EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

mai 2019

„Tema aga ütles neile: “Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaarimaal ning ilmamaa äärteni.” Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest.” Ap 1:8-9Maikuus tähistatakse kirikuaasta üht kõige erilisemat püha – Kristuse taevaminemispüha. Sel aastal jääb see püha päris kuu lõppu, 30. mai peale. Paljudes Euroopa riikides on see päev koguni riiklik püha. Taevaminemispüha nimi tuleb sellest, et 40 päeva pärast ülestõusmist tõsteti Kristus üles taevasse.Rääkisin kunagi ühele lastegrupile loo Jeesuse taevasse minemisest. Üks laps grupis mõtles natuke ja ütles: „Ta on nagu Harry Potter, ainult ilma luuata”. Tänapäeva lastel, kes Potteri lennukunstiga tuttavad, pole just raske ette kujutada, kuidas Jeesus üles taevasse tõusis. Võttes asja naljaga, tehes Jeesusest superkangelase või vaadates kunstiteoseid taevaminemissündmustest, näeme, et inimese ettekujutuses on taevas midagi kuskil üleval, kuhu me lennates tõuseme.Usutunnistuseski ütleme „üles läinud taeva”, kuid tegelikult ei räägi Piibel läbi õhu taevasse sõidust. On küll kirjutatud, et „ta tõsteti üles”, kuid sellele lisandub üks oluline nüanss: “...ja pilv varjas teda”. Ehk on just see pilv võtmesõna mõistmaks taevaminemismüsteeriumi? Vanas Testamendis tähendas pilv Jumala kohalolu. Kui pilv kogudusetelgi peale laskus, teadis Iisraeli rahvas, et Jumal on kohal. Samaaegselt aga varjas Jumal end pilves. Pilv oli justkui uks inimese ja taeva vahel. Kolm Jeesuse jüngrit olid Jeesusega mäele kaasa minnes näinud teda pilve sisse kaduvat. Seal mäe otsas kogesid jüngrid ka ennast otsekui taevasse tõstetuna – see tunne meeldis neile nii väga, et nad olekski tahtnud sinna jääda.Piibli järgi ei ole taevas mingi lõputu tühi ruum meie kohal, vaid pigem seisund. Taevas on seal, kus Jumal

on nähtav – kus iga põlv nõtkub tema ees ja iga keel laulab talle kiitust.Ajal, kus elame praegu, teeb Jumal ennast nähtavaks “pilve varjus” – ta on ligidal, kuid varjatud meie eest. Taevaminemispüha jutustab, et Jeesus on istunud Jumala paremale käele troonil, kuid praegu ei näe me teda seal, sest pilv varjab tema hiilgust. Võib-olla olekski parem öelda, et Jumal on pilves, mitte seal taevas. See annab tunde, et ta on ligidal.Kirgastumismäel kuulsid jüngrid häält: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Seega taevas saab alguse seal, kus täidetakse Jumala tahet.Jeesuse taevasse minek aga tähistab erakordset fakti, et ühel päeval tõstetakse meidki üles jumalikku ellu.

Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Jh 10:16

taevaminemispühale mõeldesTiina Klement

1

nr 7

Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Rm 8:34

Foto: chicagomonk.org

Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Jh 10:11

rakugruppidest kogudusesÜlle Reimann

2

Oleme jõudnud kirikuaastas aega, kus Jeesuse jüngrid olid saanud tema ristisurma ja ülestõusmise tunnistajaks. Nad palvetasid suletud uste taga ja võtsid koos einet. Usklikke lisandus nendega päevast päeva aina rohkem ning peamised kokkusaamise kohad olidki inimeste kodud ja seda mitmeteks aastakümneteks, enne kui hakati ehitama pühakodasid koguduse kooskäimiseks. Läbi aegade on lisaks suurtele kogunemistele kirikutes saadud kokku väikeste gruppidena kodudes ning palvemajades, et oma usku üksteisega jagada ja seda üheskoos praktiseerida. Niisuguseid kokkusaamisi nimetatakse tänapäeval kodugrupiks, väikegrupiks, osadusgrupiks või rakugrupiks. Kõik on toredad nimetused, kuid minu meelest iseloomustab just „rakugrupp” kõige täpsemini koduse osaduse tegelikku olemust. Rakud on kõige väiksemad elusorganismid, kuid need on võimelised kasvama, poolduma ja moodustama hulkrakseid organisme. Nimetades koguduse väikegruppe rakugruppideks, iseloomustab see hästi ka kirikut. Kirik on saanud alguse väikesest jüngrite grupist, kuid see on kasvanud ülemaailmseks osaduskonnaks. Ka Mustamäe kogudus on saanud alguse pisikesest „rakust”, mis tänaseks on tublisti kasvanud. Rakugruppide ülesanne pole aga mitte ainult arvuliselt kasvada, vaid aidata koguduse liikmetel püsida usus Kristusesse ja kuulutada evangeeliumi. Rakugrupp ei ole kinnine grupp, vaid võtab enda osadusse vastu uusi liikmeid. Kogudusse alles tulnud liikmed vajavad soodsat kasvukeskkonda oma usus. Leerikooli ajal pole võimalik leida vastuseid kõikidele küsimustele ega süveneda kristliku usu müsteeriumisse – leeriskäimine avab üksnes ukse vaimulikku ellu. Edasi saab uus kristlane kasvada koguduse osaduses, võttes vastu armulauda pühapäeviti ja osaledes rakugrupis, mis just talle kõige paremini sobib. Rakugrupp on ka hea võimalus otsida koos teistega vastuseid argielus ettetulevatele küsimustele. Paljud on öelnud, et pidev osalemine rakugrupi kokkusaamistes pakub turvatunnet ning võimalust olla osaduses ka väljaspool jumalateenistust. Küllaldased pole ka meie teadmised Piiblist ning Piibliga seonduvast. Meenuvad minu õpingute ajal dr Aarne Hiobi öeldud sõnad: „Piibel on vaid jäämäe nähtav osa.“ Võime ette kujutada, kui suur on veel see osa Piiblist, mis on varjatud meie eest, kui seda lugema ning sinna peidetud sügavamaid tõdesid uurima hakkame. Nii jumalateenistus kui ka väiksem osadusgrupp aitavad järk-järgult avastada nähtavat ja ka nähtamatut osa Piiblist. Me kõik oleme otsijad. Iga kristlane on Kristuse ihu liige, meile kõigile on

kingitud oma armuannid ja viis, kuidas Issandat teenida. Rakugrupis osalemine annab hea võimaluse oma armuande avastada ja neid koguduse elus praktikasse rakendada. Väikegrupid ja jumalateenistused on kaks alussammast kogudusetöös, mille ümber kasvavad ja millest saavad elujõudu kõik teised koguduse tegevused. Oleme oma kogudusega justkui esimeste aastakümnete kristlased, kes on kasvanud välja ühest väikesest rakugrupist. Koguduses on jätkuvalt toimimas kokku-saamised väiksemates rakugruppides, osalt kodudes, osalt koguduses, vahest harvem, vahest tihemini. Kindlasti on meil hulgaliselt aga neidki liikmeid, kes pole veel üheski väikegrupis, kuid kes igatseks olla osaduses teiste kristlasega oma koguduses. Kuidas me neid gruppe moodustame? Eks ikka inimeste huvi, võimaluse ja ka sobivuse järgi. Need grupid võivad olla väga erinevad. Iga grupp otsustab ise, millises vormis ja kui sageli kokku saadakse.Hästi toimiv rakugrupp on alati avatud uutele liikmetele. Ka grupi juhtimist ei pea kartma, selleks ei pea omandama teoloogilist haridust. Hea tahe, julge pealehakkamine ja soov õppida saadab palju korda. Oleme kogudusena nende üksikute rakugruppide läbi saanud palju rikkamaks. Õpime üksteist rohkem tundma inimestena ja kristlastena. Koos palvetamisel on tohtu suur väärtus – see hoiab elavana terve koguduse palveelu. Eestlast peetakse loomult üsna kinniseks. Rakugrupp annab suurepärase võimaluse ennast ületada, end avada ja kogeda rõõmu avatud suhetest teistega. Vajadus kokkusaamiste järgi kasvab veelgi lähematel kuudel. Oleme kogudusena juba tublisti kasvanud ja äärmiselt oluline on jääda lähemasse osadusse üksteisega ning ühiselt palvetada ajal, mil pühakoda

