav. Seega ei ole vajalik vaimu enese olemasolu tdemus, sest oleme

eksl ikult jreldanud vaimu eksistentsi vi mitte eksisteerimist inimarengust. Piisab iseendale vaimu

omistamisest vi mitte omistamisest:Cogito ergo sum7(Rene Descrates).

Jrgnevas arutelus kasutan lihtsustamise ja seoste paremaks vljatoomiseks trkithes

lhendeid. Vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna on isk L laps, kelle snastame

vastavalt eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi snastusele. L vaimu olemasolu kinnitab koheselt

E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. Olles kindlalt a

posteriori8 tpi teadminelbi sndimise empiirilise fakti , mis on kogemuslik. Sellest teadmisest

saab aga a priori9teadmine I isa, isiku enese sndimist ja paljunemist puudutava informatsiooni

alusel. (vt. Lisa, Joonis1) Siin kohal on vajalik snastada paljunemise kui termini thendus, et mista

jrgnevaid analoogial phinevaid epistemioloogilisi seoseid. Paljunemisena ksitlen kahte

funksionalismi doktriini10

mistes alginformatsiooni jagunemise viisi, kasutades lihtsustamise

eesmrgil bioloogia alaseid misteid: meioos/amitoos rakkude pooldumine, mitoos- suguline

paljunemine. Mlemad on ldiselt alginformatsiooni jagunemine ja (mber)jaotumine. (Vaimu kui

alginformatsiooni vormina olen tuletanud teadusfilosoofide ja teadvuseteadlaste uurimustde

11

najal, mis argumenteerivad teadvuse identsust keha kui terviku ja osa aju kui ksik organi,

neuronipopulatsioonide ja ksik neuronite / rakkude, suhtes.) Seega peab jrelikult toimuma

materiaalsetele andmetele toetudes kaasaarvatult vaimu jagunemine, vlistamata vaimu olemasolu

erinevatel olenditel vi kehadel, mis on vimelised jagunema sisemiselt vi vlispidiselt, niteks

tulnukatel ja robotitel.

I isiku vaimu kinnitab nagu eelnevalt oli kirjutatud, tema ene se sndimine ja L isiku

sndimiseks vajalik lahksuguliste seksuaalakti intelliktuaalne mistmine (vt. Lisa, Joonis 1). Esseest

arusaamise teeb keeruliseks I vi E omavaheline suhe L-i, I vi E on samaaegselt L-i sndimise aluseks

ja olles ise ka L isik. (Igal sndinud, sh impotentsel inimesl on vanemad.) I ense sndimist vib

tlgendada kui vaimu olemasolu testust, kuid antud essees ksitlen esimese isikuna L-i. Teadminesellistest suhetest indiviidide vahel saab olla ainult ema poolselt ja suguvsas ema liinipidi a

posterioritpi teadmine, sest tegu on esimesena kirjeldatud L-i ja E vahelise seosega. Seega isa

poolne ja suguvsas isali ini pidi paljunemine thendabparatamatult empiiriliselt phjus-tagajrjest

arusaamist, milele omistan komplitseeritud a prioriteadmise, sest I ja L-i suhe phineb mtlemise

tdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades indivi idide seostel osalist muutumist a posteriorist nn

puhtaks teadmiseks ja vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe on looduslik fakt, millel puudub

a priorivi a posterioriteadmine, kinnitades seega eeleldud seoseid.

Kolmanda ehk K isiku vaimu omamise analoogia on ligilhedane I isku vaimu olemasoluga,

sest K on vrdne E ja I paljunemise komplitseeritud a prioriteadmisega, mis on kaudselt tuletatav

rakkude jagunemise bioloogilisest faktist. hiskondliku seose otsimisel toetab K isiku vaimu

eksistentsi argumendi K-i enese rakkude pooldumine, jrglaste saamine ja vanemate olemasolu.

