Olga AntriainenVara Põhikool

Õppiv Tiiger E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006–2009

Arengukava eesmärk on õppetöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine IKT kasutamise kaudu, e-õppe muutmine igapäevase õppetöö osaks ning selleks eeltingimuste kujundamine järgmises viies prioriteetses arendusvaldkonnas:

Õppiv Tiiger E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006–2009

e-õppe sisu tootmine ja teenuste pakkumine;e-õppe korraldus;koolirahva e-õppe pädevuste arendamine; IKT infrastruktuuri jätkusuutliku arengu

tagamine; õppurite vajaduste selgitamiseks uuringute ja

analüüside läbiviimine ning tulemuste rakendamine.

Milleks e-õppe arengukava?muuta e-õpe igapäevase koolitöö loomulikuks

osaks ja kujundada õpetajates positiivset suhtumist; 

korrastada õiguslikku ja administratiivset raamistikku;

suurendada üldhariduskoolides õppe paindlikkust ja selle reaalse eluga seostatust ning rahuldada seeläbi õppijate hariduslikke erivajadusi;

Milleks e-õppe arengukava?luua paremad õppetingimused

erivajadustega ja koolist eemal viibivaile õppureile;

suurendada koolijuhtide ja teiste haridustöötajate professionaalsust e-õppe rakendamise valdkonnas;

aidata kaasa koolide võrgustumisele ja leevendada seeläbi eelkõige väikekoolide personaliprobleeme;

Milleks e-õppe arengukava?toetada uute e-õppe teenuste teket ja nende

teenuste turu kujunemist;tagada koolide IKT infrastruktuuri

jätkusuutlik areng eelkõige e-õppe vajadustest lähtudes;

arendada uusi valdkondi, mis toetavad õpiühiskonna kujunemist ja innovatsiooni (nt meedia- ja tehnoloogiaõpetus).

Projekt "Sülearvutid õpetajatele" Kavandatava projekti eesmärk on kaasaegsete

töövahendite ja õpikeskkonna abil aidata kaasa õpetajate töö kvaliteedi ja efektiivsuse kasvule, väärtustada pedagoogi ametit ning tõsta õpetajate motivatsiooni erinevate õppematerjalide ning meetodite kasutamiseks.

Projekt "Sülearvutid õpetajatele"Projekt on osa e-õppe arengukavast 2006-2009

"Õppiv Tiiger".

Tingimused1. õpetajal on soov arvuti kasutamiseks ja lepingu

sõlmimiseks kooliga, 2. arvuti saajal on vähemalt 0,5 normkoormus

õpetajana, 3. õpetaja on läbinud viimase kolme aasta jooksul

IKT ainetunnis kasutamise metoodilise kursuse ja/või lõpetanud kõrgkooli ja/või on tegev teiste õpetajate koolitajana ja/või vilunud kasutajana/juhina selles valdkonnas,

Tingimused 4. vähemalt ühes klassiruumis on loodud

kaasaegne õpikeskkond (püsi-videoprojektor, ekraan, internet, sülearvuti liides või interneti ja projektoriga ühendatud lauaarvuti).

WEB 2.0 (2005) Sotsiaalne tarkvara, vaba ja avatud sisu:publitseerimismeedium suhtluskeskkond avanemisega igaühele, veebirakenduste personaliseerumisegakoostalitlust tagavate standardite

kehtestamisega.

Sotsiaalne tarkvaraBlogid Sotsiaalsed järjehoidjad Sotsiaalsed repositooriumid Vookogud Wikid …

Blogid ehk ajaveebavalikult publitseeritud kronoloogiliselt sündiv

sissekannete jada kas oma mõtete või ideede jäädvustamiseks

inimestel nii enda tegevusi ja mõtteid väljendada, kui ka leida neile vastukaja kommentaaride näol

eristatakse teksti, pildi- ja videobloge.

Blogi võimalusedBlogroll – postituste lehekülg, mida on võimalik

tellida infovoona teistesse ajaveebidesse või vookogudesse.

Tag – märksõna, mis lubab iga ajaveebi postituse sisu autori jaoks määratleda ja selekteerida postitusi selle alusel.

Blogi võimalusedPermalink – blogipostituse aadress, mis osutab

postitusele isegi kui see ei asu enam blogi aktiivsel lehel vaid arhiivis

Blogosfäär – blogide sisust koosnev ‚universum‘ infosfäär, mida erinevad otsingumootorid nt. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad.

Milleks blogi Haridus: blogi kui monitooringuvahend

enesereflektsiooniks ja oma õpitegevuse tõendamiseks.

Näiteks: http://kaugkoolitus.wordpress.comhttp://lgweb.wordpress.com

Sotsiaalsed järjehoidjadSotsiaalsed järjehoidjad on inimeste poolt neid

huvitavatele veebilehekülgedele lisatud iseenda poolt määratud märksõnad (tag).