Foto: freepik.com

EELK Mustamäe koguduse

EKsKursioonRaplamaaleLaupäeval, 1. juunil 2019Väljasõit kell 8.30 koguduse juurest (tagasi Tallinnas kell 20)Ekskursiooni maksumus koos lõunasöögiga täiskasvanutele 25 €, lastele 5 €. osalustasu saab maksta kas sularahas või ülekandega koguduse arveldusarvele EE311700017002962090 või EE757700771000677814 (EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus).

sõidule saab registreeruda pärast jumalateenistust koguduses, e-mailile mustamae.kogudus @gmail.com või tel 56646029, Ülle reimann.

HagEri VEnnasTE-KogudusE paLVEMaja

rapLa KiriK

VarboLa Linnus

MärjaMaa KiriK

VigaLa KiriK

pole veel valmis ja oma praegustest ruumidest tuleb välja kolida. Siiani on meie koguduse rakugrupid toiminud ühtse põhiplaani alusel ning grupi kokkusaamise võib liigendada neljaks põhiosaks: kontakti loomine, palve, Piiblitundmine ja osadus ligimesena. Kohtumise alguses saavad kõik osavõtjad jagada midagi oma elust. Kõik osalejad on oodatud ja teretulnud, mistõttu on oluline rakugrupi koosviibimistel luua turvaline ja avatud õhkkond. Jagamine ja üksteise kuulamine aitab kõikidel osalejatel üksteisega kontakti leida, kuna igaüks tuleb talle eriomasest keskkonnast. Tavapäraselt kaetakse ühine toidulaud, toidulauaosadus aitab siinjuures igati kaasa usaldusliku õhkkonna loomisele. Iga korraga õpivad grupi liikmed üksteist paremini tundma nii inimestena kui ka kristlastena. Rakugrupp aitab tunnetada vahetult Kolmainu Jumala ligiolu. Saame tänada Jumalat lauldes, piiblit lugedes ning vaikuses püsides. Ühine laulmine ja palvetamine aitab üksteist innustada pidevalt palvetama. Piiblit loetakse üheskoos, püütakse loetut seostada oma igapäevase eluga ning palvetatakse kas kokkulepitult või spontaanselt inimeste või olukordade eest, ka üksteise ja koguduse eest. Piibli lugemise ja palve kaudu õpime nägema, kuidas Piibli sõnum saab elavaks igaühe isiklikus elus. Koos pühakirja lugemine ning selle sõnumi mõtestamine aitab igal rakugrupi liikmel kasvada usus, innustab koguduses aktiivsemalt kaasa teenima ning teisi aitama. Usu kasvamine

toob kaasa viljad. Rakugrupp saab innustada inimesi heategevusele nii materiaalselt kui ka muul viisil. Rakugrupi suurenemise ning jagunemise läbi kasvab kogudus ja nii innustatakse uusi inimesi pidevalt elama kohusetundlikku koguduseelu. Pirita kloostri ruumides toimus 26. märtsil koolitus, kus jagasid kogemusi väikegruppide juhid. Peeti ka loenguid samal teemal ning viidi läbi üks näitlik grupi kokkusaamine. Saime kinnitust, et oleme õigel teel. Rõõmustas teadmine, et kõigi rakugruppides osalejate kogemus oli äärmiselt positiivne. Kasvavates kogudustes tegutsevad aktiivsed väikegrupid. Rakugruppide moodustamine koguduse juures on üks võimalus teenida, võimalus koguduse elus aktiivselt kaasa lüüa ning oma panust anda, et meie noor kogudus saaks tugevamaks oma liikmete kaudu ning saaks kasvada nii usus kui ka valmisolekus teenida Issandat ja oma ligimest armastuses. Kui oleme usus tugevad ning peame osadust ülestõusnud Issandaga ka väljaspool koguduse jumalateenistust, elame iga päevaga rohkem Jumala tahte kohast elu ning ka meie isiklik elu on seeläbi korrastatud, kantud armastusest ning õnnelik.Tule, anna endast teada, kui soovid niisuguses grupis osaleda või koguni ise üht uut gruppi kokku kutsuda! Koguduses leidub ka valmismaterjale, mida sobib hästi kasutada rakugrupi läbiviimisel.

Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks. Jh 16:20

3image: Freepik.com

Sest meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast. Hb 13:144

JUMALA ILMUTUS KRISTUSESÜlim ilmutus, mis on eales aset leidnud, on mitte ainult luterluse, vaid kogu kristluse seisukohast Jumala ilmutus Jeesuses Kristuses. Kristlik pärimus rõhutab küll eriliselt teatud sündmusi Jeesuse maisest elust, nagu seda on tema sünd, mida mõistetakse Jumala inimesekssaamisena, ja tema surm ristil, milles nähakse erilist lunastussündmust, samuti ka tema ülestõusmine, milles nähakse Jumala võitu surma üle – ilmutusena on aga mõistetud kogu Jeesuse elu ja tema õpetust. Need kõik kuuluvad kokku, seega kasutavad paljud teoloogid siinkohal mõistet “Kristus-sündmus”. Kogu Jeesuse elu on niisiis otsekui üks sündmus, mille kaudu Jumal ilmutas end ajaloos, kuid mille mõju ulatub üle aja ning jõuab meienigi. Lähemalt vaatleme seda teemat hiljem.

ILMUTUS VäLJASPOOL KRISTLUST?Jumala ilmutus eksisteerib ka väljaspool kristlust – selles pole kahelnud ükski teoloog. Kristlus räägib sama Jumala ilmutusest, millest räägib Vana Testament. Küsimus on vaid selles, milline on Vana ja Uue Testamendi omavaheline suhe ja kas ilmutus eksisteerib ka väljaspool iisraeli usundit, mida kajastab Vana Testament. Kui vastus on jaatav, siis milline võiks olla selle tähendus kristlusele?Kuigi Vana ja Uus Testament moodustavad kristlaste jaoks ühtse terviku, Piibli, on Uus Testament kristlikust vaatenurgast olulisem, sest vaid need tekstid annavad selgesõnaliselt tunnistust Kristusest. Ka Vana Testamenti on tõlgendatud Kristus-sündmuse valguses tagantjärele ettekuulutusena Kristuse kohta. Konkreetsete tekstide puhul võib alati taolise seose kohta kriitilisi küsimusi esitada, kuid seesuguses lähenemisviisis leidub ometi oma tõetera ja selleks on Vana Testamendi viited kaugemale tulevikule, mida saab siduda mõttega lunastusest ehk inimkonna vabanemisest. Viimase teoks saamist on kristlased näinud Jeesuses. Kindlasti on aga Vana Testament taust, millega peab arvestama Uue Testamendi lugemisel – paljud asjad Uues Testamendis on mõistetavad üksnes Vana Testamendi taustal. Ilmutuse olemasolu suhtes väljaspool iisraeli usundit ja Vana Testamenti puudub aga teoloogidel üksmeel. Juba Paulus tunnistas, et ka paganad, st mittejuudid, võivad tunnetada Jumalat Tema loodu ja oma südametunnistuse (kr syneidesis) kaudu. Viimane mõiste Piiblis enne Paulust puudus ja Paulus laenas selle oma kaasaegsest kreeka filosoofiast. Kreeka filosoofias olulist logos´e mõistet rakendas Jumala ilmutusele 2. sajandil Justinus Märter (surn u 165) kelle arvates Sõna (kr logos), mis Kristuses inimeseks sai, oli tegev juba enne Jeesuse sündi. Justinuse arvates on jumalik logos ilmunud Kristuses täielikult, kuid igal inimesel on mõistuses logos`e seeme ja kuna logos