Selline ldistus vhendab antud analoogia tugevust ja suurendab aprioorse teadmise seost. (vt. Lisa,

7Eesti keeles: Mtlen, jrelikult olen. Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite

filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lne mtlemises , Tallinn: Tallinn.

Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito_ergo_sum8Kogemusest l htuv vi tuginev teadmis evormi ni metus.

9Kogemuse eelne vi a inul t mis tusel tuginev teadmisevormi nimetus.

10Functional ism (philosophy of mind), URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind)

11Damasio, R. Antonio (1998): Investigation the biology of consciousness; The Royal Society; Varela J., Francisco

;Thompson, Evan; Rosch, Eleanor (1999): The embodied mind: cognitive science and human experience, MIT

Press; ja Aru, Jaan; Bachmann, Talis (2009): Thelepanu ja teadvus; Tallinn: Tnapev


3/7

3

Joonis 1) Jrelikult on igustatud, et kik suguluses olevad inimesed, L-ist lhtuvalt emapoolselt, on

vaimuga / teadvusega, kui ks suguvsa liikmetest essee esimese isku eelduse kohaselt Rene

Descratese kombel osutab iseenenese vaimule.

Intellikentsus ja paljunemine on lbi vaimu vastastikulises seoses, ks tuleneb teisest. Vaimu

osaliseks vliseks tunnuseks ja paljunemiseks tarvilik intellikentsus on katussna 12 erinevate

subjektide tarvis. Koondades peamiselt fsioloogilisi tingimusi (niteks nrvide olemasolu) ja

vaimseid entideete (niteks ksteise suhtes kontaktiseerumine, arusaamise ja mtlemise vime).

Seoses sellega nitan, et inimesel on paratamatult paraleelselt seotud intell ikentsus ja paljunemise

vime. Tnapevased nn arenenud arvutite ja robotite tarkvara operatsioonissteem (sh

programmid) on filosoofide poolt vetud kasutusele kui vaim, mis vimaldab riistvara kasutamist,

seega tielikult mehitamata tstuses vajame eelnevalt arvutite / robotite programeerimist tarkvara

ja riistvara kasutamiseks, mis toob vlja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. Piisavalt krge tarkvara

arengu tulemusena kaob aga eelnimetatud tugev biheivioristlik13

dualismi vajadus. See thendab, et

robotid on saavutanud inimesele sarnase (vi vrdse) intellikentsuse, lubades paljunemist ehk toota

enese koopiaid. Siit ilmneb samuti ksitletud L, E, I j a K iskute vaimu teadmiste a prioriparaleelsussarnase problemaatilise intellikentsuse ja paljunemise vahel. Selleks, et paljuneda on vajalik piisavalt

krgelt arenenud intellekti, mis viitab antud essees testatud terminoloogia kohaselt kirjeldatud

vaimule.

levaatlikult viks elda, et seosed perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide samaaegsuse

tttu relatiivsed.A posterioritpi komplitseeritud teadmised ilmnevad ainult emaliinipidi ja a priori

tpi teadmised isaliini vi kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt on lbi osalise biheiviorismi seotud

vaimu ja paljunemisega. Seega piisavalt arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja ldiselt

seonduv teiste vaimu a prioriteadmine.

VastuargumendidKigepealtarutlen esitatud teesi vimalikkevastuargumente ja nende lahendeid. Eraldi toon

vlja indiviidide analoogilised, teiste bioloogiliste olendite, tehisintellekti ja p-zombi ehk filosoofilise

zombi vaimu teadmise vastuargumendid.

Analoogilisus

Teiste inimeste vaimu olemasolu uskumuse tesus sltub antudtemaatika ksitlemisel

analoogiast ja ainuksi selle tugevusest. Antud essee kige nrgemaks analoogiliseks seoseks on I ja K

isiku vaheline paljunemise a prioritedmise vorm, koos suguvsa ja inimkonna paljunemise vahelise

seosega. Jrgnevad intellikentsuse analoogiate induktsiooni probleemid.