Lisaks märksõnadele võib kasutaja lisada ka muud täpsustavat informatsiooni, mida saab lugeda järjehoidjat avades.

Kui järjehoidjaid lisab üks kasutaja, on niisugune süsteem peamiselt talle endale kasutuskõlblik.

Sotsiaalsed järjehoidjadSotsiaalsete järjehoidjate avatud süsteemid nt.

Del.icio.us võimaldavad aga luua infole, mida üksikud kasutajad sama märksõna abil märgivad, ühtse juurdepääsutee.

Sellist, märksõnapõhist info haldamist nimetatakse folksonoomiliseks lähenemiseks. Märksõnu võib sotsiaalsetes süsteemides vaadata kas märksõnade loendina või märksõnade pilvena (tagcloud).

Sotsiaalsed repositooriumidFlickr.comSlideshare.netYoutube.comSplashCast.net …

Sotsiaalsed repositooriumid: võimalused • Objektide (nt. erinev meedia) üleslaadimine

repositooriumisse• Objektide privaatne ja avalik ladustamine• Objektidele nn. sotsiaalsete metaandmete lisamine märksõnade (tag) näol• Märksõnapilved erinevate kasutajate objektide leidmise otseteedena

Sotsiaalsed repositooriumid: võimalused Objektide geograafiline märgendamine

(objektide loomise koordinaatide lisamine) kaartidel

Objektide organiseerimine kogumikesse Objektidest infovoogude moodustamineÜhilduvus infovoogude tasandil teiste suuremate

sotsiaalsete tarkvaradega (nt. vookogud, blogid)

Sotsiaalsed repositooriumid: võimalused • Objektidele erinevate kasutajalitsentside (nt.

Creative Commons) lisamine• Registreerimata liikmed saavad avalikke objekte vaadata• Registreerimata liikmed saavad objekti või objektide infovooge tõmmata ja integreerida neid oma sotsiaalse tarkvara postitustesse (blogi) või oma vookogudesse

Sotsiaalsed repositooriumid: võimalused • Registreeritud liikmed saavad moodustada

kogukondi, lisades sinna teisi liikmeid• Kogukonna piires objektidele juurdepääsu andmine• Objektide avalik allalaadimine• Objektide hindamine (reitimine) ja seeläbi nende headuse selekteerimine kasutajaskonnale• Foorumid ja blogid objektikogukonna vaheliseks suhtluseks

VookogudVookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt.

Netvibes, Pageflakes) võimaldavad tellida ja kombineerida erinevaid infovooge vastavalt infotarbija vajadustele.

VookogudVookogud töötavad teatud

infovahetusstandardite: RSS ehk Realy Simple Syndication (xml, rss, rdf), Atom feed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani elemente - artiklite pealkirju ja artikli algusest pärinevat tekstilõike, pilte ning linke artiklite tõelise asukohani, terviktekste.

VookogudNäited:

http://www.pageflakes.com/kpata/12983138

WikiAvatud: täiendamis võimalusJuurdekasvav: igalt wiki lehelt võib viidata

teistele lehekülgedeleOrgaaniline: wiki struktuur ja sisu on

mõlemad avatud muudatusteleKäepärane: teksti töötlemisel kasutatakse

väheseid reegleid

WikiUniversaalne: täiendamise ja lehekülgede

organiseerimise mehhanismid on samad – iga wiki kirjutaja on selle toimetaja ja lehekülgede organiseerija

Ühtlustatud: wiki lehtede nimed sünnivad sõnadest

Täpne: lehe pealkirjaks valitakse tüüpiliselt nimisõnad

WikiLäbipaistev: toimuvat saab iga vaataja jälgidaKonvergentne: kordused ja sarnased viited tuleb

eemaldadaUsaldav: igaühel on õigus vigu kontrollida ja

kõrvaldada, wiki põhineb heausksuse ideel, mis eeldab, et kõik loovad asjakohast sisu

Kohustustevaba: igaüks võib wiki loomisel kaasa lüüa, aga keegi ei pea seda tegema

WikiJagav: kõike, mida wiki kirjutajad teavad jagavad

nad avalikultMitteanonüümne: wikis kirjutatakse oma nime allKaasav: wikis ei ole traditsiooniks kirjutada ja

omavahel ise linkida mitmeid lehekülgi, seda tehakse ühiselt, kaasates inimesi

Koostöö keskkonnad http://gliffy.comhttp://docs.google.comhttp://sheet.zoho.com/http://vyew.com

Kasutatud allikad:http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=17http://www.hm.ee/index.php?048429http://kaugkoolitus.wordpress.com