on tõde, siis on tema tunnetamine tõe tunnetamine. Justinus uskus, et mõnedel inimestel, nagu seda olid filosoofid Herakleitos ja Sokrates, oli see seeme eriliselt suur ning seega oli keskmisest suurem ka nende võime tunnetada tõde. Elades oma mõistuses peituva logos´e seemne järgi, mis on suguluses kogu maailma valitseva logos´e kui mõistusliku printsiibiga, olid nimetatud filosoofid teatud mõttes “kristlased enne Kristust”. Ka Aleksandria Klemensi (surn enne 215) arvates on kreeka filosoofia midagi ilmutusega võrreldavat. Ta ütleb, et see, mida oli Seadus juutidele (st enne Kristust), oli filosoofia paganatele – see oli nende kasvataja Kristuse poole. Paul Tillichi meelest on olnud kogu Kristuse eelne religioonilugu Jumala ettevalmistav ilmutus – ettevalmistus Kristuse tulekuks. Tillichi arvates võib religioone pidada selleks ettevalmistavaks ilmutuseks ka Kristuse sünnile järgnenud ajal – siis, kui Kristust veel ei tunta. Tillichi ilmutusekäsitlus on avar ka seetõttu, et tema arvates ei ole ilmutuse vormid piiratud – ilmutusega on tegemist kõikjal, kus inimese mõistus kohtub “olemise põhjaga”. Tillchi järgi on ilmutus selle manifestatsioon, “mis meid tingimatult puudutab”. Viimane võib aga aset leida kõikjal ja igal ajal. Paljud teisedki 20. sajandi teoloogid on näinud Jumala ilmutust mittekristlikes usundites. Meie teoloogidest on selles eriti veendunud olnud Uku Masing, kes samastab ilmutuse intuitiivse taipamisega. Masing ütleb, et see, mida tänapäeval nimetatakse intuitsiooniks ehk taipamiseks, nimetati muiste ilmutuseks. Ta usub, et see on universaalne nähtus, mida on esinenud kõigil aegadel ja kõigis usundites ning ka väljaspool usundeid. Teoloog Arne Hiob, kes on uurinud Uku Masingu religioonifilosoofiat, ütleb, et Masingu käsitlus ilmutusest on lähedane Paul Tillichi käsitlusele, ent mõjutatud Friedrich Schleiermacheri (1768-1834) käsitlusest, mille järgi ilmutus on samane universumi vahetu kaemusega.Teema lõpetuseks olgu nimetatud, et ilmutus on alati kindla struktuuriga protsess. Viimase moodustavad: ilmutuse põhjustaja, ilmutuse vastuvõtja ning ilmutuse sisu – see, mida ilmutatakse. Nende struktuuri-elementide kokkukuuluvust on eriliselt rõhutanud teoloog Wilfried Härle. Kristliku arusaama järgi põhjustab ilmutuse Jumal, ilmutuse vastuvõtja on inimene ning ilmutuse sisu on sõnum, mida Jumal tahab inimesele edastada. Ilmutus edastatakse inimesele mõistetavas keeles, et see oleks talle arusaadav, ent ilmutuse vastuvõtmisel tuleb alati arvestada inimese piiratuse ja poolikusega. Kristluses on olnud levinud ka arusaam, et Jumal kohandab oma ilmutust vastavalt inimese vastuvõtuvõimele. Kanalit, mille kaudu inimene võtab vastu Jumala ilmutust, nimetatakse kristluses usuks.

(järgneb)

leeritund 2: jumala tegevus ehk ilmutus (3. osa)Jaan Lahe

Aili on loomult pigem tegutseja ja nii on märgiline, et ma ei saanud teda kohe portreteerimiseks kätte. Esimesel õhtul, kui talle püüdsin helistada, käis ta koguduse juhatuse koosolekul. Teine kord pesi pojatütar tema juures aknaid. Kolmandal katsel istume Aili kenas elutoas maha, tomatitaimed on ümber istutatud ja perenaine räägib lihtsa loo oma mitte nii lihtsast elust.Aili (neiuna Mänd) sündis suure ilmasõja eelviimasel aastal (5. aprill 1944) praegusel Jõgevamaal Kasepää külas. Tema vanemad olid põllupidajad. Ema kasvatas oma kaht last tegelikult üksi, kuna isa arreteeriti 1945. aastal, saadeti Siberisse, kus ta haigestus ja suri kaks aastat hiljem. Ailit saadab lapsepõlvest peale hirmutunne, millel tookord oli ka tõsine alus, kuna paljud arreteeritute perekonnad samuti küüditati. Aili perekond pääses tänu kõrvalehoidmisele. Kodumaale jääjaid ootas aga ees raske kolhoositöö, Aili mäletab end ikka koos emaga põllul rohimas või ükskõik mis muud tööd teha aitamas. Ta ütlebki, et tal ei ole oma lapsepõlvest häid mälestusi.Kasepää koolis käis Aili seitse aastat nagu tol ajal kombeks. Ta tundis aga, et tervis ei pea maatööle vastu, ning nii hakkaski noor neiu linna „trügima”. Ta tahtis kondiitriks saada, kuid olude sunnil õppis 1961. aastal Tallinnas kaubandust. Vahepeal lõpetas töölisnoorte keskkooli ning täiendas end kaubandustehnikumis. Pikad aastad töötas Aili Viru Väravate toidupoes. Pärast Mustamäele kolimist, kui lapsed siin lasteaeda-kooli läksid, tuli Aili kodule lähemale Kännu Kuke ABC-sse.1990. aastal kolis Aili oma perega Peipsi äärde tagasi, tema ema oli siitilmast lahkunud ja kodu vajas hooldamist. Tänu maaleminekule sattus Aili kiriku juurde. Nad