I ja K isiku analoogia nrkus seisneb tugevas aprioorses seoses, mis ei taga empiirilistpaljunemist kui fakti, viidates paljunemise vimatusele vi alternatiivsusele nn katseklaasi

paljunemisele. Antud argumenti nrgestab empiirline fakt, et iga tiskasvanu oli / on ka laps. K

vahelise paljunemise alase teadmise muutumine tugevalt komlitseeritud a prioriks, muudab vaimu

teadmise seoste analoogia hierarhiliseks. Antud juhul tekib piiratud neljaastmeline ssteem. Esimese

astme moodustab vaimule osutav indiviid, essees on selleks L. Teise astme moodustavad seejrel

tema perekond ja ema-isa suguvsad. Eelviimasel astmel on kolmandad isikud ehk lejnud

hiskond. Vi imase astme moodustavad ajutiselt isikud, kelle paljunemise teadmist me ei tea, niteks

12

Kasutusel vastava termini iseloomustamiseks, mis koondab teatud snade hulka.13 Doktriin, mis mrab vliste tunnuste, peamiselt kitumise jrgi vaimu olemasolu (vi selle seisundeid).

Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.


4/7

4

tulnukad. Antud seost ei ole vimalik muuta kehtetuks vi paremini kehtivamaks, sest paljunemine

on loodusteaduslik fakt.

Teaduslike paljunemise alaste faktide kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste

vljatoomisel induktsiooni probleem14, mis on seejrel statistilises seoses osaliselt vliselt mratava

intel likentsusega, viidates tinglikult essee phiosas mainitud vaimu olemasolule. See mjutab L, E, I ja

K iskute seoseid ebastabiilse vaimu teadmisevormi suunas. Nagu eelnevalt mainitud, on tegu

loodusteadusliku faktiga. Seega ei ole teadmine teiste vaimude olemasolu kohta objektiivne.

Kokkuvtvalt analoogia valdkonnas essee phiteesi mjutavad kriitiliselt: 1) intellikentsuse

osaline mdetavus, 2) indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu olemasolu teadmistevormi

hierarhia ja 4) induktsiooni probleem. Sltuvalt kasutuses olevast filosoofil isest metoloogiast on

tielikult mberlkatavad neist esimene ja viimane vastuargument.

Teised bioloogilised entideedid

Essee peamiseks eesmrgikson testada vaimu olemasolu vimalikkust teistel inimestel.

Seegaon tegelikult ksimus nagu eespool eldud, suunatud lbi refleksiooni iseenesele, niteks L

indiviidile. Tekib probleem paljunemise ja intelligentsuse vahelises seoses. Kas kik bioloogilised

olelusvormid omavad vaimu kui suudavad paljuneda?

Liikide vahelise vaimu eksistentsi tesus ja selle teadmine koos vastava vormiga seisneb

eelkige intelligentsuse mistmises, mis mber mtestades thendab enamasti liikidesisest

paljunemise juurde kuuluvat l isaomadust. Seega on igal olemasoleval li igil vastavalt fsioloogiale

arenenud teatav intel ligentsus ning vaim on seega li igi sees tervikuna a prioriteadmisevorm15

, millest

annab tunnistust teistest olelusvormidest rkides pooldumine ehk lihtsaim paljunemise vorm.

Inimeste ja teiste li ikide olenditeja tema vanemate seos saab tulenevalt essee phiteesi ana loogiast

komplitseeritud a prioriteadmise kauduvaimu olemasoluks erinevatel loomadel, sh tulnukatel,

algelistel rakkudel, taimedel ja bakteritel: niteks lvidel ja piimhappebakteritel. Siit jreldus,piisavalt arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja teiste vaimu teadmine.

Bioloogiliste entiteetide vaimu teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest

kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, olles hteaegu liikide sisene ja vaheline kontseptsioon,

mis testab intellikentsuse ja paljunemise vastuargumendi vrust.

Tehisintellekt

Hetkel reaalselt olemasoleva tehnika saavutustest ei piisa objektiivseks vaimu olemasolu

esseeliseks arutluseks, kuid hpoteetiliselt on vimalik ja on ennustatud 16 et arvutid saavutavad

inimesega vrdvrse intellekti. Pstitan uue olulise ksimuse: kas intellekt thendab tingimata

paljunemist ja sellest tulenevalt vaimu eksistentsi teadmist robotitel / arvutitel?

Bioloogi listest organismidest lhtudes on indiviidi esimeseks huviks peale energia vajaduse

rahuldamise DNA kui alginformatsiooni silitamine, mis on tinglikult seotud indiviidi keha silimisega

ehk eluajaga. Nn surematuse korral vib osutuda paljunemine kasutuks17, kuid laienemise eesmrgil

14Lihtsustatult eldes statis tika igustatuse probleeb. Problem ofinduction, URL =

http://en.wikipedia.org/wiki/Problem_of_induction15

Liigi sees tervikuna olev apr ioorne teadmine on niteks kontakt, mis on suhtlemis e aluseks, vastupidisel juhul

ei toimuks mitte mingit kommunikatsi ooni. Keelefil osoofi liselt ki rjutades eesti keeles maja, mtleme teatavat

ehitist vi hoonet, kirj utadesjaapani keeles maja - (h ldus : le) on eesti keeles thendusetu ehk ol les eesti

keele sees a posteriori teadmiseks.16

Artifi cial intelligence, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence#Perception 17Geeniteaduse jrgi on pal junemine kasulik , sest surematus thendab igavesti poolduvaid ra kke (mitoosi), mis

si sul iselt thendab DNA vigas tustess e suremist.


5/7

5

kasulikuks. Tehisintellekti puhul vib thendada paljunemine eelkige intellektiks tarvilike uute

koopiate ehitamist, mis saab olla inimesele sarnaselt komplitseeritud a prioriteadmine, sest

tegemist on empiirilise hpoteesiga.Niteks filmis Mina, robot(2004)NS-5, ulmelise tehisintellekti

aju seisnes nanorobotite kogumis ja energia olemasolul suutis tehisintellekt ennast kopeerida vi

taasluua.18

Vastuargumendi vrust tugevdab selles osas mitteorgaaniline robotite paljunemine,

arvestadades sellist arenguvimalust koos liinitootmise vimalustega, vlistades nii paljunemise ja nn

tehnoloogilise intellekti dualismi.

Tarkvara kui robotite vaimu baastingimus ei ole paratamatult seotud fsilise kehaga

riistvaraga. (Inimesega vrreldestuleb seejrelkrvalksimuseks, kas aju ksik organina on vaimuga

/ teadvusega tarvilike tingimustega identne. Osade teadlaste ja filosoofide arvates on vaimu

alalhoiuks vajalik terve keha olemasolu.19

) Inimesel on essee phiteesi kohaselt intellekti piisava

arengu juures vimalik paljuneda, sest on lbi vaimu eksistentsi hendatud. Alles inimese sarnased

robotid on vimelised paljunema siis, kui tarkvara ja riistvara on paralleelne vi sidus.

(Paraleelseks saab nimetada riistvara ja tarkvara lahknevusel phinevat arvutissteemi, ja sidusaks

niteks nanorobotitel ehk osadel phinevat robootika ssteemi.) Ilma tarkvara piisava arenguta ei olevimalik opereerida automaatseid mehitamata tootmisseadmed ja sellega seonduvat riistvara.

Jrelikult suudab luua krgelt arenenud tehisinte llekt heaegselt fsilisi kui tarkvaralisi enese

koopiaid. Nitena sobib tuua siin Sati filmist The Matrix (1999)20, kes oli interaktiivse tarkvara

programmi Kamala ttar.