laulsid abikaasaga Mustvee koguduse segakooris, seal neid ka leeritati-õnnistati. Laulatus toimus kümme aastat hiljem juba Nõmme Rahus, Aili valis selle kiriku välja Pereraadio kaudu. Tervis läks tal maal elades jälle halvemaks, aga Ailis püsib veendumus, et tänu sellele sai temast ka tõsine kristlane. Baptistist onunaine soovitas tal Pereraadiot kuulata. Sealt jäi kõlama õpetaja Tiina üleskutse tulla Mustamäe kirikusse, Aili helistaski talle ja nii oli ta üks esimesi, kes meie koguduse loomises hakkas kaasa töötama.Aili on tõesti tegutseja. Põneva perioodina toob ta esile aega, kui neli suuremat lapselast käisid tihti tema juures. Aili poegadel on üsna ühevanused tütred ja päris samavanused pojad. Koos nad Aili ja Jaagu (Memme ja Taadu) Ehitajate tee kodus toimetasid, mängisid Männi pargis ja tegid ühiselt süüa. Nüüd on lapselapsed suured ja tulevad vajadusel Memmele appi. Oma lapsepõlvest räägib Aili veel, et ta käis koos baptistist emaga kirikus juba varakult kaasas, tema vanaemadki olid usklikud. Aili on kindel, et usk on teda hoidnud nii mõneski kriitilises olukorras. Nooremana, kui tal enda lapsed olid alles väikesed, läks ta Oleviste kirikusse, kui hingel raske. Ema oli oma kirikukooriga siin laulmas käinud. Nii viib üks samm teiseni, tundub justkui juhuslikult. Igal juhul on nüüd Aili meil ja meil on sellest hea meel.

Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:165

Kroonlinna Joann (1829-1909) on üks armastatumaid õigeusu pühakuid. Tema tuntus ja populaarsus põhineb suuresti ennastsalgaval tegevusel vaeste eest hoolitsemisel ning tema kirjutiste ja kõnede julgustaval, lohutaval ning jõudu andval sõnumil.

„Jumal on igal ajal meile lähemal kui ükski inimene. Ta on mulle lähemal kui mu rüü, lähemal kui õhk või valgus, lähemal kui mu naine, isa, ema, tütar, poeg, sõber. Ma elan Temas, nii hing kui ihu. Ma hingan Temas, mõtlen Temas, tunnen, arvan, kavatsen, räägin, võtan ette, töötan Temas.”

„Armasta iga inimest, vaatamata tema pattu langemisele. Ära pane tähele patte, vaid hoia meeles, et inimese aluspõhi on sama – Jumala kuju.”

„Ära kunagi aja segi Jumala kuju järgi loodud inimest kurjaga, mis asub tema sees, sest kurjus on vaid juhuslik ebaõnn, haigus, saatanlik kujutelm. Inimese tõeline

olemus aga on Jumala kuju. Ja see püsib temas vaatamata igasugustele moonutustele.”

„Viha täis inimene on haige inimene; me peame asetama tema südamele plaastri – armastuse; peame temaga käituma lahkelt, rääkima leebelt, armastavalt. Kui tema sees ei ole sügavalt juurdunud pahatahtlikkust meie suhtes, vaid ainult ajutine vihameel, siis näed, kuidas tema süda või tema pahatahtlikkus sulab sinu lahkuse ja armastuse läbi – kuidas hea võidab kurja.”

„Sinu Issand on Armastus: armasta Teda ja Temas kõiki inimesi kui Tema lapsi Kristuses. Sinu Issand on tuli: ära lase oma südamel olla külm, lase sel põleda usus ja armastuses. Sinu Issand on valgus:ära kõnni meele pimeduses, mõtlemata ja mõistmata, ilma usuta. Sinu Issand on halastuse ja helduse Jumal: ole halastuse ja helduse allikaks oma ligimesele.”

KULdSEId SÕnU kroonlinna joanniltKokku pannud Imbi Arro

Portree - aili vimmKirja pannud Auli Tohv

Foto: Tuuli Korsar

Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Jk 1:176

Oleme pühapäevakooli õpetajatega juba seitse suve järjest korraldanud lastele viiepäevaseid laagreid. Kõige esimeses laagris osales ainult viis last, aga viimastel aastatel on laagris käinud kokku umbes kolmkümmend viis last. See teeb rõõmu, kui lapsed soovivad koguduse üritustest osa võtta ja et igal aastal on leidunud ka vabatahtlikke täiskasvanuid, tänu kellele me neid laagreid saame läbi viia. Oma laagrites paneme rõhku eelkõige turvalisele ja avatud õhkkonnale. Püüame näha iga last, innustada, julgustada ja luua keskkond, kus iga osaleja tunneb, et ta on oodatud ja armastatud.Jutustame piiblilugusid ja aitame neid seostada laste igapäevaeluga. Oluline koht laagris on mängudel, grupitöödel ja muusikal. Lisaks külastame lastega huvitavaid vabaajaveetmise kohti. Ja muidugi ei puudu laagrist hea toit.Sellelgi suvel on plaanis korraldada kaks linnalaagrit lastele vanuses 7–12 aastat (13 a). 17.–21. juunini toimub linnalaager poistele ja 25.–29. juunini tüdrukutele. Oodatud on nii koguduse liikmete lapsed kui ka teised lapsed, kes elavad Mustamäel. Laagripäev algab kell 10.00 koguduse ruumides mängude ja piiblilooga. Kell 12.00 saavad lapsed süüa ning pärast seda läheme edasi batuudikeskusesse, veeparki, golfi mängima või mujale. Umbes kella nelja paiku oleme tagasi koguduses, sööme einet ja lõpetame laagripäeva tagasiside ringiga. Iga laps saab öelda, mis talle selles päevas iseäranis rõõmu valmistas, ja samuti võib

jagada oma muresid või kogetud raskusi, kui kellelgi on. Kõige lõpus palvetame koos lastega, täname Jumalat selle päeva eest ja palume üheskoos Jeesuse õpetatud sõnadega. Oleme varasemates laagrites kogenud, et selline rahulik päeva lõpetamine ja palve mõjub lastele ülimalt hästi. Kõik lähevad särasilmselt koju ja tulevad rõõmuga järgmisel hommikul tagasi. Needki lapsed, kes kunagi varem palvega kokku pole puutunud, hakkavad seda hetke nautima ja nii mõnigi on laagri viimastel päevadel ise oma esimesed palved sõnastanud.Kuna meie laagrijuhtide seas on alati noori täiskasvanuid ka välismaalt, siis on lastel võimalik praktiseerida inglise keele oskust. Eelmisel aastal oli meie laagrijuhtkond eriti rahvusvaheline. Meil oli juhte Norrast, Soomest, Saksamaalt ja Brasiiliast. Sel aastal piirdume ilmselt norralaste ja soomlastega. Siinkohal ka väike üleskutse: kui kellelgi on soovi mõnel päeval laagrisse appi tulla, siis võtame ta tänu ja rõõmuga vastu. Mida rohkem on täiskasvanuid, seda paremini laagripäevad tavaliselt kulgevad. Kellel aga endal pole võimalik laagris vabatahtlikuna osaleda, kuid on soov millegagi kaasa aidata, siis võib lastele näiteks küpsetada või tuua muud head ja paremat, mida lauale panna. Oma soovist panustada anna teada selle aasta laagri juhendajatele, Marisele või Tiinale.Lastelaagritesse registreerumine on alanud!

lastelaagridTiina Klement

Pilt: Pressfoto - Freepik.com

EELK Mustamäe koguduseLinnaLaagrid

17.-21.juunil poistele25.-29.juunil tüdrukutele

Laagris saab: uute ja vanade sõpradega aega veeta•mängida ja laulda•saada rohkem teada Piiblist•külastada põnevaid kohti Tallinnas•kaks maitsvat söögikorda•

Laagrisse registreerimine:

Tiina KLEMEnT tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718

Maris KuLdKEPP kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863

Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda,temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen. Ef 3:20-21

7

nuputamist lastele

PALUN KIRJUTA VASTUSEKS LINNA NIMI, MIDA SÕNARäGASTIKUS EI LEIDUNUD.