Teise isiku vaimu teadmise mistmiseks tuleb arusaada, roboti te omavahelist vaimu

komplitseeritud a prioriteadmise kommunikatsioonist ja allumis ssteemidest lhtuvalt vib nende

teadmine olla nii kogemusel phenv kui aprioorne. Viimase teostamiseks on vajalik ainult traadita

interneti olemasolu, mis tagab vahetu sidepidamise vimaluse , muutudes seega inimesele

sarnasemaks liigisisese informatsiooni osas rohkem kui teised bioloogilised entiteedid.

Tehisintellekti ksitledes kujuneb induktsiooni probleem sisemiseks ja vlimiseks. Esimeneneist on robotite omavaheline vaimu teadmine. Olenemata vahetust kommunikatsioonist, esineb

inimese sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel informatsioonil phinev kommunikatsioon, mis

muudab teadmiste aprioorsuse eespool eldult komplitseerituks, seega eelnev kinnitab phiteesi L,

E, I ja K isikute vaimu seoste igsust.

P-zombid

Kasutan elus ja surnud inimese vaimu eksistentsi ja teise isiku vaimu teadmise analsimiseks

hpoteetilist olendit filosoofilist zombit. Fi losoofiline zombi ehk p-zombit eristab mtoloogilisest

versioonist peale ajalooliste seoste ainult teadvuse seisundite, taju, kvaalide ja tunnetuse teatav

puudulikus.21Jrgnevas arutelus vaatlen zombi probleemi kahest vaatenurgast.Esimesena vaatan p-zombit kui teadvuse seisunditeta, tajuta, kvaalideta ja tunnetuseta ja

kigi inimesele iseloomulike tunnustega. Olendi paljunemise (meioosi ja mitoosi) teadmine on seega

tuletatav inimsesele iseloomulikest tunnustest, olles osaliselt biheivioristlikuks tunnuseks. Antud

18Tpsustuseks: NS-5 tootmist ja tegevustjuhtis filmi jrgi tehisintellektide hierarhias kregim robootika vorm, nimega Vicki, mis

ei muuda antudjuhul nite ldmtet. Film originaal nimega I, robot (2004) phineb maailmakuulsa ulmekirjaniku Isaac Asimovi roboti

raamatute seerial. I,robot ( f ilm), URL =http://en.wikipedia.org/wiki/I,_Robot_(film)#Similarities_with_the_book; Isaac Asimov's RobotSeries , URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Asimov's_Robot_Series19

Varela J., Francisco ;Thompson, Evan; Rosch, Eleanor (1999): The embodied mind: cognitive science and

human experience, MIT ja Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu likooli Kirjastus.20List of programs and machines in the Matrixseries, URL =

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programs_and_machines_in_the_Matrix_series21

Zombies, URL = http://plato.stanford.edu/entries/zombies/ ja http://philpapers.org/


6/7

6

jreldus lheb osaliselt kokku intellekti, paljunemise ja vaimu olemasolu vahelise seosega. Essee

phiosastin esile I ja L vahelise komplitseeritud a prioriteadmisevormi, mis vlistab doktriinide

lahkheli ja vimaldab surnudja elusa inimese vaimu teadmise omamist.

P-zombi teooria surnud inimese lhtekohast (ehk elav surnu), vlistab lbi surnud oleku

biheivioristliku doktriini osalise aksepteerimise ja seega essee peamised seosed vaimu olmasolust.

Zombi teooria aga ei snasta antud juhul surnud olemise kriteeriumit eraldiseisvana , vaid on

tuletatav hest p-zombisid ksitletlevast alamliigist - hingeta zombist, mis vib thendada sh vaimu

puudumist.22

Seega ei igustaldisel juhul antud lhenemine essees esitatud teesi vrust, sest

peamiselt tegelevad zombi probleemiga teised doktriinid, mis vlistavad surnuks olemise kriteeriumi

kui elu vimalikkuse vastandina.23 Seega on vimaik ainult elusatel inimestel vaimu alalhoidmine.

Zombiteooria vastuargument on hpoteetiline vimalus falifitseerida paljunemise, intellekti

ja vaimu vaheline seos, mille aktsepteerimine on vimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi

arvestamisel.

***

Essee esimesel poolel arutlesin paljunemise ja intel lekti vahelistest seostest ja essee teisel

poolel teesi nelja vimal ike vastuargumentide vruse le: 1)analoogilisus, 2)teised bioloogilised

entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofili sed zombid.

Enne teiste isikute vaimu testamist snastasin eelnevalt esimese isiku vaimu eskistentsi,

kellest edaspidi lhtusin teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu arutlemisel. Essees ksitlen vaimu

passiivse tegija thenduses, mille olen tuletanud kolemest filosoofil isest lhtekohast relativismist,

materialismi vastuvidetest keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest seosest, mille tttu ei ole vajalik

vaimu enese olemasolu tdemus, sest oleme ekslikult jreldanud vaimu eksistentsi vi mitte

eksisteerimist inimarengu tulemusel. Piisab iseendale vaimu omistamisest vi mitte omistamisest:Cogito ergo sum(Rene Descrates) 24.

levaatlikult vib elda, et seosed perekonna ja sugulaste vahel on indiviidide samaaegsuse

tttu relatiivsed.A posterioritpi kompli tseeritud teadmised ilmnevad ainult emaliinipidi ja a priori

tpi teadmised isaliini vi kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt on vaimu fsikalistliku identsuse

tttu, keha vi mne muu organismi osaga, osaliselt biheivioristlikus seoses vaimuga ja see lbi

paratamatult seotud ka paljunemisega. Seega piisavalt arenenud intel lektiga kaasneb paljunemine ja

ldiselt seonduv teiste vaimu a prioriteadmine.

Vatuargumentidest analoogia valdkonnas mjutavad phiteesi kriitiliselt: 1) intel likentsuse

osaline mdetavus, 2) indiviidide komplitseeritud seosed, 3) vaimu olemasolu teadmistevormi

hierarhia ja 4) induktsiooni probleem. Teise vastuargumendi jreldusel bioloogiliste entiteetide

vaimu teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, olles

hteaegu liikide sisene ja vaheline kontseptsioon, mis testab intellikentsuse ja paljunemise

vastuargumendi vrust. Eelviimase, tehisintellekti vastuseisu ksitledes kujuneb induktsiooni

probleem sisemiseks ja vlimiseks: Esimene neist on robotite omavaheline vaimu teadmine.

22Phil osophical zombie, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophical_zombie

23Peamiselt tegelevad p-zombi probleemiga fsikal ism ja funksi onalism, seades eeldus eks reaal selt

vimalikuse.24

Eesti keeles: Mtlen, jrelikult olen. Filosoofiakunst - Eesti Kunstiakadeemia tudengite filosoofiliste esseede kogumik, Kask, Alle: Keha ja vaimu dihhotoomia Lne mtlemises , Tallinn: Tallinn.

Cogito_ergo_sum, URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Cogito_ergo_sum


7/7

7

Olenemata vahetust kommunikatsioonist, esineb inimese sarnastel robotitel vahel kindlalt empiirlisel

informatsioonil phinev kommunikatsioon, mis muudab teadmiste aprioorsuse eespool eldult

komplitseerituks, seega eelnev kinnitab phiteesi L, E, I ja K isikute vaimu seoste igsust. Viimane,

zombiteooria vastuargument on hpoteetiline vimalus falifitseerida paljunemise, intellekti ja

vaimu vaheline seos, mille aksepteerimine on vimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi

arvestamisel.

Kokkuvttes on teiste inimeste vaimu teadmine vimalik lhtudes paljunemise ja intellekti

vahelistest suhetest peamiselt elavatel inimestel ja teistel olelusvormidel.

Lisa

Joonis 1: Viirutatud alal, lapse (L) ja ema (E) a posterioritpi seos.

Must-valge ruutudega ala, lapse (L) a prioritpi seos ema (E), isa (I) ja kolmand

isikuga (K).

E

I

L

K

teiste inimeste vaim

Documents