SÕNAD JOOKSEVAD NII HORISONTAALIS, VERTIKAALIS KUI DIAGONAALSELT.

Vastus saada 26. maiks 2019 e-posti aadressile: mustamae.kogudus@gmail.com

märksõnaga “Laste ristsõna“ või pane koguduses olevasse vastuste kasti (lisa juurde ka oma nimi).

Kõikide ristsõna lahenduse õigesti vastanute vahel loosime välja ÜLLATUSAUHINNA!

Aprillikuu ajalehe ristsõna vastus oli “18” Palju õnne! Õigesti vastasid Carola,

Estreia, Katrin Elisabeth, Kelly, Kersti, Madli ja Marcus. Kõik õigesti

vastajad saavad väikese maiustuse ning loosi tahtel saab auhinnaks raamatu

KErsTI! Auhinna saab kätte järgmisel perejumalateenistusel.

LEIA SÕNARäGASTIKUST NORRA LINNAD:ALTABERGENGRIMSTADHAUGESUNDKRISTIANSANDLARVIKMOLDEMOSSHAMMERFESTOSLOSAUDASTAVANGERTRONDHEIM

Pilt: Pressfoto - Freepik.com

D G S E D O T M M R D P

L N A D U A S E M E M O

V G A M E S S I C G V C

C G L S O D E I A N K P

F X R M N H L L O A B C

X N Y I D A A O O V E W

N K W N M R I B M A R E

C I O N V S K T V T G U

F R G I N O T G S S E J

T H K E A L T A I I N Q

H A U G E S U N D P R L

K V R M T O V Y W A T K

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:TIINA KLEMENT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718JAAN LAhE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724ÜLLE rEIMANN – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029IMBI ArrO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970Beebilaulu juhendaja Ingvild Prestbø – e-post: iprestboe@gmail.com; tel: 5877 7639Lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863NMSi vabatahtlik Mustamäe ja Saku koguduses Aleksandra Mjelde Andersen – e-post: aleksandra.andersen@hotmail.com; tel: 5377 8806

(Liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comKoguduse aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistMagda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodAjalehe toimkond: kujundaja Jaana Maria Unga, keeletoimetaja Auli Tohv

kuukava mai 2019

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (05.05) kell 12Lastekirik (pühapäevakool) pühapäeviti kell 12 (v.a. perejumalateenistuse ajal)Eine Piibli ja palvega teisipäeviti kell 12Beebilaul kolmapäeviti kell 10.30 (1-3 a) ja 11.30 (kuni 1 a)

KOgUdUsEs TOIMUB:

E 27.05 kell 18.30 Järelleer ja armulauaga palvus.N 30.05 kell 17 KRISTUSE TAEVAMINEMISPÜHA JUMALATEENISTUS.N 30.05 kell 18.30 Piibliseminar.R 31.05 kell 19 Palvus Taize lauludega.

LEERITUNNID: KOKKULEPPELKOGUDUSERUUMIDE KORRASTAMINE TEISIPäEVITI 14.30-16.30TaSUTa riieTe jagaMine T 07.05 ja 04.06 Kell 15-18

Created by Freepik

Õnnitleme sünnipäeval!07.05 Kelly Alliste10.05 Elna Lilliorg

11.05 Hannu Rantamäki13.05 Oliver Kuuskemäe

15.05 Anne-Nelli Junolainen 22.05 Karin Kuslap23.05 Marilin Pärna24.05 Tiiu Kirsimägi26.05 Andrus Rips31.05 Jaan Lahe

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale POsTKAsTI tellida, siis palun

andke oma soovist teada e-posti aadressil Mustamae@eelk.ee või

mustamae.kogudus@gmail.com. Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda

lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.